Haljand Udam tere tulemast uue saate sarja, tark mees taskus esimesse saatesse. Me räägime olnud aegadest, aga mitte väga kaugetest aegadest. Oli aasta 80 900 90, kui bostonis Ameerikas ilmus kolm raamatut ühelt mehelt. Need raamatud olid mõeldud kitsale ringile ja nendes raamatutes esines kogu aeg niisugune mõiste nagu null filosoofia, mida mõtles autor sel ajal? Null filosoofia autor ise pidi selle teema seletamiseks selle aine seletamisest kirjutama väga pakse ja raskeid ja keerulisi raamatuid varustama neid keeruliste ja raskestimõistetavate skeemide ja loomadele terminoloogia selle jaoks. No küsimus on selles, eks ole, mida inimene tahab oma teadmiste kogumisega saavutada mida tahab õpetaja oma õpilaselt saavutada, kui ta oma teadmisi jagama tänapäeva ülikooliharidus, see nõuab teadmisterohkust, faktiliste teadmisterohkust ja maailma kõikide asjade teadmist. Null filosoofia püüab säde üksikteadmised, faktid lahustada kõige üldisemas, kõige üldistava maailmapildis, kus enam midagi niimoodi konkreetselt ja üksikult enam näha ei ole, on vaid üks suur tervik. No kui ei ole fakte, kui ei ole konkreetseid objekte, millesse suur tervik koosneb, suurte tervik koosnebki üksikutest faktidest, kui need faktik moodustavad ühe terviku, nad ei ole suur kuhi liivakunst koosneb üksikutest teradest, vaid ta on üks kompaktne tervik, ma arvan, seda ja eesmärke on püüdnud saavutada ka varasemad mõtlejad ja kirjutajaks, see on kogu Euroopa filosoofia üks põhiline probleem, et mis on siis tähtsam, kas üksik kui osad või tervict ja siiamaani ei ole minu teada filosoofid selles suhtes kokkuleppele jõudnud, mis eksisteerib reaalselt kas maailm tervikuna või siis aatomis. Kas see autor eitab teadmiste kogumist? Ei eita, ainult teadmiste kogumisel ei ole praktilist kasu, need ei aita lahendada eluprobleeme, see on tema õide ja meie räägiks sellest autorist nii põhjal, tegelikult kui autor ei oleks eestlane, kui ei oleks Eesti päritolu. Haljand Udam, teie olete temaga Tartus ka pika aja jooksul kokku puutunud, Mihkel Tamm oli tema nimi Eestis raama Maicel Tamm on see sealne nimi, temal? Te kohtusite temaga Tartus, Te, olete ta nimetanud filosoofiliseks metsavennaks, tähendab, ta oli siis niisugune inimene, kes distantseerus ühiskonnas teadlikult? Jah, ei, mitte selleks, et ta teadlikult istunud, see noh, ta lihtsalt oli tänu oma elukäigule jäänud väljaspoole ühiskonda. Sest ta tuli Eestisse Lääne-Saksamaalt 1956. aastal ega, ega kavatsenud siia sugugi mitte jääda, vaid tagasi minna, kuid kuna tal polnud Ühegi riigi passi, tal oli seal mingisugune ÜRO patriidi pass, mida muidugi nõukogude võim ei tunnistanud Nõukogude liitu sisenemisel. Seda passi tunnistati, kuid selle klassiga enam Nõukogude Liidust välja ei saanud. Erakordse elukäiguga mees, kes teile 10. aasta alguses oli läinud meremehena läände sõja läänes läbi teinud, tappis Berliinis ülikoolis ja tundis huvi tuumafüüsika vastu, kuidas see aeglasti õppida? Ülikoolis sakslased teda ei mobiliseerinud. Ta ei olnud Saksa kodanik, ta oli välismaalane, seetõttu ta sai sõjaaegses Berliinis täiesti vabalt eksisteerida, ainukene, mida ta, nagu ma mäletan, ta rääkis doktor Hjalmar Mäe valitsuse, ta püüdis veel 45. aasta alguses mobiliseerida Saksa sõjaväkke. Aga see pidi olema ikka naiivne inimene, kes 56. aastal Ungari sündmused olid tulemas, tuli Nõukogude liitu vabatahtlikult tagasi, seal Lääne-Saksamaal ka juba teatavasse kriisiseisundisse jõudnud, nagu oli tema kogutud raha otsa saanud ja ta pidi otsustama, mida edasi teha ja tal oli kavatsus minna Indiasse. Ja siis ta võttis ilmselt ka olusid, mitte piisavalt adekvaatselt hinnates, võttis siis selle teekonda läbi Eesti sisele läbi Nõukogude Liidu Indiasse minna. Huvi India filosoofia vastu oli, ta oli juba siis olemas huvi India filosoofia vastu oli tal siis juba tükk aega olnud, siis selle vastu ilmselt hakkasin huvi tundma kohe seal Lääne-Saksamaal, pärast sõda. Nonii, ta tuli Eestisse, tal ei olnud passi. Nagu te olete öelnud, ei ole ta päevagi töötanud sotsialismi hüvanguks, tähendab tali siis kogu aeg niisuguses pool legaalsest seisundis. Nojah, tal oli selline staatus nagu kodakondsuseta isik, kellel oli elamisluba. Nad teda ei vangistatud, ei olnud põhjust. Tal selline periood oli, kus üpris kriitiline oli, see oli, kui, kui keegi veel mäletab, see oli 60.-te aastate alguses, 50.-te aastate lõpus isegi kus algas võitlus muidusööjate vastu ja need muidusööjana, kellel ei olnud kohta või selle suhtes võidi kasutada mitmesuguseid sanktsioone, kuni sundkorras tööle panekuni, Taali oma teooriat arendamas tema ümber tekkis austajate seltskond, noori inimesi, üliõpilasi ja Haljand Udam, teie kuulasite ka nende inimeste hulka, kuidas üldse tekkis kontakt temaga, see oli 1959. aasta kevadel, mul oli siis juba ülikool olgu lõpetatud ja siis nurmefond, kes siis nüüd oli juba tammega juba tuttav Rasnaste aiast otsustas viia siis niisuguse väikese grupi üliõpilasi tema juurde Tammelassistokalt Peedul tegi siis metsatööle. Taali originaalne isiksus, selles ei ole kahtlust, tabe oli pikk ja siis ta lummaski lastima välimusega, mis ta rääkis, mis olid siis tema niisuguseid teooriaid tol ajal 50. aastate lõpul oli ta veendunud joogi ta küllaltki süstemaatiliselt ja peaaegu pro võiks öelda, isegi nii profession reaalselt tegeles hatha joogaga joogaharjutustega ja üks tema sõpru olla Flangset kirjutas isegi tema materjale kasutades, tol ajal ka kultuuris avaldas pikema kirjutise joogaharjutustest joogast kui harjutuste süsteemist. Kui tuntud, kui ta Tartus oli sel ajal kuuekümnendatel Rammul kaasa seltsiv ja ühiskondlik jõgega kergesti sõlmis tutvusi ja ja seetõttu oli ta üpris tuntud püüdistada, tol ajal tõlkis ühteteist seal eesti keelde, kuna eesti keeles tol ajal ju midagi india filosoofiast ei olnud olemas. Aga tekkis muidugi Euroopa keelte kaudu jah, Euroopa keelte, aga ta kasutas sanskriti materjale, sest need materjalid tal olemas nendega nendega oli ta varem tegelenud, siis Tartus oli noh, ülikooli inimestes oli palju keeleteadlasi Ariste ja Veskiga konsulteeris ja siis ka täppisteadlaste matemaatikute juures ja kuna siis tekkis selline suur huvi parapsühholoogia vastu, parapsühholoogia huvi laine levis ja siis ta seostas oma joogaharrastusega parapsühholoogia harrastusega ja tegid ülikoolis või seal ülikooli läheduses parapsühholoogia-alaseid katseid. Kuidas suhtusid võimud sellesse ülikooli juhtkond? Ei no ülikooli juhtkond suhtus küllaltki rahulikult, sest noh, paljugi seal ülikooli ümber on alati neist mitmesuguseid veidrikke ütleksime niimoodi, aga tol ajal oli kuidagimoodi see õhkkond oli väga salliv sallimatuks muutust alles siis 70.-te lõpus, kaheksakümnendatel aastatel ja eriti sallimatu olid kaheksakümnendad aastad see Hruštšovi sulaaeg ja siis selliseid asju võeti rahulikult, ainukene, mis teda võime häiris, et tema sõltumatus nõukogude inimene ei tohtinud olla väljaspool kollektiivi. Kuidas see oli muidugi raske periood oli, sest ma juba seda ma juba nimetasin, kui võimustada püüdsid isegi tartust. Tal oli päris head ravija võimed ja ta püüdis neid rakendada, kuid siiski tekkis selle ametliku meditsiiniga konflikt ja pärast sõda konflikti, kui tal isegi keelati linnades elamine. Võimud keelasid linnades elamine ja pärast sõda ta oma ravimisoskusi ei kasutanud. Ta nimi oli Mihkel Tamm, Te ütlesite Rantam Ram tamm demand ungalmi ja sel ajal oli see käibel siis ja see oli käibel ja selle nime oli ta endaga just Saksamaalt kaasa toonud. Ta tõi joogaõpetuse Eestisse või on see nüüd üksnes toojast. Praegu on meil väga raske noorematel inimestel ette kujutada seda vaimset seisundit viiekümnendatel aastatel, kuivõrd praktilised infot üldse millegi kohta, mis maailmas toimub, ei olnud ja seetõttu läänest tulnud mees oli midagi täiesti erakordselt ilmutus noorte meeste jaoks. Nojah, ilmutus ja kuivõrd noored mehed üldse mingit ilmutust vajasid? Ütleme Laari sündinud Tartumaal 1911 ja tal akadeemilist haridust ei olnud, gümnaasiumiharidus oli? Jah, ei, aga, aga siiski ta oli õppinud Berliini tehnikaülikoolis ta lihtsalt mitte seda kursust lõpetanud. Ja siis see oligi niisugune mees, tartus. Tal olid jüngrid, tal olid austajad. Mida ta tartus püüdis saavutada, tema tundis huvi just niisuguste parateaduste vastu. Parapsühholoogia talalitega teatud eesmärgita käis ka täppisteadlastega läbi, täppisteadlastena käis ta päris hoolega läbi, tema oli tahtnud saada omalajal tuuma füüsikuks ja tuumafüüsika probleemid teda väga huvitasid ja hobuse null tööl teooria on välja kasvanud sellest Ulyst tuumafüüsika vastu füüsika filosoofiliste probleemide vastu, nüüdse India filosoofia ja siis moodne tooma füüsika andsid kui sellise asja nagu see nullteooria, mille kirjapanekust ta siis niimoodi arendas välja sellise erilise siukene pool matemaatilise pool metafüüsilise keele. Kui natukene püüda seda keelt kirjeldada, missugune see keel oli matemaatika ja füüsika ei ole minu tugev külg, nii et ma võib-olla jääksin selle kirjeldamisega jänni. Mind huvitasid tookord muud asjad, pikad vestlused, mis niimoodi läbi aastate ja isegi aastakümnete temaga olid, noh, võib-olla on isegi minu arengus ka küllaltki tähtsat osa etendanud. Rääkisite. Põhiline jutt oli poliitiliselt ebakorrektne jutt. Gramm oli väga selge poliitilise taibuga ja ei püüdnud ennast üldse mugandada Nõukogude oludega. Tolleaegne nõukogude filosoofia oli üks niisugune põhiline kritiseerimise alustamise objekt ja võib-olla isegi kui niukse intensiivse nõukogude filosoofia kriitikata oleks võib-olla paljudelgi, kes tema juures käisid, olnud väga raske selle nõukogude ideoloogia mõju alt vabaneda siis ta riba meestega ta oli jälgida ja kontrollida, tol ajal ilmselt ei olnud KGB-l käsku sedalaadi asjadega tegeleda, nii et, et selles osas nad teda ei jälgitud. Te olite orientalistikahuviline juba sel ajal, ütleme siis noh, niisugune välja kujunenud. Mõnes mõttes läksite huvid kokku, mõnes mõttes mitte ilmselt mina, tema hea jõngerei ollu, mina tegelesin asjadega, mitte tema asjadega, ta olles muidugi hea meelega näinud ka, et oleks hingerkond, kes tema asjadega tegeleb. Hiljem tal selline jõnger polnd tekkis ja osaleda oma jõngelkonda riistasid ka kaasa Ameerikasse ja tänu sellele ingelkonna osavõtul ka need raamatut seal ilmusid Ramdamise, läks ära 81. aasta lõpus ja siis pärast seda juba mitmed tema jüngrid siiski leidsid need mitmesuguseid viise, kuidas Nõukogude Liidust välja sõita, enne seda perestroika veel. Ja see oli kõike, võib öelda, et tammemõju all ja see oli tõesti tamme mõjul, tal oli siis suur maju, oli seal suur mõjusast ja seda ka tema tal sellised erilised natukene üleloomulikud võimed olid. Meenutage veel mõningaid tema niisuguseid teooriaid ja seisukohti, mida teie vestluses puudutasite, ta tundis ennast siin niimoodi nagu asumisel olevat ja kogu aeg ta mõtles, et kuidas siit ära pääseda. Aga paraku siis, kui mul on 25 aastat, tuli ta siin olla. Ja siiski seitsmendate aastate lõpus oli olnud mingisugune visioon selle kohta, kuidas maailma poliitika tulevikus kujuneb, nii, et Nõukogude Liit laguneb ja Ameerika Praegune situatsioon ja praegune situatsioon ja seda ta, noh, see praegune situatsioon, aga noh, see situatsioon ma võib-olla ta 10 aastat ajas nägi ette kas null filosoofiaterminina oli siis juba käibel algusest. Ta tegeles hatha jooga joogavõimlemisega põhiliselt aga siis nii nagu 60.-te aastate keskpaiku, kui ta elas seal Tartu lähedal Ropkas siis ta hakkas kirjutama suurt teost filosoofiast. Esialgu olid need lühikesed variandid pärast iga iga korraga selle teooria esitused kummardasid suuremaks ja paksemaks. Kas need liikusid ringi ka, need liikusid ringi neid isegi tõlgiti enam ise alguses püüdis neto Sa keeles esitada ja siis ta leidis, et saksa keel nagu ei ole enam nii üheselt või üldiselt mõistetav, siis ta hakkas kirjutama inglise keeles niimoodi oma inglise keele oskus nagu vähehaaval nii täiendades ja kasutades seal keeleoskajate abi. Ja siis ja kihelkonnas oli ikka inimesed, kes need tema käsikirju vene keelde tõlkis, isendeid Sammistati kujul levitasid medalid siis masinal löödud või päris käsitsi kirjutatud, need olid masinal löödud ikka ja need liikusid ka Tartus nüüdlikkusi Tartus, aga need liikusid Venemaal üpris kaugele Eestist venekeelsed tõlked. Nüüd jutt oli juba sellest, et ta püüdis leida kontakte ka täppisteadlastega Tartus. Ta tegeles ju meditatsiooni ja intuitsiooni ja niisuguste küsimustega ja ta püüdis leida nendele mingisugust matemaatilist põhjendust, kas on nii, kuidas seda meditatsioonis või mõtluses toimub, kuidas seda matemaatika vahendite abil kirja panna kas ta sai tugematemaatikutelt ja ta sai küll ja nii, et teil on andmed, et see koostöö nagu sujus, koostöö oli päris pikka aega kestis ja Tartu matemaatikutega nüüd meie ees on siin üks tema nendest tähtsamatest raamatutest nulli filosoofia antud välja siis bostonis, nagu siin juba sai nimetatud. Siin ei ole valemeid, võrrandeid, siin on tekst. Mina ei ole seda muidugi näinud varem. Kas tahate veel mõnda tema mõttekäikusid tutvust? Vaadake, see tähendab sellega, võib-olla mõni teine saab paremini hakkama, minu asi ei ole nüüd tema raamatuid tutvustada. Minul on temaga naguniisugust teistmoodi suhted. Mina hindan teda mitte kui kirjutajana, vaid pigem just vestluskaaslasena, nii et sellest, mis ta kirjutanud on, sellest ma võiks isegi öelda, et ma ei ole suurt midagi õppinud, aga, aga väga palju õppinud sellest, mida ta on rääkinud, tähendab, tema põhiväide oli see, et kui kogutakse teadmisi, püütakse järjest nagu kumuleerida teadmiste hulka. Õpetaja annab õpilasele edasi oma teadmisi ja, ja see peab nagu looma uut kvaliteeti, siis tema püüdis kasutada vastupidist. Teadmisi kogutakse ikkagi selleks, moodustaksid mingisuguse tervikliku süsteemi et nendel teadmistel oleks mingi kindel roll inimese elus. Teadmised peavad nagu inimesed tegema targemaks ja tegema selle maailma, mis inimeste ümber on ja inimese enda eksistentsi mõistetava maks mida täpsem ja üldistavam ja läbitungivam sügavuti minevam, on see teadmiste süsteem, seda täielikumalt või seda otsesemalt Kainimine eksisteerib teadmine inimese enda eksistentsi põhialuste kohta. Noh, see on muidugi põhiline, mis on kõige aluseks, mille seisukohalt kõik teadmised väärtustatakse. Te olete toonud ka niisuguse võrdluse, et kui tavalises teadmises õpetaja viib oma õpilase nagu labürinti ja jätab ta sinna ekslema siis null filosoofiasse on vastupidi, et see õpetaja püüab just oma õpilast välja tuua tabelina tuua tuua välja selles mõttes, et õpilane hakkaks mõistma omaeneseeksisteerimist maja väga põhimõttelised küsimused. Nüüd 181 lõpuks õnnestus tal Nõukogude Liidust välja pääseda, ta läks Ameerikasse ja 82 asus elama bostonisse. Kuidas käis seal tema käsi? Ta oli siis juba 71 aastat vanad ja kõik need 20 aastat, mis ta seal bostonis igas naljas abiraha najal mingisugust sissetulekut ei olnud. Tööl ta ei käinud, muidugi tassi sai, passi sai, passi saab, ütleme igaüks, kes on teatavad nõuded täitnud. Ja lõpuks siis ta sai oma elu esimese passi, no ilmselt all oli ka ka Eesti vabariigi pass omal ajal. Ja kui ma ei eksi, siis vahepeal oli ka mingisugused muud passid, millega ta seal sõja ajal Eestist välja sõitis ja seal Euroopas sõja ajal seikles mingi dokumentaali, jah. Kui tuntuks ta sai bostonis, kui suur oli tema austajate ring, kas ta esines avalikkuse ees? Pigem mitte Ameerika olusid meie ei tunne, aga nii palju me siiski oskame öelda ka, et sedalaadi gurusid ja õpetajaid on Ameerikas musttuhat ja üks rohkem või vähem see, seda ei pane keegi tähele. Aga tal oli kümmekond inimest võib-olla ringi kuulus, kellega ta siis suhtles, muidugi, osa olid nendest, kes olid siit kaasa läinud temaga tema mõjusid välja rännanud eestlased eestlasena, põhiline oli Väike-leedulastel rühm, kes oli tema juba Eestis randame jüngriteks saanud, seal jätkasid tegevust, seal jätkasid tegevust seal ja muidugi tal oli seal ka paar ameeriklast, kes tema lähikonda kuulusid. Nii et arvata, et ta saaks tuntuks ja kuulsaks, seal see oli muidugi naiivsust ta ei saanud seal. Kuulsaks ei saa keegi ilma suure reklaamita. Ja suureks reklaamiks on vaja suurt raha ja raha antakse ainult siis, kui see millekski pean. Kolm raamatut ilmus nagu sai nimetatud, üks on meie ees siin laual. Aga kui on nende hulgas ka raamat pealkirjaga kunstialbum, kaks uut raamatut vist nii täiesti nii raamatuna välja anti muidugi noh, nendel müüa neid ei õnnestunud seal ütleme noh, võib-olla sadakond eksemplaris tuli tagasi Eestisse nendest ja leidsin ka, on levitatud need. Paarsada 90 oli tema raamatut peaks olema ka Eestis olemas kuna tema seal lähikonnas oli ka neid arvuti. Sõites arvutil tehtud raamatut aga Eestis praegu huvi tema vastu on siiski olemas, ta ei ole päris kadunud ja inimestega niimoodi teataval perioodil audil absoluutselt puudub huvi. Aga siis teataval perioodil Lõvi ärkab ja tänu sellele, et siin Meelis Piller on hakanud tegema filmi temast, Villeril õnnestus isegi kaks korda Ameerikas käia ja ta natuke isegi lindile jäädvustada. Veel 90. eluaastal õnnestus hankida ka filmimaterjali Ameerikast varasematest aegadest, nii et nagu materjali peaks olema nii. Temale loodame edukat filmi valmis tegemist, meie aga ütleme, et näe Tegevuse originaalsus sellel ei ole, nagu öeldakse, ühiskondlikku vastukaja, sest see jääb kõik kitsama ringi piiridesse ja isegi siis, kui eeldame nafta, kus tänapäeva maailmas olla avaldamisvõimalused on olemas, aga sellegipoolest eriti niisugune tõsisem ja keerulisem. Paraku jääb avalikkuse tähelepanuta alles siis, kui tulevad mingisugused inimesed selle asja nii-öelda meediasse suure kella külge panevat reklaami teevad, siis võib-olla hakatakse neid tähele panema, aga ma ütleksin niimoodi ka selliseid kummalisi inimesi, kellega on mul õnnestunud mõnega neist kokku puutuda ja kes on tõesti erakordsed inimesed olnud, aga noh, nendest jää praktiliselt mingit jälge. Nii palju siis Mihkel tammest, kes suri möödunud aasta novembris. Aitäh stuudiosse tulemast, Haljand Udam, mina olen Martin piiranud.