Tere laupäeva. Vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning täna on meil rõõm teatada, et tagasi on kadunud poega Ainar Ruussaar kes on naasnud Gruusia Vabariigist. Ning peale selle on täna siin stuudios Sulev Valner Maalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ning saadet oleks pidanud juhtima Aarne Rannamäe, aga ta jookseb just neil minutitel Stockholmi maratonil ja eesmärgiks läbida maratoni trass nelja tunniga. Hoiame talle siis pöialt. Millal teie viimati Dani läbisite? Kunagi ei lävinud Sulevi kahjuks mitte ei ole. Nonii pole jõudnud, aga Anne on ka teises mõttes kindlasti peale maratoni kiiduväärt, et tema sai eile rahvusringhäälingu suure Valdo Pandi preemia, nii et palju õnne. See on väga väärikas viis tähistada seda preemiat maratonirajal ja oma omamoodi on see sümboolne, tänasel päeval siis täna on ka tubakavaba päev. Oma eriala ka meie probleem, tasub mõelda oma tervisele, aga aga alustaks Gruusia teemadel. Ainar, ma arvan, sul ei ole selle vastu mitte midagi, sa käisid seal paari kuu jooksul aitamas üles ehitada Gruusia avalik-õigusliku. Ringhääling küsimus sealjuures ja ma ei küsi, kas see on üles ehitatud. Ma küsin, et kas sa ikka president Saakašvili käest kordenica saad selle eest? Ei oska öelda, ei oska öelda, aga ütleme niimoodi, et Gruusia riigitelevisioonist on saanud küll avalik, aga ilmselt mitte veel õiguslik televisioon. Tööd erinevates valdkondades Gruusias jagub. Kõige üldisemalt võib öelda, et väikeste sammudega on gruusia muutunud õnnelikumaks ja demokraatlikumaks, aga üldiselt võib seda olukorda võrrelda Eesti Eesti aastal 1963. Mis rolli see avalik-õiguslik televisioon Gruusias mängib? Ta kõik uuringud näitasid enne valimisi, et ta oli tõepoolest Gruusia kõige poliitiliselt sõltumatu telekanal ja ilmselt ka meediakanal üldse. Paraku on kruus ja avalik-õigusliku televisiooni turuosa viis kuni seitse protsenti ehk siis tema mõju ühiskonnas ei ole küll küll veel väga-väga suur. Ja selle üheks põhjuseks on ka ringhäälingu seadus, mis lubab Gruusia avalik-õiguslikus televisioonis teatud piirangutega näidata daami, ehk siis reklaam dikteerib programmile alati alati oma loogika ja minu üks suuremaid sõnumeid oligi see, et Gruusia avalik-õiguslik televisioon teeb rohkem eristuma eratelekanalitest. Mäletan sedasama poleemikat ja diskussiooni Eesti televisioonis aastal 2002. Kui kuulata neid sõnumeid ja vaadata, milliseid uudised tulevad Gruusiast, siis üsna sageli meenutavad need rindeteateid, rahvas on kogu aeg tänavatel, kogu aeg on mingi jama, separatistlike vabariikidega. Gruusia on pidevalt nii-öelda tule alla ja, ja, ja, ja kõik, see tekitab selliseid ebakindla tunde, et ei tea, kas sellest riigist küll asja saab, mis mulje seal kohapeal jääb, sellest? Jah noh plissi peatänav on tõepoolest olnud ja on siiamaani nii, enne kui pärast valimisi selline opositsiooni miitingute koht parlamendihoone ees olid, oli sisuliselt igapäevaselt. Paarsada inimest, kes, kes pidas miitingutel paar 1000 inimest isegi. Aga ma pean tunnistama, et kui Gruusias lugesin uudiseid, mis käisid Gruusia kohta, siis ma olin teatavas segaduses, et tõepoolest need sarnanesid rindeteadetega, tegelikult oli olukord stabiilne ja rahulik ja protestimiitingut, mida opositsioon korraldas, kuulus nagu asja juurde. Gruusia kõige suurem probleem on see, et opositsiooni hääl kõlab küll uudistes väga tugevalt, aga tegelikult ei ole Gruusias opositsiooni olemas Krusele opositsiooni olemas, sellepärast et enne valimisi ei olnud opositsioonil mitte ühtegi konkreetset ettepanekud gruusia elu edendamiseks. Opositsiooni ainus valimiseelne loosung oli Mihhail Saakašvili ja tema klann võimult ära. Nad ei olnud valmis arutlema selle üle, mismoodi muuta gruusia sotsiaalsfääri, kas vähendada kaitsekulutusi, mida teha haridusreformiga ja nii edasi ja nii edasi ja kuna Saakašvili Jutada teda toetaval parteil olid valijale seda konkreetset lubadused, mida me nüüd teeme lähema nelja aasta jooksul siis noh, ma imesta selle toetusele, ehk siis enam kui pooled gruusia valijatest toetasid just nimelt Rahvusliku liikumise partei, mis on siis presidendipartei opositsiooni lihtsalt ei olnud mitte ühtegi konkreetset ettepanekud peale selle Saakašvili tagasi Ast. Aga kas sa oled nõus nende hinnangutega, mis ütlevad, et, et oleks parem olnud, kui Saakašvili ei oleks nii suurelt valimisi võitnud, et see tulevase, et see oleks siis sundinud ikkagi rohkem koostööle. Nii ja naa, ma pean tunnistama, et mulje, mis mulle küll jäi, oli see, et Saakašvili ja tema erakond ei sekkunud enam näiteks ajakirjanduse tegevust niimoodi, nagu nad sekkusid enne presidendivalimisi, ehk siis Saakašvili kindlustas endale võimu. Ja ja nii-öelda parlamendivalimisi ei olnud tal vaja saavutada meediale kontrolli. Aga kuna opositsioonil ei olnud, nagu ma ennist ütlesin, ka mingisugust kontsert konstruktiivseid ettepanekuid, kuidas Gruusia elu edendada, milline peaks olema gruusia välispoliitika suhted Venemaaga, kuidas tõsta pensione, kuidas ohjeldada inflatsiooni? Siis ei olnud ka opositsioon. Meil on ajakirjandus, on nagu väga suurt väljapääsu, et tõepoolest ma ise olin paljude valimiseelsete debattide sünni juures ja arutlesime erinevate teemadele, sealset ajakirjanikega, milliseid küsimusi küsida. Ja siis, kui debatt televisioonis lahtile siis asi muutus kohe isikliku isiklikuks tähendab, arutati näiteks sellele, kuidas ohjeldada inflatsiooni ja, ja opositsiooni poolelt läks jutt koheselt sellele, et inflatsioonis ohjeldada. Senikaua kui Mihhail Saakašvili on võim ehk siis sisuliselt debatt ei sündinud ja, ja see ongi noh, see nagu Gruusia häda, et tegelikult arvukad nõunikud ja, ja eksperdid ja arvukas välisabi, mida Gruusiasse suunatakse tegelikult ühe projektina võiks olla opositsiooni turgutamine, ehk siis opositsiooni koolitamine, opositsiooni harimine, kuidas ühiskonnaelus kaasa lüüa, kuidas, kuidas ühiskonda edasi arendada, et, et see on seal praegu küll. Et sina nagu erinevalt paljudest eesti poliitikutest leiab, et, et ei ole see gruusia poliitiline opositsioon nii halb midagi. Aga näiteks nad võiksid olla võiksid olla, nad võiksid olla sisulisemalt, aga, aga see, et nad, nad peaksid olemas olema, see, see vajadus on kindlasti olemas. Jah, loomulikult teeb opositsioon loomulikult olemas olema, aga, aga noh kasvõi kasvõi see, mida nad, mida opositsioon teatas pärast valimisi, nad boikoteerivad parlamenti, et nad, et nad, need, kes osutusid parlamenti, valituks, ei lähe parlament. See, see näitab, et siin ei ole mitte midagi konstruktiivset, sest et just nimelt parlament on see koht, kus opositsioonil on midagi võimalik ära teha, mitte mitte televisiooni ees või parlamendi ees meelt avaldades ja, ja näljastreiki korraldas ja opositsiooni näljastreigid olid ka naljakad selles mõttes, et telklinnak parlamendi ees, kus iga iga päev nälgis üks erineb poliitikas ei ole nagu tõsine näljastreik, eks ole, ma päev otsa taastun, siis lähen söön kodus saslõkki, teine mees paastub minu asemel. Nii et jah, tegelikult tuleks opositsiooni koolitud opositsiooni harida, kuidas, kuidas demokraatlikul viisil lakkamatult võimuparteidel silma peal hoida, ergutada neid oma lubadusi teoks tegema. Võib-olla peaks siis mõned nii-öelda meie opositsioonipartei juhid ka või nii-öelda aktivistid saatma siis Gruusiasse, et nad lõpetaks siis nii-öelda kohaliku opositsiooni käituma opositsiooniline nii nagu sina käid näiteks nõustamas see kohaliku televisiooni ja Allar Jõks kohaliku õigussüsteemi. Pole üldse halb mõte, muide Lauri. Kuigi mina jälle natuke kahtleks selles, et, et see kindlasti nii annetatud parlamendis opositsioon saab midagi teha, ta saab siis teha, kui parlamendi enamus aktsepteerib jälle omakorda, et opositsioonil on sõnaõigus. Et kui me võtame, eks ole, endale, kes me justkui oleme aastas 2008, mitte 93, nagu sa võrdlesid Gruusiaga. Et siis võtame Tallinna linnavolikogu, kus ühel erakonnal on selge enamus. No kas opositsioon saab seal tegelikult midagi väga teha, me oleme näinud, et väga tegelikult kui ei taheta lasta, siis ei saa ja ega eesti parlamendiski tegelikult seal teerullikultuuri ikka on palju rohkem, kui peaks olema. Et ikkagi see see situatsioon, et see, kes on saanud enamuse, kusjuures tihti suhteliselt väikese enamuse aga noh, nii-öelda raudse hääletusmasinaga hääletatakse nii-öelda valelt poolelt tulevad eelnõud maha ja õiget sisse ja ja mingis mõttes, kui, kui Gruusias toimub sedasama ütleme Saakašvili poolelt siis tegelikult opositsioonil noh, ütleme sellisel juhul, eks ole, mina ei tea, kas nii saab, toimub ja kas see hakkab toimuma siis opositsioon võib-olla ei teegi valesti, kui ta läheb tänavale lootmata parlamendis midagi teha, saab. Peaaegu kahe poole kuu jooksul küll küll töötades koos sealsete ajakirjanikud ega hakkasin ma täielikult jagama nende arvamust, et opositsiooni meeleavaldusi on lihtsalt igav näidata, sest seal ei ole mitte mingisugust sõnumit peale selle Saakašvili peab tagasi astuma ja kuna need meeleolus olid igapäevased, siis, siis minu sõnum oli see, et parlamendis läbi parandusettepanekute või oma ettepanekud lähevad nad läbi või mitte, näitaks opositsioon ennast siiski mingisuguse jõuna mingisuguse mõtte tankina, nagu on praegu moodne sõna öelda. Aga parlamendi ees Rupuritesse karjudes Saakašvili Klandiab tagasi astuma. Ja tehes seda iga päev ja, ja kolm-neli kuud järjest. Ma jagan Gruusia ajakirjanike arvamust, noh, mis seal siis nüüd ootan, seal ei ole enam midagi uut. Ilmselt ongi, et parlamendis saaksid nad vähemasti ennast ennast ennast kuidagi teistmoodi näidata, ta kõnetoolis oma oma mõtteid väljendada. Hästi-hästi maa gruusia teemale tõmbun ühe küsimusega jumala, millal ma sageli kest nädal siin ei küsi ja rohkem ma küsin, kas sõda tuleb? Keeruline küsimus ja andestage mulle kõik, kes arvavad teistmoodi, ma arvan, et tuleb, aga mitte lõuna suunas. Gruusia armee on päris tugev. Gruusia kaitsekulutused on viimastel aastatel olnud 11 12 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Neil on kaks pool 1002 pool 1000 sõdurit kogu aeg Iraagis missioonil. Ehk siis nad ise väidavad, et paari aasta jooksul on 10000 lahingukogemusega sõdurit. Ma arvan, et gruusia on valmis võtma tagasi Põhja-Osseetiat. Aga Gruusia ilmselt on leppinud sellega, et nad on kaotanud Abhaasia. Abhaasia on tõenäoliselt olukord keerulisem, sellepärast et samas regioonis tulevad olümpiamängud ja jah, ma tuleks ja tõenäoliselt ka Venemaa ei ole huvitatud sellest, et seal väga pingeliseks läheb. Sedasi. Eks, aga ma pikas perspektiivis ennustan Abhaasiasse Kosovo mudelit sest absodel tegelikult ei olegi üldse teist kodumaad ja ma arvan, et Türgi kui Abhaasia selline majanduslik toetaja ja Venemaa teiselt poolt ilmselt jõuavad sellise Kosovo mudelegi mingis pikas perspektiivis. Küll aga jagan ma nende analüütikute arvamust ka välis välisanalüütik arvamust, kes, kes arvavad, et selle Abhaasia Kosovo mudeli taustal pigistatakse silm kinni, kui gruusia võtab naksti tagasi väikese Põhja-Osseetia territoorium. Gruusia teemade juurde me tuleme tagasi, sest sul on plaanis veel sinna tagasi minna. Ma ei pannud tähele, kas gruusia osales ka Eurovisiooni lauluvõistluse muidu. Kusjuures leedukas muidugi nagu mina huvi lauluvõistlusel, aga nii nagu ma nädal aega tagasi Tahtsin kujuneb sellest Ida-Euroopa lauluvõistlus ja ja, ja mul on, mul on kahtlane tunne, et ka järgmisel aastal on suursoosik jälle Venemaa ja tekib ikkagi tõsine küsimus, et kaua kestab siis lääneriikide huvi korraldada Ida-Euroopale lauluvõistlust, aga kogu selle asjaga seoses ma kuulsin veel ühte väga huvitavat uudist selle kohta, et kaks vene riikliku telekanalite RTR-over tee on need hakanud tõsiselt tõsiselt vägikaigast vedama, et kumb saab siis Eurovisiooni korraldamisõiguse endale ja asi on läinud ikkagi väga-väga teravaks ja seda tuleb tõenäoliselt riiklikult nii-öelda asepeaministri tasemel hakata lahendama ja siis veel kakeldakse ka selle õiguse üle, kellest saab siis Venemaa nii-öelda Juhan Paadam. No tõenäoliselt korraldab selle ürituse Gazprom. Jah, ma tahtsin nagu kõik viimase aja asjadeks Gaasihinnad on nii kõrged maailmaturul nagu nad on, siis Gazprom korraldab selle asja päris filigraanselt ära, aga noh, samas ma meenutan teile ikkagi hard rock halleluuja ja lordid ja et veel mõne aasta tagune võitis, kes võitis. Ta on piima bilanne, nii et noh, nii hull ei ole, et see süsteem on küll natuke segi aetud ja tõepoolest uustulnukaid on väga palju. Ma muide olin, olin Bakuus sel ajal kui Aserbaidžaan valis oma eurolaulu nii-öelda rahvusliku eelvooru, vaatasin televisioonist ja olin teatavas segaduses, sest sellist glamuuri ja etendust nagu nende 12 rahvuslikult laulu puhul, mida seal näidati pole ma pole ma varem näinud, aga ma olin segaduses sõidetud, kõik laulud olid ühesugused. Kõik laulud olid tohutu tulevärgiga tohutute kostüümidega, aga see on ka mõistetav, sest et noh, Aserbaidžaanis on tõesti tunda tänaval raha lõhna, seal see, see, kuidas aserbaidžaani majandus kasvab. See on täiesti uskumatu. Neil läks ju hästi, meil läks hästi ka. Mina nagu ei imestaks Ei taha nüüd Eurovisiooni teemal muidugi hakata siin sõna võtma, et see väga, aga, aga ikkagi, et iseenesest ima bilanni võit. Antud juhul nad tuttavalt tahtsid, kui te tõesti mõtlete, et uisutamise maailmameister kaasatud, eks ole, mis kõik veel, et, et, et sealt seda tahtmist õhkus kohe nagu igast liigutusest ja noh, nagu Aserbaidžaan elgi näiteks ja ja lõpuks sellisel asjal ikkagi toob edu võrreldes nendega, kes suhtuvad suhteliselt leigelt, et ei tea, kas saadame ühed naljamehed väkke ei saadaks üldse. Et noh, lihtsalt tõenäosus, et, et kui sa hirmsasti tahad, et sa siis selle asjaga lõpuks võidad, noh ongi mingis mõttes ka Eestil tegelikult. Me mäletame üheksakümnendatel see tahtmine ju igal sammul, noh me kõik see Eurovisiooni võitmine oli nii tähtis eesmärk, kuni sa võid ka lõpuks tuli. Et selle nimel ju tehtigi kohutavalt palju pingutusi. Võrreldes tänasega võid toona ära tulisest. Selles seisus me ei võidaks enam kunagi liiga palju, liiga palju tegureid oleks vastu, aga vaata kogu selle eurovisiooni taustal tuli üks, üks jälle üks nii-öelda üks, üks meeldiv nagu kinnitus tõdemusele, mida me, millest me oleme ka siin varem rääkinud. Kui vaadata, kes Venemaa tippjuhtkonnast võttis Eurovisiooni teemal sõna, siis öelge, kas oli president Medvedjev ei olnud, see oli järjekordselt jutumärkides president Putin, kes võttis sõna ja kes käis väga kõrgetasemelisel lisel visiidil ka Prantsusmaal sisuliselt peaaegu riigipeana, kohtades seal kõigiga ja, ja noh, mulle tundub, et Venemaal on nagu asjad paika loksunud ja on selge, kes on nagu riigipead, presidendist ei ole enam midagi kuulda. Aga selle eest on kuulda peaministrist No aga nii pidigi minema. Tuleme kodustele teemadele, mis uudis see siis? Üllatus. Aga ikka me peame seda mõnikord nagu üle üle kordama, et kes on ikkagi Venemaa nagu riigipea, eks ole, muidu neile meeldib muidugi Vene ajakirjanikele endile meeldib kohutavalt rääkida. Kuidas neil on nüüd uus riigipea ja kuidas kõik Venemaal tänu sellele uuele riigipeale muutuda, kuidas tal on sotsiaalne programm ja kuidas ta võitleb korruptsiooni vastu ja nii edasi? Noh, see on ju kõik väga-väga ilus kuulata. Ja mul on oma vene kolleegide üle hea meel, et nendel on jälle nii-öelda realistlikud eesmärgid, mille poole püüelda. Mina oleks selle teema juurde kahe aasta pärast tagasi ja vaataks, kuidas siis Medvedjevi Putini vahekorrad on. Ma ei julgeks teha siinkohal ennustused, ma arvan, et vahekorrad on samasugused nagu praegu. On võimalus, kuna Putin on siiski noh, maailmas rikkuselt väga arvestatav tegelane, ehk siis ta mahub ikka edetabelit, kes on ilmselt täielik võima täiesti võimalik ka see, et Putin taandub oma kohalt teatud garantiide eest ja Medvedjev hakkabki Siin võib ka see variant olla, et lihtsalt ühel hetkel ikkagi see lõputu tõus saab otsa ja Venemaad tabab vähemasti seesama, mis, kui Eestit tabanud ehk ütleme, selline majanduskasvu aeglustumine. Ja sellel hetkel võib-olla peaministril on väga mõistlik öelda, et noh, teeb midagi muud astuda kõrvale, jätta see koorem kellelegi teisele vedada sellel hetkel, kui kõik otsused ei ole enam nii populaarsed, mida teha, tuleb. Seda enam, et kogu Venemaa majandus siiski sõltub energeetikast ja, ja noh tohutut gaasi ja naftamaardlad on küll, on küll suurepärane asi, aga kui peaksite nafta kasinad maailmaturul tegema hüppe allapoole siis lööb see kohe Venemaa eelarve pihta ja pole ju saladus, et Venemaa kõige suurem energeetika probleem on praegu elekter ja mitte isegi nii-öelda selle selle elektri tootmise võimsus, kuivõrd Venemaal ei ole investeeritud ülekandeliinides, aga Venemaal nüüd. Tundub väga huvitav olukord, kus Venemaa suur energiakompanii, kuidas selle nimi iganes on nüüd jaotatud 30-ks osaks ja, ja see asi on nii-öelda lahku löödud ja, ja seal seal on kindlasti väga palju juhtumas. Ei tea küll, mis põhjustel, aga, aga noh, vaadates nagu vene telekanalite uudiseid sellest, siis nemad räägivad sellest, kuidas nüüd hakkab turg toimima ja kuidas see elektri hind on selle võrra ka just tänu turule kontrolli all ja nii edasi, et päris päris huvitavad arengud on Venemaa energia energeetikas kindlasti ees. Noh, Venemaa turg toimib jah, natuke teisel põhimõttel, see on see autoritaarne kapitalism või, või kuidas, kuidas seda Venemaa turgu nagu? Nafta hinna juurde ma tahaks tänases saates veel tagasi tulla, aga ma tahaks teie käest küsida, et mis teie hinnangul sellel nädalal Eesti inimesi kõige rohkem ärritanud uudis oli? No üks kindlasti, mille puhul meistrit tarbijatena õnnitleda on tõesti, et diiselkütuse hind üle 20 krooni tõusis, et see kahega algav number ma arvan, et üsna varsti me peame ikkagi Harjumaa ära ka, et, et ka muud bensiinimargid algavad hinnad number numbriga kaks ja noh, loodetavasti me ei näe niipea seda algamas numbriga kolm. Diislikütuse hinnatõus jah, üle 20 krooni muidugi muidugi. Aga, aga ma ikka jälle imestan seda, kui, kui, kui rahulikul nagu eestlane, et jah, tõusis, siis tõusis paha lugu. Vanas Euroopas on inimesed tagajalga. Nad tänavad ja tagajalgadel aga aga taas. Gruusias näiteks on keskmine palk veidi üle 3000 Eesti krooni ja ka bensiiniliitri hind 15 Eesti krooni ja kõik sõidavad vanade nõukogude aegsete 20 25 aastat vanade autodega mille mootorid joovad 100 kilomeetri peale vähemalt 10 liitrit bensiini. Selle loogika kohaselt võiks Eestis bensiini hind bensiiniliitri hinda alata ka neljale ehk siis 40 krooni, kui vaadata võrreldagi meie keskmist palka gruusia keskmist palka ja bensiiniliitri hind. Ma arvan, et Eesti inimene talub veel mõnda aega, seda, seda hinnatõusu suhteliselt 25 oleks, piir ei ole. Piire ei saa panna. Kus sa seal piirivead? Vallal on räägitud ka sellest. Aktiivselt võivad need hinnad maailmaturul veel mõnda aega tõusta, aga mina olen küll küll seda meelt, et, et see tõuses olla lõpmatud paljuga. Ma lihtsalt ei toodeta. OPEC ütleb, et me ei tooda rohkem, et meil on niigi hea. Ma vaatasin paar päeva tagasi ja mingit maja majandusanalüüsi, kus väideti, et viimase aasta jooksul ei ole maailmas nafta, gaasi tarbimine suureneb. Vähemalt mitte nii märkimisväärselt, et nagu hinnad. Eks ta pikemas perspektiivis suureneb, kui, kui Hiina ja India teevad jätkavad sedasama müstilist rada majanduskasvuga mida nad teevad praegu. Aga kui tarbimine ei ole suurenenud, siis, siis võrreldes neid hind on 530 USA dollarit barrel praeguni praeguseks isegi alla selle juba kukkus ta kuskil, et, et ma ennustan, et see hakkab, et see hakkab, et see, et see hakkab langema, et need hinnad on praegu veidi spekulatiivsed. Aga sul oli siin huvitavaid rahvusvahelisi vandenõuteooria, tekkis, Praegu pole neid, need olid tõesti ei, aga. Tasub mõelda sellele, et kas see pole mitte islamimaailma. Nende nõu selleks, et natukene USA-le tagantselja kätte maksta ja, ja nii-öelda võtta väike revanš USA kõikide sõdade ja sammude eest, et miks ka mitte. Võib, võib, et nad võivad ju väga mitmel rindel käituda, aga see on selline väga, väga spekulatiivne seisukoht, mida ma ei tahaks siinkohal arendada. Aga arendada võiks kindlasti kohta, et kas ei tea, et kas peaks nagu autosid hakkama välja vahetama. Mis, mis kubatuuriga autod teil on, ma pean, ma pean kahetsusega ütlema, et minu, minu on 2,4, ma tõsiselt juba kaalun, et et võib-olla peaks, peaks ostma kaugelt väiksema auto. Kõik rohelise mõttelaadiga inimesed muidugi peaksid praegu sinu vastu häälekalt protesti avaldama. Mul on kaheliitrine autoga, aga ma tahtsin öelda, et et selle selle islamimaailma naftat tootma islamimaailma vande nagu Ameerika Ühendriikide vastu, et sa võiksid sellest. Sinust võiks saada Eesti tonglassiga võiks kirjutada romaani. Ma kinnitan, et seal oleks inglise keelde tõlgituna. Jah, ja lõpuks on ju kõike võimalikku seostada, eks ole, et, et iseenesest loomulikult on kõik võimalikult sellised teooriandidaat, eks ole, kes üha verist langi olgem ausad ei saaks kirjutada. Olgem ausad, üles kergitatud, tähendab Moore'i film. Fahrenheiti üheksa, 11 oli ikka väga populaarne, et selle eest võiks tõesti mõne preemiaga saada. Ma võtan siit stuudiost kõige väiksema kubatuuriga auto ja seetõttu minul on ilmselt ka kohane väljendada teatud skepsist selle suhtes, et kas need hinnad ikka langema hakkavad. Et ma noh, ehkki puhtalt tunnetuslik minu jutt ei põhine küll mingilgi analüüsil, aga aga ma millegipärast, sest usun rohkem neid ennustajaid, kes ja ütleme, prognoosijaid, kes väidavad, et, et ei kütus ega ka toiduhinnad maailmas ikka naljalt enam langema ei hakka. Noh, ütleme selles mõttes, et sellelt tasemelt väga palju allapoole, kus nad praegu on mõlemad, mõlemad tarbimised ikkagi ainult suurenevad ja ja ütleme, et on hea, kui see hind tänasel tasemel püsib. Tähendab tähendab arenenud riikidele muidugi seda, et, et lisaks sellele, et inimesed tahavad hambaid, kui, kui tulevad supermarketist välja oma oma oma ostukäruga või, või võid tangivad tanklas bensiini peavad needsamad arenenud riikide inimesed üha rohkem ja rohkem raha suunama nendesse riikidesse, kus kus elanikkonda see energia ja toidu hind kõige rohkem lööb, ehk siis Aafrika. Vähemalt mina nagu selle mina nagu selle ennustuse peale, et nafta hind langeb, SMS-laenu võtta ei soovitaks. Hästi, aga tasub mõelda, kindlasti mina ei soovitaks üldse, viiks Pihl laenu peale mõelda. Aga sellel nädalal laen laenud. Kas ka meie investeeringut, sellega seoses tuli väga ärevaks tegev uudis. Seda on nüüd küll piitu püütud ridamisi ümber lükata, aga, aga sellel nädala keskel võisime lehest lugeda, et rahandusministeerium tahab muuta pensionifondi pärimissüsteemi ja kui, kui senine süsteem nägi ette pärast pensionikoguja surma saavad pärijad juba mingi summa ikkagi üsna üsna kiiresti kätte, et et tal on võimalik seda raha nagu kasutada, siis, siis nüüd oli, oli õhus idee, et pärimissüsteemi võiks muuta ja pärijad saaksid seda pensioniraha, mida nad on pärinud, hakata kasutama alles alates oma pensioni east. Ja, ja kui ma nüüd natuke uurisin, mis oli selle taust, siis selgus, et rahandusministeeriumis on tublisid ametnikke, kes on olnud pensionisüsteemi väljatöötamise juures ja, ja kes on siis leidnud, et et tegelikult sellisel kujul see, see praegune süsteem on pisut ebaõiglane, sellepärast et pärijad nagu selgelt nagu eelistatud seisu ja et selleks, et seda investeerimissüsteemi natukene õiglasemaks muuta, olekski pidanud sellise muutuse läbi viima. No tegelikult muidugi on sel asjal teine pool veel, eks ole, kui seda raha välja ei maksta, järelikult jääb ta sinna pensionifondile ja pank teenib sellepärast rohkem. Et muidugi tasakaaluks peab ütlema, et siin on õhus ja, ja menetluses. Sulev pangad teenivad ju niigi hästi, need on ikka väga-väga hea. Et tegelikult ongi jõuga siiski jutuks selles mõttes üksteistpidine ja eelnõu, mis siis võib-olla selle nende kahe vahel otsitakse, teatud tasakaalu on see eelnõu, et neid teenustasusid ka tõepoolest vähendada ja see oleks nagu hästi oluline ja ma arvan, et siin peaks ka kõik kuulajatesti tõesti jälgima selle väga olulise arutelu käiku, mis ilmselt jääb nüüd kuhugi kesksuvesse kuskil. Et tõesti, kas võetakse ikkagi praegu väga prisket seda haldustasu natuke riiklikult vähemaks selle pensioni pealt, mida me kõik oleme olnud sunnitud oma sinna sambasse maksma ütleme, kes selle selle asjaga liitunud on, et. Tegelikult ma saan aru, et, et see idee ei ole praeguseks hetkeks pensionisamba pärimise idee ei ole praeguseks hetkeks kuigi tõsiseks muutunud, ehk siis pigem oli tegemist sellise poliitilise maksahaagiga. Huvitav, mispärast? Poliitika on ju aeg-ajalt maksahaagi, on, mul on, mul on selle kohta oma teooria küsimus, aga, aga, aga päris inimlikus plaanis. Muide, mina mäletan, kui ma liitusin teise sambaga siis oli minul küll küsimus, et aga kui ma ära suren, mis muud kogutud sambas sambasse kogutud rahast saab siis saab seda raha saavad seda raha kasutada sinu abikaasa ja sinu lapsed ja see vastus rahustas mind nagu väga hästi. Ehk siis, kui on tehtud üks kokkulepe, on ta siis õiglane või vähem õiged ja inimesed on liitunud selle kokkuleppega siis seda muuta ei ole aus. Eestis on muidugi kõike võimalik muuta, ilma et rahvas tuleks tagajalgadel tänavatele. See ei ole lihtsalt ilus, aus, et see ei ole nüüd see koht, kus nagu majanduslanguse tingimustes hakata hakata riiki kindlustama rahaliselt. Kui mulle tundub, et miks see, miks see lugu nagu just nüüd välja tuli, siis mulle tundub, et see on seotud ühe teise rahandusministeeriumist tulnud sõnumiga. Nimelt nädala alguses tulistas rahandusminister Ivari Padar töölepingu seaduse auklikuks ja ja tundub, et siin ta vist ei olnud päris hästi konsulteerinud oma erakonnakaaslastega nimelt oli tal ridamisi etteheiteid sotsiaalministeeriumist tulnud töölepingu kohta, aga aga kõige märkimisena väärsem on see, et sotsiaaldemokraat Ivari Padar kritiseerib väga teravalt sellesse eelnõu projektis sisaldunud töötut töötutoetuse tõusu 1000-lt kroonilt 2500 kroonini kuus ja, ja kui ma seda seda konkreetset seisukohta nägin, siis mulle tundus, et see on küll väga ortodoksne rahandusministeeriumi ametniku seisukoht, aga see ei ole kindlasti sotsiaaldemokraadist rahandusministri seisukoht. Aga samas, kui ma vaatan, et millise erakonna poolt juhitud ministeeriumist on selline sellesisuline eelnõu tulnud ettepanekuga tõsta siis töötutoetusi, siis ma saan nagu veel vähem aru, sellepärast et tegu on Reformierakonnaga. Erakond, mis on alati olnud väga selgelt töötutoetuse vastu ja nüüd korraga tuleb siis nendelt ettepanek, et tõstame seda tervelt 1500 krooni võrra siin paari aasta jooksul ja ja mulle küll tundub, et, et Eesti Eesti poliitikas on jälle nii-öelda nagu need maailmavaatelised jõujooned hägustumas ja hetkeline päevapoliitiline kasum või mingisugune trikitamine ja diilitamine on sellest aga selgelt üle. Heidame korra pilgu. Kui üle lahe Soome kogemus, mis on ilmselgelt parempoolne partei, selle parteipoliitikud on viimasel ajal esinenud avaldustega, mis on rohkem sotsiaaldemokraatlikud kui sotsiaaldemokraatliku partei enda avaldused, nii et poliitika ongi üks, üks üks trikitamise kohta, aga aga töölepinguseaduseelnõu kui ka pensionisammas kui ka kõikvõimalikud arutelud selle üle kas tõsta ausalt ja otsemakse või teha seda varjatult, et riigi rahakoti raha juurde saada. See annabki ju tegelikult võimaluse koalitsiooni sees üksteise üksteise või oma partnerite mainet siis alla tõmmata ja eriti mõnus on tegelikult praegu, mis seal salata, opositsioonil sest, et pole nagu ehiti, vajab pingutada, iga päev toob mingisuguseid uudiseid, mis on meile kõigile olulised, sest et see puudutab meie meie majanduslikku käekäiku ja ja noh, ei ole vaja eriliselt, et tagatubades mõelda, et kuidas nüüd võimulolijatele ära teha. Võimulolijad ise annavad igapäevaselt põhjust neile opositsioon saaks ära teha. Aga kuidas te hindate ikkagi praeguses situatsioonis, kõik räägivad kokkuhoiust, me peame neid igalt poolt kokku hoidma. Riigi kulusid ei tohi suurendada, riigiametnike palgad tuleb külmutada ja selle valguses käiakse välja ja suurepärane idee. Aga meil on töötute sotsiaalset sotsiaalseid tagatisi vaja suurendada ja meil oleks vaja töötutoetust tõsta tervelt 1500 krooni võrra siin paari aasta jooksul. Et kuidagi väga-väga vastukäivad sõnumid. No aga tööpuudust ju Eestis sisuliselt nagu ei ole, et praegusel hetkel noh, on need summad on. Et, et see on, see on nagu üks koht, kus saab nagu hästi populaarsust lõigata, aga tegelikke summasid nagu nagu eriti vaja. Ainer, aga see käib vastu sellele loogikale, mida on siin kogu aeg. Mägoriisydame mainuga mainekujundus maksab iga kuu palju 100000. Eesti Pärnu Postimehes kirjutatakse täna jah, 100000 krooni maksumaksja raha iga kuu iga kuu linnapea mainekujunduseks läheb 100000 krooni maksumaksja raha 58000 krooni kulumist dokumenteerida, mis kokkuhoid, mis kokkuhoiust? Et elame isegi liiga hästi, et liiga palju on liiga palju, on nagu võid leiva peale. Mis kokkuhoiust ma räägin maid, aga jätame selle viisitamme ta huvitav. Okei, aga aga praegune? Muuseas, kahe erakonna ministrid on saatnud juba selle töölepingu seaduse tagasi või sisuliselt visanud prügikasti. Mina, mina ütlen välja, et sellisel kujul seda töölepinguseadust ei tule ja tegelikult me alustame uuesti otsast peale hakkavad ametiühingud ja tööandjad omavahel läbi rääkima, sellepärast et seda ei ole kooskõlas. Aga muud võimalust ei olegi. Ilmselt tulebki taas nullist alustada. No ilmselt tuleb ja selles mõttes võib-olla on isegi suhteliselt ükskõik, milliste argumentidega Ivari Padar sele praegu parasjagu tagasi lükkas, sest see on ilmselt rohkem taktikaline küsimus, et lihtsalt oli, seati ritta 10 punkti ja öeldi, öeldi ei, et 10 punkti oleks võinud olla. Need punktid oleks võinud olla natuke teistsugused punktid, ma arvan, et see, selles mõttes ma arvan, et see ei ole, see ei ole antud juhul määrav. Antud juhul Ivari Padari käitus väga hea Rahandusministriga väga halva sotsiaal, sotsiaalse. Ei no aga selles mõttes ma ütlengi, et nagu, et ilmselt kui isamaa ja sotsid otsustasid selle seaduse põhimõtteliselt tagasi lükata, siis see, millise argumentidega ainult põllumajandusminister, et need tagasi lükkas või millisega need rahandusminister Antti Heegelda, tehniline küsimus, et, et vormistada eelnõu tagasilükkamine mingis mõttes ja mingit pidi, võib jälle teistpidi ka oletada, et sedasama töötute abiraha kasv, et et see võiks ka olla. Me teame ju selle eelnõu sünni puhul, eks ole, otsiti seal ka kompromissipunktide vahel, mis selgelt vähendavad inimeste sotsiaalseid garantiisid, eks ole, et koondamisse perioodid ja hüvitised väiksemaks ja siis ütleme seda tüüp mõned punktid olid sees, siis kus mõnes kohas tõsteti, et nagu eelnõu oleks nagu tasakaalus, eks ole, et ühelt poolt võetakse ära, teiselt poolt antakse juurde. Aga me ei tea ka, kui siiralt näiteks Reformierakond üldse riigikogus kavatses näiteks seda punkti toetada. Võib-olla oleks kuskil riigikogu komisjonis see punkt sealt eelnõus vaikselt ära kadunud enne lõpphääletust ja siis olekski eelnõu vastu võetud lihtsalt ilma selle punkti. Tahtsin küll see koondamishüvitis on emotsionaalselt väga oluline või Eestis noh, peaaegu et ei koondata kedagi Eestis oleks punkt puudutanud paari-kolme tõeliselt suurt tööandjat, kes siis krahhi korral peaksid paarsada inimest inimest koondama, et enamus Eesti töövõtjaid oleks sellest punktist niikuinii puutumata jäänud. Ei, ma olen täitsa nõus, et minu meelest on kogu selle töölepingu seaduse arutelus hästi isegi noh, mõnevõrra muigama ajav kõrvalt vaadates seda arutelu kuulata, kuidas hirmsa hooga nagu kembeldakse ümber koondamishüvitiste justkui tõepoolest neid iga päev toimuks ümberringi koondamisele. Tegelikult ei, ma tegelikult inimestega lepitakse kokku nende lahkumine töölt, kui, kui tekib ütleme arusaamatus, siis üldiselt jah, koondamisi, petised on tihti selle lahkumishüvitise maksmise selliseks ütleme, alus aluspõhimõtteks. Et inimesega on võimalik kokku leppida umbes sellel põhimõttel, et noh, koondamise puhul sa saaksid nii palju, eks ole. Aga tegelikult reaalselt ei vormistata seda ju enamasti koondamiseks, sest koondamine on üks igavene keeruline juriidilised protseduur, eks siis sa ei saa uut inimest sinna kohale tükk aega võtta, inimene. Mitu ettevõtet on Eestis, kus töötab rohkem kui 25000 inimest. On see ei, mitu ettevõtet on, ei ole, eks ole. Et veetud Prantsusmaal, Saksamaal puudutakse autotööstus terasetööst just ja nii edasi, aga paraku meil see nii ei ole. Mis selle töölepinguseadusega muidugi veel huvitav on, et kui, kui see peaks nüüd riigile suuri rahalisi kohustusi tekkima, siis ma tahaks teada, et kuidas see nii-öelda kajastub eelarve strateegiasse, millele juba siin mitme nädala jooksul on arutlenud grupp inimesi, keda kutsutakse pakkuge pillideks. Ja, ja see on iseäranis huvitav lugu, kuidas krokodillide nimi, nimi tekkis Päevalehe vahendusel see igal juhul avalikkuse ette jõudis ja krokodillid siis vihatki näksida, seda Eesti järgmiste aastate riigipirukat pisut väiksemaks ja ümmarguse maks, aga aga nüüd on siis avastatud, ei ole seal ikka piisavalt raha ja siis kõik on käinud ohtralt ettepanekuid välja, et kuidas, kuidas siis seda olukorda parandada ja kolmapäeval tuli näiteks Isamaa ja Res Publica Liit seal krokodillide ümarlaual välja ettepanekuga, et tulu tulumaksureform tuleb kaheks aastaks edasi lükata, ehk siis tõenäoliselt on pidanud silmas siin nii-öelda laiemalt nii tulumaksuvaba miinimumi ja tõenäoliselt peaasjalikult tulumaksumäära langetamise peatamise asemel. See on üks huvitav asi ka, et Eesti riigis tekib kogu aeg-ajalt selliseid põhis, mitte põhiseaduslik riigivalitsemise institutsioone nagu, eks ole, koalitsiooninõukogu ja nagu krokodillide koosolekud. Et kes siis juhivad riiki tegelikult mitte nagu Eesti vabariigi valitsus või riigikogust rääkimata. Et nüüd me kuuleme kuskil krokodillide kogus, otsustatakse, mis Eesti riigieelarvest järgmistel aastatel tegelikult saab. Ja seal krokodillide kogus on praegu seis kaks. Üks, mis puudutab seda tulumaksureformi peatamist. Tegelikult olles nüüd päris pikalt jälginud Eestis toimuvat distantsilt, ehk siis eemalt, siis et on naljakas küll, siis jah, oli päris naljakas. Ühelt poolt väitis mulle Eesti olukorra kohta uudiseid lugedes selline tunne, et püha müristus, mis, mis nüüd Eestis toimub, et kas tõepoolest Kadrioru pargis köetakse puudega supikatlaid, antakse vaestele tasuta toitu ja, ja et noh, et inimene, poed on tühjad ja inimesed ei saa midagi osta ja aga, aga tegelikult on, on see, et kogu aeg, kui räägitakse päästmisest kokkuhoiust me riigi rahanduspoliitikast järgnevateks aastateks. Siis otsitakse selliseid, selliseid valdkondi, kus saaks 10 senti nii-öelda jutumärkides 10 senti kuskilt kokku hoida asemel, et raiuda nagu koera saba nagu ühe raksuga ära lõpetada mingisugune kulukas tegevus mingiks ajaks, noh, et saaks saada saada ühest kohast suur kokkuhoid. Selle asemel püütakse kokku hoida, vähendades ministeeriumi palkasid läbi surnud hingedetöökohtade, eks ole, töökohad, mis on täitmata, vaat sealt hakkab kokku hoidma mu sõbrad, see saanud naljanumber. Esiteks Janase suurt kokkuhoidu ja teiseks tuleb siis seda koera saba ikkagi jälle raiuda mitu korda ja, ja koeral on väga valus. Mina ootan huviga, millal hakatakse riigieelarve kokkuhoiu puhul suuri pealkirju ajalehtedes kirjutama teemal, et ühel ametnikul on liiga kallis ametiauto. Et see, see on ka peaaegu iga-aastane teema olnud nagu jutt, mis, mis on küll sotsiaalse õigluse seisukohalt tihti väga oluline teema, aga tegelikult. Nagu kokku hoidma, meenutab see mulle, meenutab see seda, et perekonna eelarve on et perekonna eelarve kasvanud, aga et kust me nüüd hakkame nagu kokku hoidma et hästi, ärme osta lapsele limonaadi, las joob suhkruvett. Et noh, see ei ole nagu tõsine lugu, et noh, järelikult tuleb muuta mingisuguseid muid tarbimisharjumused ja kohati ma vaatan seda arutelu ja see on täpselt see, et ärme osta enam lapsel limonaadid, las joob. Aga tegelikult selles arutelus just selles peegeldubki seesama küsimus, mida ja miks ka need, nagu ma aru saan, ei taha seal ei krokodillide ka päris valitsuse kogus need otsused päris hästi sündida ja on seesama teema, mida, mida Lauri siin just ikkagi selle lepinguseadusega püstitas, on see, et kuskil seal on mingid hääled, kaks, üks käib mingisugune üksteisele jala taha panemine ära tegemine. Et, et kuulge, kas see on Eesti vabariigi valitsus, et, et et selles mõttes siin peaks ikkagi noh, et kui, kui niisugune asi on, siis muidugi noh, palju õnne tänasele sünnipäevalapsele Edgar Savisaarele, kes vaikselt niiviisi näppe hõõruda, nädalaid lugeda, et kui kaua see pull veel kestab. Et millal tullakse nagu rääkima, et võiks teistsuguse valitsusega. Okei, räägime stsenaariumist, mis stsenaariumid on, et kui, kui, kui te ütlete, et olukord on nii kehv, siis kas kas me näeme varsti Reformierakonda Keskerakonna ukse taga ütlema seda, et jah, et sorry, hooned, meil ei tulnud sellisest sellisest tsentris ja parempoolsest koalitsioonist välja kohata? Tegelikult kui ma vaatan, kas või ükskõik, see töölepinguseadus, asi või kui nüüd on juttu ka sellest, et tulumaksuseaduse tulumaksu kärbet, eks ole, leping tahetakse tõsta nagu laua peale, mis tähendab ju ühele koalitsiooni juhterakonnale ja peaministri parteile noh, nii-öelda elu ja surma küsimust justkui maineliselt, vähemalt seni nad on seda nii esitlenud siis tegelikult jälle konkurent või ütleme siis teiste osapoolte poolt selle küsimuse niiviisi meelega püstitamine ju viitab tegelikult ülinorimisele mis ta muud on. Tüli norima viitab ju tegelikult ka peaministri jätkuv enesekindlus, kui ta räägib. Majanduspoliitikast riigi majanduse seisust, et noh, kohati on see ikka täiesti hämmastav, et kas peaminister nagu ei karda, et mingil hetkel tema, tema enesekindlus talle talle nagu väga valusalt meelde tuletatakse, aga mis puudutab seda, et Reformierakond läheb Keskerakonna ukse taha, siis mina julgen küll ennustada. Küll aga mäletame me kõik. On ju varem juhtunud. Lauri valmis hästi, mis puudutab neid ettepanekuid, teraldasin kombel. Sellest, et kuidas kärpida, kuidas kärpida, teiselt poolt on räägitud sellest, et riigi tulubaasi võiks ju kuskilt otsast otsast suurendada, kuigi mulle tundub, et ega see eesti riik nüüd nii õhuke ka ei ole. Kui, kui Mart Viisitammemaine maksab 100000 krooni kuus, tema modo, ma toonitan siinkohal, Mart Viisitammepalk on 64000 maine kallim kui tema palk. Aga mitte sellest ei tahtnud ma siinkohal rääkida, vaid, vaid pigem meenutada seda, mida ma ütlesin ka eelmine nädal. Et Reformierakond on jälle käinud välja ettepaneku kõikide käibemaksu erisuste kaotamise kohta, mis kätkeb endas nii kultuuriüritusi, aga ravimeid ja, ja seal on ka seis täpselt samamoodi, kaks üks sellepärast, et kaks koalitsioonipartnerid peavad seda selgeks enesetapuks, kui minnakse ravimi käibemaksu kallale, sellepärast et et seda andestaks tõenäoliselt kõige aktiivsem poliitiline rahvakiht, pensionärid mitte ilmaski ja sellisele koalitsioon oleks. Ikkagi opositsiooniparteile, keskerakonnale, noh ikka suurepärane. Suurepärane kaart kätte. Valitsus, kes tõstab ravimite hinda, see valitsus kaua? Ja muidugi üks teema, mis, mida nüüd Isamaaliit on väga jõuliselt püstitanud aga mis ilmselgelt ei leia Reformierakonna heakskiitu. Vähemasti Andrus Ansipi suust eile vikerraadios oli küll kuulda väga skeptiliselt, tean see omavalitsuste liitmine. Et see, see oli nagu, Ühest küljest on, nagu ütleme, et Isamaaliit ju tõstnud ikkagi üles küsimused, et noh, et nüüd tuleb see kohe ruttu ära. Andrus Ansip ütles seal suurepärase lause on muidugi ka, et omavalitsuste tulubaas on väga hea, ma tahan näha, kas omavalitsuste tulubaas ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal on väga hea, sellepärast et, et signaalid näitavad küll seda, et omavalitsuste omavalitsuste tuludega ja eriti just väikeste omavalitsuste tuludega on ikkagi kuri karjas. Andrus Ansip ütles eile raadios ka seda vaat et riigi maksulaekumised on väga head. Et mõtlesin, et huvitav, et kas tõesti üks ja sama reha ikka mitmes kord järjest, et kui nüüd kaks kuud hiljem ikkagi selgub, et see ei ole päris nii, et kas ja siis nagu sedasama raadiosaate lindistus nagu välja võtta, siis noh, mis, mis siis öelda? Mees astub kaks korda järjest üha reha otsa, aga aga valdade liitmine valdu leidmiseks tegelikult haldusreform on ju viimastel aastatel toimunud nii-öelda selja tagant. Mõelda siis politseisüsteemi ümberkorraldamist, päästesüsteemi ümberkorraldamist, tervishoiusüsteemi ümberkorraldamist, postisüsteemi ümberkorraldamist. Riigimetsa majandamise keskuse ümber korral toimub tegelikult ideeliselt. Kõik siseministeeriumi haldusalas olevad suured ametid üheks suureks suureks ametiks mis on ka tegelikult haldusreformi Kui me räägime haldusreformist, siis see ei ole pelgalt valdade liitmine, see, see on tegelikult viimastel aastatel toimunud ja väga jõuliselt, tõsi küll, noh, nimetatakse seda tõepoolest, et seal toimub nagu selja tagant. Et inimene headel aegadel ei ole. Nõus ainer, aga vallal on väga palju selliseid unikaalseid funktsioone, mida ei saa üle võtta, päästeamet ei, politsei süsteem ja, ja kahjuks ja nendele inimestele seal kuskil väikeses vallas ei ole mitte mingisugust lahendust ja kui vallas on ainult mingi viis 600 inimest siis on, on sellel vallal juba väga tõsine probleem, kuidas üleüldse nagu nagu hakkama saada ja, ja kui, kui seal on juba naguniivõrd vähe inimesi, siis tegelikult tekib veel teine probleem ka mitte ükski teine vald ei taha selle vallaga liituda, sellepärast et sellel vallal on juba ühe inimese kohta liiga palju kohustusi üleval ja, ja see halvendaks oluliselt kohe selle teise valla olukorda, kes võiks justkui selle väikse väike vallaga liituda. Täiesti nõus. Mina ütleks nii, et korralikult läbimõeldud valdad liitmise noh ütleme, läbimõeldud aastaid ette planeeritud ja tõepoolest selles mõttes läbi arvutatud nagu ettepanek, et tõepoolest see parandaks seda, seda ja seda, see, see raha suundub sinna sinna ja sinna ja teenused, eks ole, selles osas ja selles osas mitte ei halvene paranevad. Noh, sellist asja võiks nagu arutada. Aga seda, et, et kõigepealt nagu sulgeme ja siis vaatame, mis saab. Et seda me oleme kahjuks Eesti riigis nende reformidega ju palju kordi näinud, eks ole, kui siin Lõuna-Eestis liiklust suleti, siis öeldi ka, et oh, kus bussiliiklus hakkab seda kõike asendama, siis selgus tegelikult natukese aja pärast, et ei sõitnud rong, ei sõitnud buss ka sinna paljudesse kohtadesse ja eriti veel natuke aega hiljem. Ja no ja sellist asja on ju inimesed ju maal läbi elanud hästi palju ja ja noh, ikkagi väga kurb on tegelikult ju, kui vaadata seda, kuidas paljudesse kohtadesse, isegi isegi autole, aga enam ei tule iga nädal. Ja, ja kõik need need teenused, mis seni kõik see, kõik, need nagu samm sammu haaval see postkontori kaotamine niiviisi edasi, et et see kõik paneb nagu küsima, et kas Eesti on tõesti selline suurriik, et et nüüd see eesti inimene elades nagu ühes või teises otsas mingeid elementaarseid elemente väärseid teenuseid ei saa, ei peagi enam kätte saama, sest sinna tuhandete kilomeetrite kaugusele ju lihtsalt elekter ei ulatanud. Ta umbes sinu väga õige jutt. See on väga õige jutt, Sulev. Ja see pani mind praegu mõtlema, et tegelikult on ikka väga mugav valitseda riiki kus on nii kannatlik rahvas, jah, õudselt. Ma tahaks, ma tahaks selle suurepärase tõdemuse jätkuks rääkida teile ühest ideest, mida ma kuulsin nädal tagasi, nimelt siis nädal tagasi käisin justiitsministeeriumi korraldatud kriminaalhoolduskonverentsil, kus arutleti ühe väga põneva ettepanekule, et hakata edaspidi rakendama ka Eestis julgestusvangistussüsteem skeemi, ehk kui on näha, et kurjategija ei ole parandanud või on ta tõepoolest nii parandamatu, et kujutab endast ohtu ühiskonnale ka edaspidi, aga karistus on kantud, et siis saaks mingi kuulge kolleegiumi otsusega teda edasi vangis pidada ja oleneb kuulnud, et selle idee kaalumise põhjus on ka selles, et lähiajal hakkavad vangist vabanema paljud retsid, kes 90.-te aastate keskel vangi mõisteti ja ja hästi põgusalt rääkisin ka justiitsminister Rein Langiga, soovisin talle edu siis selle ettepaneku läbisurumisele, siis ta ütles irooniliselt, et noh, ajakirjandus laseb selle nagunii põhja. Aga kuidas teile tundub, kas, kas ideed kaalumistegas ajakirjandus võiks selle kohe enne, kui seda üldse nii-öelda hakatakse? Valitsuse ja riigikogu tasemel arutlema, lastakse põhja? Ma ei ole selle ideega tuttavad kuidas nagu nagu demokraatliku õigusmõistmissüsteemi kohtusüsteemiga, et see on ilmselt nagu kõige-kõige nõrgem lüli, et inimese peaks siis inimese vangistuse pikendamist, peaks ikkagi otsustama, nagu kohus mitte kõrgekolleegium. No ja see kolleegium võib ütelda Ütleme ta võib olla kohtu juures või kohus võib ollagi see kolleegium, aga noh, aga kuna nendel puudub sellest inimesest ikkagi ülevaade, siis tõenäoliselt peab see toimuma nii-öelda ikkagi nagu kriminaalne või vanglaametnike pilgu all ja ka nende nii-öelda kaasa rääkida. Väga emotsionaalne teema, sest et iga normaalne inimene ei taha, eks, et et tema kõrvale tuleks vanglast retsidivist, kelle puhul asjatundjad ütlevad, et jah, see inimene ei ole paranenud, ta võib uuesti tappa, röövida midagi taolist. Teistpidi, kuidas sa, kuidas sa seda nagu selgeks teed, et vangid on vanglas jälgimise all, ilmselt on võimalik näha, kas inimene on muutunud või mitte. Aga tegelikult on võimalik ikka päris pikka aega lollitada mingisugust süsteemi, nagu vanglasüsteem. Ja. Noh, nii ja naa, loen igal hommikul eelmise ööpäeva politseiuudiseid, siis suuri kuritegusid pannakse toime tunduvalt vähem kui kui üheksanda aastate keskpaigas. Aga selliseid vorstijupi vargusega ja õues labidavargusi kohutavalt palju tegelikult. Et, et see on nagu kasvanud, et ega me elame ikkagi sellises suhteliselt kriminaalses keskkonnas. Kui me veel liikluse siia juurde tooma, siis on asi päris hull. Nagu natukene olukord paremaks läinud, et nii hull kui 10 aastat tagasi Muidugi tähendab see, et varastataks vorstijuppi, varastatakse võib-olla rohkem, vähemalt registreeritakse vorsti, rupi, vorstijupi, vargusi rohkem kui 10 aastat tagasi. Aga raskeid kuritegusid muidugi tehakse, vähenenud. Ja see on, see on nagu selge edasiminek. Sulev, mis sina sellest ideest arvab? Ma ei ole kursis ja ei hakkaks improviseerima, eks ta intellektuaalselt huvitav idee on nüüd küll, jah. Kindlasti ajakirjandus jälgib, jälgib seda väga aktiivselt, üks uudis, mis, mida te veel eilne ja tänane päev räägib Vabadussambast ja aga ei saagi otsa neid. Need on siis selgunud, et Tallinna linn ei nõustu Vabadussamba uute eskiisprojektidega ja ja nõuab tungivalt nende muutmist ja seejärel kooskõlastamist ja nii edasi, et, et kas teie hinnangul võiks olla nii-öelda väikese tüli kiskumisega lugu või on tõesti linnal tõsi taga? Küll on hea, et meil on see vabadussammas et vaadake, kui, kui vaesem oleks Eesti ajakirjandus olnud viimasel poolaastal, kui meil sedasama, samas ei oleks et soovin kõigile kolleegidele edu ja jõudu, et see saaga jätkuks ja ilmselt kirjutatakse pärast seda, kui samas on püsti. Sellest veel aastaid. Või vastupidi, siis just vastupidi lõpeb tegelikult see poleemika objektsest sisalda püsti. No ei lõpe ikka, ei lõpe. Noh, sisuliselt ütleks ma nii, et juba praegu on hilja, sest. Ma küll Viru keskuse saaga lõppes. Tar Tartu Kaubamajasaaga lõpp lõppes. Tartu Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis. Mida iganes, aga igal juhul see, see metsad lõppevad. Kui see sammas on püsti, siis lõpeb ka sees, aga, aga tõenäoliselt lõpeb jah, aga tõenäoliselt nüüd peab siis kaitseministeerium väga tõsiselt konsulteerima Tallinna linnaga ja Tallinna linn saab jälle avaldada oma arvamust ja saab öelda, kuidas sedasamast püsti panna. Ja et, et see ikkagi harmoneerub Vabaduse kellaga ja nii edasi, nii et seal on neid võimalusi kindlasti päris palju. No mina lihtsalt tahan öelda, et selles mõttes on minu meelest hiljata kõndides sealt peaaegu iga päev mööda, kuna töökoht on seal lähedal, siis noh, see, see küngas on juba nii üles ajastatud ja kõik see on juba ja ütleme nii kaugele jõudnud, et kui nüüd mingil põhjusel seda hakata veel tagasi keerama, et see ei tundu nagu parem lahendus olevat, ehkki ma ei ole olnud selle kavandi pooldaja, mis sinna tuleb, aga aga ma ütleks nii, et selle võiks, et ühesõnaga peaksid edasi minema, et see küsimus on kahjuks läinud mingis mõttes nagu Sakala keskusega, eks ole, oli noh, nüüd Solaris, aga nüüd on siis baaris, vaatame. Ma olen seda meelt, et paneme selle samba püsti. Jah, elame ja hoidku jumal selle eest, et sinna Vabaduse väljakule jälle autoparklaid oleks. Aga rahvateenrite saade on selle tõdemusega läbi ja tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Ainar Ruussaar ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva kuningjärgmisel. Laupäeval on siin saatejuhi toolil jälle tagasi Aarne Rannamäe, kes saab siis öelda, kui hästi või halvasti tal Stockholmi maratonil läks.