Kutsume teid taas mõttes Estonia teatrisaali meenutuste õhtule, kus laval väikeste lauakesed Ender on istet võtnud teatriveteranid, kellel käesoleval hooajal täitub ümmargune aastaarv. Saalis aga on endised ja praegused teatritegijad ning vaatajad-kuulajad. Jutulauljatega juhid, teatri peanäitejuht Aarne Mikk. Tantsijaid küsitleb Endrik Kerge. Teatriõhtu muusikalise ilme kujundasid keskmise põlvkonna lauljad, kes kannavad oma õlul praegusi lavastusi. Saates on neil aga võimalik kasutada ka muusikat, mis on salvestatud aastaid tagasi. Meil tänased veteranid neil lavalaudadel laulsid, tantsisid küllalt, aitab see kuulajail nähtud lavakujusid elustada. Ent nüüd tagasi 11. märtsi õhtusse. Järgnevalt on vestlusringis kolm Estonia teatri väga teenekad koorilauljad. 10. veebruaril oli juubelipäev Liivi Karinal. Kuuendal juunil on ootamas juubelipäev Melita Veenred. 11. juunil Aino Heinla Nemad ühtekokku on lauland vist peaaegu 100 aastat, kooris. Ma tean 20 aastat järgemööda Aino Heinla 31 32 ja, ja militaarvedelen ka majas olnud 30 aastat, siin tuleb 100 peaaegu välja. Kuna mu armsad kolleegid, ma olen ka õnneks nendega kõikidega siin koorist saanud kaasa laulda, tunne neid väga ammu ja põhjalikult. Ja nad tutvuse tutvuse poolest paluksid ärasemaid üksinda rääkima pane, et me olemegi kooris harjunud ike koos esinema. Nende suuri teeneid arvestades ma tulin sellele palvele vastu ja siis küsin, et kõigepealt võib-olla, et kui neid oleks täna veel vaja lavale tulla koorilaulja rollis, millist ooperite kohe võiksite otsast lõpuni ära laulda. Traviate nonii, kinni. Te olete kõik sellest kaardiväest, kes sõjajärgsetel aastatel asusid teatrit taastama vana kino glooria ruumes, praegune Vene Draamateater ja siis hiljem kolisid üle kas siia majja? Mis teil sellest perioodist eriti on meelde jäänud, siis tulid välja uued algupärandid ja uued lavastajad, dirigendid. Kes inimestest või millised tööd just sellest ülemineku ajast vanast majast siiani meelde jäänud. Seal oli väga palju jooksmist ühest majast teise, see armas Maian oli varem. Ja meie proovid olid jaotatud kõik glooria, kino ja ka siin majas oli seal proovi seal seal esimesel rõdul, siis olid armsad, jalad tegid päästma. Jaa, kodunt tulles pidi ka ikka nii otseteed vaatama, et ikka väga palju oli jooksmist. Kas te mäletate seda avakontserdi 47. aasta oktoobripühade ajal, kui uuesti selle maja uksed lahti tehti ja mäletan, siis oli väga palju oli tuletõrjemasinaid, teller, maja 10 või 11 tuletõrjemasinat, kuna siin ei olnud kõik veel valmis ja etendusele kõlblik, kas te mäletate, mis numbreid, koort selle kontserdil kaasa tegi? Tasuleekide lõpukoor vist? Küllalt kiiresti ja aga üldse võib-olla milliseid ooperid või operette te olete kõige suurema rõõmuga kaasa teinud ja mispärast? No minul oli esimene ooper oli tasuleegid, peale seda siis tulid teised oopri, Aleksander viineri tõi meile palju palju Vene klassika ja seal on koorivaati paljude kosutavat oli koori kõik need tiitlid ja kui tuleb, ei tea. Ja Ruslan tihti ma vaatan mõnda nooremat kolleegi ja on selline mentaliteet, et inimesed on noored, õpivad alles. Ja hoiavad häält teiste ülesannete jaoks, et küll kooris keegi selle töö sinu eest ära teeb. Ja meil on kaks etendust toimunud siuksed, tormid, rand läks ühe paritoniga ja siin hiljem trubaduronent peaaegu ühe esimese tenoriga, sest et tõesti õnnetu juhus, et kõik jäid korraga haigeks. Inimene mõtleb, noh, küllap keegi teine laulab minu eest. Aga teie olete nii palju aastaid siin ausalt oma osad ära laulnud. Mis raskused ja mis rõõmud on nüüd ka just kooris laulmisest, miks te läinud mõnda teist teed otsima, mõtlesin, et ma saan Allasima siia majja tulnud ja siseneb südameid armastuseni siin-seal kujunenud teiseks koduks. Ja siit ei tulnudki nagu mõtetki, et minna siit ära kuskilt kergemalt. Sest see töö, mis meie tegime, see oli ikka omajagu raske ka. Vabadus tuli ikka väga vähe. Ja kui teised olid pidur, siis meie tegime tööd. Aino Eilat, ma mäletan, kuni viimaste tööaastate Beats veel väga meeldejääva solisti osatäitjana, nimelt tema oli väga paljudes lavastustes Violetta toatüdruk, Camiina. Milline Bioletadest siis teile on kõige armsam olnud, kes laulis kõige paremini ja kes võib-olla kõige paremini surra oskas, kui nende asjade juures heinad olid kõik väga kenad ja näitlejad naisa ütelda, et keegi oleks nyyd halvemini surnud. Sõra tuli. Muidugi igaüks isemoodi. Kui palju Reoletast umbes nõiale. Külalistega külalisi on küll väga palju olnud, kas ideoloogia, samas kui need on ju kõik sama ja meil on elus ja nüüdiskaks, milleni veel tiidus oli välje. Aga millega te kõik praegu nüüd oma aega täidate käite, teadis pigem vist ikka mitte siin pole seal oliivi, töötab televisioonis, sina käid siin veel oma töö tõttu veel väga sageli. Etendusi oli, aga millises praeguses Estonia lavast oleks ta veel hea meelega valmis kaasa tegema, kadunud kodu? Aprillikuus seal alati koorist puudu ei tule. Saali kyll. Tänan teid toreda vestluse eest. Jõudu ja jaksu edaspidiseks. Kuulame nüüd kaht kooris stseeni Estonia varasematest lavastustest, kus tänased veteranid kaasa tegid. Kõigepealt kiigelaul Eugen Kapi ooperist tasuleedid. Ja teiseks koor Gustav Ernesaksa ooperist Pühajärv. Esimesel jaanuaril tähistas oma juubelit Irina Kask. Sina oled suhtest küll Estonia teatris lühikest aega töötanud ümmarguselt üks viisaastak, aga laule ja muusikaga oled sa kuni tänase päevani on väga aktiivselt tegelenud. Mis tunne oli tulla teatrisse kohe nii suure osaga nagu Karmen? Väga kõhe oli küll, nägu lükati põlvega, laveli eliiti. Keevitleme, kogemusi ei olnud, Carmeni puhul on alati see probleem olnud, et kui palju ta peab laulma, kui palju peab tantsima, kui palju peab mängima. Ja vist ideaalselt sünteesi on alati väga raske saavutest lühem, ühed tugevad, teised teised tugevad küljed. Aga ometi see on üks maailma ooperiliteratuuri tipprolle. Ja kui sa vaatad nüüd, et need kahjuks meil karme momendil ei lähe repertuaaris access, siis teistest võib-olla selle osatäitjatest on sulle kõige suuremat mõju eeskuju andnud. Kõiges sügavamat muljet avaldas minule omal ajal Amanda liberts rebani, see oli 1900 33. või neljandal aastal. See oli minu esimene kord, kus ma nägin Carmenit. Ma olin nii ära vaimustatud, et ma tulin koju ja ütlesin emale. Et kui mina kunagi lavale lähen, siis mina laulan ainult Carmenit. Nonii, ta umbes tuligi ei rohkem ega vähem sellega alus ja Irina Kaspia hiljem kaasal ooperites Padaemand käsikäes nikeebeeveeeffhini ja mitmed teised. Aga millega sa siis nüüd viimastel aastatel oma muusika ja kunstiana oled rahuldanud? Ma olen tegelenud kammerlauluga. Viimase 10 aasta jooksul olen ma ikka igal aastal mõne ühe või kahe kavaga välja tulnud. Pealegi õpetan ma konservatooriumis noori õpetajaid laulma. Ja ma pean ütlema, et ega ei ole saanud sellest kunstist ja muusikast kaugemale. Ka sel ajal, kui ma töötasin nukuteatris, tuli mul kõike lauluga tegeleda, kuigi ma nime poolest olin klaverimängijaga. Seal tuli kõike teha. Sina püks sellist õnnelikke inimesi, kes valdab vabalt klaveriga sinu nagu see muusikalise teksti omandame, tee raskusi. Aga kõige lisaks olid ja ka vist oled veel väga aktiivne spordiinimene. Millised su lemmikspordialad olid? Ei oska öelda, ma olen ikka enam-vähem kes teinud, välja arvatud poksija maadlustennist mänginud ja ja Estonia au kaitsnud küll teatritevahelistel võistlustel, siin võrkpallis ja tennises olen mänginud, kus Lauteri ja ja Irdiga. Aga lähenevate olümpiamängude eel, millise spordiala siis sinu eriline sümpaatia kuulub? Noh, mina kui vana purjesportlane muidugi elan kaasa väga siiralt ja sügavalt. Purjesportlastele kudagi praktilist osavatud olümpiamängude ette ei võta, ei ma olen juba siiski liiga hastatesselliks, tervis ei pea enam vastu merel seilanud. Aga suusatanud ma ikka olen ja ujunud ka nii palju, kui saab. Niiet tahtmist ja soovi jätkub? Jah, seda küll jätkuks jõudu ja tervist. Suur tänu. Ma soovin ka edaspidi kõige paremat. Kuule menüüd Irina kase esituses kaht osa Erich jala ja tsüklist viis lihtsat laulu. Köök kaar ja truu üks. Karm ja tõru. Laanüür. Nii uus siit. Nii uus süütu? 20. juunil jõuab esimese pool eluaastani kauaaegne Estonia teatri juhtivaid balletisolist Ivol. Ivan, teie tulite teatrisse? Kaugelt ma mõtlen kaugelt ja lähedalt meie naaberrahva juures, seal lõpetasite teie oma balleti stuudiumid. Ja peale mõningat aega Vanemuise teatris töötamist jõudsite järjega Estonia teatrisse. Kuidas see toimus ja mismoodi? Sealt. Saab siis meil tekkis niisugune mõte, et prooviks appika inimene tikib ikka edasi. Kahekesi proovisin siis, kuna meid nähti, kuidas me siin tantsime medalitest, kärge seltsimees, eks ta niitis ilusti vastu. Ma istun, kes oli tol ajal Estonia teatri peaballettmeister, mis oli teil esimene roll? Ma tean, et kui te teatrisse tulite, tuli kohe kandvamad osad Vallettides, aga mis oli neist esimene esimene Tarasa kabala Raypalites sageli ära õppida kahe protsendi üle. Siis niisugune suurem Ateena reeglitega teha, siis andis päris punnitada, andsin ilusti ära. See on muidugi kummaline. Baleriin tuleb teatrisse ja esimene osa, Suur Rebane peale seda järgnesid teilga teised osad nende seast ma võiksin nimetada osi, mida ma ise mäletan ja olen näinud nagu Leena Bentsleri nooruses. Maasa ta monopähklipureja ess. Ja nii edasi ja nii edasi, üht osa. Ma mäletan, et see on flöörde liis Esmeraldas. Et kui mina ta juba teatrisse jõudsin, siis ma mäletan, et mul oli see rõõm selles balletis kohtuda. Teiega. Fleur de Lis. Kuidas teile see osa, mis teil sellega meenub? Seal suurem murrang alus. Kata nenud partneriga tantsida ait ja siis muidugi nii läksid edasi ja seal on väga palju asju Esmeralda, seal tuli teha variatsioonid. Ja siis ka esimeses vaatuses tuli rahvas alati kaasa teha ja kuna siis olid nagu Vanity puudus balletis oli ka mitte nii palju tantsijaid nagu praegu muidugi siis tülikas seal teha, kõikne, esimene viimane vahetus ja kes olid väga isegi huvitav, eitas, tulid ja niimoodi, et etenduses kandsid juhtivat osa. Ja sealsamas teises kohas tuleb teha ka rühmas kaasa ja seal ei olnud sellist privileegi minuni, kui sa oled solistiks saanud, siis selleks aga jäädvaid vastavalt teatri vajadustele ja nõudmistele tuli sul ka üles astuda, see on. Hästi kiired neljakesi tants, siis kiire ümberehitus oli teha. Viimases saates tuli rahvast. Ega kuidagi praegu ei ole tantsuga oma endise elukutsega seotud mingil moel. Võib-olla seda on muidugi raske praegu öelda, aga võib-olla ka tulevikus, mõni jõuate suurde balletikooli välja vä? Andeks, neli last on saabunud ja ma tean seda kaks aastat ära. Närinud kevadel kaks tüdrukut Saltsisse. Selline ta on järjepidevuskuise lõpetajad. Hakkad teisi õpetama ja lõpptulemuseks on ikkagi see igavene teater, mis kunagi ei lõppe ja ei kao. Tänan teid. Sissejuhatus Tšaikovski balletile pähklipureja. Ja nüüd muusikaline tervitus leili Tammelilt. Tultsin hea laul mas nii ooperist Don Kihote. 20. augustil seisab juubeli kaevee Nadežda Annika. Teie töö Estonias kulges ka kõige raskematel aastatel sõjajärgsetel aastatel. Millised osad teile endale on sellest perioodist eriti meeldejäämine? Kelle juures üldse laulmist õppis, teine, kui te teatrisse tulite? Iga laulja muidugi püüab otsida oma isikupära, aga eriti õppeaja jooksul on ka kindlasti mõned eeskujud, kelle poole püütakse ja kes nagu innustavad. Kas teil on olnud keegi lauljatar, kes teil eriti on meeldinud keda tuleb nii elavas ettekandes kuulnud? Palju ilusaid, miks kuusikut siis, kui kui on teine hääleliik nii nagu natukene metsa. Ooperi helinevada põhilises enamuses on ju teinud suurt vahetad sopran tenorid saavad noori, armastavad laulda metsad ja bassid lauladike karakter oli isasid või teisi selliseid osi. Kas ta oleks tahtnud mõnda teist häälevikiga laulda? Mõnes osa just meeste jaoks eriti meeldinud kuskil teises? Pärast teatrist lahkumist te olite väga aktiivne veel kontserdi esineja. Millega te praegu tegelete praegu kodusid, aga peatas kontserditel käitlike edasi? Jaa, ULL tuleb sidemeid. Olete vaadanud? Nii, et süda ja hing on ikka selle majaga seotud? Ma tänan teid vestluse eest kõige paremad. Ja nüüd kuuleme laulmas Nadežda silla rannikut. Kaks Tšaikovski romanssi, kevad ja minu aed. 27. augustil saab 60 aastaseks kauaaegne Estonia teatri baleriin Asta Ots. Mis aasta see oli? Kui te Estonia teatrisse tulite? Viis nii varakult, kui te olete, siis tänaõhtustest tantsijatest, kõige käike paneme, Stonlane tantsijanna, mõtle. Te olete olnud Olbri balletis. Te olete olnud teinud läbi suure isamaasõja. Te olete tulnud tagasi uude Estoniasse. Kas te võiksite iseloomustada seda atmosfääri, mis valitses selles uuesti taas loovas Estonia balletitrupis või teatrisse üldse? Üldiselt valitses väga-väga tubli ja näda entusiastlik kollektiiv, kes oli oma teatris kõigi nimel väljas proovid, seal olid need tööruumid Kalevi spordihoones, ruumid olid meil, siis asuks kino Klooreni meni teatrites. Seal on need tingimused kõige paremad koolid, külmad ruumid tihti, aga Paleriinidel tantsijate ikka väikestes kostüümides peaaegu alasti on kaunis raske, aga vaatamata sellele kohe juba varsti 45. aastal tuli lavale vaht, siis seal oli purskkaev ja siis tuli varsti Windsori lõbusad naised ja Luikede järv ja nii edasi ja nii edasi, et see kõik need algusaastate raskused. Nad ei takistanud kunsti tegemast. Juhtisite ka ühiskondlikke organisatsioone, komsomoli, algorganisatsiooni, mis teil sellest perioodist nii? Kui te olete tublid Estonia taastamine ja kõik nad olid sealjuures sinu oma kätega omatehtud oma kätega ja nad olid väga niisuguseid ettevõtlikud nurisimist kunagi ei olnud, ma arvan, et ta, praegused noored on väga toredad, kuigi nendele nii palju taastate enam ei tule. Kui nüüd hakata oma tsunftiliikmeid, ma mõtlen tantsijate tsunftiliikmeid kiitma, siis paljud endised tantsijad on kes kunagi on tantsinud, on läinud üle, ütleme Velda otsus on, Draamateatri ei suuda, väljaots on teinud peale tantsimise operettides kaasa k ita Kongas, kellega me vestlesime, on teinud operettides kaasa ka teie, Asta, olete seda teed siin samal Estonia laval olnud, mis teile tundub siis nii meelde jääma, on olnud, kas tantsijana või see, mille uue peale nagu üle minna oli operett rohkem, võib-olla sellepärast sõnalist tantsulist osa tädi nagu mitmekülgselt Estonian suure silmaga ei täitnud. Aga seal olid need osad, mis ma tegin, et teoreetiliselt on suuretasite vastutusrikka tsentrist, nagu oli ta mulle nagu meeltmööda rohkem. Millega nüüd tegelete? Vaba aega on vähe või palju? Ma tegelen praegult, esiteks meditsiini hääldud kallal töötanud kunagi ma lõpetasin need kursused ja ma olen nüüd peale, kui ma teatrist ära tulin, 65. aastal sellest ajast saadik meditsiini pea peale selle oleme neljakordne, vanaema lööb ja tegemist on järgmisteks aastakümneteks palju aega. Ja mul on peale selle aedel ja kolm koera. Kui selleks kõigeks veel aasta palju jõudu ja palju rõõmsaid aastaid ootame aitäh. Tants Morozovi balletist doktoraybolit. Laulab Uno Kreen. Rudolf kavatiin Berliini ooperist Sammnambula. Tänastest külalistest juubilari test on ainsana mees, sai sind ära kohale tulnud Henri Toots. Teised, haiguste või muude põhjuste tõttu ei ole kahjuks kohale jõudnud. Soovime neile kõigile südamest, et nad kiiremini terveks saaksidki alata ikkagi meie maja meelest peaksid sina, Heinrich, oled kaua aastaid olnud just selle lavapärisperemees kava lehedalt. Publik loeb, et vanasti lavameister neid lava pea, massinist nimetus on suur ja, ja erinev aga mõte on ikkagi sellesama, et sina oled kaua aastaid vastutanud selle lavatehnilise külje eest. Mitu aastat siin need dekoratsioonid üles pannud? Minul saab tänavu aasta 25 aastat siin Estonias oldud, aga enne seda juba töölisteatris viisas. Castrol ideaal, me oleme võinud veenduda teistes linnades. Et kahjuks Estonia lava nii-öelda tehnilisest aspektist on üks kõige algelisemad vaesemaid. Aga no lavastad ja tegijat ka tahavad siinike saada raskemaid ja keerulisemaid lahendusi. Milline üks olen siin kõige ebamugavam teha olnud ja kui nii-ütelda, siis tõesti on olnud mõningaid, aga ma ei ütle, et nad oleks ebamugavad või, või rasked. Sest mida raskem edendus, lavastus, see pakub mingisugust loomingulist, nii-öelda pinget seal omale, et sa saaks midagi teha, midagi näidata, mis on raske, aga raskematest on olnud lõbus lesk koldna kiirja trubaduuriks loe raskeks tükk panna üles ja ta mängib kogu õhtu jooksul ainult vahet. Nii et tegelikult saad kõike, suur näitleja, komöödia, uus tükki, hakkan tegelastelt liiga palju koliv, raske südamest saab veidike ta väga ausalt ära. Nii et see kuulub ameti asja juurde. Meie laval, nii-öelda tehniline personal, sina on tihti kaasa ja nii-öelda Mimansi rollides abi jõududena siin kostüümi kandnud. Milline on kõige kõrgem aukandja, kelle kostüüm su selga pandud, siin laval? Hoielunud palju neid ei mäletagi isegi näiteks Krummiga hakkasin peale kunagi tema oli esimest korda laval, tegi rolli sellise institutsioon Londonis ja mina tegin siis kaaru. Aga enne teda olin teinud juba paarkümmend rolli ja mis mul on veel meeles, kus ma ekspromt pidin tegema mingit piiskopi või preestrid, mis mul oli väga ebamugav teha, sest minu, kas seal pidi väga väikemees olevat. Aga noh, ühtegi naela. Aqsa lava kõrvalike, vaatad, kuidas keegi mängib ja sul on selge, kuidas Diana, keda ma peaks ka, ütleme meie minu noortele kolleegidega, kes siin taga istuvad. Et mõnelgi on olnud pahandust tuua lehvik klaas või isegi mõnel on väike, nõpsikenesid Kataid katki ländit. Joosep, tule nüüd ruttu ära, muidu laval minema. Vot niisuguseid juhuseid on ka tulnud, lavameister peab vaatama lava EE'st sees ja lava tagant, nii et kiirabi rollis tuleb ka olla kogu see aeg ja isegi ette ütelda kellegile kui on vaja. Nüüd, kui sa oled selle põhitöö oma noorematele kolleegidele jäänud, kas ise käid saalist ka mõnikord etendust vaatamas? Jah, nüüd käin, aga siis, kui ma veel tööl olin, siis tõesti pulli tedendused jäid mul saalist vaatamata juba sellepärast, et ma pidin tagant juhtima seda lava, aga millised teosed sulle endale kõige rohkem on meeldinud, minu lemmikooper on luts siia mis jääb minule nikaatoriks. Traviatan teine. Ja siis Puhhi Rigolettot, ühesõnaga läbi-lõhki klassika, kui kunagi peaks tõepoolest nakatama Tallinnas uut ooperimaja ehitama, mida sa esmajooneks tahaksid tehnilise osas selles teatris näha, et seal oleks esmajärjekorras head töötingimused lava tehnilisel personalile ja nendel inimestel, kes töötajad lava taga keda publik ei näe, tavaline publik, et neil oleks hea töö tingimused muidugi kui on head töötingimused neil, siis on ka näitlejatel ja laulda ja tööd teha ja sellepärast mul ongi väikene palve, siin on mees selle kuu afiš pärast töökorras muidugi jälle nagu ikka me kõik teeme, kirjutame siia oma autogrammid peale ja kes meist siis on, võib-olla me kõik koos paneme või palume panna selle afizzi, meie uue Estonia ooperimaja? Ja nüüd siis pisut muusikat, teeneka lavameistri lemmikooperist tonitseti luid siiani lammermorist. Anu Kaal esitab lutsiiaga vatiini.