Suvise saatesarja tark mees taskus järjekordne külaline on kirjanik, hariduselt geograaf Rein Põder ja me püüame natukene edasi anda seda muljet Hispaania atmosfäärist olustikust ja sellest erilisest aurast, ütleme selle sõnaga, mis seda maad ümbritseb. Friedebert Tuglas on oma reisikirjas öelnud, et Hispaania on nagu üks väljavenitatud härja nahk. Nelinurkne keskel on see niisugune kõige suurem osa Kastiilia aga siis, sest kuidagi värvikamad ja erilisemalt piirkonnad katsiooni. Esimesel pilgul tundub nagu kohver Euroopa seal kõige otsimises otsas. Aga see, et ta on härjanahakujuline, seda märgati juba antiik seal ja niisugune mees nagu geograaf, straabuaalne oma seitsmeteistkümne osalises geograafias mainib seda esimest korda ja pärast seda siis teised mehed ka maininud. Aga selle erialanurkadesse jäävad siis Kataloonia ühte nõrka teisnurka siis vastu, Pürenee mäestikku jääb baskima siis kolmandasse nurka Galiitsia ja lõuna poole. See jääb siis omamoodi piirkond Andaluusia, mis on mulle nagu kõige rohkem suurepärane ja tuttav, sest kunagi sai Andaluusias rohkem peatatud kui teistesse Hispaania piirkondadesse. No ta on ka vist kõige rohkem mõjutatud põhja aafriklaste Mauridest, kes teatavasti tulid Hispaaniasse ja seda 700 aastat valdasid. Ja juba Tuglas ütleb oma reisikirjas, mis on väga klassikaline ja mis on jäänud oma põhiparameetritele senini. Ettevaataks, ütleb, et Maurid vallutasid siis Hispaania või Pürenee poolsaare peaaegu täielikult kahe aastaga ja püsisid seal 800 aastat. No enne kui me räägime ajaloost lähemalt ütleme siis selle mikrokosmosega ära, kus siis paljud hispaanlased elavad, kuna seal on väga kuum teatavasti siis on tarvis võidelda üleliigse päikesevalguse vastu ja siseõu, no ütleme siis, klassikaline siseõu, seal on no taimed. Hispaania puhul ei saa läbi niisuguste Hispaania like terminite, ta nagu on siesta ja patsio siis siis ta on siis kuum keskpäev, aeg, kus keegi ei taha eriti tööd teha, noh, moodsa omal ajal, kui gondliga vaktsineerida, siis nähtavasti see seda ei veni mitmetunniseks. Aga vanasti oli kindlasti see see lõunaaeg kolm, neli tundi ja seda siesta aega, eriti Andaluusia, kas armastati armastatakse veeta siis siseõues siin neid siseõuesid, reisijal on väga hea näha niiseviljas korduvas kui ka Kanadas ja mida siis, mida siis niisugune siseõu kujutab, minu meelest see kujutab jah, ühte ühte ühte niisugust mudelit, mille Maurit nagu endaga kaasa ja seda on ka reisikirjades nagu märgatud nähtavasti Maurid tõid kaasa mudeli ühest klaasist ühest kõrbeoaasist, kus on allikas ja kus kasvavad siis palmid, siseõue siis palm asendavad niisuguse taga õhulised kaaristud ja sambad, mis ülevalpool siis nagu lahknevad nagu palmi kroon ja keskel siis kas purskkaev või siis mingisugune veelate, see on siis kõrbeallikas selle keskpunkti päris selle mudeli ümber nagu möödub üsna suur ajalõik, eriti Andaluusia elanikel. No seda kestad täna võib-olla suurtes firmades ei saa pidada, sest et on pidevalt kontaktid ja ühendused teiste riikide ja teiste riikide firmadega, kus sestap ei peeta. Aga see siesta ruum nüüd see siseõu. Kas sul on mulje, et seda püütakse võõra pilgu eest varjata? Mõnel pool isegi hotellidesse tehtud siseõue, aga üldiselt jah, eks ta ole nüüd nagu perekonna nagu niisugune ühtemoodi enda nagu esitluskoht, teisest küljest jah, võib-olla, et, aga küllaltki intiimne, sinna on välja pandud tihti mitte ainult lilled ja lilled, Saadet tõid, sinna on pandud ka võib-olla perekonna niisugused reliikviad ja mõned kujukesed ja mõned maalid ripuvad seal karistus. Nii et ta on omamoodi niisugune lahtise taevaalune elutuba. Beudsime. Paar märksõna juurde Maurid. See on väga oluline mõjutaja Hispaanias olnud, aga me teame, et see riik on olnud ka väga erinevad rahvaste elupiirkonnaks, seal on läbi käinud väga palju vallutajaid, kõik need Marcus Aurelius, et on seal sündinud Adriaanus, keiser, Adriaanust, kellaajal, Rooma impeerium oli territooriumilt üldse kõige suurem, ka tema on sündinud Hispaanias. Aga nüüd need kuulsad Maurid, need, kes siis tulid 111 oli see ja need asjaolud on imelikud. Koodid olid omavahel tülis ja nagu tihti juhtub, kutsusid võõra endale appi ja saidki kaela endale nahka siis nuhtluse või tekki suusalu. No ma arvan, et Mauril oleksid jõudnud Hispaaniasse, nii kui teisi, nii või teisiti, sellepärast et 711, kui me meenutame, see oli siis islamiimpeeriumi, nimetame teda niimoodi. Teke ja tugevnemine, aeg tähendab, enne sõda oli sündinud prohvet Muhamed ja pärast seda algaski nagu islami võidukäik ja Nad valgusid valgusid igas suunas, kuvandis andis valguda. Ja Euroopasse siis dollar. Kas see siis nagu kahte teed pidi, üks oli siis nagu kaudne läbi Põhja-Aafrika. Ja teine oli siis Balkani poolsaare kaudu ja see Balkani Jelgava on tänaseni jäänud, aga Pürenee poolsaarel on jäänud ainult kauge kaja, võib-olla inimeste genotüübi svee nägudes ja märkab seda ja kultuuris ja tantsukultuuris skulptuuris, nagu siin sai öeldud, nendes kõikides olemas, aga noh, niisuguste järjepidevus sliku nagu jälge ei ole. Nüüd Maureid, uued valitsejad, nadolid, moslemid, kuidas kujunesid suhted päris rahva ja mauride vahel? Olen aru saanud loetust, et need suhted ei olnudki nii väga vaenutsevad, tihti suudeti kõrvuti päris edukalt olla ja, ja ega seda seda niisugust sõjapidamist ja veriseid perioode selle kaheksa aasta sisse nii väga palju jäänud. Ainult siis, kui algas, siis nii-öelda tagasi vallutusse kreek konkista, siis lõid nagu kired lõkkele ja siis tehti veriseid tegusid. Peame meeles pidama, et vanurid olid kõrge kultuuriga rahvas, eriti need, kes tulid esimese lainega, suured ülikoolid tulid kultuurikeskused ja siis kolmas komponent olid ju juudiusulised. Need kolm niisugust usku pidid omavahel kuidagi hakkama saama ja said ka. Juudi kultuuri mõju on eriti Andaluusias, on lausa lausa igal sammul tunda, näiteks viljas kordavasson mitmetele juudi õpetlastele ja kirjanikele püstitatud ausambaid, mis on senini nagu au sees ja, ja seda ei eita ükski taanlane, et sellel juudi kultuuril nii nagu noori kultuuril on olnud arengule oma oma mõju, aga tahtsin öelda, et see niisugune mitme ajalooperioodi kuidagi segunemine või mõjude segunemine saab hästi nähtavaks ühe ehituse juures nimelt korduva, mis kiita, ehk siis muhamedi usu noh, niisugune tohutu tohutu suur kirik. Kui sinna sisse lähed, siis tunned, et oled sattunud nagu omapära, sest see metsa nimelt see see sisse, mis kiita koosneb ligi 1000-st sambast mis on väga erineva tegumoega erineva värvusega. Ja kui ma ütlesin, et nagu kultuuride sulam tuleb siin nähtavale, siis kõige vanemad sambad pärinevadki just nimelt sellest rooma romad perioodist ja nendest draamakolooniate varemetest siis toodud. Ja seda nagu uus periood väljendab jällegi selle, mis kiita puhul selles, et selle hiiglasliku siis moslemi pühakoja sisse on omakorda ehitatud katoliiklik kirik, mis täiesti mahub sinna sellesse tohutusse ruumi ära ja on nagu omaette üksus, nii et ühed ja samad ehitusdetailid nagu teenivad mitut epohhi mitut kultuuri. Me muidugi ei hakka ma täpset ülevaadet nüüd Hispaania ajaloost käiks jõu aga see fakt, sest oli taasvallutamine ja see toimus hoopis Jurmemalt kui mauride vallutus. Selle fakti imelihtsalt praegu nimetame ära. Hispaanlased olid väga julmad nii mauride suhtes kui ka juudiusuliste suhtes. Oli periood, kus neil kästi kiirelt kas siis lahkuda või võtta vastu ristiusu. Mauride väljaajamise viimaseks finaaliks viimaseks kohaks on siis Granada linn kus soovitaks kõigil ära käia, kui vähegi võimalust on linna kohal, siis paarikümne kilomeetri kuusel paistavad kõrged mäed, lumised mäed ja seal nagu nagu Tuglaski kirjutab, pansis mäekuru, kus kõige viimane maol siis vaatas tagasi, ohkas seda mäekuru nimetataksegi siis nõnda Maury viimse ohke mäeguruks ja see kõik juhtus tähelepanuväärsel aastal 1492. Miks tähelepanuväärsel, sest et samal aastal jo Kolumbus avastas Ameerika ja, ja mauride välja. Kolumbuse retk on omavahel ka natukene muuseas, sest peategelased on siin ju katoliiklik kuningapaar, Isabel, esimene Fernando, teine, kes, kes siis olid selle mauride vastase võitluse kõige tugevamad kuningad eesliinil ja samal ajal andsid lähetusega kolumbusele tema reisiks. Ja ta on see koht, mis on seotud kõige rohkem nendega, sest seal nad siis Granada toomkirikus katedraalis nad siis nagu puhkavad oma viimast und ligi 500 aastat. Ja see on tähelepanu väärne selle poolest, et enamik Hispaania valitseja kuningaid on ju maetud Madriidi lähedale Eskuriaali kloostrisse, aga, aga siis katoliiklik kuningas parkida hispaanlased kõige rohkem nagu austavad ja kellest kõige rohkem kirjutatakse ja räägitakse, on maetud siis granadasse sellesse, nende endi soovil. Ja nendest võiks rääkida, seda elus väga-väga hästi läbi saanud, nagu, nagu mõned terased kirjutajad on leidnud. Fernando teine oli küllaltki küllaltki naistemaias ja ei pidanud võib-olla oma abikaasast lugu, samal ajal ta abikaasa oli, oli range, polnud võib-olla nii väga ilusa väljanägemisega naisena kuid kui seda enam oli hea valitseja, noh ja räägitakse just kell oli, oli see, kes uskus kolumbusesse ja tema reisi, aga samal ajal kui tema abikaasa Fernando oli skeptilisem ja arvas, et kas sellest asjast sellest raha mahutuses nüüd Hispaaniale mingisugust suurt kasu tõuseb. Nagu selgus, tõusis väga ja väga suur kasu. Kui me nimetasime Granada, siis peab kohe siia ära nimetama veel ühe teise tähtsa ajaloolise linna, omaaegse pealinna ja ka niisuguse kultuurikeskuse. Hispaania oli ju siis rohkem arenenud kui need põhjapoolsed Euroopa kuningriigid. Toledo. Toledo on väga värvika väljanägemisega linn. Jaa, Toledasse sõitsime siis Madridist. Noh, ta on niisugune tulepäevase bussi tee kaugusel, kolm-neli tundi võib-olla sõita tõesti hästi maalilises kohas, selles kohas siis on taho jõgi on purenud nisus graniiti küllaltki sügav koristikulise sängi ja moodustab peaaegu täis silmuse sellesse silmusesse, Eestis on Toledo, vanalinn ja vaadetoleedule avaneb kõige paremini siis, kui sõita siis linnast läbi üle silla teisele poole, siis meil oli seal just see võimalus, sest meie lõunasöök toimus ühes restoranis restorani. Krossilt avanes suurepärane vaade toleedule. Siis tuli tuli mul meelde, et samast kohast võib-olla on pärit ka üks kuulus mis on ka Eesti entsüklopeedias, on siis äike Toledo kohal ja autor on tal siis l kreeka maalikunstnik, kes on väga tihedalt seotud toleeduga. Tuleks ära nimetada ka tema maja, ütleme sinna kohta ehitatud uus maja, tema maja. Ja siis kohalik katedraal. Ell Kreekaga seotud jah, et tema majamuuseum teadjad inimesed ütlevad, et see on kerge võltsing, et pole teada, missuguse maja algselt välja nägi, meelde on jäänud seal kas oli apostlite või, või, või Jeesuse jüngrite noh, niisuguste reede galerii seal selles kahekorruselises kas mingisuguseid erilisi esemeid, mis oleksid nagu kunstnikuga seotud? Ei, ei tule meelde teisi kohti, kus kuskil Greecot kohtab, on, on üks kirikus ripub tema kuulus maa, teine kuulus maal krahvorgassi hauda panek ja veel jäävad meelde muidugi selle linna väga omapärased meened või turisti niisugused peibutised. Ja eriti just Toledo terasest valmistatud asjad. No see linn on üldse üks, üks suur muuseum üldse, mingisuguse linna kohta saab öelda muuseum. Aga nüüd Toledo teras me kõik võib olla mäletame, oli damaskuse teras kuidas seda ta Leedo terast tehakse. Alguses võetakse hästi pehme teras ja valgmaterjal. Ja siis teda jah, vormitakse kajastatakse, aga meeles on mul kusagilt olen lugenud ilustamis viis see, kuidas siis hõbeniit nagu selle terase sisse taotakse, algul tehakse talle väike niisugune süvend siis pannakse see hõbeniit sinna sisse, siis süvendi, niisuguguse ääred pekstakse tasa ja see, see ilustis jääb sinna nii kindlad püsivat ei tule kuidagimoodi sealt enam välja. Sellega seoses tuli mul meelde meie meie grupis oli üks mees, kes tahtis ka endale meene osta toleedust. Tyto ostis sihukese paraja mõõga. 70 80 sentimeetrit pikk, täiesti päris maaga, mitte mingisuguse mänguasja. Tapariista võiks öelda, aga ostis ära ja siis hakkasin mõtlema selle peale, et seda saab kuidagi üle üle tollipiiri tuua. See oli Nõukogude Liidu aed. Vanasti toll, Šeremetjevo lennuoli kaunis, kaunis range. Ja see mees peitis selle mõõga, käi sisse, ma ei tea, kuidas tal oleks läinud võib-olla tal tulnud suured pahandused, sest noh, käi siis tuleks see mõõk üles leitud, aga siis juhtus nii, et meie grupis oli veel üks, üks, üks veel üks niisugune väga mõjukas mees, kes siis tollis jõudis kokku rääkida, nii et meile avati seal niisugune roheline värav ja kõik marssisime läbi oma meenetega, sealhulgas ka siis torpeedomees oma mõõga. Teeme nüüd järsu pöörde mõõga juures, räägime natukene kultuurist, kirjandusest, kas esimene nimi, mis tuleb seoses Hispaaniaga meelde, kas Carmen? Ja Karmen tuleb meelde kohe seljas, sest et tares jõelon, raskesti hääldatav nimi, vaata allkiri. Seal on üks areen. Ütleme, et ta on siis härjavõitlusareen, kuigi mõned ütlevad, et härjavõitlus vale öelda, tuleks öelda pulli võitlus selle areeni ees Väike-Karmini kuju, nii nagu ta siis välja nägi, missugune nägi tõeline Karmen prototüüp välja, seda, seda ma ei tea. Ta töötas tubakavabrikus, kus praegu on Silja ülikool ja tubakas oli ja on väga tähtis asi ja selle aitasid ka tuua hispaanlased Ameerikas Haanjas Euroopasse. Aga see selleks? Carmen meile siis tuntud jah, rohkem ooperi kui kirjandusteose kaudu ja imelik on see, et nii ooper, kujuge kirjandusteos on kirjutatud võõrama taanlaste poolt, kui Hispaania poole pealt vaadata, tähendab mõlemat on siis prantslased George või see ja merimäe, kes on siis selle jutu või novelli autor. Võllil ja, ja ooperil on, on rida erinevusi, näiteks novell on väga-väga lühike ja ta on eesti keeles olemas, kõik lugeda näiteks novellis või jutus ei ole niisugust tegelast. Ela ja sellega seoses tuleb mulle meelde, et Carmees ooperis ongi neli peategelast, siis ooperiinimesed iseloomustavad neid peategelasi siis niimoodi, et Mika Ella armastab Carmenit Carmen armastab siis eskamiliotiseda. Pulli võitlejad või härjavõitlejad või Doriaadoori. Ja tore armastab iseennast. Kas see situatsioon ja, ja see Karmini kuju sinu arvates iseloomustavad hästi hispaanlase? Temperamenti no Karmen oli vist segavereline mustlastüdruk, aga eks seda temperamenti või seda vere segunemist nagu hispaanlastes ikkagi on, aga nad erinevad minu ehmatuseks väga erinevad itaallastest, kes on tõesti lärmakad ja väga temperamentsed. Hispaanlane pigem väärikas ja selles veendunud, eriti just pühapäeval nokud pühapäeval käib mööda suurlinna näiteks vilja kuid tullakse tänavale, kõik lapsed, ülesmukitud, kõik pereisad on ilusates ülikondades ja daamidest rääkimata. Siis õhkub nendes niisugust niisugust ajalooväärikust mingisugust suursugust. Võib-olla see on ainult linnas, võib olla maakohas olles natuke mulje teistsugune. Ka Friedebert Tuglas mede märkas seda niisugust väärikust ja tema just ütles, et see on omane ka lihtsalt ei leia kirjaoskamatutele inimestena. Jutt on muidugi varasemast ajastut. No kas siis tuleb kohe nüüd tuua teine nimi? Don fon, veelgi kuulsam ja veelgi rohkem ekspluateeritud motiiv kui Karmen Ja ta on, noh, on siis nüüd on Suan veed on su vanni olenevad missuguse teosega, missuguse arendusega meil tegemist on, on tõesti hispaania-eesti-hispaania-lik tüüp ja ta võib olla tundub niisuguste? Noh, ütleme kui kirjanduslikust vaatevinklist vaadata siis niisuguste põhikirjanduslike kujude hulka, kelleks ma loeksin siis Hamleti, Fausti, Ibeeria hunti ja noh, miks ka mitte don Kihote, kes on ka hispaania mees. Ma sellel mehel siis on oma prototüüp, prototüüp elas ja tegutses gaasi vilja linnas ja mehe nimi oli keelde haara. Huvitav on see, et, et Tuglas oma reisikirjas kirjutas selle selle mehe nime valesti. Maran, ja, ja see vale nimevorm läks väga kaua läbi mitme trükilevis, kuni siis selles viimases väljaandes nutikas toimetaja tark toimeta, ta on selle hea pea ära parandanud. Niisiis, kes olime keelde Manjara üks kergemeelne ja niukse südametega paljeeru kestnud tõesti, veetis nooruseni lokkumistes orgiatesse, sooritas ühe roima teise järel ja tappis mehi oma lõbuks ja röövis naisi ja kasutas neid ära. Nii nagu nii, nagu see kõikides temast jutustavates lugudes kirjas on. Aga siis ühel öösel õhtul tuli talle vastaks rongkäik, kus kedagi kanti kirstus, kui ta küsis, et kes see on, siis öeldi, et seal Kellimann jäära ja, ja sellest nägemusest ja sellest sellest vapustusest, et seal nagu ta nägi Ennast kantavat, siis ta tegi täispöörde oma elus ja temast sai siis väga alandlik ja patukahetsuse usklik inimene rajas siis ühe niisuguse stri andis sinna oma raha ja sinna sellesse halastuse, vennaskonna kloostri kus praegu on vaeste, vaeste, niisuguste haigete väga raskete haigete varjupaik, sinna on siis ka maetud alla ja tema nõue oli või palve oli, et, et temast üle kõnniksid tema hauaplaadist ja, ja muide, seda meie grupi naised ei jätnud küll tema, tema hauaplaadil tõsis kõvasti trumpimata, kestis mitu korda ja. No vähemalt Don Fanny motiivi on õige mitmed kuulsad autorid kasutanud erinevates variantides. Ja ma olen saanud 12 12 kirjanikku. Ma ei räägi nüüd Mozartit ja tema ooperit 12 kirjanikku, kes, kes seda seda motiivi on kasutanud ja noh, ütleme siin mõned nimed, need on ka Tuglas sel Marjäär, Bayron Puškin, siis Merimee Hoffmann, see Tolstoi, Shoo. Hüppame veel tagasi sellesse aega, kui Kolumbus oma Ameerika reisi alustas. Need mehed, kes läksid nendele reisidele ja need olid lihtsad mehed vaestest küladest seakarjused ütleme kohe välja. Aga nendel läks hästi tagasi, tulid rikaste meestena. Francisco pisar rooli oli seakarjus ja ta oli isegi kirjaoskamatu mees, aga, aga see ei takistanud teda hulljulget retke ette võtmast jaamast siis ta väikese hulga meeste hobustega, siis purjetas lõuna suunas, siis vallutas lõpuks üsna üsna kiiresti tollase inkade riigi praeguse Sis, Peruu ja Ecuadori ja mis sinna kõik sellesse piirkonda neid ja nende meest. Konkistatooride käekiri oli väga julm, seda on aga paljudes kirjandusteostes püütud edasi anda ja ei oskagi midagi muud öelda, kui et eks, eks seda rumaluse seemet jäi sinna lõunale Ameerikasse, nendest nendest palju maha ka. Ja ühest küljest tallutasid need rahvad aga mingil kombel nagu see Hispaania elikkuse Hispaania elikkuse seeme, siis kandus sinna nendesse maadesse edasi. No need piss arrosid vendi ja poolvend ei ole õige mitu ja nende käekiri oli tõesti kõigil jõulupettuse ja salakavalusega tapeti siis valitsejad maha ja rööviti ära varandus ja midagi head öelda. Jah, ei osanud midagi, üks nimi, kes tuleb sellega seoses meelde, oli siis ata hu Alpa ja see oli tookordne inkade inkade valitseja inkade riigipeamees, kes nagu ikka loodusrahvad tuli, oli üsna naiivne, arvas, et on võimalik siis hõbeda ja kullaga ennast välja osta ja siis laskis oma riigis siis tuua kõik kõik selle kulla, hõbeda, mis oli Rõõm, mida kutsutakse lunaraharuumiks, arvatavasti on veel praegugi alles, kas vist liimas ja see kuld ja hõbe rändas kõik hispaanlaste laevadele ja see jõudis ükskord emamaale. Ja mäletan ise oma reisija hääl, et, et väga palju oli niisuguseid juveelipoodi väga paljudes kohtades müüdi müüdi hõbeasju hõbekett sai isegi ostetud vist abikaasal üks niisugune ja ostes mõtlesin, et küllap siis maa konkistatooride aegne hõbe ja vääriskivid ja küllap need ringlevad ikkagi kuskil ka praegu ringi, sest noh, kaduma läks ju ka seda varandust üksjagu merepõhja ja nõnda edasi. Aga kusagil on ta ikkagi alles, nii et et selle jälg jälgi nagu reisija Hispaanias näha ja endale võib-olla isegi soetada. Kes sul tekkis, romantiline lootus, et osa sellest hõbedast on võib-olla tulnud Ladina-Ameerikast ja kindlasti sulamis. Ehkki me rääkisime nüüd juba hispaanlast iseloomust, kas härjavõitlus sinu arvates iseloomustab hispaanlast ja miks on hispaanlaste jaoks tähtis? Ma ei tea, miks ta nii tähtis on, kuigi mõned mõned inimesedki Hispaaniat paremini tunnevad, ütlevad, et tõesti see niuke julmuse moment on sellele rahulikule rahvale nagu ajalooliselt omane. Et on ka teisi nähtusi, mis selle pulli võitlusega härjavõitlusega seda tõestavad pidevalt ja kusagil niisugune komme, et elusaid kitsi visatakse kiriku tornist alla ja siis on ju olemas veel see kuulus Pamplona võidujooks noorte pullidega iga aasta kevadel millest võtavad osa ka muide turistidega väga sageli. Nii et noored pullid lastakse tänava siis ühes otsas lahti ja siis vahvad mehed, kes, kes siis panevad oma julguse proovile, siis põgenevad balleeri vahelt need loomad järel, kuni siis sinna staadionile või kus, kus, kus see areen on, see on kohe mitusada meetrit. Need niisugused julmad mängud justkui olevat hispaanlastele omased. Aga kui nüüd gorilla juurde tulla, mina ei ole näinud ja ei, ei tahakski seda pealtnäha siis mul on jäänud mulje, et see nõuab üsna tugevaid Sõrve ja üsna suurt kannatust korigal istuda, kõigepealt see etendus, ütleme, et on etendus, toimub ju päikesepaistel õieti üks areeni pool on päikese poolt valgustatud, teine varjus laupäeva õhtupoolikul ja vastavalt sellele on ka piletid siis teiseks istumise koht ei ole eriti mugav, seal ei ole mingisid pehmeid pehmeid toole see on kalg pink, millel on siis mingisuguseid istumisi, lauakesed, nagu ma olen, aru saad. Ja selle nähtuse finaal on ikkagi kaunis, kaunis võigas, sellepärast et härg ei saa liinilt kunagi võitjana lahkuda. Kui ka juhtub niimoodi, et tal õnnestub vigastada või isegi surmata, mida on juhtunud härjavõitleja, siis tulevad, tuleb õhus mees, uued mehed ja, ja järgi jääb ikkagi alla. See julmus on ühepoolne, härjal ei ole mingisugused üldse ellu jääda, erinevalt näiteks jahiloomast, kes võib oma oma jälitaja käest ära pääseda. Teiseks, see julmus, et see noor loom, keda on toidetud ja rohu peal ja kes ei ole näinud, muide ei tohi näha jala kõndivaid inimest, satubki sinna areenile täiesti täiesti teadmatusse, õhkkonda ja üldse, mis teda ees ootab. Ta ei ole kunagi olnud, kes seal on, mis temaga ette võetakse. Ja minu meelest on see julm ja nagu öeldakse, et ebavõrdne võitlus täiesti ebavõrdne võitlus ja, ja nagu inimesed, kes on näinud, ütlevad, et ega ega see torge, see härga, surma torge, see ei tule ju alati välja. Üsna tihti läheb tera mööda, tabab kopsulao kopsu, siis purskab sealt niisugust õhurohket pöördvälja ja see, see pilt pidi olema päris päris jube. Siis korratakse muidugi, sest härga või pullist tohib tappa ainult ühel moel. Tera peab minema teatud, et kaelalülide vahelt sisse tabama südant. Siis on see õige. Sest muidu publik jäi rahule. Nonii see on siis nüüd põhjaeurooplase nägemus sellest meile natukene võõrast asjast pikemalt ei räägi, aga me peame nimetama ka selle fakti, et alates 61.-st aastast metsik turistide vool on seda riiki kindlasti väga suuresti muutnud, eriti muidugi lõunarannikut. Nii et ta on mõne aastakümnega muutunud euroopalikuks riigiks suhteliselt jõukaks riigiks ja ta selles suunas ilmselt jätkab. Ma arvan, et seda me võime küll praegu öelda. Aitäh Rein Põder saatesse tulemast, see oli üks saade sarjast. Tark mees taskus, mina olen Martin veerand.