On puhas rõõm jälle kohtuda meie arvukate kuulajatega, siin vikerraadio, meie siin kolmekesi vikerraadio ümmarguse laua taga vikerraadio stuudios. Täna Maywerman, Postimees, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe, eestitelevisioon. Aga missugune? Suviselt uimane või, või uimaselt. Suvine aeg. Et poliitikaelu on just nagu soikunud inimesed puhkavad, ilm on nagu ta on. Need ei ilmu või ei ilmunud, mis oli minu jaoks nagu täiesti suur üllatus, et lehe inimesed, sina, May, teiste hulgas tervelt neli päeva saite. Ma ei tea, mida teha, pidu panna või, või puhata, puhata, puhata? Siiski on, on ju tegu pretsedenditu sees seda pausiga jah, seda küll. Meie peatoimetaja ütles ka, et ta tükk aega ei mäleta sellist asja, et neli päeva sait lehetegijad tõepoolest niimoodi laadida ennast. Nagu sa ütlesid ka ei olnud isegi oleksid hakanud ilmuma, kui mingi sündmus oleks tulnud. Vähemasti kolmapäeval näiteks. No vaevalt küll, aga oli ju ette teada, et midagi ei tule, suur suur vaikus tuleb tavaliselt peale selle, et on jaanipäev. Jaanipäev ei pakkunud seekord nii palju emotsioone, õnneks muidugi. Oli päev, ametliku statistika järgi möödus meil seekord suhteliselt vaikselt, me saame vist üle aastate esimest korda öelda, et, et me, me olime seekord vaiksemalt kui soomlased kus asi läks ikka vahepeal päris hulluks kätte ja isegi ohvrite mõtlesin. Surnute hulk oli Eestis tunduvalt varandult väiksemat üks. Võis olla see, et jaanipäev ilmselt ehmatas rahva ära, et nii palju vabu päevi või ei, et jaanipäeval oli sademeteta ilm. Et suurem osa jaanipäevapidajatest olid valmistunud selleks, et õhtuks olid juba valmis, on need, kuhu me läheme tuppa varju ja kui hakkab paduvihma, sadama ja ja nii edasi, aga see pakkus jah, sellise ootamatu üllatuse, et oligi ilus ilm ja võib-olla sellepärast möödus kuidagi selliselt vaikselt inimesed ei olnud ettevalmistatud niivõrd kauniks jaaniõhtuks. No ja ütleme, et külma tõttu ei tulnud ka kangemat kraami kindlasti välja võtta või see seepärast, et külma ei olnud, eks ole, sai nagu me oleme kursusekaaslase juures ja ma peaks ütlema, et, et seal Viimsi kandis oli küll nii kaunis, et vastupidi, me kippusime loodusesse nii mõndagi asja vaatama, selle asemel et kuskil toas istuda tõepoolest või isegi lõkke ääres istuda, tundus. Jaanipäevaga siiski mul üks selline tähelepanek on, mida ma tahaksin ka rahvateenrite kuulata ka siin jagada, on see, et päeva enne jaanipäeva teatas meie politsei uhkusega endale vastu mõlemat rinda tagudes mõlema käega. Et jaanilaupäeva järgsel hommikul siis jaanipäeval teeb politsei kahte asja. On kaks asja, mille eest väänatakse liikluses maksimumkaristus 18000 krooni. See on see, kui ületatakse autoga sõidukiirust rohkem kui 20 kilomeetrit lubatust rohkem või kui jäädakse vahele aktsiise peale. Mina tulin jaanipäeval tagasi Paide kandist Tartu maanteed Tallinnasse. Ja Meeles politsei hoiatus. Kainolil oli üks asi, teiseks vaatasin spidomeetrit väga hoolega, seekord olid kaine või muidu ka muidu ka ikka. Et ei läheks nagu jalg liiga raskeks ja noh, kuskil piiri peal ma seal sõitsin 110 120. See oli umbes kella kahe ajal päeval. Ja siis tulid minu tagant minust mööda nagu postist. See oli siis 90 kilomeetrise tee lõigu peal, umbes 40 autot sõitsid minust mööda hinnanguliselt kiirusega 150 160 kilomeetrit tunnis ja keegi ei peatanud ja minul ikka meeles politsei hoiatus ja lubadus, et kohe hakatakse kinni võtma, mina hõõrusin käsi, et nonii, varsti on teeserv täis mehi, kes kinni peetud. Politsei kirjutab neile trahve, siis see oleks päris kopsakas. Nina, kes sõitis sinust mööda 40 50 erineva margiga autoga nina, politsei. Täiesti tavaliselt jaanipäevalt tulijad. Ja politsei hakkasin ma nägema küll aga Tallinnas siis kui nad hiilisid mööda neid igasuguseid nukataguseid, kus sai kinni võtta, et kui sa oled 10 kilomeetrit kiirust ületanud, näiteks 50 asemel 60 sõitnud sisuline hästi palju. Aga selle teelõigu peal jah, ei, ei olnud küll ühtegi rajalt maha võtmas. See on minu enda kogemused, on ka umbes samasugused minust kihutanud nagu keegi väga mööda, aga ma ei näinud ka väga politseid kuskil ei kiirust mõõtmas ega, ega, ega puhumas kuigi räägitud, suured puhumisoperatsioonid olid ja nagu valmis selleks, et et puuda esimest korda elus roolis olles ja mina olen 23. mina nägin Piibe maantee kandis vähemalt kahte politseipatrulli, nii et seal on see, mis läks, te ütlete, et meie ees nagu ja teine siis, mis oli põõsas? Kui on plaanis, ei, peatagi, ei tulegi välja, siis nii tulebki öelda, aga näed, säilmed ehmatasid ära või mina ainukene loll viiekümned 51-le. Sellele vaatamata politsei statistika ei olnud päästeameti statistika ütleb, et hästi läks jaanipäev, noh siis on ju hästi vendadel soomlastel nii hästi läinud, seal oli ikka kohe mitmeid kümneid hukkunuid või või mitmel viisil surma saanud inimesi liikluses ja, ja pussnoa otsas ja liigjoomise vist ka. Aga Eestis oli seal kuus, kuus inimest, niiet Tallinna jääb see kiirabi juht ikkagi ütles, et noh, nendel oli küll, nad pidid varubrigaadid välja panema, nende siin tööd oli, samamoodi oli ikka oli lõkkesse kukkumist seal pussitamist ja nii et ei saa öelda, et meil oli ka kõike seda kohalikku olmeraamat, ütleksin niimoodi. Soomlased on minu meelest on alati olnud jaanipäeva rohkem neid traagilisi juhtumeid, võib-olla see tuleneb nende ja sellest, et nad elavad põhja pool ja masendus suurem võib-olla sellest elust. Ilus teha oli, kui arvestada, et 10 aastat on üle 10 aasta, oli kaunis ilm, siis oli ikka see aasta, jääb meelde? Ei tulegi, on ju väga huvitav tegelikult, et me räägime ka siin jaanipäevast jaanilaupäevast, aga meil tegelikult oli võidupüha. Et kuskil kuskil lehes keegi lugeja vist tõstatas küsimuse, et noh, et kelle jaoks nagu võidupüha, kelle jaoks jaanilaupäev, ma arvan, et 99 protsenti eestlasi tähistavad seda kui kui jaanilaupäeva ja kui küsida inimeste käest, et mis, mis nagu läheb nagu tegelikult, mille pärast ta tegelikult punases on, punasega on, on kalendrisse kirjutatud, siis, siis ma arvan, et 99 protsenti ei oska öelda, miks. Eestis on paraad kõike, president peab kõnet. Mul on millegipärast tunne, et eestlaste jaoks on see päev, mida just tähistatakse, sellise vabadusepäevana on mitte mitte see võidupäev, vaid on vabariigi taastamisega. Seekord midagi pidulikkust rohkem, kui arvestada lipu heiskamist ja kõike seda tseremooniat, ehkki see on külm talv, aga ikkagi tundub jah selline au ja uhkuse pähe rohkemaks sanga lähema sündmusena kuidagi hingeliselt. No kui me nüüd läheme nagu kahteriga kahte paralleelset rida mööda edasi, siis politseist oli meil natukene juttu, et suur politseireform on, on, on käimas või tulemas või ja juba praegu on teada, et vähemalt riigiisad on niimoodi lubanud ja, ja kõrged politseiametnikud, et, et see kindlasti ei saa olema selline reform, nagu ta omal ajal Jüri Mõisa Jüri Mõisa siseministriks oleku ajal toimus, et, et noh, seekord nagu koondamisi ei tule. Küll aga tuleb tõsine nagu juhtimisstruktuuride ümbermuutmine, et senise sellise mõneteistkümne prefekti asemel või prefektuuri asemel tuleb siis hoopis neli tükki ja mul isiklikult nagu seisukohta, et kuidas see, kuidas see peaksid nagu asjale kaasa aitama ka asi asjaks. Nimetan seda, et politsei oleks siis nii-öelda efektiivsem, nähtavam kasulikum inimestele ja see reform ikka minu jaoks küll lahjenes vähemalt, ja meie, kes me seal analüüsisime natuke seda ka toimetuses. Esimene oli tõepoolest esimene teade tuli ju nelja prefektuuri kohta, nüüd hilisem teade on seda pehmendanud, eks ole, et on et jäävad ka endised prefektuuride alles, justkui missuguse nimega ühesõnaga nad tulevad, on iseküsimus. No see on tõenäoliselt siis maavanemate surve, kes ei nõustunud selle neljase variandiga, ütleme niimoodi, ehkki mina ütleksin, arvestades Eesti väiksust, oleks ikka täiesti normaalne, selline neljane neljane jaotusküsimus on ikkagi, kas ülemus istub sulle lähemal või konstaabel istub sulle lähemal. Küsimus on selles inimesele lähemast lähemale tulekus, mitte niivõrd, selles ütleksime meeste ümberpaigutamisest. Minu jaoks ei muutu sisuliselt mitte midagi. No ja eksmaavanemate vastuseis on juba täiesti mõistetav, sellepärast et eks kui taheti moodustanud neli prefektuuri, siis kindlasti nähti selles läbi ka meie uue haldusreformi idu ehk siis kanneli maakonda mis tähendab ka seda, maavanemaid jääb vähemaks ja oma särk on ihule kõige lähemal. Sellepärast. Lugesin just nimelt joaga, maavanemad teatavasti on või peaksid olema riigi käes pikendus. Me elame siingi, saates viimase aasta-pooleteise jooksul väga palju rääkinud sellest, et maavanemad on erakonnastunud ja ja mida rohkem nende seast on läinud ühte või teise erakonda. Seda raskem on nendega vaielda, sellepärast et nende selja taha on tulnud ka erinevad parteid eri eri parteide, et. Ma ei usu, et, et samal ajal kui maavanem oli lihtsalt mingisugune ametnik valitsuse poolt siseministri ettepanekul valitsuse kinnitatud ametnik kuskil rajoonis maakonnakeskuses et nad oleksid üldse nagu võtnud nii palju suud pruukida, nagu, nagu nad praegu on. Minu meelest on nagu selge vihje sellele et nad tunnetavad erakonna jõudu selja taga ja ka ütleme see kohtumine, mis oli politseijuhtidel ja siseministril maavanematega oli seal kuskil Jõgeva kandis. Oli, oli ju väga-väga selgelt näha, kuidas surve surve tõttu maavanemate surve tõttu siis siseministeeriumi juhid, kellele andsid väga lihtsalt jah, minu jaoks ka natuke lihtsalt tehke, ehkki võib-olla kas see neli ei ole, no kes seda teab, eks ole, meie siin laua taga vaevalt oskame öelda öelda, nüüd täpselt on see neli või viis, haigekassasid tehti teatavasti endise seitsmeteistkümne asemel seitse, eks ole, millise loogika alusel seda tehti, on ka raske öelda. Ehkki toona räägiti ka neljast, aga, aga mis mind jah, ka natuke kogu selle asja juures häirib, on lihtsalt see, et miski käiakse nagu suure pauguga välja ja Me optimeerime. Me tuleme inimesele lähemale, lõpuks taandub ikkagi kuskil mingisuguseks. Noh, ütleksime susinaks kuidagi sellepärast, et meile see selgeks teha, et justkui me saime valesti aru, kui need neli neli meest välja käidud. Nad ikka need neli prefekti, et need on, need ongi ikkagi asetäitjad, kes jäävad üle nüüd nende ülejäänud refektuurida. No ma ei tea, kõik olid lollide keskseid ühteviisi siiski aru, et Eestis tuleb neli prefektuur, eks ole, oma nelja prefektiga nimelt käidi selgelt välja. Ja nad pidid koha peal muutuma peaspetsialistideks, eks ole, juba toorelt tõstas ajakirjandusküsimused, mis siis ikka inimese jaoks muutub, kust tuleb see vabanemine, kust tuleb see, kes hakkavad konkreetselt seda ja seda noh, inimese jaoks tööd tegema, korda tagama? Me ei saa siiski öelda, ega need neli prefekti ju füüsiliselt ei taga, sedakorda nende jaoks peab olema inimesed, kes seda teevad tänavatel, ükstapuha, külades ma ei tea, kus vaat see on nagu sees, selgitamata selle juures minu jaoks. No ja aga ega ka senise süsteemiga muidugi prefekt ei tulnud ju sulle appi, kui sa elad kuskil alevis või, või maakonnakeskuses, kui sul on mingisugune mure, ikka, oli see tavaline politseinik, kohalik kordnik, kelle poole pöördusid ja minu jaoks on täiesti kama kõik, mismoodi see reform tehakse, kas neli, viis, kuus või 18, peaasi on see, et kui inimesel on häda käes, et siis saaks nagu konkreetselt politseiniku poole pöörduda ja see tuleb sulle appi. Osa inimesi vabaneb, räägitakse neist 200-st, eks ole, et noh, ilmselt on siis see, et kuidagi optimeeritakse, ma ei tea, abiteenistuse või mis siis tervikuna on kas see 200 piisav noh, parem ikka kui mitte midagi, eks ole. On selge, et kui me numbritel nagu lihtsalt üldse asjasse süvenemata numbritele otsa vaatame, siis on selge, et, et Tallinna prefekt ja Hiiu prefekt või, või Tallinna prefekt, Harju prefekt ja Saare prefekt, no ei ole kuidagi võrreldavad suurused. Kui ühe alluvuses on ikka nagu, nagu tuhandeid ütleme 1000 inimest, 1000 politseinikku vähemalt ise alguses on, on 19 või 50 alluvat, et siis need on erisuurused ja ja reform vist on nagu vajalik. Absoluutselt minu arvates. Lähenemine teist liini mööda seda võidupühaliini president pidas jõhvis paraadil. No oli nagu niisugune pidupäevane kõne ikka väga suurt. Üldiselt ma nagu välja ei, ei lugenud peale võib-olla niukse ühe ühe niisuguse lause, et edaspidine, et kui me kuulume NATOsse, siis me peame arvestama partnerite soovituste ootustega, mis oli nagu noh Ainus võib-olla nagu esiletoomist vääriv mõte sellest kõnest rohkem oli pühendatud ajaloole ja kuidas sa seda lauset tõlgendad? Tõlgendan ma ei tea selle presidendi käest küsima. Kuidas teie peal, mina oleksin, ausalt öeldes küll, loodan, et presidendil siis selle väga tõepoolest niimoodi kõlava kõlava lause ikkagi nagu ka põhjendamist, kas ei ole just häda meie riigijuhtidel seda, et nad loobivad õhku massiliselt kõlavaid lauseid, ainult põhjenduse tase jääb nõrgaks, need ajatus, nad peaks mööda olema nagu nagu ma ei tea. Ma nägin seal selget sisu, ma nägin seal ikkagi seda sisu, et eesti poisid läksid sel nädalal Iraaki ja, ja see oli meile selge. See oli meie koos ja kuidas sa seda tõlgendas, seda meie kohus. Presidendi seal niimoodi välja saata sinna. President Rüütlil viimastel kuudel üldse on olnud küllaltki selged seisukohad just NATO ja, ja ka Euroopa Liidu küsimustes, kus ta väga selgelt on alati rõhutanud seda, kui oluline on Eestil pääseda nii NATOsse kui Euroopa liitu. Ja teades seda, kui kuivõrd populaarne on president Rüütel on rahva seas, siis ma arvan, et väga paljudele inimestele kinnistu, see, see mõte meile mõlemat organisatsiooni on, on vaja. Kui president oleks olnud kõhkleval seisukohal näiteks või oleks oma seisukohta pidevalt korranud, nii nagu mõnigi teine on väga populaarne poliitik on ju teinud, siis oleks ka rahvas kõhklevam nii meie poiste saatmisele Iraaki kui ka eeloleva euroreferendumi asjus. Ma ei paneks neid ühte patta, see lausa neid anna siin ette, lugesin ette öeldud, aga ettevaatliku meeldida ühele või teisele poolele, ärme unustame, sõjavastane liikumine oli ikka väga suur. Ja president Rüütel tegi siin kummardusega teisele poolele, kus on väga suur osa eesti rahva intellektuaaritest. Siin ma ei näinud sellist selget ütlust ja seda ma möönan, et ta NATO ja viimasel nädalal Euroopa Liidu küsimuses on märksa selgemalt ennast väljendanud. Nojah, aga tuletan meelde, tega, Iraagi sõda ei olnudki NATO ettevõtmine oli ju ameeriklaste oma sisuliselt ikkagi. Tuletame meelde seda, et võidupüha kõne, olgu ta siis Jõhvis, Tallinnas või Tartus, on alati niisugune pidupäeva kõne, kus kõik nagu väga pikalt ära seletada ei saagi, mis oli mulle natukene isegi üllatav oli see, et me tuleme selle meie tänase jutu ilmselt ühe põhiteema juurde. See on Euroopa Liidu teema. Et Rüütel ei maininud sõnagagi seoses julgeolekuaspektidega julgeolekust rääkida põhisele, osa oma kõnest ei mainita kordagi Euroopa liitu. Kuigi samal nädalal oli tõesti ta oma isikliku hääle ja näoga kõikidel meie meediaväljaannetes ja rääkis sellest, et et tema kui Eesti vabariigi president ja tema kui Arnold Rüütel toetab Eesti astumist Euroopa liitu. Vot selles kõnes, nagu ei olnud sellest üldse jutt. No Euroopa Liiduga on võib-olla tavainimesele väga raske seostada julgeolek, sest Euroopa liit pakub neid paljuräägitud pehmeid julgeoleku tagatisi, mis on väga pika perspektiiviga ette vaadates kõik puudutab investeeringuid, et kapitalimahutusi ja mida iganes ja seda niimoodi ühe lausega ühes pidupäeva kõnes ju ka väga selgelt välja ei saa öelda. Ja seda enam, et tegemist oli võidupühaga, mis iseenesest paneb juba sellele sellele kõnele kuidagi sellise oma pitseb. No nii või teisiti oli see nädal siis ma arvan, et nädala kõige olulisem sündmus oli see, kui Eesti tippjuhtkond, vabariigi president, parlamendi esinaine. Muidugi, mis, mis monstrum, sõna, see on, sellist põhiseaduses küll ei ole kajastatud. Aga sa ütled esinaine, siis ütle siis esimees. Sellepärast ma tean, et Ene Ergma on öelnud, et talle meeldib, et niimoodi Ma mäletan, et kui Ene Ergma valiti riigikogu esimeheks, oli ta Aktuaalse kaamera otsestuudios sama päeva õhtul ja siis ma esitasin talle sama küsimuse enne eetrisse minekut ja tema haldusarvamus, et esimees oleks sobilikum. Tookord. No kuulge, seal sellise nüansiküsimus salati tekitab õla kiitust kui ma väga no ma kardan, et mitte eakondadele ma väljendan Bulgaaria, ja kuid see avaldus, mida siis meie riigi juhtkondlik tegi, oli seal, oli vist alla kirjutanud riigikogu esinaine. Nii et noh, sellest nagu see Nii või teisiti ühesõnaga. Niisugune ametlik stardipauk Euroopa Liidu referendumi kampaaniaks antud. Ja see tekitab muidugi igasuguseid küsimusi, miks ta üldse sellisel kujul tehti, miks need kolm pidasid vajalikuks kohe nagu sellele kampaania alguses oma oma selge jah-sõna välja öelda, samas kui valitsus on, on võtnud selge kursi, et see toimub sellises teavitamise vormis. Et nii-öelda selgelt propagandat selle kõige sõnadega kõige halvemas mõttes ei, ei tehta seekord. Ja ometi noriigi kolmik ütles, juhtkolmik ütles, et, et, et ei tekiks mingeid vääritimõistmisi, nemad on selgelt nagu selle poolt. No ma ei näe siin vastuollu, ausalt öeldes küll. Kampaania on ikka kampaaniaga, mis peabki, ma arvan, et väga normaalne on see, et inimesed saavad oma vastused erinevatele küsimustele. Aga küsimus on ikkagi seda, et igaüks, ka Ene Ergma, Arnold Rüütel või Juhan Parts annavad isiklikult oma hääle, eks ole, kas poolt või vastu ääres ise nad ütlesid seda selgelt välja, aga minu arvates väga tervitatav selles asjas vaid vastupidi, palun hammeldama need, kes, kes kuidagi poevad peitu, poevad mingisuguste. Ma ei tea, kas objektiivsete subjektiivsete põhjuste taha Ma mäletan seda, et kui Lennart Meri oli Eesti president, siis ta väga mitmes oma kõnes mainis, justkui ta tegi etteheiteid meie poliitikutele sellepärast, et nad ei mõtle riigi huvide peale, siis ta tegi sellise vahe sisse, et on olemas poliitikud ja olemas riigimehed. Poliitikud on need, kes lähtuvad eelkõige noh, ütleme siis hetke hetkekasudest, plussidest miinustes ja riigimehed on need, kes vaatavad tunduvalt kaugemale tulevikku ja selles mõttes on kõik parlanksi, valitsus koosneb poliitikutest, siis sellised kolm nime peavad olema riigimehed, olgu siis ministriks, naine, eks ole, toovad kaugemasse tulevikku ja kui nad samad naised külastaja väga halvasti, no vot ja kui nad sellise avalduse teevad, siis minu meelest on see märk nende riigi mehelikkusest. Ei selles minul ka, nagu ei teki üldse kahtlust, et kuna nad ikkagi on kõrgetel ametikohtadel, nad on sinna saanud tänu teatud parteide erakondade liikmeks olekule soovitusel ja. Erakompanii kokkuleppel. Ja need erakonnad, kes selle praegu selle koalitsiooni moodustavad, on selgelt öelnud, et et Eesti tulevik on Euroopa liidus siis ei teki seal nagu üldse mingisugust probleemi, et antud juhul võib panna poliitiku ja riigimehe vahele võrdusmärgi. Ja sellisel juhul ei saa ma aru sellest, et miks, nagu see pidevalt rõhutatakse, et see kampaania peab olema neutraalne, et see on nagu teavituskampaania, see võiks olla. No ütleme siis heas mõttes propagandakampaania. No ilmselt on tajutud ära seda, et eestlane oma skeptiliste loomusega igasugust propagandat a priori võtab nagu punast rätikut, et ta ei taha kuulda sellist. Läheneme tiibmanöövriga. Peeter ja kui me võrdleme näiteks valimiste selliseid loosungeid, astmeline tulumaks tulumaksu vähendamine, noh, mis iganes asjad, eks ole, seal esitatakse kindlaid selliseid üleskutseid, see on kõige parem, mis on Eesti tuleviku jaoks kõige parem. Nüüd kui on võrreldes valimisteemadega on, on nüüdne teema, ehk siis kas Eesti peaks kuuluma Euroopa liit või ei peaks sinna mitte kuuluma? On, on tegu ikka nagu nagu täiesti erinevate asjadega kaalukausil 14 septembri referendum on üks üks tõsisemaid otsuseid Eesti jaoks. No mai tea viimase 10 aasta jooksul kindlasti ja kõik valimised kahvatuvad. Ega vabandust ei näeks siiski siin ka suurt vastuolu, sellepärast et kui me räägime erakondadest, siis enamik erakondi, kas on võtnud vastu seisukoha, kas oma programmis valimiscomkonverentsil kongressil võib, võtab vastuseisukoha, et see erakond toetab kindlasti minekut või ei toeta siis minekut. Nendel ei ole küll suurematest Euroopa liitu, niiet seal ma nagu vastuolu ei näe ja kui valitsus ütleb, et tema ei kavatse teha sellist propagandakampaaniat, siis tegelikult see ei olegi valitsuse ülesanne, saab olema teiste struktuuride ülesanne. Ärme unustame seda, et seal riiklikud, ükstapuha missuguse abstraktsuse astmeline seda mõistet riik ei vii, on Eesti kõik valitsused ühe teise järel ka liikunud sinna suunas. Sõna varasemas on vastavas. Jah, nii et mina ei näe siin väga vastavad, ausalt öeldes minule tegelikult meeldib ja sümpatiseerib, see, see teavituskampaania on iseenesest, kõlab paremini, kuidagi jah-kampaania paneks inimesed väga sooks ühte nishi kokku, eks ole. Aga praegusel momendil on kuidagi võimalus tõepoolest neid küsimusi ka sisuliselt arutada, iseküsimus, kui palju inimesed seda tahavad. Nõuavad, ma ei tea, igal juhul vabandusega, on tegu nagu silmakirjaliku sellise teavituskampaaniaga silmakirjalikku neutraalsusega selles küsimuses mulle tundubki teavituskampaania ei pea olema positiivsega negatiivse märgiga, kui sa õpid midagi, siis pole ju ka sinna plussi ega miinust kohe külge, sa lihtsalt omandad teatud teatud saad teada uutest asjadest, mida sa senini ei teadnud. Ma ei pane sinna prossiga miinusmärki, ausalt öeldes küll. Peeter. Jah, ma siiski ei näeks seda, noh jah, eks seal väike selline silmakirjalikkus, moment muidugi on sees, et kuigi kõik valitsuse liikmed enamik neist ju on erinevatel tasemetel välja öelnud ja mõtlevad, et Euroopa liitu on vaja minna, siis siis seda valitsuse tasandil välja ei öelda, aga noh, kuna muud asjad on jah, Euroopa liikumine on erakondade avaldused riigikogus vastu võetud dokumendid, siis noh, ei ole mõtet kuhjata neid asju. Seda ta oma jah, sõna veel tervikuna ei ütle. Jah, see võib tulla näiteks septembri esimestel päevadel Sellepärast, et teavituskampaania iseenesest nagu läheb ka mitmesse ossa, eks ole, ja tervikuna me ikkagi mõtleme selle septembri alguse peale suhteliselt sellele, kus, kus võib-olla see teravik muutuka tervikuna. Ma ei tea, kuidas teie jaoks, aga minu jaoks on see 14. september niisugune noh, ma ei tahaks aga kõlavaid sõnu kasutada, aga aga, aga olgu peale, ta on nagu Eesti jaoks noh, elu ja surma küsimus või või, või noh, olemise või olemisega, esimese olemise laienemise küsimus, et, et need, need asjad on nagu, nagu kaalukausil ma nägin. Võib-olla magasin niukse halvasti, aga ma nägin niisugust und ja ärkasin hirmuhigiga üles täiesti Euroopa liidus. Ärkasin jah, 15-l hommikul üles ja selgus, et et Eesti on ainuke riik, kuigi Läti referendum on siseolles ees, aga, aga noh, unes kõiki asju läbi mõeldakse. Mulle meeldis tegelikult Tšehhi välisminister. See olla või mitte olla Hamleti küsimus nagu kolmandat teed ei ole, eks ole, see ongi see jah või ei, küsimus, mis jääb tegelikult ikka üles ka selle asja juures olla või mitte olla, see on antud. Jah, selles osas olen Hannesega nõus, et oluliselt tähendab olulisuselt on 14. september sama kaaluga kui, kui Eesti kutsumine NATO liikmeks Praha tippkohtumisel. Et seal nagu lihtsalt mündi kaks eri poolt, aga kui, kui sa rääkisid tsehhi välisministrist ja olla või mitte olla küsimus, siis sinu enda lehes täna kirjutab ajaloolane David Vseviov väga selge sama põhimõtet sellise artikli, kus, kus ta ei räägi Euroopa liidus niivõrd palju, noh, Euroopa Liit on, meil on mingisugune liit, monstrum ja võrreldakse alati Nõukogude Liiduga, räägivad, meil on valida ida linna vahel, et Lääne sünonüümiks ongi kujunenud praeguseks hetkeks, kas me tahame seda või mitte, kas meenub koopa lääs on Euroopa Liit, et enamik enamik riike on seal Läänes ja kas me tahame kuuluda läände või itta või mitte ja kui me ei taha kuuluda, siis me võime tõepoolest nagu siin paljud arvavad, et me võime siin olla selline vaikne, susserdada ja vahendaja ja Sillakene ida ja lääne vahel ja põhiliselt küll mõeldes seda, et me saame siis nagu näiteks transiidi pealt kena kopikat või, või mida iganes. Aga see lühikene perspektiiv pikemas perspektiivis ja seevia oskab seda näha ajaloolase pilguga. Väga hästi on see hukatust. Kas me praegu kolleegid, teavitame või propageerime? Neemel avaldab mõju avaldama oma mõtteid, et meil ei ole. Neil ei ole seda koos. Alles täna ma võtsin oma töölaualt lahti ühe ümbriku värskelt saabunud sinna ja ja, ja seal on selles ilusas targas selles mõttes targas, et ta on kirjutatud, nagu intelligentsem imeliku inimese poolt on, on tegelikult ikkagi needsamad argumendid, et jumal hoidku, et mis siis ikkagi saab, kui kui me nagu Euroopa liitu lõpuks nagu lähene ja ja ütleb see inimene, siis ta on ainult siin kirjas anonüümseks ja kuigi mitte päris on emaili aadress on alla pandud. Ja kus, kus kirja kirjutaja ütleksin niimoodi, et Eesti on tohutu kiirusega sisenemas liitu, mis oma olemuselt juba nii-öelda homme saab täiesti uue ning tundmatuseni muutunud näo ning mille võimujanuline stsenaarium on suurriikide poolt juba ammu valmis kirjutatud ning ootab vaid täideviimist, ehk siis see on tema arvates ajaloo kordumise printsiip. Jätkab siin, et näen ka seda, et suuremat osa rahvast ja mitte ainult meie meie rahvast hoitakse mingil põhjusel info isolatsioonist, see tähendab, et kõige kättesaadavamad kanalid mängivad enamasti ühte väravasse, tekib küsimus, miks, kelle huvisid lõbuks siis teenib. Ja referendumi küsimus on tänaseks minu meelest ilmselgelt, kas vabadus versus majanduslik, hea kaalu siis vabadus on Euroopa liidu lei, majanduslik heaolu ja sulgudes see viimane on aga vägagi küsitav. Ei ole sellist suhteliselt rumalat küsimust siin kirja pandud, et ühest liidust teise ja, ja kas nii ikka tahame ja nii kiiresti on vaja, vaid. Ma arvan, et need on need hirmud, mis suure osa Eesti rahva jaoks on, on, ta kaob toast, mina jään siis sellest välja. Seepärast minu jaoks on selline küsimuse püstitus niisuguse Vabaduse ja väga kalli mõiste ja väga olulise mõiste niisugune kitsendamine. Kui inimene annab ennast aru ja vaatab tõepoolest kaardile ja mõtleks sügavalt meie rahvaarvule, mõtleme nendele tendentsidele, mõtleb sellele ka, ma ei tea, kas või looduskeskkonna loodusressurssidele. Ajaloole mõtlen naabritele, mõtleb kõigele muule, siis ta näeb selle valiku, sellesama, mida David Vseviov täna püstitada. Ajaloolane eetrisse mõtlen ikkagi ei julgeoleku peale. No loomulikult, ma mõtlen laiemalt, ma ei mõtle ainult julgeolekuvaid Eesti rahva ja riigi saatuse peale, mis on kogu aeg olnud suurte vahel ja alati kordub, nagu ma tea, öö ja päev sõidetakse lõpuks üle. Peter, kas sa ei arva, et viimaste ma tulin siia ja ma olen ka ajaloolane, mõtlesin, et kas me ei ole ise kuskil ajaloolased suures plaanis ja meie riigijuhid ei ole siinjuures Scutiveerinud viimased 10 aastat ka sellist arusaamist. Kui me oleks ikkagi 39. aastal neid täägid kätte võtnud, ma nimetan tinglikult öeldes tagi, vaat siis me oleksime alles nendele näidanud kogu kogu selle aja. Me oleme, ei oleks midagi näidanud, me oleks seda asja edasi lükanud, me oleks teinud oma valiku, oma arvates oleks teinud valiku. Tegelikult meil see valik oli väga kitsas, nagu oleks läinud omasoodu niikuinii edasi me kogu aeg kujutame ette, et me kujundama ajalukku, mis te arvate teatud piirides, mis te arvate, kas kuskil on tehtud nagu viga või siis ma mõtlen riigijuhtide tasandil või ajakirjandus on teinud vea, et miks on inimestel jäänud niisugune ettekujutus. Kui me nagu uuesti vabaks saime 90.-te alguses. Ja juba 80.-te lõpus, siis Euroopa liit oli midagi sellist siis kui süvenetud nii-öelda nii-öelda banaaniga verustesse, mis on minu jaoks nagu selline utreeritud külg sellel asjal. Ei, ei kujutatud ette nagu mingisuguse uue liiduna või mingisuguse monstrumina, kes hakkab siin keelama ja käskima, vaid vaid ikka pigem oli Euroopa liit niisugune piimajõgede ja pudrumägedemaa, kuhu tingimata tuleb minna. No eks ilmselt põhjusel ega sellest, ega me teadnud, mis asi see Euroopa liit on, ju alles olime nagu ninapidi sinna juurde saanud. Hakkasime alles. Ja aga meil on kindel soov. Identifitseerida ennast-Euroopa rikkam kõigepealt euroopana ja teiseks Euroopa rikkama osana ja soov tahtmine kuuluda sinna oli, oli valdav, vedas lahti. Nüüd, mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad need toetusprotsendid vahepeal nad käisid päris põhjas, nüüd on nad jälle tõusnud. Aga midagi sellist ühemõttelist ju ei ole. No üks põhjus on muidugi see, et ilmselt on see seletatav sellega, et inimeste heaolu on tõusnud selle ajaga võrreldes väga palju ja praktika näitab ka seda, et kõikides nendes riikides, kus on heaolu kõrgem, on euroskeptitsism tunduvalt parem kui, kui nendes riikides, mis ei ole, ma arvan, et kui albaanlaste käest küsida, kas te tahate Euroopa liitu või mitte ja teha referendum, siis 95 protsenti taas. Mis siis inimesed mõtlevad, et see heaolu on saavutatud suuresti vaid meie enda 24 tunnise regamise tabamata neid seoseid, mis tegelikult seda, et me oleme nüüd ise juba Poisid, me saame ise hakkama, me oleme seda 10 aastat nüüd tõestanud, meil pole vaja mingit monstrumit. No siis on küll viga tehtud jah, ränk, kui meie arusaamine eneseteadvus on kasvanud ja ma ei tea Kui kõrgele ei, no mis viga siin, kelle ülesanne siis seda viga oleks särada? Nii-öelda, aga noh, ma tahan, paratamatus on sellel minu poolt tsiteeritud kirjas ja tegelikult väga paljudes kommentaarides ja analüüsides noh kasvõi ütleme, internetiportaalides on ikka see motiiv domineeriv, et kui me sinna läheme, siis meie väiksuse mikroskoopilise mikroskoopilise, sellise suuruse tõttu noh, on väga lihtne meil tõmmata nahka üle kõrvade ja seda kõige rohkem kardetaksegi, et me lihtsalt muutume mingisuguseks ripatsiga. Nojah, aga need inimesed, kes sellise küsimuse esitavad, peaksid nagu alati teistpidi ka küsima, et mis juhtub siis, kui me Euroopa liitu ei saa, et kas siis meie nahk jääb nagu öeldakse kõrvade peale või kui me, kui Euroopa liit veelgi tugevneb ja no mine tea, võib-olla tsentraliseerub rohkem mida iganes Venemaa tugevneb. Ja kui me sinna vahele jääma, et kes meil siis seda peanahka hakkab siin niimodi silitama varem või hiljem tõmmatakse ühelt poolt või teiselt poolt nii ehk teisiti üle kõrvade ja me oleme Euroopa Liiduga juba ju majanduslikult ju niivõrd seotud, et sel juhul me peaksime ennast ka sealt lahti haakima kui me ei taha saada ebavõrdselt majanduslikus mõttes koheldud. Sest üks asi on see, mis kehtib Euroopa Liidu liikmesmaadele majanduses ja teine asi on see, kes on seal väljas, ongi lihtne. Rest ongi mu küsimus, et majanduslik edu ei ole tulnud ainult mitte meie enda 24 tunnise rügamisega, vaid nende seostega, mis maailmas ja, ja mida meid ikka Euroopaga seovad. Aga nojah, muidugi see on ka nüüd seda ei aduta, seda ei aduta tegelikult. Ilmselt on, tuleneb ka see ka paljuski nüüd sellest ajaloost, mis on, millest me oleme olnud ja mis me oleme kõik läbi elanud, on see, et nagu me siin äsja ütlesin, eelnevalt ütlesin, et eestlane on skeptiline ja umbusklik ja loomulikult ta tahab. No kui te mäletate, siis kui Euroopa liidu konstitutsioon Ronja hakati välja töötama tuleviku kolmendis, siis oli ju väga paljude eestlaste jaoks esimene küsimus see, aga kas seal on sees ka punkt, et saaks välja astuda kohe? Et see tingimata see oli, see oli üks olulisemaid prioriteete. No tuletame meelde, et selle küsimuse viisid ka Strasbourgi ja Brüsselisse meie enda poliitikud. Jah, et no okei, et me võime ju proovida Euroopa liidus, aga nagu seal jamaks läheb, saaks aga välja astuda. Ja täpselt sama tendents tundub mulle puhuti on ka NATO puhul, siis on see ikka see nõukogude lahti, et saaks vihmavarju alla. Ameerika onu tuleks appi, kui häda on käes. Aga kui mingisugused konfliktid tekivad kas või NATO sees või maailmas, et siis nagu meie oleksime kõrval? See mõte tekkis mulle siis, kui palju on küsitud meie meie kaitseministeeriumi inimeste käest, ega vist valitsuse tasandil, et kas Eestisse tulevad NATO baasid? Vastus on alati olnud niimoodi, et hoiuhimiste nüüd, mis te nüüd, mitte mingil juhul seda küsimust pole arutatudki, see ei ole üldse päevakorraski, ei taha NATO baase samal ajal leedukad anuvad NATOt, ameeriklasi, olge hääd mehed, tooge meile kasvõi üks. Et me tunneme oma julgeolekut tunduvalt paremini, siis kindlustatuna nagu kaks erinevat lähenemist. Ei taha. Meil pole vaja, äkki keegi pahandab, äkki Venemaa pahandage, äkki rahvas ei mõista? Mõistetakse küll seda, et, et majandusinvesteeringud suured välisinvesteeringud, suured firmad võiksid siia tulla, et noh, et nad õpetavad meile töökultuuri ja annavad inimestele tööd ja aga see on, NATO puhul on jah, mingisugune mingisugune kummaline hirm. Toogu Hanko, Haapsalu sõjaväelennuväljale, siis saab selle lennuvälja ka lõpuks korda. Mis aga puudutab minu jaoks nagu euroop. Poliidu nendesse postulaatidesse, mis, mis Euroopa liidus kahtlejate, skeptikute või lausa vastaste ja suust on kõlanud, siis kaks asja nagu, nagu minu jaoks olulised, et üks väide et meie selja taga suured teevad seal midagi, nagu see selles kirjas on, on, on öeldud, et et tegelikult on juba kõik ammu valmis kirjutatud stsenaariumid ja Euroopa Liidu suured viivad need ellu viivad need ellu ju niikuinii. Ainult et. Kas me oleme selle juures, ei ole, me oleme jah. Nii-öelda kas, kas sealsamas või me oleme selle ukse taga ja on, on selge, et kui Meie ametkond muutub paremaks, ma ei taha öelda, et ta praegu kangesti halb on, aga, aga nendes asjades kindlasti mitte nii kogenud veel siis targad ametnikud saavad alati õigel ajal aru, kui midagi meie selja taga suseldatakse. Ja teine asi on see, et, et noh, kõigil ei ole võimalik ju nahka üle kõrvade tõmmata kõigil väikestel, kes sinna kuuluda. Mul tekibki tunne, et seda ka väga paljud meie inimesed on nakatatud sellises suurushullusest. Et kui nad mõtlevad Euroopa Liidu peale, siis nad mõtlevad alati umbes sellises võtmes, et Euroopa liidus kured mõtlevad hommikust õhtuni ka magades selle peale, kuidas ühele pisikesele Eestile teha liiga, kuidas hävitada, ÄRA TEMA kultuur, tema keel, tema iseolemine, mida iganes. Sel juhul ma küsiks, et et huvitav, mida teevad Belgia, Luksemburg, Taani, kes on juba ammu Euroopa liidus, kas ka niimoodi, kas nemad ka päristavad pidevalt oma oma ajusid ja mõtlevad, et oi-oi, mis meiega nüüd küll siin Euroopa liidus tehakse? Ma ei ole nagu kuulnud. Klaver on üks asi, mis ma ütleksin siin, et me peame natukene vaatama laiemalt Euroopat tervikuna, vaatame tema kultuurilist ja ajaloolist käiku ja vaatame ka see midagi ei ole öelda. Eesti ei ole Euroopat muidugi nii palju mõjutanud ei tema ajaloolises ja kultuurilises plaanis, kui ma mõtlen siin Prantsusmaa või Suurbritannia või Saksamaa või kõik see, me peame tunnistama, kahtlemata on olemas olemas suuremat väikesed, ainult iseküsimus on, kas me hakkamegi nende suurte kallal kogu aeg ennast aina väiksematena tundma. Minu jaoks on see praegu, et ma mingisugust masohhistlikke naudime tegelikult oma väiksust ja vastandama ennast suurtele. Jah, midagi ei ole öelda, tunnistame, Prantsusmaa on maailma ajalugu Euroopa ajal, kui rohkem muutunud kui Eesti. Selles mõttes skeptilistele kuulajatele. Ma tuletaksin meelde, kui kuulake, kuidas Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ehk siis nii-öelda Euroopa Liidu kolm suurt kolm vaala, kolm vedurit kiristavalt praegu hambaid selle peale, kuidas väikesed saavutasid oma tahtmisi väga suures osas ka sealsamas Euroopa tulevikukonvendi. Et ma ei jaga nagu neid hirme, kuigi ma mõistan neid, kui inimesed neid esitavad, et, et need asjad ongi vaja nagu järgmise mari või jah, paari kuu jooksul korralikult läbi rääkida ja ma näengi selles nagu meie poliitikute ja mitte ainult poliitikute, vastupidi giga kõigi haritud, mõtlevate inimeste ülesannet, et selgitada neid. Ma ei tahtnud jällegi teha vihjet sellest, et need, kes ütlevad Euroopa liidule praegu ei, et need ei ole haritud ja intellektuaalide ja nii edasi aga, aga vaadata lihtsalt vaadata natukene kaugema perspektiiviga nende nende asjade peale mitte sellepärast, et et nii-öelda banaani kõverus näha ainult vaid, vaid vaadata tõesti aastakümnete peale ette. Ei, ma, me nimetame neid tinglikult banaani kõverus, ma väga ootan ka seda, et ükstapuha, kes, kes inimestele selgitaks neid küsimusi, mis meid ootavad Euroopa liidus või kaugemas või lähemas perspektiivis. Et nende küsimuste seas, kui on ka väga lihtsaid küsimusi, eks ole, need saavad siiski oma vastuse, vaid see on ka praegu üks murdepunkt. Sule selliseid olen tajunud, et meie poliitikud oskavad ka väga hästi rääkida, eks ole, julgeolekust ja kõigest sellest üldiselt aga jäävad teinekord hätta väga lihtsate küsimustega puuduta, kuna ma ei tea põllumajandusspetsiifilisi või, või kultuuri või, või teadusprogramme, et ka need leiavad siiski kompetentse vastuse, sest tegelikult selles kirjas sisaldub just ka see viise tervikuna. Paljusid vastuseid muidugi selliseid konkreetselt ei ju, ei ole teada, ei ole teada vastust, mida anda ei oska ju täpselt grammi pealt või, või pealt eks ole öelda. Vaat kolme aasta pärast on Eestis see asi niimoodi. Kuna see ei ole ju seis. Tea ju, mida me ise teeme, meie üksikindiviidi aseme ikka saame, ma mõtlen siin ükstapuha, millised teadusprogrammid on võimalikud Euroopa liidus või olgu need siis millised üldse laiemas plaanis, et noh, need inimesi huvitavad ka paljudel elualadel. Loomulikult me ei tea, kas me ei saa taandada seda ka kogu aeg ainult sihiku pikkusega vist, eks ole, või millelegi muule. Aga et inimene tunnetaks, et ta siiski vastus oma küsimustele olnud eelmine tahate, ma olen väga pikalt seisnud ajakirjanduses selle juures olen näinud tegelikult, et et sellised see ongi olnud meie europropaganda ongi võrdunud väga kõrgete sõnadega, et võib-olla nüüd inimene võib-olla sellepärast ongi tajunud seda kaugust. Tuleme lähemale selgitama, eks ole, põllumajanduspoliitikat selgitama mitmeid teisi, võib-olla see referents sümptomite aeg kõigis liituvates riikides on sattunud muidugi väga ebasobival ajal, samal ajal kui Euroopa Liit otsib ennast tuleviku jaoks sest on ju selge, et 15-l 25 riigi ühendus ei ole 15 riigi ühendus ja ta ei saa seda mitte kuidagi olla. Nii nagu kahe lapsega perekond ei ela samamoodi kui kui viie lapsega perekond ja nii edasi. Et et kõik need vastuolud ja tülitsemised ja, ja uue teeotsimised on, on selles mõttes väga halvasti mõjunud. Inimesed inimesi paneb kahtlema alates Euroopa tuleviku konvendist, millest räägitakse hirmu ja õuduslugusid ja võtame kas või viimased asjad siin ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppimine, mille, mille sisu ei ole ka veel päriselt selge, on. Üldiselt näed, aga selle selle taustal, mida nüüd meie põllumajandusminister või siis Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik on öelnud. Et missugune see poliitika saab olema aastani 2013. See ei jõua oma detailides üksikasjades konkreetselt inimeseni ja see, see paneb kahtlema, seal lähevad vastuollu oma jutuga, seepärast sa just ütlesid, et see perspektiivis on raske öelda, vastata ühele või teisele küsimusele. Minu arvates tuleb siin näha ka võib-olla optimistina, ma näen sellist joont, et tõepoolest miski pole stagneerunud ja ei astu sellesse kohta, kus kõik on ära jagatud ja kõik on otsustatud. Ma ei näe, mina ütlesin, et Euroopa tulevikukonvendi toimuv ei ole minu jaoks niivõrd niivõrd selline negatiivse märgiga, sellepärast et arvestanud väikeriigid ikkagi algasse märksa kehvemal positsioonil olnud liikumist, eks ole. Mõned mingi on, mingi asi on ka mõjutada, vastupidi, kas meie hirmud ei ole seotud säraga, et miski on nii valmis, et meil ei ole sinna midagi teha? Ma ei läheks aga traagiliselt, kui inimesed tahavad näha midagi perspektiivis, kui nad näevad, et rubla või kroon või euro on jagatud, siis jah, seda vastust ei ole. Jah, sa ütlesid, et noh, et nüüd oleks nagu aeg hakata seda asja reetsemalt selgitada ka aga, aga see on tõepoolest väga raske, sellepärast et sa pead ühte asja selgitama põllumeestele põllumeestega juhtub nii. Teiste asja pead sa seletama väikeettevõtjatele kolmandat suurettevõtjatele, kuigi ma arvan, et nii põllumehed, väike kui ka suurettevõtjad, leiavad selle informatsiooniga ise üles. Inimestele siiski ilmselt tuleks veel kord korraldan tendentse seda pikka perspektiivi, mille, mille vastused, et see on inimestele kauge. Aga nagu ütleb David Vseviov, et süvaon, üks asi mõelda, kas me mõtleme iseenda tulevikule kolm-neli-viis aastat või mõtleme oma laste tulevikule, kes hakkavad elama selles ruumis, kuhu see eesti riik satub või jääb? No ma arvan, et üks ei välista teist see asi, aga need asjad ka üle korrata. Grupp jätta siis kindlasti on, eks ole, ka põllumajanduspoliitikat ärased, mis kujuna ma saan, tuleb rääkida lihtsalt sellised, millised need võimalikud arengutendentsid on, eks ole. Ja on selge, et kõiki hirme ei ole võimalik hajutada ka ka kõige need kõige olulisemad hirmud ütleme võib-olla inimese jaoks, kes ei mõtle üldse sõna ei julgeolek võtaks korra 10 aasta jooksul niukse sõna oma oma meeltesse. Aga ka ütleme palgasissetulekuhindade kõik need, need Jenson, et sotsiaalpoliitik, Need, need vajavad kõik väga selged ja, ja kindlat niisugust noh, ausat vastust. Vastasel juhul, kui, kui ütleme, meie riigivõim hakkab selles suhtes nagu keerutama Est. Täiesti selge, et hinnad tõusevad Euroopa liitu minnes mõnedes kaubagruppides vähem, mõnedes rohkem, aga nad tõusevad. Kui Eestis hakkab kehtima euro, siis nad tõusevad veel, sellepärast toimub hindade mardamine nimetatakse ikka natukene ülespoole, mitte allapoole. Nii oli, see oli segapraegusesse 12-sse Euroopa Liidu liikmesriigis, kus euro kehtib. Et nendes nendes küsimustes hinnad tõuseksid niikuinii ei tea, mitmes kord me juba saate jooksul ütleme, eestlane on skeptiline ja kui sa hakkad talle vassima ja valetama, siis siis sellest midagi head ei tule, sellest euroskeptitsism ainult süveneb. Nojaa, aga siis, kui sa teed inimestele selgeks, niisugused hakkavad olema võimalikud hinnad, täpselt hindud, Jevgeni, siis sa pead ka rääkima ju sellest, et kui palju tõusevad siis palgad, pensionid, sotsiaaltoetused, mis iganes mis on ju Euroopa liidus natuke teistsugused, kui ikkagi meil on. Ja, ja ei saa ju, see on nagu mõistusevastane, see on see ühendatud anumate põhimõte, et ei saa olla niimoodi seda näidanud, vähemalt siiani senimaani praktika Euroopa Liidu vaesemate riikide osas. Et üks Euroopa Liidu liikmesmaa on näiteks neli korda vaesem kui, kui teine ja niimoodi igavesti. Paratamatult tuleb see tõus järele, seal see anumad, anumad lihtsalt ühtlustavad veetaset seal nagu esimene selline rusikareegel, mis, mis on siiamaani vähemalt toimima. Mäletad veel selle rongi võib-olla teisest klassist esimesse lihtsam pääseda kui, kui näiteks noh, ma ei tea, Poola-sugusel riigil või sest et me oleme lihtsalt niivõrd palju väiksemad ja meie Meie mõtted liiguvad nagu teostamise mõttes kiiremini kui kui, kui suure rahvaarvuga riikides ja eriti sellises riigis nagu näiteks praegu poolon. Aga siin ma tulen nüüd Peetriga lainele, et noh, kogu aeg nende, nende väga noh, ütleme suhkru hinnad 900 puhamis banaani kõverused või räimed või mis nad on, mida me oleme oma ajakirjandusest läbi lasknud, et selle kõrval ei unustaks seda eksistentsiaalset küsimust. Kui me üldse muretseme Eesti rahva ja riigi säilimise pärast, eks ole, iseolemise pärast, siis see peab nagu silmade ees olema. Ja minu arvates peaks olema, sest see on ka põhiteema, mille pärast valimistele minnakse, mida inimesed kurdavad kirjades, eks ole, ja kõik muud, et see nüüd siht ei läheks silmist ära. Ja minu arvates ei ole tegelikult ka meie euroskeptikud, ei ole mina näinud ühtegi sellist asja, kes annavad nendele küsimustele vastust. No keegi juba siin vaadata, kas seal keegi soomlane või juhtis tähelepanu sellele Soome näitab aiale ta vist olid Andruse Pavo määruse Soome Keskerakonna kunagise esimehe näite põhjal viitas ta sellele, et on täiesti võimalik, et need, kes juhivad euroskeptikute liikumist ja võib-olla kõige kõvemat häält teevad et kui läheb referendumiks, Nemad lähevad referendumile, siis nad hääletavad, kuna hääletamine on salajane, hääletavad Euroopa Liitu astumise poolt, sest euroskeptikutel on Euroopa liidus väga hea tulevik. Sest kui siiamaani neid võib olla näiteks ei võeta eriti tõsiselt, siis Euroopa liidus on euroskeptikutele garanteeritud erikohtlemine, sest nemad on selle teise poole esindajad. Tead, ma arvan siiski, et see erikohtlemise aeg hakkab vaikselt mööda saama. Mida ei ole muidugi tagasi tulla, selle riigi poliitikasse on väga raske, nagu vooruse näide näidanud. Jah, aga, aga ka see selle najal liugu laskmine ja lihtsalt võõra leiva söömine on, on suhteliselt raske, kui laienemine hakkab nii-öelda nagu oma suure finaali jõudma. Sest üksikud pudinad ju Euroopas veel jäävad, kes, kes pärast seda laienemisringi jäävad välja, neid on, neid on, neid on rikkama Euroopa hulgas ja neid on ka vaesema vaesemalt Euroopa riikide näol olemas, aga aga ütleme, see suur 10 riike ikkagi saab nüüd nagu sisse ja jäävad siis ütleme seal mingisugust Jugoslaavia vabariigid ja ja rikkamas osas, no mai tea, Norra, Island, Šveits ja nii edasi, eks ole. Aga, aga olla Europ euro pessimist või ehitada Euroopa liitu või öelda, et see on halb. Noh, ega selle selle jaoks enam varsti raha ei anta, seepärast sa ikka selle selle jaoks raha vanade tuul puhub või, või päike paistab, eks ole, nii et see muutub iseenesestmõistetavaks asjaks. Nojaa, aga see on rohkem nagu nende inimeste probleem. Teie käest küsin niimoodi, et kas te kas te, kas te kardate selle? Küsin otse referendumi läbikukkumist ses mõttes, et et teiste eesti rahvas ütleb ei. Ma nimetan seda läbikukkumiseks täiesti selgelt avalikult. Ma ei tea, ma ütleksin, et ma loodan tõepoolest, loodan, et eesti rahval jätkub mõistust. Olulist teinud oma teod, jah, ma ütleksin, et arvestada, hirm on olemas. Ei, ma ei saa välistada seda võimalust ja ei saa välistada seda võimalust muidugi välistada. Ta ei saa, aga küll siis ilmselt leidub, leidub võimalusi, kus, kas siis korraldatakse mingi aja pärast uus referendum või või mida iganes. Seda asja. Plaan B, et, et ma arvan küll, võib-olla niisugune Iirimaa ja, või Taani näide. Sest noh, siiamaani on kõik niimoodi olnud, on korraldatud kas või teine, kolmas ja no ikka küsimus, küsimus lahendatud, aga ma millegipärast ka ei arva, ma ei arva, et millegipärast aastal 2003 on eesti rahvas need kollektiivselt võtnud kätte ja otsustanud enesetapule hiigliku käitumise kasuks, kui siiamaani väga targalt alates juba 80.-te aastate lõpus käitutud ja alati kõige ratsionaalsemad lahendused valitud. Ja siin on muidugi üks d veel, et noh, kui me valimiste järgselt veel ei kunagi ei väljenda, inimesed ei väljenda oma poliitilisi eelistusi, mis on täiesti mõistetav, ei tee seda sportlased, tunnustatud kirjanikud, võiks tappa, kes siis mulle tundub, et, et see on nüüd see koht küll, kus, kus inimesed ei peaks tuntud inimesed ei peaks põõsasse pugema. Sest see on ikkagi Eesti valik tervikuna, eks ole, kui sa tunnetad osa sellest riigist, siis ma arvan, et oleks hea, kui inimesed oma valiku selgelt välja ütleksid, aga mitte ei poeks kuskile kuskile. Tõepoolest, ma ei tea, mingisuguste eesriiete taha. Nojah, see on minu arvates situatsiooni võiks võrrelda tõepoolest nende vähemalt 80. aastate lõpu ja 90.-te algusega, et siis kui oli see üldrahvalik liikumine Nõukogude Liidust vabanemise eest, et siis nagu ei häbenenud ükski inimene öelda seda, et mis ta siis arvab, kas Eesti iseseisvus tuleb taastada, mitte ikka öeldi välja. Tulime mitte inimeste käitumist Heather augustiputšipäevadel ja oli küll ettevaatlikke, kes ei tahtnud öelda, sest, et kunagi ei teadnud, kuhu lipp tuul pöörab. Ma ei tea küll, mis ses seltskonnas liikus seal selles samas televisioonis selles samas, mis praegu, nii et selle asjal on nii ja naa, aga sinuga vestelda? Ma arvan, et, et selle referendumi tulemus siis jutt käib ikka endiselt 13. septembri referendumist, et et oleks tulemus palju kindlam ja selgem kui, kui ka meie valimised võitnud partei. Noh, jõuaks mingisuguse selge sõnani, keda sa pead valimisi võitnud maa, pean valimisi võitnud parteiks seda erakonda, kes sai kõige rohkem hääli kes ei kuulu praegusesse valitsuskoalitsiooni ja kes on voli referendumi päeval väga intiimselt ja üksinda oma oma valimiskastide sedeliga, aga, aga vastutus valija jaoks. Tahetakse nagu. No aga selle erakonna kõik prominentsemad esindajad välja arvatud üks on ju öelnud selgelt oma seisukoha Eks üks parteijuht minu arust ka tema abikaasa on öelnud väga selgelt ei, ja kui sa loed kokku need hääled, mida see paar kahepeale sai, siis kas me räägime Keskerakonnast? Räägime Keskerakonnast. Täpsustama. Minu arvates küll ei, ei, aga Edgar Savisaar on hakanud ka veetvad korrad istuma mitmel toolil, et ikkagi väljendab ennast siis ja kongress otsustab ja nii. Savisaar on öelnud ka seda temale isiklikult on väga kasulik Euroopa liitu astumine, sest Euroopa liit väljendab kõiki neid arusaamisi põhilisi, mis Keskerakond. Ma ütleksin, et inimene armastab poliitikat ja riiki või armastab ta iseenesest poliitikas ja selles riigis syncro praegu vaks vahet. No nii või teisiti, kaks, kaks kuud on veel aega, on ees unine juuli peaaegu ütleme riigi elu seisukohalt vist peaaegu väljasurnud istungjärk tuleb seda jah, seda küll, aga, aga ütleme nii suure poliitika tegemiseks augustikuu, kus on nagu veel aeg. Ja eks ka siis ajakirjandus aktiviseerub loodetavasti enam ka lehed ei tee neljapäevaseid pause oma ilmumisest ja avaldavad kõike seda, mis, mida nad on kutsutud ja seatud. Veidi 20. augustil, teema mida me võime kindlalt väita, et avalik-õiguslike instituut aja ajakirjandusväljaannete, ma pean silmas Eesti Raadio ja Eesti televisiooni uudistetoimetused ei tee selliseid pause, nii et see oleks nagu kujuteldamatu. Loodetavasti siis ka noh, inimesed saavad lõpuks teha oma selge valiku, õige valiku nende endi jaoks. Aitäh kuulamast. Lõpetame siinkohal paljud teemad olid kahtlemata rääkimata, aga, aga kuna oli selline nädal, kus üks teema teiste üle domineeris, siis, siis jääme täna põhiliselt selle peale aitäh meie vaatajatele-kuulajatele raadiot, äärs täna oli siin vikerraadio stuudios üürman Postimehes Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist järgmine. Kombeks saade käib läbi suve on siin laua taga uus kolmik ja tõenäoliselt ka uued jutud aitäh kuulamast ja kena Davega.