Tere kena laupäeva hommikut, rahva teenreid on taas kogunenud vikerraadio ümmarguse laua ümber. Täna stuudios Margus Mets Pärnu Postimehest, Ainar Ruussaar Eesti televisioonist ja Artumalassis raadio poolt juttu vedamas ja. Me ei ole tükil ajal nagu välja toonud ühte nädala teemat, aga arvatavasti sellel nädalal siiski on üks selline nimi ja kuju, kes on sellel nädalal vähemasti ajakirjanduses värvi andnud. Huvitav on muide see, et seesama nimi esineb ju ka Eesti ajaloos. Kui hästi meenutada ühe teatava ajastuga Eestis seotud, aga vaatame nüüd, mis teema siis on? Aga ta ei saa seda kujundust, käin nii kiiresti. Ühesõnaga vaatame, kas see kujundus tuleb, kui teda ei tule, siis räägime juttu edasi. Tähendab, tegemist on ühe politseinikuga, kelle nimi on Sirk. Ja see ajaloomeenutus läheb üsna kaugele tagasi. Tuleb teil meelde, kes oli eelmine Sirk. Eelmine silk ei olnud Indrek Sirk, politseinik politseinik, ta ei olnud kindel Eesti vabariigi valitsuse liige, poliitik veidike, aga paralleele nüüd kahe sirge vahel. Tõmba maja toimuma ei hakka ja tõmmata ei saa? Jah. Kuigi aastud poolest võiks võrrelda, tollal räägiti vaikivasse ajastusse ja ka nüüd räägitakse vaikivasse ajastust seoses selle noore politseiniku Sirgi lahkumisega politseist. Ajakirjanduses on väga selgelt ja ühemõtteliselt võtnud siin hoiaku, et tegemist on ohvriga. Mis te arvate? Seda ei saanud ja seda ei saa nii üheselt võtta, sest et Indrek Sirgi omakäeliselt kirjutatud lahkumisavaldust tema tema lahkumistema antud intervjuud ja väidetava korruptsiooni suhtes politseis on tegelikult rohkem minu jaoks ebaselgelt kui see ilmselge on see, et et politseis võetakse altkäemaksupolitseinikud, võtavad siiamaani altkäemaksu, mitte mitte küll kõik, aga noh, igas süsteemis on, on, on üksikuid, üksikuid. Igas riigis, igas süsteemis üksikut lurjust, nüüd mis teeb nagu kahtlaseks selle Sirgi ümber loodud märtrioreooli, on see, et et kasutatakse ka, ei ole ka siin taga jälle midagi muud, kas, kas siin taga ei ole siis ühtepidi siiski siiski võimumeeste ja ka poliitikute selline tugev surve saada lahti politseiametnikust, kes, kes justkui väidetavalt oli või oli inimeseks, kes läbi läbi kelle sattus ajakirjandusse nii justiitsminister Ken-Marti Vaheri liiklusrikkumiste jada kui ka kui ka palju muid seiku. Ja teistpidi, kas ei ole see, see indrek, Sirgi, selline taktika kasutada ajakirjandust ära ametist lahkuvat politseijuhi survestamiseks ja, ja, ja uue ametisse asuva politseijuhi survestamiseks enese tagalat kindlustada või on hoopis tegemist politsei juhtkonna, sellise ringkaitsega? Noh, ei tea, need küsimused igal juhul tekivad. Küsimused tekivad. Tahaksin ka Margus arvamust teada, on ju teada, et Harry tuul on kohe-kohe lahkumas oma ametist. Ja nagu kogusest süü nüüd Sirgi väljavahetamise pärast nagu langeb temale, ehkki me teame, et see ei olnud otseselt nüüd tema idee, vaid see tuli siiski kõrgemalt. Et, et siin oleks, nagu käiks mingisugune mäng teisel tasandil. Ma mõtlesin sellele küsimusele niimoodi, et me püüame kuidagi teha nagu politseinikud valgeteks ja mustadeks Sirk oli nagu valge politseinikest hästi puhas ja hästi aus ja hästi põhimõtteline, hea haridusega ja loeme sel nädalal Eesti Ekspressi just selline mulje tegelikult jääb ja ta tehakse selliseks pühakuks märtriks. Pärnus on Pärnu politsei perfektidega kuulnud ka ausalt öeldes kogu aeg mingisugune jama ja neid on ka seal välja vahetatud ja on püütud neid süüdlaseks teha ja teistpidi jälle põhjendatud, just need oleks need õiged, kõva käega mehed olnud, nii et kohalikud alampolitseinikud, tegelevast sõit prefekti välja, mulle tundub, tänas politseid jagada selliseks meie politseinikke headeks halbadeks politseinikeks, vaatame Ameerika filme, siis seal on väga sageli närvid üles ehitatud sellele, et politseis endas on need halvad politseinikud ja on head põhimõtteliselt. Ja siis need head alati võidavad selle kurja Marwan, et meie polid tänases politseis ei ole see võitlus ilgelt hea ja kurja, musta ja valgevaheline võitlus, vaid politsei paikneb kuskil halli piiril. Ja ta on veidi liiga palju seotud tõesti ka tänase poliitikaga. Politsei kaadriprobleem. Kõike avalikustamist, politsei, info oma, kõigile antakse tegelikult selline poliitiline tähendus, nii et see on ühelt poolt, mis ta teeb nagu minu jaoks selliseks halliks sfääriks. Ja teiselt poolt ei saa ju sugugi eitada seda, et tänane politsei on seotud allmaailmaga. Ja kui osad politseinikud, kui uskuda tänast postimeest, teevad nii-öelda täitsa otsest koostööd vanglas istuvate vaatajatega kurjategijatega siis väga paljud politseinikud suhtlevad allmaailmaga info saamise eesmärgil ja selline hallsfäär, mida ei saa öelda, kuidas politseinikuga suhtled, politseinikuna suhtlete kurjategijaga siis peaks seda tegelikult üles andma ja, ja kus on see piir, kus piss hetke pead seda üles-alla, aga samal ajal kasutada teda nii-öelda info info infoallikana? On väga palju palju küsimärke, aga ma arvan, et see ei ole mitte ainult Eesti riigi ja meie ühiskonna probleem. See klassikaline näide. Et kõik tipp-politseinikud teavad, kes on ühe või teise allilma grupeeringu liider, aga selleks, et teda sakutada, tuleb pöörduda maksuameti poole. Sest muud legaalset võimalust inimest vahi alla võtta ja vettpidavate tõendite alusel süüdi mõista ei ole, aga aga ma olen nõus sellega, et, et tegemist on nagu hallitsiooniga, ehkki politsei maine ja kindlasti politsei töö on paranenud nagu, nagu nagu Eesti riik tervikuna on arenenud ja ja mina, mina pean tunnistama, et minul viimastel aastatel ei ole politsei politseiga ühtegi ebameeldivat kogemust. Liikluspolitseinikud on suhtunud mus viisakalt, ei ole väänanud. Tõsi küll, mu viimane trahv pärineb kolme aasta tagusest ajast, aga ei ole vääranud mulle maksimumtrahvi. On aeg-ajalt oleme olnud piirdunud hoiatusega, kusjuures oleksid võinud teha mulle ta kiiruse ületamise eest trahvi, aga on piirdunud suulise hoiatusega. Eelmisel suvel oli mul juhus, kus ma, kus ma nägin käekotivargust, kus ma helistasin hädaabi numbril ja nägin pealt, kuidas Snelli pargis võti soomlastelt käekoti varastanud narkomaan inimminutiga patrull oli läheduses, maksuminut ei ole välja pressitud. Ühesõnaga minul nagu puudub viimastel saast, negatiivne kogemus, aga kui ma vaatan, kuidas näiteks internetikommentaatorid reageerisid Eesti Päevaleht Online'i palvele, kirjeldage juhtumeid politsei altkäemaksu sisse küll kubises, kubises nendest juhtumitest, nii et ma ei oska. Ma ei oska olla sinuga lood olid hästi konkreetsed ja hästi konkreetseid näiteid, aga ma pean tunnistama, et enamus neid konkreetseid näiteid pärines oli, oli sõnastatud niimoodi, et see juhtus juunikuu õhtul kolm või neli aastat tagasi ja näide oli kirjeldatud väga ilusti, aga tegelikult värskeid näiteid, vot eile maksin. Seal ei olnud aga ühtegi sellist näidet ei olnud, et küsiti või anti mõista ja ta läks ja palus uurida seda. Tõsi tõsi, muide, üleeile üleeile Kotsi maheinimesed, keda ma väga hästi ei tunne ja meil tuli, aga rääkisime veel, tuli see Sirgi juhtumiga seoses tuli politsei teema päevakorda ja te ütlesite, ah, näed alles eile ma hakkasin altkäemaksu. Ja ma ütlesin, et noh, et sellest võiks ju sellest võiks avalikult rääkida, kindlasti mitte midagi pole kuulnud, pole näinud, pole teinud. Ühesõnaga. Tänases Eesti Päevalehes Daniel Vaarik teenekas pressiesindaja. Üritame nagu rääkida selles suunas, et, et siin on nagu vigane toimunud politseiameti enda poolt. Et politseiameti, see ei ole nagu tahtnud olla piisavalt avameelne, kuigi nüüd, kui vaadata seda sirge intervjuu jõudmist Eesti Ekspressi, siis vähemasti sellest selgub, et politseiameti juhtkonnale esitati see materjal, ta tahtis teha sinna parandusi, neid millegipärast sinna siiski ei tehtud. Ühesõnaga Eesti Ekspress ei teinud neid parandusi sinna sisse, milles need seisnevad, ma ei oska oska öelda, need võisid olla ütleme just need osad emotsionaalsed osad Sirgi intervjuust, mis võib-olla noh, ühesõnaga liialt üldistasid. Sest kui juristi puhul on ju alati küsimus selles, et kui ta midagi ütleb, siis ta peaks olema juristina võimalikult konkreetne ja täpne ja iga oma sõna eest valmis vastu. Ajend oli absurdne, mida, mida vähemasti kohati tõid politseijuhid esile. Ajend oli justkui see, et kujuta ette, et meie hulgas on inimene, kes ütleb, et selles süsteemis on lurjused, kes võtavad altkäemaks. Mitte ühtegi konkreetset näidet, mis on nagu halb selles mõttes, et õigus on nendel, kes peaksid ütlema, et kui Sirtni väidab, siis peavad olema argumendid, peavad olema tõestusmaterjalid ja ja enne ajakirjandusse minekut peaks politseinik muidugi pöörduma trolli või kaitsepolitsei poole. Et vot see vend matkida kuritegu sate, saate ta kätte. Ehk siis. Me kõik võime tunnistada, eks ole. Mart, võib tunnistada, et aeg-ajalt kõlab raadioeetris praaki ja, ja Margus tunnistada, et aeg-ajalt satub ajalehtede trükiviga ja ja mina võin tunnistada, aeg-ajalt satub Eesti televisiooni eetrisse praaki ja jah, ikka selliseid asju juhtub, eks ole. Et aga Margusele on. Söömsid mind mulle vahele. Ei, ma ei taha sulle vastu väita, aga kas te mäletate seda, kui oli see aasta või poolteist tagasi, kus Eesti ajakirjandust rünnata just poliitilise poole pealt sellega, et Eesti ajakirjanikud võtavad altkäemaksu ja kirjutavad raha, ajate neid lugusid, mida poliitikud soovivad, või mingit äriringkonnad, oma huvid, eesmärgid ja seal oli täpselt sama lugu, et kui paluti neid asju konkretiseerida et meil on vaja konkreetseid juhtumeid, kus ajakirjanik on raha ees kirjutanud mingisuguse loo siis neid näiteid ei tulnud ja mitte kuidagi ei tulnud ka lausa väljapressimiseks. Veel ei tulnud, et teatud paralleel on siin olemas, et väide, et Eesti politsei võtab altkäemaksu, on nagunii üldlevinud, et seda kinnitab ka inimene, kes mitte kunagi ei ole kokku puutunud kuskilt, mõtleksid Ants Antslas näiteks tänavaküsitluse käe, arvatavasti 95 protsenti tehakse, et jah, jah, kui tehakse teha korralik Emori uuring, siis ma arvan, üheksa, viis protsenti kinnitatud jah, Eesti politsei võtab altkäemaksu aga mitte ühtegi argumenti, mitte ühtegi argumenti, aga me kõik oleme sellest justkui kuulnud ja seltskonnas kõneldud. Minul on isegi üks aastatetagune konkreetne juhtum ka oma ajakirjanduslikust praktikast. Nagu teada on, aeg-ajalt kirjutan ka Soome ajakirjanduses ja mõne aasta eest kutsute mind seoses sellega välja kaitsepolitseisse ja öeldi. Härra Ummelas, te olete väitnud ühes artiklis, et Eesti politseis on korruptsioon. Kas te suudate seda tõestada? Et see on üsna sarnane juhtum tegelikult? Tähendab üldises arvamuskirjutises seda väites, kas peab alati suutma konkreetse juhtumi ära nimetada, et see on tegelikult üsna huvitav kaasus, ainult et praegusel juhul mina olen ajakirjanik ja, ja minul on teatavad vabadused mõnevõrra suuremad kui nüüd politseiametnikul selliseid asju ilmselt väita, kuna ta esines ka intervjuus politseiametnikuna vormis. Mind teeb väga ettevaatlikuks hetkel see, et meie ühiskonnas on kujunenud teatud väited, millega nagu ei vaielda ja mis ei vajagi tegelikult mingit konkreetset tõestust, et üks on tõesti see, et eesti politseinikud võtavad altkäemaksu. Eesti poliitikud, et Toompeal on rahvakauged ja muretsevad ainult omaenese sissetuleku ja palga pärast, Eesti ajakirjanikud kirjutavad raha eest tellimuslugusid ja nii edasi ja nii edasi. Et kuidas see haiglajuhid on, haiglajuhid on kõik vargad. Noh, suure firma firma juhi, ta kirjutavad venelasele miljonisi, preemiaid ilma põhjuseta. Jah, sellist stereotüübid on levinud. Stereotüübid vot see on hea sõna tegelikult, et meil nagu ilmuka stereotüüpe, salus, stereotüüp seal või, või nüüd on Sirgisele stereotüüp, et et ühest küljest need juhtumid on kõik täiesti konkreetsed ja kõige hirmsam ongi sündivad stereotüübid, et me ei tohiks nagu stereotüüpe luua, me peaksime iga asja vaatama selles konkreetses seoses ja ütleme ka Sirgi juhtumi puhul noh, peaks olema natukene rohkem informatsiooni, et otsustada tema tegevus, noh, ütleme niisuguse. Ma ei, ma ei taha öelda seda aususe, aga omakasupüüdmatu see üle miks see üks avaldus, mille ta lahkumiseks esitas, oli teatud kuupäevani, eks ju, miks ta andis selle intervjuu seal vahepeal tekib niisugune tahtmatu võllamanni rikutud inimene arvamused, nagu ta oleks mingisugust paremat positsiooni soovinud politseis ja oodanud nagu uue politsei. Ja see ei ole tahtmatu, see on sinu kui ajakirjaniku ülesanne, mida rohkem mida suurem on selline infotulv, täpsus, küsimusi siis paratamatult pead neid küsimusi esitama ja, ja ajakirjanikud on neid küsimusi viimastel päevadel eriväljaannetes eri kanalites ka esitanud. Ma ei ole küll näinud, et nad oleksid saanud kuhugi edasi jõudnud. No mille siin kaks nädalat tagasi ja millal ma ei ole ka siiamaani saanud vastastega sedasama Ken-Marti Vaheri liikluseeskirjade rikkumisega seoses, et et miks siis ikkagi see kohalik Viljandimaa politseinik andis justiitsministrile väärinformatsiooni tema varasemate rikkumiste kohta. See on ju kogu selle kontseptsiooni aluseks selle kohta, et Ken-Marti Vaheri ei teadnud, et tal on reaalvarasem rikkumine ja seega on üheks põhjuseks, miks ta sai nii väikese trahvi Võib nagu ikka ikka ausalt öeldes, nagu peaks mäletama oma oma oma rikkumisi. Ta väitis, et tema toetus selle konkreetse politseiniku arvamusele, kas huvitas politseis on sisejuurdlus tehtud selles osas, et nii-öelda politseinik edastas siis väärinformandid. See oli, no üldiselt ikka peaks nagu mäletama. Kui sa ei ole patoloogiline rikkujad, see iga nädal igal nädalal, mina ütleksin politsei radarist, siis peaksite mäletama siinsest mälu kaoke, kui sul on üks rikkumine, siis sa mäletad seda igal juhul, kui sul on kolm või neli, siis sa võid kahelda, et kas oli kaks oli neli või kui sul on 28 83 kakskolm kaheksani ja millest sellepärast ka ikkagi mäletab, siis juba kahtekümmend kolme peaks ka ikka juba mäletama ja on patoloogilisi parkimi valesti parkijaid, eks ole, võib-olla kahtekümmend kolme parkimistrahvi nii hästi ei mäleta, et kas oli Selveri ees või oli see või oli see Paide südalinnas, kus ma selle sain aasta tagasi. Aga noh, ütleme sellist 40 kuni 50 kilomeetrist kiiruseületamist üldiselt nagu peaks mäletama. Jah, ma arvan, et tõmbamisele Sirgi juhtima ta praegu igatahes joone alla, sest jällegi üsna palju faktilist materjali on puudu, mille põhjal nüüd midagi otsustada, ega me päris kindlasti ja et just tema oli see, kelle kaudu Vaheri varasemad karistused jõudsid avalikusse või Klandorfi juhtum. Seda on väidetud, aga noh, see ei ole ka kusagil ütleme mustvalgel kirjas, et selles mõttes me võime siin arvata, tee seda ja teist, aga, aga lihtsalt noh, me analüüsisime siin ajakirjandusliku kaaslast, et miks just Sirkija, miks nüüd kangelane ilmselt iga nädal peab üks kangelane olemas kas kangelane või antikangelane, mis parajasti parajasti vaja on. Aga sina, Margus, oled nüüd tulnud jälle kaugest Pärnust siia, räägime Pärnus ka, toimub, Pärnus ei ole veel alanud, suvehooaeg on. Suvehooaeg on alanud, aga. Suve ei ole, aga siilid on end rannaliivas. Videol rannaliivas ja linnapea hõiskas sinilipurand, aga vist oli 13 kraadi õhusooja, nii et selles mõttes ei ole suve nagu alanud. Aga tegelikult, kui te mäletate, siis aasta tagasi juuni alguses oli täpselt sama jahe. Ma mäletan, et ma osalesin siis piirist piirini, regatil oli ka hommikuti 12 kraadi, tibutas vihma, tuli milline suvi. Aga eks Pärnus ole täpselt samasugused omad skandaalid, Diascandaalikesed ja omad luukered. Ja üks uudis, mis. Silm, see on ju tore, siis on Pärnu Postimehele, millest kirjutada? Sellest puudu meil küll ei ole, aga juba otsime tõesti tikutulega taga nii-öelda positiivseid uudiseid. Üks selline uudis, mis üle Eestiga Pärnust Lewis oli see, et Kihnu vald maksustas väga räigelt kõik sissesõitjad, nimelt hakkas ta koguma sadamakai peal maksu iga võõra sõiduauto pealt 500 krooni ja bussi pealt 1000 krooni. Noh, tänaseks on öeldud seda, et see oli selgelt või on siiani nii-öelda selgelt ebaseaduslik, kuna ei ole tegemist mingisuguse kohaliku maksuga. Aga nii kui juristid on öelnud, et niikaua kui kohalik volikogu ei ole seda maksu tühistanud, nii kaua see kehtib. Kui mäletate, siis aasta tagasi oli naissaarel täpselt sama lugu, et üks soomlasest ärimees püüdis kehtestada seal ka sellist maksvat, iga jaht maksis kas 200 või kuni 500 krooni, selle eest ta Kihnu saarele tuli. Kuna ta oli Viimsi vallaga saanud sarnase lepingu, mis seda võimaldas. Nahkuna protest suve jooksul oli nii suur, siis ta lõpuks sügiseks sellest peaaegu et loobusse sel aastal teda pole seal näha, näha olnud. Et ma ei vaidle sellele vastu, et Kihnus on raha ja oleks vaja see sadamakai korralikult korda teha, aga noh, see ei ole ka igal juhul viis kuidas hakata selle kai remondiks raha koguma. Kui mäletate, siis hästi lihtrahvalikult tehti selgeks see asi, et miks ei saa saared sellist Maal astumise maksu koguda et siis võivad hakata ka näiteks linnad nende linn astumise makse kehtestama, et kui sedasama kihlane tuleb Pärnu linna, siis ta peab maksma, noh, oletame 50 krooni pereinimene piiri peal ja kui ta juba nii suurde linna tuleb nagu Tallinn, siis võiks nagu 150 krooni talt juba koguda selle eest Muide, autoga sissesõidumaksud on paljudes Euroopa linnades olemas. Ega see päris ootamatu ei ole, kõik, kes soovivad kehtestada. Ta erinevat maksukoormust kõigile neile ma soovitan sõita oma Eesti numbrimärgiga autoga üle kura sääre Kaliningradi oblastisse. Kogu see tants algab pihta Kura säärele jõudes, kus Leedu on kehtestanud mitte Leedu registreeritud sõidukitele päris räige loodusmaksuga. Maksad selle umbes 250 testi, maksad selle maksu ära, jõuad üle vene piiri, mis on Kura säärel. Kusult küsitakse umbes samas suuruses summas loodusparki sisenemise maksu ehk isa ei ole looduspargist välja läinud. Sa lihtsalt oled ületanud riigipiiri, jõuad teise riigi territooriumil asuvasse samasse samasse loodusparki. Maksad selle teise 250 krooni ära, sa oled maksnud 500 krooni ära 40 kilomeetrise teejupi peale. Seejärel on Vene poolelt tõkkepuu, kus võetakse välismaal ehk siis mitte Venemaal registreeritud autodelt automaksu. Kohalik inimene maksab umbes 10 rubla ehk siis mis on umbes viis eesti krooni. Välismaalane maksab 700 kuni 900 rubla, mis on siis 350 kuni 450 Eesti krooni. Keskkonnamaks täiesti ametlik. Ja kõige naljakam on see, et kui Kaliningradi oblastist välja sõita, siis välismaalane maksab oblastist lahkumise maksu mis on täiesti ametlikke tuuma poolt kehtestatud ja tõepoolest piirivalvur näitab sulle paberit, mis on tembeldatud ja, ja see oli umbes 100 dollarit auto. Ehk siis kõikvõimalike maksu on võimalik kehtestada ole Rumeeniasse, Rumeeniasse, väikeses linnas sygisuaaras elanud hotellis kesklinnas, kus hotellis ööbimine maksis umbes 100 eesti krooni, auto parkimine hotelli aga kaksada. Nii et noh, kõikvõimalike maksu on võimalik margus, aga räägi nüüd, kas Kihnus tehakse vahet kodumaise välismatse Elas muide nik nõks, mida võiks neile öelda, kui tuleb Soome numbrimärgiga auto, ehk siis see maksu suurus võiks sõltuda elatustasemest. On ju nii väga hea mõte, et võiks palgatõend tõstatada Öeldi vaid võrrelda Soome elatustaset, Eesti elatustase ja selle räige protsendi lihtsalt keevitada Soome numbrimärgiga autodele juurde. Kui te mäletate, siis sellest ei ole tegelikult väga palju aega möödas, kui meil olid isegi hotellides ja peaaegu vist ka osades söögikohtades kahesuguseid hinnakirja, et ühed olid nagu Tallinnas soomekeelsed Soome turisti jaoks ja teised olid siis eesti keelt palju Euroopa riike, kus on täpselt samamoodi me oleme sellest üle saanud, aga kihtnast jaoks on tegelikult võõrvõõrad kõik, kes ei ole saarel sündinud või saarel, ei ela, nii et selles mõttes nemad kindlasti vahet tegema ei hakka. Oma tõde muidugi selles asjas on see, et võib-olla tõesti ei oleks vaja Kihnu saarel üldse nii palju autosid sõita ja nad kihnlased ise ütlevad ka, et saar on kolm korda seitse kilomeetrit pikk ja headest jalanõudest jalgratast, äärmisel juhul piisab, et seda läbi sõita ja kui seal väga suurte kallite džiipidega ranna äärseid alasid läbi küntakse, siis see kahjustab tegelikult saart, saart ja saare loodust ja teid kindlasti ja aga noh, see on üks probleem, siis võiks ju keelata üldse autode sõidusaarele ja võib-olla oleks see ka isegi kõige mõistlikum, et ekskursioonibuss ei pea sõitma saarele. Aga ma arvan, et sellega ei oleks kihnlased ise jälle väga rahul, sest et kihnlased ise on toonud just suhteliselt asja ühes väga kalli praami, millega nad püüavad seal oma väikest business'it teha ja, ja see skandaal, kes sai seal autode ülevedamise õiguse skandaal oli väldanud juba vist eelmisest sügisest alates. Nii et see on ka business ja uus parvlaevu on just reetmida. Kihnlased ise on selleks hooajaks nagu toonud, et tahavad selle pealt ka teenida. Tahaks soovitada kehnlastele omandada kogemusi porisaarelt seal nimelt Capri saarel on muidugi natukene teistsugune maastik kui Kihnu saarel aga kuna seal on suhteliselt kitsad teed, siis seal ei lasta ka suuri busse ega isiklikke autosid sõitma mööda saart, vot sinna sadamasse tulevad niisugused väikesed bussid. Aga siseks neil topelt raha, saamata neljaks selle ülesõidu pead praamiraha saamata jääkski kaimaks saamata. Nojah, eks väikse valla puhul tegelikult nagu see Kihnu on, onju noh, loomulik, et ta kusagil peab seda raha endale saama, eks ju, samal ajal turistid tõesti laastaksid selle saare ju totaalselt ära, kui seal oleks näiteks püsiühendus. Vaevalt sellest saarest üldse midagi eriti järele ei jääks. Nii et noh, selles mõttes on see jälle mõistetav, ainult et noh, küsimus ongi nüüd selles, et et me ei ole ilmselt selliste asjadega harjunud ja meie elatustase lihtsalt ei talu välja. Veel selliseid maks. Ei, ma arvan, et asi on pigem tegelikult ikkagi ikkagi ka põhimõttes, et ma arvan, et kui kõik saared kehtestaksid endale sellise nii-öelda maaletuleku maksu no siis sätestaks linnad ka kõigile saarlastele vastu. Tallinna linn on ju planeerinud juba siin kõigile linna tulijatele kallimad kallimad bussipiletit isegi isegi isegi. Turismimaks on ju meenutatavastiks Tallinna abilinnapea omal ajal kaalunud, et iga Tallinna sadamas maalast turist peksma, siis me näeme ka teedel Eestimaa teedel ja, ja, ja tõepoolest siis vot vot sel juhul muutuvad, lähevad kõige rohkem hinda riigimaanteede äärsed maatükid. Ehk siis noh, tõepoolest siis võiks sündida äriidee edasi, et väikesed külavaheteed seal võiks ju ka flagbovidees olla. Minu küla läbisõit keskajal oli sissesõidul ja 10 väljasõidul tulid raadio super idee. Kui saaks kuidagi erastada piiri. Näiteks Ikla piiripunkti, mõelge, milliseid maksta saaks maksnud loomale. Aga sellepärast ongi tegelikult igas riigis seadused, mis reglementeerib saanud, näinud, ja kui Eesti vabariigi seadused on sellised, et ükski saar ega muu omavalitsus ei või nii-öelda maaletuleku maksu kehtestada, siis ei tohi seda keegi teha. Ükskõik erandiks see piirkond ka on. No näiteks Soomes on saartel ühendust pidavat, praamid, on osa Soome maanteeametist ja selle tõttu nendele ei tohi kehtestada üldse tasub, sest seal nagu maantee jah. Et ei ole mingisuguseid liinilubade väljajagamist, vaid kõik inimesed peab toimetama sele saareni, seal ainult väga väike osa saari, milleni ei kulge selliseid selliseid maanteeameti praami. Aga noh, meie oleme ilmselt veel teel sinnapoole, et ka meil niisugune jõukus saabuks. Aga läheks nüüd natuke, räägiks suurest poliitikast, see nädal oli selles mõttes loomulik, et nagu mõned niisugused illusioonid varisesid kokku eelkõige parlamentaarses polipoliitikasse. Lootus et nüüd uus koalitsioon väga aktiivselt asub koostööd tegema opositsiooniga, millest on ka peaminister Juhan Parts korduvalt rääkinud. Ei teostunud, sest ikkagi tegemist oli puhta teerullitaktikaga, millega nüüd see teine lisaeelarve on seni läbi surutud, teatavasti teise lisaeelarve kolmas lugemine on järgmisel kolmapäeval ja sinna on nüüd ka esitatud 46 muudatusettepanekut. Põhiliselt opositsiooni poolelt, kuid mingit erilist lootust nende läbiminekuks ei ole. Mis te siis nüüd arvata, selle peale igatses, opositsioon oli väga pahane ja kui vaadata neid riigikogu istungiteülekandeid, siis ikka kasutati juba üsna ränki sõnu. No ei ole ju midagi uut päikese all, eks riigikogu eelmine ja üle-eelmine koosseis kasutas sama taktikat ja ja ülemnõukogul lõppedes kasutas juba sama taktikat, et see kuulub parlamentaarse töö, et mitte öelda mängu juurde. Mina pean küll tunnistama, et mina Kiistasin ikkagi naeru kui vahetult pärast valimistulemuste selgumist nii. Ja pärast valitsusliidu kokkutulekut, nii valitsusliidu tipp-poliitikud kui ka ettevaatlikult opositsioonipoliitikud ütlesid, et no ikka nüüd võiks nagu koostöö küll sündida. Toimusid mõned formaalsed kohtumised. Vaadake, nautige. Noh, ikkagi käiakse aeg-ajalt lõunal et meenutage, millist kära lõi meedia selle üle, kui kui omaaegne kolmikliidu rahandusminister pool aastateni kolmikliidu taandumist täis koos savisaarega lõunale siis umbes umbes juba meedia käratses, et issand jumal, mis nüüd sündis salakokkuleppe või mida iganes. Noh, midagi sündinud poole aasta pärast, Siim Kallas ja Edgar Savisaar ütlesid valitsuse, aga selle selle ajendiks ei olnud nende ühine lõunasöök. Ega poliitikud tegelikult kasutavad teineteise suhtes suhteliselt iroonilisi ja kohati teravaid märkusi parlamendisaalis, aga kohe, kui kui nad parlamendisaalist väljas on, siis on üldiselt vähe neid, kes kes sama sama sama suhtlusvormi jätkad. 101 on tegelikult mõneti suhteliselt üksmeelne, kes seal riigikogus? Kus nad on tihtilugu ju head sõbrad loomingulistest kollektiivides. Koos selles mõttes ma ei kardaks lahutada, kasutada väljendit parlamentaarsed mängud see ei kõla üldse halvasti või halvustavalt. See mäng kuulub, kuulub poliitika juurde, see on, see on poliitiline taktika, sellist selliseid parlamentaarseid mänge mängitakse kõigis parlamentides, kus parlament ei ole lihtsalt ainult moe pärast või, või mingi ripats. Küll on nagu murelikumaks teeb see, mis on ka nagu ajakirjanduse kaudu välja tulnud, et ka uue poliitika esindaja sealhulgas ei ole nagu eriti muutnud oma kombeid raha kasutamises mõtlen siis nende esindustasude osas, siin on väga värvikaid kirjeldusi olnud ajalehes selle kohta, kuidas mõni mõni riigikogu saadik viie sekundi järel oma auto bensiinipaaki täidab või, või kuidas mõni miljonär oma parkimiskviitungeid esitab kompenseerimiseks, aga noh, selles osas nagu ka ei ole mingeid olulisi nihkeid. Tants on eetiline küsimus, seekord on aga teineteistpidi, et kui, kui, kui, kui nagu kõik on nagu seaduslik siis on see küsimus selles, et, et et kuidas ma sellesse suhtun, ehk siis kuidas suhtub näiteks. Kuidas suhtub, eks, omanike palgatud eraettevõttes omanike palgatud tegevjuht sellesse, et tal on ette nähtud iga kui, kui näiteks esinduskulu ehk siis ta peab käima äri lõunatel. See on suhtumise küsimus, kas ta nui neljaks ja iga sendi pealt iga kuu kulutab selle esinduskulu täielikult ära? Topi lõngale nii või, või kasutab või kasutada seda esindust kulu tõepoolest vastavalt vajadusele ja noh, jumal hoidku, ei pea ju seda viimse sendini ära kasutama, et see on, see on iga inimese sisetunde küsimus, sisesisemise eetika küsimus, et kõik on justkui seaduslik, aga kas ikka viie sekundi jooksul 600 liitrit vabandust, 200 liitrit bensiini kuus 200 liitrit bensiini tankida on seadust või on eetiline, on kas on eetiline? Värvikalt kujutasin ette seda, sa rääkisid sellest lõunatest, et jumala pärast, et nad ei lähe mulle spagetid sisse, aga ma toppima alaja tähendab. Mul on 30. on 30. juuni inimesel, kellel on ette nähtud esinduskulu, vaatab, et pagan, et mul on veel 350 krooni eest esinduskulu, et homme hakkab uus kulu jooksma, aga mul on juba täna kaks ärilõunat olnud, kus mul on välja tehtud. Et nui neljaks, nüüd ma lähen ja pigistan selle 350, kuna alkohol sinna sisse ei käi. Nüüd ma 350 krooni eest pigistan tõepoolest veel veel mingid spagetid kukelihale sisse. Nii et selles osas pole midagi uut, samu näiteid tuli meil siin veel. Riigikogu spiiker ikkagi otsustas. Ei näe selles küll midagi halba teinud. Lobaesimees sõidab eiei jumala pärast, aga milleks see näitemäng seal enne jah, või noh, siin on teisi toredaid lugusid veel, kuidas riigikogu liikmed, kes lavastab muusikali, kes esineb reklaamis Margus, sa tahtsid näidata meile ühte suurt pilti, kuidas riigikogu liige reklaamib suvetuuri. See oli jah, raa sellel nädalal, kus hakkas Pärnu postimehest peale, et nimelt üks reklaamiagentuur levitas fotot, kus meie rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo Jah, ta on juba ministriks saanud ja suved unustasime tegelased siis Valdur põld. Peeter põld, kes on siis Endla teatri näitleja Jüri Vlassov isikus, poseerisid Toompea lossi ees ja nimelt rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ulatab siis Jüri Lassoville sinise Eesti passi, Vlassov, kes on siis Venemaalt väidetavalt nagu tulnud, nagu see suvetuuri süžee ette näeb, ulatab talle tänutäheks mobla. Ja sellest skandaali tegelikult ei sündinud, kuigi meie ajakirjanikud toimetades olid seda meelt, et no näete, jälle üks suur skandaal on kohe-kohe tulemas, et nii ühiskond neelas selle kus nii valutult ja vaikselt alla võttis lihtsalt ühe kui ühe fakti. Sellel nädalal sellest nädalast ja kas on eetiline ministril osaleda kommertssuvetuuride reklaamikampaaniasse, mitte? Aeglase eriti ei võta muidugi. Täiesti taunitav, see on täiesti taunitav seal samamoodi nagu on, on absoluutselt taunitav ajakirjaniku esinemine reklaamis. See on sama taunitav nagu, nagu ajakirjanikku. Ma ei tea nagu see, et nagu kui me rääkisime enne ajakirjanike korruptsioonist, siis, siis tegelikult on ju fakte, kus, mis on ka, mis on ilmsiks tulnud noh, paar aastat tagasi ühe noh, ma, ma ei nimetaks teda küll ajakirjanikuks, aga vahetab loitse. Väljaande ajakirjanik kasutasid, pressisin turismifirmadelt välja reise, eks ole. See on poliitiku osalemine reklaamis, on, on, on minu meelest täiesti taunitav, et mul on natuke kurb, vaadates mõnesid valitsema mõnesid riigikogu liikmeid ja mis sunnib meid mõtlema, et kas tõesti, kas tõesti, kas tõesti on tagasi tulnud kuningriiklaste aeg? Ehk siis, kui parlamendis on tuntutele naljasarjast Jürgensonil tuntud inimesed kes nagu vilistavad sellele poliitilisele poliitilisele kultuurile ja sellele poliitilisele vastutusele, mida mandaat on andnud või mida, mida valija on neile mandaadi kandnud ja ütlevad, et oh, et ma loodan, et vali, andesta mulle, tegemist on tuntud dirigendina, dirigendina, naljamehega, teletähega mida iganes. Aga vot Parlamendis peab see inimene küll kasvama, meenutagem, et kuningriiklased ju ka omal ajal, kui nad olid opositsioonis, siis korraldasid Kulbokile noh, nii-öelda ametliku hukkamise raekoja platsil, kui nende seaduseelnõu läbi läinud ja ja kogu see Torgu kuningriigi värk, ühesõnaga tegelikult parlamenti olidki pullitegemisega, aga kui ta selliseks kohaks jälle muutub, siis, siis mul on sellest kurba. Võib-olla, et Eesti parlament ei ole väga tõsine koht Ta teeks ikka jah, tõesti selge olla, et ütleme, ministrile tipp-poliitikute reklaamides osaleda ei tohiks muutvat minevikust meelde, see, kuidas oli, oli Toomas Vilosius, kes määris ennast mudaga kokku ja reklaamis suurepärast Haapsalu muda, et noh, kus siis need piirid edaspidi jooksma hakkavad, et võib-olla siis peaksid ka naispoliitikud ool võisi reklaamima näiteks ja, ja mida iganes ja Arnold Rüütel võiks raamida reklaamide presidendi Pils närida. Näiteks juues oma kabinetis jah jah, et no heategevuslikele eesmärkidel, aga muide, Margus kui need ministrid hakkavad kõik reklaamides osalema, siis hakkavad neid asendama ju meil abiministrid. Muide, tänases lehes kirjutatakse näiteks pärnumeeski temas abiministri kohta, nimelt kiirabi juht Külvar Mand, kiirabiarst tähendab Külvar Mand, on võib-olla järgmine sotsiaalministeeriumi abiminister, et kui nüüd ministritel ei jää enam aega, siis abiministrid hakkavad neid töö juures asendama nii kaua, kuni nad reklaamis shows esinenud. Selline väikene liialdus, muidugi ma ei mõelnud. Minu meelest tehti väike väike viga sellega, et neid inimesi, keda taheti tööle võtta, need nimetati nagu abiministriteks oleks nendele antud ükskõik mis muu nimetanud, nagu abikaasa kõlab, kõlab selles mõttes natukene halvasti, et noh, päris ministri kohta ei saanud, aga noh, sai selle nii-öelda lohutusauhinna sai abiministriks, eks või teistpidi võttes ja mis tööga siis ta seal tegelikult tegeleb, et oleks ta nimetatud nõunikuks või, või no mis iganes. No isegi aseminister oleks parem, aseminister oleks ka, aga abiministri abimootoriga see meenutab Mulle mulle ju ju Keskerakonna kongressi poolteist aastat tagasi, kus, kus Keskerakond alles siis muutis ära abi erakonna abiesimehe ametikoha ja sätestas, et erakonnas on siiski aseesimees, sest kogu aeg varem arvati, et Savisaar, et ei ole võimalik asendada Savisaar saab ainult abistada, seepärast on keskerakonnas abiesimees mitte mingil juhul aseesimeest, et nüüd on aseesimehed, et Savisaar saab siiski ka asemel. Ja nagu me oleme nüüd teada saanud, siis see seadus jäi siis menetlusse valitsuse seaduse eelnõukogus siis abiminister hakatakse rakendama vajaduse järgi, see muidugi teeb selle asja ka päris arusaamatuks minu jaoks, mis tähendab siis nüüd ühes kohas on ja teises kohas ei ole. Et ühes kohas nagu on abi vaja, teises kohas. Ehk siis üks minister ütleb, et tema saab nagu ilma abita hakkama. Teine minister ütleb, mina kohe kuidagi ei saa. Ma olen Mart sellega absoluutselt nõus, et et nimi, see nimi kõlab eesti keeles kummaliselt see nimi kõlab eesti keeles naljakalt. Eks ole, meil on ka abilinnapead, aga, aga abiminister võib-olla vajab see harjumist või? Noh, ma ei, ma ei tea, noh. Aga see kõlab naljakalt, jah, tõepoolest, nimetagem siis seda isegi, politruk, kõlab paremini. Selle peale minul tekib tunne, et ekspeaminister mitte peaminister, vaid põhiminister, et see nagu ei ole ikka täisväärtuslik minister, kellel on kuidagi poolikut juurde vaja et selles on nagu mingi niisugune kummaline kummaline, loogiline vastuolu. Või siis on, on, on, minister on nagu esindusfunktsiooni täitev inimjäätis käe suru ja konverentsidele sõitja tipp Kohreistele lõisse ja abiminister ehk siis ministri abimees on, on paberitega sukerdaja allkirja õiguslike otsustaja kas siis on esindusfunktsioon ja täidesaatev funktsioon või milles asi, milleks see kantsler siis ikkagi nüüd seal kolmandana kantsler lihtsalt peab olema, ajab majandusasju ajas, aga võib-olla tõesti mõõdud nagu selle peale, et juba praegu tegelikult meie nii-öelda põhiministrit siis, kui abistab ka põhiminister olema, et nemad viibivad tõesti väga palju Brüsselis. Uus majandusminister minu meelest teeb kogu aeg ainult Brüsselisse tal kohadest asjade ajamiseks, eriti nagu aega ei, ei ole. Et tema vajab vist sellist inimest, kes sa pidevalt kohal ja kes tegeleb tegelike probleemidega. Kuigi tema just ei ole nagu tahtnud teda võtta üks väheseid ministrid, kes on seni keeldunud sellest reformierakonnas, nagu suhtutakse abidesse natukene tõrjuvalt, Res Publicas soosivalt. Rahvaliit võtab, mis antakse? Mulle tundub, see on Reformierakonna ideoloogia, et noh, kui, kui Reformierakond oleks selle selle ideega väga päri võib-olla ta sisemus isegi unda, aga, aga aga, aga noh, igas erakonnas käivad ka isegi valitsusliidu sees teatavad mängud, et noh, Reformierakond on ju algusest peale võtnud hoiaku, et et ega me, ega me Res Publicaga kõiges nõus ei ole. Ja et noh, kui just abiminister peab olema ja kui koalitsiooni justkui on selles kokku leppinud, siis meie seda ei tee, et me saame nagu ilma ilma hakkama, et eks, eks, eks see ole jälle selline selline parteidevaheline mäng. Aga eks rohkem ole ikka see abiministri koht minu meelest just sellele partei Arier kaardile mõeldud või mitte just Harjer kaardile ka seal teisel ešeloni ikkagi neile nagu anda ka ei usu, sest et neid abiminister Treid ei ole ju nii palju, et nüüd tekiks see, et ütleme, kuus inimest, kes on parteikassasse enne valimisi maksnud teatud summa, peavad kindlasti saama mingisuguse mingisuguse koha, olgu selle nimi siis abi või ase või, või mida mida iganes. Viis jutt käib viiest kuuest inimesest, see, see ei ole nagu tõsine probleem, pigem on see nagu sellise uue ideoloogia juurutamine või siis tõepoolest karjuv vajadus, et inimesed põhiministrit, kes täidavad esindusfunktsiooni välismaal. Neid peab keegi asendama siin siin kodumaal, tegema seda igapäevast ministri tööd, langetama otsuseid sõna otseses mõttes ja langetama otsuseid nii et nad näeksid vajalike informatsiooni vajalike dokumente, vajalike eelnõusid saaksid, saaksid inimestega nelja silma all rääkida, sest ütleme ausalt, mobiiltelefon on hea asi, internet ja email on ka elektronkiri, on ka hea asi, aga väga raske on langetada pidevalt otsuseid kasutades ainult mobiiltelefoni või, või elektronkiir kusagilt kaug ministeeriumites tegelikult näha olnud tõesti, et kui minister on ära on ta siis Brüsselis puhkusel või haigevoodis, siis justkui tegelikult kõik asjad seisavad ja ministeeriumi keskastme ametnikud toovad põhjenduseks, miks ühte või teist töögruppi kokku kutsuda ei saa, miks ühte või teist asja otsustada. Ministrilt hetkel ei ole, et ta on Brüsselis, ta tuleb kolmapäeval. Aga neljapäeval ei ole tal aega, Reiljan sõidab ta uuesti ära, et sellepärast. Lühikese ajaga ülejärgmisel nädalal sain, ma saan aru, aga vot sellisest erialad jaotusest, nagu need Külvar Mandi puhul on jutuks olnud, et noh, näevad tema võtaks endal tervishoiu vaat siin sellega ma ei ole nõus, siis tehku juba nii, nagu tehakse siseministeeriumis, et on siseminister ja siis tuleb eraldi regionaalminister, et siis on mõlemad nagu ministrid, aga et kuidas siis hakkavad need volitused ja vastutus jagunema seal sotsiaalministeeriumis? Pomerants on nagu üldine minister, aga vot siis on manud, on nagu rohkem tervishoiuminister, minule sellised jaotused ei meeldinud. Aga siseministrid on meil ka teatavasti kaks. No praegu küll meil ei ole seda valitsuse seadust veel muudetud, et meil tekiks nagu omaette regionaalministri amet. Aga see muidugi huvitav tendents, et mingil hetkel ma hakkasin ministeerium nagu kokku panema, et noh, liiga palju ja nüüd hakkame nüüd uuesti, tegelikult lahk lahkub, ei arva, et on küll üks siseministeerium, kaks siseministrit on küll sotsiaalministeerium, aga kaks ministrit ja nii edasi. See on jah, nüüd jälle mingi loogika puudus minu meelest, aga, aga noh, mina küll isiklikult seda abiministrit staatust ei toeta kunagi, olid ministrid olid asetäitjat, noh, see toimis kuidagimoodi, aga siis ei olnud ju kogu seda kantsleri poolt ehk ametnikkonda, eks ju. Aga nüüd on ametnikkond olemas ja kas me siis nüüd ei usalda ametnikkonda, et meil peavad need poliittrukid olema igas ministeeriumis? Ma ei tea, mina isiklikult. Mulle tundub, et, et ministeeriumite liitmise ja lahutamise ja, ja erinevate ametite süsteemi juurutamisega on riigis tekkinud üks, üks suur probleem või mõnedes ministeeriumites on tekkinud üks suur probleem. Nimelt see, et selles üldises segaduses on vastutus, vastutus niivõrd hajutatud või hajunud, et ka kõige tähtsusetu maid, otsuseid tehakse niimoodi, et minister peab, vähemalt, isegi kui ta ei kuula, mis on selle asja sisu või tutvusele peab ütleme, oma jah-sõna. Ehk siis mulle tundub, et see bürokraatia kõige halvemas mõttes on bürokraatia mõnes mõttes vajalik, aga see bürokraatia kõige halvemas mõttes on jõudnud selleni, et kui ministeeriumi ühel uksel On vaja teha tagavara võti, siis ametnik ei julge seda teha, ilma et minister ütleks jah. Tee sellele tagavara võti. Ühesõnaga noh, iga naela seina löömise pärast minnakse ka igaks juhuks ministri käest küsima, vot see on nüüd juba absurdsus. Mulle tundub, et kohati on, see on, see, on see otsustusmehhanism niimoodi hajutatud, et lõpuks suures segaduses joob ta ikkagi ühe persooni. Aga sa arva, wälja tatar abiminister võtab endale selle vastutuse. Abimine, kui abiministri ülesandeks saab otsustada, kas, kas võtmed ja nael seina, siis mis on, mis on nagu asekantsleri ülesanne või mis seal nagu, mis on, nagu vanasti oli majandusjuht. Igas asutuses oli majandusjuht, majandusjuht oli, tavaliselt oli, oli selline keskealine meesterahvas, ainult mulle on jäänud selline mulje, kes kandis sellist sinist kitlit ülikonna peal, teevad tema, otsustas tagavaravõtmed ja naela seina majandusjuht koolides, majandusjuht oli, oli ametiasutustes ja nii edasi ja nii tagasi otsee sinise kitliga onu keskel olu, kes kannab sinist kitlit ülikonna ja triiksärgi lipsu peal, vot see peaks nagu selliseid asju. Ja, ja ütleme, sisulise tööga tegelevad meil üldiselt ikkagi ministeeriumides, osakonnad, tavaliselt osakonnad on väga tugevate kompetentsed oma alal tegutsema. Kogu see ülejäänud pealisehitis on tõesti rohkem nagu lillekesed ilustamas. Seda ministeeriumi aga tahaks siiski ühest asjast veel natuke rääkida. See on see meie viimasel ajal nii aktuaalsed kujunenud euroliitumine. Noh, sellel nädalavahetusel me vaatame kõik Poola poolelt, nii kuidas oli see omal ajal see tõesti telefoni reklaam, et täna me helistame Poolasse täna siis helistame kõik Poolasse teada, kuidas lõpeb seal euroreferendum. Vahetult eile tuli teade selle kohta, et nii-öelda kõige hirmsamad pilved meie pea kohal tonnist haihtuma süte eurokonvent ei ole ikkagi nii väikeriike ahistavad põhiseadust välja töötama. Loodetavasti jaa, rajal käisid meie juures siin kaks väga kõrget euroametnikku kes vibutasite ikkagi meie suunas veidi sõrme, nimelt Euroopa Komisjoni peasekretäril teatrijuht Sally Mann ja siis tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi juht Udillak hääl väga ilusas teadlasid. Kes minu meelest heitsid meile nagu natukene tõsisemaid asju ette, kui meie siin oleme kogu aeg tegelenud, me tegeleme siin, kas ikka presidenti on vaja või ei ole presidenti vaja Euroopa liidule ja kas me ikka komissari saame või komissari ei saa. Aga nagu selgub, ei ole ikkagi päris valmis veel Euroopa Liiduga, meil nii tööseadusandlus on vastu võtmata kui ka meie avalik haldus endiselt lonkab kahte ja enamat jalga. Et minu meelest nagu peaksime kõigepealt sellele tähelepanu pöörama ja siis hakkama siin tegelema nii-öelda õiguste välja võitlemisega, põhiseadusega. Tahaks küll, keegi vaataks Janalüüsiks Portugali seadusandlus siis praeguses laieneb Euroopa Liidu laienemisetapis võiks küll öelda, et Portugal küll ei ole see riik, kes oleks valmis Euroopa Liiduga ühinema, ehkki ta on ammu Euroopa liidu liikmesriik. Nojah, aga ta on juba Euroopa Liidu liikmesriik, nii et kas teie tunnetasite seda ohtu, et me võime sattuda sellisesse Euroopa liitu, kuhu me ei taha minna? Ausalt öelda ma ei ole tunnetanud veel mitte midagi väga-väga reaalselt, kuigi peaks ütlema, et kes siis veel, kui ajakirjanikud ise peaksid olema hästi küps, et nii-öelda euroliidu küsimuses. Et millegipärast 14. september man oma tutvusringkonnas küsinud seda, et noh, kas teil on selline tunne, suvi saab läbi ja tuleb sügises. Meil on äärmiselt oluline päev, kus te peate, ütleks Eesti ajaloo üks olulisemaid olulisemaid otsuseid teha, siis enamik ütlevad seda, et teie Ma ei ole selle nagunii detailselt mõelnud veel, et eks ma siis sügisel hakka nagu mõtlema selle üle, et ja sellepärast ka nende euroliidu brüsseli komissaride siinviibimise, nende poolt nad midagi nagu välja mõtete välja ütlemine, etetet tegemine. Ma vaatan, et avalikkus seda väga-väga tõsiselt nagu ei. Võtke lastest, me oleme esialgu veel väljas. Me võime väljas veel kehtestada, siin toll omavahel lätlastega, võideldasin sealiha eest teha igasugutralli, meil on omad probleemid, praegu läheb asi veel veidi kaugeks, kuigi ta on ei ole mitte kaugemal kui 11 kuu taga ja, ja, ja see Jah, ja see, see emotsionaalne küsimus paratamatult tõusetub, iseasi kui palju seda emotsionaalset küsimust jõutakse nagu analüüsida, ehk siis? See on väga lihtne küsimus, millele on väga raske vastata, kas 14. september on Eesti iseseisvuse viimane päev või on 14. september Eesti kui Euroopa riigi esindajad? Kuidas vastad? Ega ei vasta. Tähendab, mina ei tahaks neid, vastan veelgi. Need on küsimused, millele tuleb vastuta nagu eestlaslikud. Ei. Mina jällegi tuleksin selle sama meie jutu alguse juurde tagasi nendest stereotüüpidest mis on ikkagi see iseseisvuse stereotüüp, et kas see on see, et üksinda vaeselt kartulikoori süües uhkelt oma seaduste järgi oma põhimõtete järgi keegi teine ei tohi meid siia õpetama tulla. Või on selline lootus või selline illusioon ammu purunenud? Meil ei ole seda, me oleme ju sisuliselt noh, kohe NATO-s, eks ju, kus me ei otsusta ka oma kaitsepoliitika ei lähe enam ise. No mida me siis nüüd veel siin mängime iseseisvust, mis iseseisvust me siis tahame nüüd säilitada seal 14. septembril, millesse iseseisvus hakkab seisnema, öelge mulle Ei, no sõna iseseisvus selles kontekstis kasutada on, on võib-olla natuke natuke vale, eks me iseseisvust säilitada. Küsin ühe sellise märksõna suletuse sulaiseseisvus ei ole Sarganon sulatus. Suletus või avatused, tähendab kui palju peaks olema suletud, et kaitsta üht või teist või kolmandat väärtust ja kui palju paratamatult peab olema avatud, noh, võtame Eesti krooni meile kõigile armsa eesti krooni. Võtame euro. Et ju ka küsimus, kas olla suletud, uhke ja, ja oma rahaga või, või avatud sõltuda euro kursist, millest iganes. Sõltume vot selles ongi see, see oli jälle illusioon, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida. Iseseisev Eesti kroon on juba aastaid ja loomulikult me sõltume euro aastaid ja aastaid. Ei jah, kui iseseisvas Eesti kroon olnud, on ta väga kindlalt saksa margaga. 11. aasta oleme me seotud kindlalt saksa margaga Nende euroga, siis tegelikult sa pead lihtsalt pildid on seda rahatähe peal erinevate ja ma ei usu väga, et see eestlastele põhjustaks väga suurt emotsionaalset šokki, kui need eurod siia käibele käibel tule, välja arvatud see, et eurod on nii koledad võrreldes meie omadega. Nii et meie aeg kahjuks rutem ei saa siin pikemalt selle üle arutleda, aga meil on terve suvi selleks aega, sellepärast et 14. septembrini on veel õige mitu kuud, et euroteemadel rääkida, aga nii nagu ma oma saate reklaamis ütlesin, ei maksa teisi süüdistama minna, kui endal on viltune nägu peas. Et selles mõttes me peame ise ka oma asju parandama ja täiendama nii 100 tööseadusandlust kui ka haldussuutlikkust mitte Euroopa Liiduga rahast, vaid iseenda pärast. Vot see on see, millest tihtilugu aru ei saada. Ega me ei lähe sinna Euroopa liitu kellegi teise pärast, kui me läheme sinna, siis me läheme sinna ainult iseenda pärast ja kui me sellesse jõuame, veendumus oli, siis me ka sinna lähen. Jah, aga väga üle ei tasuks ka pingutada, sest meil kipub olema nii, et võtame nii-öelda Euroopa Liidu direktiivid ja siis panen oma peaga veel midagi juurde ja siis kipub see asi väga kentsakas välja. No see on juba jah, natukene üle pingutatud, aitäh Margus Märts, Ainar Ruussaar, Dolly, Mart Ummelas ja järgmisel nädalal omas Aarne Rannamäe juhtimisel jätkame.