Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänavatele isejuhtivate autode saabumist tasub varakult alustada uue elukorralduse planeerimist. Garaažiomanikele tekib juurde uus varjualune, millest võib ehitada näiteks ruumi kodustele harrastustele sest iseenda eest hoolitseb 1000 autot pole enam vaja omada vähemalt mitte hoida garaažis amortiseerimas Don parkimise asemel tõenäoliselt kedagi sõidutamas, tagades investeeringule maksimaalselt tulususe. Sinule ka autoostujagu vaba raha millegi parema peale kasutamiseks. Kui auto omamine. OECD hinnangul muutuvad 90 protsenti autodest, siis mittevajalikeks samal ajal sõita saavad aga kõik, sest juhiloa vajadus kaob ära. Parkimiskohad ei vabanevaid koduhoovidest, sest kõige kallimad parkimispinnad asuvad kaupluste juures. Eelmisel aastal tutvustatud uuringu põhjal lisavad parklad poodide jahindadele umbes üheprotsendilise hinnalisakaupluste parklate kasutusele. Vajaduse vähenemise tulemusel vabaneb hinnanguliselt umbes 80 protsenti pinnast millegi muu rajamisele. Euroopast. Staabis keskmise suurusega linnas vabaneks parkivate autodelt umbes 410 jalgpalli väljaku suurune maa-ala. Isejuhtivate robotautode puhul peaks juhtuma palju positiivset, kuid igal heal nähtusele. Ka oma varjupool. Tõenäoliselt kaob koos autodega palju töökohti. Kui aastal 2010 ületas maailmaautode arv esimest korda miljardi sõiduki piiri siis sellest 90 protsendi ära kaotamine tooks ju tänavatele hulganisti jala käijaid. Kui inimene teeb autoavarii, räägitakse tema eksimusest. Aga kui seda teeb robotauto, otsitakse süüdlast lähtudes hoopiski teistest põhimõtetest. Süüdi on autol olnud firma ja selle tarkvara programmeerinud isikud. Järelikult sünnib Te, peate autode tootjate üle uut tüüpi risk erinevalt tänastest autode valmistajate, sest see on autoavariis süüdi olemisega kaasnevate pahanduste risk. Ilmselt muutub kannatanute profil autosviibijatest rohkem auto alla jäänute kahjuks sest autot on lihtsam muuta sõitude jaoks ohutuks. Nende asukohta ja keskkonda saab kontrollida, kuid tänavatel hakkavad liikuma autovõõrad ja vähese liikluskogemusega isikud. Kasvab autovalmistajatele vastutus, tagada autoga kokkupõrkesse sattunud ohutus. Tänaste autode valmistajad ongi hakanud jalakäijatega avariide ohutuse pärast rohkem muretsema lisades autole väliseid õhkpatju või arendades avarii juhtumile reageerivat kapotikaaneautomaatikat. Sest inimesed ei jää niivõrd auto alla, kuivõrd auto sõidab inimese alla ja paiskab ta koheselt õhku või siis annab lennuhoo järsu pidurdamise tulemusel suur osa vigastustest tulenevadki õhku lennutatud ja ootamatu ning tugeva löögi tulemusel keha üle kontrolli kaotanud inimeste mahakukkumise taga Irina isejuhtivate autode valmistajate seas kõige enam tähelepanu ja avalikkusele teadaolevaid edusamme teinud. Tuligi just äsja välja uudse avariisse sattunud jalakäijaid kaitsva ideega. Idee polegi tegelikult väga uus, seda on varem kasutatud nii rotti lõksudest kui kärbeste püüdmisel mille autor rändaja patenteeris nüüd uudses kasutusviisis. Firma isegi kasutas väljendit inimese kärbsepaber, kirjeldades leiutise tööpõhimõtet. Kuue tehnilise lahenduse järgi püüab auto kapotile kukkunud inimese liimi külge kinni, takistades tema võimalikku õhulendu koos ohtliku kukkumisega. Liimjas keelatud. Õhukesel kokkupõrkel puruneva kihi all ja hoiab ohvrid kapotil kuni auto seiskumiseni. Loodetavasti sapi kaasanud isiku auto küljest kiiresti lahti, juhul kui tekib vajadus. Haiglasse toimetamiseks samas aga võib õnnetuse ohvri kinniliimimiseks näoga omamoodi asendid fikseerivad omadust kuni vigastuste selgitas. Tamiseni Google ei kirjelda patendiliimiomadusi ega informeeri, kas selline aine on juba olemas? Kuid mõte loeb nagu öeldud, siis oodates tänavatele isejuhtivate autode saabumist tasubki varakult alustada uue elukorralduse planeerimist sealhulgas nüüd siis ka garderoobi sisustamist. Sest tavaliselt koos autode turvalisuse kasvuga muutuvad inimesed oletamateks ja avariid, isegi kui nende ohtlikkus väheneb, leiavad endale uue ohvri. Auto külge kleepunud.