Tere päevast rahva teenrid, nagu kombeks juba paljude aastate jooksul lõbustavad teid siis laupäeval, kui kell on saanud 11 ja et keskhommikul. Täna on siin vikerraadio stuudios. Kolleegid Peeter Kaldre, Eesti rahvusringhääling, Ainar Ruussaar, endine Eesti rahvusringhääling kriminaalRannamäe ka Eesti rahvusringhääling. Sündmusterohke nädal isend, sest oli ka pidupäeva pidu küll tuli suhteliselt ootamatult meile kraesse. Aga, aga me saime uue tähtpäeva juurde. Ses mõttes, et kui Eesti vabariigi suure juubeli 90. aastapäev ka pidustused välja kuulutati, siis seostati see ühe, ühe päevaga, mis meie nii-öelda ajusopis väga levinud ei ole, ehk siis maapäev oma kokkutulekuga seitsmeteistkümnendal aastal ja ja nihukese mänguna Eesti vabariigi aastapäevale, noh, siin mõned targad juba kuulutasid sellel tähtsamaks päevaks, kui 24. veebruari selle üle isegi väikene kisma läks lahti, aga, aga lõpuks ikkagi lepiti kokku, et 24, veebruar on natuke tähtsam päev. Ja sel puhul toimus siis ka Estonia majas sugune pidupäev, kus oli kutsutud palju pingviine ja kaunites kleitides emandaid kohale ka sind, Ainar, ma nägin seal millegipärast, kas oled vahepeal mingisse parteisse astunud? Ei, paraku mitte jumala teeneid, lihtsalt. Milliseid teelel sinul on festival? Rea Aarne, sinul on ka minu teda aumärk. Seda küll, aga mind ei kutsutud sinna mind ja Heinz Valku ja ja, ja Teet Kallast ja ja muid tähtsaid inimesi. Ma saan aru, et kadeduse, lase sind lahti isegi mitu päeva pärast pidu. Ei, no aga tegelikult ka tähendab jälle üks inetu lugu võttis aset. Ei saa, me ei saa isegi endale tähtsaid päevi nagu, nagu ära tähistada, nii et keegi solvunud ei oleks. Noh, me ei hakka ilmselt rääkima rabelemist, aga, aga tema oli kohal ja, ja seitsmes pettinov kohal, aga, aga, aga mõned mõned sellised inimesed, kellel tõepoolest on, on suuri teeneid, kas või Eesti vabariigi taasiseseisvumise taasiseseisvuse väljakuulutamisel neid millegipärast kohale jõudnud, et me ikka oskame neid asju ajada küll, ma pean tunnistama, et kutsutute valik jah, üllatas ka mind, et seal oli inimesi. Keda mina ei olnud kusagil näinud või kellest midagi kuulnud vähemasti 10 aastat, aga aga jah, noh, ilmselt Lebedev oli üks markantsemaid külalisi. Ei noh, see on alati teemaks, et kui ka presidendi vastuvõtud on, et kes ja lihtsam kui kes ja miks on kutsutud ja miks see kutsuti, miks teine kutsutud, aga sa ütlesid küll, et peetildamiste leevedelist võib-olla ei räägi, aga ma arvan, peetiline eest leebete vist võiks rääkidagi sellest kontekstist sellepärast et see on nagu mitte nagu siseringi asi seal pettinovja leebet ringi kakerdasid, aga ma olen viimastel paaris seltskonnas, kus seda võetakse ikka eesti rahvale näkku sülitamisena. Sellised tegelased seal olid ja et nad seal veel hõlmitsesid. Teatavasti ju Lebedev teatas kaamerate ees, et tema tähistab seal nõukogude võimu kehtestamist Eestist, aga mitte mingisugust vabariigiga aastapäeva. Nii et selles mõttes, nagu oli korraldajate poolt ikka tõsine apsakas, tehtud küll. Jah, sest samal ajal Lebedev istus, sellel Isamaa, oli seal üritusel 90 aastat tagasi plahvatasid Narvas esimesed punaste suurtükimürsud ja ja kui leebed seda julgeb veel kaamerate ees öelda seal peasaalis, siis see ei ole muud kui näkku sülitada. No eks ta ole üks niisugune noh, piiri tõmbamine, et keda kutsuda ja keda mitte kutsuda, tähendab see nagu korraldajad väga kõvahäälselt ja hiljem ka nii-öelda vabandavalt ütlesid, et me ei kutsunud kedagi personaalselt, ei olnud kutsutud ühtegi riigikogu liiget, personal reaalselt selles mõttes, et, et noh, just seda inimeste, eks ole. Ja nii ka ei kutsutud Lebedevi selles mõttes personaalselt, et, et kallis Lebedev, tule ja tähista meiega koos seda, seda ilusat sünnipäeva. Kuidas see võimalik Mismõttes Suti institutsioonide järgi kutsuti kõik riigikogu liikmed kutsuti, põhiseadusliku assamblee liikmed, aga jäeti tähelepanuta siis see, et, et umbes pooled põhiseadusliku assamblee liikmed olid nende hulgas, kes siis augustis 91 hääletasid Eesti taasiseseisvumisega poolt ja kes pärast ei läinud poliitikasse. Teatavasti põhiseaduslik assamblee pandi kokku niimoodi, et, et pooled liikmed olid ülemnõukogust ja pooled olid 15 ja nii see assamblee kokku tuli, kes hakkas siis uut põhiseadust Eestile kirjutama. Ja, ja selliseid markantseid tegelased tõesti nagu nagu Heinz Valk ja ja ka Teet Kallas veel veel 30 inimest. Lihtsalt noh, otsustasin, et nende jaoks nüüd poliitikast aitab, nemad ei, ei lähe enam edasi, ei ei kandideeri riigikogu valimistel, ei lähe põhiseaduse assambleesse ja hakkaksid oma tööga tegelevaid, vana vana kutsetööga tegelema, nii sellise tuli. Ja see, et, et seltsimees leebed ehk seal oli, noh, see on, see on tegelikult tema sisetunde küsimus paljuski. Aga loomulikult ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et kusagil midagi midagi rõõmsataja, midagi midagi öelda, midagi eestlastele näkku sülitada ja nii edasi, noh selles on ilmselt küsimus. Aga no need, kas. Selle nimekirja kokku panid, võib olla, tegemist on noorte inimestega, nad ei mäleta enam häid aegu kuna olid väikene auk mälu, aga see viib Ohtikate ohtlikele tulemustele sellepärast et võib-olla kui 15 aasta pärast toimub mingisugune sündmus ja ei kutsuta ka mitte personaalselt, vaid öeldakse ankroo institutsioonide järgi, siis võib-olla on vabariigi aastapäeval näiteks öine vahtkond esindatud aprillisündmustega. Aga jah, ega eks ole ikka üks suur möödalaskmine, sellepärast et noh, kõik saavad aru, et saalid ei ole kummist, aga, aga ütleme veel 30 inimest kutsuda isegi koos abikaasadega või, või siis kaaslastega. Noh, oleks ikka sinna saali ära mahtunud küll ja oleks olnud oleks mahtunud küll ja nüüd ütleme niimoodi, et viimased neli-viis rida olid ikkagi tühjad. Jah, ja, ja kui nüüd siin sellega püütakse ka välja vabandada, et, et noh, kuhu me selle piiri tõmbame, vot siis sinna täpselt oleks tulnud see piir tõmmata. Öeldakse, et no siis oleks tulnud 88. aasta, eks ole, tegelased nõukogus kõik kutsuda ja nii edasi ja nii edasi, noh alates seal ja Eurovostja ja teistest, eks ole, ei, neid poleks vajanud kutsuda ainult et 91. aasta augusti 69 klubi tegelased, kes hääletasid need 60 90 liiget, eks ole, iseseisvuse taastamise poolt, et need oleksid kindlasti pidanud. No olgem ausad, tegemist oli riigikogu spiikri Ene Ergma vastutab täielikult jahtlema, formaalselt langeb vastutus temale. Ehk siis kutsekaardil oli selgelt see kirjas. Nii et nii et tegelikult selle valiku formaalselt tegijana erg ütleme, ehk tema tööriist riigikantselei. Nii või teisiti tegu on, tegu on jälle ühe ühe näotu asjaga, kuigi kuigi mul ei ole midagi selle vastu, et me oleme uue uue tähtpäeva saanud või või uue vana või et me meenutame selliseid asju ja kui ma vaatasin näiteks Eesti televisioonist tol päeval selle ürituse sees esilinastunud seda oma maapäeva kuidas seda peab nimetama dokumentaal draamaks, kus siis ajaloolane otsandrak selgitas oma kõuehäälega, mis toimus tol päeval Eesti vabariigis ja näitlejad siis noh, nii-öelda kunstilise tegevuse kaudu, siis üritasid ka taastada, siis ma ütleksin, et maru-maru kihvt. Ja sõltumata sellest, kas kas Eesti televisioonil või, või Eesti riigi raha on parasjagu selle asja jaoks, aga ma arvan, et et mingid tegelikult vääriksime sellist sarja, mis, mille peaks nagu käima lükkama. Ja me võiksime selle piiritleda, noh, minu pärast kas või alates karunahkadega Ümera lahingust, aga, aga me võiksime ka sellele piirid panna näiteks sellele sarjale 1905 kuni 1940 näiteks või või 45 või, või mis tahes mistahes aastat, et tegelikult niisugust sarja oleks, oleks, oleks väga kihvt vaadata. Ja noh, me teame ju, et neid taolise sari on, on maailmas väga palju tehtud ja, ja nad on tõeliselt huvitavad, kui nad on hästi tehtud, et võib-olla tõesti mitte Ümera lahingust, sest noh Ümera lahingus osavõtjaid vist oli videol paarikümne lahingust tehtud suur märk Eesti ajaloos, aga aga, aga see, see Eesti vabariigi 20. sajandi ajalugu või siis alates 19. sajandi lõpus, kust see vääris küll ühte ühte sellist dokumentaalset draamasarja. Aeg-ajalt tuleb selliseid ilusaid välgatusi, aga süsteemsus tõepoolest puudub välgatus seal ma pean silmas kasvõi seda filmi august 91 mis oli ju samamoodi dokumentaaldraama ja nendele inimestele, kes seda aega mäletavad. Tahvlid ja nimed marmortahvlil selliseid asju on olnud, aga see võiks olla selline, noh, ma ei tea, 12 osa näiteks Pirita maja ära ja väga huvitav. Pea tabab eestlasi ilmselt suur alaväärsus kompleks, sest õige pea jõuab ka Eesti kinodesse ja ilmselt siis mingil hetkel ka eesti televisioonid kavasse lätlaste vastvalminud või kohe-kohe valmima kaheosaline monumentaalteos Riia kaitsed. Selle filmi eelarve on on kolm korda suurem kui nimed marmortahvlil. Jaa, vähemalt Läti ajakirjandus kiidab seda filmi juba ette taevani, see film ei ole valmis veel ta kohe-kohe, pall, millest film pajatab, film pajatab Läti iseseisvumisest, kuidas eestlased Riia all käisid. Nii et ma eeldan ka ise huviga. Et kui palju on eestlastele rolli selles filmis Riia kaitsjad. Baltic News Service peatoimetaja Riiga. Aga ei, ei, igal juhul tore on tore on, selliseid asju tehakse ja, ja kui, kui selline tulemus nagu me ekraanil nägime 40 või 45 minutiline draama Hardi Volmeri käe all valmis vist viie võttepäevaga, siis tähendab noh, ei ole üle mõistuse, olin niisuguseid asju teha. Ja kui võtta natuke rohkem aega ja natuke rohkem pühendumist, siis kindlasti saab väga-väga kobeda sarja, mis on päris head vastuvõttu. Ja meie inimesed vajaksid seda, sest et ma arvan, et kahetsusväärselt vähe me teame tegelikult oma oma lähiminevikust kui nii võib nimetada viimase 100 aasta sündmusi. Ja muidugi on ka ka võimalus, et peatselt alustav uus telekanal võtab endale teha draamasari aastatest 90 91. Sa mõtlesid, sa viitad kruusakanalil, aga räägime ühest teisest esimese ja teise kanali, nii ka tõenäoliselt täna oma jutuga. Aga, aga räägime ära selle, mis on hetkel nagu poolsel vett, me nagu maapäevast tuleme, siis räägime ka maarahvast ehk siis maarahvaparteist, mis täna peab oma oma suurkogu Jõhvi linnas. Ida-Virus. Jutt on siis rahvaliidust antud hetkel vist ikka Eesti kõige suuremast erakonnast, kui ma ei eksi, kõige suurema, kui võtta aluseks siis liikmete arv. Nonii nüüd on nad ise väidavad ja kui võtta aluseks ka see, mitmes omavalitsuses ollakse kas üksinda või partneritega võimu juures, siis haare on päris lai. Et erakonna enda maine millegipärast on väga kesine, kuskile seal vist viimastel küsitluste kohaselt paari protsendi peale, ainult et kui praegu toimuksid riigikogu valimised, siis küsitluste järgi rahvarind rahvarinne ei saaks parlament kahvlid, rahva raha. Ja, ja aga seal see asi, seda on rahvaliidu tegelased ise rääkinud. Et teatud kahetsusnoodiga hääles, et kui korraldatakse neid kallupeid, küsitlusi ja küsitakse näiteks, kas sa toetad rahvaliitu siis üks rahvaliit tähendab mulle veel inimesed nagu pelgavad öelda, et nad toetavad rahvaliitu ja sellepärast ma teda ei toeta, näiteks toetavad kedagi teist. Aga kui läheb valimisteks, siis valivad, on ikka sellise mehe, kes on kodukandi mees, kes on tegelikult rahvaliitlane. Anna endale sellest võib-olla isegi aru, et ta valib rahvaliitu. Et see on nagu see põhjus, miks alati küsitlused näitavad üht, aga tulemusena. Ei, see on muidugi puhas jama veel selles mõttes, et sellise lähenemisega tähendaksid kõik sotsioloogilised uurimused seda, et need tulemused ei ole tõesed, sest igal inimesel võivad olla mingisugused kompleksid ja nii edasi, et see väide nüüd ei pea kindlasti paika, et inimesed sotsioloogilistele küsimustel vastavad ühtmoodi ja tegelikult käituvad nagu teistmoodi, et ilmselt on need erandid. Ma ei, ma ei usu, et see on nagu nagu tavaline, tegelikult pole ta, aga sel juhul võiks ju võiks ju niimoodi olla, et noh et, et inimesed, kes vaatavad võsareporterit sotsioloogiliselt küsimusele, ütlevad, et me ei vaata seda saadet ei ole kunagi näinud, sest nad häbenevad näiteks. Nad ei saagi, nad ei saagi seda vastata, sellepärast et neil on seinas on ju mõõdi okei, nad ei peagi ise vastavalt utreerida. See oli, see oli teid teistmoodi, teistmoodi näide. Ma arvan, et kui küsiks otse, siis võib-olla tõesti võsareporter kukkus kolinal tabelis. Nojah, aga mina isiklikult näiteks tunnen mitut inimest Maal, kes ütlevad, et nad tegelikult nad ei teagi, keda valivad erakonda, nad valivad tuntud meest, aga sellest rääkisingi tuntud küla nime. Ja, ja kui ta juhuslikult kuulub ka rahvaliitu, siis, siis ta kuulub sinna, aga kui ta ei kuulu, siis seal pole ka mingisugust tähtsustada. Keskvalitakse rahvaliit on ju tegelikult maal ikkagi kõvasti praegu jalaga sees, kas mingi 145 vallajuhti on, on rahvaliitlased pärast seda viimast ütles Jaanus Marrandi hästi, et, et noh, et ei ole nii, et kui trumm läks, siis mingu pulgad ka, et nad veel võitlevad, eks ole, jutt oli Voldemar trummist, kes, kes oli 146. vallajuht kõigis ameti maha pani. Aga maal on neil tegelikult ju väga-väga suur toetus on, minu jaoks on nagu küsimus selles, et, et kui, kui küsitluste järgi ja tõesti ilmselt nii see nii see ka on. Kui toeksite riigikogu valimised täna või homme, siis nad jääksid alla valimiskünnise kui riigi tasemel neil mingisugust tähendust ei ole, selles mõttes, et mingit marginaalset kuus kohta parlamendis ei, ei oma mitte mingit tähtsust. Kui sa oled opositsioonis, eks ole, kui sa oled jah, oma kuue kohaga võrukeelse nagu teine asi siis õnnestub palju lehma lüpsta, aga, aga praeguses seisus rahvaliidul tõesti puudub igasugune tähendus, samas on neil üle üle 10000 liikme ja väga-väga suur mõju maal endiselt veel. Vaata seda Marrandi ütlus peaks natukene täpsustama, kohendama ja täiustama. Sellepärast et see on muidugi ilus öelda jah, et et kui trumm läks, siis pulgad ei läinud, aga tegelikult asi hakkas ja vastupidi, kõlbeldaks trummilööja. Ehk siis Villu Reiljan parteijuhi kohast kohast ilma ja, ja ka ministrikohast ja on kapo uurimise all. Siis läksid pulgad, ütleme siis kasvõi põllumajandusminister, endine Ester Tuiksoo, kas samuti on uurimisneid pulki tuua kokku ja alles siis läks trumm ehk Voldemar Trumm? Kõige viimane selles suhtes on sul õigus jah, aga, aga neid, neid skandaale ja skandaalikesi, mis on rahvaliiduga seotud, neid, neid tõesti ei jõua enam kokku lugeda ja, ja noh, ei mäletagi enam, neid on lihtsalt niivõrd palju. Aga, aga kongressi tähendab suure tõenäosusega Jaanus Marrandi valitakse sinna etteotsa sellepärast et seal lihtsalt rohkem vist kandidaat ei olegi. Aga ega see kongress midagi nüüd ei otsusta muidugi partei populaarsuse seisukohalt, eks siis kaalukeeleks ikkagi saavad need valimised, mis 2009. aastal tulevad. Ja eks me siis saame teada, mis, mis seis tegelikult on, noh, arvata võib, et, et erakond hakkab ikkagi vaikselt laiali jooksma. Siin mõned on lausa nagu äkksurmadele ennustanud, aga aga ma arvan, et see, see protsess on jälgitav nüüd järgmise pooleteist aasta jooksul, et et või isegi natuke rohkem aja jooksul, et ma usun teised erakonnad on ikkagi vägagi huvitatud nüüd rahvaliitlaste arvele oma liikme skonna paisutamisest ja nad teevad kõik selleks, et, et noh, nii-öelda paremad palad sealt endale endale saada ja kes, kes jääb nii-öelda lahtise lihana sinna hõljuma siis jäävad ja need siis kaovad kuhugi olematusse ega mingit traagikat. Selgelt on rahvaliidul ka kommunikatsiooni nii-öelda kriis, ehk siis nad üritavad iga hinna eest pildile saada, aga paraku ega nad eriti ei saa, et ega, ega ka ajalehtedes vabadussõda oma rahvaliidu poliitilist platvormi nüüd nii väga palju võrreldes teiste erakondadega näha. Nojah, ja kui saavadki ekraanile, siis ainult negatiivses valguses. Eile aga kui me mõtleme nii-öelda natuke laiemalt Eesti kui riigi peale, et noh, on seda erakonda vaja või noh, on meile sümpaatsed või, või ei ole või see ei oma mingit tähtsust, aga aga on seda erakonda meile siis nii väga-väga vaja meie, meie poliitmaastikule või lihtsalt teised täidavad sellesama hästi ära. Et Rahvapartei tundub just nagu jah läbi aegade, eks ole, Eestis on paati olnud ühel või teisel kujul juba juba hallidest aegadest sealtsamast kus me saate alguses olime sealt alates, aga aga noh, elu on ikka hoopis teistsuguseks läinud ja ja kui palju ütleme noh, meil tänapäeval üldse nagu maarahvast on, kes on oma spetsiifiliste probleemidega mida ütleme, teine erakond nagu, nagu täita ei suuda? No ikka on, ikka, tähendab, maarahvastik on küsimus, kas kas rahvaliit nüüd nüüd on suutnud leida selle parafay identiteedi ja, ja kas, kas sellise sellise loosungiga, et, et me oleme maarahva huvide eest nüüd nüüd just edu saavutab, et tegelikult rahvaliidu loosungina viimaseid valimisi oli ju ka noh, erakordselt populistlik. Meie kaitseme eesti krooni. Puhas jama, see oli puhas jama, olgem ausad ja mis see oli, see oli, lihtsalt tuleb mingi suur ja praegu võiks ju rahvaliit kirjutada enda arvele selle, et need euro, eurotsooniga ühinemine või liitumine euro tulek on lükatud kaugesse teadmatusse ja, ja öelda, et see ei ole mitte AnsipAndrus Ansipi eelmise valitsuse möödalaskmine, vaid rahvaliidu teene. Aga millegipärast see seda, et siis võiks selle selle puhta jama või selge populisi otsas ju edasi ratsutada küll küll. Külma. Vast osa maarahvast usuks, vot maarahva maarahvaga on see lugu, et ega rahvaliit juba algusest saati ju tegelikult ei ole esindanud seda maarahvast tervikuna, me mäletame neid konflikte ja vastuolusid, mis tekkisid seoses sellega, et rahvaliitu seostati väga palju sellist endiste kolhoosiesimeeste nomeklatuur, Puurset, põllumajandustegelaste erakonnaga ja, ja vastuolu kunagi oli selline. Meil oli üks teine partei ka tegelikult, mida, kui ma ei eksi, juhtis härrakuks, kes oma parteiga ühines ju mõõdukatega Toomas Hendrik Ilvese, jah, just just see esindas just neid, kes olid oma talud tagasi saanud, olid nagu erapõllumehed ja nii edasi, versus siis rahvaliit, kes nagu väidetavalt siis esindas seda punanomenklatuur. Ikka oli ka rahvaliit estonian jah. Meenutagem siinjuures, et Närska oli ju see, kes umbes aasta tagasi julges täiesti selgelt välja öelda selle, et ausad eesti kommunistid tegelikult olid taasiseseisvumise alustalaks ainult Mart Laari valitsus suutis kõik selle untsu keerata. Pille mäletab, et kuidas kolhoosi esimehed organiseerisid veoautodega inimesi siia kas või tele ja raadiomaja kaitsel õige nõnda edasi, eks ole. Ei, aga mina ikkagi ei ei jäta oma joru ajamast, et noh, et spetsiifiliste maa erakonda noh, et tänapäeva Eestis meil ei ole olemas linna erakonda. Mis see on, Keskerakond on täiesti unikaalne nähtus, see ei ole mingisugune linna erakond, kes võimeliseks, eks ole, Eestimaa linnades venelaste linna ära. Ja venelaste erakond, see on teine asi, seal on juba mingisugune tõetera sees, saastad Tallinnas võimul linaerakond pealinna. Ja, aga aga ütleme sellist, mida nad ütleme, kas sotsiaaldemokraadid või, või no ma ei tea. Mõne maainimese aja aja on ikka väga punaseks, aga kas või noh, Reformierakond mõningate oma ideedega maal nagu ei suudaks nagu tegutseda. Aga ega me ega me rahvaliidule halba mina vähemalt ei, ei soovi halba, ma soovin neile tõelist purgatooriumi, et see puhastustuli oleks nii puhas ja, ja põhimõtteline, et selle taaga endast selle jubeda see, mis seal vahepeal oli ja selle ülbuse sealt minema koristaks ja las ta siis olla, olla see erakond, mina soovin rahvaliidule tänasega kongressi puhul palju õnne ja, ja soovin neile natuke nagu selgemat visiooni ja, ja, ja selgemaid sõnumeid valijatele ja vastastele, et rahvaliidu retoorika on minu kui ajakirjaniku jaoks hästi laiali valgunud siin. Jah, ja ei ole sugugi välistatud see võimalus nendele ka tänastes lehtedes on viidatud, et ei ole ju võimatu, et vana villu ise aasta-paari pärast võib-olla kui süüdistused on raugenud. Kui rahvaliit vajab jälle hädasti põldudel tõuse ülesse, siis tuleb Villu tagasi ja asub jälle rahvaliitu juhtima, sellepärast et mööngem. Me võime Villu Reiljani suhtuda viieteistmoodi, kes armastab teda armasta ja nii edasi, aga vähem niimoodi väga koloriitne kuju ja, ja, ja see näitas ikkagi veel kord seda, et Eestis löövad läbi need erakonnad, kellel on koloriitsed juhid. Üks hõikas siis. Armastatakse või mitte, nagu ma ütlesin, võtame kas või Edgar Savisaar Keskerakonna juhina, Villu Reiljan, Rahvaliidu juhina? Mart Laar, samamoodi ikkagi ka rihmaga inimene ja nagu liidrid, vabandust, me nägime, mis juhtus ju Isamaaga, kui, kui läks Laar juhi koha pealt ära, siis teised vedelamat vankrit välja tegelikult. Ja kes sai kõige rohkem hääli viimastel valimistel kõige vähem koloriitsem kuju. Ehk Reformierakonna juht Andrus Ansip. No tänu sellele on ka tema nüüd koloriitne kuju. Tegelikult rahvaliidule oli ikkagi tohutu suur hoop presidendivalimised, räägime sellest nii või naapidi, aga, aga tegelikult see, et Arnold Rüütel ei saanud Eesti vabariigi presidendiks, muutis selle erakonna selliseks hästi haavatavaks. Nad, nad olid nagu peata neil, neil tekkisid ilmselt ka mingid sisemised vastuolud. Nojah, aga suuresti tänu nende oma retoorikale ja käitumisele, eks ole, kõik see presidendi kallal nokitsemine kerale millega praegu tegeled, nokitsen presidendi kallal, eks ole, no sorry, aga Ühele inimesele Eesti vabariigis ei ole, ei ole tegelikult õigust avalikult niimoodi öelda ja veel vähem on seda tark öelda ühel poliitikul, kes, kes tahab ka noh, järgnevatel aastatel poliitikat teha. Need, need väljaütlemised said jah saatuslikuks ja, ja seda, seda suppinud hälbivad kaua. Ja, ja kõige halvema stsenaariumi järgi mitte väga kaua, ehk siis 2009. aastani, kus, kus siis erakond võib olla ka olemas, aga, aga ärme ruttame sündmustest ette. Ainar tahtis jutu viia juba vägisi linna erakonnale mitu korda juba üritanud, aga me saime, saime su vihjest aru. Vaid räägime siis, Edgar Savisaar ei ületa väga tihti uudiskünnist, sellepärast et me oleme kõik temaga harjunud ja me enam ei viitsi igale asjale, mis ta ütleb või teeb, tähelepanu pöörata. Kuigi tõsi, kui mõni teine poliitik sedasama ütleks või teeks, siis oleks ta nii-öelda nädala tegija. Aga, aga tema puhul me oleme harjunud. Nüüd ületas nii-öelda tegemiste inflatsioon ühe nädala jooksul niivõrd palju. Ja sai karikas täis, et täna me peame ikkagi ta vist jutuks. Pealegi on ta nüüd siis üle hulga aja Postimehes nädala tegija seda pärikatuuriga sisse murdnud. Karikatuur, ma pean tunnistama, päris jõhker. Kes viitsib Postimehest sirvida? Nii Ainar, surun sõna, sa võid rääkida kuusika, Edgar Savisaarest, ma kuulsin, ei lähe autos sõites ühest rahvusringhäälingu raadioprogrammist. Kuidas Edgar Savisaare käest küsiti Hiina tõusude kohta Tallinnas. Ja noh, küsimus oli, et kas kõik need hinnatõusud on põhjendamatud mille peale linnapea vastas, et me ei saa rääkida hinnatõusust. Me saame rääkida sellest, et hinnad tõusevad poole vähem, kui need peaksid tõusma. Kõrgeim pilotaaž, kõrgem pilotaaž. Jah, et demagoogia meister, aga see vahel on nii, et et see pilotaaž on nii nii kõrge, et prantsatas vastu maad. No ei, nii hull ei ole. Et ei ole veel nii, et, et saab veel midagi tõsta kindlalt võimul. Aga võtame selle juppideks, siis tähendab kindlasti suurest hinnatõusust on jutt, kui me räägime nüüd Tallinna linnast siin paljud asjad kallinevad uuest aastast ja üldse Eesti, Eesti inimese elu läheb väga keeruliseks. Kõikvõimalikud aktsiisitõusud siis eile või üleeile oli see Eesti Mobiiltelefon EMT, eks ole, lajatas Loe uudise meile, et aitab sellest sekundi kaupa kõnede lugemisest. Nüüd paneme minutiga. Mille peale majandusminister ütles, päris päris tabava võrdluse, et edaspidi meil on ainult sajaliitrised piimapakid müügil? Jah, see oli muidugi ikkagi uskuma Ajal, mil kogu maailmas tegelikult sideteenused nagu lähevad odavamaks. Jaheldajate EMT puhul on hea asi see, et temast saab alati loobuda ja, ja linnavalitsuses erinevalt mitte linnavalitsusest, vaid vaid Tallinna linnast, tähendab jah, on võimalus emigreeruda, on võimalus siit lahkuda, ukse tagantkätt kinni lüüa, aga noh, see on ikkagi ikkagi jube keeruline, et kui sa juba siin linnas elad ja oled ennast nagu sisse seadnud ja ja jumal paraku maksad siia makse, eks ole, siis siis on, on natukene nagu keeruline siit ära minna, aga, aga mõnikord tekib tunne küll, et et kui siin ümbritsevad vallad või, või suvekoduvald või, või, või nooruslinn ütleb, et tule, registreeri ennast kodanikuks. Kusjuures vahel on küll niisugune tunne, et läheks teekski selle ära, et et vähemalt noh, minu raha ei läheks niuhti sigaduste peale. No aga see on sul vabalt võimalik, sa võid olla sisse kirjutatud ükskõik kuhu sa võid seda teha kasvõi esmaspäeva, mis iganes. Sa viitasid mulle millegipärast meenub, et see erakond, kes praegu Tallinnas võimul on, on, on kunagi öelnud enne valimisi et naisteks nad hoolivad meist ja kontrolli all hoiavad kõiki asju kontrolli all ja, ja alati konsulteerivad või alati peavad oma valijatega oma, oma linnakodanikega nõu. Nüüd 100. meil, eks ole, kolmekordne Nõu ülevalt nii alla, et, et meil ei olnud võimalust isegi mitte piiksugi öelda. Kusjuures kõik need asjad puudutavad ju iga tavalist inimest kõige olulisemad. Ei puuduta kõik asjad tavalist inimest. Sest üks hinnatõus või õigemini üks palgatõus ei puuduta tavalist Võtame ikkagi niimoodi, et see maa alustame sellest maamaksu tõstmisest, siis maamaksu võib Edgar Savisaar ja Keskerakond tõsta reipalt. Sest nõmme, elanikud seal ei ela tema valijad ja just nimelt kellel on eramaja oma krunt, see reeglina vist keskerakonda. Mul on sihuke tunne, vähemalt ei vali. Mis korgimis parkimistasu võib ka parkimistasu jana oleme head kolleegid, täpsume maamaksu ja maamaksu maksavad tegelikult kõik, aga, aga suurte majade elanikud, eks ole, see oli vist see piir läks pealt 25 korterimajas ja maksavad tegelikult hästi vähe, nii et tegelikult tegelikult võib, võib linnapea tõsta seda maamaksu kasvõi 1000 protsenti. Ega me eriti ei tunne, see on see summa on tõesti nii väike. Aga kui sa oled näiteks 900 ruutmeetrise maa peale endale mingisuguse onni ehitanud siis sa tunned seda ikka väga-väga kõvasti, eriti eriti kui see, kui sa ei ole mingisugune rikkur ja sa oled selle maja ehitanud nii-öelda sügaval nõukogude või, või eesti ajal oled saanud päranduseks, siis nüüd ikka keeratakse sulle. No aga see on ju kõik meile tuttav, kes me oleme vene ajal elanud, seal oli ju ka eramaja omanik, see oli ju pursui ja seda ioneeriti ja nöögiti ju iga kandi pealt. Aga mis puudutab testina tõusu ehk siis parkimishinnatõus see on nüüd ja see võib olla ka laias laastus ei pruugi enamiku Keskerakonna valijaid puudutada. Sest tegemist on ju inimestega, kes käivad autodega kesklinnas, tööl tulevad reeglina võib-olla tulevad ka oma majadest Tallinna ümbruses. Kas see puudutab ka inimesi, kes elavad linnas tegelikult puudutad tegelikult puudutusest. Elaniku püsitasu ei, ei tõstetud. Aga mis oli minu meelest nüüd, kui mina oleks Edgar Savisaare nõuandja, mis on viga, on bussipileti hinnatõus? Sellepärast et Keskerakonna valijad sõidavad reeglina kesklinna bussiga Lasnamäelt. No mis sul viga on ka see, et kui me räägime, et üheks inflatsiooni järgmise aasta inflatsiooni kasvu allikaks on on nii-öelda avaliku sektori palgad siis. Tõsta linnapea palka 42-lt 1000-lt kroonilt 49000-le kroonile ehk siis 7000 krooni puudutab ka ilmselt Keskerakonna valijat vähemalt emotsionaalses plaanis minna. Noh, aga kui inimene teeb head tööd, siis ma ei ütle, et 49000 krooni ühe suure linnapea puhul on, on, on liiga suur palk? Ei, üldsegi mitte üldsegi mitte, aga noh, 7000 kroonine palgatõus arvestades seda, et Balkan tõstetud igal aastal nii Tallinna linna juhtida siis noh, seda on nagu keeruline ära. Aga tegelikult see seesama päev, kui teatati parkimishinna ühissõidukite piletite hinna ja Tallinna linnajuhtide palgatõusust. Siis neljas teade, mis lähtus Keskerakonnast, oli see, et Keskerakond kutsub pensionärid Toompeale hinnatõusu vastu meelt avaldama. Ja siis ma ei saanud Üldse, millest ta ühe laksaks unustasid ära veel see, mis toimus öösel. Kui otsustati selle kasuks, et Tallinn moodustab kesktelevisioon kestma oma oma televisiooni ja sellega seoses tõstetakse ka siis avalike suhetega tegeleva seltskonna palka täpselt samamoodi vist poole võrra või kahekordselt. No üks asi on see, et inimeste palka tõstetakse kogu linna linnavalitsuse palkadesse järgmine aasta vist keskmiselt 17 protsenti, sellepärast et ametnikud, kes hakkavad neid otsuseid ellu viima, peavad rahul olema. Jumal hoidku sealt, kui mingisugune mässukatse tekib ja kõige parem on, on kroonidega suu kinni toppida, see on see kõige lihtsam. Aga avaliku avaliku avalike suhete eelarve suureneb järgmine aasta täpselt 100 protsendi võrra. Kuni 26 miljoni, sellepärast et on vaja kõike seda, mis, mis, mis nüüd tulema hakkab, seda on vaja ju kuidagi nagu selgeks rääkida, õigeks rääkida. No tegelikult tuleb vist nagu järeldusele jõuda, et ega me ei ole kadedad. Tähendab, kui ei kes, kui kui raha on, seda raha on võimalik kasutada kasvõi siis parkimishindade tõstmiseks piletihindade tõstmiseks, linnapea palgakasvatamiseks, palun väga. Ootaks siis ühte asja, et Tallinna linnavõim tegeleks ka Tallinna linnaga nende kõige valusamate kohtadega, mis siin Tallinna linnas on, vaadake, mis ümberringi toimub liikluses näiteks kuule. Avalike suhete osakonnas Tallinnas tuleb pidevalt pressiteateid, paneelid, raporteid, neid on, neid on päevas kuni 10, vahel rohkemgi. Kuidas abilinnapea käib mööda Tallinnat ja teatab, et nüüd lappi määrab kõik asfaldiaugud? Tuleb järgmine teade kesklinna väga kenast uisuväljakust kus saab juba uisutada. Järgmisel päeval teatatakse, et seal saab kohviga. Aga kus on mitmetasandilised ristmikud, näiteks Tartu maanteed linna sissesõidul, mis on täiesti umbes iga päev hommikust õhtuni linnu paratamatud. Vigastatud umbes auto, nii et selles mõttes ma võib-olla isegi olemisele parkimist nõusetest liiga kalliks kesklinnas. Ei, no ma ütlengi, et kui see raha läheks nagu, siis sinna, kuhu teda vaja, ma ei olnud tükk aega sõitnud mööda veerenni tänavat, siis minu arust oli see pool aastat kinni. Lihtsalt seal remonditi midagi ja siis ma eks ta seal sõitsin seal, see on väga uhke, see on sisuliselt tühi tänav. Ja siin on tehtud üks see ringristmik väga uhke ringristmik, mida tehti Poolast. Aga see on seda, mis lähedaselt Baltika eurost kuni Jah, just nii, et ma hakkasin, nagu mõtled, milleks seda vaja oli Tallinna linnas nagu kõige olulisem asi, mida teha või kas see kuidagi suurendab läbilaskevõimet nüüd selles tsentraalmagistraalidel või mitte. Mina nägin seal väga väikest liiklust. Sa pead kompleksina võtma tehnika tänava pikendus valmib millalgi ja siis tõepoolest peaks leevendama veidi kesklinna liikluskoormust. Ahaa, nii et ikka tuleb midagi selle raharjad. Esitatakse ajaga linnal on, tegelikult ärge nüüd ta olukord on ikka väga hea, sest linnal on arenguruumi veel praegu kõvasti. Näiteks parkimise ala suurendamine kooli valda välja ja ma arvan, et Iru sillani ühelt poolt ja teiselt poolt võiks selle panna kuni Tabasaluni peaaegu. Et las las siis maksavad, aga mina ei saa üldse aru, miks näiteks Lasnamäel ja Mustamäe tasuta parkida. Ei no nimetaja, ammu olen mõelnud, et kuhu seda raha panna, kui ma kodumaja ette selle auto pargin, et tegelikult tahaks raha ära anda. Tundub, et, et linnal on nagu kerge pankrot või nii et ega, ega siis muidu ei, ei teki sellised otsused ikka nagu valmistatakse tavaliselt pinda ette pikka aega ja ja siis tehakse nägu, et uuritakse linnakodanike arvamust, aga, aga see, see tehti nüüd enne aasta lõppu niivõrd kiiresti ja niivõrd suure saladuskatte all ära. Et, et seda tõepoolest on kuidagi vaja põhjendada ja siis sumatakse veel mingisuguseid kümneid miljoneid, mingisuguseid televisiooni peale ei ole pankrot, linnal ei ole, vaid vastupidi just nimelt kaks aastat on valimistel ekvaatoril, oleme nüüd tuleb hakata tegelikult midagi tegema, mida reaalselt näha ja see maksab. Ei, veel ei pea hakkama tegema. Juba järgmine aasta on vähendatud teede ehituseks ja remondiks vajaminevat raha küll natukene aidata, aga, aga ikkagi vähendatud, tähendab, tähendab ikkagi selgelt tagasiminek. Kas ma rääkisin teede remont? Ma rääkisin, midagi, tuleb tegema hakata, televisiooni tuleb teha, midagi, midagi, midagi sellist, mis on nagu nagu midagi suurt, ilusat, roosat ja magusat Tallinna. Huvitav on see, et millal, nagu selle erakonna valijad Tallinnas kes siis suure osa moodustavad, needsamad muukeelsed saavad aru, et tegelikult, et sõnades on, on kõik kõvad tegijad reaalselt nagu nende heaks mitte midagi ära ei tehta, ilmselt saad sa, mida sul on raske kaitsta. Miks? Miks see tähendab? Seal ei sünni ühtegi otsust ilma et, et mõeldakse valimiste ja valijate peale. Kui tõstetakse bussipileti hinda, siis ajab, ajab selle valija vihale. Piletihind tõuseb ikkagi, okei, parkimine ei puudutab maamaks ei puuduta aga linnatransport, kus kogu aeg kirjutatakse, et, et me arendame ühistransport, linn saaks autodest puhtamaks, nüüd tehakse vastupidine samm, eks ole, tõstetakse pileti hind üks üks sõidupilet maksab üks Ameerika dollar. Ja, ja see on juba praktiliselt sama mis, mis teistes Euroopa riikides, kes, kes elavad meist märksa paremini. Linnavalitsus eesotsas oma oma suurepärase linnapeaga võitles, eks ole, nii-öelda pronkssõduri teisaldamise vastu täitsa mõttetu mees, sest pronkssõdur viidi minema, tal ei ole mitte mingisugust mõju ka ütleme sellistes suurtes loogilistes, poliitilistes asjades. Ja ta ei näe valijate hulgas ta ei, ta ei kaitse nagu valijate huve vene valijate hulgas, tema tema jutust ei olnud mingit mingit kasu, see, see puuslik viidi minema. Tuli keegi Ansip ja, ja viis selle minema, eks ole. Kas see, kas Marika siis lõpmatuseni aitab, kui, kui lõpuks isegi täiesti selgelt isegi käsi pistetakse sinu taskusse, okei, pensionärid saavad ikka oma mingisugust ühekordset valimistoetust. Nüüd vist juba 1000 krooni vä? No saavad. Noored ilmakodanikud, kes Tallinnas sünnivad, saavad noored pered, toetuste süsteem Tallinnas on sotsiaaltoetustest süsteem, Tallinnas on ikkagi tegelikult noh, märkimisväärt olin niimoodi mingitel puhkudel pensionärid ja eks ole seda ühekordset toetust. Noored Saaremaamaksu kompenseeritakse pensionäridele, eks ole, täies ulatuses nagu vähemalt lubada. Nii et nii et seda ei saa päris öelda, et nüüd keskerakonda oma sihtrühma eest kuidagi ei seisa, et just nimelt oma sihtrühma ees ta püüab seista läbi nende kompensatsioonide toetuste, mis tulevad osaliselt sotsiaalmajade helindamisel just sotsiaalmajades, ehitamisest ja nii edasi. Aga ma ei taha Einar lootusid, vaata ka äkki lootus erakond saada Tallinnas võimule ka pärast 2009. Äkki me elame uue sellise lööklause künnisel, mis on tegelikult juba läbi kõlanud mille ütles välja Tallinnas võimul oleva Keskerakonna liige, kes on võimul Pärnus? Suurepärane linnapea Mart Viisitamm. Tulebki katsuda elada üle oma võimete, et ainult nii on võimalik elu edasi viia. Äkki see saab nüüd Keskerakonna uueks loosungiks? Elagem üle võimete? Avapilust, elage. Üle oma võimete. Huvitav, milline võib olla selle uue kesktelevisiooni nii-öelda mõju, mis keelne see on, kes seda teab, digitaalne ingliskeelne? Kuulge sõbrad, mis noh, see on ainult aa küsimus, mis keeles on, sest digitaalselt eetrisse mine, televisioon võib olla mis tahes, keel suulu keelne ka. No surusid on meil siin kesklinna kandis vähe, aga, aga ma usun päris kindlalt, et see on nii kahe kui kakskeelne. Et sealt võid kõike sedasama jama vaadata, mis praegu ajalehes pealinn nagu kirjas on. Noh, tähendab minu arust valijaskond on niivõrd selgelt ennast taotlenud, kui me räägime kas või ainult Keskerakonnast, et, et kes on poolt, see on poolt ja, ja kes on vastu seal vastu, ega, ega, ega niuksed, lahtist niuksed pood eriti ju ei, ei ole. Tähendab, suhted on ikkagi nii võib-olla läinud, et et nihukesi määratlemata inimesi on vähe, selles mõttes on see selle televisiooni tegemine suhteliselt mõttetu. Et lojaalne valijaskond nagunii valib ja teda ei ole vaja milleski veenda ja kes on, kes on selle võimu vastu, see ei vali nii, nagu ma tean. Ma näen pidevalt, kuidas ajaleht Pealinn ilma läbi lugemata rändab prügikasti või või siis makulatuuri, et noh, ei viitsi hakata seda lihtsalt lugema, täpselt samuti nagu jõuga teisi parteilehti. No lihtsalt ei viitsi, sest ma niikuinii tead, mis, mis seal sees on. Mina küll pean tunnistama sulle täiesti ausalt ja avameelselt, et minu jaoks on kolmapäevane päev alati väga ootuste rohke, sellepärast et ma ootan sealt teineteist, ma ootan meelelahutust ja, ja ma pean tõsiselt tunnistama, et mul on kahju, et Allan Alaküla lahkus selle ajalehe peatoimetaja kohalt, sest leht oli siis siis tunduvalt parem ja huvitav, praegu on ta jah, väga tihti alla alla lati hüppavad ja alaküla alati kõrgelt köhaga, äkki televisioon täidab selle selle meelelahutuse funktsiooni, mida, mida, mida ma sellelt kolmapäevaselt ajaliselt nihutada. Ja ma läksin praegu ajalehest, pealinn, mitte ajalehes kesknädal, mina läheks ja ma saan aru, et see, see leht lendab küll prügikasti sellepärast et seal seal oli, see ei ole veel rahutus, seal on niisugune alasti rumal propaganda, mis noh, mõni võime seda lugeda, aga, aga põhimõtteliselt on tegu raha raiskamiseks. No sel nädalal, õigemini siis järgmisel nädalal ilmuvat kesknädalat meie kolmekesi peaksime küll lugema, sest ma arvan, et me oleme seal ära mainitud, kindlasti kohe Keskerakond ei unusta rahva teener mitte kunagi, eriti kui nende kohta midagi halvasti öelda. Jah, ta Andrus Ansipi ajakirjanikust tõde, ilmselt võib meile pühenduda kulumine. Kuulge, aga sel nädalal võis näha jällegi järjekordi Tallinnas. Ja kui lehed, mina ise nägin järjekordi küll, aga niimoodi põgusalt eemalt, aga kui, kui meie ajalehed kirjeldavad, et et inimestel oli käes mitmest 100-st 500 kroonisest koosnevad pakid. Ja nad läksid seda valuutavahetuspunkti vahetama eurodeks või siis, kui eurod otsa said, siis ka mingiks muuks väga kõvaks valuutaks. Siis näitab seda, et et Keskerakonna valijatele on tegelikult ikka ropult raha käes, mida kohe niimoodi võtta ja kohe hakata ära vahetama. Et võib-olla see erakond tõesti hakkabki, väärib oma nime ja ta ongi nii-öelda keskklassi keskklassi erakond. Sa teed nüüd kõik selleks, et me tõepoolest sattuksime oma saatega kesknädalasse ja kahju, et ei ole Tallinna. Sattuksime ka ka televisioon. Kas sul pole seda muret pektoriga, kas sina toetad täitsa, võtad 100 või 200000 krooni ja lähed mingisuguseid putkasse neid eurodeks, miks ma peaksin seda tegema ja ümberringi on kõik räägivad selles keeles, mida, mida sinagi. Miks ma peaksin seda tegema? No aga krooni devalveeritakse? Jah, ja mina kuulsin muide eelmisel nädalal ka sellist juttu, et üks inimene väetis miks krooni devalveeritakse, sellepärast et ta olevat kuulnud, et Eesti Panga asepresidendi auto olevat seisnud kaks ööd järjest pangahoones. Millest järeldada, et kui asepresident ei ööbi kodus koduste ööbi, kuna tema auto seisab pangaks siis järelikult midagi toimub? See on täiesti hoomamatu ja uskumatu mis tegelikult toimub. Kuidas usuvad lauslollust ja keelduvad uskumast seda, mis tegelikult. Kas teie olete kuskil kohanud statistikat või, kas sellist statistikat üldse on võimalik saada valuutavahetuspunkti eest, et mis valuuta vastu eesti krooni vahetati euro põhiliselt euroga? Miamis, euro, jah, sest euro sai iga päev otsa. Ja kui otsa sai, siis oli seltsimees kõrval, kes seal vahetas neid. No põhiliselt euro, ma saan sellest aru, saan endiselt teha, selge argumendi. Tagem ilmselt oleks olnud kulda osta. Aga mind näiteks huvitavad, kui suur osa inimesi vahetas Eesti kroonid vene rublade vastu. Miks ma seda küsin? Sellepärast et teatavasti valdav osa nendest inimestest, kes seal järjekordades seisis ja Eesti kroone vahetas, Nad ei uskunud, et Eesti kroon jääb püsima. Eesti kloun, ajutine nähtus, eks ole. No see on seesama seltskond, kes on aastaid rääkinud oma siin ilmuvate venekeelsete ajalehtede vahendusel seda, et Eesti riik on ajutine nähtus. Rubla, mis rubla sibud, aga vaata rubla puudusi ja igavene rubla puutub siia sellepärast, et kui Eesti riik on ajutine nähtus, siis peetakse silmas seda, et Eesti riik läheb varsti Venemaa rüppe tagasi. Ei ole mõtet ju, mitu korda raha vahetada. Kohaldatakse siis Vene rublades, et tuleks nagu pikema perspektiiviga mingisuguse viieaastase perspektiiviga ilmselt enda arvates. Vaata tuleb raju rubladesse. Ja mina saan sellest väga hästi aru, et et võib kahelda Eesti ja Euroopa ja miks mitte maailma majanduse seisus, kui läheb kehvasti, inflatsioon on suur, eks ole, meil on ta mitte väga suur, aga aga siin kõrval Lätis on veel suurem. Ja noh, et, et ebastabiilsus tuleb igasugused maksud, tõusevad aktsiisid. Linn kärutab igale poole otsa, eks ole, kõik läheb kallimaks, noh, ebastabiilsus võib uskuda, ma ei pea teadma majandusest, ma olen lihtne inimene, eks ole, ma ei peamajas mitte midagi teadma. Aga, aga keegi keegi levitab kuulujutu, et krooni devalveeritakse, ammu räägitakse. Ja see pankur ütleb, et ei devalveerida ja see ei tähenda mitte midagi, sellepärast ei ole see pankur, ütleb. Kooris seda kinnitavad, siis ongi märk sellest, et kindlasti devalveeritakse. Nonii, aga, aga ma ihu, mina seal inimene, seisan seal seal järjekorras ja kõik räägivad seda keelt, mida, mida mina räägin, eks ole, ma saan kõigest aru, mida nad räägivad. Ja siis ma vaatan ümberringi ja mul peaksin välgatama üks mõte pähe slush sõbrata auditi eest üldse mitte ühtegi eestlast pole. Kas neili ähvardamise jama või noh, tegelikult oli, läksid eestlased sellega kaasa väiksemates linnades ja aga tunduvalt vähem, aga no Jan Tallinnas ütleme, mitte, eks ole, et kas eestlasele säästud ei olegi nagu, nagu kallid või, või noh et kus, kus see mõistus nüüd on, siis nagu säästude kadunud kuhugi, seda küll, aga kui pruuni devalveeritakse, et siis. Don sai, säästudest kadus ju päris märkimisväärne osa eriti näiteks need, kes vahel valuutavahetuskomisjonitasuks, kes vahetasid vist naelsterling, oli vist nagu kõige rohkem. Noh, see on selles mõttes, kui sa hakkad tagasi vahetama, siis sa saad mööda pükse saamiskrooni pealt kuni 20 senti, tagasivaatides tagasi vahetus aga tagasi sa pead hakkama varsti vahetama, sest sul on vaja ju siin aastavahetuseks hakata põrsast ostma, eks ole, või mingit verivorsti, et sa seda siin eurodes osta ei saa. Ja, ja väike kursivahe on ikkagi, kuigi meil on, eks ole, euroga nii-öelda fikseeritud kurss, aga, aga me peame ikkagi arvestama sellega, et mingisugune protsendiühik ikka kaduma läheb ja siis, kui sul on, kas ma tõesti 1000 200000, siis läheb päris märkimiseks. Jah, okei, no kellel on 200000 võtta, see, see võib olla nagu hoiab seda, aga aga kes, kes vahetas 10000 või 5000, eks ole, viimase säästubani hakkab kirsturaha hästi, kuule sa oled inimene ja, ja, ja sa ei usu seda juttu, mida räägib sulle terashallide silmadega kuldse lipsuga pankur? Täiesti mõistetav. Aga kui, kui ajakirjandus, tere, peame kuldseks, pakun, sealhulgas ka venekeelne kõige kuulatavam raadio neli räägib, et krooni Iideebalveerita, sellepärast et ainuüksi Eesti seaduste põhjal. Ja teha keeruline sõna erakordselt keeruline teha ja see on erakordselt pikk protsess, sest seda saab teha parlamendi otsusega siis rolli järgi see asi. Vaata jah, ongi keeruline teha. Kui parlamendist tuleb esimesel lugemisel, vot siis ma hakkan mõtlema krooni devalveerimisotsus, vot siis ma hakkan mõtlema, ma lähen vaikselt, vahetan osa summa teisel lugemisel, lähen vahetan teise osa summast ära. No miks inimesed siis seda juttu seal oli, hea näide, sa tegid saadet kolmapäeval, jah, ja, ja kõik sisse helistajad valdavalt kõik sisse helistanud venekeelsed inimesed, sest tegemist oli venekeelse raadiosaatega. Ütlesid, kus suitsu, seal tuld ilmselt krooni devalveeritakse ja, ja ei, minu veenmiskatsed ei, minu venekeelsest ajakirjanikust partner, saatejuhi katsed seda arvamust muuta ei toiminud. Kes sina oled ka eestlane, eks räägid oma aktsendiga vene keelt ja, ja mis see sinugi õudse aktsendiga ja mis mis, mis see sinu sinu kinnitas? Vaata, mina ikkagi peaks seda, mis siin toimub seal nädalavahetusel ja see, see krooni vahetamise paanika, mina ikkagi paneksin selle natukene laiemasse konteksti ja ma tulen jälle selle jutu juurde tagasi. Rääkisin usaldamatus, sest Eesti riigi vastu see näitas, kui see oli referendum tegelikult. Venelaste hulgas levib alla Eesti riiki sisenemisel näitab seda, et Eesti riiki selle juhte, selle ajakirjanikke, ajakirjandust pankurit ei usaldata ja usaldatakse ainult oma kõhutunnet. Osataks seda, et tegemist on ajutise nähtusega nii riigi kui ka krooni puhul. Jaga referendumi kujund oli väga hea, ma ma seal tõeliselt hea mingil määral soli referendumi ja, aga üks asi on usaldamine, aga teine asi on see, et seda ei loeta, ei kuulata, see ei ole see, nad ei ela selles ruumis, nad ei, nad ei kuula, ei seda saadetega teist saadetega ei loe eestikeelseid lehti ja ei, ei loe ilmselt ka kõiki neid lehti, mida asju, mida neile pakutakse, vene keeles, aga see referendum, sest muud see referendum näitas ka muud, kuna rublasid, mille sa viitasid, ei vahetatud, vaid vahetati siiski eesti kroon eurode vastu, ei tea rubadest kontrollima. Arvud tulid, tulid lärvijatenda, et tegelikult oli, oli valuutavahetuspunkte kust eurot ikkagi noh, sõna otseses mõttes lõppesid otsa, eks ole. Et ma tean, et, et pankades on sageli see, et dollarit ei ole võimalik kosta sellises koguses, nagu sa tahad, dollari liigu käib, aga ma ei ole küll kordagi juhtunud raha vahetades sellesse olukorda, et ma, ma ei saa eurot, ehkki ma ei ole kunagi vahetanud võib-olla rohkem kui 1000 eurot, eks ole, selleks et kuhugi reisida. Jah, aga aga vahetati euro ei, ma ei ole venekeelse ajakirjanduse siis Eesti venekeelse ajakirjanduse püsilugeja, aga ma aeg-ajalt satub midagi kätte, kui näidatakse midagi naljakat mulle kuskil jälle Ansip on pandud vuntside ja SS kiivriga esikaanele, et selle peale nad mihklid, aga, aga ma millegipärast ei usu, et, et need lehed mida mitu, eks ole, teeksid oma omakeelsetele selgeks, et kuulge, ärge minge sinna, et see on jama, vastupidi, ma arvan, et mida segasem, mida rohkem on segadust, seda, seda rohkem nendele sobib ja ja nad nad olidki, seda nimelt mitte, et nad ei taha näidata oma oma kaasmaalaste või oma rahvuskaaslaste lollust, vaid, vaid nad lihtsalt nad on huvitatud sellest, et et oleks ebastabiilsust rohkem. Jälgisime sellel devalveerimispaanika ajal Venemaal tehtavat ajakirjandust, mis on siin jälgitav. Erinevad uudisteportaalid ja, ja siis ka venekeelsete telekanalite uudised, et nemad on seal Venemaal nii oma valimistega seotud, et need vene venekeelset telekanalit näiteks ja portaalide pööranud sellel devalveerimispaanika mingit tähelepanu, mis oli isegi minu jaoks üllatav, sest et noh, kui Venemaa oleks ka veel laksu ära olnud, et näete, Eesti majandus kukub kohe kolinal kokku, siis oleks selle mõju olnud. Noh, seda Venemaa, seda, seda nõksu nagu ära jama. Teeme väikese Vox Populi Tallinna linna peal seal, kus venekeelne publik on, on suures enamuses ja väga huvitav oli see, et nad kõik ütlesid, et Putin on, on tegelikult Venemaa. Noh, mitte kõige parem valitseja. Aga huvitav on, meie saade hakkab kohe lõppema, sellest ei jõua pikemalt rääkida, aga huvitav on ikkagi vaadata, kuidas eestikeelne eestivenekeelne publik hääletab ühtse Venemaa ja Putini poolt, et need, need numbrid me saame ju tegelikult teada pärast valimisi, mõne aja pärast. Lõpetame täna, Ainar Ruussaar, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja ja ilusat nädalavahetust.