Ja taas hea meel tervitada kõiki rahvateenrite arvukaid kuulajaid, loodetavasti vaatamata saabunud suvele. On vist ikka suvi? On, on teid rohkesti, meie kuulajad, kas raadioaparaatide juures? Täna on siin vikerraadio ümmarguse laua taga head kolleegid, May, pöörman, Postimees, Sulev Valner, Maaleht ja mina, Aarne Rannamäe eestitelevisioon. Nii on ja suve ei ole aga üks Eesti rahva suuri kevade üritusi suuri rahvaspordiüritusi Eurovisiooni lauluvõistlusel sedapuhku läbi. Ja nüüd ei jää muud midagi üle kui oodata järgmist, sellepärast et nii palju juttu kui selle ümber ei ole ühegi teise teema ümber vist kunagi. Kokkuvõttes ma mõtlen puhtsõnade massi meie ajakirjanduses, näiteks Eesti televisiooni, kõik vaatajarekordid on on pika puuga löödud üle poole miljoni vaataja, mis, mis meenutab mulle kunagisi häid nõukogude aega, kui Aktuaalse kaamera vaadatavus ulatus, kuuekümneprotsendiline näiteks noh nüüd me peame seda numbrit jagama nelja või isegi viiega. Midagi, mis mulje teil jäi sellest? Üks suur oli, selles laagris oli see kitsi sõu, oli, see poliitiline šõupoliitikat on palju selle asja ümber muidugi. Jagame kaheksale äsja see, mis ümber on see, mis sees on, kõigepealt, eks ole, minu arust tuleks jaotada, mina pean ütlema, et Postimehesse ei tulnudki üllatavalt see aasta nii palju kirju, mina eelmine aasta tuli näiteks märksa rohkem, ma ei tea, kas see šokk oli, et eestlased said sinna, jäid sinna lõpupoole nii suur ja sedakorda ei võetud omasid peksta, kes lõpu jäi, tuletagu meelde, et need, kes Eedeebule said, said ju ikka väga kõvasti peksta, kas vedaine settib, eks ole, kui ta oma korrespondendid Riiga me vist postimehest oli? Kohe kastimees oli kolm. Jah, ei, meil ei olda. Jälgisime seda Tallinnast, kuidas? Mina olin üks lihtsalt Eesti televisiooni vaatajatest, tõstsime teie seda 500 tuhandelist reitingu. Juhtivaid nädalalehte ei saadagi nii tähtsal üritusel tule, aga ma pean ütlema, et see oli järgmine aasta, Türki ikka saadad? Ma pean ütlema, et see on ikka tõsine sündmus küll, sellepärast et me vaatasime maalsega ja naabreid, vanad inimesed istusid ka ikka vapralt neljaks endale. Penergatki läksime naabrite juurde, istusid ikka täiesti vaprat ja kuni lõpuni välja vaatasid, ikka elasid sügavalt kaasa sellele asjale, nii et, et see oli tõesti mingisuguseid üldrahvalik üritus. Talvel mingisugune fenomen ikka on, sest et fenomen no no ma ei oska öelda, mis fenomen on, sest et kui me võtame nagu puhta lauluvõistlusena, siis neid kontserte on ju igasuguseid ja, ja ma arvan, et iga teine on tunduvalt parem. Seal olid minu kui mingisuguse muusika kuulaja arvamus, aga, aga see on ilmselt lausa üldlevinud arvamus, et noh, iga igasugusele maitsele, meelepärasemaid kontsert on ju uksest ja aknast tuleb meie satelliittelevisioonikanalitel. Nii et ometi üksi neist ei pälvi niisugust tähelepanu kui, kui see no ilmselt tegu ei ole jah, selle kontserdiga ja niivõrd, vaid ikkagi teatud sündmusega mida, mida võib muidugi püüda nagu osadeks vaata et sees ja väljas ja ja, aga tegelikult ongi kokku lihtsalt kompott, eurovisioon. Ja ongi nähtus ja ja minu meelest on väga hea, et mõned asjad on jäänud, mis, mis samas jagu eesti rahvast ühendavad ühise jutuainena. Ühise, niisuguse vähemalt üks õhtu. Me võime eeldada, et vot iga kolmas inimene isegi rohkem ütleme, on, on teleka taga ja just nimelt on inimeste lühist jutuainet, muidu tõesti tundub, et kaks Eestit, eks ole, ühel ei ole teisega midagi rääkida, eurovisioonist on nii-öelda igal pankuril iga pensionäri ka midagi rääkida. Täiesti ühine jutuaine, kõik teavad. Nojah, aga kohe läks, kui jätame selle minaga muusikalist poolt hinnata, ausalt öeldes ei oska sellepärast et mulle küll tunduda täna ei peagi, vahepeal tundus, et kõik need laulud on nii nagu vaheajata, eks ole, tuleb ühesugune muusikaline kuidagi. Ma ei tea, Shan tuleb, noh, seal lõid ju mõned maad, lõid sinna selgelt sisse, kaasa arvatud Eesti selle teise kõla, eks ole, või Belgia või Venemaa või nimetame neid siin tervikuna. No ma tean, et hea kolleeg, immo Mihkelson ütles, et tema, temal oli seda žanrit, mida türgi laulja viljeles väga selgelt, et see on väga hästi seal maailmajaos peale minev Araabiamaades üldse laias laastus peale minema, tema ütles, et noh, et see tema nägi kohe selles selles märksa suuremad kui ainult noh, selle laulu kõla tervikuna või seda head laulu, temal oli seal midagi muuta, aga sina ei tea, mina ei tea, anne ju, spekuleeritakse ju, et kes kellele ära pani, et Suurbritannia sellepärast silma ette. No vot sellepärast vähe ette. Ja noh, ma arvan, et Euroopa laiad massid ei ole üldse sellest teadlikud. Mismoodi eesti suhtus Iraagi sõtta või toimika siin sel teemal, ma arvan ka lihtsalt naeruväärne väljamõeldis. Ma arvan, isegi Inglismaa puhul see on, see on, ei vasta tõele, et oli lihtsalt, kes laul oli küll ilmselt oli lihtsalt kehv laulja seekord seekord ja seal olid ilmselt ka muud probleemid, aga jumal hoidku, mitte sellepärast, et inglise sõdurit praegu Iraagis on, et, et see nüüd aga poliitikat muidugi tehti palju. Venemaa puhul näiteks siin ilmusid juttu meie ajakirjanduses täiesti tõsiselt veel seda artiklit sellest, et et noh, Venemaa on niisugune esinejate ülbus või, või dershaavalikus või inimesed. Kahte vene noh, suhteliselt mitte täiuslikult arenenud tüdrukut vaadates tuli nagu meelde see, et nende ülbuse taga võib olla mingisugune surra kõik ambitsioon või, või ters, avalikkus. Ma arvan, et tüdrukud lihtsalt ongi niisugused, et nende kultuuritaust on õhuke, et, et öelda mitte olematu ja kuulsus on, on, on hakanud jah, ja see on alati ohtlik, kui kui kusihappe tõuseb üle nabapiirkonna, nii et noh, see on niisugune asi, et muidugi need punktid võisid neil ju saada saamata jääda, sellepärast et Iirimaa ei saanud rahvalt, nii et, et, et nende, noh, see see imago moodsa sõnaga on, on selline täpselt nagu nad on, nad suutsid tekitada selle ajakirjanikke solvata ja ajakirjanikest ülbelt üleolevalt suhtuda. Ei ole kellelegi kasulik isegi niisugustele tähekestele, nagu, nagu need tänavad olid. Kas oled head kolleegid, kes käisid eurovisioonil Riias Andrei Sägi viire tegelikult pärast ka seda rääkisid, et noh, et eks ikka hästi võeti laad, seda laad sa küll need ajakirjanikud vähemalt tunnistasid küll, et see manipuleerima eali tervikuna sellel ta tuul, hea nende, nende mänedžeri hea, sest ärme unustame, et ka Eestis mõlemat lehed ikka päris vastasid iga sammukesed, mida ütlesid seda pööret, kõik riietust, mida mõtlesid need, et seda peab möönma, et, et kogu see, mis nende ümber käis, oli hästi tehtud. Ise küsimus Jahnilist mõtte, millist mõjus avaldus? Kas see on alati see küsimus, et kas igasugune tuntus on hea tuntus, et, et kas näiteks meedia sellises meelelahutusmaailmas, et, et see, et ükskõik mida räägitakse peaasi, et räägitakse, et kas see nüüd mõjustatule hästi või halvasti, et seda muidugi võimatu ka teada saada tagantjärgi? Samas noh, kahtlemata kogu üle ei andnud selle eurovisiooni seltskonnaga võrreldes, nad olid ka ilma selleta palju tuntumad noh, ütleme, et ikkagi see tattoo võib meeldida või mitte meeldida ja ilmselt noh, nii-öelda paljudele nagu poliitiliselt korrektne on öelda, et üldse ei meeldi, eks sellepärast et nad niisugused koledad on. Aga ilusat tüdrukut, no ütleme, kogu see ümbritsev. Aga tegelikult noh, tunnistagem siiski, et kogu see selles muusikamaailmas kõigist neist 26-st esinejast keegi üldse mingit nime omab, siis on seda tuua, et noh, et ikkagi ikkagi ta oli võib-olla üle isegi kõige nimekam ansambel, ütleme eurovisioonist noh, ainukene, kellel kuhugi MTV näiteks 10 top hulka üldse asja. Laulumaailmas ilmselt jah, võib-olla isegi ava järel esimest korda, kus nii-öelda popmaailmas nagu kõige olulisem, mitte see, mis räägitakse, vaid see, palju plaate müüakse mitte see, kuidas keegi käitub ja mis ta inimesena on, vaid ikka see, kuidas, kuidas nagu plaadimüügi läheb ja tüdrukutel läheb hästi ja kui Ameerika turg nii-öelda vallutatud, siis, siis on ju terve maailm põlvili, nii et järgmine vastane just see andis 12, et selles mõttes. Ma arvan, et Eesti puhul on õigus nendel, kes ütlevad, et sealt Ida-Virumaalt tulid need, need telefonihääled põhiliselt. Kuigi mina ei ole ka. Ka, et ma arvan, et noored eesti soost teismelised annaks ka neile, ütleme vähemalt võib-olla see laul, mis eurovisioonil ei ole nende üldse üks nende parimaid, aga nende parimatele lauludele annaksid noored eestlased punkte küll. Ma tahan ka selles suhtes öelda, seepärast eilne päev e-hääletus ja ega siis ta küll ta jäi teisele kohale, mis näitas tegelikult, et tal ta meeldib. Möödas on need ajad, kus me arvame, et venelased hääletavad ainult venelaste poolt ja iga hinna eest krikivad, helistavad ja teevad, et see on liiga lihtne stereotüüp, tegelikult, liiga lihtne mõtlemine, eks ole, praegu hinnati seda laulu, selles kontekstis nende tuntust ja võib-olla tõesti Sulev, et noh, see, mis nad on enne teinud, mitte sedagi. No ütleme nii, et ma võiksin asja nagu laiemale pinnale, et neid vene tähti ja tähekese on ju Eurovisiooni küllalt näinud ja kõik nad on suure kolinaga läbi põrunud. Nii Pugatšova kui Pugatšova, vabandust, koor ja, ja, ja noh, neid on seal tulnud muumitrolle, kes, kes on ju Venemaal ääred, aga nemad ongi, Venemaal on ikkagi mujal, see sunnib meid mõtlema rohkem või laiemalt natukene selle ürituse peale, et mis siis ikkagi on nagu Euroopa, nagu sa siin surevad enne saadet küsisid, et me oleme nüüd varsti saamas võib-olla endale uut põhiseadust, siis siis Eesti vabariik on saamas endale uut põhiseadust, mida praegu pannakse kokku Brüsselis. Tõsi, meie osavõtul, aga, aga see, see sunnibki nagu küsima veelkord, et mis asi see Euroopa on, et kas, kas need vene tüdruk, kui ta on Euroopa või, või see türgi võidulaul on Euroopa või noh see näitab veel kord seda, et, et maailm on järjest väiksemaks saanud ja, ja küllap ta siis on Euroopa. Mina arvan, et nemad ei saa jaotada jah, et neid ise tõepoolest Vene laulu ja türgi laulu vahele jääb ju veel tohutult palju igasuguseid muid žanre ja, ja viise ja kõike muid, need on võib-olla härmas, mida sa võtsid, mina arvan, et see ongi tegelikult näitab seda mitmekesisust, et kui me hakkame seda latinud kuskilt tõmbama, eks ole, et vaat siit on Euroopa, sealt ei ole, siis me elame üldse põhimõtteliselt me läheme seda teed, mida ükski eestlane just nimelt ei aktsepteerinud. Või hea meelega aktsepteeriks, kuni sinnamaani, kui öeldakse, et aga, aga ega te ise ka Euroopa alles äsja ei olnud. Ega te praegugi Euroopa ei ole, sest et ega ega see see vimm uute tulijate vastu ka eurodes missioonil ka Euroopa liidus on ju päris silmaga nähtav ja käega katsuda. Tegelikult ongi jah, selle Euroopa piiride küsimus minu meelest natuke sarnane sellele küsimusele selle Euroopa puhtuse küsimus, et Päevalehes oli just kuskil nädala esimestel päevadel oli paar lugu umbes sellisel teemal, et me peaks nagu eurovisiooniga seoses mõtlema Euroopa puhtusele nii-öelda, et tõepoolest see Türgi ja Venemaa ju ei ole, et me peaks nagu tõmbama selle piiri kuhugi. See meenutab mulle 30 mulle ka kohutav, et minu meelest. See on natuke sarnane asi sellega, et kui me siin ütleme kuskil aastal 88 89 ise siin Eestis rääkisime sellest, et küll oleks ilus rääkida Eesti Vabariigist nii nagu ta oli enne sõda enerisse ja ilma venelast, et et tegelikult seesama küsimus, et kas minu meelest, et kas nii nagu Eesti vabariiki me vist ei saa enam kunagi ilma nii-öelda puhta rahvusriigina. Nii, ma kardan, et ei ole enam kunagi olemas ka nii-öelda puhast Euroopat näiteks ilma türklastest. Sest isegi kui me Türgi riigi nagu sinna serva peale sealt nagunii-öelda välja jätame, siis neid türklasi juba seal Saksamaal Belgias on, on kasvõi niipalju, et nii-öelda türklased on Euroopas juba niikuinii sees. Isegi kui Türgi riik ei ole. Eestlaste rongis ja arusaamine sellest, et me võtaksime, eks ole, soomlased, rootslased, need, need, need rahvad, aga teate, neid me ei taha. Vaat see mentaliteet kaugel tasahilju, see on täpselt seesama nagu venelastega lähedal uuesti, et see mentaliteet on tegelikult selle selles vanas Euroopas ka täiesti olemas, et paljud vanad eurooplased ehk siis endine Euroopa liit 12 tähega ühendus, et seal öelnud mitu korda, et noh, see üritus pole enam see, kui, kui need uued tulijad, mis mingisugused slaavlased, massiliselt mingisugust lõunaslaavi riik sisenes korraldusel Paldiski salati 1900 poolt ja nii edasi. Ja sellest barjäärist, see on paratamatu, sellest me saame ilmselt aja kallas üle ja meie ei peaks hakkama ise veel barjääre loome ja mõtlema, et et kas noh, ma ei, Türgi on Euroopa, kas Iisrael on Euroopa ja, ja üldse nendele Saksamaa türklastele peaks ka telefonile niuksed koodid panevad nad seal helistada ei saaks. Ja noh, eks eks-Jugoslaavia Ladermaks käeka koti pähe, eks alaliseks Peaks ikka ühtseks veel tagasi tegema ja nii edasi, noh et kui me ise tahad meisse niimoodi suhtutakse, siis me ise Miks niimoodi suhtuda tegelikult nagu globaalsemalt ka vaatama ikkagi äsja lõppenud Iraagi sõda ja neid jõuvahekordi ja need nii-öelda leer, mis sellistes konfliktides nagu tekivad, siis on ikka väga oluline, nagu mida rohkem sul on sõpru ja mida vähem on on verivaenlasi ja noh, minu meelest Euroopa seisukohalt kui nüüd hästi laialt vaadata eurooplasena tulemusena loodetavasti et siis Ma pean ennast praegu ütleme. Aga et siis ma arvan, et eurooplaste seisukohalt oleks väga rumal nagu tekitada enda kõrvale mingisugust vihast mitte euroopalikku Türgit soovida enda kõrvale, pigem nagu on siin tuleks rääkida samamoodi integratsioonist nagu nagu Eestis Kirde-Eestiga. Et tegelikult seesama. Mulle mulle siiski meie ajakirjanduses selle järel ka lauluvõistluse järel kraedena torkas silma küll natukest, sellist küll ironiseerivalt ja tõenäoliselt naljaga pooleks või isegi päris naljaga, aga ega nihukest rassistlikku suhtumist oli ikka küll sinna ridade vahele ära peidetud. Islami pealetungist räägiti ja kõigest, et see on tohutu oht sellele lauluvõistlusele minust kõige hullem selle lauluvõistlusega võib juhtuda on see, kui teda hakatakse liiga tõsiselt võtma. Vaata, minu arvates on see, et eestlased praegu erinevad seda põhilist asja, et see laul lihtsalt ei sobinud sinna ta, võib-olla ta hea laul, eks ole, põhimõttele, et mulle ta näiteks metsa saaks rohkem kui selles kohalikus žüriis kohalikul lauluvõistlusel. Teine laul, aga küsimus on ikkagi see, et me hakkame otsima neid põhjuseid, ei ole roopa ja teater, need türklased on süüdi. Need on süüdi ja sellepärast, et ei olnud soomlasi, eks ole, ja ei olnud neid ja neid, kes meil häälena, et me nagu ei näe seda põhiprobleerivaid hakkamegi laiendale, hakkame otsima hoopis poliitilisi põhjusi, sest see on lihtne. See on ilmselge, see tuleneb meie sellisest rumalast kirjastusest, minevikust, sellest, kust me tuleme. Kogu aeg olnud ju mingisugune projekti majandus, noh alates väga tõsisest asjast me peame kuhugi saama, kogu aeg. Me peame siit, noh, Vene väed pidime välja saama, mis oli igati loomulik, me peame ühte organisatsiooni saama teise. Mäletate, kuidas me, me tahtsime Euroopa nõukogusse 90.-te alguses ja kui me sinna 90, kui mu mälu ei peta, 94 saime siis oli niisugune tunne, et no nüüd me oleme õnne tipule pilvepiiril, istume, et nüüd on kõik probleemid lahendatud, me täna ei, meenutage seda organisatsiooni, me küll teame, et ta, noh, teadvustame, et olemas on. Aga, aga kas meile siin on, neil on kasulik või kahjulik või, või kas ta üldse eksisteerib, see on ka niisugune. Nüüd me nüüd me võtsime tohutult tõsiselt sedasama lauluvõistlust, me tegime siin igasuguseid uuendusi. Välismaised asjatundjad arvavad, et noh, see on ka üks näide sellest, et me võtame seda asja kole tõsiselt. Selles mõttes meie eest ära, et ei maksa neid asju võtta lõdvemalt, oleks film, et ma neid, mis, mis tuleb ja saab võtta lõdvemalt. Ma ei ole siin Postimehe esindajana. Ise küll ei esinda Postimehes, täna sa seal töötad minu jaoks nagu õnne tipp oli see, kui ma lugesin Postimehe esiküljelt. Vaiko Eplik on endale uue soengu saanud. Oi, see oli minu jaoks nagu see oli tõsine sõnum, kuidas ma tahtsin öelda, et ka sina? Jah, ma ütleksin, et see oli minu arvates ka üks selline suur-suur lollus, mis ta, mis ta pärast vaid siis välja, sest see, see ei ole nüüd küll uudis, mida mida eksponeerida. Kas see rahuldab siinsamas? Absoluutselt, ma ei tahagi sinu kaela veeretada, aga et selles mõttes on nagu tore, et sellest tehakse lugusid ja, ja kõik ja ajakirjanikud käivad kohale ja oli ka arusaadav siinsamast 300 kilomeetri kaugusel toimunud nii suur üritus, mis annab nagu ka meile veel kui riigile ja rahvale kõva promo, aga mina elasin kaasa selles suhtes küll, et lätlastel hästi läheks, selles suhtes ma küll elasin kaasa, nii palju mul seda ühtsustunnet oli. Ega ma põhimõtteliselt ei ütled meeldivat pärast paljude nende kohalike tegelastega nagu ütlused, et teate, meil oli ikka parem, meile oli parim lavakujundus, on meil parem vaheklipid, seeria hoopis teisest, see oli lätlaste nägemus, lätlased tegid, tõsi, eestlased väga palju toetasid, aga ka seda ei tasuks ilmaasjata rõhutada, sest siis me kisume seda vimma. Aga see ei olnud, eks ole. Lätlastele. Kui, kui me jah, väga räägime kahtlemata meie juba väga hästi väljaõppinud ETV tegelased, kes lätlasi aitamas käisid, et siin peab ikkagi sel juhul ma peaks ütlema, et eelmise aasta aust me peaks selle suure osa nagu rootslastele andma, kes aitasid meil teha ja mulle väga meeldis. Lihtsalt seal ja see asi ei pääsenud nagu domineerima, et näete, kus meie oleme, kõvad mehed, meie õpetame lätlasi ja needsamad lätlased õpetavad võib-olla järgmine aasta ma ei tea või ülejärgmine aasta kedagi türklasi vaevalt, sest et juba see, see kahtlusevari, et türklased nagu niisuguse asjaga hakkama ei saa, no tule taevas appi, nagu ütleb meie ekspresident. Kes räägi Türgis on käinud ja näinud sealseid kontserdikuulutusi ja milliseid üritusi see see rahvas oskab korraldada? Siis võib-olla seal on sellist lõunamaist lohakust asja juures ja, ja kõik on nii-öelda maniana. Aga, aga põhimõtteliselt võib-olla korraldavad selliseid üritusi ja see on nagu nende eksootika. Kui Ateena korraldage järgmine aasta suveolümpiamängud, siis noh, nagu ütlesid, vanad eestlased, tantsi liikuda, eks ole, seda niisugust korralagedust ilmselt ei ole ükski varem olümpia näinud, ma juba ennustan praegu näeme ühe asja, ma ütleksin veel seda, et eestlased tegid selle asja väga korralikult, väga hästi korraldatud, lätlased lähenesid, sellel asjal on minust lõdvemalt alates õhtujuhtidest, kes olid kuidagi vabamad, meil oli ikka teatud pingutatust ühel või teisel õhtujuhil seal. Ja kuidagi lõdvalt oli ja, ja kuidagi Vabartory sedagi. Ma arvan, et võib-olla osalt just tänu sellele, et nad olid näinud, kuidas Eestil eelmine aasta läks, nad said ka ennast vabamalt tunda. Mis mõttes oli? Mingis mõttes oli eesti nägu sellise Väino projekt pilootprojektina nagu näidanud, et, et läheb küll ja, ja tõenäoliselt midagi hullu ei juhtu. Ja noh, meil tõepoolest tõenäoliselt tänu sellele, et Eestil läks hästi, ei olnud neil selliseid pingeid peal, et näete nüüd esimene balti riik, esimene selline väike Ida-Euroopa riik, nüüd korraldab. Jah, meil suured asjad tegelikult seisavad alles ees, kui ma tahaks ikkagi seda näha, kui, kui Eesti on Euroopa liidus mis loodetavasti saab toimuma järgmise aasta maikuust. Ja saabub kord kätte, et kui, kui säilib vana süsteem, kui me suudame ja me, me peame olema jah, suure Euroopa Liidu, 25 liikmelise Euroopa Liidu eesistuja riik. Vot see on tõsine väljakutse, vot see on väljakutse, millest enamusel inimestel, kes oma igapäevaste asjadega tegelevad, ei ei ole nagu aimugi, mida sa tegelikult tähendab. Aga, aga see üks väike eurovisioonil edaspidi korraldada Eestisse on saanud, tühjasid. Nii, paneme siia praegu, loodetavasti läheb edaspidi paremini. 21. koht asendub mõne väiksema numbriga. Aga tegelikult oleme nüüd ausad, vaatame oma suurust Euroopas, siis me olemegi ju tähendab kõik kohad ülespoole, kahtekümmend ühte on tegelikult suuremad, kui Eesti on. Midagi hullu ei ole, nii et ei tasu põdeda ja minu arvates on nii, lähme nagu järgmise teema juurde koduste asjade juurde ja ja poliitilisemate tõeliselt siis poliitilisemate asside juurde. Personaalia oli, oli lõppeva nädala üks selliseid märksõnu. Räägiti palju kreetsetest inimestest, konkreetsete teemade juures, mis olid seotud väga konkreetsete inimestega. No ma tuletan meelde, et meie avalikkusele ja ajakirjandusele läks nagu suhteliselt kaduma, aga me oleme uue riigisekretäri vahepeal peaaegu saanud, ta asub küll tööle vist suve lõpus, aga ja kui me tahame mälu värskendada, siis me peame tema nimega, ütleme aga, aga ega see nimi meile ütleme nii tuttav ei ole kui, kui, kui endise riigisekretäri lepi fondid, mõni nimi, kes domineeris või, või keda võis näha ikka aeg-ajalt meie ajalehtede külgedel ja seltskonnaajakirjanduses oli ta nagu esindatud nüüd uus uue uue mehe vaatamiseks nime vaatamiseks peab, peab lehte lehte keerama, et teada saada, eks ole, Heiki Loot on tema nimi 30 kaheaastane, kui ma ei eksi, riigikaitseakadeemia juht. Tähtis see ametikoht on, ma ei oskagi nagu öelda, ma tean, et ta on, teda nimetatakse Eesti kõige tähtsamaks ametnikuks eesti esiametnikuks. Igal juhul tema, tema kohalemääramine läks võrreldes politseijuhi ja kaitsepolitsei uue juhiga nii libedalt, et, et avalikkus nagu midagi sellest ei kuulnud. No ilmselt on siin muidugi üks põhjus, miks läks libedalt, et temaga seoses ei olegi mingisugust skandaali, vähemalt seni ei ole, ma ei tea, võib-olla kas tema kiiruseületamiste register on ajakirjandusele kättesaadav olnud, näiteks? Ma vabandan muidugi ette, kui, kui see kuidagi kohatuna tundub ja kui, kui, kui mingi paturegistrile väga pikk ja, aga aga ilmselt kuniks oma vastu ei ole tõsiseid argumente seni noh, on ju igati Läti valitsuse ja peaministri õigus inimene inimeste usaldada sellele kohale ja eks siis elu näitab, kas see usaldus on õigustatud ja ja eks me siis saame siis temaga tutvuma ja, ja tema tegevust jälgima. No ja ütleme aga samal ajal siis politsei ja kaitsepolitsei juhtuda. Kinnitamine uutesse ametitesse on veninud, kui politseijuhi hoone ei ole tekitanud nagu mingit vastuseisu, annab juba ajakirjandusele vaikselt intervjuusid, just nagu ta oleks juba Harry tuulekoha peal. Harry tuul oleks läinud siis kaitsepolitsei juhi Andres Unga kandidatuur on on läinud nagu üle kivide-kändude ja ja mõnes mõttes on see kindlasti ka kahetsusväärne, et sellise ametikoha puhul avalikkus peab nii palju nagu spekuleerima ja üldse niivõrd palju tegelema selle küsimusega. Kuigi ma ei ole aru saanud, mis pärast need Andres Unga ümber on puhkenud üldse need asjad, mis pärast näiteks, ega keegi ei ole jäänud, mispärast näiteks Reformierakond nii kindlalt tema vastu seisab ei ole ühtegi argumenti toodud, mulle jääb praegu selline mulje, meile lihtsalt ei meeldida. Et nagu nad on, ise ise on tekitanud ja tegelikult see parlamendikomisjon ja parlament sellise praegu asetasid. Ajakirjandus ei ole ju tõstatanud seda, tal on teenistuskäik, mis ei tekita kahtlust. Noh, ma ei tea, või ju siis on mingisugused isiklikud motiivid, miks Reformierakond ei tahaks sellist meest sina seal näha? No seal ju ikkagi oletatakse vägagi isiklikke motiive, välisministri Boeron kärssas Ungari. No ütleme jah, et kuna on ka ilmselt oli väga omakorda heades suhetes välisministeerium eelmise kantsleriga, kellega Ojuland läks tülli ja siis järelikult noh, minu minu vaenlase sõber on järelikult minu vaenlane ilmselt võib-olla noh, ei tea ju neid isikutevahelisi suhteid, eks ole, aga loogiliselt kui kui ta oli personaliosakonna ülem, siis ta pidi olema seal hierarhias ametnikuna kõrgel kohal järelikult hästi läbi saama kantsleriga. Ja ju siis võib-olla olid ministriga omakorda probleemid, aga see on kõik oletus, sellepärast selleks peaks nagu seda majasisest nüüd väga hästi teadma ja võib-olla see ei, võib-olla see on ka täiesti spekulatsioon, võib olla. Tõsi olema, siis tulge taevas mõistusele, jumaluke, Eesti riik ei ole mingisugune koht, kus hakata isiklikke vastuolusid sellise ametikoha puhul klaarima. Kuigi Ma usun, ma olen ka neid jutte kuulnud ja ma usun mõnest inimesest küll külges on väiklane ja arvab, et tema ülesanne selles kohalongi kätte maksta, ära teha igavesti lõputult, eks ole, oma vend etapp pidada siis no kui selline minister peaks meil olemas. Kahetsusväärne küll. Aga ma ei tea nüüd, kui seal üks versioone, mille ümber ajakirjandus on ka muidugi nagu lokku löönud. Teine versioon on lihtsalt, et on tundmatu ja näiteks ütleme kapo politsei, kapo komisjoni liige, ütleme Ain Seppik, eks ole, eelmise siseministrina ütleb, et ma lihtsalt ei tunne kaasa. Välisministeerium väga traagiline protokolliülem pikki aastaid suursaadikuna Rootsis olnud ja nüüd suursaadikuna Ateena oleb minev mees, kes on kogu aeg olnud nähtaval, saame selle kohta saab öelda tundmatu. Kui need inimesed. Ma ei tunne üldse, võtame silmaklapid peast ära ja saagu varem tundma. Sest et Andres Unga on minu teada olnud nähtaval täiesti juba vähemalt 90.-te algusest kindlasti 90 91. Ta pole meie mees natukene natukene arusaamatuks jäi mulle nagu peaministri selline kulmu kutsutud, et noh nii tähtsa ameti puhul võiks seda meediakära selle ümber olla. Ma võiks ainult peaministri seda öelda, et, et neid ametikohti lihtsalt nii, et ta niimoodi nagu antud juhul neid on täidetud. Muule tsiviliseeritud maailmal on selline asi võõras, kokkulepped toimuvad tõepoolest kabinetivaikuses ja siis esitatakse kandidatuur ja see läheb alati läbi. Ja kui see asi tuleb välja, et mingisugune asi on, siis väga sageli ka seda kandidaate ei esitata, et seal on tõesti mingit väga suured ja põhimõttelised vastuolud, aga praegu praegu neid vastuolusid toob välja ainult opositsioon, kes ütleb, et tegu on inimesega, kellel ei ole nagu noh kellele juuraharidust või kellel, kellel ei ole sellist kriminaalprotsessi või, või ei ole mingit õiguslikku tausta, et menetleda, et kaitsepolitsei on ikkagi nagu politsei rohkem kui, kui noh, vastuluureteenistus, noh, eks need argumendid ära ka sellises stiilis, et mis sobivad ühele puhule välja kardinalauale käia, teisel puhul mitte. Ma tuletan ikka meelde, et meil on olnud nii justiitsministrilt, kellel pole vastavat haridust olnud, kui meil on ka ministrit, kellel pole üldse haridust ja haritust andnud, nii et see kõik on suhteline, see käiakse kaart välja siis, kui mulle see mees ei meeldi. Ta ei ole meie ringkonnast, on ju selge see, et praegusel momendil püütakse lihtsalt sellega rida, et ta ei ole minu ringkonnast, eks ole, mina teda ei tunne. Ma oma jutuga ma ei tahtnud kindlasti öelda seda, et Andres Unga on noh, kahtlemata ainukene ja parim valik. Ma tahan sellega ainult öelda seda, et mulle väga meeldib see, see valimise printsiip, et võetakse Euroopa tausta, Euroopa kogemusega intellektuaal kindlasti, kes, kes hakkab hakkaks juhtima siis meie vastuluureteenistust mitte mingisugune politsei, kas, kellel ei ole sellist laiemat maailmanägemist ja laiemalt maailma kogemust ja pealegi, kellel ei ole ka keeli suus, vaid kellelegi keegi veel konkreetselt praegu näidata, aga, aga põhimõtteliselt selline noh, Unga taoline taust mulle väga-väga imponeerib, sellega siis on, ma arvan, et see oli see va poolt tegelikult päris hea valik, üllatav valik, sellepärast lihtsam oleks tuua kindlasti mõnest kas või riigiettevõttest mõne turvaülem, eks, eks ole, või kuskilt ära või otsida mõni järgmine linnaosa vanem, kes on sellise taustaga ja panna seda paika olla, see inimene tunneb 15 aastat Eesti vabariigi käekäiku, aga, aga andke andeks. Ta sipleb kohalikus mudilas. Praegu ongi vaja inimest, kes tõuseb sellest kõrgemale. Võib-olla on ka, ei ole piisavalt käinud kohalike poliitikutega saunas, sest ta on lihtsalt nii palju ära olnud, aga, aga noh, on läbi käinud ka siin Sulev kannikese nimi absoluutselt aktsepteerin seda ka. Jällegi maailmataustaga mees, kes on nüüd väga palju näinud viimaste aastate jooksul ja kellel on minu teada vist isegi, on juuraharidus, nii et noh, miks mitte ainult et hakata hakata rääkima, et see peab tingimata struktuuridest tulema. No siis on küll midagi. Ei, no ma saan aru, et järgmine kord vaadatakse üldse, kas keegi on Tarandiga seotud? Ja teine asi on see, et need minu meelest ei ole ka üldse meie asi siin nagu avalikult arutada, umbes nagu see koht täidetakse, ma ei tea, mingi populaarsuse alusel vä või see, see ei ole ju eks ole, et see, see ei ole ju selline koht ja selline asi, et selleks on ikkagi needsamad ennekõike siseminister ja seejärel valitsus peab selle põhjalikult nagu läbi analüüsima ja tegema parima valiku, ütleme ainukene avaliku arutelu minu meelest põhjus saab olla see, et, et kas temal ei ole mingeid noh, niisuguseid selgeid, temaga seonduvaid probleeme, mingeid plekke, mis nagu välistaksid sellisele kohale asumise? Seni pole nagu Unga puhul minu meelest midagi niisugust välja toodud ja kiiruse ületamine nende hulka ei kuulu. Isegi tundub Et ta peab olema selles mõttes plekitud teda, ükski teine riik ei saa šantažeerida mingi asjaga, mis. Ja, ja selles mõttes küll, et minu meelest ka selles riigikogu kapo komisjoni puhul et tõepoolest ka nende ees ei seisa mitte iludusvõistlus kapo parima juhi kohale, vaid kui neil on tõsiseid vastuargumente, siis muidugi palun esitage. Aga kui ei ole, siis laske valitsusel otsustada tahab, las ikkagi Eesti riigis. Minu meelest peab ka ikkagi kutsuma üles. Nii, ütleme just vastavaid nii-öelda teisi teisi toimetajaid, aga noh, meediat ennast, eks ole, nagu ma isegi, et laseme teatud asjades ikka riigil toimetada rahulikult, laseme tal oma otsused teha, ärme kohe nii-öelda sea nagu kahtluse alla nii-öelda a priori, et, et kindlasti on mingi jama. Et võib olla noh, antud juhul mina ütleks, et nii selle uue riigisekretäri kui kui KAPO potentsiaalse juhi puhul, et et minu meelest, kui ei ole nendele põhimõttelisi vastuargumente, siis kinnitata, kui nad kohale kui, kui siseminister ja kui valitsus on veendunud, et nad on õiged inimesed, anname neile õiguse sõda valida, õiguse vastutada, võib-olla kui millegipärast selgub, õiguse eksida käib ka demokraatia juurde. Aga noh, parem mitte. Aga, aga igal juhul noh, keegi peab selle otsuse tegema, et, et ei ole ka mõtet. Seda. Et selles mõttes ma nagu olen Juhan Partsiga nõus, et ta ütleb, et selle asja ümber on nagu põhjuseta kära ainult et objekt tähendab parts, nagu väljendus minu meelest valesti asi pole meediakära, kära tekitab, ei tekita meediakära tekitavad tegelikult kaaspoliitikud. Kui seal on neli endist siseministrit, kes ei ole aru saanud, võib-olla tänini, et nad enam ei ole siseministrid, vaid tahavad seda ikkagi seda haldusala suunata, siis, siis see on üks asi, võtame Laanjärve, tseptikud, raskid ja daalid, eks ole, kõik ja kõik istuvad, kui, kui istuvad, eks ole otsustajate ringis või vähemalt tahavad olla otsustajad, siis seal on ka sisse programmeeritud tegelikult samastavad. No kindlasti on, sest kapo komisjon koosneb kuuest liikmest, iga liige esindab oma erakonda, nii et täpselt kõik kõik parlamendierakonnad on esindatud. Aga teisalt muidugi näib nii, et tõepoolest see, mida Aarne ütlesin, selline näiteks kasvõi ka valitsuskoalitsioonisisene kooskõlastusring ei toimi. Et see on nagu põhiline mõtteaine niisugune peaministrile ja et, et see võis olla Margus Leivolt geniaalne valik. Aga, aga käia see välja niiviisi ütleme peaaegu et nii-öelda koalitsioonikaaslaste teadmata, nagu võis aru saada, et nii ei ole mõistlik seda teha, noh, nii see asi ei käi, et, et see valik ikkagi kooskõlastatakse maksimaalselt, siis käiakse avalikkuse ette. Et puhtinimlikult ma saan täiesti aru kaaspoliitikutest, et et näiteks kui sa oled piisavalt nii-öelda kõrge taseme kaaspoliitik, siis sa ei taha lugeda ajalehest otsuseid, mille, mille kohta sa võiksid selle, sa võiksid olla selles ringis. Sulle öeldakse seda enne, kui ajakirjanik. See annab ikka egole kõva matsu, muidugi see on täiesti arusaadav. Nimelt egole annab kõva matsu, aga valitsus on tervik ja sellisel juhtumil ei tasu neid eriarvamusi tuua. Tahtsid öelda, et mina arvan teisiti või sedasi mingisugused mängureeglid peaksid olema selleks juhuks, kui, sest see pole esmakordne. Eks ära vaata, siin ongi küsimus tegelikult, kas valitsus, tervik ja mina, minule tundub, et selle, kolmikliidu valitsus on, on ikkagi vägagi kaugel praegu sellest, et olla niisugune hästi toimiv tervik, et seal on ikkagi täpselt kolm osapoolt ja kõik kolm osapoolt mängivad mingisugust oma omavalitsuse. Neil on oma ministrid, kes ajavad nii-öelda oma erakonna mingisugust asja justkui. Ja mulle tundub, et, Kes peavad orgu suu, et mitte segada eelmine kord ka täpselt sama, täpselt sama, see on juba mitu väga ilusa lausega ilusa niukse terminit kasutades lase riigil toimetada. No ega, ega peab ütlema, et see riiki praegu toimetab küll. Siis valitsuse võimuliit ehk koalitsioon ja toimetab nii et vähe ei ole. Täitsa uus, mis asja tuuakse ikka meie ellu abiministrid, abiministrite ametlik nimi, jah, mõni kangesti tahab nimetada neid politrukkideks, aga sellega ma küll nõus seepärast, et politruk ka minister nüüd on meil juba olemas, nad on niikuinii poliitiku abipolitseinikeks ja, ja, ja ka suurte riigiettevõtete nõukogud, kudeliikmete väljavahetamine, mis nüüd kohe hakkab. Ja selle nagu ettevalmistamine avalikkuse jaoks ja niisugune põhjendamine. See näitab, et riik toimetab küll. Nüüd on kaks, kaks asja, mida ma siin nimetasin, üks tekitab minus tõsist hämmeldust. Ja, ja teine mitte eriti. Võid arvata, vaid aru saama, kumb on kumb. Ma ütlen kohe ära, mul ei ole abiministrite vastu mitte midagi. Ma saan aru, see kõlab veidralt, et mingisugune ministri kloon tuuakse ministrite asetäitjad kogu samas on on täiesti levinud nähtus ja et ta on poliitiline figuur, see on täiesti selge, et ta saab endale konkreetse ja sisulise, mitte mingisuguse aparaadi juhtimise valdkonna. See on täiesti selge ja las ta siis olla. Et mis sellest siis nüüd hullu? No mina arvan, et esiteks, et võib-olla see ei peaks olema selline, et kõik peavad võtma, küsimus on ikkagi tõepoolest sellest konkreetsest. Praegu on ka niimoodi kahes kohas. Ma näen, näen küll need abiministri vajadust, ükstapuha kas me nimetame teda siis kuidas me teda nimetame, nimed sotsiaalministeeriumis, kus juba pikki aastaid ikkagi isegi juba 10 aastat on ikka tervishoiu valdkond selgelt olnud selline, kus, kus jõud ei käi ministrid üle, saldus alandiga suur tegelikult. Aga kas on Eiki Nestor, kes on rohkemgi kompetentne tööküsimustes, eks ole, või praegune minister, kes on avaliku halduse spetsialist, aga on selge see, et tervishoius on probleeme. Ja mina näen küll, arvan, et seal oleks väga kasulik, kui ta võtaks selle ala endale ja ta tõepoolest seda enam, et seal ju poliitiline juhtimine on suuremasti, kõik astuda antud haigekassale üle. Siiri Oviir püüdis tagasi tuua vähemalt ravimipoliitikaga ja teine valdkond võib olla aga äkki isegi kaks abiministrit olla. Ja teine koridor sellepärast et kui me räägime tõepoolest, ma loen tänasest postimehest ka, et kutseharidusreform, eks ole, ja kogu see, mis meil on tööjõuga ja kvalifitseeritud tööjõuga, see juttu ütleb ju ära, et meil ei ole, eks ole, seda sõbra tõepoolest oleks vajadus sellele, et see inimene tõepoolest nii olulise valdkonnaga tegeleks. Ma ei oskaks öelda teisi neid ma lihtsalt konkreetselt seda. Mina mina ütleks, kõigepealt ma olen nõus Arnega, et minu meelest mingit sellist traagikat traagikat küll selles ei ole. Kas seda Organisatsiooni tegelikult on organisatsiooni juhtimisskeemi küsimus, lihtsalt, mis, et kuidas ta nüüd efektiivsemalt toimekas joonistada ministrist allapoole kastikesed abiminister, kantsler, osakonnajuhatajad või on seal need kuidagi üldse teisiti nimetatud, teisiti joonistatud? See on tegelikult lihtsalt küsimus, kuidas nüüd see nii-öelda asi nagu välja välja mängida ja kui näiteks minister ise ja, ja erakond leiab, et sellisel viisil suudavad nad efektiivsemalt seda asja juhtida siis lasku käia. Ja muidugi mina ei usu, et tegelikult need ministrid, kes praegu ka deklareerivad, et nad jätavad selle abiministri võtmata tuhkagi nad jätavad. Tegelikult, kui rikka neile antakse hea võimalus luua üks kõrgepalgaline ametikoht, no siis nad kasutavad. Aga ma nagu minister teatanud, et nad ilmselt võtavad ja minule annab see väga selle jutuga, kuidas kõik rääkisid, et nad ei võta autot, ametiautot, aga küllap nad peaksid ka kiirustama. Need, kes, Üle jäävad, muidu hakkavad varastama, vaata, seal on üks küsimus on, kuidas seda täidetakse, sõbras Ta on küllaltki räägitakse seda, kuidas nõunike kohta täideti. Üheministeeriumil on minul väga kurb küll, kogemus, kus nõunik pidi aitama ministrile artiklit kirjutama ja see, mis välja tuli, oli nii katastroofiline. Ei vastanud isegi mitte algkoolilapse tasemele. Et küsimus on see, kas minister saab ikkagi loomulikult saadetakse, eks ole. Noh, ja kui on vajadust ikka Ta koht inimesele. No mis sest, et haridust ei ole, aga siis sobib saata riigikogu spiikri-le või mõnele ministrile, kus minister ise doktorikraadiga on. Eks ole, selline küsimus. Mõtlesin, et kas minister saab nüüd tõepoolest ise selle inimese valida, et see ei ole niimoodi, et ma võtan poliitilise abiministri ja vaatan kõigepealt Res Publica nimekirja läbi? Oletame Res Publica nimekirja, vaatan 10 inimest, näed, eesotsas pole tööd, pole mitte midagi, eks ole, pean seda võtma. Praegu tundub, et nõunike kohad on paljuski sellise sedasi täidetud. Noh, aga see on parteiline ametikoht, miks seda peaks nagu minister ise täitma? Ma ei näe siin mingit probleemi, kui koos, kui erakond kooskõlastab selle mitte valitsus, vaid just nimelt erakond, kes, kellel on see ministriportfell on antud kooskõlastab selle oma oma ministriga ja kui see asi niimoodi ei, ma lihtsalt ütlen, et inimese kompetanud seda asja valda mitte mitte ei ole oluline, sest nõunikud saadeti ikkagi väga palju suunati sinna. Mind lihtsalt hämmastab praegu, et nende ministrite hulgas, kes on teatanud, et nad võtavad siis maimets pomerants, Palts, Reiljan ja Tamsar ma muidugi ei näe, ei saa üldse aru, miks konstreini võtab, jõudsid Mario Sootna nagu kohta. Ma arvan, aga säru, mis pärast mispärast ei ole nende hulgas majandusministrit, kelle, kelle tegevusvaldkond on üüratu tegelikult ja kellel on tohutult üks probleem on ju see, et kõik need ministrid peavad, hakkame Brüsseli vahet voorima juba, tegelikult voorivad iga väiksemgi väiksemagi asja pärast peaminister, sest et ministrid suhtutakse Brüsselis nii Tooringkondades, aga eriti Euroopa Liidu ringkondades kui, kui ikkagi ministrist, kes esindab riiki on selge, et nemad peavad hakkama seal käima. Võib-olla nüüd abiministri koht ongi sellepärast vajalik, et oleks veel üks mees, keda, kellesse ka Brüsselis ikkagi suhteliselt tõsiselt suhtutakse, sellest ametikoht on peaaegu minister võib-olla, et näiteks muidugi näiteks läheb, eks ole, mingi osakonna juhataja siis see ei ole ikka üldse see, aga tema on juba ikka peaaegu minister, eks ole. Ja vastupidi, kui ma kuulasin neid opositsiooni vastuväited ja mitte ainult opositsiooniga mõnede reformierakond kindlasti vastuväiteid, et no mis asi, see on siis mingi mingi kloon ja ja, ja kes meile siia tuleb siis aru andma siia suurde saali meie ette ja kas mingisugune abiminister, keda me ei tunnegi, ja seal ma ei näe ka midagi muud kui ainult oma sellist ego paisutamist seal ainult, mis läheb, eks ole, Eholi kui tuleb kompetentne abiminister, annab, annab paremad ja selgemad ja asjalikumaid vastuseid, kui, kui see minister, kes võib-olla ei tunnegi keskkonnaministeeriumi haldusala piire ja nagu me oleme siin infotundides juba näinud, et, et noh, et need vastused on kaunis, kaunis kõhnakesed eriti noh, eeskätt sellepärast, et see valitsus on niimoodi, nad ei ole kõike suutnud nagu endale selgeks teha. Siis on ju palju parem, kui tuleb abiminister, kes, kes teab ja tunneb oma ainevalda väga hästi ja kui ta on poliitiline olla aga. Siin võib tulla, on see, et need et ma kardan, et iga minister igas ministeeriumis, võib-olla praeguse seisuga kui nii segane, nagu tundub sellest asjast arusaamine olevat üks nii-öelda mõtestab seda abiministri kohta omamoodi ja meil hakkab olema, noh, ma siiski oletan, et kõigis ministeeriumites hakkab ta ühel või teisel kujul olema, aga, aga lihtsalt mõne ministri jaoks on ta nõunik mõne ministri jaoks on ta jooksupoiss mõne ministri jaoks on ta nagu tõsine partner mõnes ministri mõnes ministeeriumis on noh, nagu sisuliselt nagu kaks ministrit tegelikult mina just mõtlen, et kas seesama rahvaliidu siseministeeriumi jagamine ei olegi tegelikult selle mudeli üks niisugune võimalik väljendus, et, et mida see Jaan õunapuu, tegelikult see siseministeeriumis sisuliselt muud on kui abiminister selles regionaalhalduse küsimustes. Tegelikult ongi umbes niiviisi. Aga see on nagu niisugune nüüd rahvaliit tõusis kõik koos püsti ja sinu suunas sõrme. Seal on üks küsimas, praegu on ka ju pomerants ja mainet näevad, ma arvan seda teisiti, kui see kontseptsiooniliselt tegelikult ette nähtud on, eks ole, sellepärast nad võtavad ühe ala välja täpselt nii, nagu õunapuud võeti. Võileivad võeti üks härra välja, eks ole, anti õunapuu, nemad näevad ka praegu ühe küsimustega või teatud küsimuste ringiga tegelemist. Ma arvan, et abiminister on tegelikult see, et tõepoolest vastavates telkides Tinki küsimustele, eks ole. Nii et see on õigus, kõik on erinevad. Jah, räägime tõenäoliselt nii-öelda sama nime all me praegu täpsustage mõisteid, ütleks valitsusele kõigepealt, et enne, kui see asi luuakse, muidu räägitakse seal ühe ja sama nime all, võib olla täiesti erinevatest funktsioonidest. No enam vist ei jõua, ma arvan, et see seadus võetakse enne, pärast hakatakse jaanipäeva ja vastu, siis hakatakse alles nagu sisuga täitma ja, ja persoonid persoonidega ka loomulikult küsimusel ressurssidest Sa saad aru, kui on olemasoleva eelarve piires, siis, siis seal on ka koer paljuski. Ei, aga kindlasti mõnigi olemasoleva eelarve piires tõepoolest mõnest nõunikust tehaksegi abiminister ja ega siis noh, natuke palk tõuseb, aga väga palju ressurssi polegi nagu enam võib-olla isegi siis noh, polegi väga keeruline, ütleme nii-öelda isegi võib-olla inimene ei teki sinna ministeeriumisse juurde, vaid olemasolevatest, keegi lihtsalt saab nii-öelda kõrgemasse staatusesse natuke kõrgemale palgale. Teine asi, mis. Iga persoonidega seotud, aga mitte siis niivõrd konkreetselt, aga kuivõrd võimuvahetusega ja sellest tulenevate asjadega on siis riigi suurte riigiettevõtete nõukogudepuhastustuli Seda, et nõukogude koosseis vahetub seal noh, reegel, see on loomulik see, et need on suhteliselt hästi makstud kohad paljudel juhtudel, kus vastutuse määr on hägune, sageli olematu ja lihtsalt inimene saab selle eest raha. No see on aegade jooksul ka üsna üsna selgeks saanud, on tõsi, nõukogusid, kus, kus tehakse tõsiselt tööd kus võetakse ka vastutust, teisiti, aga, aga põhimõtteliselt. Me oleme nii jae-, kui tohib, Need on praegu, nimelt on on see ka niisugune sõpradele kohtade tegemine ja, ja ustavatele lojaalsetele inimestele, et kohtadega tegeleda. Selles mõttes on see puhastustuli tänuväärne. Valitsused vahetuvad, tulevad uued jõud, kes teevad siis puhta, ongi ja panevad oma tasemele. Küsimus on nagu põhjenduses. Et miks, miks nagu nõukogud ja tegevjuhid peavad lahkuma, sellepärast et meil on nagu uus poliitiline jõud võimul. Vot see jääb mulle kohati arusaamatuks, kui Atonen ütleb, et et me sellepärast ei ole puhta vuugi, et meie vastutame selle selle ettevõted töö eest, aga samas ettevõtte majandusnäitajad on suurepärased. Et kohati mitte öelda hiilgavad. Siis siis jätab jällegi niisuguse noh, asi asi iseenese pärast tegemise lihtsalt sellepärast, et me tahame, nii et oleme võimul ja meil on antud. Mina räägin konkreetselt kahest nimest, tahan öelda siini. Kuigi sa ütlesid, et võib-olla ei räägi person aedast. Tallinna sadam. Erik Terk on seal praegu nõukogus, ma pean temast erakordselt lugu saada. Raju sobib, visionääriks, tunneb majandus, teeb kõiki uurimistöid. No ühesõnaga, on kompetentne inimene ja ta määrata keskerakondliku Keskerakonnaga poolt sinna, järelikult tuleb ta kõrvale heita. Eero Tohver, Reformierakonna endine peasekretär ei ole selle tasemega mees, mis on Erik Terk. Aga vahetus on tõenäoliselt vajalik lihtsalt sellepärast, et üks on teise poolt vale inimeste poolt määratud ja teine on õige mees, eks ole. Vaat sellised vahetused on kõige kurvemad, mis saavad olla. Tähendab, minu meelest see küsimus, mis nad need Nõukogude vahetamistel on üles kerkinud, on üks kõige halvemaid asju, mis nüüd pärast valimisi üldse on toimunud, see on, tähendab, see on palju suurem nii-öelda uue poliitika lubamises vaata söömine kui mistahes kiiruseületamiste lood. See on tõeliselt täpselt vastupidine sellele, mida kõik kolm praegu koalitsioonis olevat erakonda enne valimisi lubasid. Me lõpetame sundpolitiseerimise, me lõpetame nii-öelda riigi politiseerimise. Ma mäletan, ma tegin intervjuusid enne valimisi kõigiga, vaat see ka Siim Kallasega Reiljaniga kõigilt küsisin. Ma ei mäleta, ei ole nii palju aega möödas, tegelikult oli veebruarikuu, ei ole, ei ole nii ammu ja kõik vastasid kate juriidiliselt kõik erakonnad vastasid nii-öelda nii oma liidrite suu läbi kui nii-öelda erakondlike vastustena erinevatele ajakirjandusväljaannetele, erinevates teledebattides, kõik vastasid sundpolitiseerimise, ka meie, kui võimule saame, tegelema ei hakka. Meie püüame nüüd lõpetada selle halva poliitika, tab kõik mõistsid hukka selle politiseerumise eranditult kõik jõuliselt eriti Res Publica. Ja see on nagu minu meelest äärmiselt halb praegu nüüd et nagu täiesti rahulikult on nagu ära unustatud see valimise neiut. Minu jaoks on tüüpiline näide niisugusest, noh meil on nagu peaministri endisest ametikohast läinud käibel selline väljend, et paneme Kesk-Aafrika, et see ongi niisugune tüüpiline näide, et lihtsalt demonstreerimine võimu paneme, omad poisid sinna ja nimed omad poisid. Ma saan aru, et kui mingil määral vahetustest rääkida seal riigi riigi nendes suurtes nõukogudes siis võib-olla oleks, ma saaksin aru ja ilmselt avalikkus saaks aruvahetustest, mis tehakse nende nõukogude nii-öelda teed politiseerimise eesmärgil. Et kui eelmine võim on tõesti mõne nõukogu täitnud nii-öelda reaalselt keskerakondlastega, et siis mõni neist tõmmatakse sealt tagasi ja pannakse asemele, noh, inimene, kelle parteilist tausta ei ole, aga kes on tuntud targa inimesena, vot sellisest liigutusest võiks aru saada, et, et nii-öelda vähendame nende politiseeritust, mis on varasemal ajal tekkinud. See oleks nagu põhjus vahetamiseks võiks olla põhjus, kuigi isegi kahtlane sel juhul, kui näiteks firma tõepoolest hästi töötab ja ilmselt nõukogu on tegelikult ütleme vähemalt mitte seganud firmal hästi töötamast, siis ikkagi mina ütleks, et asju, mis hästi töötavad, no Era, kas vees väärismina ütleks, et asju, mis hästi töötavad nagu ärge ärge torkige natuke töötada? Kuule, mida sina teed, seega väga konkreetne juhtum, räägime sellest, Toivo Asmer läks ära ministrikoha pealt, eks ole, näridada ka enam ei tegele, esindab oma poega, kohta on talle vaja. No ütle, mida sa teed, tuleb ja koputab, pikaajaline parteikaaslane, tubli poiss ja poiss, sa hakkad talle tõesti rääkima sellest, et kure toimuma ei saa sulle seda kohta anda, et mul on suured plaanid, Eesti riiki, nõukogud, seal on lihtne anda see koht, ma arvan, et sellise mentaliteedi järgi kahjuks, aga madala järgi paljud asjad käivadki, sa ei arva? Ma arvan küll, aga ma tuleksin nüüd selle lõpuminutitel nagu nõukogu vastutuse juurde, no võtame siis sellesama Monika Salu miljoneid, mis meil avalikkust on nagu hullutanud viimase nädala ja isegi rohkem aja jooksul. Mis ei ole kahjuks siiski mitte ju ainukene juhtum selles nõukogude töö viletsa tööpraktikas. Noh, tuletame kas või meelde ju Avoviioreid, kes enam mäletab, mis kaheksa pool miljonit vist minema lendas, tühja sest, aga aga siis suhtuti niimoodi tühjusest. No minul kooli on nagu, nagu ullikeste kamp, kes mitte millegi eest ei vastutanud. Aga me ei teadnud ju kusjuures nõukogus olid, olid, oli, oli minister, oli esimees rahandusministeeriumi väljapaistev spetsialist, kuldnõukogusse, kes pidi vastutama rahaasjadest Aare Järvan. Mitte keegi, mitte keegi nagu ei, ei, ei vastuta nende asjadest tänases lehes. Jeesus kuulutab, et, et jah, me olime, tegime vigu. Et me suhtlesime nagu kuidagi noh, mitte nii nagu päris. Ikkagi, aga ma küsisin, vastutab siis selle eest. Monika Salu ju ei vastuta, tema ju itsitab vaikselt pihku, ma ei saa üldse aru, miks ta praegu avalikkuse ette peab nii tihti tulema. Miks ta, miks ta inimese on nagu, nagu nõus on seda tuld enda peale võtma tal ei ole üldse seda ei ole jah. Ei no tegelikult ega ikkagi jälle, mis me Monikas alust ka süüdistama, et tema tahab, tema ei määranud seda preemiat endale tegelikult. Autoriteetne zhürii ütleb mulle, et Aarne, sinu miljonist sinu pangaarvele on täiesti seaduslikud ja kasuta neid nii, nagu sa heaks arvad. No ma küll ei usu, et natukene võib-olla annaks lastekodule, aga üldiselt nad jääksite ikka minu pangaarvele, mis, millest see salu süüdi? No ütleme näiteks sina said, eks ole, kuulutati siin tõesti televisiooni parimaks saatejuhiks, tõesti oleks sulle näiteks eile sellega koos Ilmar Raag määranud ka miljon krooni määras, võib-olla lähed, vaatad, ma eile ei saanud kahjuks osaleda, ma pean vaatama pangana? Jah. Ja siis kohe pangaautomaadi juurde ja siis nagu ütleme, kas siis nüüd peaks. Noh, see ei ole sinu probleem, piloot, kes nii ei juhtu, sellepärast et siis ma enam siia saatesse ei tule. Ei, no mina ütleksin, delegaate piraasias, intervjuud asub täna lugeda sellepärast, et see kuulub stiili uks nii juhtus ja ütleb siin ka oma erakonnakaaslaste Siim Kallase kohta. Ups niimoodi juhtus, sest nimelt Eesti loto on rahandusministeeriumi haldusalas ja seal ka juba on öelnud, et midagi ei ole teha. Sai siis sai. Aga ma arvan, et mõningates nõukogudes mõningad inimestega juhtub neid asju liiga palju, sellepärast et Vilosius kuulus ka haigekassa nõukogusse, kus Siiri Oviiri äraolekul tema kui nõukogu aseesimees tegi kaup, see juhtus ja määras Hannes Danilovi tulemuspalga. Nii et see ei ole, teete, need ukse juhtus, ongi sisse programmeeritud nendesse nõukogudesse, kes vastutab, tema on ringi ei vastuta, tema on riigi kõrgeim esindaja selles vallas. Antud juhul Eesti loto kasumi jagamisel. Aga antud juhul siiski mina nagu ütleks, et Vilosiuse ja Eesti lotojuhtum on siiski oluliselt positiivsem, kui me näiteks võtame nüüd Avovi oli kadunud rahad kultuurkapitalist, et et siin siiski juhtus see, et tegelikult konkreetseid i ja, aga, aga noh, ta sai ikkagi tähendab firmale, samas läks kasumisse ja lihtsalt sellest kasumist, nüüd ütleme meie arvates, eks ole, nüüd liiga suur osa läks sellele tegevjuhile preemiaks ka põhimõtteliselt näiteks ütleme näiteks kui ka, kas me, kas me tegelikult mõtleme nüüd teistpidi seda olukorda, kui näiteks Toomas Vilosius oleks Eesti loto nõukogu esimehena tänaseks näiteks oleks olnud olukord, et, et oleks valitud niisugune noh, mitte Monika Salu, aga, aga noh, oleks sinna valitud mõni mõni teine, Monika, eks ole seda firmat juhtima ja Eesti lotole oleks näiteks iga-aastane kahjum kolm miljonit krooni. Nii et ütleme näiteks viimased kolm aastat oleks kogu aeg jooksnud kahjum kolm miljonit krooni lisaks ta tegi nii tublit tööd, tegelikult kahju, ma oleks võinud olla üheksa miljonit. Tegelikult mina plahutas praegu sinuga. Ei, aga ma ütlen, et tegelikult see on siiski ma ei tea, võib-olla on halb lohutus, aga aga mina, mina näen nagu selles mõttes seda siiski kus ma ütlen, ma näen seda, seda veana, aga mitte mitte niisuguse. Noh, kus ma ütlen, et riik ei ole siit siiski nii kohutavalt ka kaotanud. Kui nõukogud luuaksegi inimestest, kes ei saa aru, mis Hed kasumist 25 protsenti võib-olla niipalju siis on, siis ongi riik juhmid, inimesed valinud. Nonii. See on ilus, ilus lõpetus meile täna tänasele saatele. Ma loodan, et meie vaatajad-kuulajad vabandust, ei maandunud liigset pessimismi läbi niisuguste asjade Eesti riik läheb ainult paremaks. Soovime paanikasalule õnne miljonite kulutamisel, tehku seda otstarbekalt mängu mängigu kasiinos maha või kus iganes ta soovib, seepärast, et nad on teeninud need täiesti legaalsel teel. Siinkohal lõpetame stuudios Maywermann Sulev Valner Aarne Rannamäe. Järgmisel laupäeval ikka rahvateenrite väsimatult, siis mitte äraostmatute pidurdamatult, vaid väsimatult eetris. Uus kolmik Mart Ummelas juhtimisel. Kõike head ja ilusat laulu.