Tere päevast hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saare alustab ning tänasel rahvateenreid on Mart Linnart ETV-st rahvusringhäälingu uudiste turmad koognengam Lauri Hussar vikerraadiost. Ning mata sina peaks praegu puhkusel olema, aga oled nüüd siis vihmasel ilmal otsustanud tulla siia riigiasjadest rääkida? Sai jah selline otsus langetada, kuna ilm on kehv. Ja mida, mida siis muud ikka teha kui riigiasjadest rääkida. Aga head raadiokuulajad, teil on võimalik internetti TTL meie tänases saates osaleda ka ühel hääletusel, nimelt küsime meie vikerraadio kodulehekülje alla rahvateenrite rubriigi all küsimust, kas toetate Eesti-Vene piirileppe preambuli muutmist ja kui te olete poolt, vastake, kui ei vastacey ja saate lõpu poole sellest preambuli muutmisest pisut räägime sellepärast, et ka sellel nädalal on see teemaks olnud ja avaldatud on ka mitu arvamusartiklit. Kuhu suunas see debatt võib minna, eks siis saate teises pooles selle üle ka arutleme. Nädalateemade juurde ja midagi ei ole öelda. Vastutont käib mööda Eestimaad ringi ja müütiline krokodillide komisjon on oma lõpetanud ja nüüd püüavad ministeeriumid järgmise aasta eelarve projektist müsida maha kümmet miljardit krooni. Tõenäoliselt on see säästmine ühiskonnas muidugi palju suurem. Algab see üksikisikust väikeettevõtetest, keskmistest ja suurematest tõenäoliselt ka kõikvõimalikud mittetulundusühingud, kes elavad annetustest, et peavad hakkama säästma, kuid kõige suurem on see, on see säästusoov ja vajadus riigi puhul, kes siis tõesti ja järgmise aasta eelarvest peaks. Ja eelarve projektistakse 10 miljardit leidma seda raha, mida, mida sinna mitte mitte kunagi ei lähe. Ja nagu me sel nädalal lugesime, on ju, lugesime, on siis ka üksjagu nuttu ja hala tulnud juba igast ministeeriumist, et kuidas te nüüd hindate, kas kas säästukava võib hakatagi sumbuma nendesse lõpututesse vaidlustesse, ministeeriumid lihtsalt hakkavadki karjuma ja kisama, et nii ei saa kärpida, tuleb võtta teistest kohtadest, igavene minister hakkab seisma oma valdkonna eest ja lõpuks asi võib taanduda lausa koalitsioonipartnerite vahelisega. Pole seni välja sinu väljendit, nutt ja hala ja hakata toimuma ministeeriumites karjumist, nagu selles mõttes väga targad, väga suur, selge nagu ühese hinnangu, et mina. Pärisnimed, mis asi see siis on, kui me näeme, kuidas, kuidas sisemine ministeeriumi asekantsler igal õhtul televisioonis võib see, seda, kuidas sisejulgeolek on ohus ja kuidas niimoodi kärpida ei saa ja kuidas sealt võtta ei tohi. Ja kui me loeme lehest selle kohta, kuidas kuidas kaitse-eelarve külmutatakse mitmeks aastaks ja kultuurieelarvest võetakse ära 10 protsenti, mitmed rändetendused, etendused, näitused jäävad lihtsalt ära. Küsin, et kui selle vastu protestida, tõsta selle valdkonna minister või kantsler või kes iganes selle valdkonna asutuste juhid nagu tõstavad protesti, siis mina seda nutuks halaks ei nimetaks, sest nad seisavad väga selgelt oma valdkonna eest, nad seisavad oma valdkonna inimeste eest, nad seisavad oma valdkonda Ennast tehtavate asjade eest, mis paraku noh, kas, kas see on tore, kui, kui meie sisejulgeolek nagu, kui, kui, kui politsei jõua sündmuskohale nii, nii kähku kui vaja aeglasemini, kui praegu, või kui tuletõrjemasin ei jõua tule tulekahju kohale nii kähku kui vaja, kas see nagu normaalne, kas see nagu hea, et et mina nagu ei nimetaks seda nutuks halaks või, või, või kui Draamateater peab sisuliselt üheks kuuks kõik oma töötajad palgata puhkusele saatma, et kas see nagu nutt ja hala, noh võib öelda jah, nutt ja hala, aga aga, aga noh, mina saan ka nendest inimestest, kes siis seda mina ütlen, jutumärkides nutt ja hala teevad nende põhjendustest aru. No iseenesest on jah, loomulik muidugi, et iga ministeeriumi ametkond võitleb oma kärbete vastu, et ja nende kohtade eest mida, mida kus need kõige valusamalt mõjuvad? Aga noh, samas mõned ministeeriumid on palju edukamad kui teised edukalt suhtes lihtsalt selles, et nende valdkonnas nii palju ei kärbita ja tõenäoliselt väga palju oleneb siin ikkagi ministrist, kes lõpuks valitsuskabinetis hakkab ministeeriumi institutsioone kaitseeni. No loomulikult, et kui vaadata ju valitsuskabineti koosseis ja siis on ju selgelt näha, et, et nii-öelda nii-öelda teatud valdkondade ministrikohtadele pannakse ikkagi erakondade hierarhia tipus olevad inimesed ja teatud valdkonna ministrikohtadele pannakse sellised inimesed kellel oleks tore ju anda mingi ametikohta, nii et või kelle puhul nähakse, ta mingi hetk hakkab nagu võib-olla mingit mingitele reaalsuseks tõusma. Aga see toobki kaasa selle, et mitmetes valdkondades lihtsalt sõidetakse üle. Ja samas, eks iga ministeerium pidi ju ka ise esitama oma eelarve, mis, mis nagu juba oli, oli kärbitud, et ära näitama need kohad, kus, kus need kärped siis ei oleks nii valusad, eks on selgelt iga kärbe igalt poolt on valus ja ja kui siin nüüd oli teade, et ainus ministeeriumis mine raha kärbita, mis juhtuda saab, on sotsiaalministeerium, siis iseenesest on selge, et et sellest valdkonnast nagu ei saa ära võtta, kuna need Ütles sotsiaalministeeriumi raha juurde tõus ei ole seotud niivõrd sellega, et nüüd antakse sotsiaalministeeriumile raha juurde. See tõus on, tuleneb ennekõike ikkagi igasugustest seadustest tulenevatest tõuseb just nimelt jah, ja see ei ole niimoodi, et antakse sotsiaalministeeriumile juurde lihtsalt seadused ütlevad, pensionid, tõusevad, mitmed muud asjad tõusevad, noh see lastetoetused, mis iganes. Et see tuleb selle kaudu, mitte niivõrd selle kaudu, et nüüd teadlikult panustatakse sotsiaalministeeriumile rohkem raha. Minu meelest on üks märkimisväärseid kohti hoopis see, et kaitseministeeriumi eelarve tõesti nagu plaanitakse külmutada. Ei, no seda pidasingi silmas, et, et sotsiaalministeerium on see koht, kus ei saa ära võtta, selleks tuleb seadusi muuta. Aga miks, miks sa ütled, et sotsiaalministeerium on see koht, kus ei saa raha ära võtta, sellepärast et näevad etel? Seadus ütleb, aga seadust võib alati muuta, sellepärast et et kui me räägime siin näiteks emapalgast ja, ja emapalga ülemvanemahüvitis, vanemahüvitis emapalk on selle selline kõnekeeleline väljend. Vanemahüvitise ülempiir on kehtestatud vist oli nelja või kolme, kolme keskmise palgaga ja kui nüüd vaadata, kuhu see vanemahüvitis nagu nagu, nagu ülempiiriga tüürib ja ka teised keskmise palgaga seotud sissetulekud Eestis on nagu väga tõsiselt vaatluse alla seotud, et miks ei võiks siis selle vanemahüvitise ülem piiriga ka täpselt samamoodi teha, sellepärast et et ka seal oleks nii-öelda üks märk selles suunas, et, et kuidas, kuidas olukorda lahendada ja noh, ma, ma olen päris veendunud, ega iibe kasvule vanemahüvitise ülempiir nüüd seal kolm, kolm keskmist palka sellisel kujul enam küll küll nüüd väga palju, väga palju kaasa küll ei aita. No isegi kui see nii on, siis vaata, kui kaua ühe seaduse muutmine aega võtab, selle seadusemuudatuse jõustumine, et see, see ilmselt järgmise aasta eelarvet ei, ei jõua mõjutama. Jah, aga see võib siis mingisugust efekti ja kas või mingisugust solidaarset efekti endaga kaasa tuua 2010.-ks aastaks. No mina olen näinud, mina ei räägiks niivõrd üldse nagu, nagu mingitest ministeeriumide tasanditel niivõrd maid, kuivõrd ütleme, võib-olla vaataks nende erakondade suuremaid valimislubadusi ja. Ja sina läheks ikkagi koalitsioonilepingu kallale ka miks mitte? Sul on õigus urvet sellepärast et selle kallale tuleb minna nii või teisiti, sellepärast et kui me nüüd hindame, kui palju on ikkagi veel puudu see kas või sellest samast 10-st miljardist siis on neil ikkagi kolm pool neli miljardit krooni puudu ja kuskilt tuleb see leida, järelikult tuleb ikkagi sellesama koalitsioonilepingu juurde minna ja hakata vaatama, et kes midagi lubanud ehitada või, või, või kes on lubanud kuskil jälle mingisuguseid soodustusi. Ma arvangi, et seal üks võtmeküsimus. Musi saaki, koguse maksude pakett pakett olema, et et siis Reformierakonna peamine valimislubadus ehk üksikisiku tulumaksu jätkuv langetamine siis asi, mida on ennekõike IRL ajanud üksikisiku tulumaksuvabastuse piirmäär ja, ja ma saan aru, et, et kõik need, et kui, kui mindaks sama rada edasi nagu varasematel aastatel, et kõik need asjad nagu tehtaks edasi siis tähendab see järgmise aasta maksulangetuse kõikvõimalikud riigieelarvele kahte koma kahe kokku kahte koma kaheksat miljardit krooni. Saamata jäänud raha, et Ma arvan, et see on üks üks keskseid debati kohti. See on ka valitsuskoalitsiooni püsimise seisukohalt üks väga keskseid, nagu kohti, et, et kindlasti ei taha Reformierakond oma peamisest valimislubadusest loobuda. Reformierakond, tõenäoliselt ei taha loobuda oma lubadustest juba ühel väga lihtsal põhjusel, et meil on tõenäoliselt hirm, et kui nad kuskilt ühe otsa lahti teevad, et siis võib sellega kaasneda lumepalli efekt ja võivad seetõttu väga paljud nende positsioonid kahtluse alla sattuda, seetõttu nad tõenäoliselt hoiavad ka nagu oma positsioonide osas nagu väga jäika poise see hoiak, aga aga kui nüüd, kui nüüd vaadata nagu laiemalt, siis võib, võib panna ju lauale palju laiema paketi tulumaksuvaba miinimumi tõus, tulumaksumäära langetamine siis veel lisamaksud automaksu näol mis on juba väga palju vastukaja tekitanud, neid variante on ju tegelikult v-le, et siin on, siin on, siin on noh, ütleme nii, et, et see, see kõlas, kõlab küll utreeritult, aga aga noh, ka kütuseaktsiisi tõus on üks võimalus, kuidas leida lisaraha, eks ole, kuigi praegu tõenäoliselt selline seisukoht kõlaks küll nagu väga populaarklausel. Mis räägib Nende maksulangetuse kaotamise vastu, on see, et kaudsed maksud Eestis on ju sel aastal tegelikult ju märgatavalt tõusnud kõikvõimalikud aktsiisitõusud mis on teinud kütuse kallimaks ja, ja mitmed muudki asjad. Et, et selles mõttes see maksulangetus, üksikisiku tulumaksulangetus soosib kindlasti kõrgemapalgalisi siis miinimumi, tulumaksuvaba miinimumi tõus soosib madalamapalgalisi. Et selge on see, et, et see mõnes mõttes sellist, sellist üldist hinnatõusu eriti muidugi siis üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõus. Nojah, aga samas tundub nagu totter, kui ühelt poolt tõstetakse makse, noh, sa rääkisid siin aktsiisidest juba on räägitud ka sellest hotellinduse käibemaksu tõstmisest ja samas hoitakse nagu kramplikult kinni sellest lubadusest. Üksikisiku tulumaks peab iga aasta ühe protsendi võrra langema. Võib muidugi mõista Reformierakonda. Ma räägin mart sellest kontekstist, et on ju nagu ma vaatame sellist üldist maksukoormust Eestis siis siis noh, ma räägin nagu sellest, et, et mingil hetkel ei saa niisugune üldine maksukoormus väga kõrgeks minna. Ei, muidugi jah, aga lihtsalt ma mõtlen, et. On nagu mõjub nagu väga rumala jäärapäisus Ena see, kui lihtsalt nui neljaks hoitakse kinni sellest aastas üheprotsendilise tulumaksumäära langetamisest. Samas kui sa ütlesid, et, et tuleb hakata tegelema, kui kusagilt ots lahti teha, siis valitsus on teinud otsa lahti nüüd sellega, et Aaviksoo ütles, et võidusammas ei saa valmis lubatud tähtajaks, vaid ilmselt tuleb natuke edasi lükata. Ja aga see ei muuda mitte midagi selles eelarves, sellepärast eelarves ette nähtud ja see raha kulutatakse ära, see, see järgmise aasta eelarve. Sellega seoses selles eas vaid vaid lihtsalt see on ka üks niisugune sümbol. Tähis võidusammas peab valmis saama. Selline võidusammas Tammemäe veel tänases saates küll ja küll rääkida, aga, aga kaitsekulutuste kärpimine on tänases Postimehes kirjutab Erkki Bahovski selle kohta, et et koolid ja koolide renoveerimine ja NATO-s sellist või nato sellist võrdusmärki ei saa panna, sest ta ütleb lausa vastupidi, et kaitsekulutuste kärpimine tähendaks lihtsalt seda, et raha ei saaks ei koolide katused ega sõjavägi, et, et ta tegelikult kritiseerib seda, seda kava, et kaitsekulutused võidakse lähiaastateks külmutada ja sellega on näiteks nõus ka meie kommentaariruumis raadiokuulaja Reigo, kes viitab täpselt samuti samale artiklile. Mida arvate, et kas peaks ikkagi kaitsekulutustega seoses hoidma seda ranget joont, et et meie soov on saavutada peatselt seda kahte protsenti SKP-st, mis kaitsekulutustele läheb? Peaks muidugi, aga samas kõik ütlevad, et aga samas. Ei tahaks kultuurid, raha ära võetakse või, või võikoolidelt või kust iganes, aga ometi kusagilt tuleb see raha võtta. Nii et noh, need on, need on valusad otsused ja muidugi võib see on juba igaühe maitse küsimus, kes, mida nagu öelda, et kas ei tohi minna kaitse-eelarve kallal, ei tohi minna kultuurieelarve kallale või, või hariduseelarve kallale? Hästi, aga öelge, kas tulumaksumäära langetamine nagu annab veel mingeid maksukonkurentsieelist Eestile või mitte, kas, kas meil üldse On veel kellelgi ees maksukonkurentsieelist, kui me vaatame, mis on, milline on tulumaks Venemaal, kui me vaatame, milline on tulumaks Lätis, siis siis kas, kas me üldse siin nagunii-öelda maksukonkurentsis suudamegi püsida, sest seal on tulumaks ikkagi oluliselt väiksem kui Eestis? Peaminister Ansip seda toonud nagu peamise argumendina, miks ei saaks tulumaksu langetamisest edaseks loobuda, aga, aga, aga ma olen nagu 100 protsenti nõus, et, et ma arvan, nagu see, see ei anna meile mingit sellist väga, väga nagu suurte, helistati järgmisel aastal nüüd protsendipunkti võrra veel vähendama ja siis seal oleks Eesti jaoks mingi mingi väga suur nagu eelised. Et seda ma, mina, mina isiklikult küll ei usu. Jah, mulle meenub kunagi ammu, kui oli väga värske uudis ja teravalt päevakorras ettevõtte tulumaksu kaotama ja siis oli, oli mingile konverentsile kusagil vestlesin ettevõtjatega, sealhulgas Lääne-ettevõtjatega ja küsisin, et noh, kui palju, nagu see mõjutab teie teie otsusi ja investeerimisvalikuid ja siis nad ütlesid, et noh, ei tore on, aga aga saamine, et peamine oleks olnud, on see, et, et oleks üks arusaadav süsteem, et, et seda ei muudetaks kogu aeg. Ja üks märkus raadio kuulajalt. Ta kirjutab, et tundub äärmiselt huvitavat, tõmmatakse kokku küll politseinike arvelt, küll päästeteenistus arvelt ja nii edasi, aga samas kuuleme, kuidas eratelekanalitele sisuliselt kingitakse miljoneid ning üheprotsendilisest tulumaksu langetamisest, et mis kellelegi nagunii midagi juurde ei anna, hoitakse 10 küünega kinni. Prioriteedid oleks nagu paigast ära, see on üks, üks hinnang meie. See on väga tark, raadiokuulaja saaks protsendini. Näiteks ka inimesi, kes leiavad, et selline otsus oli, oli õige samm, aga aga sellest oleme varasemates saadetes rääkinud ja siinkohal pikemalt ei peatu, aga mulle tundub siis, et, et siin laua taga on nagu konsensus küll väga selgelt küsimuses, et päris mitmed valimislubadused tuleb visata prügikasti või tuleb ajatada päris pikaks perioodiks. Kuni ajani, mil Eesti riigil hakkab jälle paremini minema. Noh, see näiteks poliitikute poolt nagu riigimehelikkust, et et suudetakse ka ka iseenda tegemiste suhtes kriitilised olla, et nii see on Muud muud varianti nagu vist ei ole, lihtsalt teine võimalus oleks katsuda laenu võtta kusagilt ja kõik valimislubadused kinni maksta. Või minna riigireservide kallale, aga ma arvan, et Eesti majanduse ja üldine olukord ei ole veel nii. Jah, mina isiklikult arvan, et lühiajaliselt reservide kallale minek kui sellises väga lühikeses perspektiivis näiteks üks aasta ei ole väga hull, aga pikemas perspektiivis loomulikult. Pandora laegas, et seal on nagu seal avad ja siis nagu siis nagu minnaksegi siis juba hakataksegi arvestama sellega, et siin sealt saab alati lihtsalt võtta ja nõnda edasi ja ja selline selline käitumine ei, ei sunni ikkagi ju ka riiki ju säästlikumalt oma oma tegutsemist nagu üle vaatama, et, et see on selline hea koht, et noh Pehmema maandumise, sest ka riik ei ütleme nii, et ainult eraega eraettevõtlus ei dikteeri. Majandus. Kuhu see raha nagu sellisel juhul pandaks, et, et kas see raha raisatakse ära nii-öelda sellisest puu viimaste aastate sellisest roosamannast olles mõtlemisest tingitud asjadesse või, või siis investeeritakse tõesti sellistesse asjadesse, mis, mis meie majandust nagu aitavad majanduse struktuuri, kas või nagu muuta, et, et me ei ole mingid olevad allhankijad ja nii edasi, et me oleme ise mingit mingit teadmistetooted, et ja väärtustest väärtuste loojad, et see kõik sõltub sellest, mida selle rahaga tehakse, aga kui sa vaatad viimaste aastate nagu eesti poliitikute selliseid valikuid, siis seda lootust, et seda raha, mis reservidest võetaks, kasutataks nagu mõistlikult ja, ja Eesti riigi videospektiivis huvides, noh, see ei ole sajaprotsendilist garantiid olemas. Okei, seda enam, et aastaid on tulemas ja jah, see sõltub väga palju ka sellest, kas meil on väga suurt alust uskuda, et ülejärgmine aasta tuleb, tuleb majanduslikult kergem ja parem, noh, jah, me võime ennustada, et et 2009. või 2010. aastal hakkab majandus taas tõusma, aga, aga noh, raudkindlalt ei saa selles olla. Väga palju sõltub arengutest maailmas, me ei tea, millised need poliitilised arengud mitmel rindel saavad olema, aga kui jutt oli veel säästmisest, siis üks minister, kellelt tõenäoliselt Ta on väga-väga vähe ka võtta, on rahvastikuminister Urve Palo, kelle töö tulemused on sellel nädalal ajakirjanduse hambusse sattunud ja ma peaks ütlema, et tegu on olnud sellise üsna halenaljaka diskussiooniga ja mina ei saagi aru, kas on räägitud aiast või aiaaugust. Kui minister väidab, et tegu on sellise üsna kahtlasevõitu provokatsiooniga, ajakirjandus väidab, et Urve Palol on on mingi majandusaruande järgi mingi pooled pooled punktid täitmata, siis, siis siis noh, see, see, see vaidlus tõenäoliselt Nende faktide üle jääbki selliseks üsna üsna pealiskaudseks, aga tegelikult, kui vaadata nüüd nagu nagu, nagu päris sisse, millega siis rahvastikuminister on nagu oma ametisoleku ajal hakkama saanud, siis siis hea, hea küsimus on kas või see, millest kirjutab tänane Eestit Päevaleht. Et 90 protsenti ida-virumaalastest ei tea näiteks seda, et Eestis on praegu käimas juubeliaasta ja kelle tegemata töö see on ja kas rahvastikuminister ei peaks järsku rohkem käima Ida-Virumaal inimestele seletamas, millises riigis need inimesed ikkagi elavad? Kindlasti on sellel kriitikal omajagu tõtt sees, aga aga kui ma lugesin seda Renzicu artikli läbi, siis mulle torkas silma ühe, ühe vene proua nagu põhjendus, et et mõju, vaatan televiisorit, aga televiisorist ei räägita sellest juubelist lasta pidutsustustest mitte midagi. Näiteks Eesti Televisioon on väga palju rääkinud sellest, ma arvan, et ka eratelekanalid Palju rääkinud, miks sa arvad, et Eesti Telefon? Ma tahangi jõuda selleni jõuda, järelikult vaatab Venemaa telekanaleid. Et noh, küsimus ongi selles, et kas, kas, kas rahvastikuminister peaks sõitma mööda Ida-Virumaad tegema igas väiksemas asulas peatuse või jagama Brutlete, et nüüd on Eesti riigi juubeliaasta? Mina tean, miks ei võiks korraldada suuri, jõuame taaskord taas kord selleni. Nii et, et kõike seda oleks võimalik teha siis, kui Eesti televisioonil oleks teine kanal, kus, kus pandaks rõhku ka ka mitte mitte-eestlastele suunatud programmile, mille kaudu saaks Eesti riik mitte-eestlased oma nagu infoväljas ja mõjusfääris hoida, et, et ja, ja see ei ole teps mitte Urve Palo küsimus, vaid see on terve valitsus ja kogu Eesti parlamendiküsimus. Jah, et võib-olla kui hoida kokku summad, mis lähevad rahvastikuministri büroo ülalpidamiseks võib-olla saaks neid kasutada siis kasulikumalt integratsiooni huvides? Ja siis on meil vaja ikkagi inimest, kes ringi sõidab. Mis sa ikka usud, sellesse bukleti jagan. Ma toon sulle Lauri ühe näite, et Max Jakobson natukene kaitsta, Max Jakobson, kui ta sai, kui ta tuli Ameerikast. Tagasi ta lisal Soome saatkonnas tööle ja siis ta sai temast Soome välisministeeriumi pressipealik. Ja siis ta ütles, et ta tundis sellist survet kogu aeg, et muudkui välisministeerium peaks tegema Soome kohta tutvustavat infovoldikuid ja buklet ja neid maailmas igal pool nagu jagama, muudkui et küll siis nagu aru saada saame, arusaam soome kohta muutub ja, ja ta enam ei arvata, et ta ikkagi on üks Nõukogude Liidu satelliit. Jakobson ütles, et Ta kirjutas seal, et kogu see oli kuuekümnendatel minu meelest. Et ta nendele kriitikutele vastas kogu aeg, et meil ei ole mõtet neid buklete nagu jagada, et sellega nagu ei muuda või teadvusta mitte midagi. Et Meil peaks olema rääkida Soome kohta tegude soome tegudest, mingid soome edulood ja, ja alles siis hakkavad Karent buklettide jagamisele tööle, et niisama Klettide jagamine ei tööta ja mitte kuskile. Kui me täna nagu ütleme Soome peale, siis siis kui mina käisin siin mõned aastad tagasi Lõuna-Koreas, siis nagu nende jaoks oli Euroopa üks suur nagu riik, et kas seal oli seal Euroopas kirjanikega koos käisin, et nende jaoks on vahet, et minul kui Eesti ajakirjanikule minust kui Austria, minu ja minu ühe tuttaval, kes seal oli, kes oli Austria ajakirjanik ei räägiks ja Euroopa siis ma nagu ütlesin, et küsisin, no kus siis siin asub, on ju siis ma mõtlesin, et kas ma ütlen, et Eesti asub Venemaa kõrval, Eesti asub Soome kõrvaldama, mõtlesin, mõtlesin, noh, seal on Soome meil naaber, aga nii kui jõudsin ütelda, et Eesti on Soome naa. Ahaa, see on Novi järgik. Nagu selles mõttes, sul peab alati olema mingi mingisugune mingi sihukene, tugevam nagu sisu või sõnum või mingi asi nagu olemas samas või, või lugu või tegevus taga ainuüksi igasugustest, kui minister läheksi lihtsalt Ida-Virumaale buklete jagama, et meil on nüüd tore vabariigi juubeliaastapidustused selliste tööd. Keegi Sulev, ma toon sulle vastukaaluks ühe oma kogemuse lennult New Yorgist tagasi Euroopasse, komistasin ühe Ameerika alkoholikaupmehe kõrval ja kui ma ütlesin, et ma olen Eestist, siis ta siis ta tegi suure hüüatsid. Ohoo, Türi vodka Ega see päris päris päris olematu Eesti riigi mainet, ma olen kuulnud, et hõivad ka tänaseks täiesti ebaõnnestunud projekti. Jah, aga, aga sellel hetkel oli see Türi vodka veel kuum sõna. Tutvustas integratsioonipoliitika juurde. Siis minu meelest nagu, nagu selle meie integratsioonipoliitika suur häda on see, et, et ta ongi kogu aeg seisnenud piltlikult öeldes igasuguste buklittide jagamises mida küll enamasti, mis on väga suured ja mida kleebitakse reklaamtulpadele üles, olgu need siis see kampaania, see, kas Sergei diaigurit tead ja, või siis õpi keelt, Kell toidab ja nii edasi. Kui kõik see integratsiooniraha, mis on, mis on nende suurte buklettide üles kleepimisele kulunud, oleks suunatud kasvõi mingisugustele noh näiteks eesti ja vene koolide ühisüritustele, siis, siis ma arvan, et sellest oleks märksa rohkem kasu olnud. Ja see on ehk ehk asi, mida tuleks rahvastikuministrile mitte ainult praegusele vaid võib-olla ka eelnevatele ette heita, et kogu see integratsioonipoliitika on väga niisugune. Noh, selline Potjomkini Potjomkini külalik, mitte mitte sisuline. Et see integratsioonipoliitika on siis pigem mingisugune paber, rahvastikuministri tegevuskava, kuhu saab siis kirjutada tehtud või veel tegemata, eks ole, et, et selles mõttes. Ja mina olen lugenud seda uut integratsioonipoliitika arengukava aastani 2012, et iseenesest on selle eesmärgid ja sihid ju väga sisulised ja väga mõõdetavad ja väga positiivsed, et noh, iseküsimus on nüüd see, et et see, et see kõik ellu rakenduks, olekski vaja absoluutselt iga ka teiste ministeeriumite poolsed nagu tuge sellele selleks on vaja ka raha. Raha jah. Läheme teemadega edasi samba tants jätkub sellel nädalal ja vabadussõja võidu samm, valmimine, see on nüüd siis tõenäoliselt edasi lükkunud või kui veel eile hommikul oli, oli kahtlus, kas kas sammas saab õigeks ajaks valmis või lükatakse ehitamine edasi, siis vist õhtupoolikuks oli juba päris selge, et, et samba valmimine puhub ja nüüd on lendu lastud kaitseministeeriumi ja linnavalitsuse poolt vastastikuseid süüdistusi, kes on samba ehitust takistanud? Kes, kes siis jälle midagi tegemata jätnud ja võta sa kinni, kus, kus see tõde on, aga, aga tõenäoliselt, et ma arvan, et kübeke tõtt on mõlemal pool, aga, aga pigem teeb nagu meelehärmi see, et et kas siis tõesti on seda koostöötahet nii vähe või või ei suudeta, ei suudeta ikka olulistes küsimustes kokku leppida? Minu meelest on siin tegemist sellise ehteestlasliku värgiga ja ja täpselt nii nagu sa ütlesid, et oma omajagu õigust omajagu süüd on siin kõikidel pooltel ja ma arvan, et pool ja rohkem kui kaks rohkem kui linn ja kaitseministeerium, et et võttes kas ega need loome loomeliidud, kes on nagu selle samba sellise visuaalse poole vastu protestinud, et noh, samas mõttes teame, et see, see, see võidutöö valitigi välja just selline, sest teised ülejäänud olid veel hullemad. Et see oli võimalikest halbadest variantidest parim variant ja Eesti enamik seid, neidki potentsiaalselt kunstnikke, kes oleks võinud seal nagu selles samba konkursil nagu kaasa lüüa, neist keegi põhimõtteliselt seal kaasa ei löönud ja küll, aga tagantjärgi olnud väga nagu vastavalt arvustanud selle, selle sellist esteetilist välimust ikka tüüpiline Eesti värk on ja ja ka linna poolt. Tegelikult noh, linn muidugi eks siin ole nagu, mõnes mõttes ju. Ma arvan küll, et siin on veidi nagu sellist natukene vastutöötamist kaitseministeeriumile kest, sest ju kaitseministri peaministri tulid ju need, kes võtsid ju praegusele linnavõimule sümpatiseerivad ideoloogiliselt, sümpatiseerib ühe teise monumendi eelmisel aastal maha ja ja kui sinna Vabaduse väljakule tuleb nüüd suur võidusammas, siis see võib olla oma mastaapselt heidab ta varju ühele ühele kellale, seal, mis on, mis on linnapeale väga südamelähedane, aga teisalt, kui ma lugesin, sest seal õhtulehes Edgar Savisaare arvamusartikleid siis on ka tegelikult, mis ilmselt tugineb siis paljuski ka linna peaarhitekti nagu seisukohtadele, siis, siis ma saan ka linna nagu nagu kriitikast, nagu aru, et, et kui seal seal üks väga kõnekas detail sellest, selle selle samba projekti kohta et see samba juures olev trepp, mis peaks olema 33,5 meetrit kõrge. Et et selle trepile ja projekti järge planeeritud 20 astet, kujutate ette seda, mis see tähendab. Et kui me paneksite treppi detaili mõttes ülesse siis oleks iga astme vahe põhimõtteliselt 18 sentimeetrit, noh, selle veel astuks ära, aga siis ta läheks nagu sirgjooneliselt otse üles. Aga ütleme, läksimegi 40 50 kraadise kalde all see see trepp, mis üles läheks, siis, siis need astmed oleksid vähemalt 30 sentimeetrit kõrged ja ütleme, vanem inimene näiteks 30 sendi või väikelapsed küll nagu üles astuda ei suudaks, et selles projektis on nagu kitsaskohti ja, ja selles mõttes on ka ka linnavalitsuse kriitik ka selle pumbaprojekti suhtes nagu õigustatud, et et kui seal on need kitsaskohad sees istunud, tuleks puudutada selles mõttes ma arvan, et see, et aeg võeti maha, oli, oli nagu ainuõige valik, et ma ei tea, et kas, kas selle aja maha võtmiseks oli see linnavalitsusega konsultatsioon, koni sattumine või oli põhjuseks ikkagi see, millele on ka viidatud, et et ka seal, tšehhi klaasitehases on endiselt probleemid igal juhul ma arvan, et see aja maha võtmine oli nagu õige samm, sest me ei ela enam nõukogude ajas, kus mingiks tähtpäevaks pidi asi valmis saama ja siis see kvaliteet. Ta oli nagu oli, et tehti nagu kiiresti, nagu valmis peasid valmis oleks sama Potjomkini asi, millest sa nagu Mart integratsioonipoliitikas rääkisid, et noh, teeme siis ta noh, korrektselt ja korralikult ja läbimõeldult nagu valmis, et et oli sinna püsti ju loodetavasti sajanditeks, et Eesti riik ju ma küll väga loodan, et jätke pikemaks ajaks. Ja selles ei ole ju probleemi, kas avatakse järgmise aasta jaanuaris, Tartu rahu aastapäeval või võidupühal? Noh, see. Savisaar viitab europarlamendi valimiste eelsel päeval. Okei, aga mina ütlen, et, Et tuleb see sammas valmis teha ja aita vilkumisest selle üle, sest mõelgem ikkagi, mida see sammas sümboliseerib, see sümboliseerib eesti rahva suurimat võitu siiani ja ja sedasamast on meil juba rohkem vaja, kasvõi pärast, et kui vaadata, milliste provokatsioonidega nagu nii-öelda vene käsilased siin Eestis esinevad, kes tahavad siis Venemaa nafta miljonitega hakata 2010. aastal hakata tähistama Eesti Venemaaga liitmise kolmesajandat aastapäeva, siis siis ma arvan, et enne enne seda üritust peab siin olema Eestis tehtud küll kõigile selgeks, kuidas me oma vabaduse saime, nii et ma arvan, et et see samba valmimine on ka, on ka kampaania suur ajalooseminar ja, ja ja ajama seda oma asja, räägime, räägime sellest, mida me, mida me saavutasime ja, ja noh, selles kontekstis, mida me siin järjest rohkem nagu Venemaa suunas kuuleme, siis siis ongi parem, et mida suurem ja totaalsem see sammas on, seda parem midagi teha ei ole, tähendab see vähemalt paistab silma ja selle selle juures saab siis selle, selle loo, kuidas Eesti iseseisvuse saavutas jälle ära rääkida. Jah, aga millegipärast mulle nagu väga nende vaidluste juures, mis selle samba ümber käivad, ei ole mina kuulnud, et väga palju räägitakse vabadussõjast endast ja selle ajaloost. Ei, no aga ma sellest tuleks rääkida, rohkem tähendab samba avamine ka avamisega koos peaks tegema suure ajalooseminari üle üle kogu riigi Eesti ajalugu ja vabadussõda tutvustavaid üritusi ja nii edasi. Ega seal kindlasti ma ei ole nõus, Peeter Kreitzberg, kes ütles, et, et parem oleks see asi edasi lükata teha veel üks suurepärane konkurss ja siis vabadus või ma ei mäleta, mis, mis saastada. Kas jah, ja Eesti riigi 100. sünnipäeval avada pidulikult see sammas, et praegu noh, ma arvan, et aeg ei oota ja tuleb see sammas ära teha. Tegelikult ju samba rajamine 20.-te 30. takerdus täpselt samasugustesse vaidlustesse, et siin ei ole mitte midagi uut, et kõik samamoodi, mina lugesin eile eile õhtul huviga nagu vanu ajale, et kui, kui meil noh, teadsin, et siin see teema tuleb jutuks ja leidsin 97. aasta maalehest. Vist oli 80 586 kultuuri, hariduse, usutegelast, kes, kes, kes tegid ühispöördumise Vabaduse väljakule, tuleks juurde, tuleks vajaduse vabadussammas ja ja, ja toona oli see kontekst, see, et Robert Lepikson ja Mait Metsamaa plaanisid sinna nagu ka praegu osaliselt rajatakse rajada sinna suurt parklat ja inimestel oli suur hirm, et kui see parkla sinna tuleb, et siis siis siis ja mingeid poode ja mis iganes maa-alused siis sinna vabadussammast ei saagi nagu teha ja, ja oldi väga vastu. Just loome kultuuritegelased. Aga Ma juba juba toona nagu käis, nagu ma vaatasin neid kommentaare, mis seal artiklite juures olid, oli, oli ju see vaidlus, et ei olnud nagu selgelt arusaamist, et kas nüüd vabadussammas või vabadussõja võidusammas. Et mulle tundub, et, et see, see segadus ju tegelikult saadab kogu seda vaidlust. Nii et vabadus on kindlasti midagi märksa abstraktsem. Vaat midagi teistsugusemad kui, kui on, kui on ju vabadussõda ja selle võidusammas, mis on oma olemuselt ikkagi mõnes mõttes selline militaarne sammas. Aga varsti me võime võib-olla öelda aitäh selle vaidluse lõpetamise eest, Andrei Saarinkovile Venemaa, NASA miljonitele, aga, aga mõmin muuseas tähelepanu pidime sees, on korraldatud küsitlus ja, ja siin on välja toodud siis üsna huvitavad numbrid 1772 vastajat, et 73 protsenti ütleb, et võidusammast pole üldse vaja. 19 protsenti ütleb, et võidusammas peaks valmima oma nagu lubatud tänavu novembriks ja kaheksa protsenti võidet võidusammas peaks valmima 2009. aastal. Noh, see niuke interneti gallupid pole muidugi väga representatiivsete mulle endale meeles Faktumi tehtud küsitlus mille puhul seda võidusamba vabadussõja võidusamba rajamist toetas 40 protsenti, vastu oli 30 protsenti, 30 protsenti ütles, nendel on ükskõik, et mis nagu mina selle kogu selle, nagu, nagu ma eelnevalt ütlesin, et see on sihuke ehteestlaslik, siukene Andrese ja Pearu kemplused pidevalt üksteise süüdistamise ja, ja, ja vastuolulised sõnumid, mis iganes. Et saaks me, ma olen, jah, ma olen sinuga nõus, et saaks selle samba püsti, et minu, minu meelest on see mõneti nagu kummaline, et aastal 2008 Me. Ja tegeleme endiselt selliste selliste nagu üksikküsimuste ja selliste samba teemadega eelmiseni terve eelmine aasta läks meil selle nahka, et Me tegelesime ühe teise samba eemaldamisega terve selle aasta. Me oleme tegelenud sellega, et teist sammast nagu püsti panna. Samas on ju Eesti riigi ees kas või see majanduskasu langusest pidurdatud palju tõsisemaid ja suuremaid väljakutseid, millele, millele poliitikud peaksid oma oma aega ja ressursse nagu panustama, et lõpetame ükskord selliste virtuaalsete lahinguväljade loomise ja tegeleme tegelikult sisuliste asjadega, noh see nagu minu jaoks selline põhiline nagu seisukoht. Mida mina, mina tahaksin nagu näha. Kusjuures aasta tagasi olid need gallupi tulemused igasugused minu mäletamist mööda nagu väga tugevalt samba rajamise poolt ja selle poolt, et sedasamast on vaja ning see näitab, mida see aasta aega kestnud kemplus on rahva arvamuses muutnud. Tõmbame sellele teemale joone alla ja läheme edasi. Pikka aega pantvangis olnud kaubalaev Lehmann, Timber osteti vabaks ja tüürimees kursoli temani, Ardo Kalle, Ardo Kalle peaks üsna peaga koju jõudma ning Hardo kallega on siiani ainsana intervjuu saanud aktuaalne kaamera ja, ja ma juhin tähelepanu, et, et see on märkimisväärne saavutus, arvestades et kui kaugelt ja, ja kuidas on see intervjuu tehtud, aga aga ehk saunad räägiksid lähemalt, kuidas te Ardo Kalle ja laevakapteni kätte said. Esiteks, minu meelest on üks teine telekanal saanud kaardaga alla kätte. Eile õhtul oli Ardo kallega intervjuu eetris sellisest toredast telekanalist nagu Kalev meedia. Mis seda küll ei vähenenud, totaalne kaamera. Aga te saite mitu päeva mõnikord, kahjuks ma ei ole Kalev Meedia andunud fänni intervjuu, teine. Võtsin sealt seda kergejõustiku kuldliiga etappi, enne seda olid uudised ja vähemalt seal nagu mängida, seda ma ei tea. Ma arvan, et nad olid selle saanud, nad ei andnud seda laenanud ühest avalik-õiguslikus telekanalist. Aga, aga, ja noh, siin tuleb kindlasti suur aitäh öelda venekeelse Aktuaalse kaamera töötajatele, kes pidevalt jälgisid seda, mis seal toimus just nagu Ukraina meediakanalite kaudu ja hoidsid oma Ukraina kolleegidega ühendust ja, ja neid oli olemas. Laeva kapteni satelliittelefoninumber. Ja kui tuli see teade, et pantvangid on või viimased piraadid on sealt laevalt lahkunud ja pantvangis olnud meremehed saavad hakata tagasi sõitma siis otseloomulikult nii vene kui eesti, aga inimesed hakkasid kohe nagu helistama sellele numbrile ja saime saime siis laeva kapteni kätte ja kes oli sedavõrd tore mees, andis meile intervjuu, rääkis kõik välja, mitu, kui palju lunaraha maksti. Ja, ja see oli ka selle sedavõrd hea nagu mees kutsus kahistusest tüürimehe oma telefonile ja me saime selle intervjuu kätte täiesti nagu ainsana. No see on, ütleme niimoodi, ajakirjanduslik töövõit noh, palju suurem, palju suurem töövõit on see, et need inimesed saavad lõpuks koju ja no loomulikult ja, ja noh, samas samas ka töövõit on see, et see muna raha kokku saada, aga küsimus on, küsimus on tegelikult palju suurem. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil on sellised asjad üldse võimalikud, kuidas võimalikud? Võimalik, et piraadid tegutsevad niivõrd niivõrd karistamatult. Ja mitte keegi ei võta isegi midagi ette selleks, et neid ohjeldada, tõsi küll, prantslased vist ühe aktsiooni läbi viisid pärast seda, kui piraadid olid lunaraha kätte saanud otsustasid nad Miraževitajaga korraldada ühe väikese rünnaku, aga, aga põhimõtteliselt on, on, on, see on, see on see väga suur küsimus ja, ja, ja ma ei teagi, kes seda peaks hakkama lahendama, kas seda peaks lahendama hakkama ÜRO, NATO või Euroopa Liit ja, ja millised on siin probleemid üldse sellega, et kuidas nüüd järgida nagu piraatide ohjeldamisel inimõigusi, sellepärast mäletame paarsada aastat tagasi piraadid kuulutati lindpriiks ja sisuliselt igas sadamas, kui need vahele jäid, võidi neid oksa tõmmata, aga, aga tänasel päeval enam enam vist nii drastilisi meetmeid kasutada ei saa. Seetõttu on piraadika vist üsna üsna karistamatult ennast tundmas. No Ardo Kalle ütles intervjuus välja seal taga väga huvitava asja Aktuaalse kaamerale ütles välja selle tegelikult ju, kui räägiti kogu aeg, ajakirjandus sellest, et see on 100 viie-kuueliikmeline Briaatide grupp, kes, kes neid pantvangis hoiab siis tegelikult oli neid püssiga mehi seal kogu aeg kohal ikkagi paarkümmend. Ja nii palju, kui nemad nendest juttudest aru said, oli, oli tegu hoopis Somaalia armee enda meestega. Et see piir, et kus lõpeb piraatluse, kus algab Somaalia armee, oli taolise juhtumi puhul nagu nagu väga raske tõmmata, mis näitabki seda, et asi on tegelikult äärmiselt nagu rahvusvahelises mõõtmes nagu nagu nagu lahendatavad. Ja, ja sel teemal on ju, tegelikult oli ju sel aastal juba aasta alguse poole oli siis televisioonis Välisilma dokumentaalfilm oli just täpselt nendest 21. sajandi piraatidest üks väga hea ja kus täpselt samu küsimusi tõstatati, et kuidas siis peaks rahvusvaheline üldsus nendega nagu tegutsema ja, ja eks ole nagu selline noh mõnes mõttes siukese tahte küsimus, et ma arvan, et see asi oleks lahenenud palju kiiremini kui 40 päeva, kui selle saksa laevafirma vardal olnuks ka üks sakslane. Ja see asi oleks lahendatud märksa jõulisemalt ka Euroopa liidu poolt jääb üle vaid loota, seal rannikule satub mõni USA laev, et seal olid peale tegelikult ju tegelikult Ida-Euroopa ju meremehed ainult. Ja aga teine asi, mis ma tahan öelda, mis muudab näiteks sellega nagu selle see maal ja ka ütleme ka riigi tasandil selle noh, nagu nagu, nagu läbirääkimisi raskemaks on ju üks kurioosne juhtum, mis sel nädalal meie lennujaamas juhtus. Kuseks somaallane tuli, tuli, ta lülitas Tallinnas lennukis, maadelnud oli kohver oli, tal oli vastase üks kohver, mis oli täis narkootikume. Et noh, nagu näiteks kui seda, et, et kuivõrd nagu noh ikka, täitsa suvaliselt on seal seal vaal nagu, nagu, nagu liiga üksikindiviidi tasandil nagu see, et, et kus, kus, kus kohas nagu ollakse maailmas, et või, või üldse nagu ei teatagi, et noh, mis mis nagu mujal maailmas. Aga mis sa tahad, seal on niivõrd pikalt käinud kodusõda ja teine asi on ikkagi see, et, et seal ei ole ju riiki. Et iga väike hõimupealik on kohalik president Omar. Kaua, kuni see olukord seal ei stabiliseeru, nii kaua ei ole võimalik ka midagi muuta, järelikult arvestades, kellel on üldse võimekus seal midagi korda saata, siis ÜRO peaks olema ikkagi oluliselt oluliselt nagu tiivsem sealses regioonis, aga kuigi samas jälle noh, teades kuidas ÜRO nagu kõikvõimalike rahutagamisoperatsioone läbi viib, siis erilisi lootusi sellisele operatsioonile muidugi panna iial ei saa. Jah, aga ega piloot tänapäeva piraatlus ei ole seotud ainult somaaliaga ja sealse konflikti praegusel hetkel, jah, on, on see nagu see kõige kuumem, aga neid tänapäeva piraate ju tõuseb esile aeg-ajalt siin ja siis jälle seal, nii et selles mõttes spiraalselt Aasias näiteks tihti probleeme. Jah, vaiksel ookeanil, India ookeanil, selles mõttes piraatlus on ikkagi hoopis laiem probleem, kui, kui see kitsalt Somaalia omaja ja kes sellega peaks tegelema. Ilmselt peaks sellega tegelema samamoodi nagu rahvusvahelises koostöös võideldakse terrorismi ja narkokaubanduse vastu. Et oleks vaja, kui, kui ka see võitlus ei ole muidugi väga edukas. Aga noh, ilmselt oleks vaja konkreetset rahvusvahelist koostööd ja konkreetseid seadusi, mis piraatidega võidelda on ikkagi oluliselt. Lihtsam, sest nad on lokaliseeritavamad kui, kui narkokaupmehed ja, ja noh, siin Läänemerel ma tea, millal sa üldse viimati viimane piraat tegutses, aga tõenäoliselt mitusada aastat tagasi, nii et et siin ei ole asja ja seetõttu saaks piraatlust oluliselt kergemini ohjeldada. Ma ei ole selles nii kindel. Jah, ei saa nüüd võrrelda ikkagi Läänemerd ja vaikset India ookeanis ja need on hoopis ise asjad. Jah, rahvusvaheline üldsus peab isa olema järelikult karmim piraatide ohjeldamisel ajaga see nagunii nagu Urmas ütles, et seda, seda tahet on väga vähe näha. Puhtaks veel ühte teemat ja saate lõpus lubasime Venemaaga seotud teemasid käsitleda ja sellel nädalal siis Andrei saarenkova endis aktuaalsele kaamerale kaamerale intervjuu, milles ta siis rääkis sellest, kuidas tema nii-öelda oleks justkui maaletooja ideele, et kõigile venelastele, siinsetele venelastele võiks kehtestada viisavabadusele Venemaaga ja ja, ja see idee on nüüd küpsenud, alguses räägiti sellest, et kõik halli passi omanikud saavad, saavad viisavabadusele Venemaaga, nüüd räägitakse sellest, et ka kõik eesti passi omavad venelased, kes võtavad endale siis nii-öelda kaasmaalase tunnistuse võiksid justkui viisavabalt Venemaale sõita ja tegu on küsimusele. Tegelikult isegi mitte venelastest, et tegelikult on ju selles arenkovi plaan oli ju selline, et kõik endised Nõukogude Liidu kodanikud, kes on nõukogude liidus näiteks sündivus omal ajal ka veel ja täpselt nii ja, ja, ja ta ütles aktuaalses kaameras sihukse uskumatu tsitaadi, et ma juba palusin meil režissööril, et et see, et aastalõpusaates on kindlasti need aasta parimaid tsitaate võimalik nagu kasutada näiteks, et see ju ta ütles seda ajatus ränkov välja, et et kaasmaalaseks on võimalik saada ka Mart Laaril ja Andrus Ansipile, et et seal on selline uskumatu, aga mina arvan, et selle taga tegelikult ma ei usu, et sellega reaalselt nagu teostab, sest ega paistab myyd ehk välisministeerium ei ole sellest ka väga-väga huvitatud. Et selle taga pigem ma harva on selline Eesti auditooriumile suunatud sõnum paatosega siis eelseisvatel Europarlamendi valimistele, kus. Vene nimekiri tahab välja minna ja kus nad tahavad ühte sellist võimsat söövad ja siukest rahvuslikku valimislubadust välja käia, ma arvan, ma arvan, et see, see kogu see jutt, ta on nagu mõeldud europarlamendi valimisi silmas pidades ja ja ma arvan, et särankov teab ise kaasa, et, et ega see väga väga nagu reaalsuses ei teosta mitte kunagi. Olen huviga jälginud Zarenkovi käekäiku Eesti poliitikas ja pean ütlema, et mees on arenenud, sest kui ta alustas, siis ta oli ikka tõeline kloon, aga, aga nüüd on tal tõenäoliselt ma ei tea, kas pikalt tänavalt või, või kusagilt tulnud nõuandjad, kes siis on suurepäraselt talle suhu pannud sõnad mis võivad teatavale auditooriumile ilusasti kohale jõuda. Mis puudutab nüüd selle selle nimekirjaga välja tulemist Europarlamendi valimistel, siis Ma millegipärast siiski arvan, et, et neid ei saada kuigi suur edu sellepärast et kui vaadata, kui kiivalt kaitsev keskerakonda oma positsioone vene valijate silmis, siis siis esiteks juba juba Keskerakonna väga suur toetus venekeelse elanikkonna hulgas lõhub selle nimekirja võimalike šansse ja ja arvestades seda, et, et ikkagi Narva oma linna nii-öelda jutumärkides kroonimata kuningas Mihhail Stalnuhhin otsustas ikkagi Keskerakonna ridadesse jääda ja tõenäoliselt ka temast tehakse üks valimismagnet, siis, siis ma pigem arvan, et, et need, et need, need taotlused seekord läbi ei lähe ja ja, ja teiselt poolt mulle tundub, et, et ja ma olen kuulnud muuseas, et väidetavalt Stalnuhhini ka seoses olid, olid, olid ideed natukene nagu suuremad, et teha temast ikkagi ütleme, siinse vene elanikkonna selline juhtpersoon ja et võib-olla väga pikas perspektiivis vaadata sinna suunas, et Virumaast või Narvast teha Eestis mingi autonoomne piirkond, et isegi nagu sellises suunas oleksid võinud need sündmused liikuda, aga, aga kuna kuna muutusi ei ole toimunud, siis, siis ma arvan, et, et sellised spekulatsioonid on, on praegu küll täiesti alusetud ja jätkub kõik kõik samaviisi, et pigem ma siiski loodan, et et, et sellel soovinimekirjal või mis iganes nimekiri see on europarlamendi valimistele läheb, et, et nad jäävad ikkagi jätkuvalt Keskerakonna varju. See on iseenesest hämmastav, et Venemaa Ma võimaluste juures ei ole siiamaani suutnud leida Eestis vene kogukonnale Liisuguste tõsiseltvõetavat ja enda poolt kontrollitavad liidrid, sest noh, ei ole kassas arenkordu tõsiseltvõetav mees eelmistel euro balla Europarlamendi valimistele Maardu linnapea Thor tegelikult tegi päris hea tulemuse, aga aga temal ei olnud ka nagu taga seda noh, nii-öelda Moskva mandaati Eesti venekeelse kogukonna liidrikohale. Teine võimalus on muidugi see, et meie julgeolekustruktuurid on osanud väga hästi alati et nii kui see vene vene nii-öelda rahvuslik kaart on Eesti poliitikas nagu tõusnud ja nad osanud sinna sokutada inimesi, kes sellel seltskonnal mulje jäänud, et noh, väga palju on räägitud kadunud näiteks Gennadi Ever oli, oli see mees, kes, kes oli selgelt KAPO poolt sinna siinsete vene poliitikute juhtkonda sokutatud inimene, kes suutis seal tekitada palju segadust ja tüli ja, ja lõppkokkuvõttes ene parteid tolleks hetkeks nagu järgmisteks parlamendivalimisteks parlamendist välja viia või noh, kindlasti, No sellega tegeleb seda, seda selles ei saa mingit kahtlust olla, aga just see, et siis tema tegevus on olnud niivõrd edukas, kui võrrelda seda, millised võimalused on kasutada Eesti julgeolekustruktuuridele, millised Venemaa omadel? Raadiokuulaja äpu kirjutab meile, et Eesti raadio loob Zarenkovila tuntust. Jah see on selles mõttes nagu mõnes mõttes nagu õige vihje, et me räägime tegelikult ikkagi poliitika mõttes ikkagi suhteliselt marginaalseks tegelasest ja täpselt nii nagu sa Lauri ja ütlesid, et nad ei usu mina, et Europarlamendi valimistel vaatamata kõigele on ja saadakse vene nimekirja edu, et, et ikkagi ma arvan ka, et, et Keskerakond on see, kes need vene valijad ikkagi enda taha suudab koondada. Ma ütleks kuulajale vastan, ei pea nii palju, et kas oleks siis parem, kui kui Eesti kuulajad ja Eesti rahvas ei teaks midagi sellest, mis, mis toimub Eesti venekeelse kogukonna nii-öelda sisepoliitikas. Loetud minutid jäänud saate lõpuni ja saate alguses kuulutasime välja hääletuse meie rahvateenrite koduleheküljel ning küsisime, kas toetate Eesti-Vene piirileppe preambula preambuli tootmist ja 40 protsenti ütles jah ning 60 protsenti Eining jah, hääle hääle poolt või jah, hääle andsid 20 inimest ja ei hääle 30 inimest. Kuidas teile tundub, kas see võib see selline usaldusväärne küsitlus praegu olla? Res, kui kvaliteetsed on ja kui hea kõrvaga on rahvateenrite saate kuulajad, siis ma arvan, kindlasti on, on see väga esinduslik seisukoht. Ma ütleks ühe asja ära, et tegelikult Eesti-Vene piirilepingule ei ole. Preambulit, on, on Eesti-Vene piirileping, kus ei ole mitte mingit preambulit, preambul lisati piirileppe ratifitseerimisseadusesse, need on kaks erinevat asja ja, ja võib-olla ka fonoloogilised, nagu me siin saate algul nagu rääkisime. Et. Aga ikkagi, sa tahad ikkagi ise väga keeruliseks, väga keeruliseks ja ei ole olemas. Ta on olemas preambul ja mille tüvisõna on redel ja, ja mis siis käändub nagu redel redeli, redelit, anga preambul, preambuli, preambulit, nii et oleme siis korrektsed keeles. Teie tähendab nagu vedel vedela pere. Aga. Tegelikult väga oluline või suunad siin välja tõi, et, et see tõepoolest ei ole piirileppe preambul, vaid piirileppe ratifitseerimise seadusepunkt, sest et kui nüüd Eesti riigikogu oleks kirjutanud midagi juurde juba allkirjastatud piirilepingule, vaat see oleks juba tõesti skandaalne lugu. Okei, sõbrad, aga me peame või president Toomas Hendrik Ilves on väga selgelt väljendanud oma seisukohta, et, et seda preambulit tuleb muuta või see sealt üldse välja võtta. Mida see, mida siis teha, kui kui meil on president ühte meelt ja parlamendi enamusvalitsus? Seda, et miks president selle avaldusega nagu välja tuli, oleks minu meelest tegelikult kõige õigem võib-olla küsida. Meenutame, et president ei tulnud mitte ainult Hantõ-Mansiiskis, vaid tuli ka Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiselt ja võtame selle kõrval ka seda, et meie kõige kõrgem euroametnik ehk Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas toetas presidenti selles küsimuses, et ma arvan, et seda tuleks vaadata pigem sellise sele. Võta või seisukohta niisuguse Euroopa Liidu ja Vene maa ja viisavabaduse kontekstis, et ma arvan, et Euroopast on Eestile tulnud surve. Ja viisavabadusest Euroopaga on huvitatud rohkem Venemaa, mitte Euroopa Liit. Seega tasuks otsuste langetamisele mõelda pisut ka selle peale. Aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi. Meie kahjuks ei jõudnud rääkida teemal mida arvata sellest, et Eesti väed võiksid Iraagis jätkata ilma ÜRO mandaadi itta, aga tõenäoliselt meie järgnevates rahvateenrite saadetes jõuame ka seal sellele teemale aega pühendada. Tänased rahva teenrid olid Mart Linnart, Urmet Kook ja Lauri Hussar ning pilk aknast välja ütleb, et päike võib hakata välja tulema. Loodetavasti siis näeme veel täna ilusat suvepäeva, aga ilusa suvepäeva jätku soovime teilegi.