Ning nüüd hakkame südamest südamesse rääkima saarlastega. Tere hommikust, saarlane Ilmar Raag. Tere hommikust. Miks saarlased ütlevad, ö. Mitte. Õ on meil täna hommikul üks igavikuline küsimus, mida küsis Priidik. Kas asi on muidugi väga lihtne ja see on üks üks kõige kurvemaid müsteeriume, mis Eesti ajaloos üleüldse on, sellepärast et on ju selge, et alguses oli ainult ö-täht. Ja kõik algas sellest peale, kui mõned baltisaksa filantroop mõisnikud ei olnud rahul sellega, kui 19. sajandi alguses anti Eesti- ja Liivimaa kubermangu talupoegadele isiklik vabadus, ühesõnaga, pärisorjus kaotati. Ja, ja siis selleks, et talupojad ennast liialt õnnelikuna tunneks, mõtles tollaaegne baltisaksa keelemees Otto Wilhelm Masing välja värdmoodustise nagu töötäht ja Eesti- ja Liivimaa kubermangu talupoegi piinati aastakümneid sellega kui nad hakkasid rääkima seda värt tähte. Nii on see tänaseni jäänud, Saaremaa talupojad olid nii nagu ka muistse vabadusvõitluse ajal ainsad ning et kes neid oma esiisade aadetele truuks ja räägivad nii nagu peab. Ei lasknud saksa endale pähe istuda just seda. Aga kuidas on siis võimalik, et mitmed väga ilusad eestikeelsed sõnad ikkagi algavad ja, või kätkevad endas õ tähte õun, õlu, mõdu? Kas teile tundub see ilus? Ja kuidas sinu meelest siis oleksid need sõnad ilusasti õlu. Null. Hea õnn ka muidugi näiteks aga ei, seda on väga julgustav teada, et meie seas elab ikkagi üks selge nagu inimgruppidena siis saarlased, kes on sitked ja ei lase ennast hullutada igasugustest uutest uutest ideedest. Ei, ma arvan, et e-riik võiks ju ka pikalt rääkida sellest, mis juhtus muistse vabadusvõitluse käigus, siis kui sakslased ja liivlased nendega pundis tulide, Eesti noole ja, ja õige mitmed Mandri-Eesti teised maakonnad lasid ennast liialt lihtsalt ristida ja siis tulid Saaremaa mehed, kes lihtsalt kohale ja rüüstasid nüüd karistuseks, et nonii, liiga kergelt olid alla andnud ja ja sellega nagu näidata ära, et milline peaks olema nagu tegelik vastu. Jah, ja no muidugi see aeg oli veel selles mõttes omapärane, tol ajal saarlastel ei olnud üldse ühtegi teist vokaali pealee aga kuna nad on jale hiljem nadi, omandasid alles sellised nagu A ja E ja nii edasi. Alguses nad rääkisid ikkagi memm veab tere hõmmekest mölmer, rööd. Aitäh Ilmar Raagi-le ja ilusat hommiku jätku.