Neil rahva treeneritel on jälle tore meel teid tervitada sellel ilusal laupäevasel päeval. Täna on siin rahvateenrite stuudios kolleegid Sulev Valner Maalehest ja Mart Linnart, mine Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhäälingust televisiooni poole pealt. Ma tahaksin meie saate alguses kõigepealt avaldada imestust ja nördimust, et meie otepää, suusatamise maailmakarikaetapi korraldajad arvestanud meie tagasihoidliku saate kellaajaga, mistõttu me selles ebavõrdses lahingus jäime täna alla, et erakorraliselt me oleme siis eetris 12, null viis, mitte tund aega varem nagu tavaliselt, aga aga sellest ka kunagi kätte maksame, õigemini meie eest teeb seda ilm, sest et kui praegu on seal raja ümber umbes viis meetrit kummalgi pool rada lund, siis ma arvan, et paari-kolme aasta pärast ei ole enam sedagi ja ja kuuldavasti suusakaupmeestel pidi juba juba paar aastat üsna kehvasti minema. Mitte et ma sellest rõõmu tunneks, aga, aga, ja niisugune niuke niuke asja kohta kulub vist ära. Tänasel päeval. No ma arvan, et ega praegusest vähem nüüd lund ongi raske sinna siiski eeldada tulevasteks aastateks. Lumi pole ju ka taevast alla sadanud, see on, see on ju täiesti, võib öelda, et las kahurist lastud lumi. Samas peab jälle tõesti kui ütleme teiselt poolt ütlema, et tõeline kangelaslikkus on selle etapi korraldamine ja müts maha nende nende nende inimeste ees, kes kes nii-öelda läbi halli kivi on, on tänavusel talvel korraldavad suusavõistlusi. Elu on küll natuke lihtsalt, ütleksin läbi Musta pori on, on mitte läbi halli kivi, aga tänase lehte tänaste lehtede selliseid kirjeldusi, kuidas päästeteenistus sõna otseses mõttes päästeteenistus suusatamisvõistlust ette valmistab, on, on noh, ühelt poolt on see naljakas, aga teiselt poolt on see ikka kurb ka, kui kui peaaegu et rahvusspordiala number üks sedaviisi, sest et üks asi on see, et seal mingisugune viie kilomeetrine ring lõpuks valmis saadakse kahurite abil ja hinge kinni hoitakse paar kraadiga öösel, külm oleks, et saaks seda valget ollust nagu juurde toota, aga, aga teisest küljest jälle suusarada läbivad mingisuguseid David, et vesi ära jookseks ja öö läbi töötavad pumbad. Selleks, et Pealtvett ära juhtida ja nii edasi, noh see, see vist väga nagu suusa suusaspordi juurde ei kuulu, aga teine asi on see, et, et kui see võistlus saab peetud ja kindlasti ta saab peetud siis sportlaste ning ettevalmistus Eestis muutub küll täiesti olematuks praeguses ilma seisus. No ütleme, suusatamine saab Eestimaa talvetes, paistab, et luksuseks, et luksusspordialaks muutub, et ma ei kujutagi ette, millega seda suvisel ajal või võrrelda, et tõesti rannavõrkpalli Eesti kliimas ka tihti on natuke kurb vaadata, kuidas, kuidas palli, et inimesed väga väga kehva rannailmaga rannavõrkpalli mängima tegema nägu, nagu nad oleks Brasiilias, mängiksid tunneksid rõõmu sellest. Jah, see 12 kuud kehva suusailma või siis kehva rannailma kuidaspidi kuidaspidi öelda. Aga noh, eks sportlased käivad ju tänapäeval järjest enam treenimas teistes riikides ja ja noh, ka siis, kui, kui Eestis oli lund piisavalt, käid ikka mäestiku mäestikulaagrites, nii et noh, vähemalt tipptegijad endale ilmselt küllap nad treeninguvõimalused leiavad, iseasi on see, et kus seejärel kas peale tuleb. Sest et maast madalast ei saa sõita lappimale pikkadeks kuudeks suusatama. No ütleme, et see saab olema väga-väga kallis lõbu lihtsalt kui niisugustel talvedega, juhul kui ilmataat tõesti sellist vingerpussi muidugi teeb, et nüüd järgmised talved on samasugused, et siis seda spordiala nagu üleval hoida. Sest kõik on võimalik, eks ole, aga lihtsalt küsimus on, et mis see maksab, no näiteks, et mingi tõesti sportlased, treeneril korraldada pidevalt laagreid kusagil Lapimaal, noh ei, ei ole ilmselt ühele, ma ei tea valla näiteks spordiklubile jõukohane ei saa olla loogiliselt. Aga loodetavasti jälle mõni järgmine talv, ehk on, on ilusam, et võib-olla äkki äkki me lihtsalt praegu näeme ütleme, selle sajandi ühte kõige kehvemat talve. Üsna tavatu on see vaatepilt küll, kui täna on mis ta siis on, üheksas veebruar ja väljas on siin Tallinnas vähemalt neli kraadi sooja ja ja taevas läheb ka üha kõrgemaks, et kohati on tunne, et elad kuskil Kesk-Euroopas ja mitte üldse põhjamaal. Samal ajal kui Kesk-Euroopas ongi just need koledad põhjamaailmade äsja selja taga, kus 100. kõvasti lund ja noh, Ameerikast rääkimata, kus, kus lumetormid on, on liinid viinud lausa inimelusid. Noh, kõik see on, on see nagu pahupidi pööratud ja aga mis ma nagu isiklikult selle asja peale vaatan, siis ma pean ütlema, et ausalt öeldes mida mida rohkem ma ise olen hakanud ennast nii-öelda oma füüsist liigutama. Pärast paarikümmend aastat veedetud sügavat talveund, selles mõttes seda rohkem seda, seda ükskõiksemad ma suhtun ausalt öeldes sporti ja sporti sealjuures seda kõike, seda, mida saab nimetada nii-öelda spordinime all ja üha üha kirglikumalt suhtun ma nii-öelda kehakultuuri ja nii-öelda tervise arendamisse. Need kaks asja asja tavaliselt ei ole omavahel seotud tänapäeval eriti, et need on, need on pigem pigem muutunud näiteks kui, kui olnud nagu, nagu sünonüümid, nii et aga muidugi suusatamine on, on tore spordiala ja, ja tore on vaadata inimesi, kes metsa all nii-öelda oma tervist parandavad, aga nendest kahju tühja sellest võistlusest, neid võistlusi saab pidada lõppude lõpuks ka kuskil Gröönimaal, aga aga, aga just nende inimeste tervisest on kahtlaselt ausalt öeldes, ega egas talvisel ajal seal nagu, nagu praegu on, ega väljas ei olegi midagi eriti naljalt teha, eks ole, tennist ei mängi ja jooksmisega raskusi. Sest et teeääred on ikka porised ja metsaalused on ka porised ja, ja natuke saab teha, tänase ilmaga veel saab, aga ütleme üleeile ei saanud ikka mitte mitte midagi teha, kui see lörts oli väljas, nii et et sellest on mul isiklikult kahju. Jah, need, kes, kes suusasporti armastavad, nende jaoks on see muidugi sellised talved kõva, kõva löök. Aga noh, kui sa rääkisid siin tippspordi ja nii-öelda kehakultuuri seoses, siis ma päris lõpp. Mul on nagu nõus, ei Olesk suga selles pooles, et vähemalt noorte lasteaia noorte jaoks on ikkagi päris oluline see, et oleks mingisugused eeskuju tipptegijate näol, et nüüd see noor inimene, aga trenni tahaks, spordiga hakkas tegelema. Ja keskealise puhul muidugi, kes teadlikult teeb seda lihtsalt oma tervise pärast. See see muidugi ei pea endale seadma mingisuguseid eeskujusid tippspordis. No vaata, ma ei tea, mul tuli võib-olla niisugune päris kohatu võrdlus praegu pähe, aga kui gladiaatorid võitlesid Vanas-Roomas lõvidega, siis ma ei tea, kas see tekitas Lõvi armastust või, või gladiaatorite armastust. Tekitas armastust looduse vastu, ehk siis kui lõvist hakkas kahju, siis oli väga-väga tore, aga, aga noh lause terves kehas terve vaim, eks ole, on, on täiesti omal kohal, ma tunnen seda omal omal käel, aga, aga noh, tipptänapäeva tippsport ei ole. Terve tervest kehast on asi nagu väga kaugel vaimu kohta. Ma ei julge praegu midagi öelda. Nojah, et kui me nagu rahvaspordist rohkem räägime, siis kindlasti hoopis suurem indikaator, kui see Otepää maailmakarika etapp on nagu küsimus, et kas Tartu maraton toimub ja no peaks ikka juhtuma ime, kui toimuks sel aastal ja sellest on kahju, aga seda ei tee ka lumekahuritega ära, see on ka täitsa selge, isegi ilmselt Eestist palju jõukamatesse riikidesse. Sellist asja noh, ei tee lumekahuritega ära. Kahurid lihtsalt ei tooda seda lund, kui külma ei ole midagi ette võtta. Aga samas jälle ütlevad ka siiski, kui nüüd meenutada ajalugu, siis ajaloo Annaalid ütlevad seda, et eks Tartu maratoni on ära jäetud siiski ka varasematel aastatel ka juba seitsmekümnendatel kaheksakümnendad. Et, et nii ainulaadne see tänavune talv nüüd ka ei ole. Et võib-olla siis, kui kui natuke pikema mäluga vaadata, siis on ikkagi viletsaid suusatalvesid olnud Eestis ikka varem ka. Jah, sellest on kahju, ma võtsin osa sel sügisel esimest korda sügisjooksust poolmaratoni Nonii joosta 10 kilomeetrit joosta ja ma mäletan, kui palju oli meie ajalehtedes igasuguseid vigisejaid, et et vaesekesed, kaheks tunniks pandi Tallinna südalinn autodele kinni, ei saanud enam autoga ühest kohast teise sõita, eks ole, kilomeetrit või kaht. Kusjuures Euroopas kogu maailmas tegelikult toimuvad ju päris rahvamaratonid, kus, kus linn pannakse praktiliselt terveks päevaks kinni pooleks päevaks kindlasti. Ja, ja sellest on mul kahju, et sellised niuksed mõnusad rahvaüritused, kus on ikka noh, tõeliselt mõnus tunne on, niisugune hea fiiling on ikka sees, kui, kui sa seal kasvõi juba pealt vaatad, rääkimata ise ise osavõtmisest, kui see, kui see mass ikka liikvele läheb ja kõik, kõik see on äärmiselt vahva. Aga jah, see lumepuudus tõmbab kriipsu sellele asjale vist päris päris kindlasti peale. Nüüd on muidugi nüüd üks asi, millest, millest rahvas praegu räägib, meil on veel täna paar teemat, millest rahvas rahvalik. Aga meil on, meil on saade, ma olen kella ajasime, täna olemegi niisugune rahva saadame, räägime kergematel teemadel, kuigi mine tea, mõni mõni teema on pealtnäha ainult kerge. No võtame väikese tagasivaate teha ka siis möödunud laupäevasele Eurovisiooni lauluvõistlusele tavaliselt selle lainetus. Selle ürituse järellainetus on iga aastaga järjest väiksem ja ta piirdub paari-kolme päevaga, nii et see see aasta millegipärast ilmselt tänu võidulaulule on, on teemal räägitud hoopis rohkem. No ma ei tea, kas te vaatasite seda. Kas te olete kursis asjaga? Mõtlesime, kuidas siis mina, vähemalt mina olin niiviisi poole pealt nägin, ütleme, tagumist otsa nägin, ma olin natuke võib-olla tõsi meelsemale üritusel, siis Tartu rahu aastapäeval, Tartus. Aga, aga, aga jah. Eks ta läks siis nii, ütleme, et jah, seda mitut pidi kommenteerida. Aga mu meelest, kas me seda ei ole nii väga tõsimeelselt peame siis Is võtmagi, et pigem pigem mulle tundub. Et noh, võitis ju selgelt, eks ole, mitte laul vaid vaid nähtus ja, ja teiselt poolt, kui eesti rahvas oma valdavas enamuses otsustas, ütleme laulu mõttes nagu seekordse lauluvõistluse vahele jätma, et noh, mis seal ikka, mis suur traagika siis ikka on, oleks võinud anda tõesti võib-olla võimaluse, eks ole, mõnel lauljal ja laulul konkurents, Rida noh, otsustati noh, pulli teha. Ja lõpuks noh, mis ei ole, minu meelest ei ole väga originaalne, sest tegelikult umbes analoogset pulli on ju tubli kolm korda kindlasti tehtud. Vaatad isegi rohkem sakslased, vist lausa viimased aastad ja siin eelmise aasta ukraina laulja. Et ega seal väga originaalne ei ole. Noh, selles mõttes jah, et kui oleks esimesena sellisena välja tuldud, oleks, oleks muidugi löövam, aga aga noh, me võime siis öelda, et Eesti liitus selle pulli klubiga, mis noh, mis ei ole ju ka sugugi halb seltskond jänesest. No üks asi on nii-öelda neutraalselt pullitegemisega näidata, Ta sellele noh, äärmiselt tobedale, mitte üritusele, vaid hääletamisele koht kätte, eks ole, nüüd kus kevadel maikuus toimub lauluvõistlusel kaks poolfinaali ja finaal ehk siis kokku kolm suurt kontserti. Ja, ja noh, see Serbia horvaadi või ütleme siis laiemalt tegelikult Balkani dikt vaat selle üle, kes seal finaalis laulab ja, ja kes ei laula, noh, see, see on hakanud, kui tegelikult kogu Euroopale närvidele käima. Et selles, selles mõttes ma igati tervitan lausa kahe käega seda, seda pulli, mis, mis nüüd noh, meie omad on nagu, nagu ette võtnud ja et lähevad sinna, kas see nüüd nii-öelda nendele noh, ütleme jutumärkides süüdlastele kaar särav, pärale jõuab, eakasse sõnum pärale jõuab? Vaat ei oska öelda, tähendab siin on ka mindud nagu mu meelest nagu valeteedelt hakatud uurima, et, et kas need servo, horvaadikeelsed sõnad nüüd taruga saavad nad aru saavad, vastupidi, see on, see ongi vahva, kuna sellest aru ei saa. See oli eesmärk, eesmärk jah, ega siis nüüd. Nii lollid ei ole, et sõnaraamatust võetakse sõnu ja lihtsalt nad mingisuguse viisijupiga ühendatakse, et, et see on ilmselt eesmärk ja ja nad, ma usun, et nad saavad, aga, aga ma usun, et ka, et ka selle laulu eest võidakse Belgradi tänavatel meie trio lärs peksa anda täiesti vabalt. Nojah, siin nagu juba Sulev ütles, et, et ma ei, liigse tõsimeelsusega kipume suhtuma sellesse Eurovisiooni ja ehk nüüd selle aasta, mis aitab sellest tõsimeelsusest natuke üle saada. Ja noh, mind häirib see, et sellest on nagu puhtalt tehtud selline sportlik üritus, me kaua aega arvestame, millise, millise lauluga me võiksime nüüd millise koha saab saada ja kes meie poolt võiks hääletada ja kes mitte ja nii edasi. Ei ole mõtet minna mingile spordivõistlusele, mis ta sisuliselt on arvestades, kuidas me nüüd esinema, kui tegelikult seal spordivõistlusel mingeid reegleid ei ole, sest et tegelikult on ju võimatu ette näha, mis kohase mis kohas eurosed seal saab, kellele ta meeldib, kellele mitte. No ja kui ei ole reeglite järgi võimalik mänge mängida enam, mis meil siis punnitama nimega eurose. Ma ütlesin, et, Ma kerisin atran korraks linti tagasi, kuulsin, et euros ongi euros ved. Äkki see ongi euro? Eurovisiooni lauluvõistluse niukene väikene Svet, ehk siis mitte maailm, vaid vaid valgus, eks ole. Mis, mis väikese nagu äratuse toob, et noh, kaua-kaua, sellist sellist pulli ei ole ju mõtet teha. Tähendab minu meelest lauluvõistlus on igati tore asi. Ja, ja kui, missugune võistlus annab artistidele võimalust ennast näidata mitmesaja miljonise publiku eest, kui võistluse tulemusel nii-öelda käsu korras sünnivad head laulud jumal hoidku ainult kahe käega poolt ja, ja, ja ilmselt tervitame kõik. Aga ühitada ühitamatute ehk siis kultuuri või siis laulukunsti ja sporti, seda ei ole võimalik teha. Seda, seda lihtsalt ei ole võimalik teha. Noh, tähendab kui me siin varasema jutuga toome mingisse analoogia, siis, siis ütleme, suuski ja vett on võimalik ühendada ka praegu Otepääl on seda võimalik teha, aga on olemas ka veesuusatamine, aga, aga anda laulu eest punkte ja öelda, et, et see on nüüd rohkem laul kui, kui teine laul, eks ole, mis, milliste kaanoni järgi seda ei ole võimalik teha, seda ongi võimalik tegelikult ainult pilada, kui. Nojah, seda oleks võimalik teha siis, kui oleks tõesti neid punkte, annaks professionaalne žürii, aga kujutage nüüd ette näiteks, et maailmameistrivõistlustel iluuisutamises ei anna punkte mitte mitte professionaalsed kohtunikud. Telefoni publik hääletada, jah? Ei noh, see asi läks käest ära ikkagi mingil hetkel üle-euroopaliselt, sest olid žüriid olid, eks ole, tõesti laulude võistlus, mida esitati orkestri saatel ilusasti ja see see ei olnud, see ei olnud väga ammu, see ei olnud üldse ammu, eks ole, et, et see asi läks kuidagi noh, ütleme selles tähenduses võib-olla natuke käest ära, et eks seal hulk aastaid on ju ka juba juba ka ju võidetud ja saadud kõrgeid kohti ilmselgelt millegi muu kui selle eest, et mis laul see on, eks ole, kostümeerimise noh, palagani, millega iganes, lihtsalt ilusa showga. Aga noh, ja laul ka seal, ütleme siis, et laul peab sealhulgas mingi taseme välja mängima. Aga üldiselt, et see palagan nagu on ka hästi tähtis olnud alati nii lätivõidus kui isegi võib seal ilmselt soomlaste lordi puhul seda öelda. Kõik see laul oli iseenesest täitsa kuulatav, et et ma olen just vaadanud märganud, et et kui iiris vesiku laulu, ma olen ikka raadiost mitu korda kuulnud, nüüd pärast seda lauluvõistluses Leto Svettima, nagu ei ole kuulnud seda, seda vist mõtet. Ma ei ole üldse võimalik ka mitu palju kordi keerutades, et siis tekivad muud refleksid inimesel kui, kui kuri muusika nautimise omad. Aga selle väite peale ma natuke vaidlen vastu, et žüriid annaksid punkte, siis ma ei usu, et žüriid on oluliselt nii-öelda ebapatriootliku omad või mis, mis see õige sõna on, et me oleme küll näinud, kus siin mõnede riikide puhul, kus rahva arvamust nagu ignoreeritakse ja annab žürii, aga ta annab ikka samale ikka Venemaa, annab ikka Valgevenele ja Valgevene annab ikka Venemaale ja nii edasi ja nii edasi. Et selles, selles ma sügavalt kahtlen, et, et see nii läheks. Aga muide, nii-öelda see poliitiline värk selle asja juures on ikka väga huvitav, kui nüüd siin. Meie lehed läksid tõsimeeli kodustatud serblaste juurde küsima, et kas te saite aru, millest nad laulavad ja nende mitte mõhkugi ei saanud aru. Siis oli üks väga huvitav intervjuud, ma ei mäleta, millises lehes kui küsitleti tark korvpallimeeskonna Rocki peatreener, kes on teatavasti serblane, Kalevi hammas, pidevam oli ka ju. Ühesõnaga küsiti tema käest, et mis te arvate notavates ka sama moodi, et et midagi aru ei saa ja isegi mitmekordsel kuulamisel ei taipa nagu, nagu õhkagi asjast. Aga see saksakeelne fraas sealt see koristage ära. Vot see on, see on väga-väga huvitav, väga huvitav näide. Et Serbias, sakslasi tänu esimesele ja teisele maailmasõjale vihatakse ikka niivõrd, et kui sa lähed ka sinna ette sellest seest nii nii-öelda Serbia keelsest pullist. Me võime veel arusaadav. Aga otse see üksainuke fraas tassist, sonar lihtet, vaat sellest me enam aru ei saa ja selle eest võib tõesti see see meie kolmik tänavatel peksa saada. Nii et noh, nii nii palju nii-öelda rahvaste sõprusest ja Euroopa ühtsusest, et et siin on, siin on kindlasti veel mõttekam. Palju ka sellest, mille eest punkte antakse, mitte sellest, kas, kas laul meeldis, vaid sellest, mis keeles laulda. Jah, ja kui seda afišeerida kõva häälega näiteks kuskil Belgradi Päevalehes, et eestlased võtsid selle saksakeelse fraasi välja, et see ei kõla siin siin riigis ilusti siis võib-olla tuleb seal mitte enam. Ten points vait, olete hõlboents, eks ole, nii et asi on üks, üks, üks hoomamatu asi, aga, aga üritusena las ta siis olla, kui ta on. Olgem tolerantsed, ärge käituge sellel kombel, nagu Andrus Kivirähk täna väga ilusasti kirjeldab Päevalehes, et etetet, sellise lollitamise suurim mõte ongi see, et, et keegi vihastaks selle peale ja hakkaks karjuma, et siis see ongi eesmärk. Ei noh, seda üritust tuleb vaadata nii, nagu ta on, et, et see on üks show ja võib-olla ka suures osas selline klounaad Jah, ilmselt küll ja ega ausalt öeldes need uskuda, et mõni teine nendest eurolauludest oleks nüüd sinna Serbiasse võitma läinud ju, kui ei ole ka eriti erilist alust. Et selles mõttes, et tänu sellele, et Leto Sveti saadame jäätnud Eesti võidust ilma, sest vaata, oleksime me saatnud selle teise või kolmanda, et siis oleks, eks ole nagu võidu peale läinud, et noh ei tea. Üks show on nüüd möödas on tulemus ma pean silmas siis muidugi seda pingviinide paraadi, mis, mis toimub 10 neljandal kuupäeval Estonia Estonia teatrimajas, aga, aga enne seda on tehtud veel üks show ja sellest on KML viimase seitsmeteistkümnenda aasta jooksul. See on siis see sõu, kui president jagab teenetemärgi ja, ja see kihemist ja, ja, ja siukest mulisemist on asja vastu ikka kõvasti, enne kui, kui asi nagu asjaks läheb. Ehk enne, kui president need need aumärgid rinda riputab, et see aasta isegi kuidagi kuidagi väga-väga vaikselt läinud või ütleme, üks üks suurem niisugune skandaal on üles rebitud, aga, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt on presidendi valik kellele anda siis riiklikud teenetemärgid, see aasta saanud päris head vastukaja. Ja, ja kõige rohkem on räägitud, et noh, see nimekiri on nagu tasakaalus. No ma olen täiesti kindel, et need, kes on siin aastate vältel neid märke saanud ja kes on pidanud täitsa loomulikuks, et iga aasta midagi antakse, need ilmselt hoiavad praegu nagu oma oma suud. Jumal aga, aga noh, kuidas, kuidas teie hindate seda kõige üldisemalt vaadata seda, seda 268 inimese nimekirja. Positiivne on eelkõige see, et, et see nimekiri on kõvasti lühemaks tõmmatud, kui ta viimast viimasel ajal oli, sest. Nad on tegelikult eelmine aasta juba lühike. Ütleme, et paar aastat on olnud üldiselt ütleme, meri viimane aasta ja rüütli üks aasta oli see, kus oli niisugused kaheksasajased nimekirjad. Aga muidu ta ongi ikkagi just selles kergelt kahanevasse rütmis läinud jah, et ilmselt siis ilmselt jõudnud nüüd jah, sellisesse teatud. Noh ma arvaks küll, et üsna optimaalses suurusjärku, kuigi on öeldud, et umbes, et sedagi on liiga palju, aga julgeks selles suhtes vastu vaielda, et minu meelest ta on ikkagi riigi jaoks nagu suhteliselt vähekulukas võimalus tõepoolest tänada inimesi noh, mitte lihtsalt, et maksad mingi raha näiteks mis, mis ei ole üldsegi see, eks ole, vaid tänada, tänada riigile olulisi inimesi ja minu meelest ei pea nii eestlaslikult koonerdama. Tänan tänamisega. Et ütleme, kaks poolsada tänuväärset inimeste vast aasta peale ju ikka on. Et nii vähe, nii vähe nüüd häid inimesi Eestimaal ka ei ole. Nojah, eks see on see igavene küsimus, et milline, milline aruse optimaalne oleks, sest on selge, et mida rohkem neid välja antakse, seda, seda väiksem nende väärtus on ja vastupidi. Aga nojah, ja selle üle, kas nüüd said õiged inimesed ja ütleme, õige valdkonna inimesed, noh selle selle üle saab vaielda alati ja noh, ilmselt ka vaieldakse. Et kasvõi see, miks on nii palju riigiametnikke, kas või Schengeniga liitumise ettevalmistamise eest, mida nad siis konkreetselt tegid lisaks oma igapäevatööle ja nii edasi, noh selles suhtes võib-olla tekib jah, paralleel sõjaväega, et kus ohvitser viga teatud arvu teenistusaastate järel, kui ta selle aja sees ei ole mingisuguse pahandusega hakkama saanud, saab uue kupu peale ja noh, et siis mingil tasemel Ehk saab ka, ütleme siit me politseinikud nii tipud kui, kui, kui reapolitseinikud, kes on saanud nüüd teenetemärgid ära lahutame ja pluss veel Schengeni viisaruumi. Ja veel pluss NATOga, NATOle liitumisega kaasaaitajad, mis on, on väga-väga tüüpiline sõnastus. Lahutame siis see nimekiri ja tegelikult üsna niukseks väikeseks. Politseinike puhul on nagu arusaadav, et toimus konkreetne sündmus, mille eest konkreetsed inimesed said, aga noh Kusjuures ka mitu kaitsepolitseiniku oli nimekirjas vist vist rohkem kui kunagi varem, arvan. Tegelikult noh, irooniaga pooleks ma ütleksin, et kahju ei antud kahjuti antud teenetemärgiga näiteks Dmitri Linterile ja Dmitri Klenski, sellepärast et sellepärast, et nemad olid nagu eesti rahvaärataja, ütleme, olekski saanud sellise klausliga, et Eesti Rahva äratamise eest ja siis oleks nagu mõlemad pooled tasakaalus olnud. Aga see oli tõesti niisama No nendel on võib-olla lootust sealt kuskilt teisest riigist märk saada. Aga mina ütlen seda, et, et kaks asja mulle nagu on, on selle asja puhul sümpaatsed, norida alati igasuguste asjadega ja ega ma ei varjagi, mis, mis märkus, et mul on selle nimekirja suhtes, kui see üldse kedagi huvitab, aga aga, aga on kaks, kaks asja tõesti, et need aumärgid ei devalveeruks, tuleb neid anda mitte võimalikult vähe, vaid mingi väga optimaalne arv ja ma arvan, et mingisugune 250 300 ongi ilmselt see, see nii-öelda päris kuigi võib ju öelda ka, et, et Eesti vabariigi suure juubeli puhul. Ja üheksakümnendatel Nad on ju, on ju tähtis tähtis tähtpäev oleks võinud ka neid nagu rohkem anda, aga sel aastal on väärikaid inimesi rohkem, järsku mitte. Aga, aga noh, me tähistame jube või Eesti vabariigi aastapäeva igal aastal, aga, aga seda seda aastapäeva tähistame kuidagi eriliselt, et ta on, on selline, mida me oleme kaua-kaua oodanud ja, ja mis vältab terve aasta, eks ole, juubeliaasta on, ei ole ainult üks päev. Ja teine teine positiivne moment on muidugi see, et poliitikutel ei antud, see on, see on nüüd küll väga-väga sümpaatne, isegi nendele kolmele, ma ei oleks ma seda kolme nime, Keili mõttes oleksime välja, jah, ma oleksin, ma oleks kindlasti need, sest, et ei ole, mul ei ole midagi nende vastu, jumal hoidku, Olgul ilmselt toredad inimesed kõik. Aga selle eest, et, et üks mees on mõni kuu olnud juhtumisi mingisuguste poliitkokkulepete tagajärjel riigikogu esimees ja mis siis oli, oli siis oli, kas ta paistis selle jooksul millegi suure ja särava silma, noh ilmselt vastus on, ei. Ergma teeb, tegi selle aasta jooksul oma tööd kuidagi paremini kui eelnevate aastate jooksul täpselt samal ametikohal. No vastus on ilmselt, ei, ei olnud mingisugused suured murdelised aastat, vastupidi, ma ütleksin, et riigikogu aprillisündmuste ajal näitas üsna kahvatut palet ja, ja me oleme teda korduvalt selle eest kritiseerinud, et isegi nad ei, nad ei, ei kogunenud mingile istungile isegi arutamaks midagi. Sest olukord riigis oli, oli ärev, aga riigikogu vaikis sel ajal. Mingi mingi kahvatu avaldus tuli, tuli pärast pärast seda tükk maad hiljem ja noh, isegi ja ütleme, kolmas kolmas nimi, siis endine peaminister, kes ei ole juba ammu peaminister, kelle, kelle kohta ei, ma isegi ei mäleta, et ta võib-olla kunagi peaminister oli, seepärast et tema tegevus praegu majandusministrina on võib-olla hoopis ära vabam ja ta on rohkem esil kui, kui, kui see praegu meie meie mälus on. Aga iseenesest tendents minu meelest väga-väga-väga tore, et ei ole, ei ole vaja, ei ole poliitikud, mingisugune eriline klass, kellele peab tingimata andma aumärke, sama sama käib ka ettevõtjate peale. Ma tean, et mõned ettevõtjad on väga solvunud selle peale. Et neid nimekirjas nii vähe oli, ainult kuus, eks ole. Nii nagu muide ajakirjanik väike või, või siis jah, noh, ajakirjanike ajakirjandusasutuste toimetuste töötajaid oli, oli ka kuus, ma ei, ma ei arva, et neid noh, vähe oli, ma võin öelda, et, et mulle isiklikult tundub, et võib-olla üks või teine ei ole kõige väärilisem, mida ma antud nimekirja puhul isegi ei ütle. Aga, aga miks need, miks need peab rohkemale? Ja muidugi jah, ja kui Enn Veskimägi ütles nagu pahaselt, et tari mehed moodustasid ainult kaks protsenti sellest nimekirjast, et kas siis kahe protsendiga äritegelasi hinnataksegi, siis noh seisu küsida, kui suure protsendi rahvastikust moodustavad ettevõtjad ja Aga minu meelest siin võiks ka vaadata seda, et, et võib-olla hoopiski presidendi pilguga läbi vaadata, kujuneb siin ka välja teatud selline aastatepikkune tasakaal. Et eelmistel aastatel on jälle antud näiteks ettevõtjatele rohkem, eks ole, on poliitikutele rohkem antud ja et, et siin ei ole tingimata signaal, et me nüüd tulevikus kunagi umbes ettevõtjatele poliitikutele ei anna. Aga lihtsalt, et nüüd oli tasakaalu mõttes ajaliselt noh, mõistlik nagu nagu ütleme, keset nihutada sellele poole ja kindlasti siin noh, avaldusid ju paratamatult ka, eks ole, mingisugused noh, maitse-eelistused, et inimesed, mis võib-olla natuke erinevad näiteks eelmise presidendi maitsetest, et noh, kas või maaelu tundvate inimeste jaoks, eks ole, on sümptomaatiline, et, et seekord sai, sai ordeni Kaul Nurm kes ilmselgelt eelmise presidendi ajal nagu oli suhteliselt välistatud kui selline iseenesest väga teenekas pikaajaline, aga noh, nii-öelda vastandmärgiga vale seltskonna nii-öelda kõige markantsem esindaja noh, või siis kas või siin ka ka sellised publitsisti ja, ja ühiskonna, ütleme arvamusliidrid täna võib-olla siin ajakirjaniku taustast, eks ole, võtta kas või kasvõi sellised nimed nagu Eerik-Niiles Kross, Indrek Tarand, Anvar Samost, eks ole, ei kujuta hästi ette, et eelmine president oleks väga tahtnud neid pärjata. Aga, aga samas jälle miks mitte, et pikaajaliselt noh, eri maitsed niiviisi nagu, nagu tasakaalustavad ütleme, aja jooksul, et kui vaadata, et lihtsalt, kes viimase 10 aasta jooksul saanud on, eks ole, kes meri käest, kes Rüütli käest, kes nüüd ilvese käest siis kokkuvõttes nii-öelda on kõik üsna õiglane võib-olla pikas perspektiivis Jah, ja mis puutub nüüd vot nendest välismaistest teenetemärkide saajatest ehk siis need, kes said Maarja risti erinevad klassid Seda nimekirja on suhteliselt raske kommenteerida, sellepärast et siin on ju ka igasuguseid tegelasi, on, on nii-öelda, kes on aidanud meie kaubavahetust, on sportlasi või noh, treenereid ja, aga mis torkab silma, on, on maarjamaa Risti kolmas klass. Ehk siis need on need inimesed, kes on nagu meie häält võimendanud maailmas. Need on ajaloolased, ajakirjanikud Kinorežissöör, Vaida, Apple Baum, paar britti, tuntud ajaloolased, kelle raamatuid aga meil avaldatud ehk siis noh, kui meie, meie hääliad nagu, nagu maailmas napiks ajalooseikade valgustamisel ja tõlgendamisel ja õigete suundade kätteandmisel siis, siis need inimesed on kindlasti kindlasti tuhandeid kordi väärt, et neid ka Eesti autasudega kuigi neil pärijata, kuigi, kuigi neil, ütleme otseselt võib-olla Eestiga ei ole mitte mitte mingisugust sidet, ehk siis nad ei ole kunagi nagu Eesti ajalugu konkreetselt uurinud. Aga noh, ütleme no võib-olla tekitab küsimusi jah, see, et Jelena Bonner ja on see vaid ta on, on nagu noh, samal kaalukausil, kus, kus enne Apple'i poolt näiteks noh, kes, kes meie jaoks nagu kirjutanud ühe raamatu küll kulaagist ja väga vajaliku ja väga hea raamatuga. Aga aga noh, Vaida, eks ole, on maailma nimi, aga ma kardan, et täpipommi ei teata, nüüd Eestis saime ka alles tänu sellele tuttavaks, et alles siin käis ja presidendiga sellise Pärnu kontserdisaali laval nii siukse mõnusa debati maha pidas ja tema raamates ja asja eesti keelde tõlgiti, nii et noh, need on niisugused nüansid, mis ei muidugi, ütleme veel, et kui, kui, kui me siin Eesti suureks tegijad või rääkijad on, on nagu samas samas kategoorias ütleme meie jalgpallitreeneritega, kes on juhtumisi kaks hollandlaste noh, võib-olla see jätab nagu jälle väikse küsimärgi õhku, aga, aga ja niisugune noh, minu jaoks nagu iluviga, mis, mis ei oma nagu suuremat tähtsust. Näevad päris musti lambaid ei ole vähemasti seni veel siit ikkagi välja ujunud, nagu nagu kahjuks viimastel aastatel sai peaaegu et juba kombeks, et avaldati nimekirja ära ja siis hakkas selline noh, nii-öelda ühe ja teise ja kolmanda kohta välja tulema, et et mida ta siis tegelikult nõukogude ajal tegi. Et õnneks muidugi mine tea, loodetavasti tulesid, Ühtegi sellist musta lammast esile, ehkki ehkki teiselt poolt võib ka alati öelda, et selliseid tööõnnetusi lõpuni vältida, noh on ütleme hästi keeruline. Noh, eks neid jääb vähemaks juba ka sellepärast, et nõukogude aeg jääb järjest kaugemaks ja uus põlvkond kasvab peale, nii et. Ei noh, aga eelmine aasta juhtus selle soomlase teinud, eks ole, noh, me teame seda juhtumit natsisümboolikaga ja nii edasi. Noh, see see oli ilmselt, et nagu tööõnnetus, aga, aga kui siin nomenklatuur setele tegelastele iga aasta järjest nagu pleki rinda pandi, noh, see ei olnud tööõnnetus, oli sihiteadlik tegevus. Nüüd üks, üks väike skandaal on. Meie reporter Aktuaalse kaamera reporter Rein Joamets läks küsitlema meie endise presidendiprouad tartus. Õigemini õnnitlema teda siis saadud teenetemärgi puhul. Aga proua proua Rüütel tekitas niisuguse selles väikeses teeklaasis väikese tormi. Et mis, mis Te arvate. Ehk siis Arnold Rüütel nii-öelda järjekordselt jäi, jäi ilma teenetemärgist, see oli nagu proua proua Rüütli, niisugune etteheide. Jah, no ilmselt oleks võinud Arnold Rüütel ja selle selle teenetemärgi muidugi anda ise iseküsimus, kuidas see nüüd kõlas, et just tema abikaasa selle selle küsimuse üles tõstis. Ja. On jõuame ka, muide, selles suhtes üks, üks etteheide, minu abikaasa pole ka kunagi saanud. No näed, et ma pean ka selle ikka ära ütlema, aga see selleks, tähendab see on, see on nagu põhimõtteline küsimus. See ei ole tööõnnetus, et Arnold Rüütel nii-öelda nagu teenete eest ei ole saanud või vähemalt nende perekond niimoodi tõlgendab, et teenete eest pole antud, on antud ametikoha eest. Sulab, noogutab vaikselt. Noh, jah, eks, eks siin, ametikoha eest on, on nagu paljud saanud, et aga noh, et peeti silmas just seda, et anti nagu presidendiks olemise eest, mitte mitte 91. aasta ja, ja selle ümbruses toim toimunud toimunu eest. Jah, ega ega Rüütli teeneid taasiseseisvumisel ei, ei saa ju pisendada jala hinnata, nii et noh, kindlasti kindlasti oleks ta oleks oleks ka tema võinud saada arvestades seda, et paljud teised, kellel oli samuti kommunistlik minevik üsna üsna kõrgetelt nomenklatuuri kohtadelt, on ju saanud. On saanud, aga noh, suuresti ka ütleme jälle sel ajal, kui Arnold Rüütel ise president oli ja loomulikult ise ei saanud ju endale märki hakata rinda panema. Et selles mõttes võib jälle öelda, et Arnold Rüütli õnnetus on olnud see, et ta oli vahepeal viis aastat president ja sellel ajal, kus ütleme väga paljud temaga sarnaste teenetega inimesed taasiseseisvumise ajast said, eks ole, üks aasta oli see lausa nagu üks põhipõhjendus. Et inimesed, kes noh, olid nagu seotud selle 20 aasta taguste sündmustega, millest tegelikult just praegu saab 20 aastat 88.-st eks ole suuresti. Et siis oli see terve, ütleme, teenetemärkide nimekirja terve ütleme üks üks põhipõhjendusi, et miks seal palju inimesi oli. Sel aastal oli Arnold Rüütel andja, mitte saaja. Nii et, et siin võib olla. Natuke on see ka läinud niimoodi, et et et jah, võiks, võiks on väärt. Aga teiselt poolt jälle, kui me hakkame nüüd iga sellise nimekirja puhul rääkima, et kes siin veel võiksid olla noh, siis siis saaks ilmselt lõputu hulga soove, kes veel võiksid olla ja ma arvan, et sellest 250-st saaks 2500 võib-olla nimesid. Ehkki ma ei taha öelda jälle, et Arnold Rüütel on üks nii paljudest kindlasti. Et minul on nagu, nagu tehniline küsimus selle asja puhul tõesti tehniline ei ideoloogiline ja poliitiline, kui inimesel on maarjamaa ristikett ehk siis kõrgeim teenetemärk, mida Eesti vabariigi kodanik võib kanda ja saada ja kui, kui uue seaduse järgi talle antakse ka sel aastal riigivapp, b ketiklassi teenetemärk, ma lugesin selle praegu maha seepärast, et see on, see on niivõrd niivõrd absurdse nimetusega autasu, et, et noh, ma ei ole suutnud seda pähe õppida. Siis et selle küsimuseni tehnilisus on, on selles, et, et kuidas talle üldse kõlbab nagu midagi madalamat anda. Et mida, mida siis nüüd praegu ametisolev president peaks nagu Rüütlile andma kas see on siis, mis me võib-olla riigivapi esimene klass, eks ole, see on, see on nüüd kõige, seda antakse riigitegelastele Eesti riigitegelastele. Ma ei tea, kui, kui kui sul on nii-öelda kindrali kupud, siis polkovniku autasusid on nagu jagu imelik anda või, või, või ma ei tea, mis, mis teie arvate. Et öelda, et see nüüd eriliste teenete eest tagantjärele aastast 1990 91 kui, kui inimene kannab, kannab kahte kõige kõige kõrgemat, et siis ma saan aru jah, et, et mõnel inimesel tundub, et kui ta on saanud siin mingisuguse valgetähe näiteks neljanda klassi, et siis täiesti loogiline ootus on, et viie aasta pärast president peab teda meeles 12 kolmanda klassiga või kui ta rohkelt verd andnud, siis ta annab veel rohkem verd ja saab järjest rohkem neid autasusid, aga, aga noh, antud juhul ma, ma ei näe isegi nagu, nagu põhjust rahulolematus, eks, et, et kõik on olemas, mis, mis riik võib anda tegelikult. No aga nad au pealegi põhjust rahulolematusega ikka on, et et eksin, eksin tegelikult kumab läbi hoopis mingi muu asi, kui see nende ordenit jagamine selle muu sellise tunnustamise ütleme siis puudujääk või tunne vähemalt, et tänane president ütleme eelmist presidenti ei hinda ikka nii kõrgelt kui võiks. Eks ta kuskil hoopis mujal mitte selles teenetemärkide nimekirja pärast. Ja noh, selles on tõenäoliselt oma tõetera, sest ega tänane president ju ütleme reeglina endisi kõrgeid kommunist ei ole kõrgelt hinnanud. Noh, see on fakt, selle vastu isegi pole mõtet nagu vaielda ja, ja ei ole siin nimekirjas ka teisi ütleme, endiseid ümber kasvanud kõrgeid kommunist. Kui ta seda teeks, siis ta ei oleks ju see oleks see, tähendab siis ei oleks teda valitud presidendiks, sest et teda valiti teistsuguste parameetrite järgi teistsuguse maailmavaate järgi. Et selles mõttes on see ilmselt tõsi, et jah, ta ei hinda, ütleme ütleme mõnda inimest nii kõrgelt kui võib-olla nagu võiks Sina ei saa aru sina muidugi see küsimus, et kas nii-öelda ei võiks üles näidata suuremeelsust? Ma ei taha öelda, et mingisuguse punase professori, punase kolhoosi esimehe või, või ma ei tea kelle, kelle suhtes peaks üles näitama suuremeelsust. Aga istuv president eelmise presidendi suhtes kas kas oleks nagu, nagu ilus või või, või siis see president tänu oma oma minevikule kuulub ka nii-öelda nende nende hulka, kelle, kelle puhul noh, Ilves nagu ei, ei mõtlegi, et talle peaks üldse midagi andma. No mina arvan, et tegelikult ka Ingrid Rüütlile selle ordeni andmine kuulub vähemasti Ilvese arvates Mihkel ei näe tema pigem suuremeelsuse sammude hulka, mille eest noh, nagu ikka, eks ole, kukub välja, nii et heateo eest sa ei saa vastu mitte tänu vaid karistada karistada, et, et võib olla, võib-olla ta tagantjärgi mõtlen, et oleks võinud ka Ingrid Rüütlile mitte hakata seda andma, need poleks siukest jama tekkinud. Seda enam, et Ingrid Rüütel oma rahvaluuleiste teenete eest on juba ühe märgi saanud. Aga võib-olla see oligi presidendi meeskonna arvates selline žest, et andes endisele esileedile sellise autasu, võib-olla kaudselt on see ka mingisugune žest mingis teises suunas, ma arvan, mida ma ei söanda isegi välja öelda. Ma arvan küll, et see oli, et see oli presidendi meeskonna poolt žestina mõeldud, ainult et noh, välja kukkus nagu alati Kus nii, et Eestis on jälle väike skandaal, et ei saanud ilma ilma skandaalideta hakkama. Paraku aga veel kord. Kui öeldakse, et see nimekiri on niisugune meeldivalt stabiilne ja tasakaalus ja, ja sellega devalveerite nii-öelda meie teenetemärke, siis, et sellega on nagu kõik korras ja, ja resümee ilmselt kõlab nii, et rahul ei olda kunagi ja, ja mitte keegi, mitte kunagi ei saa teha sellist teenetemärkide saajate nimekirja. Et absoluutselt kõik Rourraks Ja riigipeal on tõesti, see on nüüd üks võib-olla neid väheseid kohti, kus riigipeal on ikka tõesti suveräänne õigus otsustada et enamiku teiste Eesti riigi oluliste otsuste puhul saata kellelegi tegelikult mingeid otsuseid kinnitada, aga siin tõesti anname talle õiguse otsustada, et ärme üldse hakka, ega avalikkuses seda kuidagi vaidlustama. Ei, seda ei vaidlusta, aga, aga meil jääb üle, võib hiljem õigus alati seda selle üle arutleda, selle üle seda kritiseerida. See on demokraatliku riigi, ma arvan, niisugune tunne, et kas ma seda jõudumööda sümptomid köha ja. Räägime natuke välispoliitikast ka kahed suured valimised on tulemas, ühed on muidugi suuremad natuke kui teised, sellepärast et nendel nendel teistel on, on praktiliselt tulemus olemas, aga aga Venemaa presidendi Vladimir Putini eilne sõnavõtt oli, oli taaskord väga-väga ähvardav ja ja meid siin tolle riigi naabrina peab see ilmselt ka panema, kui mitte muretsema, siis siis mõtlema kindlasti ehk siis Vladimir Putinile süüdistas lääneriike NATOt seal, sealhulgas võidu uue võidurelvastumise laine algatamises ja, ja väga vahva oli vaadata televiisorist seda, seda vaatepilti, kuidas ekskaitseminister talle ette ütles kõva häälega neid, neid riike, kus, kus Venemaa on oma baasid raketi välja toonud ja näed, need lääne kurivaimud, toovad uusi baasi sisse ja, ja panevad panevad uusi rakette püsti. Ja meie riigi asjaomased võimud on öelnud, et, et tegu on järjekord nii-öelda järjekordse Venemaa siseteatriga. Et kõik on suunatud sisemisele auditooriumile. Aga aga ma arvan, et, et mitte ainult vaadata selle kasvõi nato reaktsiooni, kes, kes lausa noh, esimest korda nagu tõsiselt piibutas Venemaa suunas sõrme ja ütles, et aeg oleks lõpetada see niisugune vaenulik retoorika, et retoorika iseenesest ei tee kunagi ju kahju, kui ta jääb retoorikaks, aga, aga, aga suhteliselt halvendab küll, et NATO ja Venemaal on tegelikult palju teisi kanaleid, kus saab oma suhteid klaarida, selleks, selleks ei pea kasutama selliseid meetodeid. Nojah, aga eksputril ongi kombeks selliste avalduste tegemiseks kasutada niisugust hästi suurt auditooriumi, kui me meenutame kas või Sõnavõttu Münchenis, aga eelmisel aastal jah. Aga, ja. Ilmselt ilmselt Venemaa praegu ei pea üldse oluliseks seda partnerlussuhet vähemalt vähemalt niimoodi avalikku partnerlussuhet NATOga, vaid. Oma oma ülesehitamist rõhutades püüab teha panuse kuskile teise teistesse riikidesse, nagu, nagu ütleme seal Hiina, Hiina ja Aasia ja nahk ja kindlasti siiski suurelt osalt oli see mõeldud ka ka sisepoliitiliseks tarbimiseks, sest kui me lugesime ka siin viimaste Levada uurimust venelaste avalikkusele olemuse arengute kohta, siis, siis sealt tuli ikka väga selgelt välja see, et kõige olulisemaks venelased peavad seda võimsat riikidel saavad ja kõik isiklik, majandus, heaolu, demokraatia, mis iganes, see on ikka seal tükk maad tagapool. Ja sellele Putin väga oskuslikult rõhub. No eks seal ole jah mitu mitu sellist momenti taga, mis, mis sundisid Putinit seda avaldust tegema, üks asi on sisepoliitiline. Sest ikka kuskil kukla taga ja kõrvade vahel kumab see võimalus, et kui teisel märtsil Medvedjev valitakse presidendiks. Et noh, et kas ta ikka saab päris nii-öelda praeguse mingisuguse kliki või siis Putini enda või mingi väga kitsa ringkonna marju näiteks jääda, tähendab varem või hiljem Vene analüütikud räägivad seda ikka päris lahtise tekstiga. Varem või hiljem hakkab, hakkab kujunema ka Medvedjevi enda meeskond ja ühel hetkel võib see nii-öelda praegused niiditõmbajad lihtsalt võimult kukutada ja, ja ei ole sugugi niimoodi niimoodi, et, et Venemaa hakkab olema mingisugune nõrk marionett president ja tuleb uus võimalus, peaminister, ehk siis praegune president ja kes hakkab tegelikult riiki juhtima, see, see võimalus on, on kindlasti olemas. Aga teine, teine asi on, on see, ma arvan, mida, mida Putin tahtis ka näidata, on see, et et anda välismaailmale mõista, kes on ikkagi praegu peremees ja kes jääb peremeheks. Et see on niisugune noh, ühteaegu nii sise- kui ka kui ka ikkagi nagu, nagu välistarbimiseks, et, et kindlasti on, on välis välismaa suhteliselt nii-öelda noh, äraootaval seisukohal või niukses noh, mitte mitte päris selgel seisukohal. Et, et kes siis ikkagi hakkab Venemaad juhtima ja, ja see oli nagu märguanne, ma arvan ka läänele, et õige mees on praegu tüüri juures ja see mees jääb sinna tüüri juurde. Mis siis, et kohe-kohe tuleb uus ja mai maikuus antakse võib-olla see nii-öelda ametlik, et üle Jah, võib-olla ta tõesti püüdis sellise viimase hetke sõnumi saata, aga, aga noh, ilmselt kui nüüd käivitub see stsena Artjom, et Medvedjev ikkagi väljub Putini mõju alt, siis ilmselt ei juhtu see vähemalt esimese lähema poole aasta sees ja, ja peale seda võib hakata vaatama, mis arenguid, mis arenguid toimunud ja noh, selleks ajaks on ka see sein, Putini sõnavõtt suurelt osalt unustuse hõlma vajunud. No me võime võime ka teistpidi vaadata, et see võib-olla on lahkuva valitseja teatud meeleheitlik viimane hüüje et, et pärandada, aga uuele valitsejale siis vähemasti väga kindlad raamid, sest on loogiline Putin praegu ütleb niimoodi siis Medvedjev vähemalt lähikuudel ei saa hakata rääkida, rääkima väga teistmoodi talle on teatud mõttes antakse ka praegu teele kaasa teatud pagas, eks ole. Noh, nii nagu ütleme, kui ükskõik kes saab võimalikest kandidaatidest USA presidendiks siis ta võib isikuomadustelt olla see või teine, aga ta saab ka noh, nii-öelda kaasa teatud teatud asjad, mis senisest poliitikast, mida tuleb jätkata. Noh, mingil mingil tasemel. No kui me räägime nüüd strateegilistest eesmärkidest Putini ja Medvedjevi puhul, ma arvan, et need ei erine suurelt, et need on need üks ja sama küsimus on see, kes seda võimu teostab. Ja see ei ole ammu enam mingisugune saladus, kuigi seda on püütud väga salajas hoida, et FSB sees Vene eriteenistuste sees on, on sügav lõhe, on erinevad Perlingut, kes, kes omavahel vaikselt vägikaigast veavad ja, ja, ja see ei pruugi üldse nii-öelda rahulikult üle minna ühelt, ühelt grupilt võim teisele, nii et, et kõik, kõik arengud on, on tegelikult ju praegu nagu võimalikud, aga, aga huvitav on, on see, et sugune vägikaikavedu on niisugune mõttetu, mõttetu kemplemine läänega sealhulgas ka kunagi Venemaa nii-öelda peaaegu et Marion näiteks kutsutud OSCE, Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsiooniga on on ka nendel valimistel täiesti aktuaalne teema, et see on ikkagi ikkagi püüd. Vot just seesama, mis enne Mart ütlesid, showa ihalus selle, selle välja näitamine näidata, et te te võite öelda ja teha absoluutselt, mida tahate, aga meie oleme need, kes otsustavad ja meie oleme see suurriik, kes, kes ütlevad täpselt, kuidas te teete, et kuidagi kuidagi teisiti on, on väga raske, nagu seda seda OSCE-ga kemplemist tõlgendada. No aga see on ilmselgelt ikkagi sõnum valijatele Venemaal, et praegu on selline võim, kellesse te võite uskuda, et ta kaitseb Venemaa huve. Väga selge sõnum, et sellele on kahtepidi sõnum, eks ole, ühelt poolt on see sõnum, et, et valige edaspidigi nii-öelda sama suuna inimesed jätkama Medvedjev ja, ja ka sealt edasi teiselt poolt kui Putini, kui ikkagi nüüd vähemasti hetkel areenilt lahkuja seisukohalt noh, tal kindlasti on oluline ka see, et isegi kui kunagi hiljem öelda nostalgiliselt meenutatakse, et vot aastal 2008 alguses oli kuldaeg, kus ikka Venemaa pani maailma paika. Et see on ka väga suur väärtus, ma arvan, tema silmis ilus koht ajaloos. Et tema, et tema, see oli, et kunagi meenutatakse 2007 2008, vot see oli kuldaeg, see Venemaa pani maailmapaiku ka õitseng saabus, eks ole, saatis Sotši olümpiamängude korraldamisõigus, mis kõike seda kõike tegi Buddy. Et noh, nagu see on selline poliitiline kapital, mida võib-olla Putin praegu kasvatab, üldse mitte mõeldes järgmisele aastale, vaid palju pikemasse perspektiivi, mõtleb. Ei kindlasti jah, noh, nii nagu ka USA presidentide kohta öeldakse ju, et esimene ametiaeg on poliitikaks ja ametiaeg enda enda jäädvustamiseks ajalukku ja, ja noh eks ega asjata pole ju Putini suur lemmikpoliitik, Peeter esimene eks ta, eks ta tahab peaaegu sama sügavat jälge jätta ajalukku, kui, kui Peeter. Nojah, kindlasti, et ühest küljest me selle tõttu võib-olla võime seda vaadata natuke rahulikumalt, teades, et selles on suur annus ka lihtsalt retoorikat. Aga teiselt poolt jälle liiga ettevaatamatult optimistlik ei tasu ka olla, et ega meil siin ütleme mõistlikul viisil muret. Ta peab ikka tegema küll, et see naaber selliseid retoorilisi avaldusi teeb, sest ega sealt et temale sobival hetkel mingite tegude ja nii edasi minna, nüüd väga kauge ma ka ei ole. Ja et ütleme sellistes mängudes nahka Eesti seisukohalt vaadates ega nagu eksimise võimalust nagu ei ole. Ma jäin mõtlema siin tegelikult selle nii-öelda pärandi peale, et, et tõenäoliselt jah, Putin lahkub puhaste paberitega, sest on jälle taasühendatud ja kohalikud vürstid oligarhid on korrale kutsutud ja ja naftadollareid voolavat katkematu voona üha kiirenevas tempos ja kallimalt kukrusse, välisvõlad on kustutatud ja nii edasi. Aga ega see siis nagu riigi sisemist viletsust. Ma ei räägi siin demokraatia puudustega ega sõnavabadusest, aga ma räägin lihtsalt ka majanduse olukorrast. Venemaa ei ole ju muutunud nii-öelda tooraineriigist millekski muuks mingi mingi kõrgtehnoloogiariigiks. Venemaa sotsiaalolukord on, on äärmiselt vilets ja, ja kui, kui noh kunagi ajaloolased tahavad Putini kirjutada, siis nad kindlasti kirjutavad selle, ma räägin nüüd sõltumatutest ajaloolistest kirjutavad sisse ka kindlasti lause, et Putini ajal see allakäigu trepp jätkus ja jätkus ikka üha üha kiirenevas tempos, sest kui me vaatame ikkagi kas või noh, neid uudiseid, mis tulevad mujalt Venemaalt peale peale Moskva või, või Peterburi kusagilt sealt riigisügavusest ja vaatame neid, kasvõi dokumentaalfilme alles äsja mäe ise näitasime ühte head dokumentaalfilmi Putini aeg või, või Venemaa Putini ajal kuidas tõlgitud oligi, siis me näeme ikka, millise, millise kohutavas, millises kohutavas viletsuses see riik elab ja ja kui, kui omapead on ikka inimesed jäetud. Et võim, võim tegelikult ei, ei küüni nii-öelda, kui me räägime võimust kui kui, kui heategijast, kui, kui riigi eest hoolitsemist ei, ei küüni tegelikult ikka kaugemale baarist baarilinnast. Nojah, aga eks nendele viletsuses elavatele inimestele on ka aseainena pakutud see, see rahvuslik uhkus, teadmine, et nad on suure ja võimsa riigi kodanikud, kuigi nad ise Võib-olla elavad väga kehv, see on täpselt sama, nagu oli Brežnevi ajal, eks ole, või nõukogude ajal tervikuna, et, et kui, kui inimestele ei olnud nagu muud lubatud ei olnud toitu, ei olnud meelelahutust ei olnud midagi, mis, mis nagu noh, vai vaimutoitu ei olnud sõnavabadust, siis anti ordeneid. Ja need need pidid nagu asendama, noh, lõpuks me teame, millega see lõppes. Ordenid on prügikastis ja, ja, ja riik enam ei ole, on seal selle varemetel tekkinud hoopis-hoopis midagi muud. Aga me oleme sunnitud lõpetama tuleb aller, Mart Linnart ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios mõtisklema selle üle, mis möödunud nädalal meile tõi. Ja ei oskagi muud soovida kui ilusat nädalavahetus usa ilma.