Vaadakem varemeid, Emajõeääris, tuhalademed Narva paesel Rõnkal elusate tule riitu, mere kääris, mass haudade armutuid ridu. Meenutagem Preislaste kuulide pidu Parysois või männiku künkal. Meenutage mees sihvakaid mehi, röövhuntide mundrisse, püütult nähkem surnuks piinatud kehi üles tõusvat ööst. Ja ei saa enam laulda süütult lumehelves ega tähtedele. Niisugusena võttis meie paine põhjamaa vastu oma vabasta jäid nõukogude armee võitlejaid 15 aastat tagasi. Iga kivi meie sünnimaal iga põõsas, karjamaa, veerul ja liivaküngas kohiseva männisalu all on olnud hullunud fašistlike hordide tapatöö tumm. Kihvt tunnistaja. Kolm aastat kõndis fašismi rautatud saabas üle Eestimaa. Kolm aastat tegi uue Euroopa ehitaja endale siin eluruumi. Hitleri teoreetiliseks nurgakiviks oli nõndanimetatud rassiteooria Hitleri käsilasi rassiteadlase Bergmani seletuse järgi seisab rassismi põhimõte selles, et tulevastel Euroopa ja maailmavaremetel püstitab võiduka lipu. See rass, kes on kõige tugevam ja kes muudab kogu kultuurse maailma tuhaks ja põrmuks. Ja fašistlik tapamasin, hakkas seda plaani ellu viima. Kogu okupeeritud juba kattus kontsentratsioonilaagrite võrguga. Algas tervete rahvaste massiline hävitamine ja vallutatud maade Germaniseerimine. Töötasid krematooriumide gaasikambrid, Haus Buchen valdis Oskvjanssimis, Maydenekis ja mujal, kus miljonid süütud mõrvati saksa moodsa tapmistehnika viimaste saavutuste kohaselt. Baltimaadel lavastati omavalitsuse komöödia. Agaralt ruttasid hitlerlaste oma abi pakkuma rahva reeturid, Vaksid ja kodanlikud natsionalistid eesotsas mäe Angeluse Pitka uluotsaga, kes nuuskasid ausate Nõukogude inimeste hulgas ja andsid neid hitlerlaste kätte kus nende saatus oli juba ette määratud. Juba reetur mäe Saksamaalt kohaletoimetamise lugu räägib, kelle teenistuses langes direktor, seisis SS operatiivgrupi ülem SS-brigaadikomandör. Stalecker märgib oma aruandes 15. oktoobril 1941. Kokkuleppel riikliku salapolitsei peavalitsusega tõi operatiivgrupp A endaga kaasa eestlase doktor mäe eestlaste tulevase veraaterina nõuandjana ja kindralkomissar. Litzmann teostaski omavalitsuse abil Eestis verist terrorit, maa paljaksröövimist ning laastamist. Täieliku pildi saksa gestaapo timuka tööst Eestis annad SS operatiivgrupi ülema SS-brigaadi komandöri aruanne 15.-st oktoobrist 1941. Sellist nähtub, et juba kahe esimese okupatsioonikuu jooksul oli Eestis hukatud ligi 2000 inimest. Vanglaisega vaevles juba üle tuhandeid Nõukogude kodanikku. Paar aastat hiljem on aga ka Eesti NSV okupeeritud territooriumil kahekümned koonduslaagrid, kus ebainimlikes tingimustes ja näljatoidul hoiti kinni ning hukati kümneid tuhandeid sõjavange ja mitte milleski süüdi olevaid rahulikke elanikke, mehi, naisi ja lapsi. Eriti rasked tingimused olid koonduslaagrites, mis asusid eredal Kiviõlis, Vaivaras, Paldiskis, Kloogal. Vaikselt mühavad sinna ennid. Maalilised on metsarajad virvendagas järvevees, löök sulpsu, kala, metsasalu aga kohiseb meri, hõbe selge, veega. Pahisedes jookseb laine kuldkollasele siig pehmele rannaliivale. Loodus on siia järvekeste liiva kindlasti ja männi tukkade vahele heldelt jaganud põhjamaist karmi ilu. Klooga septembris 1944. Laipade lademed laagri Barakides pooleni põlenud tuleriidad, kust puu algude vahelt mõrvatute surmaeelsetest piinadest moonutatud nägudest vaatavad vastu kustunud silmad. Palju, palju kustunud silmi. Klooga surmalaager, teie, seltsimees drillo, politsei 15 aastat tagasi sel saatuslikul õhtul siin ja kas oli siis taoline tuuline õhtu, kui praegu ei olnud? Ilm on ilus? Päikesepaisteline ilm oli, teie olite siin tööl, olime tööl. Kas see võimalus näha kõike, mis vangidega tehti? Nendega käidi, kuidas neid piinati? Töö juures? Iga minut võisid nad peksa saada. Siis jälle ülemus tuli jälle neil koeraga kallale, laskis koera riided kiskuda, päris suure häälega tal hea meel, kui koer vangisi lõhkus. Kõik toidud need halvasti suppi anti neile midagi kristalli solgitaolist vedelikku leiba, ainult üks leib saksa leib, nelja päeva peale seal kuivanud känkar saepuruga segatud. Tuli pidi olema head hambad, kui seda süüa sai. Margariin haises, kui anti, seda ütleme sigakallis, siis nemad pidid sööma, kus mujalt võtta ei olnud. Kuidas aga vangid välja nägid, kuidas nad riides käisid? Veidikeseks halvasti, poolpaljalt, kõhnad, näljas, kõhnad toitjad neil vaene, kas tell vangidega oli ka kokkupuutumisi või oli seekord niivõrd kõva, et seda ei võimaldatud? Rääkida võis, aga siis käigust vabadus ja tol õhtul tol õhtul ei saanud mitte ühesõnaga neide lastest laagrist väljagi olid teisipäeva laagris lageda platsi peal rivis seisid Saksa ülemus, käis seal neid veel peksmas, see oli esmaspäeva ja siis järgnes ka juba minema. Kas teie kõike nägite seda oma silmaga? Jah, nägin, aga kustkohalt, kas oma toaaknas Odo aknast nägin, sest see meie ligidal kahe korrus naisvangide barakis seal lasti vangis maa, kes need, kes välja ei tulnud. See on meie juures, siit vaevalt 50 meetrit vissi, sama valge hoone praegu. Jah, seesama hoone. Kas teie võite ütelda, kui vanu inimesi või õigemini kui noori ja vanu inimesi? Siin selles surmalaagris viibis? Need sündinud lapsi oli õige vanus 70 aastased, muidugi erinevatest rahvustest ja mõlemast soost ja baraki sakslast vaid hanged sisse vaid põlema. Vangidega. Praegust seal koondument järel, mis annab tunnistust ära põletas. Kohal see paraku peaks praegu olema, kas meiega seda siit näeme, jah, näeme silmaga nähtav selle esimese meie juures oleva lepavõsa taga. Ja seda nägema oma sega, kui sa maja pole. Sa vangid karjusid läbi akna, päästke meid päästa. Aknast nägin välja tulla, siis võisin kindlasse kuuli saada, sakslane tegi niimoodi, et kes välja juhtus Maiukesest, kas ta vangla ütlemata lasi maha? Ka majades lasi maha? Kes tema, et ei ostnud, lasi maha. Hoitiiva teadlik, et Nõukogude väed on? Jah, ligidal olin. Nüüd kuulsid, et Nõukogude väed on juba kaugelt ligidal, siis hakkasid hävitama, hakkasid hävitama inimesi, hakkasid hävitama laagrit, neil läks kiirelt nad jõud kõik ära hävitada seal võidu pärast ja jätsid maha asitõendid ja ilusate haavatute põletatute näos. Tundub nagu poleks piinatute karjeid ja oigeid ümbritsevas metsasalus veel täielikult kustunud. Kui teie olite, kui sattusite Klooganeti aastale? Põgenik kaks lambakesa minust veel nooremaid üks oli kolmeaastane, alles aastane, tulime nende loomad lagunidega siia. Ja kui tee peal keegi mõni vagunis ära sul siis ei olnud võimalust kuskile maha matta. Panime lihtsalt lähete kuskile edasi, sõitsime nutuga siia laienemisel õudselt, kui tee peal nende poolt ei saanud. Ainult see, mis vahest saime teedel midagi erastada, siis peksa käes, sellist asja tähtsin äike. Hirm tuli, kui ma nägin vormiriietus saksa oma. Sest ma olin Panskne, nägin palju surma oma silmade eest. Ema on minu käest täitsa läinud, nii et ise nägin. Ja siis kogu aeg kõik, rääkisid sugulased. Jane, näime räägis, ära räägi seda, et tema on ära tapetud, et tuleb, räägite, nii, sai kogemata surma. Need võeti perekonda kõiki ja pärast üks natuke aed tagasi, sakslased tahtsid mind saata edasi Saksamaale sest vanaema oli sinna ka saadetud ja käes nad need elus. Ja tal on Nuuber alles ost ja ma ei mäleta praegu, mis number tal on. Ruus oli palju lapsi. Oli üks suur sädemest minema lähedal oli üks suur majja, kahe Cartne kerge ehitus oli väga külm. Käisime pesemas mere ääres, kuni talveni. Hommikusee laager oli traadiga ümber seotud. No oli võimalus tare käia näiteks metsa. Me käisime lihtsalt Marius, Maiuksin, ära siia tähtsa, meie pidime ära jooksma. Väikevend oli, mis oli kolmeaastane. Üks kord jooksis sel ajal, kui oli mina olin temaga kaasas, kui oli õppus. Ja only laskmine. Laskmine oli tühje patrollitega. Ja siis nad võtsite märklauana, kasvatas teda ja siis kividega, loopisid teda. Kus kohal on teie sünnikoht, minust sünnikoht oli Smolensk. Aga hakkasime ära tulema arlovski atlast. Nüüd olete leidnud uue kodu. Kedagi rohkem ei ole nende juures tütar on väga tänulik nendeni siis, kui sakslased tahtsid tagasi mind võtta. Mõtlesin, et nüüd lastakse minna. Need momendid on teie elus kõige raskemad ja kõige süngemad. Mina ei andnud üksinda niisuguseid nagu mina väga palju. See oli, mitte üks laager. Terve maailm oli niisugusse pääle täna laagri täis, aga ma ütlen ainult seda, et see Praegune tehase punane RET töötaja Valentina troonova. Missugusena seltsimees, kas teie kui riikliku erakorralise komisjoni liikmena teie, seitsmes kopti kui autojuhina missugusena võttis teid vastu Klooga surmalaager? Peab ütlema, et see Laager kohe esimesest pilgust jättis sarnase õudse kuriteopaiga mulje, traataiad tihedasti ümber tõmmatud, Vahitornid kuulipildujate jaoks hoonet mahajäetud, näha, et, et fašistid tulid kiiruga põgenenud oma kuriteopaigalt tuli veel suitsemise kõlbimise kest rasket lõhna ja kui meie asusime esimese baraki juurde, see oli naisvangide kinnipidamise hoone astusime uksest sisse, siis võttis meid vastu juba selline raske rusuv õhk ja nägime ruumi põrandal massiliselt Mahallastute laiku. Seal olid mehed, olid naised, olid väikesed lapsed maas, näha, et inimesi oli hakatud tulistama automaatidest. Nad olid hakanud otsima pääseteed sinna naride alla, seal mitmekordsed siit ülevalt, kus nad elasid nii-öelda selles vangima olukorras. Nad olid püüdnud ennast päästa, põgeneda kuhugi varju ja seal oli halastamata kuuneid tabanud ja fašistid olid püüdnud viimseni, kui ühe maha lasta kohapeal, et ükski ellu ei jääks. Üksikud olid Skopi Kanegi neid. Õnnestus need on nüüd hiljem olid Tallinnas peale seda siin kohapeal, need ei olnud kedagi pärast Tallinnas. Meid oli terve grupp, need olid midagi 30 inimese ringi, mis neil oli Tallinnas. Hiljem, kui oled kodumaale tagasi sõitsivad. Selles suunas metsa poole. Ja siin oli üks kasarmu, kus ka vangi oli ja seal oli kästud neid kikimajja sisse minna. Ja see hoone lukustati aknad pandi kinni, nii piirati ümber ja valati ümbervedelikuga ja pandi põlema. Arvestati seda, et seal pidi olema umbes 300 või 400 inimese ringis, mõni jookseb pärast väljapoolpõlenud, äike suri ära ja siis oli. See koht edasi, kus oli organiseeritud see. Põletamise tuleriidalt laager saare, kas nüüd tuleriidad olid ka teie maja aknast näha? Ja ei tulekuma suitsu nähtavale? Kas oli selle kõrval trühvli? Kuidas aga organiseeriti niisugune suur tapatalgu? 19. õhtul siis viidi neid nagu loomi tappa platsile. See oli, neil läks igaüks uid oma põletamise jaoks sinna ja läksid mööda, kes siis tahtis rivist välja minna selle asjaga sinnasamasse maha. Asigi raudtee metsa sisse lagedale platsile, sinna lauti palgid, park peale puud ja puude peale vangis lasti maha, sel õhtul oli kisa karjumised selle mahalaskmise pärast. Ja koi kasid ja kui niimoodi riit oli valmis laotud, siis kalake millalgi, kas ta oli petrooleum või oli bensiin, must sogane vedelik valitsusele kallati üle ja pandi põlema. Mõned roomasid sealt riidal pealt maha, oli näha kohe riida kõrval, seal niites ebaloomulikus asendis oli, vaevles enne surma ja oli sinna maha jäänud. Ja mitmed olid veel niimoodi tuliriida sees, aga käed oli silmadeta panud nähtavasse talle siis veel eluvaim sees, kui ta nägi seda hirmsat asja, tulindid tuleb talle kallale, ta oli võimetu vist välja tulema sealt. Käed olid tal seal silmade eeskuju. Jah, kõik kõiki san formanite kuulis läbi. Osa põles elusana ära. Klooga raudtee ääres on väike raudtee vahimajake. Selle majakese aknast läks mööda laagris kinnipeetavate Nõukogude inimeste viimne tee. Ja teie, Marie hiiepuu oledki siin elanud ligi 20 aastat ja näinud ka Kloogal kinnipeetavate kurba saatust. Mida teie panite tähele 19. septembri õhtupoolikul? 15 aastat tagasi? Peale lõuna kella viie paiku pidigi neid gruppide viisi metsakas vangid ise ka teadsid mispärast nad palke ja puid veavad. Ei, neetud, et nad viiakse ära Saksamaale. Nutsid, kui nad läksid, nii et me olime pojad kaheks istusime toas, siin poeg oli siis 13 aastane, nutmist oli kulda ja mina ei võinud kuulate. Ma hoidsin kõrvad kinni. Fašistlikud timukad valisid oma tapatöö läbiviimiseks looduslikult väga kauni koha. Siinsamas on soodajärv ilus männimets. Sama seis, aga olid kunagi tuleriidad. Kiievist nägidki neid kõiki peole sakslaste äraminekud, riiklik komisjon, samas siin siis tuleriidad veel, olid siin alles osaliselt muidugi keskotnud, ära põletatud, üks viitmis virutas ohvrid, aga noh, nad jõudsid ära veel teha. Sest oli kiire, minek neil ära. Siit ja nüüd nende tuleriitide vastas hauasammas harilik meie kodumaabaas, kus nende mändide all ühishauda on maetud fašismiohvrid. On möödunud 14 ja pool aastat ajast, mil fašistlik Berliin lamas Nõukogude sõduri jalge ees Maailma rahvad vabanesid paina Eerikust raskest unenäost. Nõukogude sõdur on see, kes on näinud ja tundnud nelja pika sõja aasta vältel kõiki nii valu, leina, muret, põletavat viha, fašistlike timukate vastu. Tõi vabaduse miljonitele inimestele näitas kätte tee uuele elule. Aeg parandab küll haavad, aga jäta farmid. Karmid, aga ei luba meil unustada fašistlike timukate metsikusi tuletavad alatiseks maailma rahvastele meelde teise maailmasõja karmi õppetundi. Seda, mida nii hästi väljendas fašismi ohver. Tšehhi kirjanik Julius puutsik. Inimesed, olge valvsad. Lahti ütlevad sõjast ja rahvaste riius 100 miljonihäälselt töötavad rahvad nõuavad rahu ja nõuavad priiuse, et kõikjale ulatuks töörõõmus päev. Seepärast nii julgelt nad kõnelevad, et kindel üksmeelne igamehehääl sest me töös on maailma noorus ja kevadsaal alguses meiega püsima jää.