Nädal tagasi kuulutasime vabariikliku isetegevuslike estraadilauljate festivali valge daam 85 helisalvestiste eetrisse andmises vaheaja Haapsalus festivali lõppkontserdil, mis toimus 18. augustil, muidugi mingit vaheaega sellel kohal ei olnud. Järg jõudis siin parajasti laureaaditiitlite välja jagamiseni ning võitjate esinemisel. Tänases saates olete teie kuulajad. Lisaks tookord Haapsalu lossi õuel viibinud paari 1000 päisele publikule taas sellest kontserdist osasaajad. Lauljate esinemise kõrval ootavad eetrisse tulemist mõned intervjuud mis toovad võrdlusi varasemate festivalidega ning milles saate üht-teist teada võistlejategi kohta. Žürii esimehele, Eesti NSV teenelise kunstitegelasele Raimond lättele, kes on seda ametit pidanud nüüd juba viis korda, see tähendab algusest peale. Kõigepealt küsimus, missugused muudatused on aeg toonud valge daami festivali idesse. Muutusi on mitmeid kahtlemata kas või näiteks niisugune näitaja, et kolmel esimesel festivalil olid kunstiliselt tugevamad meeslauljad ja kahel viimasel vastupidi, on naiste osatähtsus tõusnud tunduvalt juures. Naiste kunstimeisterlik, kus oli ka tunduvalt kõrgem kui meeslauljatel. Et need on ühed omamoodi nihked, kahtlemata ta on ikka ikka kord korralt nagu hoogsamaks saanud kasvõi ütleme, kui esimesel festivalil oli olemas ainult üks haapsalu laul, see oli Valter Ojakääru haapsalu valss, siis siiani on neid juba kasvõi ainult auhinnatud laule kümmekond. Ja loomulikult nüüd on ka olnud noori soliste, uusi andeid, kes ennast siin on näitanud, on saanud tuult tiibadesse. Ja selles ongi selle festivali võib-olla kõige hinnatavam väärtus. Nimekamaid soliste, kes siin laureaatideks on saanud on kahtlemata Marju Länik, siis veel Ülle Hernits, Sirje Medell, Andres Stepor, Jassi Zahharov, Ants Tulvik ja mitmed teised. Ja nüüd liitub seniste laureaatide ka ka seekord siis seitse uut nime laureaadid üldiselt peab ütlema, on kõik musikaalsed ja hea häälega lauljaid kuid peaauhinna ka pärjatud Thea paluoja meeldis žüriile teistest rohkem tänu suuremale isikupärale. Väga ilusale häälele muidugi ka ja emotsionaalsusele. No ja lisaks sellele kõigele osutab, et Thea paluoja oli ju ka ise oma võistluslaulu, nii muusika kui sõnade autor. Ja see näitab, et on tegemist tõesti andeka ja musikaalse noore inimesega kellele peab siis tõesti soovima, et et tal pidi oleks tahtmist oma annet ilusti edasi arendada ja loodame, et temast saame kindlasti veel kuulda. Üldiselt peab ütlema, et kontingent, kes tänavu osales, oli küllaltki noor. Näiteks alla kahekümneaastaseid oli viis konkurenti ja kuigi nad ei suutnud võib-olla jah konkureerida päris niuksed täpsemate lauljatega võis sellest siiski välja näha, et on tegemist toredate ja andekate noortega. Aga igal juhul soovime nendele tänastele laureaatidele kõike head ja head uut tiibadesse tiibadesse ka uutele lauludele. Nüüd aga on meie ees lossimüüri varju ehitatud lavafestivali sümboolikaga embleem ja kaks suurt valget külalisraamatut tahvlit. Esimesel valge daam 83 lõpukontserdil esinenud autogrammid. Teine on saanud allkirjad juba. Olles ootamas laureaatide kätt kui esineb Eesti Raadio estraadiorkestri Kustas kikerpuu juhatusel oma järge solistide saatjana, ootavad ansambel vaaria Lääne kalurist. Ja need Narvast ja üksteise kannul astuvad teie ette festivali valge daam, 85 laureaadid. Õhtut juhib Jüri Aarma. Anname esinemisõiguse Ljudmilla Markile Narvast. Mille saavutas kolmanda koha naissolistide arvestuses ja ta laulab meile basalai laulu, ütle mulle. Laulis Milla parki aitäh. Kutsume välja järgmise esineja. Selleks on Juri Puro Narva. Juri Jegorov saavutas kolmanda koha meessolistide arvestuses. Ahah, seal ta ongi, peab tähendama, et esimest ja teist välja ei antud, ma arvan, et see tõstab suuresti kolmanda koha väärtust meie tänasel konkursil. Jürise kuuluv saiavabrik Sulevilt, nagu me kõik nägime eripreemia parima surisema teemalise laulu eest ja laul, mille ta meile praegu esitlema, Martõnov, isa kiri. Küsisin su kuulamist, miks valge daami festivalil sel aastal on nii vähe meeslauljaid. Mine tea, kuigi nimetus valge daam võiks ju meespoolele hoopis linki tõmbavalt mõjuda. Julisu kuulav tutvustab ennast ja oma pillimehe teed. Haapsallu tuli ansambel juba teist korda. Eelmisel festivalil saatsid nad siin oma soliste ja Narval Anna Ljudmilla Juzvik kelle esinemist võisime eelmises saates kuulda, sai seekord esimese koha. 1983. aasta festivalil võis näha ka valge daami ilmumist kabeli aknale. Viimane küsimus oli seotud Juri sugurovi eriauhinna parimale suure isamaasõja teemalise laulu esitajale. Ent nüüd tagasi lossipark. Kus kohe läheb esinemisjärg ansamblile vaaria ja Avelendsole. Tallinlanna töötab trükikojas punane täht ja laulab Nõmme kultuurimajas tantsuõhtutel. Valge daami festivalil, osales kolmandat korda ja viib siit seekord kaasa teise koha ning eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest. Praegu aga kuuleme tema esituses Felix Mandre, Heldur Karmo laulu Haapsalu romaan, mis uute laulude konkursil võitis teise preemia. Viimane võib pooleli, ei jää, see võiks öelda. Nii, andad Haapsalu Noa, ma olen üht neidu täis. Kuid siiani veel ei tea, nii ta, nii ta nii kaugel käenüüdnevalgeta rääkida. Seest mööda lääneedee Haapsalu valge ta. Mis mõelda siis selles loos poiss aadlisoost, kuid töötas ja see võiks olla hea rekla? Mis saab, seda veel ei teagi. Näe, poisil on säileebeeaa, nii paaruslik juba pärid vaielda. Käies mööda teevad läänebee Haapsalu valge ta. Jah, poiss oma võrku kuhugi tar rüütlina lilli, too käib Haapsalu linnas selline rooma kändu pole üldse veid. Jahuutliku naiste Mei. Nii vooruslik juba olnud. Päris valge ta rääki. Aitäh sulle. Ja järgmine solist, keda me lavale ootame, on Irja hark. Irja saavutas konkursil naissolistide arvestuses kolmanda koha ja esitab meile laulu Valgre laulu muinaslugu muusikas. Lisame, et Irja hark on Valgastaja, töötab pioneeride majas ringijuhina. Kutsume lavale järgmise solisti, selleks on lihane loog tartust. Jane loog saavutas naissolistide arvestuses teise koha ja lisaks sellele veel eraldi laulude konkurssi. Kolmanda koha võitnud laulu esitaja. Ning mitte üksnes esitaja, vaid ka sõnade autor. Viisi on teinud Harri Tarmo ning laulu pealkiri on valge daami linn. Seda kohe kuulemegi. Lind aga seal Kaslasi kaardis. Käinud siin. Taavi linnaks neile ikka jää. Leanne loog kuidas juhtus nii, et tartlaste laul ja Harri Tarvo laul sattus siis siia haapsalu festivalile, laul ise oli Haapsalust kaks aastat tagasi, kui eelmine festival oli, siis Harri Tarvo kirjutas ka ühe laulma ja see tuli ka siin au hinnalisele kohale, sellest ta sai nagu innustust ja siis jätkas seda haapsalu teemat. Ainult et nüüd ma ise käisin eelmine kord siin ära, ma juba teadsin, mis siin kõik on ja siis kirjutasin sõnad ise. No vaevalt küll, et see nüüd esimene laul oli, millele te sõna tegite, olete palju teinud? Päris palju, jah. Kus on teie põhilava, kes on teie põhisaatjad? Tartus on üks selline ansambel, tema nimi on tets. Tähendab kuulub nagu siis ehitusmaterjalide tehase alla ja ja niuksed patroonid on meil ka Kambja sovhoosis moodi kahe kahe asutuse vahel. Ja siis muidugi nende üritusi me viime läbi. Ja tugioleme ka kontserte andnud, suvel Lõuna-Eestis põhiliselt. Aga kuste alustasite laulmist ja kui paljudele muusikat õppinud, olen lõpetanud Tartu lastemuusikakooli klaveri alal. Ja laulmist alustasin keskkooli ajal, oli meil üks kooliansambel selle siis ma olin üheksandas klassis ja pärast kooli siis ma laulsin kolm aastat ansamblis suveniir. Aga seal lihtsalt pinge oli niivõrd suur ja Tal oli ka vaja käia, nii et valisin natuke rahulikuma tee. Oma ansambli muidugi oma ansambliga on harjunud kohus töö. Siin oli nüüd kaks saateansamblit, kes kõiki soliste saatsid. Nende tööd tuleb muidugi väga hinnata, aga kuidas on niimoodi lühikese ettevalmistusajaga võõra kollektiiviga koos esineda? Ei tea, lõppkokkuvõttes päris tore oli, aga üldiselt noh, see oli tõesti niimoodi, et laulu saatmine. Aga kui nüüd oleks oma ansambliga, siis, siis sellest oleks saanud niisuguse suurema terviku teha. Teie igapäevatöö vist eriti muusikaline just ei ole. Ei ole seal täiesti proosaline. Töötan Tartu kaubamajas, kaubatundjana. Zoja Stroske saavutas naissolistide arvestuses esimese koha. Ta laulab meile kaks laulu. Esiteks Stenfeldi laul, kaks südant. Ja teise lauluna esitab soja meile Gustas kikerpuulaulu ei kustu lootus. Sooja ostaks ka, ja kui teie laulu kuulata, siis võib arvata küll, et te olete juba üsna kaua seda kunsti harrastanud. Tegelikult jah. Vahepeal olid küll pausid, lapsed olid väiksed ja siis ma nagu rohkem istusin kodus. Millal see kõik tegelikult algas? Lapsest peale. Nojaa, aga niukene, kuidas teile seletada orkestriga kokkupuutumine? Olidki muusika kooli õppimise ajal Georg Otsa nimeline muusikakool akordioni erialal. Enda Tammani klassis lõpetasid ära. Elukutse järgi õpetaja, kas te õpetajatega kordeni? Jah, aga praegu ma sellega ajutiselt ei tegele. Praegu töötan teises kohas. Noaga edaspidiseks, ma kavatsen tagasi tulla, muusikakooli on nii kaua, kui laps läheb kooli, siis lähen ikka kooli. Aga häälega on nii, et kui teda pidevalt ei treeni, siis tema kipub rooste minema, nagu öeldakse. Ja käekuidas ma pidevalt laulan kodus ka? Jah, aga mitte ainult kodus, ilmselt ka kuskil väljaspoole. Ja tegelikult ma laulan praegu orkestris. See on siis õitsengu kolhoosiorkester nendega praegu tegeleda. Haapsalu festival, valge daam. Teie võiksite sellest praegu esmakordselt osav ja esimest kordama siia üldse Haapsalusse tulin, asi algas sellest, et neil olid orkestrid, Terifitseerimine jääl, massaaenn esimesena grupi juba mitmes aasta ma olen rajooni vanim sellist. Pärast tuli välja niiviisi, et Felix mandril helistan kultuuriosakonda. Tegin niisugust ettepanekut. Et võiks küll esineda vahevoorus alguses Tallinnas. No ja siis sealt Tallinnast ma juba pääsesin edasi siia. Teie näpu vahel on roos. Olete oma tulemusega rahul? Väga, ma olen õnnelik. Aitäh teile ja loodame, et siis niimoodi nagu mõnigi on siit läinud edasi suurele staarile. Võib-olla, et, et ka sellelt festivalilt nii mõnedki nimed hiljem jällegi uuesti meie ette tulevad nende hulgas ka teie tahaks loota. Ja nüüd, kallis publikum, lubage lavale kutsuda. Tänase lõppkontserdi Grand Prix omanik. Selleks on Thea paluoja. Tere tea, esimeseks vaadata meile. Edgar Arro, vana hea valsi, viis, palun. Täit. Tüütele art. Aitäh ja. Ja nüüdispea, teine laul. Muusika autor, teab Paluoja sõnade autor Thea paluoja esitab Thea paluoja. Kas tead, palun? Braavo, nii laul siis peavaluoja Raplast ja laulis Haapsalu linnast. Aitäh. Täna on Thea paluoja päev siin Haapsalu lossipargis võidulaul. Lauluvõistluselt oli teie tehtud nii viis kui sõnad ja esitaja ka teie ise. Kas teid seob Haapsaluga veel miski peale valge daami festivali? Ja kindlasti mulle see linn lihtsalt väga meeldiv, armas pisike linn ja see polnud teie esimene laul, kas te ise teate, mitmes laul see oli? Ei, täpselt ei jõua kokku lugedagi, seid lauluviisi tuleb aeg-ajalt ikka meelde, aga ei ole, ei ole võimalust? Ei oskagi vahest mõnda paberile panna. Aga üldiselt te olete suuteline oma lauluviisid ise paberile panema, nootidega? Väikeste raskustega küll. Ilmselt on teil ansambel, kellega te laulate tavaliselt konkreetselt praegu ansamblit ei ole, need noormehed lihtsalt läksid sõjaväkke, praegu teenivad aega. Ja muidugi ma olen teinud ka Raplas teiste ansamblitega teede remondi ehitusvalitsuse ansambliga ja Rapla VEKi ansambliga. Aga millal te laulma hakkasite? Publiku ees esinema? Publiku ees esinema see oli algklassides päris täpselt ei mäleta, kas kolmas või teine ja teie oma laul, seekordne võidulaul oli niisugune väga kärts, väga nooruslik, väga ja kohane. Samas teine laul, mida te nüüd siin lõpu kontserdilgi esitasite ja, ja eile laulsite võistluskontserdil vana hea valsiviis. See on hoopis vanemast kehistusest laul, nii et sugugi mitte ainult väga ägedad ja diskolikud rütmide voolu? Ei, sugugi mitte. Väga armastan Raimond Valgre muusikat. Ja üldse mõndasid vanud asju oli ka huvitav teha. Ma armastan väga laulda kitarriga folki nagu rohkem. Sai käia tantsuansambel kandaliga kontsertreisidel ja siis nende-ga koos, nagu tegin kontserte, laulsin seal, vahepeal. Olete muusikat õppinud rohkem kui seda tavalises koolis õpetatakse või veidi rohkem. Kuid see on minimaalne. Konservatooriumis Ta on ka seal ju, ma ütleksin üsna palju rohkem juba, mida õppisite klassikalist laulu. Kas kavatsete jätkata? Õpime kindlasti. Eks õppetunniks ja kogemustes on kõik sellised lauljate omavahelised konkurentsi teha ja kokkusaamised. Siis midagi palju, edu edaspidiseks, aitäh. Ja nüüd on lavale kogunenud taas jälle meie külaline, Eesti raadio estraadiorkester, kus ta tiiger kui aeglaselt ja selle suure orkestri abiga kuuleme veel kahte laulu nõndanimetatud kohustuslike laulude vallas. Üks neist on Valter Ojakiri haapsalu valss ja esitavad selle laulu Tarmo riistop, Airi Tamm ja Marje Koemets, palun. Nõnda siis ühendatud jõududega Tallinn-Valga ja Jõgeva. Juba ootabki akna. Kas mind mina ei ole, aga jah ta aastas või kuus? Ruum neelu, kõnnime. Enne kui kõlab päris viimane laul, veel väike jutuajamine festivali valge daam 85 orgkomitee esimehe, Haapsalu rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Viktor süttiga. Et kõik kulges väga hästi läbimõeldult, et korraldus oli viis pluss, seda märkisid mitmed osavõtjad ja sedasama võime ka omalt poolt kinnitada. Publiku hulk, võistlus voorudel ja lõppkontserdil tõendab, et laulufestival oli väikelinna suursündmus. Ehk aitas kaasa ka tõhus reklaam. Kuid muidugi mitte üksnes see Teie jaoks oli see festivali ettevalmistus ja läbiviimine esmakordne. Aga kas te olete varem neid festivale jälginud? Ma ei ole teda ka pealtvaatajana varem näinud, aga mingeid kogemusi on, on sama pingsate siinsamas Haapsalus toimuvate festivalide, seal igakevadiste ansamblite festivalil. Haapsalu kevad, haapsalu kevad 85 oli juba nagu eelprooviks sellele valgele daamile sai kogemusi ja samuti oli võimalus kaasa lüüa eelmise aasta festivalil Haapsalu kevad 84. Publiku suur huvi valge daami festivali vastu näitab, et Haapsalus on muusikalembene rahvas. Ja ega haapsalu lauljatel ka ei tule häbeneda teiste rajoonide kõrval. Nüüd natuke tahapoole vaadata, siis senini on valge daami festivalil haapsalu solistidele vägagi edukad olnud. Esimesel festivalil seitsme seitsmendal aastal tuli esikoht peaauhind Andres Tepparile valge daami festival, 79. aastal tuli pea uinud Ants Talvikule ja 80 kolmandas, et enam eelmise korra. Festivali peaauhind kuulus Sirje Medell-ile. Ja sel aastal esindas Haapsalut kolm solisti, Tatjana ja suunavad sai siin juba kahel korral eripreemiaga ära märgitud. Parim noormeessolist oli Mart Veski ja tegelikult väga toredasti esines äsja keskkooli lõpetanud alla kopseva kuid lihtsalt esinemiskogemuste puudumisel ja kooli mitte saanud ajal mängisid võib-olla siin seda osa, teda ei saanud eraldi välja tuua. Haapsalus on vägagi võimekaid isetegevuskollektiive kerge muusika alal, kultuurimaja juures tegutseb orkester alfa. Ja Ralf on tõesti väga väga pikka aega koos mänginud ansambel noh muidugi koosseisud on vahetanud ja sealt on ka vabariigi tippansamblites läinud mängijaid. Ja ansambel tegutseb ka praegu. Kultuurimas hakkas nüüd kuu kaks tagasi tegutsema uus uus koosseis, eks näeb, mis neist saab. Ja, ja kui nüüd rääkida Lääne kaluri varietees, siis seal mängib ju Nendel varia, kes on väga suure töö ära teinud, selleks, et festival korda läheks tal üks ansamblites, kes saadab festivalil osalevaid soliste. Ja siinkohal muidugi tuleb ära märkida ka ansamblit Venets Narvast, kes on sama suured tänu ära teeninud. Tema saadab siis pooli soliste. Soovime jätkuvat jõudu kõigile neile, kes juba sellel sügisel alustavad ettevalmistustöid. Festivali valge daam 87 läbiviimiseks on ees veel vaid lõpupala käesoleva aasta valge daami laureaatide kontserdilt. Ka teine kohustusliku laude vallas. Laul räägib Haapsalus mille pealkiri ongi Haapsalu ja estraadiorkestri abiga esindavad selle teile Ave Lentso ja leane voo. Haapsalu.