Tere, kena laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenrid on Erkki Bahovski, Postimehest Sulev Valner Maalehes ning Lauri Hussar vikerraadiost ja tänast päeva saame alustada õõne soovidega. Sest neid tuntud ja teatud sünnipäevalapsi on meil tänasel päeval lausa kaks, kellest me ei saa üle ega ümber minna ja kõigepealt peame siin eetri vahendusel õnnitlema head ja rahvateenrite saate teist saatejuhti Aarne Rannamäed 50. sünnipäeva puhul. Arne on selline kolleeg, kelle leegid me tahame kõik olla, aga tõenäoliselt nii-öelda kelle pihitoolis või, või kelle saatekülalisena mitte iga kord. Kõik ei taha just just olla. Meenutan, et me kõik olime ka saatekülalised ja kohati oli, oli jah, päris keeruline televisioonist siis, kui kõik kolmekesi ja veel Heidit Kaio olime tema saates vabariigi kodanikud, et just sind, Lauri, grillis ta just selle dialoogi õpingute pärast Türgi mulle küll ausalt öelda, arusaamatuks, miks ta seda tegi, aga, aga sa pidid vastust andma. Jah, aga õnneks ma pidasin nagu vastu, aga ütleme, et oli kindlasti keeruline, aga aga seda enam tuleb tõdeda, et Aarne on väga hea ajakirjanik. Ja meie, meil on kindlasti õnn ja rõõm tõdeda, et rahvusringhäälingul on selline suurepärane nii välis- kui sisepoliitika ekspert, nagu seda on Aarne Rannamäe, palju õnne. Ning kindlasti soovime tänasel päeval õnne ka president Arnold Rüütlile, kellel täitus tänasel päeval 80. aastaring. Teie mõlemad lehed on teinud siis ka Arnold Rüütliga pikad intervjuud ja ja ma peaks ütlema, et palju sellest on juba loetud ja kuuldud, aga aga nii mõnigi seik on võib-olla olnud uudne, mis, mis teile silma hakkas, mis, mis nendes intervjuudes on, on pisut uue, naa või ka uudsena väljendunud. No ega seal muidugi Arnold Rüütel on selline nagu ta, nagu me teda teame ju väga pikka aega ka küllaltki küllaltki heas mõttes muutumatu olnud ikka tõesti pikka aega. Kuigi teiselt poolt võib seda nimetada ka, eks ole, äärmiselt heaks kohanemisvõimet sest noh, ta on peaaegu nagu nuga võist läinud ju läbi erinevate ajastute ja sobinud igasse igasse rolli. Teisalt, ega see seda vahel on seda ette heidetud ja võibki ette heita, eks ole, seda nimetatakse mingite halbade, aga, aga teiselt poolt, kui lugeda tänasest päevalehest tulevase Eestimaale nõukogu esimehe Jaan Männiku intervjuud, siis ta üks keskne mõte on see, et, et intelligentsi üheks tunnuseks on kohanemisvõime. Ja selle, seda näiteks sel aastal võib jälle öelda, et Arnold Rüütel on olnud äärmiselt ütleme, võiks öelda ka tüüpiline eestlane, kes on suutnud hakkama saada nendesse aegades, mida, mida need ajad on vajanud ja on suutnud väga hästi ütleme, mingis mõttes endaks jääda noh, ilmselt ikkagi suures osas saavutada seda, mida ta tahab tahtnud või vähemalt saada hakkama olenemata tegelikult ümbritsevast ajastust. Postimehe intervjuus seda ei olnud, aga Maalehe intervjuus oli huvitav. Huvitav seik, mis puudutas ka Arnold Rüütli hinnangud kuulumisele, kommunistlikusse, parteisse. Jah, ta ütleb seal võib-olla esimest korda nii selgelt ütlema, mina pole märganud, vähemalt varasemal välja, et ta väga selgelt, et ta ei oleks kunagi tahtnud sellesse parteisse kuuluda, mis on nii palju halba ja kurja teinud. Et kui see oleks olnud võimalik. Muidugi selles lauses võib lugeda, aga leida ka teatud ebajärjekindlust, sest noh, kas nüüd ikka päris võimatu oli, aga noh, ju siis ütleme Meil on ka oludele, kust ta läbi tuli, oli see, et see ei olnud teisiti võimalik. Noh, eks see hinnang jääb ka igaühe enda enda teha, aga igal juhul palju õnne teda ja ma arvan tõesti, et teda aina rohkem, me peaksime nagu tantselt kõiki oma oma eriti just nüüd möödunud riigijuhte hindama ikkagi tõesti heas kontekstis ja ja ka võtma neid kui inimesi, kellel võivad olla juba oma inimlikud nõrkused. Eks, et keegi pole veatu, keegi, keegi ja kes on veatu, eks ole see visaku esimene kivi, kes ei ole midagi teinud, aga Arnold Rüütel, kindlasti ei ole see kivi viskaja olla, mis on tema üks, üks väga tugev külg, et näiteks ka tema väga väga kiitvad hinnangud praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohta. Nii Maalehe kui Postimehe intervjuudes on minu meelest tähelepanuväärselt sellised positiivsed märgid Eesti tänase ühiskonna sellisest tervisest. Jah, noh, minu jaoks oli võib-olla see, et, et Rüütel on ikkagi ajalooline isik, et selles mõttes, et ta on teinud ajalugu ja osalenud nendes pöördelistes sündmustes, mis viisid Eesti taasiseseisvumise nii 1991. aastal ja ja see kindlasti kõik see, mida ta räägib oma suhetest Gorbatšoviga kuidas ta käis nii-öelda Moskval ja tõmmati seal liistule, teda ähvardas vanglakaristus või ta ütleb, et ta oleks võidud vanglasse ja nii edasi ja nii edasi kõik suhted Jeltsiniga see nagu meie taasiseseisvumise ajalugu ja, ja, ja noh, need sündmused pakuvad ju tegelikult väga-väga huvitavat materjali ajaloolastele ja publitsistidele. Tegelikult tuleks veel Võtta nüüd nii-öelda nööbist kinni nendel inimestel, kes nendes sündmustes osalesid ja kirjutan, selline noh, korralik raamat, mitte isegi mitte intervjuude kogumik, vaid, vaid noh, ikkagi läbi kirjutatud ajalugu, kus oleks kasutatud ka muidugi kirjalikke allikaid ja ajalehematerjale ja nii edasi ja nii edasi, minu minul tekkis küll selline mõte ja, ja et võiks need käivitada mingisuguse sellise projekti, et Arnold Rüütel 80, aga see aasta Eesti vabariik 90 ja ja taasiseseisvumisest hakkab ju varsti saama täis ka 20 aastat, et miks mitte. Võiks küll jah, et minu meelest ka siin Arnold Rüütlisse tuleks just suhtuda nagu hästi rahulikult ei teda nagu kuidagi püüdes püüdmata rolli vähendada, aga püüdmata ta teda nüüd ka üle Eraviseerida, eks ole, et kasvõi selsamal taasiseseisvumise ajal võib öelda, et ta oli ikkagi üks nii-öelda paljudest või õigemini me kõik, eks ole, ju tegime noh, Arnold Rüütel tuli õigele poolele ja mis on jumala jumala. Aga noh, päris nii ei saa ka öelda, et nüüd Arnold Rüütel astus ees ja rahvas tuli järgi. Pigem ta ikka noh, ütleme niiviisi, et kui me nagu 88. aasta sündmuste loogikat vaatame, siis mõned teised ikka alustasid natuke varem, ütleme Arnold Rüütel lihtsalt tuli õigel ajal ka kaasa. Arnold Rüütliks kuulub tänasel päevalgi meedias kindlasti veel sellepärast et Rahvusraamatukogu siis toimub ka mingi konverents, millel arutletakse ka temaga seonduvat, aga vähema sellel nädalal sündmuste juurde ja üheksas mai on selja taga, kõik on jälle kergemalt hinganud. Kaks nädalat tagasi, 26. aprillil arvati, et võib-olla siis püütakse üheksandal mail mingeid provokatsioone korraldada. Mitte midagi sellist ei toimunud ja kõik oli eilsel päeval väga-väga-väga rahulik. Sulev, sina käisid ka pronkssõduri juures ära, mida, mida nägid, mis sulle silma hakkas? Ma nägin eelkõige väga suurt rahvamassi, pean tunnistama, et noh, kas nüüd need hinnangud, mis tänastes lehtedes räägivad viiest 1000-st inimesest aga igal juhul ütleme kella kaheksa ajal õhtul, eile inimvool, võib öelda vooris sinnapoole ja sealt tagasi ja ja tõesti vähe neid inimesi ei olnud, ütleme, et siselinna kalmistu kandis autoga parkida oli väga keeruline ja vool oli selline pidev ja, ja ma ütleks, nii et ei olnud sugugi selline üritus, et paar paar veterani ja paarkümmend sellist kummalist inimest, vaid ikkagi ma julgeks Öelda, et suhteliselt tugev läbilõige sellest meie muukeelsest kaaskaskonnast ja ja selles mõttes on ta niisugune Märgiline siiski näitamaks, et päris selline marginaalne on rühm inimesi, seda nüüd ka oluliseks ei pea. Tjume, kas see meeldib meile või mitte, aga me peame tõdema, et päris paljudele siin elavatele inimestele see kogu see üheksas mai ja, ja isamaasõda ja selle mälestusmärgid ja sellega seonduv on on nii tähtis ja püha üritus, millest meil võib olla raske aru saada, aga, aga, aga ilmselt seda, seda, seda tuleb teatud määral nagu aktsepteerida. Ja mina ütleks ka nii, et ma sel aastal seda ei olnud, võib-olla järgmisel aastal veel ka ei tule, aga mine tea, võib-olla juba tuleb, sest on teatud valimiste aasta noh, need kuskil tulevikus hakkavad ka mõned Eesti poliitikud mõtlema sellele valijaskonnale ja noh, miks, miks me ei võiks näha mõnda mõnda. Tundub uskumatuna, aga mõnda Eesti poliitikut kunagi tulevikus sinna üheksandal mail pärga viima. Kes ei ole Edgar Savisaar, ei pruugi olla ainult, kes võib-olla Savisaar, eks ole, eks me näe, lihtsalt, ja täna ma kujutan ette, kõik ütleksid sellise võimaluse peale, et noh, et seal mingi pahatahtlik spekulatsioon, aga vaatame kahe-kolme aasta pärast, miks kahe-kolme aasta pärast järgmisel aastal on kohalikud valimised ka Europarlamendi osalemise Euroopa Parlamendi valimisi, naised ja kohalikel valimistel saavad ju mittekodanikud hääletada, et eriti Tallinnas, et kindlasti mõeldakse häälte püüdmise ja, ja see võib olla üks kaart, mida me näeme, et, et ma imestaks samuti, kui hakatakse rääkima sellest, pronkssõdur peaks olema meid ühendav mingi kujuke ja, ja et tuleb ikkagi respekti keerida siinse venekeelse vähemuse tundeid, mis iseenesest on õige ja me peame sellest aru saama, aga noh, küsimus on nüüd selles, kuidas seda valimiskampaaniat tehakse. Nii. Aga seal taustal on igal juhul hea, et see pronkssõdur seal on püsti jätta, seal on, et selles mõttes samas on selle koha üles leida, rahvas on selle koha ilusti üles leidnud ja, ja oma meie venekeelsete kaaskodanike, noh, sest ilmselt ikkagi, ega seal muud keelt, nüüd vähemalt inimeste suust ei kuulnud küll. Et nende nende auks peab ütlema, et tegu oli väga sellise rahumeelse ma ütleks rõõmsa, sellise protsessiooniga rahumeelse demonstratsiooniga, ma ütleks, et mis, mis võiks öelda, on täiesti euroopalik, täiesti normaalne ja ja miks mitte siis, kui midagi tähtsaks peetakse, seda niiviisi teha polnud seal mina ei märganud mingeid erilisi punalippe ega mingit kohutavat sellist eestivastasust. Rääkisin eile meie hea kolleeg Urmet koogiga, kes käis ka kohapeal ja siis ta ütles, et olukord oli seal kuidagi rõhutatult rahulik, aga samas oli õhus pinget. Ja ta nägi pealt ka olukorda, kus pronkssõduri juures kogunenud keskealise mehe teismeline tütar uurised Arnold Meri, kellele siis pronkssõduri juures samuti palju lilli kingiti ja, ja isa vastase töötab. Bratnaševa Pössova president Ameerigi. Mõjustuseva president, president, vaadake, kuidas on see sõnastatud, et meie, meie eelmise presidendi meri, vend, siis on ka tõsi. No mitte päris. Eks ole? Jah, aga, aga, aga märgilise tähendusega see, seda ka on, see igal juhul ja, ja minu arust see on märgilise tähendusega ka see, et Meie nii-öelda moskva provokaatoreid seekord nagu üldse kohapeal ei näinud või ei olnud seal väidetavalt olevat keegi kuskil midagi midagi midagi rääkinud ja, ja seal olevat võib-olla kohal olnud ja Tiina ja rassiia särkides noored, aga, aga, aga see nii-öelda marksistlik fašistlik ekspositsioon, mida me veel nägime aasta tagasi, et sellest ei ole enam mitte midagi kuulda. No eileõhtustest Aktuaalse kaamera uudistest oli näha, et seal oli kohal delegatsioon Pihkvast, aga, aga nemad käitusid ikkagi rohkem kui, kui delegatsioone, mitte kui provokaatoreid. Kui natsidest rääkida, siis tegelikult tundus, et tundub, et see Nažide luigelaul saabus saabuski just aasta tagasi, et ilmselt saadi võimukoridorides aru, et seekord keerati natuke üle vinti üle. Ja kui me vaatame edasisi selliseid pingelisi sündmusi Venemaa ja Lääne vahel, kas või sündmusi seoses briti nõukogu kontorite sulgemisega saanud Peterburis ja Jekaterinburgis, siis seal meie noh, siis ei läinud seal võiks ju eeldada, et assid oleks ju piiranud Briti Nõukogu kontoreid ja, ja karjunud igasuguseid loosungeid ja jälitanud Briti suursaadikut, mida nad olid varem teinud. Aga sina, Erki, nagu seda meelt ei ole, et et Schengeni keeld oli see, mis nii-öelda kammitsas nahhilasi Kindlasti üks üks argument, aga, aga ma arvan, et aasta tagasi saabus Euroopa Liidult. Ma arvan, suhteliselt selline jäme sõnum Venemaal, et koristage ära ja siis me saame edasi rääkida, ma arvan, et see diplomaatilistes koridorides tehti midagi sellist ja ja ilmselt Moskva sai aru, et, et noh, niimoodi niimoodi peakski tegema. Et võimalus nagu Eestile survet avaldada nendele ikkagi paremate diplomaatia kaudu Brüsseli kaudu, kui see, et mingisugused jõugud möllavad tänava peal. Ja, ja ma arvan, et Moskva pidi tegema lihtsalt valiku. Aga ma arvan ka, et see, et eilne päev läks niiviisi rahulikult ja ilusasti noh, tulenes suuresti ka sellest, et Moskval tänases olukorras, eks ole, kus seal just toimub presidendivahetus, ei ole vaja praegu et toimuks see, mis toimus siin eelmisel aastal, neil, siis oli neil seda väga vaja, eks ole, ka teatud sisepoliitilistel eesmärkidel üles kütta siin seda noh, seekord nad jätsid nii-öelda selle bensiinikanistri sinna tulla viskamata. Et mõnel järgmisel aastal, mingis järgmises rahvusvahelises olukorras ei pruugiks nad seda jälle üritada. Et seekord jäeti nagu see massiivne propaganda töö, ütleme suures suuresti tegemata, mis noh, mida me võib-olla ootasime, mõtlesime, et mis võib tänavu üheksanda mai ümber jälle tulla. Aga see ei tähenda, et mõnel järgmisel aastal seda jälle uuesti või tulla ja selles mõttes nagu meie asi on ikkagi hoida, ütleme seda, et teatud söed on siin, jäävad niikuinii aastateks ja aastakümneteks. Meie asi on nüüd nagu omalt poolt neile mitte nagu kütust peale kallata ja hoida ära, et siis ka sealt idapiiri tagant Tule sa mainisid juba korra presidendi vahetumist ma peaks ütlema, vaadates ka tänaseid lehti, siis sellise satiirilisemad lehekülgede peal on kaks täiesti erinevat seisukohta postimehest Me võime lugeda, et kaks pead on ikkagi kaks pead. Ehk siis Putin ja Medvedjev ja Eesti Päevalehes kirjutab Andrus Kivirähk, et Putin ja Putin ehk samal ajal kui presidendi toonil kiigutab jalgu. Ilus nukk. Noh, laias laastus on seda seisukohta väljendanud ju ka nüüd kaitseuuringute keskuse vastav paber, mille on koostanud Kadri Liik selle keskuse direktor ja ja ta viitab ka sellele, et Buddy nelja Medvedjevile on täiesti erinev taust, et, et kui, kui Putin oli inimene, kes pidi eluvõitluses Leningradis Toas Leningradis rotte püüdma, siis Medvedjev oli selline intellektuaalide perekonnast ja kasvas üles sellistes rahulikemates oludes. Putinil on selja taga ka KGB minevik, Medvedjev oli, midagi sellist ei ole, et selles mõttes see väline stiilne tõesti muutuda. Aga küsimus on tõesti selles reaalses võimubaasis. Ja, ja noh enne ei muutu nüüd midagi või enne ei ole mõtet spekuleerida igasuguste poliitikate üle, kui selgub, missugune Medvedjevi võimubaas, millele ta rakendab üles oma oma võimu ja, ja kui ta jääb sõltuma Putinist siis see, milline on tema väline stiil, see ei mängi olulist rolli. Aga olgem ausad, lugedes neid drooni kõnesid ja vaadates, mida üks ja teine mees on öelnud, siis ma peaks ütlema, et Putini nii-öelda ametisseastumise kõne oli ikkagi märkimisväärselt nagu, nagu säravam ja jõulisem, kui oli seda Medvedjevi oma. No ma ütlen niimoodi, et ega see vene ajaloos ei ole mõnikord olulist rolli mänginud missuguseid kõnesid keegi peab. Leo Trotski väljas ka väga säravaid kõnesi ja kirjutas väga säravad artiklid. Ta pidas Jossifissariaalawitzi sellises labaseks tegelaseks, aga me teame kõik, millega see lõppes. Et selle põhjal teha mingeid järeldusi on, on ikkagi, on ikkagi väga vara ja ma arvan, et üldse igasuguseid järeldusi ja ennustusi teha. Äärmiselt vara, et me peame ootama, ma arvan, mõne kuu vähemalt mõne kuu enne, kui enne, kui mingisuguseid jõujooned hakkavad selguma. Ilmselt küll jah, et ma magan kalduks Obama siiski, et mõlemad variandid on võimalikud, on tõesti võimalik, et uuest Venemaa presidendist saab selline Mihhail Kalinin, eks ole, kes tegelikult ei otsusta midagi. Aga on ka täiesti võimalik, et ta siiski Venemaa jääb president aalseks riigiks ja ja hoopiski. Me leiame, et mõne aasta pärast siiski on noh, ütleme Putin näiteks taandunud mõnevõrra. Või, või siis on tõesti tekkinud ka see, mida täna nagu justkui selliselt ilusalt paraad kaksikportree ei paista, aga ka tõepoolest tekib mingi võitlus nende vahel. Umbes nii, nagu näiteks on Ukrainas, ütleme Juštšenko ja Tõmošenko vahel, eks ole, vanad aka vanad kaasvõitlejad, aga ei ole enam väga sõbrad. Minule meeldis Kadri liigi seisukoht millest võib siis lugeda ka eilsest postimehest, mille kohta võib lugeda eilsest postimehest ning ta lõpetab oma pika artikli tõdemusega, et Venemaad tuleb võtta nagu iga teist välisriiki. Kui nad on millegi heaga hakkama saanud, siis tuleb neid kiita ja kui nad, kui nad on midagi halvasti teinud, siis loomulikult tuleb sellele tähelepanu juhtida ja seda tuleb laitajat. Võib-olla seda Venemaad üle müstifitseerida ka ei maksaks. No siin ongi see võib-olla isegi põhiküsimus ka Eestis elavate inimeste jaoks, et missugune nende jaoks Venemaa, et et nende inimeste jaoks, kes käivad pronkssõduri juures ei ole kindlasti Venemaa selline tavaline riik. Et nende jaoks on see selline osa laugud liidu hiilgusest ja nad elavad ikkagi vaimselt selles samas vääris aga enamike eestlaste jaoks ja tõepoolest meie poliitikute jaoks peaks Venemaa olema selline välismaa tõesti välisriik, kellega tuleb ajada normaalselt diplomaatilisi suhteid ja tõesti kiita Venemaad asjadest. Või siis laita nad asjadest, mida ta on korda saatnud, aga, aga ma kardan, et see põhiprobleem ongi selles, et suurele osale Eestimaal elavatest inimestest, inimestest Venemaa ei ole tavaline välismaa ja see, nagu Sulev juba mainis, see annab tunda ka võib anda tunda ka Eesti poliitikas, et tahetakse tõesti meeldida vene valijatele ja sealses. Hakkab ja loomulikult tuleb vist visata ka kivi Eesti meedia kapsaaeda mis kajastab küll Venemaa sündmusi pisut arusaamatult, näiteks minu jaoks jäi täiesti arusaamatuks Eesti Päevalehe. See oli vist kas eilne või üleeilne number, kus oli avaldatud nii Putini kui ka Medvedjevi kõnede kõrvuti arvamusküljel ja see oli minu jaoks küll täiesti arusaamatu, et miks küll sellisel kujul peab neid kõnesid avaldama ilma igasuguse kommentaarita seal kõrval isegi kui seal mitu lehekülge hiljem siis siis ka sellisel kujul nende kõnede avaldamine põhjend põhjendamatu. Kui avaldada kõnesid, siis võiks avaldada selliseid kõnesid mida näiteks Martin Luther King pidas Lincolni memory Taali jalamil ja ütles, et tal on üks unistus. Täna ja see unistus hakkab võib-olla Ameerikas täituma, kui kui selgub, et demokraatide presidendikandidaadiks saab mustanahaline Jah, jah, see, see on natuke kummaline, et isegi kui Ameerika president peab oma ametisseastumise, kõne või, või ka kõnest olukorrast riigis igal aastal, siis seda ikkagi tervikuna trükitavaid refereeritakse sealt tähtsamaid punkte ja ja see kõne on tavaliselt ka selline, et suur osa sellest kõnest on sisepoliitiline ja majanduslik, aga meid huvitab eelkõige, aga laia maailma huvitab eelkõige just see välispoliitiline osaleja tavaliselt refereeritaksegi sellest kõnest neid välispoliitilisi lõike. Et selles valguses tundub jah, väga kummaline. Miks Putini ja Medvedjevi kõned avaldati, et kui olla pahatahtlik, siis võiksid näha ka mingisuguse Estoniseerimise märke, nahestaniseerimine selles mõttes, et nagu kunagi oli finnandiseerumine, et truu alamlikult trükkida ära siis Venemaa juhtide kõnesid ja, ja, ja leida siis võib-olla mingisuguste heakskiitu, aga, aga ma arvan, et see ei olnud niimoodi mõeldud, aga aga, aga see pealtnäha paistab natuke natuke halvasti. No ma arvan, see nüüd küll liialdus, et ilmselt siin ikka pigem võib arvata, et lähtuti põhimõttest, et vaenlast tundma. Et ja. Jah, aga seda tuntakse kommentaaridega seoses ja selles ütleme et kaks kolmandikku sellest kõnest ei tähenda eestlastele mitte midagi. No ega ta ei tähenda, aga võib olla ka venelastele midagi selles mõttes, et see, mis tegelikult hakkab toimuma, ei pruugi olla üldse see, mis on kõnedes nende, selles ilusas retoorikas jutuks, aga aga ma arvan siiski vaata seda protsessi selles protsessis, kui siin rääkida, et Venemaad peab siis, kui vaja kiitma ja kui vaja, siis laitmatu. Et antud juhul vähemalt peaks kiitma kindlasti selle eest, et see asi üldse toimus rahumeelselt võimu üleandmine. Sest üldiselt ju oli väga palju neid skeptikuid, kes ütlesid, et Venemaal rahumeelne võimu üleandmine ei toimu iialgi. Et see noh enne läheb päike looja valesse kohta, kui, et et et midagi ikka mõeldakse välja, kas tehakse Putinile kolmas ametiaeg või, või läheb mingiks jamaks. Aga, aga taustal ikkagi vähemalt väliste märkide järgi toimus rahulik üleandmine, mis iseenesest on nagu ikkagi positiivne märk. Kahtlemata, ehkki väline, ehkki ehkki samas ka muidugi demokraatiast selle puhul rääkida oleks kohatu, sest me teame, et kõik see noh, ütleme kõik kõik väga kontrolli all, see, kuidas Venemaa presidenti valiti, oli noh, äärmiselt kontrollitud üritus. Mis ei tähenda seda, et, et isegi seal polnud isegi vaja enam võltsida, eks ole, et tulemus oli kontrolli all juba enne üldse hääletama minekut oli täiesti selge. Aga ikkagi iseenesest protsessina noh võib öelda, et ta oli noh, midagi sellist selles mõttes nagu tsiviliseeritud ja lootustandvat võrreldes võrreldes paljude muude segadustega, mis Venemaa poolt tihti on nagu tulnud on, eks ole, et see oli nagu nagu, sest mitte kõige halvem märk. Ma tahaks selle rubriigi lõpetada veel tulles tagasi nii-öelda Venemaa võimuvahetuse meediakriitika juurde ja, ja, ja, ja toon siinkohal välja siis selle Putini peaministriks saamisel. Päeval esines rahvusringhäälingu raadiouudistes seal siis Venemaa eksperdiks nimetatud riigikogu liige Igor Gräzin, kes rääkisid Medvedjev oma sotsiaalse programmiga. Hakkab kägistama Putinilt. Et kuidas, kuidas sellistesse nagu mõtteavaldustesse suhtuda. Noh, meil on vaba maa ja igaühel on õigus omale arvamusele, aga noh, nagu ma ütlesin ei ole mõtet rääkida mingitest programmi punktidest enne, kui on selge, kelle käes on reale võime, kuidas ta seda teostab, et, et see, see, see kõik edasine on, on suhteliselt mõttetu. Minu arvates Mulle tundub ka see, et tõsiselt ja veenvalt esitatud ei ole sageli tõsiseltvõetav ja peaks ütlema, et Igor Gräzin on ju meil ekspert kõigest prokuröride seeliku pikkuse küsimuses ja maadevahetustehingute uurimus uurimise asjus ja üldse üldse on ta väga paljudel teemadel sõna võttev, peale selle ta on vist telekanali uudistesaates Tamm Kunda ja iganädalaselt. No ma ka imestan jah, et miks teda kasutatakse, igal pool oleks juba aegne või kedagi teist, aga, aga mina ootan muide suure huviga, et millises kontekstis, kes võiks olla esimene Eesti ajakirjanikest, Dmitri Medvedjevilt pika intervjuu võtab. Ma arvan millegipärast, et see on Krister Paris. Kes on Eesti ajakirjanik, kes sai Putiniga pika intervjuu, kas te oskate nimetada null? Me teame, me teame kõik Eesti ajakirjanikku, kes, kes esitas talle ühe väga terava küsimuse Jah, ja seegi juhuslik, selles mõttes, et pressikonverentsil jäi just aega üle natuke ja siis pressikonverentsi juhatada, Donald kaotas valvsuse, Luksemburgi ei, seal ei kaotanud valvsuse, tegemist on vaba maa esindajaga, kes on harjunud selliste olukordadega. Ehk siis Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker lihtsalt arvas, et võiks veel lasta inimestel ühe küsimuse küsida ja siis avaneski Astrid Kannel, see võimalus. Aga et pikk intervjuu, noh, mine tea, selles mõttes. See oleneb muidugi teine pool peab tahtma, ega, ega muidu ei saagi, muidugi on seal ka positiivne märk. On sellest tõesti, et mitte Medvedjev on lubanud välisajakirjanike endaga kaasa siis sõitudele üle üle riigi, mida Putin kunagi ei teinud, et võib-olla võib-olla tõesti, et tegemist on mingisuguse võimalusega, mida, mida tuleks ära kasutada ja praegustel segaduste ajal, kus võimujooned ei ole selgunud, võib-olla tulekski praegu üritada, et küsida. Nojah jaa, muidugi, mõttetu oleks üle hinnata nüüd seda, et, et keegi eestlastest ükskõik, mis kujul, eks ole, saaks nüüd mõjutada seda, et nüüd, et Venemaad juhitaks kuidagi paremini, eks see oleks ilmne nagu nagu ülehindamine, aga, aga mingi väikese panuse tõesti selles samas, et kiita mingeid õigeid liigutusi ja ja mitte kiita valesid asju, saab ju isegi väike Euroopa Liidu liikmesriik Eesti võib-olla anda. Nii tõmban sellele teemale joone alla ja enne kui me jõuame Eesti majanduse juurde tahaks tuua teieni raadiokuulaja Jaanuse küsimuse ja kirjutab ta siis, nii et ma tahaks teada, mida arvavad rahva teenrid mardi turdalast ja Leena hiiedasest ja kas te ei leia, et Eesti meedia eksponeerib selliseid äärmuslasi liiga palju? Postimehes ei hakkaks ju kajastama Jüri lina või Tiit Madisson teoseid, miks saavad nii palju tähelepanu soome äärmuslased? Võib-olla räägiks rohkem Leena hiiedasesse stardi turdolast? Me oleme siin saates juba väga väga pikalt rääkinud. Jah, noh, ma ei ole isiklikult lugenud Leena Heedases seda viimast Pampleti ja, aga olen lugenud seda raamatut noh, ja kirjutanud ka ülevaate Postimehes, ma ei hakka siinkohal neid üle üle kordama, ütlen vaid, et, et ma arvan, et turdola raamat tegi karuteene sellele debatile, mis meil, mis meil oli siin pätsi osast kolmekümnendatel Pätsi ja Laidoneri, asus kolmekümnendatel, et kuna see raamat on ikkagi ühele poole nii palju kaldu, siis siis on väga raske nüüd nendel Pätsi kriitikutel välja tulla oma seisukohtadele, sest neid hakatakse kohe süüdistama Systurdulaga mestis olemiseks ja ja olemises ja, ja ma arvan, et seetõttu on see debatt kängu jäämas, aga, ja noh küsimusele võib vastata ka küsimusele, mis küsimusega, mis ei ole alati hea mõte, aga ma küsin siiski vastu, et miks Soomes üldse sellised asjad saavad ilmuda, miks Soomes selliseid asju ära trükitakse ja miks Soome meedia pöörab sellele tähelepanu, sest Martti turdola raamatuesitlusest tegi ülekande Soome teljega, aga ma ei mäleta, vist oli MTV3, kui ma õigesti õigesti mäletan ja Leena heledast raamatust kirjutas artikli Helsingin Sanomat. Soome suurim päevaleht, et, et minu küsimus on nagu, nagu see, et et miks siis Soome meedia selliseid asju võimendab ja miks soome kirjastused üldse selliseid asju ära trükivad. Turboraamat on võib-olla natuke soliidsem ja turdolaan ikkagi kirjutanud ka täiesti tõsiseltvõetavaid elu lugusi soome inimeste kohta, aga see tugineb ikkagi pisut oletust, et tal ei ole, tal ei ole faktilisi tõendeid sellega nõus, aga, aga noh, see ei ole kindlasti pahvlet ei ole, ütleme sellises klassis, kui on kihedase Palampletit ja, ja, ja noh, ongi ongi suur küsimus, et, et noh, et, et kui, kui Soomes selliseid asju ära trükitakse, siis mida siis meie peame tegema? Olgu täpsustuseks öeldud nii palju, et leina hilja Tannen ütleb, et unustage oma ajalugu ja et Eestis okupatsiooni ei toimunud, et sisuliselt arvab, et Eesti liitus siis vabatahtlikult Nõukogude Liiduga. Noh, ja Tanel on tegelikult ju aastaid teada, kui ütleme siis venemeelsete vaadetega Soome ajakirjanik tema olemasolu nagu teada, et ega sealt midagi teistsugust oodata väga ei, ei ole jah, et tõesti võiks ju. Võib ju küsida, et kuidas saab selline inimene ja umbes sellised artiklid olemas olla? On tähtis, selles mõttes tuleb sellega leppida ratamatusega, et Soomes ikkagi ka kommunistidel ja sellisel venesõbraliku seal ajalooliselt selle kogu selle finnandiseerumine protsessis on palju tugevam pinnas kui meil siin ja. Tegelikult tuleb nendele nii-öelda Soome kommunistidele ja kõigile, kes püüavad nii-öelda eesti okupeerimist eitada, esitada kaks väga lihtsat küsimust. Kas Austria 38. aastal okupeeriti, kui toimus anšlusse, Saksa väed marssisid sisse praegune ajalooteadus väidab, et Austria okupeeriti ja teine küsimus on see, kuidas sai võimalikuks siis, et kõik kolm balti riiki avaldasid oma vabatahtlikku soovi astuda Nõukogude Liitu. Ma arvan, et nendel inimestel ei ole, ei ole korralikke vastuseid nendele ja, ja kui nad ütlevad, et Austria okupeeriti 38. aastal, siis nad peavad tunnistama ka seda, et Eesti okupeeriti, siis on täiesti selge. Noh, vastused jutumärkides vastused leiaksime kindlasti Vene saatkonnast, aga aga ma tooksin selle paralleeli selle tõepoolest selle ajaloo uurimisega või ajalooesiletõstmisega, et Leena hedonen võiks minna näiteks Iisraeli parlamendile genessetisse ja öelda mingisuguse samasuguse lause, mis ta ütles Eesti kohta, et juudid unustage oma ajalugu, see võttis lõpuks hävitada. Huvitav oleks, missugune reaktsioon siis oleks sellele, et tavaliselt mõeldakse selle holokausti ja ja see nädal on tõepoolest lähedasele ju vastuse andnud ka Soome kirjanik Sofi Oksanen, kes on Leena hedast võrrelnud holokausti eitajate ka, et, et kui, kui räägitakse sellest, et eestlased peaksid unustama ajaloo, siis alati tasub mõelda sellele, kui me ütleksime sama lause juutidele, et ja sellele, missugune reaktsioon maailmas sellele järgneks. Sina Erkige tulid just äsja Iisraelist ja olete tänases Postimehe lisas AK kirjutanud ka üsna pika ja põhjaliku artikli sellel teemal, millest joonistub välja küll üks väga selge mõte et Iisrael ei nõustu kommunismi võrdsustamisega natsismiga. Lase Iisraeli õigus, sellest tuleb aru saada ja, ja noh, neil aga miks nende väitel on siis see, et natsism Pidas üht inim või etnilist rühma vajalikuks lõplikult elimineerida, lõplikult likvideerida ehk siis juute. Ja nende väitel siis kommunistid millegi lõpliku lõplikust hävitamisest ei rääkinud. Nad ainult tegid seda ilma rääkimata ja, ja noh, meil ei ole mingisuguseid tõendeid, et nad oleksid seda kavandanud. Natside igasuguseid kirjalikud materjalid ju langesid liitlaste kätte pärast sõda, arhiiviarhiividega on võimalik tutvuda neid ja mitte midagi suurt Moskva arhiividest, aga aga praegu see tõepoolest, mis nii-öelda praktikas siis oli näha, oli, oli see, et noh kui, kui me rääkisime siin alguses Arnold rüütlist ja kohanemisest, siis noh, juutidel ei olnud võimalik kohaneda selles mõttes, et juudid olid, olid sa kohane ja, või, või olid sa laps, vanur, tööjõus, inimene ja nii edasi, siis ikkagi kuulasid Sävitamisel seal seal ei olnud mingisugust valikut. No minu meelest ka see on suhteliselt viljatu olekski see debatt teemal, et nüüd kumb neist kahest hullust ideoloogiast ja, ja režiimist nüüd tingimata peab saama esikoha ja kumb jääb teisele kohale, eks ole, et see nagu see nagu ei ole väga viljakas, võib-olla, et selge on, et mõlemad olid, mõlemad on seal edetabeli tipus. Pigem on ikkagi küsimus ajaloolises tões, et kuidas see nagu jõuaks nii-öelda laiema avalikkuse ette, et ühelt poolt meie räägime küll siin Eestis sellest, et kommunism on väga palju kurja teinud, aga Lääne-Euroopas ei saada sellest siiani aru. Isegi jah, ütleme siis ida poole ei saa sellest täpselt samamoodi aru ja europarlamendis toimuvad lõputud diskussioonid, aga ma millegipärast arvan, et vaatamata sellele, et, et Eesti saadikud on seal head selgitustööd teinud. Ei, ei tule ka sellest nii-öelda kommunismi nagu laiemast hukkamõistmisest ja kommunismi Nürnbergis küll midagi välja. Ja mitte kindlasti sellisel skaalal kui, kui natside puhul pärast teist maailmasõda, aga Euroopa Parlamendis on siiski praegu ringlemas selline resolutsioon, et kuulutada 23. hooguste kommunismi ja natsismi mälestusohvrite mälestuspäevaks. Ja Eestist on siis sinna alla kirjutanud Marianne Mikko, et selline selline plaan on ja võib-olla see võib-olla see läheb isegi tõeks, nii et nii et mine tea, Iisraeli tagasi tulles, et noh, minu meelest on ka oluline ikkagi välispoliitiline sõnum, et Iisrael Iisraeli mõttes on kogu see pronkssõduri temaatika Eesti siseasi ja, ja noh, Iisraeli välisministeeriumis öeldi mulle ka selgelt, et, et Vene pool üritas muidugi aasta tagasi noh, nendele läheneda Eestile seda fašismi mütsi pähe tõmmata. Et Iisraelis esineks mingisuguse vastava avalduse, ilmselt oli selle lähenemiskatse eesmärk selline, aga Iisrael liimile läinud, et nende arvates ikkagi Eesti ajas siin oma asja ja Iisrael ei nõustu Vene välisministeeriumi seisukohtadega, mille järgi siis Eestis propageeritakse neonatsismi. Noh, jah, ma arvan, et väga paljuski on Iisraeli välisministeeriumi seisukohta kujundanud ka see, et Lihula sammas viidi minema ja ja, ja tänu sellele on nad nii-öelda kujundanud ka oma oma oma seisukoha ja sellest lähtuvalt nii-öelda nii-öelda on on kogu see nii-öelda järgnev järgnev poliitikaga oma oma väga selge suuna saanud. Jah, ja, ja, ja see võtab nagu ära selle vene süüdistused põhialuse, sest noh, natsismi põhijooneks oli ikkagi juutide hävitamise katse. Et, et sellised sõjakoledused, jah, ja, ja kõik need lahingud loomulikult ja koledused Venemaal me peame sellest aru saama ka natside Se hävitamis oli see tapamasin, töötas isegi siis, kui natsiriik oli kokkukukkumise seejärel ikkagi ikkagi juute hävitati jätkuvalt edasi ja see natsismi olemuse üks alustalasid ja see süüdistus ära kukub siis siis ja just just nimelt riigilt või rahvalt kes natside käe läbi kõige rohkem kannatas, siis see ongi väga-väga suur nii-öelda punktivõite Eestile. Seoses Iisraeliga mul on sulle Erki veel üks küsimus, et, et Iisraeli on sõitnud ka väga palju vene juute ja nii palju, kui kui ma olen nüüd jälginud rahvusvahelist ajakirjandust, et siis siis mulle tundub, et need vene juudid ei ole ikkagi väga hästi nii-öelda kohandunud selle, seal, nende Iisraeli oludega või nad on loonud sinna nii-öelda nagu oma nagu oma nagu kogukonna, mis, mis sageli sellist sellist noh, ütleme üsna üsna jõuliste judaismi juutlust nagu omakseid. Jah noh, võib-olla siin oli viga ka Iisraeli riigi esialgses poliitikas, et, et suuremas osas on need Venemaalt või endise nõukogude liidu aladelt tulnud immigrandid pandi elama sinna uus asundustesse ja noh, seal ei saa nagu väga hästi integreeruda või lõimuda selle Iisraeli sellise tavalise ühiskonnaga. Ja võib-olla nad tunnevad natuke eraldatuna, nüüd uusasunikud Gaza sektorist ju toodi ära, läänekaldal nad jätkuvalt olemas, aga see nii-öelda vene juudi kogukond elab ikkagi sellistes suhtelises omogeensetes gruppides. Ja mul oli oma silma ja kõrvaga võimalus kuulda, kuidas suhtlesid omavahel kaks sõdurit, mees ja naine vene keeles bussis istusid ja, ja see on päris tavaline Iisraelis kuuleb vene keelt väga palju. Ma arvan, et, et seda kuuleb rohkem kui näiteks Helsingis Tallinnas kuuleb seda muidugi veelgi rohkem, aga aga kui me räägime näiteks noh, Venemaal lähedal olevatest linnadest, kohtadest, siis Tel Avivis või Jeruusalemmas kuuleb vene keelt kindlasti rohkem kui Helsingis ja sellest tuleb aru saada selles mõttes, et üks viiendik Iisraeli elanikkonnast on vene keelt kõnelevad inimesed. Jah, huvitav, huvitav olukord kindlasti, aga kuna aeg on väheks jäänud, siis, siis ma tahaks tegelikult, et nii-öelda ühe võib-olla kõige olulisema teema juurde jõuda. Sest sest mulle tundub, et sel nädalal on järjest selgemaks saanud see, et Eesti seisab praegu teelahkmel, kuhu minna, kas jätkata senist, mitte midagi tegemise poliitikat või võtta etega radikaalseid samme, et Eesti edulugu ei kaoks? Jaa jaa. Ja paistab, et kerkinud probleemide lahendamise lakmuspaberiks ei ole mitte käesoleva aasta eelarve vaidlema riigieelarvestrateegia ja ja kui selle aastaga seoses räägitakse võimalik vajalik eelarve kärbe ei ole mitte kolm miljardit, vaid on viis miljardit, siis, siis ma ütleks, et ka see ei ole peaküsimused, peaküsimus on see, et mis saab riigi rahakotist ja kulutustest järgmistel aastatel seal ja ja mulle tundub, et see koalitsioonileping, mis on tehtud eelduse ja veendumusega, et majandus kasvab aastas 10 kuni 12 protsenti. Et see koalitsioonileping on nüüdseks ära elanud, sest majandus kasvab kaks protsenti ja see tuleb visata prügikasti ning erakondadel tuleks nüüd hakata oma valimislubadusi ära unustama ja ümber hindama ja mõelda sellele, et mida Eesti riigil tõepoolest vaja läheb. No siis tuleks uued valimised teha. Muidu ei saa ju, sa oled valimistel lubanud, kuidas sa siis saad? Nad on väga hea mõte. See on üks üks väga oluline mõte, aga küsimus on, küsimus on nüüd selles, et või teine võimalus. Poolest, et tuleks teha siis suhteliselt laiapõhjaline ja avalik riigi strateegia arutelu, mitte mitte sel viisil, nagu me siin kuuleme kuskilt ikkagi nõupidamiste suletud uste taga, et üks erakond oma mingisuguses ringis on istunud ja mõelnud, et teeks midagi ja teine erakond ja kusjuures nad teevad seda ka veel eraldi. Aga, aga et avalikkust ei avalikkuse ette, nagu need dilemmad ikkagi tulevad kuidagi väga niiviisi, noh ütleme imbuvad üksikutena ja kontekstist välja ja ja, ja ei, kutsuta nagu kaasa mõtlema, et tõepoolest, et Kasmede, et, et Eesti riigil on ju lõpuks võtatav, et raha järgmistel kahel-kolmel aastal on umbes nii palju järelikult teha saab neid ja neid asju, eks ole, valik on, kas teha seda või seda, seda või seda noh loogiline igasuguse strateegia tegemisel. Et küsimus ongi, et kust need valikud langetatakse, kas ütleme Laar ja Ansip kuskil nurga taga maadlevad? Torkavad. Sest nii enam ei saa, kui nad midagi isegi kokku lepivad pühade ajal kosmeetilistes asjades kokku siis nii enam edasi ei saa, siin on vaja palju põhjalikumat strateegiat, siin on tõenäoliselt vaja vastu võtta üsna laiapõhjalisi otsuseid, mis puudutavad võib-olla meid kõiki selleks sest vastasel juhul, kui see mitte midagi tegemine jätkub, siis siis majandus ei kosu. Keemia jäämegi portugali. Nojah, aga ilmselt selleks on vaja vägevalt seda, et tunnistatakse, et on kriis või et me oleme kriisile väga lähedal, et ei räägita avalikkusele sellist juttu, et no ei tea ja et võib-olla ikkagi läheb üle ja võib-olla järgmistel aastatel majandus ikkagi hakkab uuesti kiiresti kasvama ja häda pole midagi ja kuna ka jah, kõige kõige kuulsam Tallinna lause Kui kare problem, ma loodan, et Eesti valitsus ja peaminister Andrus Ansip ka seda varsti ütlevad, et, et tõesti, et siis nii-öelda ühiselt ka seisukoht leida, et erakorralised valimised on, on võib-olla võib-olla liiga radikaalne samm. Ma millegipärast arvan, et meil ei ole veel noh, nii-öelda sellist poliitilist kriisi, et me peaksime erakorralised valimised korraldama, aga me võiksime kindlasti mõelda sellele, et, et see laiapõhjalisem arutelu, mida, kus ja kuidas teha, et see, see peaks kindlasti aset leidma. Ja ma tahan lihtsalt selle valimiste suhtes öelda seda, et olgem ausad, need valimised, mis nüüd toimusid, eks see natuke rohkem kui aasta tagasi olid ülimalt populistlikud, need olid lubaduste võistupakkumine, kes pakub rohkem. See on muidugi seal oli ju nii palju? Jah, see oli lihtsalt niukse, ütleme, et võideti äärmiselt ikkagi noh ütleme siis, mitte eriti vastutustundlike lubadustega ja, ja seal taustal noh, ongi nagu täna oleks vaja olla, kus öelda täna oleks vaja tegelikult kuidagi saada mandaat neil parteidel endil, nad peaksid tundma, et neil on mandaat, et teha teistmoodi, kui nad lubasid. Neil, neil peaks olema tegelikult mandaat öelda, et mõnda lubatud asja meid. D, sest tegelikult ei ole õige seda teha praegu Eesti riigis. Vaat see on väga niisugune põhimõtteline, noh, kuidas öelda situatsioon, eks ole, milleks on vaja mingit mandaati, kusagilt peab nagu kerkima see, see õigus nii teha, see ei saa tulla lihtsalt noh, nagu ma ei tea. No kõige suurema ei oska, kõige suurem õigus on peaminister Andrus Ansipil, temal on 22000 häält, kõige suurem mandaat ja ja ma arvan, et, et nüüd lähema aasta jooksul tuleb välja ka tema tõeline sisu, et kas kas ta on tõesti peaminister, kes suudab probleemidega toime tulla, sest siiani on ta valitsenud nagu päikesepoisse, eelarve on kogu aeg kasvanud raha Poolas kogu aeg sisse, aga nüüd on sellest minu raha sissevoolust tingitud majanduskasv peatunud ja nüüd tuleb hakata nii-öelda nagu väga radikaalseid otsuseid langetama ja mina tahaks näha, kas Andrus Ansip on see peaminister, kes saab sellega hakkama, kui ta seda hakkama, kui ta sellega hakkama ei saa, siis ta on valijate usaldust petnud, järelikult tuleb tõepoolest siis minna nii-öelda uute valimiste peale, aga, aga praeguses olukorras öelda, et, et ta pidi olema ka veel Delfi oraakel, et ennustada kõiki ette. Noh, seda me ei saa, aga me saame kindlasti eeldada, et ta võtab nüüd ette mingisugused sammud, mis, mis aitavad uuesti Eesti majanduse jalule, sest kui ta seda ei tee, on ta valijate usaldust petnud tagasi astuda. Ja, ja ma ei tea, kas minna tagasi Tartu linnapeaks või, või üldse poliitikast lahkuda. No ilmselt on tõesti see, et siin on ka tegureid, mis Eestist ainult ei sõltu tõesti see noh, maailma majanduses toimub USA majanduskriis, mis küll Euroopat ei ole veel väga palju mõjutanud, aga siiski, aga ikkagi ka kütusehindade jätkuv kasv kliima soojenemisest tingitud probleemid. Need ju mõjutavad kõik ka Eestit, aga, aga ma arvan siiski, et üht asja siiski Eesti poliitikud või valitsevad poliitikud ei osanud võib-olla nii selgelt ette näha, on ikkagi kõik kõik see mis seostub pronkssõdurjärgse ajaga. Et see transiidist tulenevad probleemid ja ja võib-olla ka mingite äriringkondade kahanev toetus valitsusele, et sealt on ka kindlasti mingisuguseid küsimärke. Noh, ma ütlen, et see on selline vastastikune asi selles mõttes, et valitsus peab balansseerima siis ise tehtavate otsuste juures tõepoolest, meid väljastpoolt mõjub odavate asjade vahel ja küsimus on tõesti selles, et kui hästi valitsus seda suudab teha või kui hästi suudab ta seda küsimust teadvustada endale. Et probleem on ikkagi juba suuresti selles alati poliitikas, et on õiged otsused, on populaarsed otsused ja need tihti on erinevad ja vähem lühiajalises plaanis, et on öeldud, et ei ole väga raske teha ajada õiget poliitikat, aga raske sellega võita järgmisi valimisi. Et, et see on nagu tihti see dilemma, mis tuleb, et antud juhul kui on vaja teha mingeid valusaid kärpeid siis võib arvata, et sellega ei võida järgmisi valimisi, see, kes käsutab nii-öelda vastutama nende kärbete eest. Ja selle tõttu peab see olema võimalikult, et need oleks võimalik teha peatuse otsus, noh no võtame näiteks sellise ebapopulaarse teema, mis tänastes ajalehtedes ka tööandjate keskliidu poolt on üles tõstetud nagu haldusreform. Et teha neid otsuseid peab olema mingisugune ikkagi ütleme, valdava osa parteide ühine konsensus, et seda tuleb teha ja-ga ühinema vastutus, et me teeme seda koos ja mitte üks meist nii-öelda mina seda vastutust järgmistel valimistel, vaid tõepoolest, ütleme vähemasti kogu koalitsioon ja ilmselt ka osaliselt ka koos opositsiooniga siis saab see asi tehtud. Teisel juhul hakkab punktide lugemine, et ahah, et tema teeb, mina ütlen, et minule see tegelikult ei meeldi, et ta seda teeb, eks ole, ma loodan valimistel punkte võita. Algab selline pingpongi mängijate Muuseas on muidugi ka teine ja teine väga väga populaarne ettepanek, nad ütlevad, et ebaotstarbekas sotsiaaltoetuses süsteem tuleks üle vaadata ja tõenäoliselt siis nad ütlevad, et tuleb väga palju sotsiaaltoetusi, kas kaotada või vähendada. Aga muidugi on üks märk, mis annab alust optimismiks, on see, et nüüd see, see kolme miljardi kärpimine ei keela arvest, läks üllatavalt valutult ja, ja ma ütleks nii, et rahandusminister Ivari Padar, kellest ju kõik arvasid, et temast saab niisugune kohutav patuoinas, kes mädada tomatitega loobitakse plekiliseks on ma ütleks, et populaarsemaks muutunud selle protsessi käigus, kui, kui ta enne seda oli, sest ta nagu saanud sellise tegija maine, kes on suuteline tegema vajalikul hetkel raskeid otsuseid. Ma siiski ei tahaks väga rahandusministrit praegu kiita, sellepärast et kui me võrdleme erinevaid prognoose, mida on teinud nii Eesti pank, välisanalüütikud kui rahandusministeerium, siis need erinevad mitte null koma protsendipunktidega, vaid lausa mitme protsendipunktiga ja mulle millegipärast tundub, et, et need võivad veelgi rohkem erineva hakata, sellepärast et majanduse väljavaated on jätkuvalt väga kehvad. Ootame selle sügise ära ja vaatame siis, kas rahandusministeeriumi koos, et majandus kasvab sellel aastal 3,7 protsenti ikkagi pädeb või mitte. Ei, seda küll, et muidugi mis ta, et mitte, et varem oleks kõik õigesti tehtud, aga lihtsalt olukorras nii-öelda, mis see praeguseks on kujunenud, on käitutud noh, ütleme nagu suhteliselt õigesti ilmselt natuke sama nagu selle pronksikriisiga, et et ega iseenesest ma arvan, valitsus on käitunud, et nagu hästi ja järgneva aasta jooksul, eks ole, see on umbes nii, et kõigepealt sa tekitad probleemi, siis lahendad selle tegelikult hästi. Aga, aga noh Muuseas, erakonnad hakkavad nüüd välja tulema nii-öelda oma nagu ettepanekutega, kuidas majandust parandada ja ma tean, et et Mart Laar peab täna Isamaaliidu volikogul kõne, milles ta pakub siis välja sellise stsenaariumi, et riigieelarve või peaks ka edaspidi olema tasakaalus ja võib-olla isegi üks protsent SKP-s peaks olema eelarve ülejääk. Palgafondid tuleb mitmeks aastaks külmutada, sellest võisime ka tänasest lehest juba lugeda. Siis Mart Laar teeb veel ettepaneku, et kõik eripensionid tuleks kaotada. Kõik palgad tuleb lahti siduda keskmisest palgast, haldusreform tuleb kiiresti läbi viia ja ta ütleb, et see tuleb siis läbi viia kas maakondlikul või kihekondle kihelkondlikul tasandil, ehk siis et kas jääks palju meil praegu maakondi on? Viis 15, et kas siis jääks 15 või ütleme, kihelkondi oli kuskil 60, kuskil 60 60 ta valda ja, ja veel, leiab Mart Laar, e-riigi lahendused tuleb anda vabaks, et ettevõtjaks saaks siis seda eksportida välismaale ja et eksporditoetusele peaks olema garanteeritud fond. Et neid ettepanekuid on kindlasti veel, aga, aga ma arvan, et riburada nüüd hakkavad Eesti erakonnad sarnaste ettepanekutega välja tulema, kuidas teile muidu need ettepanekud tundes, et kas, kas need on reaalselt teostatavad? No haldusreformist on räägitud ja pidevalt ma isegi ei julge öelda, kui mitu aastat, aga no ikka üle 10 aasta ikka ma arvan ja noh, suurt midagi erilist ei ole muutunud, aeg-ajalt tulevad teated sellest, et linn ja vald on ühinenud ja on moodustunud siis uus haldusüksusega, sellist põhimõttelist muudatust ju ei ole ja, ja see, see vastuseis on ju ikkagi väga suur altpoolt üles teha mingisuguseid reforme, mis siis tõesti võtaksid töö ära päris mitmetelt inimestelt, on ju räägitud ka sellest, et nii-öelda see vallavalitsus on nagu, nagu sotsiaalamet selles mõttes, et annab lihtsalt tööd mõnele inimesele ja, ja ja, ja kui see ära kaoks, siis siis olekski selline kurb loolisus. Mina millegipärast arvan, et Eesti vallad satuvad järgneva kahe-kolme aasta jooksul väga raskesse seisu. Varem olid nad olukorras, kus nende eelarve pidevalt kasvas, nüüd see eelarve tõenäoliselt enam selliselt ei kasva, aga, aga nad on juba oma oma eelarvet kavandanud seoses selle nii-öelda võimaliku eelarve kasvuga ja kui see jääb nüüd ära, siis neil tekib tõsiseid rahalisi raskusi. Ja seetõttu see võiks olla nii-öelda üks sunnimehhanism, mis justkui justkui paneks valdasid omavahel liituma, aga ma millegipärast arvan, et, et kas see ei suuda ületada paljude valdade puhul just seda nii-öelda isiksuste probleemi, et, et kui on vallavanem, siis tal peab olema ka amet ja vald. No, ega asi pole nüüd küll ka ainult selles ikkagi, et seal on, seal on nagu filosoofilisemaid küsimusi veel, et et üks on see, et ikkagi valitsus just nimelt definitsiooni järgi omavalitsus ei tohiks olla see, mida riigi valitsus saab nii-öelda oma suva järgi nii-öelda liita ja lahutada. Eks see on juba juba puht filosoofiline küsimus ja, ja teiseks ikkagi ja kui me vaatame üle-eestilist noh, ütleme niisuguste üle-eestilist katvust, siis sellel on ka muid väärt tõsi, kui ainult efektiivsus, noh, kui me räägime, et kuidas efektiivsuse mõttes oleks mõistlik, eks ole, enamik maal postkontoreid sulgeda, enamik metskondi kinni panna ja enamik vallavalitsusi, eks ole, kõik on jõle efektiivne, ainult et siis veel efektiivsem oleks tegelikult siis Eesti riik üldse näiteks Soomega ühendada, lõunas olemas maakonnakse oleks hoopis efektiivne. Milleks me üldse seda Sist peame, et, et siin on kuskil kohas selle mingi tasakaalupunkt, mis mida tuleb leida. Meie saateaeg on läbi, kahjuks ei jõudnud rääkida lehma veeru maksustama. Aga eks mõni teine kord tõenäoselt rahva teenrid olid Bahovski, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siin ilusa laupäeva jätku.