Tere kena laupäeva hommikut kõikidele meie kuulajatele ja tõesti täna võib jälle öelda, et on suhteliselt kena laupäeva hommik ja maikuu ja maipühad on lähenemas. Meil on täna stuudios tähestiku lõpuosa. Sulev Valner, Maaleht Rain Veideman, Postimees ja Tartu ülikool ja saatejuht Mart Ummelas, Eesti raadio tehnikaülikool. Niisugune on siis meie tänane koosseis, aga enne kui me läheme selliste tänaste või selle nädala teemade juurde, ma tahaksin Eesti inimestele meelde tuletada, et täna möödub 17 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist, paraku ühestki ajalehest ma mingit viidet sellele ei leidnud. Peale Postimehe ajaloorubriigi miks ma sellest räägime, sellest ühe Soome välja anda? Palvel ma veidi uurisin tänast Eesti Tšernobõli veteranide olukorda siin hiljaaegu ja kirjutasin ka ühe artikli ja tundub, et umbes kolm ja pool 1000 kuni 4000 inimest Eestis kõik ei olegi Eesti kodanikud, aga on, on nagu ära ununenud ja kui me räägime sellest fenomenist, teine Eesti, siis just nende puhul on see kõige selgemalt välja tulnud, sest väga suur osa neist inimestest, nagu mulle nende Harju ühenduse juht Jüri Rain Man rääkis, on tõesti läbi elanud selle allakäigu spiraali. Mis see põhjus oli, oli see füüsilise tervise kannatamine läbi radiatsiooni oli see psühholoogiline või mis mõju igatahes väga suur osa meestest on tänaseks sisuliselt Aasotsiaali seisundis ja nad on ka ilma jäetud igasugusest ühiskonna toetusest. Kuna kogu see sotsiaalpool on pandud kohaliku võimu õlgadele ja ainult Tallinnas, kus, nagu me teame, on rahakott küllaltki suur on need veteranid saanud mingisugustki abi, neil on siin tasuta hambaravi teatud summa piires, nad saavad sanatooriumis minna, nad saavad siiasamasse rauda sauna, tulla odavamalt, aga, aga see on ainult tänu Tallinnale ja praegusele linnavalitsusele. No mulle tere päevast, kaua aja tagant, mulle tundub, et siin on üks laiem ja, ja, ja, ja võib-olla isegi masendavam ulatuslikum probleem väga paljude Eesti poliitikute jaoks põlvkondade vahetanud nüüd algaski Eesti alles tegelikult 91. aastaga ja nagu ei olekski enne seda eestit olnud ja nad võivad siis kas nad tahtmatult või tahtlikult teadvalt lausa viidata sellele, et see on nõukogude aja Nõukogude Eesti probleem, et kuidas me võtame üles, algas juba tegelikult pihta selle suure vaidlusega. Pensionäride, tulevaste pensionäride, nende olukorra tähendab elatusrahadega nimetati elatusrahad, eks tähendab kogu see nii-öelda suhtumine märgiliselt tasandil on algusest peale olnud kui mitte negatiivne, siis ikkagi sinna ükskõiksuse, skaalasse kalduv ja, ja, ja see puudutab ka Tšernobõli käinud inimesi. Tegelikult olid need eesti viimased ohvrid, kes anti, me oli, vabadus oli juba juba hakkas horisondil oleme ja, ja, ja, ja oli näha, et tuleb uus hingamine, uus võimalus tekib, eks ole. Aga ikkagi veel sõjakomissariaadis koguti mehed kokku ja saadeti sellesse põrgusse. Ma tahtsin sulle täienduseks just öelda, et mulle näitas seesama Jüri Reinmann, kes on nüüd küll jõudnud Tallinna volikogusse, ilmselt ka veteranide häältega pilti 86.-st aastast, kus mees, olles Tšernobõlis, oli oma käisele juba kinnitanud Eesti lipu sinimustvalge, see on 86. aasta seal. Kui me räägime siin 15 aastat Eesti lipuvärvide väljatoomisest Eestis, siis see mees läks juba kaks aastat varem Tšernobõli Eesti lipu värvid kais. 86. aastal, kui hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar, siis just sel ajal ma mäletan, käisid kõvad vaidlused selle üle, kuidas Eesti mineviku tähendab siis seda Eesti vabariigi kaheksa minevikku kujutada ja kuidas suhtuda siis Konstantin Pätsi ja Laidoneri ja eesti rahvusvärvidesse, sest mitmed artiklid vaid Küllo Arjakas, muide, ajaloolasena võttis seal sõna ja. Ma ei imesta, kui mõned julgemad mehed kaasa arvatud siis see tegelikult Tšernobõli kangelane, nüüd Eestit ta käis ikkagi mõnes mõttes humanitaarset. Ülesanne. Täida ise ütleski, et tema tunnistab, et tema oma aja Aarne kohus, see oli vajalik, sellega välditi, et see saasta oleks kauem mõjunud. Nii meile kui põhjamaadele pääses. Jäämees pill läks meist kaarega mööda, Holland, sel Norra põhjaosa sai ju niisuguse hobi. Jah, aga kui see taastamine või noh, nii-öelda puhastustööd oleksid veninud, oleks ju saastanud ju ka sambad ja pöördudes taas ka meie alasid nad tegelikult nad nii nagu ta ütles, Eesti ka Eesti valitsus on tegelikult alla võlgu, sellepärast et kui see oleks jätkunud palju kauem, siis oleks radiatsiooni mõju ka Eesti inimestele palju tõsisem ja need tervisekahjustused palju suuremad. Noh, täna antud juhul on ise kolmanda grupi nõukogude aegse kolmanda grupi invaliid, temal õnnestus kätte saada, aga enamik neid inimesi ei saa täna üldse mitte mingisugust gruppi ega, ega invaliidsus nõuda, sest nagu teada Eestis võeti omaks seisukoht, et nad on ainult kergelt peast nikastanud mitte midagi muud. Nonii aga lõpetame selle teema siinkohal ja loodame, et Eesti, unusta ikkagi oma poegi. Kohe varsti saadetakse jälle siin meil poegi Iraaki mitte Tšernobõli, seekord aga Iraaki ja, ja võib-olla kuskil 17 aastat pärast. Me räägime nendest samadest meestest, et nemadki on taas ununenud, et, et seda ei juhtuks, räägime sellest. Aga nüüd see nädal on südamenädal ja metsanädal ja olid kevadpäevad ja mis on siis selle nädala teema teie meelest, mis te arvate, härrad? Ma tulin Alpide tagant Itaaliast ja nii palju, kui mul oli võimalus Eesti elu jälgida, ma soovitan tõepoolest aeg-ajalt poliitikutele ja, ja üldse kui võimalust on ja kui võimalust pakutakse aeg maha võtta ja vaadata Eestile kaugemalt ja kõrgemalt ja ma pean ütlema, et see kaugem kõrgem vaade õpetas mulle kahte asja. Esiteks ta tegelikult õpetas seda, et mu saatus on seotud Eestiga ja ja ja aga, aga see õpetas mulle ka, et et, et see vastutustunne selle Eesti saatuse eest saab kuidagi teravustamise kaugele. Oled sest aru, kui palju siin on seda niisugust tühi kemplemist ja mudila elu, ma ütleksin, et ma olin Rooma lähedal külas 43 kilomeetrit Roomast Matsano nimeline küla ja, ja noh, kuna ma olen kirjandusinimene, siis ma mõtlen metafoorides ja mõnikord mulle tundus, et kogu Eesti on ju selles mastaabis ameti Üksküla tegelikult, kus aeg-ajalt tullakse paari ette, minnakse lähedale Pepe niimoodi. Ja siis, Pepe öeldakse, Pepe sina hakka presidendiks, meil siin külavanemaks midagi taolist, aga oli see mõnikord, see tunne oli, mind vaevas ja kui ma nüüd olen jälginud seda, mis siis ikkagi Eestis vahepeal on juhtunud, siis tõepoolest noh, seda, seda mudilaslikkuseda mudila niisugused, et ei suudeta ise tõusta kõrgemale natukene omaenda sellest igapäevaelust ja vaadata ja mõelda, et tegelikult mõnes koha pealt kohutavalt naeruväärne ja et, et me peaksime vältima oma sammudes just nimelt, et me ei muutuks naeruväärseteks. See on, ma ütleksin, minu kõnepoliitik. Palun vabandust, Nonii, anname Suleviga lõpuks sõna veerand tundi varsti möödas. No tegelikult minu meelest ei ole ju olnud mingite väga suurte sündmustega rikas nädal noh, seal ütleme, lennuameti juhi lahkumine, noh see ei ole ikkagi nüüd väga mastaapne sündmus, kuigi kahtlemata noh, oluline ja, ja selles mõttes minu meelest on olnud selline nädal, kus on räägitud väga palju asjadest, mis võib-olla tulevad. No ühesõnaga, igasugustel ministritel on olnud toredaid uitmõtteid, mis võib-olla realiseeruvad, et näiteks rongiliiklus ära kaotada, eks ole, reisirongid jälle jälle kord või Eestist üks omavalitsus teha või? No aga samas me ei tea, kas sellest tuleb midagi, asja. On siin väga huvitavaid nii-öelda poliitilisi seisukohti väljendanud mitme eri leeri poliitikud ütleme, et ühelt poolelt ühte näiteks Jaak Allik viimases maalehes jälle teisipidi ütleb, et ei ei ole ka päris kindel, et kas, kas valitsus tegelikult ka kõike seda teeb, mis koalitsioonileppes kirjas on jälle teiselt poolt. Nüüd kui ütleme ühelt poliitikud väidavad, et nad hakkavad tegema veel palju rohkem asju, kui seal koalitsioonileppes on siis Jaak Allik nagu annab mõista, et võib-olla mõned needki asjad ei realiseeru, vähemalt mitte nii. Noh, see on üks niisugune vaidluste kohad metsanädal, eks ole, siin Villu Reiljan, noh, on kõvasti sõna võtnud teemale, et kuidas ta metsas korra majja kavatseb lüüa, aga seda saame alles näha, kas, kas seal tegelikult selles metsapoliitikas midagi muutuma hakkab, sest no kas sa usud, et ta saab korra majja lüüa? Ma usun seda, et tegelikult ühiskond on küpsenud küll, ilmselt selles osas natuke noh, kui me meenutame siiski lähiminevikku, siis Villu Reiljan on ka varem keskkonnaminister olnud ehk nii-öelda metsaminister vähemusvalitsuse ajal. Ei, no mis ta nüüd nii vähemusvalitsusse KMÜ valitsus Lähme valitsusajaks ja siis noh, ütleme, et noh, tegelikult ma mulle tundub, et paljude asjade kohta siiski võib küsida, et aga miks siis ei olnud niiviisi või õigemini öeldes, et mis nüüd et, et miks me peame nüüd noh, samas ma tahan uskuda, et ta on õppinud, ütleme, vahepealsel ajal asjade üle järele mõelnud ja nüüd teeb teistmoodi. Aga tegelikult ütleme see metsapoliitika Eestis nii palju, kui mina aru saan, ehkki ma ei ole nüüd mingi metsapoliitika spetsialist laias plaanis. Umbes niisugune on ju olnud ka vahepealsetel aastatel, nagu see omal ajal Reiljan eelmise valitsuse ajal kehtestati. Tegelikult Kranich oli selle koha pealt lihtsalt Ütlemicraanis heideti ette seda, et ta ei teinud midagi ja mina olen ka aru saanud, et küll mingi metsapoliitika kehtestati, sel ajal, kui oli Reiljan valitsuses. Aga tähendab, see kehtestati muidugi parlamendis, Reiljan kehtestanud seda, vaid riigikogu kehtestas, aga, aga nagu ma olen aru saanud seda metsapoliitikat kuule nagu Kranichi ajal, ma ootan eelkõige kolmikliidu ajal üldse nagu ellu viidud, et selles oli see küsimus ja see raide nii-öelda limiit, mis seati, on kogu aeg nagu ise omatahtsi kasvanud. See oli vist tollal seati 7,8 miljonit ja see kassas kuskil 12. Nii ühesõnaga siis, kui seatise seati deklaratsioonina, tegelikult ei ole olemas seal taga mingit sanktsiooni, et kui see limiit ületatakse, et siis on karistus vanglas. Mul on kolleegid teile välja pakkuda kaks küsimust, õigupoolest isegi pudelit, ma tahaksin teada, mida te vastate sellele? Selge, on tehtud, palju üliavaraid avaldusi, tähendab, et kuidas need avaldused tõlgete tõlgendada. Sulev viitab tõepoolest sellele, et, et need on nii-öelda alustuseks välja pakutud. Me ei tea, kas nad teostavad või mitte, aga mõtleme, miks nad ikkagi teinud on. Mul on kaks varianti, üks on võimalik see, et see üliagarusega tahetakse tõestada seda, et see uus poliitika ja see koalitsioon, mis tekkis, on õigustatud, kui õigustatud koalitsioon, see on umbes nii nagu Nad saidid pioneerijuhiks ühes salgas ja nüüd nii-öelda on vaja näidata, et me oleme head pioneeri. Igaüks tahab instruktori märki. Meister ja nõukogude ajal mäletavad mängu Mängujuht ja siis pasunapuhuja ja nii edasi ja teine variant nüüd valige, teine variant on see, et püütakse selle agarusega tegelikult viia asi nii-öelda absurdi. Et tuua välja siiski noh, selle uue poliitika väikest laamised end, nende, nende võib-olla saamatus või, või tegelikult bluff, et, et see Uus poliitika tegelikult, et kohe niikuinii hakatakse selle retoorilise kujundi varjus ajama oma isiklikke asju, noh seal näiteks Tallinna sadam ära erastada. Veel on üks paar suurt tükki, mis on vaja oma poistele nii-öelda kompensatsiooniks valimistoetuse eest ümber tõsta või nõukogusid hakata. Variant teie meelest siin. Siin võib veel olla kolmas ja neljas variant, kolmas variant on see, et tehakse avaldusi selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale millestki muult, mis on nagu noh, ütleme kas plaanis teha või, või millele ühesõnaga, mille, millega ei taheta, et ühiskond tegelikult oma pead vaevaks. Ja see on nagu üks võimalik variant ja siis on muidugi jah üks võimalik variant, et õigemini öeldes minu meelest kõige kõige kummalisem selle asja juures on see, et selle koalitsioonilepingu tint on alles vaevu-vaevu ära kuivanud. Alles sealt rahvusraamatukogus alla kirjutatud needsamad mehed tegelikult seesama Meelis Atonen ja ka Palts olid ju seal rahvusraamatukogus, kui telepilti näidati, olid ilusasti selle lepingu sõlmimise juures kogu aeg ja ja kui nad nüüd ütleme, kaks kolm nädalat hiljem hakkavad rääkima mingeid asju, mida seal lepingus ei ole, siis see devalveerib selle lepingu noh, nagu seda juttu, et nüüd on pandud nagu, nagu käis ju ilus jutt selle lepingu juurde põhjalikum kõigist senistest koalitsioonilepingutest. Lugege see leping läbi ja te saate täpselt aru, mida see koalitsioon lähema nelja aasta jooksul tegema hakkab. Tuhkagi võib nüüd juba kolm nädalat hiljem öelda, eks ole, on selge, et kui needsamad inimesed, kes istusid seal selle lepingu koostamise juures, räägivad nüüd mingisuguseid asju, mida seal lepingus ei ole, kusjuures noh, ma nii lühikeses mälus neid ei kahtlustaks, eks ole. Aga unustasid, mis nad seal rääkisid siis järelikult nad ei võtnud seda kokkuleppimist tegelikult tegelikult tõsiselt. Ja Jaak Allikuga natuke sama asi, mis ta nüüd värskes Maalehes Kes oli väga tihedalt kogu selle protsessi juures? Nonoh allik, nüüd ei istunud vist päris seal nii-öelda põhi läbirääkijad olid rahvaliidu poolt teised, aga, aga ega temagi päris nii. Ütleme, vähemasti oli ta kõrvaltoast No ütleme, temal on natuke rohkem nagu mina ütleks, et nende nüüd ütleme, palk c Atoneni Allikut võrreldes Alliku sõnavabadus on nagu hetkel natuke suurem tema formaalne roll ei ole, ei ole nii, nii kõrge, tema, tema võib minna sellise ütleme, kategooria alla juba, et, et noh, et poliitikul peab olema ka õigus nii-öelda oma arvamusele ja natuke teistsugustele mõtetele, sest sest noh, formaalselt ei ole tema nüüd nii tähtis tegelane selles koalitsioonis nagu rahandusminister või või majandusminister. Ja noh, ütleme, et ta on natukese nii-öelda Ta võib etendada seda rolli, et keegi ütleb nii-öelda tõtt välja kuskilt, et noh, nii-öelda natuke teises ešelonis vehkida kahtlemata ideoloogina ei ole mingi teine ešelon rahvaliidus, aga aga noh, nagu kõige Tipmisem juhtkond nagu ka ei ole. Et võib nagu natuke võib öelda, et Alliku isiklik arvamus. Aga, aga muidugi jah. Dissidendid seletaksin veel, annaksin ühe võimaliku seletusele asjale juurde, ma olen ise saanud Eesti poliitikalt pikalt jälgida ja olen ka seal olnud saba ja karvadega sees, üksvahe ja, ja ka ministeeriumi ametnikuna töötanud. Seetõttu ma tunnen, et mul on, on, on teatud võimalus kommenteerida seda. Koalitsioonilepe sõlmiti nii. Poisid said buck, iga minister oma portfelli kätte läks ministeeriumisse, ees ootab teda seal mitukümmend ametnikku, kellel on, kes tegelikult valdavad informatsiooni ja ma mäletan seda Kultuuriministeeriumist. Tuleb uus minister. Meie valdame, informatsiooniminister peaks nagu ühelt poolt hakkama seda koalitsioonilepet täitma, aga ministrile on kohe hoopis teistsugused surved. Ukse taga istuvad huvirühmad, vanad kamraadid, kes tahavad võlgu, kes tahavad omi neid huvisid realiseerida. Minister satub hoopis teistsuguse jõudude nii-öelda mõju alla. Ja muidugi see lepi, leping unustatakse kohe ja nüüd ma ütlen, kõige rohkem kurja võivad Eesti riigile järgmise nelja aasta jooksul teha rahandusminister, siseminister, kes kas siis mingitest omades omast isetegevuslikust fantasmidest juhindatun, hakkavad midagi pöörama poliitiliselt juhtima, poliitiliselt juhtima, kui nad satuvad oma huvirühmade. Kuulge, rahandusministeeriumi kaudu tulevad ju suur hulk seadusi, kõik, mis puudutavad neid tulumaksude värke ja neid realiseeritakse just nimelt selle kaudu. Sa jutustad ümber seda inglaste kuulsat raamatut, jah, härra minister. Kahju muidugi, kultuuriminister, muide, mul tuli meelde skulptuuriministriga, ma kuulsin just eile, et kultuuriministri juurde on juba järjekorda kuskil mai keskpaika, kyll issand, profikesed tahavad kõik temaga kohtuda. Aga veel üks versioon seoses just Meelis Atoneniga, keda me tunneme tegelikult hoolimata sellest, et tal ei ole kõrgemat haridust, lõpetada kõrgemat haridust ja see on vist meeldi poiss, ta väga meeldiv ja väga teravmeelne ja väga ajada on sõnavad ja mina arvan, et need tema arvamusavaldused, mis on läinud nagu tema haldusalast välja, on ju suunatud, kelle haldusalasse haridusküsimustes Res Publica. Siis suitsetamine, sotsiaalminister, Res Publica, tema ja seda ma sain selle mõtte muide internetist keegi on selle väga teravmeelselt tähele pannud, et Reformierakond eelkõige Atonen, on pandud sinna väikeseks sabumeikeriks, kes üritab nüüd selgeks teha, kuidas reageerib Res Publica mõningatele niisugustele noh, küllaltki ebatraditsioonilistele panekutel, kuidas nende ministrid on selleks valmis. Et sellel juhtumil, kui ikkagi Res Publica ebaõnnestub, oleks ju võimalik valida see variant kaks, eks variant B-variant nagu alati filmides. Haridusminister Maimets, Res Publica, Olev Se, Toivo Maimets, vabandust siis endine Tartu Ülikooli, vabandust, ma tulen, kau professor, eks ju. Et ühesõnaga, need on kõik suunatud nagu Res Publica ministritele. Tähendab, küsimus ongi selles, et nagu Atonen valmistab ette pinda võimalikuks Res Publica väljavahetamiseks ühe teise erakonnaga, kes sinna sobiks sama hästi Lentside tõttu või, või, või noh, nagu tänapäeva moodsas geneetikas, eks, ja ta võiks nagu asendada seda, seda ahela lüli seal. Ja, ja selles mõttes on nagu tegemist oli see küllaltki kaugeleulatuva poliitikaga ja sellele vihjab tegelikult Allik ju öeldes seda, et praegu esialgu ei saanud seda koalitsiooni teha ilma Res Publicat. Sellepärast et selle peale oleks Res Publica sattunud veelgi tugevamas positsiooni. Olles opositsioonis, oleks Res Publica nii-öelda poolehoid võinud kasvada ju kiiresti poole, ütleme rahva või noh, ühesõnaga oleks võinud saada üle poole riigikogu kohtade, mis oleks tähendanud juba absoluutset võimu. Ja selles mõttes ei saanud esimest valitsust mingil juhul teha ilma Res Publicat. Aga nüüd, kas sellega tahetakse nüüd neli aastat käia, vot see on nüüd omaette küsimus ja seda praeguse monteeritakse, milleks on Res Publica valmis ja missugune on Res Publica enda siis asi või, või tüvi, kes seal otsustab, praegu ju keegi ei tea, kes Res Publicast tegelikult äraostmatud otsustad, Eino äraostmatud, aga neil traat ja eile sai kuulanud Juhan Parts ja sa ei saanud kuulata. Archive aasta rääkis sellest kõik TÖÖ ministrid lähevad nüüd iga aasta lähevad uuesti usasteerimisele usalduse. Aleksei atesteerimise oli nagu õpetajad hakkavad minema, nagu me teame. Eks ju. Ühesõnaga, seal on tohutu demokraatlik niisugune noh, ütleme niisugune masinavärk üles ehitatud, aga tegelikult me teame, et mida suurema masinavärk, seda rohkem otsustas üks rööpmeseadja. Et tegelikult me ei tea, kes seal otsustab ja me ja, ja ka reformimiselt püüab selgeks teha, kes tegelikult Res Publica otsustab. Et nagu öeldakse, selgeks teha, kui vastupidav see konstruktsioon. Professor Laager päravite ei osutanud sellele probleemile, mis võib vaevama hakata. Res Publicat on see, et nad rakendavad nõndanimetatud juhitavat demokraatiat, see tähendab seda, et et otseselt tehakse ikkagi ära ja pannakse siis nii-öelda fakti, tead mis siis oli, millest pärast alles tagantjärele inimesed teada saavad. Kohati jääb küll mulje, et seal jah, otsustab küll keegi teine, nagu me teame parlamendi komisjonide määramisel, et remont ei ole osa riigikogu liikmetele, nimekirjad ette. No saame näha tegelikult, kuidas otsustamine seal käima hakkab, aga minu meelest võib siiski seniste märkide järgi ka uskuda, et küllaltki demokraatlikult nad üritavad seda otsustusmehhanismi hoida ja see on olnud noh, ütleme ka näiteks Res Publica tegi kindlasti teene Eesti erakonnamaastikule nende valimiste eelvalimisnimekirjade koostamisega tõepoolest niiviisi erakonnasisese hääletuse teel, mille kohe võtsid üle ka kõik teised erakonnad, praktiliselt järgmistel valimistel tegid vägagi juhtkonna keskselt nimekirju. Nii et selles mõttes juba juba Res Publica sihukest teatud noh, eeskuju andis, aga minu meelest Res Publica praegu jah, seal valitsuses nüüd kahepoolse proovimise vahel. Et tegelikult jämedalt öeldes Reformierakond, ehkki ta tegelikult saavutas nendel koalitsiooniläbirääkimistel vist küll peaaegu noh, ime selles mõttes, et arvestades oma toetuspinda ja arvestades ka nii-öelda valijate toetust sellele maksude vähendamise ideele ei oleks tohtinud seal tegelikult läbi. Nende vist oli toetust, aga ta saavutas selle. Ühesõnaga, selles mõttes ma arvan, et Reformierakond ei kiirustaks Res Publicat välja vahetama. No näiteks Keskerakonna vastu. Sest ilmselt Keskerakonnaga koalitsiooniläbirääkimistel saavutada seda maksu vähendust oleks ikka hoopis raske, sest sel juhul peaks nagu teine pool taganema oma valijate silmis lihtsalt käed üles tõstma. Maksuküsimustes. Võib-olla on see näiteks Keskerakonna suuteline seda ära seletama oma valijatele, aga, aga igal juhul kerge see nüüd just ei oleks. Teisalt, mida kauem see koalitsioon koos püsib, seda raskematel tingimustel reform meie erakond pääseks Keskerakonnaga. Valimistel, et noh, praegu minu meelest on nii, ma tahtsin seda mõtet jätkata sellega, et et aga sellest hoolimata, et reforme Erakond saavutas peaaegu nagu ideaalseid tulemusi, tundub läbirääkimistel nad nad proovivad praegu äkki saaks veel rohkem et ühesõnaga, äkki saaks seda koalitsiooni muuta veel liberaalsemaks ja siis on pakutud nii-öelda visatud õhku suurete võtta erastamise ideed, eks ole, ja siin mitmesugused ikkagi siuksed veel üliparempoolseid ideid, kuigi noh, siin küll suures osas küll on ka Tõnis Palts siin aidanud uitmõtetega kaasa, kes kes ilmselt ka Res Publica sees esindades teatud sellist liberaalsemat tiiba tahab nagu noh, ühesõnaga ikkagi osalt on need mõtted nüüd nagu ühiskonda ilmselt üles visatud just nimelt selliseks Sandeerimiseks. Et kui raevukas on vastureaktsioon ja, ja äkki see õnnestub nagu kuidagi nihutada selle koalitsiooni keset sellisest tsentristliku mast nagu tugevalt parempoole. Aga need Jaak Allik üritab jälle vastupidist ilmselt saavutada, tähendab, tema ütleb, et hea küll, et et läbirääkimistel Reformierakond saavutas selle maksu vähendamise nagu lülitamise koalitsioonileppesse. Aga me alles vaatame, kas sellest tegelikult ka asja saab. Ja Jaak Allik tegelikult annab nagu mõista, et ta väga loodab, et võib-olla Juhan Parts peaministrina osutub niivõrd siiski sotsiaalselt tundlikuks inimeseks, et ta saab aru, et Eesti tegelikult ei vaja väga parempoolset poliitikat praegu ja võib-olla õnnestub rahvaliidul tasapisi tegelikus elus noh, Res Publica kaasa tõmmata sellisesse nagu ühesõnaga rahvaliit tahaks tegelikult majandusühesõnaga tegelikult see valitsus selles mõttes on ikkagi noh, kui vaadata, eks ole, et, et ta on ikkagi koosneb noh, äärmiselt liberaalsest Reformierakonnast ja suhteliselt ikkagi vasakpoolsete ideaalidega rahvaliidust, kes küll nagu nimetab ennast natuke parempoolseks parteiks kui kui rääkida retooriliselt, aga no ma ei, mulle tundub, et see päris nii ei ole, noh, kui me mõtleme, et ta esindab ikkagi ennekõike vanemate inimeste inimeste regionaalpoliitika huve, siis need huvid on pigem pigem sellised noh, ütleme ümberjagavad teise Eesti huvid ja kokkuvõttes ikkagi pigem vasakpoolsed. Ja tegelikult praegu käib siis selline koalitsioonisisene noh, nagu väikene proovimine, et temaatiline jah, et tegime küll, ütleme lepingu ära, kuigi võib öelda, et seda lepingut tehti nagu kaua. Aga samas ikkagi noh, see oli piiratud aeg, paratamatult. Kuna leping taheti teha, siis ta lõpetati teatud kompromissiga, kuhugi pandi punkt. Aga tegelikult kõik osapooled saavad aru, et see punkt on niisugune noh, komales, eks ole, kust minnakse. Nüüd hakatakse tegelikus elus edasi proovima ühte ja teist varianti. Ja minu meelest näiteks üks huvitav küsimus suhteliselt võib-olla nii-öelda Eesti majanduspoliitiliselt mitte mitte mingisugune määrava tähtsusega küsimus. Sel nädalal tegi komisjon otsuse, eks ole, et, et soovitada valitsusel kehtestada sealihatollid no selle Poolast sisse tulev sealiha vastu. Ma jagaksin üldse detailidest rääkima kõigest sellest. Aga minu meelest sellest saab nüüd olema aga võib-olla üks niisugune väikene proovikivi. Sest kui me teame, kuidas tolliküsimus on olnud niisugune Eesti majanduspoliitika, mingi teatud selline lakmuspaber. Et vahepeal olid siuksed tohutut tollisõjad, eks ole, üheksakümnendatel kus just väga selgelt nii-öelda ühel pool barrikaadi oli rahvaliit, tollane Maarahva Erakond teisel pool barrikaadi oli Reformierakond ja, ja nüüd nad ühes valitsuses, kui, kui nüüd kuskil lähema paari nädala jooksul tuleb valitsuse päevakorda küsimus kas kehtestada sealihale mingid väikesed tollid, siis see ei muuda kindlasti kuidagi isegi Eesti mitte põllumajanduspoliitika. Noh, ma mõtlen nii-öelda käibeid kohutavalt suures ulatuses. Aga ta võib-olla nii-öelda ideoloogiliselt selline väga huvitav küsimus, et mida ütleb valitsuse istungil mõni reformierakondlasest minister selle kohta. Ja kas ta, kas ta nad annavad, ütleme näiteks rahvaliitlastele ütleme, Tiit Tammsaarele, põllumajandusministrile hääle selles küsimuses või hakkavad jonnima, et ma Ja nende huvigruppidest lähtudes muidugi hakata jonnima, see on selge. Aga ma tahtsin öelda seda, et allik lõpetab nimelt vihjega sellele siiski millest me, see, sinu ilus pikk kommentaar võiks veel lisada, on see, et see leping lepinguks ja see, mis nad siin on, vahutamine, ma ütlen sulle, see allik tuleb selle tagasi, et see oli otsustatud. Et see koalitsioon läheb niisugune pärast valimisjärgselt. Ja leping igal juhul tehakse. Sellepärast et see Allik viitab, see oli ikkagi näidata seda. Olid tõepoolest liitusid Savisaare vastu ja Keskerakonna vastu või või, või see kujutab endast mingit uut etappi Eesti siis tervik arengust. Igaüks kirjutab sinna sisse midagi, mis talle meeldib. Aga ma tahtsin sellele Tammsaare ja sealiha tollide osas öelda, et tegelikult sa ütlesid Sulev, et sellel on taust nii-öelda sisepoliitikas laiemalt, aga sellel on muidugi märksa laiem rahvusvaheline taust. Kui me mõtleme, et Eesti on aasta pärast ühinemas Euroopa Liiduga ja me nüüd oma vastsele liikmesriigile kehtestame tolli siis siin on väga libedale teele minnakse, kuigi ma samal ajal südames tunnen kaasa meie seakasvatajatele, sellega peab arvestama Euroopa liitu minnes, sisetollide kaovad niikuinii. Aga mis ma tahtsin veel öelda sellel Sulev sinu jutu peale, et mul hakkasin praegu mõtlema Paltsu isiku peale, tegelikult ju Palts oma poliitikaga sobiks märksa rohkem meie erakonda, et miks ta üldse seal Res Publicas lisamaas ju kunagi jah, aga tegelikult on ta puhas Reformierakonna poliitik ja see, need ideed, millega tema on välja tulnud, on ju samalaadsed. Noh, ma ei ütle samasugused nagu Atonil, aga ka samamoodi nagu mingil määral ju panevad proovile selle koalitsiooni vastupidavust. Aga tulles nüüd selle koalitsioonilepingu juurde, keegi siin ütles, et see on tegelikult udud, tõepoolest, osutub, et see on mõnevõrra udu, sest ma kuulasin eile väga tähelepanelikult, mida Juhan Parts meile raadio- ja teleinimestel lähedasel teemal ehk siis see kuulus rahvusringhäälingule loomine ütleb. Ja, ja kui meie reporterid siinsamas laua taga natukene panid Juhan Parts proovile selles osas, et kas ta nüüd ikkagi saab, kas majanduslikke põhjendusi, siis ta kiiresti taganes ja ütles, et nojah, et on ju mingi uuringu käivitatud ja alles uuritakse, noh, eks me siis vaatame, aga näed koalitsioonilepingusse juba sisse kirjutatud, ilma et üldse oleks midagi vaadatud. Vot need on need nõrgad kohad, eksju, kus sa midagi deklareeritud, ilma et sellel oleks üldse taga mingisugust muud põhjendust peale emotsioon kooli või mõne koalitsiooniläbirääkimistel osalenud erakonna ja seal mõne konkreetse isiku isikliku subjektiivse soovi nii-öelda väljendamisena ja vot seda on see leping väga palju täis, seal on palju selliseid killukesi nägugi seeneinimgenoomis, mis on kellegi konkreetse isiku poolt sinna sisse kirjutatud. Et selline tunne, nagu oleks seal rahvusraamatukogus mõni nädal tagasi toimunud üks niisugune suur Rehepappide kokkutulek, eks ole, et kus noh, nagu justkui midagi lepiti kokku, samas mõeldi selle juures nagu midagi muud, arvati tegelikult näiteks kolm tilka verd, mis antakse, läheb tegelikult noh, et annan kolm tilka verd, hea küll, aga tegelikult üldse sisimas ei usu, et see asi peaks nii minema. Ja mulle tundub, et väga mitmed poolelt on siin nagu hulk inimesi sellesama koalitsiooni sees nagu leppinud sellega, et inimesele koalitsiooni praegu niiviisi ja me räägime nagu avalikult selle ümber umbes seda ja seda tegelikult mõtleme nagu midagi muud. Siin saab nagu noh, näha olema muidugi lähiajal, et noh, samas see asi ei saa nagu areneda nüüd enam edasi sealt. Et selles mõttes, et ühel hetkel ikkagi tuleb ka see koalitsioonilepe, kui paber sellel samal valitsusel nii-öelda ette võtta. Ma arvan, et peaminister parts peab teatud ulatuses ühest küljest lihtsalt oma Aga lubanudki ju, et nad vaatavad ringi, kui tulema piisavalt arvamusi ja nii edasi. Taganemistee olemas. Ma arvan, et siiski praegu on pigem just see hetk, kus peaminister peaks oma juhtivad ministrid esiteks lihtsalt korrale kutsuma ja paluma suu natuke rohkem koomal hoida. Ja teiseks, nad peaksid võib-olla tegema ühel valitsuse kabinetiistungil koalitsioonileppe ühislugemise, et nad ikkagi nagu Ta ühtmoodi aru saaksid, et mis seal kirjas on ja, ja ei räägiks seda, mida seal kirjas ei ole ja, ja seaks kahtluse alla seda, mis salong. Mul tuli üks asi meelde jäänud ja Sulev, miks see asi on niimoodi läinud, kas te teate, tegelikult praegu ju ei ole koalitsiooninõukogu institutsiooni. Eelmistel valitsustel on alati olnud koalitsiooninõukogu, kus on väga paljud niisugused asjad läbi räägitud, aga nüüd on mindud selle nii-öelda puhta valitsuskabineti ideoloogia peale, kus iga minister esindab oma ala täiesti sõltumatult. See on toonud selle välja tegelikult see, see koalitsiooninõukogu, mida on alati süüdistatud selles, et seal suletud uste taga midagi otsustatakse tegelikult mingil määral võttis pinged maha mõtlema, näiteks kolmikliidu algusaega ei olnud selliseid erimeelsusi. Nojah, see koalitsiooninõukogu on teatud mõttes ka nagu selle lepa selline tõlgendamisorgan, et noh, kuna paratamatult samas ütleme, tuleb tunnistada, et sellise leppe puhul on paratamatult noh, nii-öelda ta ei anna vastuseid kõigile küsimustele, mis elus ette tulevad, eks ole, ja paljud lauset seal noh, olles ühe lausena kirja pandud, annavad ennast tõlgendada mitut moodi siis tegelikult väga paljudes kohtades, seal on küsimus, et kas allakirjutajad saavad sellest ühtemoodi aru, et justkui seda, seda, mis on kirja pannud, annab tõlgendada natuke nii ja natuke teistmoodi ja päris palju teistmoodi ja, ja tegelikult see koalitsiooninõukogu ilmselt väga palju see oli selle noh, nii-öelda leppe tõlgendamise organ ka, et, et kas meie seda kirja pandud lauset praeguses olukorras annab nüüd tõlgendada niimoodi või see, see enam ei mahu sellesse piiresse. Annan sõbrad meie valitsusele ja peaministril üks allegoorilise sõnum nimelt Itaalia televis televisioonis igal laupäeval käib üks saade, kus erinevatest maakondades kutsutakse inimesed, inimesed saavad, annavad ennast üles, teatavad, et nemad on isetegevuslased, tahavad esineda kõvasti ja, ja siis tulevad kokku, valitakse välja ja tehakse esinemisvõistlus ja kõik siis esinevad seal kohal on kutsutud suur orkester, kogenud vana dirigendi ka saatejuht ja nüüd kes on õppinud ära seal Rigolettot Maarja, kes laulab seal Louis Armstrongi, kes esindavad teatud vähemusi, teevad seal pantomiimi ja nii edasi ja rahvas vaatab seda kõik pealt ja, ja nüüd on mul tunne, et peaminister nagu see dirigent tuleb sealt kuskilt Kalabriast või ütleme, meie mõistes siis setomaalt tuleb inimene laulma, meil on siin sümfooniaorkestrile üles rivistatud ja nüüd ütleb heited, palun teie kord rahvas vaatab ja tema siis ütleme, seal minister hakkab laulma, teeb üks-kaks-kolm kaks-kaks-kolm ja siis hakkab orkestrimängija suhtes mitte midagi, ei tule siis orkestri uuesti hakkab mängima, siis tuleb ja tuleb valesti ja valel ajal ja siis võetakse uuesti toon üles ja vaat nii edasi ja nii edasi ja minul on ongi palve, et meie valitsus, meie lugupeetud peaministriga ei satuks samasse olukorda nagu see iga laupäevane kuuldavasti üks popule väärsemaid ja, ja üks naljakamaid saateid üldse Itaalia televisioonis, riiklikus televisioonis, Rail avalik-õiguslikus televisioonis käib. Tõepoolest, ma pean ütlema, et ma vaatasin seda jama, kukkusin diivanid naerust maha ja, ja, ja ma tahaksin Eesti Vox Populi Aga ei saa valitsejad olla niisugused nagu isetegevuslased tuled kuskilt. MultiBocki hakkad laulma Maarjat, mida sa arvad, et sa oled ära õppinud? Ei, aga on tegemata ja tegelikult mina, mina arvan siiski, et see võrdlus ei ole päris õige, selles mõttes. Ei, ma ei, ma ütlen, et nemad on, aga nutan, hoiatan neid, minu sõbralik. Nad tulevad kuskilt Eesti äärealadelt ei tuled erakondadesse. No tegelikult on siiski mina, mina jälle arvan, et selle taga on palju rohkem teadlikku tegevust kui sellist, ütleme isetegevuslikku saamatust. Et. See sõltub sellest, mis need inimesed räägivad pool tundi enne kogu küla saatis nad maailma, küll ma mõtlen, selles meie valitsuses toimub saatis ka neid ju missioonidel, seda küll, aga minagi aktiivne, rumalad Me teame Et mina, mina arvan siiski, et nad, et need paljud asjad on ikkagi just nimelt pinna sondeerimine, et et tegelikult on ikkagi omad salasoovid, mis on nagu natuke allasurutud, aga mis, mis tungivad pinnale ja, ja mida nagu ei tähendab, mille ei õnnestunud lülitada koalitsioonileppesse, aga millest ei tahaks tegelikult muidugi muidugi tegelikult on need tegelikult on siin tegemist ikka suures osas selliste väga välja kujunenud poliitikutega ütleme meie parimate poegadega, kes said valimistel kõige rohkem hääli. Ja selles mõttes neid nagu pidada noh, nii-öelda selles mõttes nagu ma arvan, et see võrdlus Itaalia nende kuskilt tulnud külastunud isetegevus lastega ei ole nagu päris õige, et noh, need on tegelikult nagu Eesti tipp-poliitikud ja mina pigem ikkagi usuks, et nad teavad, mida nad teevad, armastaja ma otsiksin seda põhjust, et miks nad nii teevad ikkagi mitte lihtsalt nende küündimatuses vaid vaid pigem mingites huvides. No mina olen mures selle pärast, et nad ei satuks sellisesse olukorda, et nyyd hakatakse tõepoolest ühel hetkel niimoodi tõlgendama, nagu ma lugesin, et keegi kommenteerinud peaminister partsu esinemist Riigikogus vist. Et jumal tänatud, see ei olnudki nii õudne, nagu me kartsime. Siin hakkavad need väiksed lumepallikesed nagu veerema, et ma kardan, et ma ei, ma tahad siukest, olukord tuleks. Voldemar Kolga, muide, väga õigesti kirjutas oma selles Päevalehe artiklis suurmeeste aeg, sest et meil on tegelikult, milles on see probleem ja see on mõnevõrra ka koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud, et ministritest on tehtud nagu mingisugused poliitilised nisukesed, suurmehed, kes nagu eriti ei suhtle üldse ametkonnaga, kes, kes peavad nagu ise läbi lööma, see on teatav uus nii-öelda suhtekorralduslik, nisugune kampa Haanja, mille näiteks on muide suurepärane näide sellest nädalast ka tuua sellest, kuidas värske justiitsminister Ken-Marti Vaher ööbis Tartu vanglas. See ei ole ka jumal, ei tea seda või Vaheri külastas ja Tartumaad ja näitamaks seda, et meil on vanglad, on väga heal tasemel systema, ööbistab majandusminister, ööbib laudas. Eino tähendab iseenesest jõle sümpaatne ja ma arvan, et sellele rahvale, kes politseisaateid ja, ja, ja miljonimängu vaatavad, silmad punnis peas, nende jaoks on see tohutu tohutu. Tahtlikult vanglasse, eks ju, aga ma ütlen taga nagu mingi teistsugune niisugune suhtekorralduslik mõtlemine üldse ja ma arvan, et ka need mõningate ministrite väljenduste taga on just nimelt suhtekorralduslik. See on niisugune provokatiivne suhtekorraldus sellega kombata ikkagist. Ta missugune on, on tegelikult selle valitsuse töövõime ja milline on, milline on partneritena tegelikult taotlused. Räägime sellest koalitsioonileppest, siis me võime selle läbi lugeda 47 lehekülge, aga märksa rohkem on seal kirjutatud ridade vahel. Ja nüüd tahetaksegi teada vastastikku, mida sinna ridade vahele on kirjutatud, kellel on missugused reaalsed huvid kogu selle asja. Asjaajamisel. No tegelikult on huvitav, nagu ka see ikkagi vaadata, et et selles praeguses valitsuses noh, oleks nagu rohkem kui üks selline Jüri Mõisa mantlipärija juba oma sellise ütlemise laadilt ja ja see on nagu see on nagu hämmastav ka, et minul tekkis selline mõte, et huvitav, miks suurärimehed minnes poliitikas osutuvad sellisteks lapsesuud, eks, et see on nagu täiesti noh, see on tegelikult on see müstiline, sellepärast et mina ei saa sellest aru, et et kui seesama näiteks Tõnis Palts juhtides oma suurt firmat ütleme näiteks peab pingelisi läbirääkimisi mõne mõne ütleme välisinvestoriga Hollandist ja siis nõuab makstaks maksu või siis siis ma oletan, et madalam, tähendab ei, ma, ma tahan öelda seda, et siis ta tõenäoliselt väga täpselt kaalub iga sõna, mis ta ütleb. Eriti veel mitte avalikkuse ette tuleb ütlema ja see on tõesti huvitav, et kui need inimesed Seda Hollandi seaduste järgi, siis ta ei saagi niimoodi rääkida. Et kas see oli konverents esile, sest minu meelest ma juhid Ei, aga minu jaoks on üllatav see, et, et sellised, et kui me vaatame ikkagi tippärimehi tippfirmade juhtkondades, siis nad on äärmiselt nii-öelda äärmiselt vähese ja läbimõeldud jutuga. Avalikkuses. Mina võtsin nagu poliitikas kõigega. Üks huvitab see, et kui näiteks ühel hetkel peaks Eesti poliitikasse tulema ütlema Indrek Neivelt minu meelest ta võiks olla väga sobiv inimene näiteks tulema et hoida, kas siis hakkaks ka siis hakkaks tema suust kostma siukseid huvitavaid. Kas kas Mark ja Sulev, kas teil ei tundu, et see suhtekorraldus on, sain uue põlve nii-öelda showle üles ehitatud väga viimaseaegsete teoreetiliste, aga kõrkureid, teoreetiliste lausel põhinev suhtekorraldussüsteem. Nii, ja see on orienteeritud tõepoolest ameerikaliku niisuguse avarii ja, ja optimismi sisenemiseks, kui meil on kogemuse tegelikult usaldusväärselt on see minister, kes tegelikult väljendab seda oma haldusalast teatud nii-öelda murelikkuse tsooni. Ta on väga mures protsesside, nende protsess ja ma püüan enda poolt teha peaksid aru saama, et see on palju veenvam, et need suhtekorraldajad ma peaks ütlema nendele noortele tüdrukutele ja poistele, et suhtekorraldajad, te peaksite arvestama, et Eesti ühiskond vananeb, progress geomeetrilises progressioonis ja me ei usu seda. Seda, seda, seda lõbusat. Ja ainult, et Rein, sa elad ka natukene 10 aasta taguses Eestis tänasel päeval, kuigi elanikkond vananeb, ma ütleksin, ma julgen seda öelda ka elanikkond muutub üha rumalamaks. Ja ausalt, no ma tunnetan seda, töötades ajakirjanduses ju, olles ju 60 aastat töötanud ajakirjas, ma saan aru, kuidas see ma ei taha nüüd Pille saate kuulajaid solvata, aga ma tunnen pidevalt, kuidas see auditoorium, kellega ma suhtlen, muutub üha primitiivsemaks, primitiivseks, Renitiivsemaks, et mulle tundub, et mul on üha raskem nendega kontakti saada, sest ka mina, kes tegelikult ju noh, olen lihtne ajakirjanik, mitte mingisugune mössorega ega eriteadlane, eks ka mina juba nagu mõtlen pidevalt nagu märksa olulisemates kategooriates, kui, kui enamik neid inimesi ma enam ei suuda nendeni jõuda, sellepärast et nad elavad mingisuguses vormimaailmas mingisuguses. No ma ütlen telemängude maailmas mingisuguses, mis oli nüüd see mamma Mia maailmas selge Nad elavad hoopis teises maailmas, kuidas ma saan neile rääkida midagi veel poliitikast või sellest, et. Ministrid kasutavad seda ja nad lähevad nendele peale mamma, Mia ja farmi ja muude võtetega, eks ju. Tõesti, nad lähevad veristama siga, nad lähevad vanglasse ööbima, nad otsivadki seda, seda seltskonda, kes kelle jaoks on kogu demokraatia, seisneb selles, et ta paneb valimissedeli õige numbriga kasti. Veidi rohkem ei huvitagi selle inimese arvamust. Nad on seda, ma ütlen, et rahvas on tasalülitatud näiteks nad ei ole rumal, aga nad nad on tagasi lükanud. Mul ei ole midagi selles vana inimene, selles. Selle šõuliku poliitikaga, mis on siin, mida siin on aastaid viljeldud, tähendab ja tõepoolest kus nii-öelda välise suure retoorilise kära taga tegelikult aetakse ikkagi väga kitsaid ja väikeseid Ühest asjast tahaks veel rääkida ikkagi sellesama Res Publica sisesest arusaamatu, sest see on see usuõpetus. Nagu selgub, eks ju, on. Toivo Maimets. Ma ei imesta üldse, teadlane ei saa ju võtta väga tõsiselt seda, et me hakkame nüüd kohustuslikult lapsi alates teisest klassist noh, ütleme tegema usklikeks ja teiselt poolt, eksju siis haavu Üprus, tuntud ka Res Publica tegelane. Väga kireva minevikuga tänane kirikuõpetaja. Et tähendab küsimus ei ole ju praegusel juhul üldse mitte selle usuõpetuses kui sellises kahtlemata usundiõpetust, religiooni tuleks õpetada, kas ajalookursuses, kodanikuõpetuses või ka omaetteainena fakultatiivselt või kuidas tahes, küsimus pole selles. Aga selle taga on ju selgelt näha hoopis erinevad huvid. Üks tahab seda manistlikes huvides teadmiste lisamiseks, teine tahab selleks, et inimesi oma nagu öeldakse, tsunfti ka hõivata saada endale juurde, nagu öeldakse, kogudust lambukesi. Tähendab küsimus ongi nüüd selles, et meil need vaidlused pealtnäha on, tühiste asjade üle oli noh, ma majutle tühist, aga noh, kooli jaoks mingi õppeaine toomine sisse või väljaviimine, eks. Aga selle taga on maailmavaatelised vastu, kuidas saab olla ühes erakonnad, nihi, nii tohutu kuristik maailmavaateliste seisukohtades. Ühest küljest oleks nagu tegemist kristliku rahvaparteiga ja teisest küljest oleks nagu tegemist mingi sotsiaaldemokraatliku partei, kuidas see on võimalik, mida siis kujutab endast see Res Publica tegelikult, mis asi see on? Kas see on selle eesti rumala rahva võrdkujuga? Vaat mina tahaks siis, kui tohib siis vahele siia kõigepealt selle eelmise teema juurde korraks tagasi tulla, sa öelda, et et vot siin mina nüüd ei ühine mardi selle, selle väga siukse pessimismi ka eesti rahva noh, ütleme siis terves ütleksime. Mina olen nagu kogu aeg küll ajakirjanikuna töötanud nagu seda missiooni silmas pidades, et rahva mõtlemisvõimet püüda-püüda nagu kuidagi hoida vähemasti kujutluses. Aga meie siin püüame üha väiksemate tulemustega, sa lihtsalt ütled. No ei tea, mina jälle ütleks, et mina ei ole, ütleks. Ma olen näiteks kas või kirjutava pressi, ütleme käekäigus siiski sellist noh, ühel hetkel tundus, et näiteks, et nüüd kõik inimesed hakkasidki ainult õhtulehte lugema umbes sellel läheb nii niivõrd mäekõrguselt paremini kui kõigil teistel ja, ja mitte keegi ei taha midagi mõistlikku enam ja nakest pikemat ja põhjalikumat. Et tegelikult ma vaatan, meie oma maalehel läheb näiteks väga kenasti meie aja sellist noh, ütleme, kollast Tudu, eks ole. Et tegelikult on nagu see no hakkab siiski kuskil kohas jõuab see see kätte, et noh, ütleme ühiskond jaguneb tegelikult nendeks inimesteks, kes ta tõesti huvitavad ka näiteks telesaadetena, ütleme, miljonimängud ja, ja politseisaated ja keda ja teiselt poolt keda huvitavad uudistesaated. Mõlemad näid. Ja palju huvitavam asi on ka selles, et kui palju sa järele annad, see ei ole mitte lihtsalt palju järele andnud. Ma ikkagi ei saa toomas näidet Soomest meie üle lahe Soome soomlastelt, kus ikkagi on selles mõttes aru saadud, et, et nii-öelda siis need, kes on hoolitsetud avaliku arvamuse eest meedia, avalik-õiguslik televisioon ja mitmed teised kanalid või, või, või kas siis viisi liidrid Nemad ei anna järele, nemad ei anna ja nemad ei tee show'd. Poliitikud, tipp-poliitikud püüavad just nimelt seda, seda teatud selle nii-öelda kõrgtaset hoida, mis, milles on asi, vaata kasvõi iga laupäeva pühapäeva hommisid pikad arutlussaated, mõtleme veel tüüpi saated Soome televisioonis laupäevad ja pühapäevad ja, ja, ja, ja kui palju leheruumi antakse siiski kõikvõimalikele arutlustele, kas või Helsinkin Sanomat kvaliteetlehed, neid on palju, seal muidugi maakonnalehed, Reva suuresti läheb. Ja, ja see näitab seda, et, et vaata mida Mart tahtis minu meelest viidata, et me oleme järele andnud, et me olemegi manipuleerimas. Tähendab, loomulikult on inimene iseenesest mugav ja ta läheb ainult lihtsustatud variantide peale, sest terve mõistus, lik suhtumine oleks teinud väga paljud valijad ikkagi väga ettevaatlikuks nende lubaduste suhtes, mis tulid nii ühelt kui teiselt poolt. Aga. Mis tegelikult noh, mina ei tea, ma olen nagu öeldakse, rahvas väärib omavalitsus ei hakkaks valimistulemust, aga jätame jätame selle, jätame selle ja see on minevik. Ja aga ma ikkagi küsiksin teie seisukohta, siis selle usuõpetuse koha pealt, aga õpetus ähvardab muutuda palve tunniks. Minu meelest vot see on tegelikult see küsimus jälle, kus mina ei peaks seda näiteks Res Publica sisest vaidlust selles mõttes dramaatiliseks, et see on nagu niisugune loomulik koht, kus vaielda et seal on, mille üle vaielda selle üle, selle üle. On täiesti loomulik, et on erakonnasisene niisugune vaidlus. Et siis selle usuõpetuse kohustuslik Mina ei näe siin maailmavaatelist vastuolu, ei näe. Ei, ma lase on tegemist. Ma arvan siiski, et nende nii-öelda erakonna aluseks olevas vaates on nagu selles küsimuses ilmselt tolerantsi nii-öelda mõlema poole suhtes. Et see ongi ja ma arvan Ei usu, ma arvan, tegelikult täiesti isu peale. Ma kuidagi arvan, et Eesti vist üheski erakonnas ei ole usuküsimustes noh, niisugust tolerantsi puudumist, et ma millegipärast usun, et kõigis Eesti erakondadesse suurematesse kuulub sügavalt usklikke inimesi ja, ja inimesi, kes ei ole usklikud, et Ma arvan küll nii-öelda teadvat nii-öelda umbes, et kirikuõpetajaid on vist igas eesti erakonnas ja, ja ilmselt ja ilmselt on igas erakonnas ka inimesi, kes kes noh, ütleme oleksid äärmiselt tugevalt selle kohustusliku usuõpetuse vastu. Muidugi, Toivo Maimets. Minu meelest see selline käitumine, noh, on jälle selline noh, noore ja värske ministri noh, niisugune tarbetu noh, tarbetu kategooriliselt. Sellepärast et ta, olles küll nii-öelda mitte hooldades kohustuslikku usuõpetust ei oleks ta pruukinud praktiliselt oma esimeses ministri intervjuus sellel teemal nii-öelda võtta avalikult kategoorilist seisukoht. See on väga delikaatne teema, muide ma ütleksin seda, et kuigi eesti kultuur põhineb luterlikule kultuurilisemaid kirja kultuur vähemalt siis tõepoolest selles mõttes minagi pean silmas seda, et see religiooniõpetus võiks olla üks osa kodanikuõpetusest. Seda ma toetan kindlasti, aga see, kas inimene, kas nüüd hommikupalvus, et see peab olema iga inimese vaba valik? Ja ikkagi mina ei tahaks üldse, tähendab, selles mõttes rääkida sellest asjast nüüd niimoodi selles plaanis, et siin tahetakse teha, siin ei taheta ju tegelikult maailmavaatelist valikut teha, siin tahetakse lihtsalt selle usundiõpetuse teema peal, mis on kahtlemata populaarne, sest väga suur osa inimestest ütleb ja sellepärast meil on see elu nii halvasti, et meil on eetika, ülejäänud keegi enam ei austa nii-öelda piibli tõdesid ja nii edasi ja lihtsa inimese jaoks, see on selge nagu noh. Olen nad ära pööranud päris niimoodi, aga vot selles ongi asi, et tark inimene peaks ju aru saama, ei hakka poliitikat niipalju tark olema, et aru saab, et sellest probleemist ei saa teha sellist arutlusobjekti, me ei saa sellel tasandil viia seda rahvahulkade ette, rahvahääletusel otsustada, aga selge, mis võidab, eks ju. Aga kas see võit on? Pöörasevõitu, aga äkki äkki see kuulub jälle nende uitmõtete hulka, millega tegelikult juhitakse tähelepanu kõrvale selles mõttes, et kui vaadata, kui palju noh, ütleme viimastel paaril nädalal on sellest usuõpetusest meie lehtede ütleme, arvamuskülgede ruumi täidetud, siis võib-olla selle koha peal oleks pidanud olema mõni teine diskussioon. Vot sellepärast ma ütlengi, et minu pärast võivad need valitsused vahetada siin ja ministrid vahetada, aga vot niisugustes asjades peab olema nüüd tõepoolest selge, et peaks olema ühiskondlik lepe, mis, mis ei sõltub tähendab nendest ministrite või nende avaldustest või, või kasvõi valitsuste kiirest vahetumisest. Kui ühiskond ise on saavutanud mingisuguse konsensuse mingites asjades, siis jumala pärast vahetage valitsused ja need ministrid minu pärast kas või iga nädal. Et minu meelest on siin ka võib öelda, et härrased Palts ja Atonen teevad tegelikult Eesti ühiskonnale kõigi oma nende avaldustega teatud teene. Tegelikult tänu nendele avaldustele liigume me lähemale selle vajaduse mõistmisele, kui väga meil ühiskondlikku lepet vaja on, sellepärast et kui, kui niisugust noh, igasugust jama, ütleme ühiskonnas üles kerkib kogu aeg, siis järelikult tekib üha rohkem meil valijatel vajadus, et midagi nagu kokku leppida, et väljaspool ei tuleks nagu noh, et me iga päev ei kohtuks mingisuguste uitmõtetega ja ja, ja ei tekiks nagu sellist närivad kahtlust, et ei tea, mida nad tegelikult tegema kavatsevad hakata. Ja tegelikult on muidugi mingisugust lepet, kas paberil olema vaja ju ka selleks, et kohe-kohe Euroopa konvent otsustab, missugune on Euroopa tulevik ja, ja meie rahvas peab selle leppe omaks võtma ja oma tuleviku selle põhjal kujundama. Rääkimata muidugi sellest, et me oleme täna rääkinud globaalses mastaabis täiesti tühistel väärsetel teemadel samal ajal kui kusagilt sealt aasia poolt ründab meid sars tuleb ja tapab ja meie peame olema selleks valmis ja me ei tea, kas me selleks oleme valmis. Siis tunduvad kõik need Eesti väikesed sisetülid ja sisepoliitika erakordselt naeruväärne, aga mis seal ikka, eks vaatame, mida toob ja see on meie oma Eesti, meie oma, Eesti jah, see üks ja ainus, mida ei saa jagada. Ja eks vaatame, mida toob järgmine nädal aitäh. Sulev Valner, Rein Veidemann. Mina olen saatejuht Mart Ummelas ja järgmisel korral on siin ilmselt juba Rein reid, vabandust. Aarne Rannamäe juhtimisel jumala kuulmiseni.