Mul on tõeliselt hea meel tervitada taas kõiki rahvateenrite kuulajaid sellel lähedal päeval. Kole silma mõttes loomulikult. Muidu pole Eesti riigis ega midagi täna siin. Vikerraadio ümmarguse laua taga kogunenud taas kolmene seltskond. Margus Mets Tartu Postimehes, Heikki Talving, NS ja mina saatejuhina täna Aarne Rannamäe. Eesti Televisioon. Mul on hea meel kolleeg väikit tervitada tagasi meie perre. Kuigi sa oled vist rahvateenrite olnud taas Jahku Mart Ummelas juhtimisel ja tagasi umbes sul on nüüd olemas ka esimesed kogemused taas ajakirjanikuna töötamisel, mis on on siis kahele elu, on suur vahe. On on, aga ma ei usu, et me tulime siia selleks kokku, et minust rääkige. Alustuseks piisavalt hea, olin niisugune persoonide nädal oli, oli kõik probleemid, mis on ja mis, mis annavad meile täna nagu alust edasi mõtlemiseks ja edasi arutlemiseks on, on seotud konkreetsete persoonidega Eesti riigis. Noh, muidugi meie suurepärane justiitsminister, noor, kuid võimekas Ken-Marti Vaher siis vangla direktor, tar Gunnar Berg vald ja Margus Kolga ja siis kolmik Unga Andropov, Pihl ja on need veel teisigi, nii et hakkame kama jutuga peale, kuigi alguses ütles, et saate eel, et tahaks nagu midagi sellel koledal koleda ilmaga rääkida, tahaks japsi ilmast rääkida. Kas see soon sinus, Margus veel alles? No see ei ole, see ei ole ju normaalne, et on seitsmeteistkümnes mai ja ja viis kraadi ja viis lausvihm terve päeva. Mina mäletan oma noorpõlvest, mai lõpus tuli ükskord lumi maha. No ükskord tuleb lumi, aga see tuleb mitu-mitu päeva, lund on ka olnud, nii et jah, miks meie eelmine peaminister vist oli see, kes ütles, et Eestis on mis võiks eesti märk olla ja siis ta ütles, et Eestis on unikaalne kliima. Noh niisugune ta siis ongi. Nonii, selle nädala kõige räägitud on asi ja ega meiegi sellest üle ega ümber ei pääse, oli siis justiitsminister Ken-Marti Vaheri üleastumised. Selgus, et meie noori, justiitsminister on, on patoloogiline kihutaja ja patoloogiline liikluseeskirjade rikkuja. Esmaspäeval tähendab siis selguma tema saatus, vähemalt peaminister Parts on niimoodi lubanud, et esmaspäeval ta võtab seisukoha, kas, kas Vaher saab jätkata oma ametikohal või mitte? Ma ei tea, ma alustaks, küsiksin teilt, et kui teie oleksite peaministri rollis, mis teie teie teeksite, eks hakkame vast niimoodi pihta selle selle teemaga. Kui ma oleksin peaministri ja mul endal oleks viimase 10 aasta jooksul 28 liikluseeskirja rikkumist, sealhulgas 23 kiirusepiirang ületamise ees oleks pean tunnistama väga eetiliselt, väga raske olla sirgeseljalised ja öelda vahele, seda sa, poiss oled käitunud halvasti ja me peame su nüüd välja viskama. Ja ma arvan seda, et isegi, sest Vaherist võib-olla ei olegi nii palju mõtet rääkida kui tõmmata see probleem nagu laiemale tasandile, sest ein õhtuleht ja tänane Postimees dub ära siis kogu selle tipp-poliitikute nimekirja, kes on viimase 10 aasta jooksul liiklust rikkunud ja selgub, et tõesti väga üksikud seda seda teinud ei ole. Ja noh, võib-olla tõesti, et Vaheron, esimene nendest poliitikutest, kes jäi vahele oma poliitikuks, tipp-poliitikuks või ministriks olemise ajal ja see tõstis tema tema tema esile, sa raputad pead, siis kindlasti on ka teisi Ja on olnud ikka varasematest aegadest ka, sellepärast et poliitikute kihutamine on ju väga vana teema minu mäletamist mööda kusagil viimased 10 aastat ning ikkagi aeg-ajalt vahele jäänud. Ei, ma pidasin silmas selle valitsuse esimehe ja sest varasemalt poliitikud ei ole mitte niivõrd kihutamisega silma paistnud või ütleme, ei ole vähemalt avalikkuse ette tulnud, aga mäletan siin paari aasta kahe-kolme aasta tagune oli see, et kogu aeg, poliitikud jäid vahele purjuspäi roolis olemisega ja ka välisminister Kristiina Ojuland ja mitmed-mitmed teised ja tuleb tõde tunnistada, et Ken-Marti Vaheril selliseid patte ei ole küll, aga kui me seda Eesti Ekspressi paturegistrit vaatame, siis on seal kaks sellist asja küll, mis mis nagu noh, veel musta värvi lisavad kogu sellele loole. Ilma juhiloata sõit pärast seda, kui karistus eelmise asja eest oli määratud karistuse juhiluba ära võetud ja ja, ja kaks korda ühe päeva jooksul nagu juhtunud seda asja, nii et noh mina üheksa-aastaselt tegu, nihukesed parajad naljanumbriga sinnamaani, kui, kui tõesti see ekspressi nimekiri ilmus. Et noh, et minister sõitis, sõitis olgu pealegi, et justiitsminister võib-olla justiitsminister peaks nagu, nagu olema kõige õigust kuuleka minister üldse. Ma ei tea, nii nagu rahandusministril ei tohiks nagu ühtegi rahaalast patu olla mis on ka selle valitsuse omapära, et, et nagu just sellest räägitakse, ma ei ütle, et Tõnis Paltsi on teil mingeid patte, aga seda uuritakse ja ja see on juba väikese varju heitnud mehele. No aga kas see on tõesti niimoodi, et kultuuriminister võib kiirust ületada ka justiitsminister? Ei, ma ütlesin, et see on, see on selle valitsuse omapära, et justiitsministrina nagu on nagu pahuksisse läinud õigus kuulekusega ja rahandusminister on, on mingisuguseid hämaraid asju, mida, mida veel avalikus kõik ei tea rahaasjadega. Hea küll, jätame nüüd siin konkreetselt ministrit rahule, küsimus on ju poliitilises otsuses. Asi on selles, et poliitikas on teatud piirid, mida peab tunnetama. Kui keegi on võetud hammaste vahele, kas siis õigusega või mitte. Ja kui asutakse teda kogu aeg kaitsma jooketi üks kord selline hetk, kus kaitsmine muutub kaitsjatele endale kahjulikuks. Ja minu meelest tundub, et praegu on see asi just niimoodi. Me võime nüüd seda Ken-Marti Vaherit vähem või rohkem tauninud, aga mul on tunne, et peaminister peab lihtsalt poliitiliselt langetama sellise otsuse et ta rahuldab selle palve. Sellepärast et muidu on see tema koalitsioonile, tema erakonnale heidetakse ette järgmised neli aastat kogu aeg ja ma ei oska öelda, mis saab. Millist, milliseid Talvet silmas, pea tagasiastumispalve, aga minu teada justiitsminister ei ole esitanud sellist palvet tagasi astuda, ta on öelnud, et las peaminister otsustab, mis on ka väga huvitav käik, muidugi. Tähendab palvela siiski esitlus pärast ka. Jah, ja no kui nüüd tuua mingisugune mõnevõrra lihtsustatud paralleel Antiik-Rooma ka siis kui terve staadionitäiel on pöidlad allapoole, siis teisel võib ju ka pöidla ülespoole tõsta, aga aga demokraatlikus ühiskonnas ma kardan, et peab teatud määral arvestama ka selle alla pool olevate põivalda hulgaga, kuigi see võib olla konkreetse mehe suhtes ebaõiglane. Mulle tundub ka, et Vaheri vabastamisele teist alternatiivi ei ole ja ta on see ohver, kes on kõige rohkem, kui võib-olla, eks süüdide tõesti viimastel aastatel olnud seal kihutamisega endisest ohvrist pääsem ja teiste poliitikutele antakse nii-öelda see hetkel minevikku andeks, aga tähelepanelikumalt jälgitakse seda, kuidas nad käituvad edasi. Aga kas siin saate eel me arutasime selle üle, et milline see liikluskultuur tegelikult on ja ütleme, et see on ikka? Meil on lubatud 90 sõita siis see, et enamik liiklejaid sõidad 100 kuni 110 ja see on ka ikkagi fakt ja kindlasti on nende hulgas ka väga palju neid inimesi, kes oma sisemas on vahel ei peaministriga liitumise teravalt hukka mõistnud, et see on pigem reegel, et tõsi, kesklinnas ei sõideta eriti palju üle 50 kilomeetri tunnis, sest see ei ole lihtsalt tehniliselt võimalik. Aga selliste linnaäärsetel magistraalidel juba, kus on lubatud ehk 70 kilomeetrit automaatselt, ütles ikkagi 80, seal hommikul vaatasin Pirita teel, et no ei sõitnud keegi, 70-ga tõestamine Nojah, mis on lubatud härjale, ei ole lubatud jupiterile. Sa oled siis jäigi ikkagi nagu sellel seisukohal, et just nimelt poliitik, olgu ta siis kes tahes poliitik, kus ta praegu parasjagu istub, kas ta istub volikogus riigikogus või ministritoolil, ei ole põhimõttelist vahet või. Mingi teatud vahe on, aga ma mõtlen, mõtlesin just sellepärast, et see annab, kui Partsetatud nagu Vaheri Vaheri ametisse, siis annab Poponentidele suurepärase võimaluse rünnata tulevikus ja see on see hetk, kus nende rünnakute tulevaste rünnakute välistamiseks peaks minu hinnangul. Kui, kui me oleme nüüd ühte ja sama ajakirjandust lugenud, siis mulle on jäänud mulje, et opositsioon ründab praegu rohkem selle eest, et, et see, see erakond konkreetselt on, on kirikusse vande andmise. Ja mis on nagu puhas erakonna asi, et ma võin vanduda, käsi piiblil, koraanil või, või tammepuul, eks ole seal saanud nagu, nagu erakonnasisene asi, et seal on nagu rohkem pilkeobjekt kui, kui, nagu tõsine argument. Nojah, aga just see annabki ükskõik Kuidas rünnatakse, aga see annab võimaluse rünnata ja see ja kui seda otsust ei tehta, siis nüüd rünnakut, kas nüüd selle kirikus, vants pärast või ükskõik millise muu asja pärast tulevad tulevikus veel ja, ja selle peale erakonnale endale kahju. Ka mõtlema selle üle, et kui põhjalikud testid peaksid siis poliitikud enne valimist läbima, et ilmselt tuleks siis kõigi poliitikute puhul avalikustada nende liiklusrikkumised 10 aasta jooksul, vaadata nende firmade majanduslik taust ületega seal maksuvõlgnevust muut Oksoorindust ei ole. Kuskilt peaks teada saama selle, et ega nad viimase 10 aasta jooksul abielu rikkunud ei ole, sest skandaal tulla then firmade peast, vaid ka isiklikke, ütleme siin laenude tagasimaksed. Liisingute tagasi maksid täpselt pangast välja see, et äkki on hilinenud liigis liisingmaksetega mingitesse võlgnevused. Paneme kõik lehte enne üles, vaatame, milline see register kellelgi on. No luukered otsimine on ju üle maailma ja leitakse neid pidevalt. Ja muidu muidugi ei ole inimesed inglid ja seda nõud on absurdne, aga aga selge on see. Et need luukered tulevad varem või hiljem välja Polgus. Sa tahtsid midagi selles mõttes lausa lausa vait, et et mis asi tegelikult luukere on, ma, selle pika loetelu juhtisin sellele, et kas kas see, kui keegi tänastest poliitikutest on ehk isegi peaminister oma seaduslikku naist petnud, kas on luukere või annab Eesti ühiskond selle kuidagi andeks paremini kui selle ta kiirust ületanud, sest noh, Ameerikas on suuremat poliitikute skandaalid, lauset seotakse isikliku eluga vähemalt ma ei ole kuskilt lugenud, et keegi oleks ületanud kiirust või oleks natuke maksuvõlglane olnud, et. Kui ei lähe seda teed kõike paturegister pandaks lehte iga uue poliitika puhul siis oleks Eesti sellise võltsmoraalimusternäidis ei vedamine. Aga seda ma ei nõudnud, et iga iga inimene, et kõiga inimlik joon inimeses nagu, nagu on nagu keelatud, et, et ma arvan, et täiesti puhas on ainult emaüsast välja tulnud lapsukene. Temal ei saa veel midagi. Ei, ega ma sellelt näinud seda nõudnudki ja küsimus on ka muidugi selles, et kas see, kui enne ministriks saamist tehtu ja seepärast ministriks saamist lehte on need võrdsed või mitte. No hea küll, kas Ken-Marti Vaheri juhtum oli teie jaoks seesama juhtum enne kui Ekspress ilmus või, või ei olnud seda mitte. Kas teie jaoks on mingit vahet, et oli üks rikkumine ministrina? Nüüd selgub, et, et on nagu patoloogiline. Liiklushuligaan kui ma pühapäeval tööl olin ja tuli justiitsministeeriumi pressiteade selle kohta, et minister on kiirust ületanud siis tekitas teatud emotsiooni, mida, mida see ekstressil loetelu ei süvendanud. Minu puhul oli see niimoodi. Mina vastupidi, jällegi kehitasin õlgu selle peale, et noh ja siis nojah, ja mis siis ületas kiirust, oleks olnud roolis purjuspäi, oleks ta põhjustanud purjuspäi avarii, oleks ta sebra peal kellelegi alla ajanud, ühesõnaga midagi, midagi taolist. Ma loodan, et kuulajad saavad aru, mida ma tahan sellega öelda. Kas lihtsalt kiirust, hea küll, 30 või palju seda oli kilomeetrit tunnis lubatust. Seda oli, seda oli jah, kiiruse 134. Ma olen kuulnud ka mõnede inimeste puhul seda arvamust, et noh, et justkui natuke liiklust rikkuda ja kiiruse rikkuda võib et natukene maksuseadust rikkuda või ka kuskil on see eetiline piir, et kui ma autoga sõidan, näited natuke vägivalda, lubad? Laske loba, natuke korrastamist, tuleb ära tunnetada see piir, kus on siis tegelikult kui ma sõidan üheksanda kilomeetri asemel 95 97 kilovatt-tunnist, Marika on täpselt samamoodi seda valitsema määrustest, millega need kiirusepiirangud kehtestatud on. Ja miks inimesed ilmselt vahel suhtes ka ju nende lühikeste väikeste avaliku arvamuse uuringute põhjal enamikke mõistab ta hukka ja arvab, et peab tagasi astuma. Et seal on see tunne, et ta on justkui natuke liiga palju rikkunud, ei tüki sinu jaoks nagu on see vahe, ole s Ma mõtlen seda, et kui ta oleks ühel korral 130 40 134 kilomeetrit tunnis sõitnud, no ütleme ausalt, sellega ei oleks ju minister pidanud tegelikult tagasi astuma. Kristiina Ojuland tabati purjus autoroolist? Muidugi, purjus on ka natukene nagu selline poeetiline liialdus. No ütelge oma mingisuguse nelja-viie promilli, ütleb jälle, et Tallinna natukene purjus, natuke rikkus seadusi. Aga kui ei oleks seda suurt minevikku tagasi varasemat aega olnud, ilmselt oleks see 134 kilomeetrit ikkagi kergemini andeks antud, et ma arvan, ülevik pluss tegelikult olen, ma küsin teistmoodi, kas Ken-Marti Vaher oleks saanud ministriks, kui see paturegister oleks olnud avalik enne kui ta ministriks sai, enne kui valitsuskabinet astus ametisse kõik need 23 või mis seal oli neid rikkunud? Kas Tõnis Palts, kui oleks teada olnud kõik Soffoorinduse minevik olek? Tahtsin veel ühtegi ametlikku pattu ei ole, aga, aga, aga Ken-Marti Vaheri patud on arvutis rida-realt kõik kirjas kiiruseületamised, ilma loata sõitmised ja nii edasi. Kas ta oleks saanud tähendab ministriks? Nii ühiskonnad, kas ta oleks väärinud ministri kohta ühiskonna silmis ja kas ta oleks väärinud ministri kohta Erakonna esimees, kes oma erakond oleks ta pannud esitanud ministrikandidaadiks. Res Publical oleks väga raske olnud valimiste ajal lehvitada loosungid, uus poliitika, uued poliitikud, kui see nimekiri, kuid ei ole kõik need oletatavad tegelikult patud, oleks nende poliitikutel üleval rippunud. Kui oleks olnud seesama nimekiri, mis eilses õhtulehes ja tänases Postimehes üleval, kuidas kütt on praktiliselt kõik poliitikud liiklust rikkunud. Meie siin laua ümber karikunud Me oleme, oleme ikka jah, mina pean tunnistama, et mina sõidan aastas 50000 kilomeetrit, mis on väga-väga palju. Nelja viimase aasta jooksul ma ei ole. Aga varasemaid on, ma arvan ka mingi neli, viis, kuus tükki ikka viimase 10 aasta jooksul. Nojah, sa ütlesid poliitikud, tegelikult seal nimekiri peaks nagu veel pikenema, sellepärast et erinevad väljaanded on avaliku teabe seaduse järgi neid lumekirju veel tahab. Ja nüüd, nüüd on teada ka see, et politsei uurib siis need, kes nagu lekitanud selle nimekirja nüüd politsei ilmselt täidab seadust, on selge, politseist niuksed asjad vastavalt seadusele välja lekkida ei tohi. Siseminister Margus Leivo ütleb väga otsese meedial õigus selliseid andmeid välja nõuda ei ole. Ja nüüd küsimus, kas peaks olema selle selle juhtumi taustal tegelikult liikluseeskirjade rikkumised, mis peaksid olema? Kui me räägime seda, et poliitika, et arutleme, et kas inimeste tulud peaksid olema internetis üleval, et sa võiksid vaadata naabrimehe palka ja seda, kas see on päris sama? Tähendab, mõtlen seda, et, et ma tahtsin öelda, et see ei ole sama asja. Et mina ei näe mitte midagi halba selles, kui kõik inimesed pääseksid ligi sellele andmepangale, kus on kiiruseületamised. No see justiitsministri kavatsus täpselt seal, mida ta tahab seda eelnõu algatada. Mina ka ei näe selles midagi praegu. Sest karistus, millega ei kaasne nii-öelda ühiskondliku hukkamõistu, mis piirdub seal 200 krooniga, ütleme ei ole karistust. No ütleme, möödub aastat, ei möödunud aastat, vaid möödub üks aasta, näiteks esmaspäevast-ülehomme on aasta 2004, maikuu. Me räägime, näete, Ken-Marti Vaher sai ametist lahti. Mingisugust toome mingisuguseid näite mingisuguses suvalises kontekstis. Meelde jääb, et mille eest Ken-Marti Vaher sai ametist lahti, saab ametist lahti fantaseerime, et ta on juba saanud. Kas ta saab lahti kiiruse ületamise eest mingisuguste poliitiliste mängude õukonnamängude pärast ametist lahti, kas ta saab ühekordse kiiruse ületamise, pika back paturegistri eest saab ta valetamise eest või vassimisest kohe pärast kiiruseületamist ja selle justiitsministeeriumi avalduse pärast, kes ta valetanud seal on kõige ajada. Millest saab siis Ken-Marti Vaheri avalikkust hukkamõistupärast. Kui selle faktiga oleks kaasnenud mingisugust olulist reageeringut avalikkuse poolt? Ei oleks see asi nii kaugele jõudnud. Kõlab tõesti natuke kuidagi väga kerglaselt, kui me viie, viie aasta pärast ütleme seda, et jah, et meil oli üks justiitsminister, kes ületas kiiresti, sai selle eest ametist, kelle kohta me ei saanudki teada, kui võimekas justiitsminister tegelikult oleks olnud kui võimekas poliitik, keda praegu on. Siin ma olen jah, sinuga nõus, et ta, kui ta lahti saab, siis sellepärast, et pöidlad poolelt. Jah, see analoog Vana-Rooma, aga et kui pöidlad on allapoole, siis ei ole mitte midagi teha, kui rahva pöidlad alla Pole. Ja ikkagi jääb, nagu mind kummitama oma pean esitama siin saates kiusakas küsimus, loomulikult mind jääb kummitama see, et meie rahvaarv on ju tegelikult nii väike, kuigi praegune võimuliit tahab sellega väga suurendada, oma prioriteediks kuulutanud ja esimeseks ülesandeks lausa siis väga kahetsusväärne juhtum, sellepärast et palju meil siis ikkagi on võimekaid inimesi igas eluvallas, kaasa arvatud võimekaid poliitikuid ja vähemalt esialgu tundus, et Ken-Marti Vaher oli selline selline meesterahvas, kellest kellest oleks võinud veel palju kuulda. No ega see ei tähenda seda, et ei kuule. Ja loomulikult mitte selle siin ma siin, ma olen nõus endise justiitsministri laskehinnanguga, et see on seal see lugu, mis Kennediga juhtus praegu, et see on noorele poliitikule väga hea, tegelikult kaugemas tulevikus. Ma arvan, et see on tegelikult kõigile Toompea poliitikutele ja poliitik kasse pürgijatele selles mõttes, et et äkki nad mõistavad läbi selle vahejuhtumi, seda, et needsamad seadused, mida riigikogu saalis vastu võetakse, või need valitsusele määrused, millele kirjutatakse alla Toompeal, et need tegelikult käivad ka nende endi kohta. Et meil on ju ka varasematest poliitikutest kuni Lennart Merini välja, kes ei tahtnud samas rajapõhimõtet tunnistada, kuigi ta ise olid need seadused heaks heaks kiitnud, et oleks aeg minu meelest selle uue poliitika koos võtta, just see teadmine igale poole kaasa, et see, see ka ise pead eelkõige neid samu seadusi täitma, mida sa vastu võtad. Iga järgmine erakond, kes meie maastikupoliitikamaastikule tekib, ei saa öelda, et nad ajavad uut poliitikat, sest siis aetakse näpuga järge. Loodetavasti pärast seda juhtumit vähemalt, et kui erakondade rahastamisel võib natuke maksuseadusi rikkuda liigeldes nii võivad nad ise liiklust rikkuda, siis see ei ole uus poliitik. No sellega on ilusti seda teemat praegu lõpetada. Nagu öeldud, alguses oli persoonide nädal ja, ja see, et Eesti mitte enam nii väga noored jõustruktuurid saavad endale uued juhid kõige lähemas tulevikus see on, ma arvan, väga-väga oluline, see on mõnes mõttes isegi sama oluline sama oluline otsustamine kui, kui, kui valimised mõneski mõttes sellepärast et nendest väga palju sõltub. Ja kõigepealt sisejulgeolek välisjulgeolek, sise ja väliskokku. Ja, ja see nädal oli siis ka tõesti see nädal või niisugune niisugune aeg, kus kus nii politsei, peadirektor. Kaitsepolitsei peadirektor ja riigi peaprokurör said uued võimalikud nimed, vähemalt avalikus annad teada. Ja loomulikult nagu oodata oli. Selle ümber tekkis jälle paras paras kaklus. Meie riigis peabki see nii olema, et iga iga määramise ümber on on-sugune, avalik kaklus või saaks mõnda asja nii-öelda. Noh, ma ei tahaks öelda, seaduslikku rada mööda ajada, aga, aga niisugust loogilist mõistusliku rada mööda, et, et ei oleks kauplused, et kooskõlastused oleks varem ja nii edasi. Jah, see on õige, kui on avalik kaklus, see tähendab, et midagi tegemata jäetud varasemast ajast jutt käib just eelkõige kaitsepolitseiameti peadirektorist. See. Podemost käib jutt eelkõige sellepärast, et tema tema kandidatuur on tekitanud kõige rohkem kirgi. Just just sellepärast, et Pihli antropovi puhul on ilmselt ilmselt need jutud, mis on vaja rääkida, kuskil koridorides ei tagatubades enam ära räägitud, aga paistab, et Unga puhul on need tegemata jätnud. Sellepärast hea küll, ma saan aru, et kapo komisjoni keskerakondlasest ja isamaaliitlane liitlasest liige kahtlust ütlevad välja, seal on mõistetav, sest nemad ei ole valitsuskoalitsioonis. Aga kui sama teevad Res Publica ja Reformierakonna liikmed, siis see näitab, et rahwerpra ehk Olari Taal, Väino Linde, siis see näitab, et rahvaliit on midagi tegemata jätnud. Kui ei ole suutnud kokkuleppele jõuda. Kui Olari Taal ja Väino Linde ütleb mõlemad, et on kiirustades tehtud siis tähendab ei ole läbi räägitud piisavalt palju. Ja see on kindlasti üks asi, teine asi on see, et need kaks kaks inimest siis Pihl ja Andropov tulevad nii-öelda kuidas öelda, struktuurist endast hulga tuleb väljaspoolt, et see ilmselt on, on, on, on, on kõige suurem pahandus allikas? Kindlasti seega. Kindlasti see ka, aga ma muidugi ei välista, et, et kuigi peab tingimata olema ei nõuet, peab tingimata olema sama struktuurist. Ja ja aga, aga ega avalikkus ja ühiskond. Ja ega need ka need, kes määrajad on, ei, ei tea samamoodi nagu Ungari puhul, kas, kas pihl on hea peaprokurör? Kas Andropov, kes on küll nii-öelda samas struktuurist, aga kes on hoopis päästeametile päästja taustaga on politseijuhataja ja on, on hea politseijuht. Kas sõnaaher endasse tõmbunud ja avalikkusega väga halvasti suhtleb, Pihl on hea riigiprokurör, kas ta all, kas temas on piisavalt seda, seda visiooni, et riigiõigusemõistmist edasi viia või ei ole seda mitte? Need küsimused jäävad endiselt õhku, aga Ungari on praegu tõstetud nagu, nagu kõige esile, et tema üle arutletakse tema tema üle, kaheldakse. Ma ütlen, et tundub, et siin ei olegi küsimus niivõrd persoonis, küsimus on selles, et ei olnud omavahel kokku leppida seal, sellepärast on see arutelu minu Hinnangul diameeter, aga me võime arutada nüüd teise asja üle, kuidas, nagu nende nende meie arvates, kes me oleme nagu noh, ka jõustruktuuride tegevusega päevast päeva oma oma kutsetöö tõttu seotud. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse sellesse, et selliseid kandidatuur on esitatud näiteks vot see põhimõte oral, mida sa ütlesid, et et on inimesed nii-öelda süsteemi seest niiviisi süsteemi väljast siis tegelikult kui rääkida üldse juhtimisteooriast, siis põhimõtteliselt juhtimisteooria ei toeta alati selliseid lahendusi, et inimesi edustatud edutatakse järk-järgult süsteemi enda seest, süsteem vananeb ja muutub nii-öelda takistuseks. Arengu jah, et on vaja tegelikult aeg-ajalt tuua juhte hoopis väljastpoolt ja seda näiteks hästi suured organisatsioonid ka majandusorganisatsioonid välismaalt kasutavad seda, kus vastupidi, suurkontsernid vahetavad omavahel juhte, et uut mõtlemist, uut lähenemist. Ja kui inimene tuuakse väljast, siis tema pilk oma alluvatele hoopis teine kui sellel inimesel, kes on aastaid ise struktuuris töötanud ja võib-olla ka osadel inimestel nii-öelda võib-olla perekonnatuttav, võib-olla lihtsalt tänuvõlga ja nii edasi ja inimene väljast toob alati kaasa teatud puhastuse sepp, suurpuhastus või väiksem puhastus võib esimesel pilgul näida määrana, ta vahetab välja jälle väga kogenud mõne spetsialisti jälle taas uustulnuka vastu. Organisatsioonile endal on see tegelikult hea ja ma ei arva seda, et kaitsepolitsei peaks koosnema sajaprotsendilist selt ainult professionaal maalidest ja nad on professionaalid järjest 20 30 või 40 40 aastat. Aga see ei tähenda muidugi seda, et nagu äris tihtipeale on või ka poliitikas on nii et täna oled sa tööstusminister ja homme oled sa laevastiku minister või noh, nagu Churchilli näitaja, aga, aga Eestis on ka ju ministrikohad käivad käest kätte üks samameelseid täita mitut ametikohta. Härra Raave oli mäletatavasti sügaval nõukogude ajal selline juht, kes võis juhtida majandeid talist, raadiomajas ja telemajas ka ja ka majand majandeid, niiet teatrid, majandid, universaalne ungarlane ja neid on väga palju ja meil on ka näide, ütleme Oliver Kruuda, st eks ole, kes kas ta teadis, millest piim koosneb? Vaevalt küll, eks ole, aga ta läks juhtima firmat, aga ma arvan, et et politsei ja kaitsepolitsei on ikkagi niivõrd spetsiifilised asutused. Dist, iga iga tippjuht, kes tuleb väljast, kes on väga võimekas kellel võivad olla keeled suus ja nii edasi, et, et vist nagu ei, ei kõlba sinna. Ja samas ma ei ole kindlasti selle selle mõtteviisi kaitsja, et, et see peaks tulema struktuuri seest, et nagu siin Ain Seppik on öelnud, et kaitsepolitsei tegeleb juuk kriminaalprotsessidega või menetleb kuritegusid, et teda peab olema kindlasti jurist ja ja peab olema nagu, nagu tuttav meie õigussüsteemi ja ega peadirektor ise ei menetle. Vaata mina arvan ka seda, et juhi kompetentsus, mitte tema enda teadmised, juhide kompetents, üks tema meeskond, olgu ta siis kaitsepolitsei juht, olgu ta peaminister, olgu ta president, meeskond on see, kes teeb alati juhi. Et mina ei näe, selles selles ohtu ma ei tunne küll haldus on ka kõige kõige vähemaltki, aga ma lähene puht selles mõttes nagu teoreetiliselt, et see peaks olema tema puudus, et ta ise ei ole selles valdkonnas tipp-professionaal. Kui miski selle asja puhul üldse üllatas, siis oli see, et Unga nagu nõus oli selle asjaga. Sest tema senine taust on, on kõike muud kui, kui see, mis, mida me ette kujutame, kuid samas ma arvan, et sellise koopataustaga noh olnud suursaadik, eks ole, Rootsis praegu Kreekas küll resideerides Tallinnas olnud välisministeeriumi protokolliülem, nüüd personalijuht ja kui keegi Eesti poliitikutest veel veel keskmise ja vanema põlve poliitikutest ütleb, et tema ei tunne Andres Ungari no siis tasuks silmaklapid lihtsalt peast ära võtta ja, ja vaadata ringi, et oma ametkonna inimesi neid tunda on natuke vähe. Ja samas ma arvan, et, et see Euroopa taust karjääridiplomaadi selline, kui sa oskused, see on, see on reaalne selles olukorras, kus, kus Eesti hakkab liituma igasuguste lääne stopp juurtega ja kus me hakkame edaspidi moodustama mitte mitte lihtsalt Eesti riigi seda kaitse, kaitse või salateenistuse juht ei ole ta aitan osa ju Euroopa tegelikult kogu lääneliku maailma selle struktuurist. Sellest kõigest rääkiski Leivo, kui ta põhjendas oma valikut ajakirjanikele, aga ma ütlen, et kõik need jutud on head, aga kui seda sama juttu ei ole koalitsiooni sees suudetud selgeks teha, vot siis on küsimärk. Miinusmärk. Aga võib-olla siseministri arvates olid nad nii head kandidatuurile, et, et ta aimas seda ette, et kooskõlastus ei lähe läbi ja otsustas teha sellise käigu, kas see on nagu ma ei tea, kas see on nagu taunitav. Meie töö oli tehtud neil päris ilusti, kui ajakirjandusega suhtlemine vähemalt samal õhtul kõik ütleme, ajakirjanikud olid kutsutud šoti klubis tutvuma kandidaatidega ja nendele küsimusi esitama ja õhtustama, muuhulgas. Jah, aga noh, ajakirjanikud ei määra. Nii et igatahes need on ju siseminister olnud ka selliseid lauset, kui esmaspäeval Kaitsepolitsei komikomisjon või erikomisjon õige nimega seda kandidatuuri ei toeta, siis ta on võib-olla nõus hakkama ka uusi asju otsima. Ja see Kui tal ei ole selleks mingit kohustust, võib määrata. Kuigi võib arvata, et valitsuses noh, kui me hakkame rääkima valitsuses olevatest väikestest lühikestest või suurematest väiksematest lõhedest siis ja kui ta valitsus ei võta arvesse nende komisjonide arvamust, siis need lõhed võivad ainult mäletame üldse mõnda sellist Poliitiku või tippametniku määramist, kus kõik on ühte meelt ja see on just see õige inimene, minu meelest on alati kaasnenud selliste kohtade täitmisega teatud poleemika, isegi Unga puhul ma ei ütleks, et siin on kuidagi noh, tegemist juba pole tegemist mingisuguse erilise skandaalikese ka sest ma arvan, et täitsa loomulik arutelu ja et erinevad arvamused põrkuvad, see on ka loomulik selliste ametikohtade täitmise, mina ei, minule ei meeldiks see, et kui vaikselt lepitatakse kabinettides omavahel kokku ja siis pannakse paika, aga täiesti nõus ja ma arvan, et pigem me saame teada fakti, et väga lihtsalt ollakse nõus nüüd Androopamite pihl uutel ametikohtadel omaks võtma seal hoopis kahtlase või, või hoopis hoopis negatiivsem, et seal on ju alati nii kõrgelt ja mul on mul on siiski alati tunne, et, et siis ei saa määravaks mitte Seli isiku isiksuslikud omadused vaid justkui on tegemist mingisuguse poliitilise kokkuleppe ega ehk teisisõnu lehmakauplemiseks. No aga see on poliitikas paratamatult, kuidas selles kiidame heaks või mõistame hukka, aga see on olemas. See on paratamatu, tõsi, kuid kui tegu on selliste ametikohtadega, mis peaksid olema apoliitilised siis seal võiksid olla natuke teistsugused reeglid kui ütleme. Ma ei tea presidendi, Eesti vabariigi presidendi isiku kokkuleppimine või peaministri kokkuleppimimine. Sest see on ju alati see oht olemas, et pärast hakkab üks või teine poliitiline jõud lihtsalt. Kas vaidlus olla enne, kui pärast, see on küll õige, kuid põhimõte ja ma arvan, et kaitsepolitsei peadirektori ametikoht on ikka selline, et ka rahvas peaks läbi selle nii-öelda ajakirjanduse natukesest mehest teadlasema, tema plusse ja miinuseid ka ja ta saab aru, mis põhimõttes inimene lõpuks siis valiti. Jah, ainult et praegu me ei ole kahjuks kuulnud ei plussidest ja miinustest, vaid me oleme just kuulnud ainult seda, miks meiega räägib meiega räägitud ette, et etteheidet ei ole tehtud, ühtegi ei ole tehtud, on ka isikule, ma ei ole nii väga kuulnud. Olen kuulnud. No on vist läbi lillede käigi, ei söandanud midagi öelda, sellepärast et kui nad ütlevad, et nad ei tunne hulgad, siis on ka väga raske midagi negatiivset. Aga ette heideti etteheited siis, kui lapsed, miks meiega ei räägitud läbi? No minu meelest käib siin natuke teine asi ka, et imestab see, et näiteks Olari Taal kas see on järelevalve erikomisjoni esimees on öelnud, et tema eelistanuks Jüri Pihli jätkamist Kaitsepolitsei juhina, sest see tundus kõige lihtsam. Ja me teame väga hästi, Jüri Pihl ei saanud sellel ametikohal jätkata, et jah, selle loogika järgi me toetame kõikide vanade poliitikute jätkamist nende Lennart Meri oleks pidanud presidendiga presidendina jätkama. Kunagisi ära surevad, siis nende järglased võiks sama ametikohta. Pihli jätkamist võitlesid, toetasid tegelikult ja paljud, mitte ainult Olari Taal, vot see oli ka Ain Seppik enne veel, kui ta pidi ametist lahkuma, vist kaks päeva veel enne seda teatas, et tema iga. Peaaegu lõpuni valmis minema pühvli eest välja, isegi seadusemuudatusi, algatama, aga. Aga. Just nimelt selleks oleks tulnud seadust muutma, aga see on ikka tõsine ohusignaal, kui ühe persooni pärast hakatakse seadusega, olen nõus, sellega ma olen nõus. Ja võib-olla kurb natuke selles, et tegelikult et on tõesti jälle üks kandidaat, Andres Unga sellele Kaitsepolitsei kohale, et kui tehakse ja ma toon paralleeli jälle majandusettevõtetega, et otsitakse juhti, siis tavaliselt mitmed kandidaadid, kelle hulgas siis lõpuks valitakse välja nii-öelda üks, et võib-olla oleks pidanud avalikkuse ees ette tooma ka mõned teised konkreetsemad nimed ja siis läbi vaidluste selgub nii-öelda sest kahest-kolmest kandidaadist see, kes läheb. Ta läheb läbi. Aga ega siseminister Margus Leivo on ka suhteliselt keerulises olukorras praegu sellega, kus tema on ühe nime, nagu välja öelnud, hüüdsid, puhkeb poleemika, nüüd ta peab hakkama otsima justkui kedagi, kedagi teist. Panite tähele, millise lause Leivo tegelikult ütles, et ma ei tahtnud seda kandidatuuri riigikokku lasta, seda nime ei tahtnud nagu nagu seal välja tuua. Et siis oleks hakanud mingisugune, see oleks lekkinud, siis poleks saanud nagu noh, normaalset arutelu selle ümber või siis oleks osutajaid mõjutavaid tegureid olnud nii palju, et ei oleks saanud objektiivset otsust langetada. Jah, aga egan. Nüüd tekkis kast, täpselt sama tulemuse said saime me kätte. Aga muuseas on neid kandidaate vist oli kolm kusagilt läbi jooksnud lihtsalt sellele patsipolitseiameti peadirektori kohale, kuigi Leivo keeldus seda numbrit ise täpselt ütlemast, aga kui mu mälu mind ei peta, siis kolleegid postimehest on kirjutanud. Tali käis, kanal oli kolm inimest. Jah, aga ma sama paralleeli Ellen suurte majandusettevõtetega on ikkagi nii, et kui lõpuks jõutakse ühe persoonile, sisend, vaata tagatud, see persoon läheb läbi, kui juhtub midagi erakorralist. Aga ma ei saa aru, miks poliitikas on väga sageli nii, et valitakse keegi kandidaat välja, keda püütakse selle ametikohale panna. Puhkeb skandaal. See inimene lükatakse tagasi ja öeldakse, et nüüd hakkame otsima uut, aga kuskilt null tasandit hakkame otsimisel uusi inimesi, toome jälle ühe inimese välja, sinna see jälle ei sobi ja läheb tagasi. Me teame selliseid ametikohti küll. See on seesama, mida ma ütlesin, et ennem oleks pidanud natukene suuremat eeltööd tegema. Ja mida see näitab meile siis nagu suhetest ülivärskes koalitsioonis? Tasandil kõigepealt kokku koalitsiooni puudumist. Või ma ei oska öelda. Kui Res Publica ja reform ütlevad, et nendega ei ole räägitud ja see tõele vastab, siis näitab tõesti mingisugust suht suhete puudumist. Mulle tundub, et kogu see vanker krigiseb ja krigiseb, et nagu, nagu määretjale vahele pandud, et nagu omavahel ei kohtu või muutuvad, siis nad ei räägi õigetest asjadest kohtumas. Küll see koalitsiooni koostöönõukogu või koostöökoda, kuidas selle lisaeelarve puhul oli sama lisaeelarve puhul oli täpselt seesama asi. Ka üks minister kritiseerib vahetpidamata teiste, teine kolmandat. Pidevalt loeme lehtedest. Kui Siim Kallas vajalikuks ajakirjanduses lisaeelRes Publica lisarahandusminister tehtud lisaeelarvet kritiseerida, see näitab üht-teist, kui saavad, vihjasid sellele, millest me ennist rääkisime. Kui reformiminister Atonen avalikult rahandusminister Tõnis Paltsi suhtes nooli lendu laseb Gazenete püsti. Atonen on muutnud oma taktikat alguses ta tungis lihtsalt jõhkralt teiste kolleegide ametialasse, aga aga nüüd on ta hakanud jah, nagu see minu arvamus on, see, et millal ma ütleks otse välja, et mulle tundub, et Siim Kallas ja Reformierakond arvab siiamaani, et Siim Kallas oleks olnud Juhan Partsist parem peaminister ja Reformierakond oleks just tänu omasele varasemale kogemusele teeninud. Valitsuses võib ka suuremaid ja tugevamaid positsioone. See on see, millega ta praegu mis tasandilt ta Juhan Partsi valitsust ja tema ministreid ründab. Hääletustulemused muidugi ei andnud seda. Valimissa mõtled valimistele? Ma tahtsin öelda, et siis peaks nagu kordusvalimised korraldamast nüüd, kui inimestel on igasugust liikluspatud teada, siis nad ilmselt Res Publica ajal nii palju hääli ei annaks ja see, mis riigieelarvega juhtus või juhtub, juhtub nii-öelda edasi. Siis ma ei usu seda, et Reformierakond aga ikkagi seda varianti, et Pärnu haiglale on nii-öelda selle lisaeelarve lisas ja sellisel sellisel viisil et võib-olla Dallase variant meeldinud. Aga selle rahulolematust otseselt hakkas ta avaldama pärast seda, kui see asi Riigikogus. Jah, et see on nagu see ebameeldiv osa. Ma ei usu seda, et Siim Kallas ei teadnud sellest ja kui ta oleks eelnevalt piisavalt Juhan Partsile seletanud, et sa aru, et seal tekivad seaduslikult need, need probleemid. Miks seda, miks seda ei tehtud? Jah ja haiged, tühipaljas lisaeelarve, mis varasematel aastatel, mida nagu ikka tehtud, negatiivsed ja positiivsed on, on läinud nagu suhteliselt märkamatult läbi, et ei ole mingisuguseid probleeme olnud, isegi siis, kui Eesti sai oma esimese negatiivse lisaeelarve kriitikat loomulikult oli, aga mingisuguse 300 400 miljoni pärast ei hakatud ka suuremat tüli tõstma. Nüüd järsku on, on tõsi küll, miljardi suurune peaaegu, aga, aga ikkagi. Et Reformierakonna fraktsioon kavatseb riigikontrolöri ka kohtuda, et arutada lisaeelarvetemaatikat, seda see on tõesti uus asi. See opositsioon püüab igat sorti põhi- ja lisaeelarveid läbi kukutada, nagu kolmapäeval oli. Noh, see on tavapärasest minu mäletamist mööda on kõikide eelarvete puhul opositsioon ühel või teisel hetkel nõudnud selle tagasivõtmist, aga aga, aga, et omad koalitsioonikaaslased see on ja. Kui ma mõtlen seda lisaarvet veel kord analüüsida seda siis sisuliselt, mille üle vaidlus käis. Kui Siim Kallas oli peaminister, siis ta ei leidnud Pärnu haiglale ühtegi reaalset lahendust, ta andis kogu aeg lubadused, kui oli suve alguses, ma arvan, et sügisel seal ehitustöö käib, kui oli sügis käes, siis ta rääkis, et oh hetk, hiljemalt kevadel on vaiad vaiad uued taas. Täpselt samamoodi käitus ka isamaaliitlasest Mart Laar peaministrina. Ja see nüüd, kui Res Publica leidis põhimõtteliselt variandi, kuidas Pärnu haigla lõpuni ehitada, siis Kallas, kes ise tegi paljaid lubadusi aastaid-aastaid jaganud püüab hoopis teise kandidaat taas selle projektile nagu nuga selga selga ajada ja see on näiteks Pärnumaal Siim Kallase Reformierakonna suhtes väga suure vihalaine. Selliseid näiteid võib teisigi tuua Kallase puhul, kui ta rahandusminister, siis ei oleks elu sees kõne alla tulnud, negatiivne lisaeelarve. Peaministrina tuli küll vastutegijaid negatiivne tähendab et riigieelarve jääb, jääb defitsiit ja pidasin ma siin? Jah, oleks ju Kallas rahandusministrina ju sudis viie jalaga vastu. Mulle hakkab tunduma üldse see, mida ei suutnud mina ette arvata ja nüüd ka paljud teised, et tänase valitsuskoalitsiooni juhus puul mulle tundub see, et opositsioonis ei ole mitte Keskerakond opositsioonis Reformierakond? Jah, opositsiooni määratlus on praegu üldse kuidagi kaks väiksemat on nagu audis, ma pean silmas siis Mõõdukad ja Isamaaliit. Nende hääled on kuidagi väga hädised, aga võib aru saada selle pärast nagu häält eriti pole. Häält jah, kokku 13 häält riigikogus ja ja Keskerakond ärkas, olles äsja ellu seoses selle lisaeelarvedebatiga või õigemini kui, kui rahandusminister Parts, Palts vastas Riigikogus küsimustele siis oli seal üks tõsine tõsine show, käis nii, et seda ka Eesti televisioonist üleeile õhtul näitas. See oligi nagu rohkem tegelikult so ega see ei ole ka veel tõsi, tõsine tõsine vastuseis opositsiooni poolt sellepärast samaks, samal ajal kui saalis käis hääletamine ja vaidlemine siis samal ajal ju Partsa Savisaar kohtusid pärast kohtumist Savisaar. Kiitus lisaeelarvet. Nimetati. Jah, aga ilus, ilus vaatepilt oli küll, sest Eesti parlamendis niisugust pilti sageli ütleme peaaegu üldse ei, ei näe ja ja rahandusministri ma tahaksin öelda, auks tuleb öelda, aga vastupidi. Kahjuks tuleb öelda, et ta nagu ei olnud salati asemel ta ei suutnud visalt reageerida, kuigi trumbid olid ka ausalt öeldes kõik opositsiooni käes ehk siis Keskerakonnaga, siis aga raskem põhjendada 145 miljoni eraldamist üle, mida ei ole, mida ei ole ja ja kes teab, millal tuleb ja kes hakkab üldse kokku paneme, kui räägitakse, et me võtame tööle inimese haridusministeeriumisse, kes hakkab nagu seda välja töötama, siis. No kui raha on eraldatud, siis kui projekt kokku kirjutada, ei ole ju mingisugune kunst krimisele rahas. Tegu on ka väga haruldase juhtumiga meie meie poliitika ja seda on ka väga raske põhjendada ja opositsioonile väga-väga lihtne, nagu rahandusministrit rünnata. Veel persoon koolidest, kui me räägime, et see on nagu meil persooninädal ja meil on täna persoonisaade, siis siis Ämari vangla peadirektor vaid direktor sai nagu ametist lahti ja ja kodanik masinad endiselt jooksus ja ilmselt jääb sinna pikaks ajaks vaevata jällegi üks niisugune negatiivse poole peale minagi kindlasti juhtum Eesti Eesti avalikus elus. Ja tõenäoliselt jääb masin jah, nüüd väga pikaks ajaks kui võib-olla lõpuni install ei ole küll enam mingisugust mõtet sealt Venemaalt tagasi tulla, kuid nii nagu ta esimest korda tegi Ütleme, et tegu on nagu nõukogude ajal selle kahe ja poole kordse mõrvariga, kaks mõrva ise ja kolmandas osalenud või niisugune ühesõnaga tõsise retsid vist iseenesest ju. Mulle tundub siiski, et meie, meie jõustruktuurid teda väga nagu ei otsinudki taga ühesõnaga midagi taolist, nagu ütleme, Ustimenko puhul Eestis käis noh, me kindlasti ei näinud. Ja kas oleks olnud vaja, ma ei tea, aga, aga, aga mees trellide taha tagasi saata ilmselt oleks olnud vajalik, aga, aga ma kuulnud asjaomasest ringkondadest, et nii-öelda kõrgemat häireolukorda ka välja ei kuulutatud ja, ja tehtud teadlikult. Tegelikult kaasneb palju filosoofilisi probleeme, et. Ega ütleme, peaaegu kõik saavad aru, paadunud mõrtsukat vangla ei paranda ja kuna meil surmanuhtlust ei ole, ma saan aru, et eluaegset vanglakaristust ja mitte ainult aga seal neid istujaid on vist naljalt ei määrata, sisuliselt ütleme, et ei ole, ma ei tea, vist väga üksikud on, taust antakse nendele ka ikkagi enne surmanuhtlust ei olnud lihtne ja kui sul tagastatud kaheksa-aastane vanglakaristus ja sa oled kannatanud daam siis ega see inimene iseenesest ei muutu ja masin oleks varem või hiljem sealt välja. Ja ilmselt suure tõenäosusega oleksite uued mõrvad sooritanud. Võib-olla veidi natuke küüniline olla siis võib-olla siis Eesti jaoks kõige parem klient oli ta vabadusse lasta ja lasta üle piiri karata, teades, et see mees ilmselt Eestisse tagasi tulla ei julgenud. Väga-väga-väga keeruline selline probleem iseenesest, et ta puhkusele saab teedee, mina arvan seda, et see oli viga. Viga oli see, et ta liiga hilja otsima hakati ja kolmas viga või hoopis suurem probleem on see, et kuidas on ikkagi võimalik 100 dollariga joodikuga koos üle piiri niimoodi minna. Kolmas probleem on minu jaoks kõige-kõige-kõige tõsisem ja siinses praeguses uues situatsioonis ongi kõige tõsisem probleem Euroopa Liidu idapiir ja Euroopa Liidu välispiir aastast 2004, mai, eks ole, kui referendum nii otsustab, siis on ikka väga kummaline, et Ustimenko masinad liiguvad edasi-tagasi, nagu tahavad, ujuvad üle jõe või, või smugeldada asju kuidagi teistmoodi. On ikka seal nüüd see, nagu, nagu see kõige tõsisem järelemõtlemise koht jõustruktuuridele tohutu töö võib öelda, et on tehtud viimaste aastate jooksul piiripunktides ja on tõesti arvutisüsteemide arvutivõrgud. Kogu andmestik kontrollitakse kõiki pass läbi nende koodide isikuandmeid ja tema varasemaid piiriületus ja kõike, kõike muud. Aga muidugi parameetri piiripunktist eemal on täiesti võimalik Eesti piiri ületada, nii et sa ei pea kellelegi. Passi välja ja teed, aga muidugi ka sellist asja, nagu oli kunagi Karjalas Poola piiri ääres kilomeetrite kaupa okastraati niimoodi 200 meetri laiusid lebasid neid ka muidugi taha, aga aga mida, mida ta peab tegema? Teiega üsna palju reisinud inimesena ma võin kinnitada, et nii nagu puuritakse sinu passi selles piirivalveputkas kas Eesti riiki sisenedes või siit välja minnes eriti naljakas välja minnes. Selliseid asju ei ole maailmas palju, on kriisikolletes ja on mõnedes mõnes Euroopa riigis, aga, aga üldiselt mitte. Kus sa lähed nii palju aega ühe ühe passiga, kuigi sa annad oma legaalse sinise passi ja kõik peaks olema nagu selge. Ja samas selle selle taustal kuskuss rullitakse, puuritakse su passi, lüüakse arvutisse, kontrollitakse kõiki asju siis noh, on võimalik 100 dollari eest, mis on nagu devalveerunud raha praegu 1400 Eesti krooni eest on võimalik, siis aga see piiri sa ütlesid muidugi õige asja. Et ega need okastraate ei tahaks tagasi tõesti saada. Ja vist on väga vähe riike maailmas jäänud, kelle ümber okastraadid on ilmselt Korea kahe Korea vahel on kindlasti okastraati betoon ja tavaline ja muud USA ja Mehhiko vahel kamist, midagi on ikka, aga USA ja Mehhiko piiri ületatakse illegaalset päris palju, sellest on kirjutatud romaane, raamatuid, reportaaže, mida, mida iganes on ikkagi ikkagi ikkagi võimalik. Et see, et ka väga hea tehnika korral on võimalik Eesti-Venemaa piiri tulevikus ületada Narva jõe, ma arvan, see jääb meie kahe riigi vahel ei ole küll selliseid mägesid Afganistanis mida ei ole võimalik isegi mitte tehniliselt valvata, aga. See on ka probleem, mida tegelikult probleem ei ole ju, mitte ainult selles raha ei ole piiri piirivalvel. See on ka kindlasti, aga kui sa ütlesid Narva jõe, siis seal on jah probleem, kuidas näiteks need Narva mehed, kes tahavad jõe peale kala püüdma minna et nad seal ei läheks mingisuguse jõe keskel vaeva saarekese peale ja sealt kurde türklasi peale võtaks, nii nagu aastapäev. Siin mõni aeg tagasi oli. Vähem kui aasta vist. Hullem kui see piiri ühtpidi ja peaks, meil on hea meel, et masinasugused on nüüd seal kus nad võivad siis olla parem kui neid siin ei ole, nagu sa ütlesid, Margus, aga, aga kui, kui see teistpidi ka peaksite tagasi siia tulla aasta tagasi ma sõitsin piki Narva jõge Narva-Jõesuust Narva ja mäletatavasti ma rääkisin sellest siinsamas saates ja sellest tuli päris palju päris palju, vabandust pärast. Ja vähemalt võin öelda küll, et aasta tagasi oli olukord Narva piiril ikkagi väga-väga nõrk, nii et meie vastu ei tulnud suurt mitte keegi huvi, mida me seal piiri peal piiri peal teeme. Võib-olla mingisugused tehnilised seadmed on olemas, mida me ei tea, aga kindlasti ei ole nendega kaetud terve piiridesse. Ustimenko ujumine Venemaalt Eestisse. See ei ole mitte mingi üllatus. On üks täiesti konkreetne seltskond, kes möödunud nädalal tuli täiesti legaalselt Eestisse, need olid meie omad, kallid narkokullerid ja palgamõrvarid. Nime jaoks täiesti arusaamatu šõu, mille korraldas küll põhiliselt Eesti ajakirjandus. Miks niisugune tähelepanu, miks niisugune kangelaseks tegemine? Ja nii edasi? Täiesti täiesti arusaamatu, nagu, nagu meil siin narkokullerid vähe oleks, nagu meil kohaliku narkomaania probleemi vähe oleks, süstijaid vähe oleks. Ja kogu seda probleemi, et nüüd toodina nagu taist tagasi ma ei suutnud leida seal mitte ühtegi sellist külge asjal, mis, mis selle nagu, nagu eriliseks teeks meie oma pätid toodi koju tagasi, ärilehes tegi sealsed kaugelt maalt. No tänapäeval Eesti inimesed käivad ju küll ja küll Pattaya sea Bangkokis puhkamas, et see ei ole patajas õppimas ka Pattaya õppimas, nii et, et see ei, ei tohiks küll enam midagi olla. Pihtimised, pikad intervjuud, Eesti ajakirjanduse lipulaevad, kõik, kes seda huvitasid, ajakirjanike hordid prügikasti otsas ja nii edasi, täiesti täiesti arusaamatu rutiine avalikkust, kus see huvi ka selle nende, nende inimeste vastu, et avalikkuse huvi oli ajakirjanduses üles kruttinud sellest hetkest alates, kui nad vahele jäid ja oli tehtud nendega intervjuusid ja reportaaže ka Tai vanglatest. Seal oli minu meelest oli nagu üks üks probleem, mis algust alates sellega kaasas käis, oli see, et karistused olevat olnud justkui liiga rängad nende kuritegude eest ja sain ju teada elu eluaegsed ja need tingimused Tai vanglas olid eba ebainimlikud ja enamik riike tõesti püüab ka Euroopa riigid püüavad oma vangid sealt ära ära. Neid inimesi, kes lennukitrepilt alla tulid, kas te panite tähele, et nad on kuidagi kaheksa aastat ebainimlikes tingimustes olnud? Vastupidi, häda nüüd siin nad ei ole rahul sellega, et nad peavad siis sealiha sööma vähemalt üks neist siis ta on harjunud saama puuvilja ja, ja muud sellist, nii et. Ma ei näinud seal ühtegi pintsutuse jälgi. Nendes inimestes väga raske öelda, ma ei tea, millisena nad sinna läksid. Lihtsalt arvan, et selles selles loos on, on üks, üks ohumärk Eesti ajakirjanduse jaoks ja see on, see on kolletumine. See on ajakirjanduse probleem. Jah. Ei noh, ega siis muud probleemid nagu ei olegi probleemid, omad pätid toodi koju ja võõrad välja, selles on kõikide riikidevahelise suhete üks aspekt alati olnud. Me mäletame, kui väga me tahtsime, et Venemaa oma oma omad kurjategijad siit ära viiks, osmanid aetakse, kuid siiamaani tahetakse ja, ja on. Kuule ja iga riik peab oma oma kurjategijad ise vastu võtma, kui vastane vähemalt vastakad Soomest tulema tõenäolisust, nii et maailm on ju tegelikult väike ja, aga, aga mis puutub jah, sellesse, et meie ajakirjandus nagu kolletub, see on minu jaoks nagu suur ohu, kuhu märk ka meie kvaliteetlehed, ka meie avalik-õiguslik aitäh täna, meie aeg on ümberraie kolletanud. Ma loodan, ka. Meie aeg on ümber ja täna oli siin vikerraadio stuudios Heikki Talving, Margus Mets ja Aarne Rannamäe, järgmine kord uus kolmik juba Mart Ummelas juhtimisel aitäh kuulamast ja kohtukõnele.