Minu esimesed, kõige eredamad mälestused on seotud muidugi ilutulestikuga, sellepärast et see on see, mis väiksele lapsele kõige paremini meelde ja väikest last tavaliselt ei võeta kaasa rahvapeole, see on nagu suurematele mõeldud. Kuid juba edaspidi, kui ma olin üliõpilane, siis loomulikult sellest ajast suured peod Pariisis ja teistes linnades Pariisis, igal väljakul, igal platsil. Ja mitte selline ülimalt pidulik, vaid selline tõeline rahvapidu ja mõnus pidu. Me oleme just väga palju näinud televiisorist ja kuulnud suuri paraade prantsuse rahvuspüha puhul Pariisis, aga kuidas väiksemates maakohtades, prantsuse rahvuspüha tähistatakse? Ka väikestes linnades on väga olulisel kohal ilutulestik, sest et ilma selleta rahvuspüha ei ole nagu tõeline rahvuspüha. Aga loomulikult ka väikestes linnades on selline tseremoniaalne osa, mida viib tavaliselt läbi linnapea, kellel on sinine pidulik linnapea trikoloor linte ja pidulikule linnapeatseremooniale järgneb siis rahvapidu, kus siis kõik linnaelanikud on koos ja üheskoos siis mõnusas õhkkonnas pühitsetakse seda, seda, seda päeva. Prantsuse eelmine suursaadik Eestis härra Shaks suurenaar tegi suurepärase algatuse ja tavalise vastuvõtu asemel prantsuse rahvuspüha puhul. Tema ettevõtmisel korraldati Tallinnas vanalinna südames raekoja platsil rahvapidu kogu linnarahvale ja see oli väga hea vastuvõtu osaliseks saanud. Kuidas meie uus prantsuse suursaadik kavatseb prantsuse rahvuspüha tähistada? Suursaadikuna Ma ei saa ma loomulikult seda ametliku vastuvõtu osa päris ära jätta, see toimub ikka, kuid loomulikult ma tahan seda traditsiooni, mis eelmine aasta toimus väga, väga edukalt tahan jätkata. Ja kui ma sellel aastal sain teada, et Tallinna linnavalitsus remondib suveks ära Harjumäe kõlakoja, siis leidsin ma, et see kõlakoja ümbrus ja Harjuvärava mägi on ideaalne koht rahvapeo korraldamiseks siis ongi, et seekord sellel aastal me ei ole siis raekoja platsil, vaid olemegi Harjumäe kõlakoja ümbruses ja kuidas me oleme seda siis korraldanud kõigepealt Harjumäe kõlakojas, mis on ideaalne koht muusikutele, ongi meil siis ansambel ja seal kõlakoja ümbruses on piisavalt palju ruumi nii kuulajatele kui ka nendele, kes soovivad siis selle muusika järgi tantsida. Nii et nüüd minu ainus soov on see, et Eesti oleks piisavalt lahke mulle ilma suhtes, et meil oleks sellel päeval päikest ja siis ma loodan, et meie pidu õnnestub lauljateks muusikuteks on Meile tuntud eelmisest aastast artistid. Et seekord siis prantslastest sessil prantsuse keele õpetaja pedagoogilises ülikoolis, siis Eesti publikule juba tuntud Erkki Otsman ning Silvi Vraidi. Ja ausalt öeldes nad on oma programmi saladuses hoidnud, nii et ma ei oskagi teile veel täpselt öelda, millega nad meid üllatavad, aga igal juhul ma tean, et seal on valik prantsuse lauludest, mis võib-olla Eestis ei ole nii tuntud veel ja loomulikult ka valik sellistes prantsuse lauludest, mis Eesti publikule on juba väga tundlik. Ma loodan, et prantsuse rahvuspüha tähistamine linnarahvale mõeldud peoga saab traditsiooniks, aga missuguseid? Niisuguseid kultuuri ja humanitaaria valdkonda kuuluvaid ettevõtmisi on praegune proua suursaadik mõelnud algatada? Ma arvan, et tulevased traditsioonid on seotud ka veidi sellega, milline tulemus saab olema eesti rahvahääletuse 14 septembril, sellepärast et juhul kui nüüd Eesti ütleb jah, siis meie suhted oluliselt muutuvad ja me hakkame kõik istume ühe laua taga ja rääkima samadest probleemidest ja, ja seega on minu eesmärgiks siis eelkõige veel rohkem prantslasi, eestlastele, eestlasi prantslastele tutvustada, nii et need sidemed muutuksid üha üha paremaks, üha tihedamaks. Siin vastamiseks pean ma kõigepealt tsiteerima prantsuse presidendi Jacques Chiraci sõnu, mida ta kaks nädalat tagasi Eesti president Rüütlile ütles, kui Eesti president käis visiidil Prantsusmaal. Nimelt olid tema sõnad, et Prantsusmaa on Eestit taasavastamas ja minu ülesanne on seda taasavastamist kergendada, lihtsustada ja tagant tõugata. Ja mida mina omalt poolt olen kavatsenud teha, on just nimelt luua kontakte võib-olla kahel tasandil, kõigepealt siis professiooni laadsete kultuurisündmuste edendamisel tooksin näiteks hiljutise kontserdi, mille andis Eestis prantsuse rahvuslik sümfooniaorkester kuid ka kontaktide edendamist võib-olla siis regioonide või piirkondade vahel. Näiteks olen ma kursis, et Eestis päris palju harrastatakse torupillimängu ja kuna Prantsusmaal eriti protooni piirkonnas on ka see torupillimäng selline nende eriline kunst, siis võib-olla on see üks ühine joon, mis Eestit ja vähemalt Bratooni piirkonda lähendaks. Ja teisest küljest olen ma kavandanud ka luua võib-olla tihedamaid sidemeid Eesti ja sassi maakonna vahel, kuna leian, et Alsassil ja Eestil on väga palju ühiseid jooni nii ajaloo osas. Mõlemad maad on päris palju olnud vallutatud ja kannatanud selle tõttu kuid ka inimeste mentaliteedi osas ja kultuuri osas ja isegi isegi söögiharjumuste osas. Ja ka meie saatkond on mõnes mõttes praegu nii-öelda üleminekuperioodis, sellepärast et meie kultuurikeskus on kolimas oma uutesse ruumidesse, mis hetkel veel ei ole valmis. Nimelt me oleme ostnud Tallinna vanalinnas laial tänaval väga ilusa hoonetekompleksi, kuhu siis oleme praegu tegemas restaureerimise renoveerimistöid. Nii et siis võib-olla loodame, et umbes aasta pärast saab kultuurikeskus sisse kolida ja, ja tänu nendele uutele ruumidele on kindlasti ka lihtsam meil neid kultuurisidemeid arendada ja parandada. Ja loomulikult me jää ootama ainult seda aega, millal kultuurikeskus uutesse ruumidesse kolib, vaid me oleme juba praegu väga avatud kõikidele Eesti kultuuriürituste korraldajatele ja oleme väga valmis nendega koostööd tegema, ükskõik, kas see on siis näituste korraldamisel või kontserdi korraldamist Eesti kontserdiga. Loomulikult on meil siiamaani väga hea koostöö olnud, aga see ei tähenda, et Me ei tahaks luua uusi kontakte, nii et mida rohkem uusi kontakte, seda rohkem üritusi ja, ja seda võib-olla eripalgelisi maid üritusi suudaksime korraldada. Ma tänan proua suursaadiku intervjuu eest ja loodan, et kontaktide arendamisele aitab kaasa ka esmaspäevane rahvapidu Harju mäel, mis kell siis kõik tallinlased on oodatud? Üritus hakkab pihta kell pool kaheksa ja me oleme kavandanud nii, et ta kestab siis kuskil kella 10-ni või poole 11-ni. Balandida see loomulikult sõltub kõik ka, milline ilm meil saab esmaspäeval olema. Kas see selgelt ka ilutulestikuga nagu prantsusnurga. Vägisi. Me mõtlesime küll selle peale, kuid kui võrrelda nende instite Prantsusmaad, siis Prantsusmaal on ilutulestik õhtul siis kui on juba pime ja see annab selle efekti, mida ilutulestik peab andma. Ja Eestis, kui ma arutasin seda asja, siis nõunikud ütlesid mulle, et me oleme ju praegu siin kõige valgemate ööde perioodis ja meil tekkis selline mõte, et, et see ilutulestik siin ei anna sellist efekti, nagu ta peaks andma. Ma olin näinud Eestis talvel väga ilusaid ilutulestikke. Aga ma ise veel ei ole. Kuna see on minu esimene aasta, siis ma täpselt risti suvesid, ei tea, aga me sellel aastal ei julgenud kella 10 ajal ilutulestikku teha, sellepärast me kartsime, et sellises valguses jääda piisavalt efektne.