Tere õhtust, olen Ene Lukka ja täna tahan kõnelda saunast, saunas käimisest, pihtadest, nende tegemisest ja miks üldse saun. Saunakultuur on meie rahvale läbi aegade isegi aastatuhandete nii tähtis olnud. Võtsin täna saatesse kaasa ka ühe Viljandi kultuurikolledži üliõpilase Ivi tere ka minu poolt ja koos sellega me proovimegi seda sauna mõistet täna lahti rääkida. Kuumapäi. Ma siin siis l on aga olu ja sääne essi. Jaa, Küüt. Et oma sai napi töö ja katustar saav isa, kui veel Muusikalise osal juhatas sisse Indrek Kalda oma lauluga vanason. Kui nüüd kõnelda ette veel muusikast, mida me tänases saates kasutame, siis see ei ole kultuuriliselt ajalises ruumilises mõistes väga seotud sellega, millest me kõneleme vanast saunakultuurist. Kuid siiski on see mingi märk, et saunast lauldakse, kuigi mitte palju. Kuid millises kontekstis, millises tähenduses on sõnade loojad sauna, sauna ja saunaga seonduvat kirjeldanud? Seda me saamegi siis kuulda väikestest katketest, mis küll on eelkõige popmuusika Pihtlemine ja saun. On ikka olnud eestlaste igapäevaelu lahutamatu osa. Saun on rohkem kui ükski teine Eesti rahvapärane ehitis säilitanud vanu traditsioone, olgu see siis arhitektuuris või saunaga seotud olus ja kommetes. Mitte ainult Eestis, vaid ka teiste läänemeresoomlaste hulgas. Mitmes saunaga seotud uskumustes leidub jälgi muistsetest, rahva usundilistest, kujutelmadest. On arvatud, et saunas elavad haldjad ja vaimud et pärast saunalisi Tulevad vihtlema surnute hinged. Kaugest minevikust pärinev mõtteviis kajastub ka sauna pühaks pidamises usus, saunast saadud imepärasesse jõusse ja mitmesugustes vihtlemistes. Sauna ja elamu areng on olnud omavahel tihedalt seotud. Elu tubadeski on viheldud ja saunas elatudki pesemishoone, kus oli tähtis koht higistamisel, sai hiljem omaks ka roomlastele. Rooma saunas on oluline koht kuumale, külmal õhul ning samuti toi sealt puududa kuum ja külm vesi. Roomlaste sauna juurde kuulusid ka raamatukogud, spordihallid ja lugemissaalid, samuti spetsiaalsed meelelahutuskohad. Näiteks oli ühel Rooma keisrilt termides kolm suurt ujumisbasseini ja 3000 vanni. Niinimetatud rooma saun levis Idamaadesse, kus ta sai türgi sauna nimetuse. Rooma riigi kokkuvarisemise järel kadusid saunad Euroopast. Alles pärast ristisõdu toodi nüüd juba türgi saunakultuuri nime all ta Euroopasse tagasi. 13.-st kuni 15. sajandini tunti sauna euroopa feodaal mõisates. Neid kasutatud seal just hügieeniliseks otstarbeks, vaid rohkem joogi ja tantsupidude korraldamiseks. Kui küsida, kuidas sauna kui ehitusega saunakultuuriga saunas käimisega on läbi aastasadade või isegi läbi aastatuhandete Eestis olnud. See andmed on muidugi napid, aga mingeid vihjet saab teha. Ühes möödunud sajandil ilmunud teoses. Kirjeldatakse ülevaadet eesti saunast 20. sajandi keskpaigas ehk kolmekümnendatel neljakümnendatel aastatel, et kui palju on saunasid eesti eri kantides ja, ja kus on rohkem saunakultuur saunahoonena olemas. Ja sealt võis lugeda, et umbes üks kolmandik Eestimaast endise jaotuse järgi Lääne Järvamaal osal Viru-Harju- ja Pärnumaal oli saun, kui hoone peaaegu kadunud. Et selles ei olnud midagi üllatusliku sellepärast et saunavaesel ajal leiti teine koht vihtlemiseks ja selleks oli ka tol ajal veel rehetuba. Võib-olla on see välja arenenud õigest kauges traditsioonist, kus saunana kasutati kunagist Rehe peksuks mõeldud hoonet Loode-Eesti metsavahelistel aladel võis ehitusmaterjalide puudus ja elanikkonna majanduslik olukord põhjustada eraldi saunahoonete kadumist. Kui need siin ka kunagi olemas on olnud elamine, vilja kuivatamine kui ka vihtlemine, koondati siis kõik ühisesse ruumi, rehetuppa. Sauna nimetus aga on endiselt alles. Õigustatult on arvatud, et Põhja- ja Lääne-Eestis võimaldas rehetuba saunaks kasutada sealse kerisega reheahju. Kauaaegne püsimine. Lahtise kerisega ahi oli sobilik leili viskamiseks. Oleks ka kaunis raske selgeks teha vanemale põlvkonnale, kes pärineb saunade aladelt, et neil sauna pole olnudki. Nemad ütlesid, meie vihklesime ju rehetoas. Rehetoas ei vihelda ilmselt enam kusagil kuigi, kes teab, mis tänapäeval jälle juurde on ehitatud. Kuid Lõuna-Eesti on küll kindlasti see kant, kus kas saun, kui hoone ei ole kunagi kadunud. Saunu ehitatakse juurde läbi aegade ja ka täna. Iga eestlase ihaluseks on luua oma kodu, ehitada oma maja ehk ehitada ka oma saun. Eesti traditsiooniline saunade ehitamis viis maasaun kehitus, saun, lahtise keriseahjuga. Plaan ja saunakultuur on püsinud läbi sajandite. Tänapäeval ei ole põhjust hüljata ja lasta unarusse vajuda sellel eesti saunakultuuriosal. Seni pole kaotanud aktuaalsust. Kõigepealt tuleb hinnata sauna, kui vihtlemis ja pesemiskohta. Arstiteadus on ammu heaks kiitnud sauna soodsa mõju tervisele. Moodne vannikultuur ei saa mitte kuidagi asendada traditsioonilist viha sauna või veelgi enam. Suitsusauna. Saun on igipõline kõigil läänemeresoome rahval. Eestlastel, soomlastel, karjalastel, Ingerlastel, vepslaste, vadjalaste, liiblastel ka kaugemalt, Soome mereugrilased nagu mordvalased, marid, udmurdid, kommid, tunnevad viha, sauna mitmes läänemeresoome keeles Konsauna tähistamiseks oma tüveline sõna, saun. Sauna pika ajalugu kinnitab selle sõna vanus. Ta pärineb vähemalt kolmandast aastatuhandest enne meie aega. Veelgi vanemast ajaloolisest traditsioonist, mis on arvatavasti soome-ugri rahvastel juba kaua ühine olnud, kõneleb sõna leil. Ajalugu. Esmakordselt leiame sõna saun kirjalikes allikates jõele Me kihelkonna Saunja küla kohanimes 13. sajandi algul. 14 10.-st sajandist on teateid ka Liivimaalt. Tallinna vanimad saunad asusid omaaegses äärelinnas. Aastail 1310 mainitakse Toompea all nunnavärava juures praegusel vaksali tänav number neli krundil asunud sauna mis on väljaspool linnamüüri. 16.-st sajandist on teateid nii Narva kui ka Tartu linnasaunadest. Sauna ehitamine pidi olema vanadele eestlastele väga südamelähedane. Ega muidu oleks rahva mõttekujutus ja muistseid vägilasi nagu Kalev ja Suur Tõll sauna ehitama ja riskide kandma pannud. Muistne suitsusaun ehitati teistest hoonetest kaugemale. Niisugune asukoht oli tingitud tuleohukartusest. Samuti nagu saunad olid ka kergesti tuld võtvad suvekojad ikka uuesti eemal. Üks kirjeldus Järvamaalt on selline. Esiti olid jälle saunad ja paar kuud teineteisel saun oli sellepärast eraldi tehtud, et saunas toimusid uksed, salajased asjad, arstimine, sünnitamine, näid ei võinud kedagi kuulda-näha. Aga siis, kui kadus saunas arstimine sünnitamine siis ehitati paargu sauna otsa. See oli metsa vähe. Nii tehti saun puust ja paar koosa kivist. Vana kombe kohaselt tuli sauna ehitamist alustada selge ilmaga. Sompus ilmaga alustatud sauna ehitus pidi põhjustama pinguse saunakivi. Kas sinu kodus on saun? Minu kaasaegses praeguses kodus ei ole täiesti oma sauna, et lapse eas mäletan just koos vanaema emaga käimisi ühises külasaunas. Suitsusaunas oled sa käinud olenica? Nüüd minul on, uue perega kokku minnes on selline koht Häädemeestel, kus on nüüd hoitud ja säilitatud selline suitsusaun. Minul on ka kodus Valgamaa metsades, minu vanaisa kodus on vana vana hea suitsusamm. Kui nüüd veel rääkida saunast, siis on ka minu korteris saun, aga selline kahe ruutmeetriline ja lihtsalt nupule vajutamine on minu arust ka siis ainult selline pesemine, sellist saunamõnu sealt küll ei saa. Vähemasti saun on olemas. Kui meil on ikka hea Nüüd aga oodatud saunapäevast, sauna, kütmisest ja v soojendamisest. Eestlaste saunapäevaks on laupäev. Ja kui ma nüüd praegu vaatan meie peres saunas käimisest, siis see on see sama päev ikka jäänud. Ja see on ka vist kõige tugevam traditsioon, mis on sellest säilinud. Saunas käid iga nädal tihedamini käidud suvel ja sügisel eriti kibedalt töö ajal, kui oli palju higist Ta vist ja tolmu talvel suurte külmadega on mõni laupäev vahele jäänud. Kreutzwald on kirjutanud haigete arstimiseks köetakse saun, neljapäeval vistlemiseks aga laupäeval. Neljapäev oligi vanarahva jaoks see päev, kus võeti ette igasuguseid nõidumisi. Köeti, nõiasauna ja ravitoiminguid. Seda päeva peeti isegi poolenisti pühaks ning kehtisid isegi mitmesugused töökeelud. Kui nüüd pühadest rääkida, siis on just jaanipäev, uus aasta jõulud ja lihavõtted ikka see aeg, kus sauna köeti. Ja seda just pühade laupäeval ükskõik millisele nädalavahetusele sattus. Mõned vanemad põlvkonna inimesed mäletavad sauna kütmist ka veel teistelgi tähtpäevadel mihkli madise, Jakopi ja maarjapäeva laupäeviti. Saunas käidi pärast päevatööd. Ai pandi küte juba keskpäeval, siis pimedaks pidi saunas käidud olema, on välditud saunajäämist pärast päikeseloojangut, eriti aga pärast kella kahteteist. Öösel. Arvati, et hiline saunas käimine mõjub ebasoodsalt vilja kasvule. Hilinenud saunas käijaid hirmutati vana paganaga, eks vanad eesti rahva juttudki kõnele sellest siis vanapagan pidi keskööl peale keskööd tulema, vihtlejaid kimbutama, Neid kaasa viima või isegi ära sööma. Eriti Lõuna-Eestis oli levinud arvamus, et pärast päikese loojumist muutub saunas vesi vereks. Saunas käimisest arvati kasu olevat, kui seda tehti vanal kuul, siis pidi ihupesemisel paremini puhtaks minema. Ei pidanud pärast sauna sügelema hakkama. Ekaga pesijale kärnasid tulema saun köetud lehtpuudega. Sageli kasutati hagu, eriti hea ja vinguvaba saun pidi saama kase ja lepapuuga kütmisel. Eks seda teatakse täna päevini. Võrumaarahvatarkuse järgi andis kõige paremaid tulemusi saunaahju kütmine Aga õunapuudega. Sauna kütmine oli enamasti vanema vaata koduste inimeste ülesandeks. Lõuna- ja Ida-Eestis on seda mõnel pool peetud, eeskätt aga naiste tööks. Hästi köetud saun on magus, halvasti köetud, aga vingune ja mõru. Ega saunaminek saunas olek ja saunast tulek pole ka niisama asjad. Ettevalmistus, tööd sauna minekuks ei piirdunud mitte üksi ahju kütmise ja veetoomisega. Perenaine seadis kõigile saunaminejatele valmis ka puhta pesu. Iga saunalinegi valmistus omamoodi ette, tähtsaks sündmuseks polnud sugugi ükskõik, millises tujus saunalised olid. Saunaminek pidi toimuma heas ja lahkes meeleolus. Kui taadid, eided päeval olid ka pahuksis olnud, tuli vihameestel üle. Kuna läve astuda rahumeeli ja saunas, ei tohtinud keegi pahandusest märku anda. Ka armas on tähele pandud sedagi, kes saunadel vastu juhtus tulema. Kui mehele tuli naine, vastupidi, saunas hea õnn olema. Teise mehe vastutulek aga ennustas õnnetust. Hilisema traditsiooni kohaselt käisid saunas mehed esimesena selginud ja ving välja näinud, siis naised. Ei ole võimatu, et sellest järjekorrast võib välja lugeda teatavat meeste eelisseisundit. Selle kasuks kõneleb teade Kagu-Eestist, mis räägib naistekeelust esimese sauna minna kuna Natroojastaksid sauna ära. Sulasrahvas on samuti koos perega koos pesnud. Üsna levinud oli soola viskamine saunanurkadesse koldesse, kerisele ja lavale. Selleks, et vältida saunast nakkushaiguste saamist. Mõnede teadete põhjal on seda toimingut eriti tähtsaks peetud. Esmakordselt võõrasse sauna minnes kaan soola samal eesmärgil pesemisning vihtlemis vette pandud. Eks tänapäevalgi me ostame apteegist võime osta meresoola. Kas lõhnastatud Ilmlastamata igal juhul soolakasutussaunas pesemisel on tavapärane. Kombekohaselt aga tuli sauna minnes enesele kolm korda vett peale panna. Haigustest nakatumine hoiti ära ka veel sellega, et enne vihtlema hakkamist vihaga kolm korda vasaku jala kanna alla löödi. Enne sauna minekut panid saunalised oma riided õrrele. Et kirpudest lahti saada, oli kombeks terve pere riided saunaleilis kummutada. Õrreleviidiga must pesu kirpe hävitada. Saunatulijad pöördusid saunaliste poole eriliste tervitussõnadega. Koguni tühja sauna minnes öeldi. Tere, saun. Tervitussõnu, milles on pöördutud sauna. Leilipoole. On tundnud ka teised läänemeresoome rahvad. Üksteretus. Tere, tere, saunakene. Tere, Sauna leilikene, armas Aru, vihakene kallis kaevu. Weeke ja Ivy kursusekaaslane Marju on pärit Põlvamaalt ja tema teab iseenesestmõistetavalt, et sauna minnes tuleb soovida saunalistele Jummal sekka ja oodates vastust Jummal häämiis. Marju rääkis, et ta läks ükskord Põlva linna sauna ja nii nagu ta leiliruumi astus, nii ütleski. Jumal sekka kõik need jumala vait. Mitte keegi midagi öelnud, julgedenam kõneldagi ja vastust jumala hääl. Kahjuks ei tulnud. Leili ja leili viskamine. Esimene protseduur saunas oli laval kuumas leilis kuumutamine higistamine, millele järgnes vihtlemine. Võib arvata, et eestlaste lugupidamine pistlemise vasto põhines omal ajal sama palju hügieenilistel tarvetel kui ka maagilisel arusaamisel higistamise vajadusest. Leili rahvapärane käsitlus viitab eriti vanadele maagiliste momentidele. Pesemine oli eesti saunas kaunist teisejärgulise tähendusega. Ka üsna hiline traditsioon kõneleb vee väga vähesest kasutamisest. Nii hästi eestlaste kui teiste läänemeresoomlaste saunas. Leili visati alati leige või sooja veega leili viskamisel tekkinud häältele. Kerisekivide paukumisele ja sisisemisele omistati erilist tähelepanu. Neil pidi olema mingi tervisele kasutoov tähendus. Enne vestlemist tuli vista kuuma vette kasta ja leotada ning hautada. Ise aga kuumutati keha lamati selili, jalad vastu lage, märg vihm näol. Agupeoga tehtud saab sedamaid ja ja sauna seal enam mõelda veel. Saunas, WC saunas Saunonüüdja tõmbun loo saunast tulles oled. Saunast tulles olete ja no 100 ja kolm korda 10 kraadi harras põrgupütt. Jõe poole silka otsis mehe voodi taha, jääb aurujutt. Häkkinen hilja järgnedes kaldale. Tulla võiv jama kargab vette üks tuliseks küttetud vees ja, ja sauna, mis seal enam mõelda vee saunas, saunas, Rextee sauna, sauna, nüüd ja lõpuloo. Saunast tulles oled terve voor. Ai, ai, ai, ai, ai. Saunast tulles oled terve ja noorsaun, oled. Saun. Soomer, Eto, soome saun, jõe või järve kaldal, soome saun ja, ja kodus ootab. Vihast ja vihategemisest Kaarma ja saarte kandis öeldakse. Mine vihata sauna või kirveta metsa, see on ükspuha, ehk see on üks ja sama mõtetu minek. Viha tegemiseks peeti kõige sobivamaks ajaks jaanipäeva, et aega ja kõige sobivamaks arukaseoksi. Need pidid olema nooremalt puult võetud ja pehme leheliselt. Harva kasutati selleks sookaske. Ka maarjakasest ei tehtud vihtu. Vihaokste valimisel pidas vanarahvas silmas mitmeid asjaolusid. Nimelt ei peetud sobivaks valida vihal leheseid Kaselt, mille ligiduses oli sipelgapesa, sest siis pidi viht sügelema ajama. Punaste, vanade ja Grubeliste lehtedega oksad aga kärnu tekitama haigusi pidi tekitama vihmille kase juure all on kivi. Vihaoksi mindi Lõuna-Eestis tooma mitmekesi. Eeskätt mandril loeti seda naiste tööks. Saare- ja Hiiumaal oli see vastupidi jälle meeste töö. Vanal kuul tehtud viha sees on üheksa rohtu, aga noorel kuul tehtud viha sisse saab seitse haigust, öeldi Võrumaal. Kui viht vannis kandidaati õhurikkasse kohta kuivama. Tavaliselt oli kuivamiskohaks räästaalune toa või saunapealne Gazonaga ühise katuse all olev suvekoda. Lihtu varuti taludesse vastavalt pere suurusele oma 50 kuni 100 paari aastas. Kevadel, ülejäänud vihad andi lammastele söödaks lihtmida. Inimene vajas kogu eluaja alates varajasest lapsepõlvest kuni varajase rauga. Jaani kuulus muistset tõekspidamise kohaselt nende esemete hulka mida võis tarvis minna ka peale surmapala. Kombe kohaselt pandi viht surnule kirstu kaasa ja seda tehakse kohati isegi tänapäevani. Pihtlemisele järgnes pesemine. Juba 19. sajandi lõpul oli üldiselt kasutusel seep. Mõnel pool tarvitati veel samal ajal varem laiemalt levinud tuhaleelist. Leelise valmistamiseks pandi tuhkpuunõusse ja valati kuum vesi peale. Seismise ajal tuli tuhka mitmel korral veega segi segada. Kuni lõpuks see põhjasadestus tuhaleelist prooviti käe abil, kas on paras nõrk või kangepesijad, hõõrusid selle vihale või ka pärna Niinest tehtud mustikule. Mustikaid tehti tiigis leotatud pärnakoorest. Lapsi pesti pehmete villaste lappidega. Väikesed lapsed toodi sauna alles pärast seda, kui ema oli ennast puhtaks pesnud. Päike lapsi pesti puuvannis. Nende pesemine oli jäänud ema ülesandeks. Tema oli ka see, kes õpetas lastele, kuidas seda teha. Peale laste pesemist abistatud ka vanu, kes sellega enam ise hästi toime ei tulnud. Virumaal on olnud kombeks, et peretütred aitasid külakorda käijaid, karjaseid seljapesemisel. Et siit on ka vihje siis saunale kui niisugune tutvuse või, või sõpruse, avalduse märgile või ka mingitele lähematele suhetele, millele võiks järgneda midagi tõsisemalt, näiteks abielu. Tänapäeval räägitakse segasaunad, see on küll natuke teisel eesmärgil, et võib-olla jah, ei tea, mis eesmärgil see just täpselt on, kuid et saun ja Noorte suhtlemine neil on ka mingi väike seos, et võib ka seda selliseks kurameerimise kohaks pidada, et ikka öeldud, loritud noh, kas tuled ka minule sauna selga pesema, et võib-olla siis on selline konkurents ka poiste hulgas? Ja vanniga. Vannitoad on, kaugel ma jäi, jäi, jäi ja väike neiu kurvaks sai sai ja kui, et. Me ei tea, kas ta sinna jäänud. Peale. Ütles ekskandmine on jaganud erilist suure ega väikese suu. On. Selle. On kaod on kaugel, jäi, jäi ja väikene jogurt sai, ta ei tohi ja kui ta kuulis Maine nii ei ole riided kandmine, diakon. Pärast saunaskäimist tuli saunalaval, ei jäta ka viht ja vett. Seda vajasid vaimud. Vannid jäeti kummuli keeratuna, kuid toobermis külma veega sauna toodud viidi toa juurde. Mõnel pool on saunast väljunud, pidanud ka leili viskama. Saunaukse pidi viimane suunaline kindlasti sulgema. Vastasel korral võinud ukse lahti jätjal surnuna, silmad lautsi lahti jääda. Laupäeva õhtul oli pärast sauna kogu pere ühissööma. Eesti rahvuslikuks laupäeva õhtuseks toiduks oli tangupuder ja odrakarask. Sauna austamisväärseks hooneks maa lõunaosas nimetati seda koguni pühaks kohaks. Kui uut sauna ehitama hakatud, siis ikka vanale asemele sest see oli püha. Iga saun on pidi olema saunas vaikne ja viisakas, nagu see oli sünnist niisuguses kohas, mida ammusest aegadest saadik oli austamisväärseks peetud. Saunas on esinenud sõna tabu keeld teatava sõna kasutamise kohta. Nii tohtinud seal vee kohta öelda palav vaid ainult Lämmi. Last ei võinud nimepidi nimetada, et paha vaim saab lapse nime teada ja märgib selle enesele üles. Saunas oleku aeg oli pidulik ja pühaga toas olijale. Mõnel pool on saunas olemise ajaloo olnud töökeeltki. Mõned teated püüavad tõestada, et saunas on elanud üleloomulikke olendeid ja vaime. Lastele öeldi, et ei tohi süüa hõikuda, vilistada, vanduda, sest sauna vana ja leini haldjas seda ei luba. Ega seda ei salli. Hiiumaal on saunas lärmavad lapsi, ähvardatud sauna, hanega. On levinud ka kujutelmad pärast keskööd sauna tulevate vanapaganate või kuradite kohta. Ivy, kuidas sulle tundub, mida sellist muuta ja, või tegelikult vana uut sa nüüd teada said. Mis sulle oli üllatuseks saunas käimise kohta. Et uut ja huvitavat selles mõttes nagu täiesti ei olnudki, et kõik oli siiski natukene teada jah, kuigi võib-olla mitte nii pidulikult sõnastatud vormis, et sellepärast seda teha ei tohi või nii tuleb saunas käituda nii nagu see viimanegi tekst, millest sa rääkisid. Et saunas tuleb olla viisakas, vaikne, kombekas, sõbralik, hea meele ja andestav vana, sinna minna. Et see on ju põhimõtteliselt me küll nii ise ei mõtle, aga et see ole meie olemisest sauna läheme, on see sees küll. Ja tänapäeval just saun sellise kiire ja tormilise argipäeva kõrval just selline koht, kus tahetakse minna lõõgastuma ja pärast selle on ka ikkagi puhkuse aeg. Nii et see funktsioon on ka täiesti säilinud ja siis tänapäeval ongi seda vast kõige rohkem inimestele vaja. Ka Nõukogude ajast, sina oled nii palju noorem inimene kui mina, aga on ka teada eksterni saunapeod. Et nii nagu siin oli vanas teates juttu, et peale sauna on ühissöömaaeg mis on ka võib-olla natukene pidulikum, kui tavapärane, siis ka need saunapeod pidu ühendati saunaga. Kuidas tänapäeval on, kas on ka saunapeod ja kuidas need välja näevad? Tänapäeval noorte hulgas saun on väga hinnatud, selline koosolemise kokkusaamise koht, et kui ikka neid pidusid planeeritakse välja sõita, siis ikka mõeldakse selle peale ka, et et kas seal ikka saun on. Aga kas sa tead, kas oled kokku puutunud väga paljude teiste rahvastega ka tänapäeval avatud maailmas, kuidas teistel rahvastel on, armastatakse saunas pidu pidada ja need just soomlaste ja isegi nüüd kreeka noortega suheldes on neil ka selline tähtis mõju. Ei tähendab, et teie meenutasite seda selle, kuigi oli jutuga, et vanad kreeklased olid need, kes saunakultuuri tõid eurooplasteni, mis vahepeal kadus ja, ja Türgi Türki lasteni jõudnud kreeka kultuuri kaudu uuesti tagasi tuli. Aga et kreeklased nõnda tavapäraselt saunas pidusid ei pea? Tänapäevalt ikka, et kui on, et neil on nagu sama, mis eesti noortelgi, et nad ikkagi ka, aga mis on kreeklaste poolt, on huvitav, et neil on see sõna, saun on isegi sama, nende keeles saun, jah, neil on ka saun, see on soome-ugri kingitus. Vähemasti Lääne tsivilisatsioonile nimetus, saun, Nad käisid tihti saunas reklased ja käisid ja kuidas nad tundsid ennast, kas eesti saun oli neile võõras selles mõttes, et nad ütlesid, et neil selline väga niisket türgi saun, selline kuivem nemad nimetavad oma sauna pigem türgi saunaks ja noh, et neil on ikka selline kuiv, et issand, niiskus ei meeldinud neile. Mina põhjaeesti tüdruk, sattusin pedagoogilistele praktikale sellel kevadel, Võrumaale, kus ma kohtusin kunstnikepaariga Epp Margna ja Toomas Kalve, ka. Nemad on selles sellepärast erilised, et nad on võtnud oma südameasjaks jäädvustada Eestimaasuitsusaunad. Idee sündis huvigrupis, kes käib koos ühise nimetuse all kesvakool, kuhu Toomas ka kuulub. Nende projekti eesmärgiks on jäädvustada olemasolevaid suitsusaunasid. Saadud materjalist pannakse kokku raamat ning Eesti Rahva muuseumisse tuleb ka teemakohane näitus. Samuti soovitakse projekti abil propageerida uute suitsusaunade ehitamist. Projekti eestvedajatel endilgi on suitsusauna ehitamisega juba algust tehtud. Suitsusaun see päris saun, toetajataks on riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur ning Viljandi ja Võru Kultuurkapitali. Pärimuse kogumisel. Epu sõnul neil saunade omanikega veel probleeme pole ette tulnud. Vastupidi, inimesed on väga heasoovlikkus ja tutvustavad uurijatele disi meelsasti. Hetkel on mõõdistatud umbes 20 sauna Põlva, Võru, Valga, Tartu ja Viljandimaal kokkuvõtteid tehes tõde sepp, et saun on eestlase jaoks igipõline ja väga omane ning põlvest põlve kestev ehitis. Isegi kui peres on juba uus saun olemas, lastakse vanal oma eluiga loomulikul teel lõppeda. Võib-olla kasutatakse seda veel ka liha suitsetamiseks. Projekt ise kestab kaks aastat ja selle aja jooksul loodetakse kaardistada nii Lõuna-Eesti kui ka Põhja-Eesti saunad. Ka minu vanaema on rääkinud oma saunapärimusest. Vanaema nimi on Herta ja tema kasvas üles Saaremaal Nasva külas. Ja nende perel oli küll saun väga tähtis koht. Sest saunapäev oli ikka see päev, kui elati sellist seltsielu, tulid kolm suurt perekonda kokku ja mindi üheskoos sauna, aga ikkagi jälle mehed enne ja seejärel naised-lapsed. Selle saate jooksul ei olnud meil kordagi juttu alkoholi tähendusest saunakultuuris aga vanaema rääkis. Õlu käis ikka laupäeval saunategemise juurde ja nagu saarlastele kohane nende kangele loomusele kohane, ei tohtinud ka joop viletsam olla. Ja tihtilugu oli ka nii, et õhtu jätkus meeste seltskonnas ka kangema kraami võtmisega ehk siis viinavõtmisega. Nende saun asus jõe ääres, kust siis mehed üle avapakku otse karastavasse jõkke hüppasid. Ja sel ajal, kui vanaema oli laps, ajas emale ikka tuppa, et mitte paljaid mehi näha. Ka kõik minu vanaema, 14 tädi onu sündisid saunas. Nii et kui vaadata sellist perepärimust, siis on küll väga traditsiooniline oluline koht. Saun on eestlase nädala aasta aja ja eluringi tähtis ning lahutamatu osa. Ja sina oled nii-öelda saunausku ja mina olen küll ja mina isegi usun seda, see saun Eestimaalt kuhugi ei kao, sest noored, jõulised mehed ja naised tulevad, kes ehitavad oma kodusid ja nagu sa enne just ütlesid, et et seda sauna ehitamist ei tohiks ära unustada ja ma arvan, et ei unustataks. Ma olen sinuga täiesti sama meelt ja olen ka saunausku ja oma saunapärimust ei ole sulle vastu kõnelda. Aga minu vanaisa saun on ehitatud nii, et sauna ja maja vahele jääb õunapoed. Ja lapsepõlvest on mul üks pilt küll surmani silme ees, et alati, kui saunast tulime, eriti suvel siis esimene pilt, mis avanes kui suitsusaunast välja saia silmad said natukene lahti teha väikse lapsena olid siis õunapuu õite saed ja sellest rünnalisest aiast läbi tuppa minek ja see oli mingi niisugune püha teekond ja, ja niisugune tahtmine on tänapäeval ikka jälle seda uuesti kogeda, saunast välja, õunapuuaiast läbi ja tuppa. Me loodame Iviga, et tänane saunasaade andis nii mõnelegi sauna, ehitajale või sauna omanikule täid. Lisa teavet saunas käimise saunas olemise kohta. Ja tõepoolest, meie väga kiires elurütmis on saunal palju suurem tähendus. Ehk mõnes mõttes kui varasemal ajal, sest kui tähtpäevad ja pühad aastaringiga on igal inimesel, eriti linnainimesel seos just selline, nagu ta on, siis saunas me käime. Ja kui me ka teame, kuidas seal olla ja selleks ka valmistume, siis ma usun, et me saame hakkama.