Tere laupäeva hommikut, kena, ei saa öelda, sest taevas on veidi pilves. Rõõmsaid sõnumeid võime siiski saate alustuseks öelda, aga kõigepealt sellest, kes siis tänast rahvateenrite saadet teevad. Teet Kallas, tere. Tere Rain Veideman, tere kaks, literaat kaks literaate ja saatejuht Mart Ummelas. Pilvisel hommikul tahtsin tõesti alustuseks öelda, et on ka häid sõnumeid. On eestlane jõudnud Džomolungma ehk Mount Everesti tippu. Alar Sikk on tema nimi vist, kui kõik need paika peab. Ja, ja veel hea sõnum sellel nädalal, Helsingi noored võõrastavad eestlasi varasemast vähem. Jälle hea sõnum. Ja täna loodame ka Riiast Eurovisiooni lauluvõistlusest head sõnumit. Aga sellega viskan head sõnumit otsas või kuidas on teil veel häid sõnumeid? Mina tulen väga, väga, väga, väga masendunud. Karsklased, mul ma tulen, ma tahtsin või tulla, aga auto on paljaks riisutud, niiet nüüd tuleb hakata hoopis sellega tegelema. Nii et nulltolerants ei toimi veel puhul. Nojah, see on juba mitmes kogemus tõesti Eesti vabariigis. Kuidagi jah. Sina teetestki, ütleksin neile ühe ja sõnumi, seal on nagu natuke rohkem aega ka elu paremat poolt näha. Ja need on kõik seotud ikkagi enamasti nende asjadega, mis, mis on ikkagi igavik olulisemad on, mis on kultuur ja ja võib-olla isegi otsapidi sport, noh ma oskan nii pisikest asjadest rõõmu tunda, et vaatan, et üks noormees on ligi 19 meetrit kuuli tõuganud. Aga see on nii pisikesel teada, ta on üheksateistaastane mees, seda võib, äkki saame kuulitõuke endale. Aga, aga noh, minul läks see nädal niukse kultuuri üllataja. Enn Põldroosiga veetsin, veetsin kokku poolteist päeva ja, ja siinsamas Eesti Raadio, sest minu meelest oli tunni aja eest oli meie meie dialoog oli eetris lindile räägitud ja kui ka noh, ütleme, väga väärikas eas seitsmekümneseks saanud mees üllatab väga noorusliku tembuga, kirjutab romaani, mis on tõeliselt professionaalne ja noh heal Euroopa kirjanduse tasemel, noh, miks ma ei peaks head meelt tundma, aga need on need, noh need rõõmud on mul alati olnud, ega ma neid pole kuskilt. Aga ma usun, et üle Eesti on palju inimesi, kellel on täna mitmeid väikesi rõõme, kartul sai maha või vaod kinni või, või noh, näeb, et kevad on aeda jõudnud ja midagi ärkama hakanud, sest et tõepoolest kuu aega on hiljaks jäänud, kena kevad, sedagi lugesin lehest ja ma käisin sel nädalal Valgas ja tõesti, olin üllatunud, et Eesti on ikka nii suur, et Valgas on juba toomingad õitsenud ja kõik viljapuud õitsevad, et vahe on Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel üsna suur. Tänavune talv on ikka mõjutanud meie ilmastikku üpris kõvasti. Monoliga Põlvas selline kogemus küll, tegelikult ma sattusin seal hetkelise kuumalaine peale, kui siin oli 10, siis seal oli 26 kraadi pool päeva päris päris jube nagu teine planeet. Aga kui vaadata ikkagi nädala ja uudiseid uudislindi pealt, siis ega seal väga palju positiivset ei ole. Sellepärast ma imesta sugugi, et ajalehed nii kõvasti haibivad, seda Eurovisiooni lauluvõistlus, sest see on siiski oma olemuselt ju positiivne sündmus. Kui midagi muud ei ole, siis on vähemasti üks üleeuroopaline lõbus. Kas kas selline sündmus üldse väärib teie meelest kogenud ajakirjanikud, et seda esikülgedel ja tuua siin on ka seda vaidlustanud? Eks üldine kalduvus on ju sinnapoole, et selle ajakirjandus tervikuna on väga suur osa sellest meelelahutusliku orienteeritud ja ja, ja selline grandioosne üritus loomulikult sobib sellesse formaati. Mis nüüd on, on, on välja kujunemas või kujunenud juba nii, et midagi pole teha ja, ja teiselt poolt, eks inimeste huvi on suur ja, ja, ja see on esimene põhjendus alati, miks, miks asja tuleb käsitleda? May võõrman helistas mulle ja Alustan paar rida mõtelda selles ulatuses ja mina olen kogu aeg jälginud teda nii või teisiti, vahest olen ka vaatamata jätnud, aga see häälte lugemine on tore ja aga muidugi ta on midagi, mis on alati oma aja nägu, ta, ta on ikka kõvasti muutunud ja, ja kui nüüd küsida, kas ta nüüd väga nüüd kultuurisündmus on, Ma ainult ütleksin ikkagi meediasündmus. Noh, nii nagu näiteks spordis on. Me oleme tunnistanud spordi, kultuuri osaks ongi, aga, aga siis tekib küsimus, et sinna alla käivad ju naiste poks näiteks mudamaadlus ja ja vot nende elemente on tekkinud tüütult palju, aga see võib olla ka mul lihtsalt head ja tasemelt niimoodi tagasi vaadates noh, et kes saab, skandaal oli ka hakkama, see arvab, et ta on kõmu kõhu plusse saanud ja vist on saanud isegi tattoo tüdrukud näiteks noh, negatiivsed prussid mõjuvad mõne silmis positiivsetele. Jah, kindlasti on see meediasündmuse meedia sündmusest kujunenud just nimelt nüüd viimaste aastate jooksul, tähendab, kus on lisandunud ja juurde ka täiesti võimas kanal, mis on veel rohkem ühendanud seal siis internet, eks ole, kus käivad lakkamatult hääletused ja, ja, ja, ja sõimamised ja ülistamised ja ja nii edasi, nii et see on toonud nagu täiendava mõõtmisena juurde, sest sündis ju euro. Eurovisioon nagu nii-öelda kultuurilise ühtsuse tunnusena, kuigi muusikapinnalt kunagi ja mis pidi näitama siis seda Euroopa ühtsust, siis nüüd me näeme, et tegemist on kõige silma torkama Euroopa massikultuuri ilminguks, muidu me ju muretsema, kui aeg sellepärast müüritud massikultuur rõhub meile peale, aga me läheme nüüd panen vastu siia oma, sest ma ei tea, et oleks ülema ameerikalikku, niisugust lauluvõistlus kuskil korraldatud, nii et see on selles mõttes võib-olla isegi heas heas mõttes meelelahutusmassikultuuriüritusi ja et hästi läks ju kaks aastat. Kogu aeg on, aeg on hästi ja täna siin võib-olla läheb hästi, sellel hoiame pöialt. Aga, aga jah, mis on nüüd küll huvitav, et juba aastaid ei ole eriti ükski lauljaga ükski võit võidulauljaga võidulaul sinna jäänudki üldiselt, et rikutakse unustama või noh, kasvõi Maarja-Liisiga oli siin vahepeal katsed tasa Aasias kuulsaks korraks. Aga Euroopas, mitte eriti Ameerikas, noh eks eurovisioon, Ale ja muutunud viimastel aastatel üldisemalt kee eelkõige Ida-Euroopa ja ütleme Vahe-Euroopa või kuidas keegi soovib seda nimetada maade lisand ütlemisega, kui te rääkisite, et seal see Euroopa idee, siis kas Euroopa idee oli teatud hektari hetkeks nagu natukene stagneerunud ja ütleme nii, meie meie riikide siin balti riikide, aga, aga nüüd üha rohkem slaavi riikide tulekuga on ikkagi see pilt ju märgatavalt muutunud. Need vanad tegijad on taandunud ja praegu ikkagi ruulivad nii-öelda need uued riigid. Veidi sama asi ootab ilmselt meid ka tulevases Euroopa liidus. Et euro eurovisioon on mingil määral nagu bee peegeldus sellest, milliseks on kujunemas tulevane Euroopa liit kus ka enam need vanad nii-öelda mõjukeskused ei pruugi paika jääda. Me oleme harjunud sellega, et räägitakse, et Brüssel otsustab või või Berliin otsustab, aga kui ikka Euroopale tuleb nii suur tükk juurde? Ega see Euroopa liit ka samasuguseks ei jää, me näeme, milline äge võitlus käib praegu konvendi tasemel Euroopa muutuma ja kindlasti seda on arvestanud juba need Ameerika strateegid. Ameerika Ühendriikide strateegia, et mulle tundub, et mitmed sobituvad loogiliselt instituudil on ümber ennast häälestanud just nimelt selle nõndanimetatud uue Euroopa peale mängimiseks nende nendega manipuleerimiseks, sest sisuliselt on tegemist manipulatsiooniga. Aga nüüd ongi selles, et kuivõrd need uued oporiigid lisanduvad Euroopa riigid kasutavad seda ära, Poola kasutab seda uhkelt ära. Eestigi juba kasutab seda ära oma väikese trumbikese, käib lauda ja eks see mäng läheb nüüd lahti, kui me iga aasta pooleteise pärast seal sees oleme, siis hakatakse mängi mitmele poole. Ühelt poolt muidugi Euroopa Liidu sisene solidaarsusega, teiselt poolt igasugused ahvatlused väljastpoolt nagu Ameerika Ühendriikide näol. Nii et põnev saab igal juhul. Põnev on, jah, maailm muutub. Aga kui sa rääkisid, et missugune on Eesti roll, siis natukene murelikuks muidugi teeb see millest rääkinud meie uus valitsus, palju siis meie rahva juurdekasvust ja värske statistika näitab, et aprillis tänavu sündis üle 400 lapse. Või kas ta nüüd oli nii palju ikkagi ei olnud nii palju üle 100 lapse vähem, aga üle 400 inimese suri rohkem kui sündis, nii et meie elanikkond on taas vähenenud ühe kuu jooksul 400 inimese võrra. Et see näitab, et siiski meie kodumaised probleemid on üsna tõsised ja võimekusele, kas see minna, aga kui mõisas kodus asju korda, siis ei too see Euroopa meile ka mingit õndsust. Mina olen ka seda sündimuse suremuse statistikat väga väga niimoodi aeg-ajalt murelikult jälginud. Üks kuu kaks tagasi oli see pilt üheks hetkeks kõne eelmise aastaga võrreldes sutsu parem, mine tea, äkki mingid kõikumised nüüd toimuvat ma nüüd äkki äkki see emapalk oleme naiivsed, aga äkki oleme noh, tuleb ju olla, aga aga tõepoolest, kohati kohati tundub, tundub, ikka tulevad mul need iidsed õitsejad tundma seda, et kus me siis elame, kes me oleme, et mis, mis, mis impeeriumi või riigi viimased hetki me elame, et noh tundub, et varsti ei ole seda enam, et mida me siin arutame. Ja sul on õigus, kindlasti niisugused üksikud meetmed või programmid, mis nüüd püütakse käivitada, mille üle jutt käib. Nad üksiti võttes on üks, üks mingi kild, üks kivi sellesse üldisesse loodetavasti. Eesmärki, et eestlaste sündivus kasvab, kuigi on ju, on ju puhtfüüsiliselt ja on selge, et seda võimalik enam tehasest sünnitajaid ei ole nii palju, et see oleks nahase progressioon oleks selgelt näha, aga et igal juhul see prognoos nüüd eestlaste osas nagu rahvastikuteadlased on öelnud peab paika, et 15 aasta pärast ole miljonid, tähendab, puit on eestlastest selle pärast, et ei ole lihtsalt piisaval hulgal neid sünnitatis tikitaksid. Aga ma usun, et tegelikult ikkagi kogu seda asja lõppkokkuvõttes määrab see üldine keskkond, milles me elame, siis siis noh, kas meil on, kas vanematel on töö lootus, kas nad ei pea hirmu tundma töö kaotamise pärast oma kvalifikatsiooni kaotamise pärast, kas kas nad võivad loota, et, et seal mingit lastetoetused, siis lasteaiad, et nad ei pea maksma pool oma varandust lapse aeda panemiseks või ja, ja jäta perekonnad püsivad enam-vähem ikkagi mingi usaldusringis, et ma võin loota vane-vanemate peale, et nad ei sure liiga vara ära, eks ole, et nendest on tugeja tähendab kogu see Eesti enda ühiskonna. Niisugune tervislik seisund, kui metafoori kasutada, määrab lõppkokkuvõttes selle, kas see elukvaliteet ja see on elukvaliteedi näitaja, sündimus, kas see, kas see muutub paremuse suunas või, või, või jääb mind kummitama kauaks? Ja teab veel mis, mis mulle tundub, et ka see see meedia, mille mõjusfääri ei taha tunnistada, aga mis on väga tugev mamma myyjalik, ütleme see kollane, kollane, naistele suunatud. See oli eelmise kümnendi algul iseseisvuse saabudes. Ääretult lastevaenulik, propageeris edukaid edukaid naisüksikema üksik naisemasid, kes, kes löövad. Ma olen näinud väga julgeid Okei, beibe aga, aga noh, nüüd on, nüüd on, kas ta nüüd trend veel on, aga, aga ühesõnaga ei panda lapsi kohaks ja no see on ka juba suur. Meil räägitakse üldse peredest ja tublidest emadest vist küll ainult emadepäeval ka ajalehes, et kui ma siin alguses rääkisime neist positiivsetest teemadest, et nüüd on nagu aura, visioon, päästerõngas, millega tahetakse midagi positiivset tuua siia ellu, siis, siis miks ikkagi ka seesama ajakirjandus on nii tõrjuv selle tavalise inimese suhtes? Vist ainult maaleht on selline ajaleht, mis järjekindlalt ka sellest sellest tavalisest eestlasest räägib, kes ei kunagi ei pürgi ega ei, ei satu kroonika veergudele, seltskonna rubriikidesse. Miks see ikkagi nii ma tean, miks see meie ajakirjandus on niisugune tõrjuv selle selle tubli tubli tavalise eestlase suhtes? Mina ei ole sellest aru saanud noolgemale. Lihtne ju surm on, on noh, lihtne skeemi oletus, otsustatakse lugeja Est ÄRA, lugejad torisevad massiliselt lugejakirjades ikka ei usuta ikkagi arvatakse, et surm, vägivaldne surm eriti müüb rohkem kui kui, kui sind ja noh, täiesti niimoodi mudelina ja, ja teinekord ooperis naljakas, kõik teatakse, mida lugeja tahab, aga, aga, aga luge lugejaid ja no väga mitmesuguseid ja, ja noh, ta saab selle suures toosis selle grilla Tralla saab ju teistmoodi väljaannetes kui tõsisemast meediastega tõsise meedia mure. Noh, me oleme küllalt viibinud koosolekutel, kus käib arutluse, mida ette panna, et see müüks. Ega sinna ei panda küll niisugust asja väga vähestel lehtedel on jah, emadepäeva puhul, aga, või kui siis mingid kellelgi on 15 last, äkki avastatakse. Aga, aga need argiteemade köitev köitev käsitlus ei mahu möödatakse päeva. Ja mis tänases Postimehes nullseisus on, vähemasti peab ütlema, et Postimees on enesekriitiline, kuna kirjade rubriigis avaldatakse lugejakiri, kes ei jõua ära imestada, et esimese leheküljekesksest pildiks on nüüd Vaiko Epliku soengumuutus, tähendab noh, see on ikkagi suur asi, võrreldes SL õhtulehe esikülgedega, aga jalan, preeria, püksikud jahvale põhiteema see on muidugi või ühe noor, ma olen siinsamas siinsamas laua taga ikka kasutanud seda vana võrdlus, tähendab, kuidas üks siis sugulane rääkis, et see on muidugi väga hea, ma ütleks, anekdootlik lugu, et laps sunnitakse sööma sellega, et kõigepealt antakse talle tiristatakse kõrval kellukest, siis koristatakse nõudega kenasti suuremaks suuremaks muutub see müra, kuni lõpuks peab tooma kohale kahuri, selleks, et lapseks putru hommikuse pudru ära, see tähendab, meil on tegelikult samamoodi minu meelest käib kogu aeg kumuleerimine selle selle nõndanimetatud projektiga neetud projekteeritud keskmise lugeja huvi. Aga tegelikult ikkagi ikkagi ei tea, mis lugejahuvi on. Ainult opereeritakse tema vaistudega, tema tema hirmude ja vaistudega hirmud, reaktsioonid paistvad, need määravad tegelikult meie nii-öelda meedia Igapäevase esiesitlus raamistiku ja see murrab sisse, muide mitte ainult see, see ei ole ainult kvaliteetlehtede suur oht, mis neid kogu aeg varitseda, seda, mida, mida Teeduga pidevalt kogem, eks ole. Kollane ajakirjandus olgu peale seltskonnaajakirjandus kroonika Õhtulehest reklaaminud lausena söövad ka vajalik, ega keegi ei ütle, et see on. Aga nad müüvad üksiknumbritena. Aga kui ma olen tillija, kui ma olen mingi ajalehe tellija, see tähendab seda, et mul on teatud usalduslik vahekord selle ajalehega ja ma ei taha, et mulle niisugust prügi iga hommik kaela valatakse kui postkasti torgatakse. Nii et see selleks, aga see murrab juga elektroonilistesse kanalites. Ma pean ütlema, et, et ma olin hämmastunud siin ühel õhtul Eesti televisiooni uudiseid vaadates, kus täpselt samuti tambitakse kolm esimest uudist on ainult niisugune, noh ma nimetanud sotsiaalseks porno graafiaks. Muidugi, leegid ütlevad, mis sa hädaldad, aga elu on niisugune. Nüüd on elus? Jah, kes juhtus kuulama, sest ma just sellest ka selle nädala kommentaarid rääkisime. Et alati on põhjenduseks, aga niisugune on elu. Rahvas tahab tõde, selle peale tuleb kohe küsida, mida te mõtlete rahva all ja mida te mõtlete tõe all. Aga, aga ma tahtsin hoopis teisest asjast rääkida ka seoses sedasama ajakirjanduse suhtumisega. Kui me praegu räägime näiteks siin kirjutab Tartu Ülikooli rektor näiteks Jaak Aaviksoo sellest, et me peaksime rohkem tähelepanu pöörama oma teadvusele arendustegevusele ja kirjutatakse ka sellel teemal üsna palju siis asi läheb ikkagi lõpuks raha peale mingite isiklike suhete klaarimise peale teineteisele ärategemise peale, aga sellest teadusest, mida meil tehakse, ega sellest keegi räägi. Eesti televisioonis jookseb praegu näiteks saatesari insenerid, mis on päris hästi tehtud haridus meedia poolt. Aga see on tellitud sari. Ega see ei ole nüüd, nagu öeldakse, televisiooni algatusel tekkinud, ega see ei ole nii-öelda tühjale kohale tekkinud, me näeme, kuivõrd raske on tänapäeval ajakirjandusse viia näiteks sisse teematajad, kus räägitakse noorest edukast eesti teadlasest, kes on tuntud kogu maailmas, tegeleb noh, ma ütleksin, maailmatasemel uurimustega. Meil on isegi seda meie tavapärasesse meediasse raske sisse tuua, millest see siis tuleb, see võiks küll olla positiivne teema ka ütleme nii, sihukesele, trenditeadlikule inimesele. Miks siis miks siis seda kajastatakse, mitte aga elasime omavahelisi vastuolusid ja rahade jagamisi? Noh, selline skandaal peab olema alati, eks see skandaal peab alati Ma võin kõrvalt arvata, et et eks ta, eks ta jääb ikka ka kuskil barjäärleb, et võimete kirjutaja, tarkusevõimeta barjäär ja aja ajapuudus ikkagi leht, mis toodab ennast iga päev ja noh, oled ju küll näed kõrvalt, kuidas need noored reporterid, noored noored inimesed, vanad väsinud vanainimeste silmadega viis teemat teinekord päevas peavad töötlema, kui sa nüüd teadvustama keerukusega satub. Ta ei pane päriselt mööda, aga, aga see jätku ja nendeks peaks olema. Noh, meil on kadunud nüüd viimne, viimne viimne niukene asi oli luult, kus vähegi keskendumisvõimelist ajakirjamärgi kultuuriajakirjandusest aga üldloetavad ja teatav hooletus meie kõigi vastu, noh, võin teisest, teisest eluvallast integratsioon see, millest räägitakse, seda teistmoodi mitmel põhjusel need Pedagoogilise Ülikooli siseelu niimoodi kiiganuna äkki äkki äkki avastada, vot see on terve hulk inimesi, kelle käest pole keegi tulnud küsima, et kuidas see asi võiks käia, kes sellega ainult tegelevadki, kes, kes on, kellel on märksa. Ma arvan, et nad ei ole, nad teavad, kuidas asi on, aga, aga, aga noh, ilmselt nad ei ole nii, müüvad nii köitvad nii energilised, ise tulla, kaklema ja õiendama ja, ja nii tema jääbki. Ja, ja noh, see on paljudes valdades Mart, ma olen mõelnud ka selle peale, et mis on siis selle põhjuseks miks see kõik taandub kuidagi niisuguste isiklikele siis asjade ajamisele, võimuvõitlusele ära tegemistele. Ja Sa arvad, et ka muide see artikkel, mille sa nüüd professor Aaviksoo rektor Aaviksoole viitasid, ma lugesin tõesti seal läbi ja seal oli üks lõik, kus Jaak Aaviksoo viitab omakorda Eesti pangas välja töötatud strateegilise arenduskeskuse mingile dokumendile, kus siis võetud tsitaat selle kohta, et Eesti tähendab suhtumine haridusse, algab sellest, kuivõrd eliit on suhted, missuguse seisukoha võtab helid, mina, kes on säilitanud minu jaoks hakkabki sealt lihtsalt nutikas mees, oluline viga. Tähendab ma olen varem ka kuulnud näiteks niisugust seletust selle kohta, et me tahame, et me mingis asjas edeneme, siis paneme laua taha istuma Juhan Partsi, Edgar Savisaare, Villu Reiljani, Arnold Rüütlit ja kui nad lepivad kokku, siis me saame. Mis see on, see on kõige puhta kujulisem tehingutele loodud ühiskonna pilt, tähendab kõik meie suhteid reglementeerivad ainult tehingud, vaat kui panga president tuleb, kui tuleb ülikooli rektor tuleb peaminister ja nemad leiavad, et nii on vajalik nagu valgustatud maffia ajal, siis, siis on see rahvale vajalik see püra ümberpööratud püramiidi tipus, aga vastupidi, pihta peaks olema ikkagi see, et, et Ta teadvus oleks. Rahvas ise peab olema teadlik, mida ta tahab ja, ja meie ajakirjanike kohustus on just nimelt tuua seda esile, et rahvas oleks teadlik. Aga kahjuks ma pean tunnistama, olles ise selle asja sees. Mulle tundub, et me pigem vastupidi, me juba teeme, loome mingeid illusioone, süüdistame rahvast, et ta ei oleks teadlik, et otsustavad, need mehed, parts Savisaar ja, ja rüütel, vaat kui nemad, kokkulepivad see sõna eliit tegi vend kohe nagu veidi ärevaks ja vist, et minu meelest, kui me räägime sõnast eliitsis. Me räägime üsna üksteisest mööda. Või sa nimetasid neid mehi siin, nad on kahtlemata mingi otsustajad, noh, mingis mõttes otsustajad, aga tegelikult on nende selja taga ikkagi otsustajaks, on kapital. Ja tegelik eliit on ikkagi need mehed, kellel meil on Eestis raha. Siin võite nimetada kõiki neid poliitikud, nad on kõik sõltuvad nendest, kes neile raha annavad. Nii et selles mõttes, kui räägime eliidist ja kui sa ütled, et see eliit peaks aru saama hariduse väärtusest, siis sa pead rääkima nendest ärimeestest. Ja kas, kas ja missugune on nende intelligentsi tase, kas nemad seda mõistavad? Sellest tuleb rääkida, ma usun, et nii Palts kui, kui parts, kui Reiljan, kui Rüütel mõistavad, aga kas ka ärimehed alati mõistavad ja kas see on nende jaoks motiiviks tänasel päeval? Vaat sellest ei räägita, see on nagu see on nagu vähetähtis on, võib-olla jah, Aadu Luukas, ma ei väida, aga ma mõtlen ikkagi seda põhimassiärimehi kellelegi ja see on tegelikult see tegelik raha ja kes on see noh, see meie tarbimiseliit, sest nemad tellivad reklaamid, nemad määravad selle lehe sisu ega siis lehe sisu ei määra peatoimetaja ega mitte vastutav väljaandja, vaid selle määrab reklaami tellija. Kui reklaami tellija tahab ikkagi täita lehe autori raamidega, siis kes ei julgeks ikkagi midagi halvasti öelda auto kui nähtuse kohta, kes julgeks kritiseerida autostavat ühiskonda Eestis. Ütle mulle üks ajakirjanik, kes seda julgeks. Välisjärele enne saadet natuke õiendas ja olme, kui me räägime sellest, kuidas Eestis üldse otsustame, siis seal autode, maaletoojatest, autode importijad on need, kes otsustavad selle üle, missugune meie kultuur, need on mingisuguste noh, ma ei tea, hulgikettide esindajad, noh, need on need, kes otsustavad seda, missugune on Eesti ja on mõttetu rääkida. C vaimne eliit siin tänasel päeval midagi otsustab, mida kiiremaid autosid meile pähe müüakse, seda, seda, seda orkester täna väga hästi tõestab, et mis te siin hädaldad meie ametnike kallale, neil liiga kallid autod, need pole üldse mingeid autodega midagi, need on mingisugune vaestemaja, need on mingid Žigulid, eks ju. Et vaat-vaat, see on see mõtteviis, kus see kõik alguse saab. See on see mõtteviis, mis meil on juurdunud. Et tasapisi. Me tulime autode jutuga muidugi selle nädala nii-öelda kõige kurvema teema juurde, ehk siis ühe uue poliitika, nagu öeldakse, läbipõlemise juurde mis on isegi natukene nukraks teeb. Ma ei ole kunagi arvanud, et seal midagi uut on, aga aga ma ei oleks uskunud, et see ka nii kiiresti oma lõpu leiab. Nii kiiresti, nii kapitaalselt noh, ta on isegi, noh mina näiteks oleks süzee välja mõtelnud, siis ma ei oleks julgenud, oleks tundunud see elus nii, juhtud ühe kuuga üks valimised võitnud jõud, kes, kes kelle, kelle peamine trump on aus silmavaade ja tõotus kõik, kõik kõik teha viimse pulgani seaduse järgi, jõudmata üldse ennast näidata valitseva jõuna, mitte milleski tema, tema, noh, on jõudnud silma paista täieliku printsiibituseta ja, ja enese enesehinnangut. Mäletate, arutlesime kunagi, kas teid oli selles saates, aga sellest moraalikoodeksist? Nojah, et moraalikoodeksit valitsemise leppe juurde, eks ju, seda saab olla ainult selleks, kui seda ei tahetagi järgida, eks ju. Et see on jällegi mingi näilisus, millega üritatakse lihtsalt nagu ette inimesi mõjutada kõige puhtal kujul. Retooriline võte, retooriline võte, sest noh, mina küll ei oska mitte midagi head kõigest sellest välja lugeda, mis nüüd on toimunud. Küsimus ju ei ole absoluutselt mitte selles, kas kiiruse ületamine kui ta nüüd edasi 40 kilomeetri võrra tähendab ka selles on muidugi võtab riski. Jah, ta võtab riski, kui ta võtab riski üldse kõik, ükskõik, kas võtab, kui põlv terve põlvkond riski, siis ta peab teadma seda, et selle riskid on hind. Ja sellele järgneb vastutus. Aga need kaks asja on meil välistatud, riskihinna üle arutamised ja ka vastutust enam ei eksisteeri. Niisugusi mõisteid. Kuule, ma tahtsin sult ringisid, sa ütlesid, saate alguses, et seal auto rüüstati ära. Kui palju sinul on liikluseeskirjade rikkumisi, umbes? Seda minul on, tähendab ma ei mäleta nüüd tõesti, aga neid on. Tähendab, ütleme, kui viimase 10 aasta kohta tuleb, siis ma usun kaks rikkumist ja parkimist vaikimisvigu on küll ja parkimisvigu Tallinnas oli kolm pärast veel kõlarite, neid oli klaarimist tükk aega, aga kätt südamele pannes käega kassa niimoodi igapäevaselt nagu tunnetad, et sa rikud liikluseeskirju. Linnas küll mitte. Ja maanteel sõidan ma täpselt sellel piiri peal, see on siis 90. ajavahemik. Miks sa seda teed, miks sina ei ületa kiirust nii nagu justiitsminister sama inimene või peaminister Johan pai, ma, ka minul ei ole niisugust vajadust tungini vältimatult vajadust ületada nelja mul ei ole vaja näidata, see tähendab, kui ma olen ületanud kiirust, siis on see olnud tõepoolest sihtkohta jõudmise vajadus. Et ma jään hiljaks. Ja siis ma tean, et see on väga suur risk ja ma tegelikult ma tunnen hirmu, samal ajal kui ma seda teen. Näiteks vot see ongi huvitav, ka mina tunnen hirmu, ma tean täpselt, kui ma mingisugust reeglit rekonna ei räägi isegi praegu seaduses, seda ma enda arust küll ei ole rikkunud, ma tunnen hirmu ja ma tundsin väga üle tänava punase tule all, näiteks punane pole minu paha olla. Ma mõtlen, et vist oli see üks, üks neli-viis aastat tagasi, kui, kui ma selle kiiruse mõõtmisega tõesti tähendab, tuli mu trahv maksta, siis oli veel tuli maksta, tähendab ei, ma tegin ülekande tagantjärele, aga siis võite interneti kaudu. Seal kirjutati välja ja siis ei olnud need maksud muidugi need trahvid ka nii suured, aga aga ma mäletan, mul oli autosse siis lähedased inimesed ja ja mul oli väga häbi, mul oli väga häbi ja sellepärast ja, ja, ja kui ma nüüd olen võtnud kiiruse ületamise risti, see on sel juhul, kui ma lähen, ma sõidan väga tihedalt Tallinna Tartuga ja te teate, et Tallinna-Tartu maantee kohutavalt koormatud ja eriti nende pikamaa sõidukite poolt ja, ja kui sa jääd sinna, aga ta sõidab 70 80 vahel, siis sa jääd karpi, sa ei saa edasi, sa pead võtma riski, et mööda temast saada ja nüüd hakkad ületama kiirust ja tõepoolest siis möödasõidu hetkel läheb sul 110 sisse. Ja seda ma olen teinud ja, aga ikkagi ma olen tundnud seda hirmu, et kui ma nüüd lähen mööda ja näen, et samal ajal mind mõõdetakse minu kiirust mõõdetakse, siis ma tean, et mul ainukene seletus, see, et ma olin möödasõidu hetkel ja seda politsei peab aru saama, aga nad ju teevad, mis tahavad. Vaat see on see. Kusjuures üks aspekt mind veel selles asjas hirmsasti häirib, on see, et ma saan aru, kui inimene sõidab üksinda, siis ta võtab vastutuse ainult iseenda eest ja see õiguse tegelikult inimesel on, kui maantee on tühi ja tegelikult ja see noh, see on nüüd öelda vaidlemise küsimus, kas on eksistentsiaalset õigust inimesel iseendaga riskida või mittekristlane ütleks, et ei ole. Aga, aga kui inimesel on teised inimesed kaasas ja kui tal on vanemad kaasas nagu ilmselt antud juhul, aga ma pead ei tea, anda seal nüüd justiitsministeeriumi pressiteade, et, et see niimoodi toimu, segame tegelikke fakte ei tea, keegi ei ole sellelt samalt Viljandi politseinikudki järele küsinud, mis siis tegelikult toimus tegelikult meil on kogu aeg muinasjutu jutustatud alguses peale kuidas see inimene, missugune on, tema on niisugune noh, ütleme moraal, kes, kes on valmis riskima oma vanematega. Jahimeeste arvates kirja tulles oli kirjanik, sul ei anna see kohe nagu maalt materjali Nobeli. Korra tagasi, kõik kõik on unustatud vana. 70. või kuue 70. oli heas vormis juba unustusse kippuv luule Rudolf Rimmel, kes kirjutas küll väga-väga kirglikku publitsistikat ja üks tema, Ardi, kell üks tema hüüdlause jõudis ekskiirust ületati ju nõukogude ajal ka muuseas just need olid esimesed asjad, mis ilmusid, noh, tol ajal hakkas miilitsarubriik, mida kaua aega ei olnud, mida, mida väga taunitav ja nõukogude ajal muide vallandati ka väga peaministri asetäitja, näiteks kiirabil haridus liiklusõnnetuse tekitamise tõttu edasi Rimmeli lause, mida mina tuleksin meenutada iga liikluseeskirjade rikkuja rooli, potentsiaalne mõrvar ja nii tema ongi ja eriti selles liiklushulluses autode hullusi, mis praegu on ja, ja kui seda on justiitsminister, seda hullem. Ja justiitsminister, kes päev-kaks varem on eksimuse või vale vale otsuse tõttu päevapealt vallandanud vangla vanglaülema distoimisid isenesest seaduse piires, eks. Lihtsalt Ta intuitsioon vedas seal jah, jah, jah. Ja, ja rängalt karistas, saatis tasumisele provintsi. Ja, ja kui siis selgub, et valetanud meile ja tema tema valega haakub, leiab, et see pole mingi eriline süü. Peaminister, kes kes rahva ka lihtsama rahva silmis. Mina kuulsin enne valimisi just Harjumaa küla inimesed leidsid, et parts on ikka see õige mees, et tema on aus mees ütleme seda teed, mina ei saa põrdsenam ausalt, keda ta, kui ta ütleb, et see ei ole see ei ole see asi, mille pärast. Ja kui temal on veel rohkem rikkumisi kui süüdlaseks, no siis läheb pundar nii sassi, et nautusi, õnnetus, tunne tuleb peale, aga siis tagasi selle, selle kiiruse lahendab noormehel on lihtsalt kõrgendatud enesehinnang. Arvab, et ta on väga kibesõit. Aga kas ta vanemad ka nii arvavad? Kas vanemate sõna seal maksab lihtsalt seal tagaistmel ütles, et ma ei tea, me ei kuule seda. Hea küll, jätame selle kõrvale. Samal ajal ma tahtsingi öelda, kui me teeme natukene nüüd noorele ministrile üle kohut, sellepärast et ta andis tagasiastumisavalduse, kus ta on siin vähemasti kui see, kui ta andis, selle jällegi on natukene ebamäärane või keegi ei ole dokumenti näinud, keegi ei ole näinud avaldust, keegi ei ole näinud seda teist avaldust, millelt eelmise tagasi võttis. Aga ta vähemasti andis, kas ta oli valmis tagasi astuma, kus ta väga kahetseb toimunut, aga nüüd tekib seda enam küsimus, et miks siis peaminister ei kahetse seda? No siin on nüüd ajakirjandus, on mitmeid versioone, lennukab solid, jah-sõna hakkab, poliitika, ei taheta näidata nõrkust koalitsioonipartnerite ees, punkt üks, punkt kaks. Miks volikogu läks nende lõhki ja, ja volikogus jäid kõlama siiski need hääled? Mis hääled, kes toetasid Martin Vaheri, et ta ei peaks tagasi astuma ja jällegi peaminister Juhan Parts viitab volikogu otsusele. Nüüd selgub, et nende kohtusin, saab üldse jõudnud, sest et see, kes olgu see mõni akadeemilises teatame akadeemikud, olid ju nördinud, kes kuuluvad Res Publicasse. Et mõni akadeemik võiks pöörduda oma istliku kirjaga, aukohtusse hakatakse asja käsitlema, aga keegi väidetavalt pole sinna pöördunud. Nüüd see, mis on üks oletus, vot nüüd me oleme hooletust. Et tegelikult Ken-Martin Vaher oli nende üks valimiskampaania suurimaid strateegia juhte ja erakonnas Erakonna esimehe kandidaat ja ma usun, et ka väga tihedalt seotud erakonna rahastajatega. Nii et Partsist erakonna sünni juures jah, ja ega me ei saanud, kuna me ei tea midagi täpselt selgeid, neid ülevaateid nendest asjadest ei ole siis meil tõepoolest üksnes oletada, et väga olulist rolli võisid mängida ka siis niisugused momendid, et et ka antud juhul osaline ise võis öelda, et mina astun tagasi, aga siis astub tagasi ka grupp seltsimehi, kes on, vaadake erakonnale tuule alla või erakonnale aluse loonud ja tuule tiibadesse puhunud ja nii edasi ja nii edasi. Sest mulgi varasemast poliitik kogemusest on teada, et need on ikkagi gruppide vahelised, jällegi jälle tehingud, ma tulin ikka sealsamas, see on tehingu küsimus, seal ei ole need ausus ja kõik muud need väärtused, need, need jäävad kõrvale, kui küsimuses on tehing ja praegu võimutehingus on jutt. Pigem ma arvan, et antud juhul ei olnud isegi küsimus mitte selles, et grupp seltsimehi ütles, et taastub tagasi vaid Juhan Partsile anti üsna selgelt mõista, et ta ise peab tagasi astuma, juhul kui ta ministri vabastab. Aga ja see ongi minu jaoks natukene problemaatiline, et nagu me näeme meil on moodustunud valitsus, mis koosneb kolmest jõust kolmest poliitilisest jõust, kus ministrite nii-öelda tagasiastumised ja ministrite ametisseastmelised peaksid olema ju ikkagi nagu koalitsioonisiseselt otsustatud. Praegusel juhul aga otsustas selle hoopis Res Publica volikogu ja selle taga seisvad jõud. Peaminister oli oma partei, volikogu vang, kui nii võiks öelda selle otsuse tegema. Ja mind hämmastas selle juures on see, et see nendel koalitsiooni kogu või mis neil ongi, midagi seal on, jaa, aga see õukonna nõukoda nõukoda ei võtnud, üldse seisund ei võtnud, aga see on nii hajuse organid selle kokku võtta ka koalitsiooni teised erakonnad, kes teavad, et see heidab kogu vallas võttis küll järgmine päev ise viimseni ära 400 turundada. Aga ta võttis küll selles suhtes sõna ja tema Pedasse õigeks, et see avaldus oleks tulnud vastu võtta. Nii et ei saa nüüd päriselt, et tema, see on muidugi oma seisukohta ei võtnud, aga aga mulle tundub, et kogu selle asja juures jah, ongi kõige müstilise on see, et, et meil on kogu aeg räägitud mingit ühte tõde aga selle taustal on kogu aeg toimub mingi terav sised, parteiline võitlus, mis tulemusena me saime siis nüüd niisukese? Nisukesi resultaadi ja siin siin jälgime kahte järelmit ongi minu meelest aimatav. Ta oli, et ega ta ei saanudki olla väga ühtne, üks meile üksmeelne asjandus, kui, kui keegi ei saanud täpselt aru, mis neil peale selle, et me oleme ausamad ja paremad kui teised on, nad oskasid äärmiselt hästi, nad oskasid tõepoolest psühholoogiliselt hästi mõjutada seda, teist kolmandat vajalikku inimest, öeldes ühele teadus on tore asi. Me toetame, teadusteater on tore, oli lapsena toredad lapsed, on tore asi, toetame lapsi. Nii, nad said huvitavaid häid inimesi sinna, kellega neil tulevikus pole küll suurt midagi peale hakata, see on päris, kui hakkab selguma. Teiseks on näha mõrakan olemas, kes vähegi sinisilmse ja kaaslane mulle väga meeldis, Berk Vaheri, ehkki naiivne, aga väga aus jah, aus, aus hoiak ja on seda ka enne olnud. Ja ka see, noh, ma ei ole, ei mäletagi ise Eesti poliitikaajaloost niimoodi, noh, ühe erakonna sees tekkinud probleemidest. Keegi tuleb ja räägib seal isegi pretsedent. Aga teine pretsedent ma ei tahaks, tahaks seda väga hullult liialdada, loodame, et see oli mingisugune jama. Aga aga kui see nii ka tegelikult on, Politseis alustati sisejuurdlust, kesklekitas infot ja siis anti, anti nagu nõu või sooviti või kästi politseinikel riigi riigihärrasid ja üldse mitte trahvida, siis on lihtsalt esimesed sammud vaikival ajastule muud midagi. Ja vaat siin tulebki Valer, mida, seda, kui sa. Nii on ja see on nüüd see jätkulugu nagu mis, mis seal edasi tuli. Meie politseis jah, toimuvad kummalised protsessid on, on, on tõesti ilmne lugu Kalle Klandorfi ka, mida on pidanud siseminister Margus Leivo kõvasti siluma? Mitte ainult Kalle Klandorfi, ometi ka meie Tallinna politseiprefektile, kes õigustas Klandorfi tegevust, see viitab ikkagi sellele ja omakorda selle nii-öelda avalikusse jõudmine ja nii edasi ja nii edasi, mille peale öeldi, et aga meil ongi kõik väga läbipaistev poliiti politsei tegevuses, siis ma ikkagi tahaksin veel kord tagasi minna selle Ken-Marti Vaheri juhtumi juurde, et miks siis ikkagi seesama noor Viljandi, mis ta nüüd oli, mis auastmes ta oli, see politseinik, kes selle kinni pidada, miks ei ole nagu mingisugust tema arvamust, seisukohta sinna jõudnud ajakirjandusse, kas ta siis ikkagi ütles tõesti niimoodi? Ken-Marti Vaherile, et tal ei ole eelnevalt karistatud, miks ta seda siis niimoodi ütles, kuigi olnud selge, et tal oli vist isegi kaks, eks ju trahv vormistati kohe ära. Ja ära, eks ju, vormistati minimaalses minimaalsel tasemel, et kas seesama asi teatud mõttes ei kehtinud juba ka varem. Aga lihtsalt nüüd ta tuli välja seoses selle Klandorfi juhtumiga, see kõrgemaid ametnikke nagu ikkagi ei tohiks üldse trahvida. No see oleks muidugi üsna hirmus, sest et siis me oleme ikkagi jälle ühe pika sammu banaanivabariigi poole edasi astunud, kus on erineva erinevad inimesed võrdsed ja võrdsemad ja seesama jutt nüüd sellest alarmkaardist, mis on uuesti välja toodud on, on ka natukene kentsakas, sellepärast et noh, me teame, et igasuguseid selliseid asju kasutatakse tõesti noh, mingil väga erilisel põhjusel, mis on alati fikseeritud, mis peab alati olema põhjendatud. Niisamuti nagu Klandorf, kui ta tahab teha eksperimenti, peab selle eelnevalt kinnitas maa ja nii-öelda fikseerimata ei saa seda teha. Ühel hetkel, et nüüd ma hakkan eksperimenteerima, tee peal politseinik märkab või mitte. Kuigi ma võib-olla hakkaksin vaidlustama, võib-olla oli tegemist tõesti sooviga kedagi kedagi ja ebaausad politseiniku vahele võtta, aga, aga kõik see asi näitab ju seda, et, et noh meil see õiguslik pool on ikka üsna ebakindel nendes asjades ja sellest tekibki võimalus siin spekuleerida. Ei saa midagi öelda, väga kindlalt ei saa midagi öelda, dokumentidele viidates ei ole neid dokumente tegelikult või neid ei jõua avalikus. Teisalt jälle eel veel üks asi, mis lisandub ikka jälle jälle selle juurde, et mis selle taga on ainult ainult oletused. Natuke naljakas on kuulda peaministri ehk mõne teisegi suust, et ei saa juba sellepärast vabastada, ta on parim justiitsminister. Inimene on kolm nädalat ametis olnud, kus, kus, kus nad teavad, et ta parimad see kõlab nii, nagu Jeltsin kiitis mõnda oma oma peaministrid, et kõik kroom, kes küsib kõige jubedamat. Kõikide aegade parim kaitse on see, kes tšetšeeni sõjas esiteks on, selle alustas ja häbiväärselt häbiväärselt laskis kolki saada Vene vägedes. Jah, seda esmaspäevast esinemist ka mina jälgisin ja ma tahaks ka teada, kes selle kirjutanud on, sest et noh, ma ei ole ka mingit nii naljakas tekstitükk aega kuulnud, ma tahaks loota, et see ei ole mitte tema vastne või üsna äsjane Kantselei ametinimetust ei suuda jälle öelda Kersti Liivat. Ma mõtlen. Võib-olla tuli parteikontorist, aga seda? Ma arvan, et see võis tulla parteikontoris, sest sealt seal oli nagu pask selliste selliste sees, mis, mis noh, noh, nihukest PR-lugu, et noh, et kollane Mark, millega vihjatakse Juhan Partsi enda jalgpalliharrastuse oli ja nii edasi. Selliseid võtteid kasutatakse küll minu meelest rohkem kaupade reklaamimisele, aga mitte tõsise eetilise probleemi rahvale selgitamisel, et see läks nagu üsna odavate odavate võtete peale enam-vähem sama sama dramaatika, sama dramaturgia kui see vande andmine kirikus. Mina saan sellest asjast aru nüüd niimoodi, et et tähendab justiitsministeeriumil tervikuna justiitsministril ja ütleme ka valitsuses on ikkagi väga raske. Nüüd neid sammusid põhjendada, mida nad võtavad ette selle, mis nendel nulltolerantsi või. Sest alati võidakse öelda, et hakata ise. Härrased, te ise ju olete hoopis teisel teise vastuse, hoopis teist tööd, nii et miks me siis ei või järgida nii, et ma olen mitmeid kommentaare kuulnud just nimelt sellelt pinnalt, et mis siis ikka, gaas põhja ja, ja kui julgeb keegi mind peatada, siis ütlen, et helistan Ken Martinile ja ja vaadake, mis, mis tema selle peale ütleb, nii et et ja see lipsas läbi nagu natuke ka vist selles kommentaaris, mis Kaur Kender kirjutas, kuigi ta lõpetas oma kommentaari selle teadmisega, et küll Ken-Marti naeratab jälle ja aga et võtku ta nüüd autojuht mõneksa. Kas teie, teie, suurte soome sõpradena, teate minust kindlasti paremini, et Soomes ei oleks niisugune asi võimalik, et selline minister kuskil normaalnoh, ma võib-olla liialdan, aga ainult Põhjamaades on need asjad. Noh, kõigepealt on seal, seal on ka nüüd Soomes on väga suur hirm just nimelt kiirus hirmutamis suhtes, sest et seal on seotud otseselt sinu sissetulekuga ja ja see uuritakse täpselt välja ja need on meeletud summad, mida sa, vaata mida sa selle riski eest võtad, riski hind ja sa tead, et isegi kui sa riskid jumala tühjal maanteel 130 140 kilomeetriga sõita ja, ja, ja sind võetakse vahele, siis sa maksad sellest väga soolast hinda. On see. Aga see tuleneb tervikuna, kuna nad Soomes järgmine päev selleni on veel kõrge ametnikuga, no siis on muidugi jama on selleks korraks lõppenud. Ma just tahtsin tuua Soome näite siia võrdluseks sellel nädalal Soomes kõrvaldatud teeametist, siseministeeriumi kantsler, endine minister, kari hägemises. Aga ma lihtsalt tahtsin selle näite tuua sellest, kuidas asju ühes tsiviliseeritud euroopalikus riigis kuidas toimitakse tähendab, tema vastu on esitatud kriminaalsüüdistus, see võib olla seotud nii palju on ainult läbi tilkunud tema ühe endise elukaaslase nii-öelda kallal mingi vägivalla sooritamisega. Aga sellega mingi kõik sellest piisaseta peatada tema tegevus kantslerina, aga ka keegi ei tegele üksikasjade öelda paiskamisega avalikkust, kus see eksju selle kohta, keda, kellele ta nii-öelda mida tegi ja kes on see ohver. Aga mitte, ma ei tahaks sind Ken-Marti Vaheri juhtumiga, aga ma tahaksin nagu sellise noh, nihukese noh, ühiskonna niisuguse paigal reeglid, pärasuse võrdluse tuua lihtsalt Soome poole, et inimesel on kriminaalkahtlus, minister teatab, ta kõrvaldatakse, ta ei tegele selle asja ümber, mingi tohutu vahu kokkulöömisega ei teki neid probleeme, mis meil siin tekivad ka sellesama justiitsministri puhul, kus selle ühe ministri võib-olla kõlbmatu ministri vahelejäämisega tõmmatakse vesi peale kogu valitsusele ja jällegi tavanii-öelda teatavas mõttes kogu riigile. Vot see on see kõige naljakam oluliseks jõulud ja ta on ära kolinud, see lisaks sellele ikkagi siis minister oli, institutsioon on Ken-Marti Vaher niisugune, nagu ta on, aga me ei tohi koos tema isikuga tõmmata peale vete institutsioonile ministri näol valitsuse näoli riigi. Sellest tulenebki jälle jälle, millest ma olen kirjutanud ikkagi, et suurtele sõnadele vaatamata. Meil ei ole riigi lojaalsust olemas, me tegelikult ei ole üldse harjunud sellega, et et meil on oma riik, et meil on selle riigi vastu tõeliselt kohustused kodanikena ja meil on mängureeglid siin riigis kehtestatud. Kui me tahame elada riigis, mille nimi on Eesti, siis eksisteerivad mängureeglid, mida me austame, vähemasti enamus austab. Kurikaelasid on palju. Kurikaelad ei saa olla meie valitsejad, jumal hoidku, selle eest. Nojah, umbes niida. Kuule, Rein, kas tuleb sinuni aegade hämarusest, meeldav Savisaare valitsuses oli ühel ministri, kas oli liiklus mingisugune tõsine liikluslugu ja kas Savisaar ei lasknud teda lahti või võimalik? Toomas pretsedent on kunagi, seal oli jah joobes joobes oli ja siis oli üts päeva kohe. Paljukirutud Savisaar siiski oli seekord otsustav, mõtleksin. Nojah, mina ei tahaks hakata neid siin kedagi tähtsuse järjestusse või õiglusjärjestusse seadma, sest et poliitika tähendab, seal on võimalik tulema, aga see on kõik, on ka Eestis on võimalik, on võimalik ka ise tagasi astuda, nagu demonstreeris Signe Kivi eelmises valitsuses. Tõepoolest, sellisel hetkel ta pääses disinstitutsiooni, ütleme niimoodi, me võime ükskõik mida rääkida, aga ta päästis tegelikult ju valitsuse mainest. Erakonna margi ja iseendaga selgus praegu Ja, ja iseenda maine ja ükskõik, mida me sellest arvame, aga igal juhul inimene käitus nii, nagu selles olukorras oli ainuvõimalik käituda, kui ta on nii-öelda aus Eesti ametnik. Aga nagu me näeme praegu sellest juhtimist, et see ausus eriti veel kõvasti välja hõigatud ei pruugi, ta jäigi plakat. Ta ei käinud plakatil, see valis kord ja lisaks sellele, et tõepoolest varjus kahte kehtivat Eesti rikkumist mis siis sõna Eesti ekspress tõi välja ja, ja nende tähendab väljatoomise viiside üle. Kohe jälle algatati uus juurdlus, et kas jälle kukkus, politsei lekitas, kust nemad selle teada said? No niisugune niisugune lumepall, mis kogu aeg. Aga ma tahaksin sellest natuke edasi minna, see oli vist. Kas oli Postimehe toimetus, Urmas Klaas, kes kirjutas, et seoses nüüd seal Ken-Marti Vaheri ja valitsuse maine langus, aga mis saab meie euroreferendumist, et me teaksime temagi, peaksime nagu mõtlema selle peale. Me ikkagi koos selle, selle juhtumiga nagu ei hakka endale rahvana ja riigina midagi halba tegema. No mina olen öelnud sellekohase oma seisukohad. Olukorras, kus valitsus iseenesest on ebakindel ja see tuli esile ka lisaeelarve arutamisel ja nende viimase aja sündmuste taustal. Noh, ei saa valitsus ise olla see-eestvedaja ja ta peab hoidma antud juhul madalat profiili, sest et kui nüüd tema hakkab peale suruma ja nõudma nüüd lähme, tulge teie umbes nagu pioneerimaleva juhid, siis ma arvan, et see annab vastupidise efekti. Siin peaks olema autoriteetsemaid. Üks huvitav signaal tuli, millest täna pikalt jõua rääkida, ilmselt järgmise nädala teema Keskerakond võttis osaliselt hoiaku, aga mitte Keskerakonna liider ja olla Euroopa liidu poolt. See, see, see on ilmselt tõusev teema järgmistel nädalatel. Kusjuures veelgi huvitavam on see, et sealsamas juures oli väikeses kastikeses artikkel, et vilja savisaar on lausa vastu vilja Savisaare vastu ja Edgar Savisaar kirjutab. See viitab mingitele nüüd seal siis esile tulnud pingetele selles erakonnas endas. Nii et tõepoolest, see on järgmine nädal, ilmselt meie kolleegid, ajakirjanikud jälle otsivad nüüd neid neid lisa ja vihjeid ja taustasid, taastasid. Ma julgen arvata, et näiteks homses saates igas riigis võiks olla üks lemmikteemasid. Arvestades Sealsete esinejate suurt huvi Keskerakonna vastu. Meie niisugust erilist huvi kellelegi erakonna vastu üles ei näita, meie oleme siin nagu rohkem püüdnud asju vaadata. Noh, valitsuse tasandilt, olgu seal valitsuses siis kes tahes valitsuse, rahvaalgatuse ja rahva vahekorda, mitte valides poliitilisi eelistusi. Oma rõivaste oleks võimalikult turvaline. Jah, aga, aga veel kord, tulles ikkagi sellesama valitsuses toimunu juurde tagasi, siis minule tundub, et selle Ken-Marti Vaheri skandaali taustal me saime nüüd vähemasti selle selgeks, et Res Publica ei ole kahtlemata mitte väga ühtne jõud. Et meil on tegemist ikkagi sellise kiiresti pärmi peal kasvanud populaarsuse pärmi peal kasvanud erakonnaga, kus on olemas mingi tuumik, mis ajab mingit ühte joont, me teame, et on olemas projekt, mille kaugem eesmärk on jõuda Eesti vabariigi presidendini selle partei seest ja on hulk inimesi, kes on nagu kosmiline tolm kaasa haaratud siin valimiste vahelisel perioodil ja kes need on hakanud märkama et midagi muud toimub seal kusagil, mida nemad, mis neile on räägitud, panin tähele, et meil oli väga lõbus sinu metafooridest, kosmiline tolm. Ma olen seda proovinud ja see peal. Aga tõesti, nii ta on, nii ta on, et midagi on seal selles galaktika keskmes on see must auk või mis, aga mis seda juhib. Ja, ja selle tõttu noh, tõesti, tekib küsimus, et kas ikka rahvas nüüd teab täpselt, mida ja keda tavalisse mind huvitab selle asja juures nüüd järgmised avaliku arvamuse küsitlused. Mis kohal? Valitsus tervikuna ja Res Publica asetseb, see on üks asi, teine asi on see, et mind huvitab, kui palju läheb veel vaja aega Eesti rahvaga. Kui hääletajaga endale valitsejate vahel valimisega eksperimendi eksperimenteerimiseks, tähendab, et nad, need valimisvalimised, et see kogu poliitiline kultuur võtaks niisugused noh selles mõttes normaalmõõtmed, mida me oleme lähiriikidest, ma mõtlen siis lääne poole tähele pannud ja selles mõttes ma loodan väga ise küll selles mõttes ma olen eurooptimist või koguni euro lootusega, et Eesti muutub osaks Euroopa liiduks liidust, et siis siis mõned seal enesestmõistetavad ja kirjutamata seadused imbuvad või levivad ka Eestisse. Aga ma tahaksin tsiteerida täna mõlemas Päevalehes harva juhtub, et kõva sõna rubriigis on üks ja sama tsitaat Jaan Kaplinski tsitaat reedeses sirbist. Nii Res Publica kui Keskerakond, nii Res Publicas kui keskerakonnas on ilmselt andekaid poliitikuid, erakondadena on nad aga minu meelest ebamäärased ja perspektiivitu moodustist. Kas Pole, nagu öeldakse, materjal ikkagi mõtlev inimene, jõuab teinekord selliste kristalliseerunud tõdemuseni, et selles on mingi väga sügav tõde? Sellega muidugi kriipsutatakse mingil määral kogu senine Eesti poliitiline elu maha, aga, aga midagi on selles, sest seesama kui te viitasite Keskerakonnasisesele vastuolule ütleme Res Publica olukorral, siis see näitab tegelikult, et meil ei ole sellist erakonda, mille kohta me võiksime ka öelda 100 aasta pärast, et seal rahva ära. Nojah, aga ükski nendest erakondadest ei tikkinud ka välja arvatud siis Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, mis 90 89. aastal konstrueeris selgelt siis selle järjepidevuse hoidjana, mida kunagi Eesti sotsidel oli, aga pärast liitudesse lahutades ja, ja uuesti liitudes ja ja, ja qualeerudes kaotas oma näo, mõõdukutesse poliitikas ei olnud, seda restitutsioon oli, ei olnud, kui jah ja selles mõttes on, aga omandis oli omandis, oli pinget, aga see ebamäärasus, mis valitseb tõesti meie erakondade sees, see võimendab tegelikult kogu riigile või riigipoliitikale ja, ja rahva enesetundele tervikuna, mida tõepoolest erinevad mõõtsüsteemid ka näitavad, nii et ei peaks, ütleme kokkuvõtteks, et kui saaks lahti sellest ebamäärasus, kuid midagi oleks kindlat kuskilt jah, ja me saaksime ka lõpuks teada, kes on see eliite, kes otsuseid langetavad. Teet oleks tahtnud rääkida, aga vist advokaat Viktor Kaasiku natukene, kes on sellel nädalal ana jõua versiooniks, seal ilmselt pikem jutt, aga, aga see veel kord vihjab sellele, et me kas me ikka täpselt teame, kes meid siin juhivad ja, ja mis motiivid. Teet Kallas, Rein Veidemann, Mart Tummelas võib täna stuudios nädala pärast juba Aarne Rannamäe juhtimisel läheme edasi kuulmiseni.