Tere, eriti ilusat suvehommikut, õieti juba keskhommikut ja täna on meil siin stuudios, mis on ilmselt oaas palavuse keskel. Sulev Valner Maalehes, Heikki Talving, BNS-ist ja saatejuht Mart Ummelas. Ja ehkki külas on kuum suveilm ja enamik kuulajaid kindlasti pikutab põõsa all või, või rannaliival siis on Eestis üks inimene, kes kindlustas meil tänaseks saateks ka nädala teema. Ja see mees on ei keegi muu kui Saaremaa mees, Tõnis Palts. Nii, Tõnis Palts, tegelikult enne kui ma teile sõna annan, minul lihtsalt tekkis üks niisugune huvitav võrdluspilt, et maksuameti juhid olid meie sellesama laua taga siin stuudios juuni algul ja see saade läks kordusena eetrisse ka juuni lõpul. Ja tollal ma küsisin neilt enam-vähem neid samu asju, millest ka nüüd ajakirjandus on kirjutanud ja ka sellest, millele minister Palts vihjab oma otsuses kõrvaldada kaheks kuuks, siis maksuameti peadirektor töö juurest. Ja siis ma esitasin ka küsimusi, oli sellist, Vahur Kivistik, kuule, et, et noh, et kas siis Eesti on nagu nüüd jõudmas välja 30.-te aastate Chica Ago seisundist ja nad selle peale naersid mõlemad. Aga nüüd mulle küll tundub kohati, et Eesti on jälle taas 30.-te aastate tšikaks tagasi muutumas, ainult et kui seal jäi lõpuks Al Capone alla, siis meil palkab hooned võita või kuidas teie arvate, on see liiga räige võrdlus? Alkohoonenud siin peaks olema, võin, ma ei ole nimesid nimetanud. Maksupettureid võidavad või kaotavad sellest, kui maksuameti juht kõrvaldatakse töölt. No see oleneb asjaoludest kuidas, mida, mida see tegelikult see asi ikkagi täpselt tähendab, ma arvan, et me kõik, meie kõigi jaoks on see lugu liiga värske, et väita, et me siin laua taga teame kõiki üksikasju. Et me saame ikkagi rääkida natuke üldisemalt, kuidas see asi tundub. Kõigepealt mulle tundub, et muidugi see, et Tõnis Palts sõda otsustas teha just nimelt kõige palavamal suveilmaga keset juulikuud ei ole mitte juhus, vaid vaid lootus, et see, et see asi sellevõrra ka ühesõnaga teha seda reede õhtul veel, eks ole. Et selle lootusega, et järgmised kaks päeva inimesed veedavad rannas ja see asi on unustatud. No ma arvan, et eks meie kohus on muidugi siin nüüd ka hoolitseda selle eest, et see nii ei läheks. Kee vahele segada, et ehkki ministril ei õnnestunud Sõerdiga kohtuda, siis ometi Eesti Päevaleht sai saartelt intervjuu. Postimehes on ka, on ka. Nii, et selles mõttes ei saa nüüd päris öelda, et ajakirjandus ei oleks reageerinud. Ajakirjandus reageeris küllalt kiiresti ja Sõerdi intervjuud lugedes võib nii ühte kui teist arvata, mida siis BNS arvab asjast, kas ka teie jaoks oli asi ootama? Minu enda jaoks tagantjärele vaadates tundub, et tooli olemas. Tuleb nõustuda Sõerdi hinnanguga, et ilmselt oli sündmuste käiku pikalt ettevalmistatud. Ma tsiteerin praegu tema intervjuud Eesti päeval ajal. Tagantjärele tarkusena võib öelda mitugi artiklit, mis on näiteks Eesti Päevalehes, oli siin. Kas oli see nüüd, kolmapäeval, neljapäeval? Ärrit puidu harjumis, Mandrest? Need olid, osa on, noh, ma ei oska öelda, kas sõna meediaplaan on nüüd päris õigelt kasutada, aga aga valmistasid seda sündmust ette. Nii et tagantjärele tarkusega seal võib nõustuda selle väitega, et see ametikoht kõikus juba ammu. Küsimus nüüd selles ainult miks? See on tõesti küsimus, miks esimene mõte, mis ühel lihtsal inimesel, ütleme, lihtsal lugejal või vaatajal kuulajal tekib, on kohe seostatakse suurima viimase ajaskandaaliga ja see on kahtlemata seesama Tõnis Paltsi rahandusministri enda väidetavat, noh, ütleme maksu probleem, kreemid ei oskagi öelda nende kohta midagi. Me tolles saates küsisime ka Aivar Sõerdil siin otse, et mida ta võib öelda, nende kohta ütles ta ei ütle nende kohta mitte midagi, sellepärast et kestab uurimine. Savist kestab augusti kuskil teisel poolel. 25. augustil on öelnud Tõnisvaldselt, ta peab esitama dokumendid. Aga tegelikult küsimus ei ole ju praegu üldse selles, mis tegelikult on, vaid see, kuidas see välja paistab. No ja niimoodi ta hakkabki välja paistma vähemalt osa osa inimeste silmis ja osa poliitiliste jõudude silmis, kes hakkavad seda kasutama nüüd pikalt pikalt pikalt võrrelda võiks noh, näiteks kas või Kallase 10 miljoni või Savisaare lindistamise, kas seda hakatakse Paltsile ja tõenäoliselt ka sealtkaudu valitsusele ette heitma? Üsna kaua ja juba on ju ka kommentaatorid teleekraanil vist oli kanal kahes Heljak, kui mu mälu mind ei peta ja ka internetiportaalides just otse vihjanud sellele, et see oli kättemaks vähendab. Praeguse valitsuse oponendid hakkavad seda kaarti kasutama pikalt ja kaua. Jah, vot see, see on, sellega on täpselt kahtepidi, et ühtpidi see tundub nii uskumatuna, et see asi saab nii väiklane olla, et selle tõttu ei tahaks nagu uskuda, et noh, et ei saa ometi olla, et rahandusminister noh, ütleme nii-öelda, et on nii rumal, et ta, et ta teeb midagi nii väiklast, mis on nii läbipaistev, et selle tõttu nagu tahaks uskuda, et põhjus on kusagil mujal. Ma ei rääkinud sellest põhjusest, Martin, sellest, kuidas seda, kuidas seda hakatakse, aga mina ka ei taha uskuda. Ma vaatasin eile Eesti televisioonis, kui Paltsilt küsiti seda ja tema sinistes silmades ei olnud mitte vale dünagi. Tali, nii otsekohene ja aus, nii et ärge keegi, uskuge seda. Teisipidi jälle noh, vot see see joon nende kahe sündmuse vahel on kuidagi nii otsene, et et kuni seda ei ole ka kummutatudseni, nagu jälle seda ütleme nii, et seda versiooni välistada on ka väga raske. Aga teine versioon, mis on minu meelest siiski märksa tõepärasem, on see, et antud juhul kogu valitsus NUT sellise hoiaku toetada ettevõtjas Kunda ja sellel on oma väga sügav põhjus. Me teame, et valitsuses on ette võtnud väga tõsise maksureformi ja on täiesti selge, et sellises olukorras seda asja läbi viia ilma ettevõtjat väga selge toetuseta. Tuletan meelde, üheksandal juulil kirjutas Juhan Parts koos ettevõtluse esindajatega ehk siis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Eesti Tööandjate Keskliiduga alla. Rando, mille, kus on siis Partsile lisaks alla kirjutanud Toomas Lumani, Meelis Virkebau. Siin otseselt räägite nüüd maksuseaduste muutmisest, küll aga räägitakse sellest, et maksuseadusi muutes tuleb neid kooskõlastada ettevõtjatega ja ütleme väga varakult neist ette teavitada. Tähendab, ma näen siin pigem ütleme seda põhjust. Ja Kaubandus-Tööstuskoda on ju antud juhul Verdi küsimuses olnud see põhiline tõukejõud. Kaubandus-tööstuskojast on ju tulnud ju kogu aeg nii äripäeva kui ka Eesti päevalehte need nii-öelda soliidsed või põhjendatud pretensioonid, et selle taga ma näen siiski ette võtjaskonna teatavat survet ja kartust, et maksuamet võtab nagu riigis liiga jämeda otsaga. Aga tegelikult selles ei ole nagu midagi uut, et see on toimunud. Noh, tähendab, see on nagu loomulik antogonism tegelikult ettevõtjate ja maksuameti omavahel. Kellele meeldib maksuametnik, kas teile meeldib? Paned see toimub igas riigis, eks ole, me ei hakka praegu rääkima, hakkame Jukosest või, või, või Berlusconist või noh, eks ole, Ameerika ütleme seal paljudest suurfirmadest. Et see on tegelikult, see on nagu noh, loomulik antogonism. Et need ongi vastandid noh, oma sellistelt süvahuvidelt, õigemini öeldes igal aastal ettevõtjad põrkuvad noh, mingi aasta bilansi ja aasta maksude äramaksmise puhul noh, maksuametiga kokku ja enamasti on neil millegi üle vaielda omavahel. Et, et see, see on nagu loomulik antogonism, mis on käinud minu meelest nii palju, kui mina ajakirjanikuna mäletan nii-öelda maksuameti ja ettevõtjate vahel juba enne sõda Sõerdi on käinud nii-öelda Sõerdi ajal eelmiste valitsuste ajal ja võib rahulikult ennustada, et see antogonism jätkub ka pärast Sõerdi. Sest juhul, kui nüüd ütleme nii-öelda maksuamet ei muutu täiesti jõuetuks. Sest maksuamet on igal juhul ettevõtjatele ebamugavate küsimuste esitaja ja selles mõttes ebamugav partner, kelle puhul noh, ettevõtjatel noh, paratamatult tekib aeg-ajalt tunne, et maksuamet küsib valesid küsimusi, küsib liiga palju või teeb valesid ettegi. Tõsi ja, ja seda ma ütlen, et seda küsimust ei lahenda nii-öelda maksuameti juhi vahetamine mitte grammigi. Ma arvan. Aga aga nüüd on jah see, see selle Sõerdi vabastamise koha pealt Ta on minu meelest nagu nagu kaks erinevat, et veel teemat, et üks on see selle vabastamise nagu sisulised põhjused või või, või siis ka, et kui, kui tugevad need põhjused on ja teine asi on selle vabastamise vorm. Ja, ja selle vabastamise vorm noh, ütleme nii, on pehmelt öeldes äärmiselt riskantne. Rahandusministri poolt. Ma jääksin sineli arvamuse juurde, ma millegipärast arvan, et selliseid rumalusi nagu omal ajal Tallinna sadamas vist tehti ja Jürgenson tekki teedeministeeriumis, kus pärast said need asjad kohtus vaidlustada. Tänapäeval enam ei tehta, et juriidiliselt tundub või ma ei ole seadust lugenud, ma ei oska teile praegu öelda, kas avaliku teenistuse seaduse järgi kõik on korrektne, aga ma oletan siiski, et arvestatakse juba varasemate ämbrisseastumistega, selliseid asju enam ei tee. No oletame, et hea küll, ma vaidlen sulle sedapidi vastu, et oletame, et juriidiliselt on kõik korrektne. Ma loodan ka, et on aga ma räägin poliitiliselt, tähendab, maksuameti juht ei ole Eesti riigis lihtsalt mingisugune väikeosakonna juhataja. Maksuameti juht on tegelikult ütleme umbes sama oluline tegelane nagu, nagu natuke aega tagasi vahetunud Kaitsepolitseijuht ja, ja on selge, et ei ole tegelikult ühe ministri nii-öelda reedeõhtuse tuju, küsimused maksuameti juht lahti lasta. Seda niiviisi ei, seda ei tehtud. Siin me läheme selle juurde, kui on õige see arvamus, mille Sõerd ise välja käis ja et seda asja valmistati ette kaua siis ma peaaegu et võiksin mürki võtta, et see ei ole ühe ministri reede reedeõhtuse tuju küsimus. Usun, et võin, ma oletan, et see oli vähemalt Mallorcal viibiv peaminister vähemalt teadis sellest, kui ei olnud midagi kooskõlastasid muidugi ei ole valitsuse otsust ja ma ei oskagi öelda, kas. Kas, kas peab olema valitsuse otsuse juriidilised. Kes võib olla juriidiliselt ei pea, aga minu meelest ei ole sisuliselt koosmeelevalitsuses. Tähendab nii tähtsate ametiisikute vabastamine võiks olla, ütleme, koalitsioonipartneritega läbi arutada. Kas sul on andmed, et ei ole? Meil ei ole ammu arutatud sinna vahele segada selles mõttes, et ükskõik, kas ministril on formaalsed õigused? Praegu ju tehakse ju selline pretsedent, mida Eesti vabariigis enne ei ole olnud, ühte riigiametit kutsutakse juhtima teise riigiameti juht. Me teame, et riigiameti juhil on mitu asetäitja, et korraga on nüüd kõik need asetäitjad kuulutatud ju sama otsusega samuti ebalojaalseks Eesti riigile. Järelikult kogu maksuamet on kuulutatud Eesti riigile ebalojaalseks, mis tähendabki seda, mida ma alguses ütlesin, et maksupetturitele on suur pidu sellepärast et kogu maksuameti tegevus on ju sellega ju praktiliselt, et noh, kuidas nüüd öelda. Krampis. Vaat siin Ma nagu vaidleks sulle vastu, et juhul kui on Tõnis Paltsil alust, et arvata, et maksuamet on teadlikult käitunud teatud situatsioonides valesti siis ta on ka põhjust arvata, et seal olnud maksuameti juhtkonna ühine otsus mistõttu tegelikult sellises situatsioonis kutsuda seda asja nii-öelda saneerima keegi kõrval on tundub täiesti ratsionaalne, et juhul, kui tähendab sellel nii-öelda väga tõsistel kahtlustel Aivar Sõerdi tegevuse suhtes on alust. Sellisel juhul mina, mina nagu sellisel juhul ei nimetaks imelik. Hiinas on ikka pretsedent, mina ei ole küll, ei oska nii-öelda noh, tuues selle sama sinu võrdluse siia, et kas näiteks Robert Andropov viimine kaitsepolitsei juhi kohale, propovam politsei, politsei noorima mõtlengi politseiameti juhi viimine näiteks kaitsepolitseiameti juhi kohale oleks sama loomulik tegu. Aga eile õhtul levis ka ajakirjanduses mõningad nii Põlda vihjet selle kohta, nagu oleks Aivar Sõerd võib olla seotud ühe ettevõtjate grupiga ja viidati laevanduse suunas. Lisade sellistest vihjetest arvavad. Selle kohta vist oli TV3, kui ma ei eksi, ütles otse hansatee välja. Ja jutt Sõerdil on seal aktsiaid, osakuid on ennegi liikunud, see ei ole vist illegaalne. Aga kas on toimunud viimastel kuudel mingeid teile teadaolevaid noh, nii-öelda liigutusi või transaktsioone selles suunas, et hansatee oleks nagu või Tallink oleks kuidagi pääsenud maksudest või saanud Vot ei tea, see oli üks teema, millest, millest ma mõtlesin eile õhtul ja täna hommikul, kui palju peaks olema, maksame? Tegevus avalikustatud, noh seda peaks nagu teadma tegelikult eks Sõerd lihtsalt minu mäletamist mööda, kui me teame, et hansatööd juhib endine rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, eks ole. Et siis lihtsalt olid nad ilmselt sellel ajal, kui pant oli kantsler tõepoolest Aivar Sõerdi k nii-öelda seotud seotud, eks ole. Aga, aga väikeses Eestis nüüd niisuguseid sidemeid Selle peal oligi sile, kellega Palts on kõik seotud olnud? Jah, jaa, ja on, on vilksatanud läbi see tolliameti. Et siis peaks ausalt öelda, rehe on seotud ja lollarritaaliga ja Olari Taal on Res Publica. Ma tahaksin küsida selle, tähendab et sel juhul tuleks uut maksuameti peadirektorit otsida, importida, importida vähemasti Lätist, aga, aga võib-olla veel kõvasti kaugemal kaugemal ma soovitan riigikost Hollandi Anttillidel. Aga siin Eiki ees on üks artikkel, kus oleks ettevõtja Mandre, kes on olnud nagu see kütleme käivitav tegur suurel määral sellele, et see asi on võtnud nii laia ulatuse. Nagu öeldud kevadest peale on maksuameti juhtkonda nagu pommitab pärast valitsuse vahetust jaan süüdistatud tulemuspalga. Nii-öelda noh, sellises mõjus tööl, et tulemuspalk nagu vanem maksuhaldurid liialt aktiivselt tööle ja ühesõnaga ületama nende nii-öelda lubatavuse piire. Aga just see konkreetne juhtum ja, ja põhiseadusega ütleme või ütleme üle riigikohtu otsusega vastuollu minek on ju olnud see selleks nii-öelda õiguslikuks argumendiks, millele praegu minister toetab. Nojah, ma ütlen, kui on õige väide, millest ma siin ennist ütlesin meedia plaaneks näiteks. Jah, aga, aga tegelikult see kõik võib vastata tõele, et selle, et selles mõttes selles loos on, on väga tõsised süüdistused, eks ole, maksuameti juba võib siis öelda, et senise juhi vastu aga. Ei ole välistatud, et ta tagasi tuleb. Aga aga minu meelest, tähendab, mina räägin ikkagi just nimelt selle selle otsuse tegemise vormist, mis minu meelest on täiesti sobimatu, ütleme otse välja. Et, et mitte midagi ei ole selles asjas selles, ütleme kohtuvaidluses niisugust, mis sunniks ministrit tegema reede õhtul dramaatilist ainuisikulist otsust. Maksuameti juht tähendab, mitte midagi ei muutuks sellega, kui, kui tõepoolest Tõnis Palts oleks näiteks andnud. No ütleme näiteks kiireloomulise küsimusena teisipäevaseks valitsuse istungiks arutada maksuameti juhi küsimuse, maksuameti juhi vabastamise küsimuse, ta oleks saanud teha kollektiivse otsuse, oleks saanud nii-öelda sellest ainuisikulistest sellest samast, eks ole, kahtlusest tahaks, et tema isiklik protsess maksuametiga contra siis maksuameti juhi vabastamine. Et kõiges selles mõttes oleks minu meelest täiesti loomulik ja normaalne, et kui on nii tõsised süüdistused maksuameti juhi vastu, et seda valitsus arutab, koalitsioon arutab ja kui see vastab tõele, siis tõepoolest maksame. Just vabastatud mul on üks väikene väike näide ainult üks sõna ütlema vahele, et sa ütlesid, et teisipäeva hommikul teisipäeva hommikul kabinet teisipäeval juhatab valitsuse istungit tõenäoliselt Meelis Atonen. Ja ma soovitaksin mõelda Paltsi Atoneni suhetele viimastel kuudel. Ei Atonen juhatuse tegid, aga ma ei tea, ei ta juhatab järgmise Partsi. Randa tagasi teisipäevaks ja esmaspäeval Karentsi, esmaspäeval. No annaks, jumal, tähendab, asi on selles, et ma ei tea Aga kas sina tead, et mida kõik kabinetiistungite päevakorrad olnud, ma ei oska, ma ei oska öelda, võib-olla. Pole küll kuulda ei ole, kuskilt ei ole kuulda olnud ja ma arvan, et nahka meie nii-öelda asjaosalised oleks sellele viidanud ühel või teisel kujul, kui see oleks arutlusel olnud, ma arvan, et ka näiteks. Ma arvan seda, et tegelikult Tõnis Paltsist oleks olnud väga-väga mõistlik ja väga tark. Võta selles küsimuses mitte endale ainuisikuline vastutus, vaid jagada seda vastutust teistega, see oleks olnud väga mõistlik, tark, poliitiliselt korrektne ja, ja, ja ma arvan tegelikult seda, et et tuleval nädalal tuleb tal seda tegelikult tagantjärgi niikuinii teha. Ja ma arvan, et see nii-öelda ta ei pääse sellest, et ta selle maksuameti juhi vabastamise küsimusega hakkab aru andma järgmisel nädalal valitsuses. Ja et ta oleks võinud seda vältida, et selles mõttes noh ja mina ei välistaks ka seda vaadates näiteks eelmise rahandusministri Harri õunapuu kommentaare sellele küsimusele, kelle, kes näeb selles ikkagi niisugust noh, kellele see oli, ma saan aru väga suureks üllatuseks ja kes ei näe nagu põhjust sellele, et mina ei välista seda, et sellest küsimusest võib tõusta umbus, aga umbusaldusavaldus Paltsile, mis tõenäoliselt küll ei lähe läbi, sest noh, selleks peaks juba koalitsioon kuidagi laiali lagunema, et see, et keegi koalitsiooni ministritest praegu umbusalduse saaks. Aga see võib nüüd olla see küsimus, kus kus opositsioon võib rahulikult tõsta umbusaldusküsimuse. Ja ausalt öeldes minul ajakirjanikuna jääb üle ainult öelda, et, et ma saan Toru, kuidas seda päeva loomade loomulikult opositsioon peab igat suurt esse ära kasutama ja see on selle valitsuse esimene skandaal. Aga vahepeal, kui sa siin oma eelmist juttu alustasid, siis ja rääkisid sellest, et oleks pidanud nagu vormistama kuidagi valitsus kattevarjuks, hea jagatud vastutus on hea vastutusest, siis ei vastuta keegi, eks. Üks küsimus veel Aivar Sõerdi intervjuust tuleb välja, et minister Palts on temaga selle päeva jooksul üritanud mitmel korral ühendust võtta ja teinud väga erinevaid ettepanekuid, sealhulgas üks ettepanek olevat olnud, noh, ma ei tea seal nüüd jälle Sõerdi sõnadele et ühendada maksuamet ja tolliamet ja teha Sõerdist selle uue asutuse juhi asetäitja kus kohal, kust on tulnud see idee, ma uurisin, läbinud selle värske valitsuse päevaaruande ja siin on küll üks selline punkt, koostame riigi rahalise maksustrateegia ja maksustrateegia väljatöötamine 2004. aasta esimene poolaasta mingit juttu nüüd küll siin ei ole nagu nende ametite ühendamisest, et milles siin võiks olla küsimus, ma saan aru, et ka tolliamet kogub maks ja, ja noh, aga, aga nagu need funktsioonid on siiski niivõrd erinevad sellepärast et ega maksu ametnikud ei tegutse piiril ja tolliametnikud omakorda üsna harva tegutsevad mujal kui piiril. Olen juba tegelevad need, nüüd on neil õigus lausa ju tee peal. Bensiinipaaki seda küll, jah. Siin on vist tegemist järjekordse sellise revolutsioonilise uitmõttega ühe ministri suust mida ju koalitsioonileping küll ei sisalda ja, ja noh, see on muidugi see viitab nagu jälle natukese sellele et, et iga minister nagu võtab heaks ikkagi, mis, mis on natuke, kipub omane olema kogu sellele valitsusajale möödunud päevale. Et iga iga minister võtab heaks arvata oma valdkonnas toimuva kohta parasjagu noh, peaaegu kõike, mida, mida nagu talle pähe tuleb, et ja siis tagantjärgi pärast hakatakse rääkima, et kas keegi teine ka selles selles mõttes, et et minu meelest ikkagi näiteks maksu- ja tolliameti ühendamine, noh, on ikka ikka vist nagu päris suur küsimus. See on nagu põhimõtteline maksukorralduse süsteemi Üks oluline küsimus ja ja vot see on nüüd küll küsimus, et ma arvan, et, et mis võib ka väga suure üllatusena tulla näiteks rahvaliitlastele või reformierakondlastele, et et et me pole ju nagu seda arutanud. Kuigi. Kuulnud, et kuluaarides on sellest küll palju räägitud, aga üks lause, mida sa siin ütlesid, et iga minister armastab välja tulla oma haldusalasse, on hea, kui ainult oma haldusalas on ju väga palju ministrit sealt. Vaata, mis oli Harju tänava kandist, neist, kes arvavad kõlg kõigi haldusalade kohta. No me läksime nüüd juba sujuvalt üle 100 päeva aruandele, mida nüüd valitsus keset suve palavat suve teeb, väga pompöösselt, eelmine nädal juba kõik lehed kirjutasid, parts, jagas intervjuusid esmaspäeval, nagu te ütlesite, on oodata spetsiaalselt valitsuse pressikonverentsi. 147 lehekülge tabeleid on internetist kätte saada. Ma tahan, mis küll sisaldavad põhiliselt omaaegset komsomoli leksikat? Täiendame, tõhustame, parandame, töötame selle kallal ja töö käib. Aga ma tahaksin teilt küsida ühe täiesti konkreetse küsimuse. Partsilt küsiti ka, kuidas ta hindab valitsuse 100 päeva tegevust. Erinevates allikates on veidi erinev hinne, ühes kohas oli neli, teises oli neli miinus. Mida teie arvate, millise hinde teie paneksite koolipoisi skaalal? Mina ütleks nii, et majataks hindamata, et nagu õppejõud vahel, eks ole, kui üliõpilane tuletaja ja ütleb, õppejõud nagu saab aru, et natuke vara on nagu võib-olla hinnad. Et tegelikult, kusjuures ma ei ütle üldse seda kuidagi õelast, et et mulle tundub, et, et mingis mõttes on see objektiivne, et, et see ei ole üldse nii-öelda, et selle näiteks selle 100 päeva nii-öelda hindamata jätmine ei pea tähendama nii-öelda negatiivset hinnangut vaid, vaid lihtsalt objektiivselt on asi olnud, niiet et, et muidugi nad, nad on, nad on selle ohvreid, mida nad on varem lubanud ja mida nad ka praegu püüavad ikka veel jätkuvalt lubada. Et nad noh, nii-öelda uue toovad uue poliitika ja, ja teevad nii-öelda imesid. Ja selles mõttes noh, nende lubaduste valguses kahtlemata on nad teinud väga vähe. Aga teisalt, kui me võtame objektiivselt, siis vaatamata kogu retoorikale sellest koosmeelekoalitsioonist noh, peame ju tegelikult tunnistama, et tegu on väga raskete erakondade koalitsiooniga. Res Publica ise alles kujuneb reformierakond, noh, on vägagi kujunenud. Rahvaliit küll mõnes mõttes ka kujuneb, aga teisest küljest noh, ajalooliselt on nagu Rahvaliit ja Reformierakond just oma valijaskonna suhtes olnud äärmiselt vastandlikud. Ja selle tõttu ja Res Publica seal kuskil nende vahel praegu kõige oma kujunemise ajal ja, ja selle tõttu oodata nii-öelda väga kiireid tulemusi noh, oleks nagu lihtsalt ennatlik, et, et tegelikult on nad käitunud just nimelt targalt, et nad ei ole hakanud rabistama noh, nii-öelda meeleheitlikult läbi viies mingeid asju, milles nad tegelikult pole veel suutnud kokku leppida. Et see on tegelikult positiivne, pigem mitte negatiivne, sest nad võinuks kindlasti hakata justkui kohe esimestel tegutsemisnädalatel kohe midagi tegema, ilma et oleks kokku leppinud ja see, see tõenäoliselt oleks toonud nii-öelda palju halvemaid tulemusi, et et pigem see, et nad siin tegelikult noh, näiteks seesama emapalga ja ja haldusreformi ja niisugused asjad, et nad tegelikult liiguvad niiviisi kukesammukese haaval nagu tasapisi. Et see, see, see tegelikult halb ei ole, kui, kui lihtsalt seda mitte võrrelda. Muidugi selle fooniga seal algsete lubaduste foonil Ja siin ma olen sinu sinuga enam-vähem isegi nõus. Ei taha Broyles vanemale. See on Sulev poolt hästi välja põsed, asi ei pea otsustama. Siis ei saa mina ka enam ja keda ma lolliks aga tähendab? Loiduse imidž või mulje, mis kaasa lohiseb, see tulenebki just sellest, millele sa viitasid. Ootused anti valimistel liiga kõrgeks, võib-olla tegid sellega mingisuguse vea, teised püstitasid sellised loosungid, uus kord valigu või uus poliitika voli, kord püstitasid sellel latil natukene liiga kõrgele. Jah, ja. Ja kui nüüd hüppavad oma oma võimete piiril, ei ületa seda latti ja siis jääb selline mulje, et on nõrgad. Tegelikult on, kuidas on juba latti ületamisest rääkida, mina tooks ühe sellise sportliku võrdluse, mulle tuli hommikul pähe. Ma loodan, et Erki Nool ei pahanda, aga et minu meelest. Sarnanema ei kuulu ja koalitsioon. Ei ma mul mul. Jah, mina lihtsalt võrdleks natukese seda situatsiooni sellega, kui Erki Nool noore sportlasena seadis väga ambitsioonikaid sihte ütles, noh, ka välja? Jaa, jaa. Tegelikult kui ta näiteks siis Atlanta olümpiamängudel tuli kuuendaks, siis üldiselt oldi nagu väga pahased, eks ole, et mees läks medalit tooma ja tuli ainult kuuendaks. Ehkki me tegelikult objektiivselt oleks pidanud kiitma, sest see oli parim koht Eesti sportlastel seal, eks ole, kuhu teised lähedalegi ei pääsenud ja, ja, ja tegelikult neli aastat hiljem mees tuli olümpiavõitjaks rahvuskangelaseks. Aga sel hetkel oldi väga pahased, sest ta oli lubanud rohkem noh, või vähemalt ta ja tegelikult noh, ja mulle tundub, et see koalitsioon sarnaneb sellise noore ambitsioonika sportlasega, kes ütleb, et noh, et ma juba lähen olümpiavõitja võtma. Aga tegelikult ta võib-olla on selleks valmis. Sellepärast jääb mõne aja pärast. Et selles mõttes see on, ei pea see situatsioon, et nad kolme kuuga ei ole suutnud noh, väga palju korda saata ei pea tähendama, et nad kolme aastaga ei pruugiks suhtuda. Erki Noole kohta ma tahtsin muide siin öelda, et see võrdlus oli väga hea, aga minu meelest Erki Noole? Noh, see on natuke, läheb kõrvale teemast Erki Noole suurim võit. Suurim võit enda üle oli tegelikult tänavu suvel kui tänu temale Eesti meeskond pääses superliigasse, mina hindaksin näiteks seda tema tööd kogu oma haiguste ja kõige muuga võideldes tulla Tallinnas välja ja kõigist ebaõnnestumistest hoolimata viia Eesti super liigasse ikkagi vähemalt samaväärseks Sydney olümpiavõiduga. Aga tulles selle nii-öelda noolenäitaja juurde ja ja teda ikkagi tervitades nii-öelda kui, kui tõeliselt, et noh, meest, kes on näidanud oma oma sisu, et, et see tegelikult siia kandes selle poliitikasse ülema ütleksid et ei pruugi olla paha, et see koalitsioon on seadnud endale lati väga kõrgele ja et see koalitsioon on noh, nagu seadnud enda enda ette lubadusi, mis tänase seisuga tunduvad isegi nagu ebareaalsed See on vähemalt sööd, kõrgelt kukkumine on ka väga valus, on jah, noh, me peame ära ootama selle maksureformi ja kõikides sealt tulenevad oma esimese eelarve. Tegelikult on ju Eesti valimissüsteem natukene ebaõiglane selles mõttes, et meil on valimised kevadel, eks ju ja ja uus valitsus peab kohe hakkama tegelema järgmise aasta eelarvega, mille lähtekohad on ju tegelikult eelmine valitsus oma seadusandlusega paika pannud ja nagu on ka öeldud, ajakirjanduses tegelikult uus valitsus saab oma poliitikat täiel määral rakendada alles ülejärgmise aasta. Eelarve kinnitamise, seda küll hea tahtmise korral muidugi saab oma poliitikat rakendada ka varem, ma ei hakka nüüd ütlema, kas on hea või halb, on etenduselt võetavast eelmine koalitsioon või üleeelmine võrdsas negatiivse lisaeelarve ja see võttis vastu positiivse lisaeelarve, tähendab, et saab oma seda poliitikat hakata kujundama ka kohe esimesel aastal, aga muidugi mitte nii põhjalikult nagu sina. Pidasid selles on sul olnud, aga kui me nüüd räägime siin sellest, millise lati enda ette seadis valitsus, siis tegelikult inimeste jaoks ei ole selle erilist tähtsust. Inimesed võrdlevad konkreetselt valitsusi eelmist valitsust ja seda valitsust, kuidas te nüüd neid võrdleksite? Võrreldavad eelmine valitsus oli teada lihtsalt ajutine valitsus selleks aastaks aga see valitsus Aga no räägime kolmikliidu valitsuses, hiljuti oli viiendas stuudios Mart Laar, kes rääkis kolmikliidu valitsuses ja tegi meile selgeks, et kõik need asjad, millest nüüd räägib praegune kolmikliit on ju eelmise, kolmikliidu ajal juba teostatud. Aga kahjuks ei juhtunud seda, saadad pagema. Näiteks säästukava, säästukava ja säästueelarve ja kõik see on ju korra juba tehtud, et sageli rääkinud kõik valitsused. Tegelikult räägite siin kõrgetest eesmärkidest, siis ma ikkagi tahaksin teada, mis on need kõrged eesmärgid. Ei, mina ei öelnud kõrgeid eesmärk, mõtlesin plats ati kõrgele, räägiti palju uuest korras uuest poliitik Jahaga sisuliselt sisuliselt. No nüüd on näha, et on esimene. Eelnõu on küpsemasse on seesama vanemahüvitise vanemapalga eelnõu. Mina ausalt öeldes kergelt ehmatasin, kui ma nüüd lugesin seda tänastest lehtedest, seal väidetakse, et tähendab vanemapalga aluseks saab olema mitte enam palk, vaid kuid maksust kõik maksustatavat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulud, kusjuures ülempiirist isegi seal juttu ei olnud. Kas sellest on loobutud, Otto oli küll, ei olnud, mina ei leidnud sellest? Ei, 2200 on alumine piir, see on neile, kellel ei ole palgatulusid, ehk siis nii-öelda. Aga võib-olla me lihtsalt teamegi sellest liiga vähe ja. Ei no me teame liiga vähe, aga, aga no kui me räägime valitsuse 100-st päevast, siis seal olnud valitsuse keskne lubadus ja me tahaksime ikkagi sellest üsna-üsna palju teada, tähendab muidugi. Seda eelnõu ei ole veel avalikustatud, see on alles esmaspäeval ja see informatsioon pärineb Postimehe eilsest võrguväljaandest. Maa. Aga räägime nüüd tuludest üldse, siis tulusid valla ju väga mitmesuguseid ja kas siis tõesti riik hakkab maksma miljonilise vanemahüvitisi, eriti jõukatele emadele, eks ju, kes on umbes nädal aega varem võib-olla mingi hea tehingu teinud, muidu isadele ja isadele ka isade osas oli seal piirang, isade puhul makstakse ainult keskmist palka, tähendab. Vaidluskoht koalitsioonileppe tegemise ajal, seda ma mäletan suurepäraselt, kui kui me seal rahvusraamatukogus ajakirjandus ukse taga seisid, siis erinevad poliitikud tulid ja rääkisid sellest üks vaidluskoht, et kas seada ülempiir või mitte, ma ütlen, et ma ei ole eelnõud ennast näinud, ma ei oska öelda, saan refereeringu refereering, mille ma tahaks näha, siis ma oskan öelda, kes seal on sees üle piiride ei ole. No igatahes selles kirjutasin, ma lugesin, pole ta ei olnud ülempiirist midagi jutu võib-olla see lihtsalt unustatud, et seda peeti iseenesestmõistetavaks. Alampiir on küll tõusnud, sest seal ei ole juttu enam miinimumpalgast 2000 202200 krooni ka neile, kes siis ei ole seni üldse tulusid omanud. Kas teil ei tundu, et me hakkame nüüd nagu niisugust sünnitamis masinat, loom? Inimeste tööks kujuneb sünnitamine? Sellest oli siin, ma mäletan maiustuse laua laua otsas, siis ta ütles selle magusalauset, mida me kõik ootasime, et aga raha ei, Panasonic. Kõigis sotsiaalsetes kihtides ehk mitte aga mõningate. On see küsimus, et kui palju seda raha sellesse valdkonda üldse nii väga juurde tuleb, et esialgu pole veel mitte midagi tulnud ja, ja see, mis tuleb, seda ta tuleb alles siis lugema hakata, kui see nii-öelda lugematute erinevate versioonidega avalikkuse stiirlev eelnõu ikka tegelikult ka millekski saab. Et minu meelest selles küsimuses peegeldub väga hästi just selle koalitsiooni selline koos meeletus, et et meil on koalitsioonilepe tegelikult, mida nad reklaamisid, kui kõige paremini läbi töötatud koalitsioonilepet kõigi seniste valitsustega võrreldes. Kui me võtame näiteks koalitsioonileppest noh, kasvõi sellesama punkti, et mis seal siis emapalgast kirjas on, ma ei tea, mul ei ole seda lepet praegu siin ees, aga aga igal juhul me teame Vanaemapalgast enam ei ole üldse. Me teame juba tänase seisuga, et ükskõik, mis nad sinna kirjutasid see noh, et täna vaieldakse lihtsalt millegi muu üle juba või õigemini Samal ajal Villu Reiljan ütles, et nei revideeri koalitsioonilepet. Seda ütlesid nad kõikjal. Noh, et selles mõttes nagu mulle tundub, et et, et nad tegelikult nüüd alles hakkavad nagu proovima kokku leppida milleski, et mida nad siis ikka tegelikult üldse tegema hakkavad nii selles vanemapalgaküsimuses kui paljudes teistes küsimustes. Et et selles osas muidugi võib-olla ongi väga õige, et ilmselt sel hetkel, kui nad seda koalitsioonilepet tegid, ei olnud nad selleks lihtsalt veel valmis. Nüüd on juba võib-olla natuke rohkem valmis ja võib-olla natukese aja pärast on veel rohkem valmis. Valdustest lubatakse tulumaksuseaduse muutmise eelnõu valitsuse istungile tuua, aga see peab käivituma esimesest jaanuarist. No nüüd nad vist ei lubanud enam augustit No siin selles on kirjas, et augustiks lubatakse kas ka seal, on ju siiamaani lahtine ikkagi see, kas see on selline seaduseelnõu, mis nüüd noh, kolme aasta perioodis selle maksumäära alandamise nii-öelda taga või on tegemist siiski ühe aasta kaupa alandamisega? Siin on väga olulisi küsimusi. Londoni leppes oli ikka järk-järguliselt jah, aga kas see korraga näiteks seevastu võetakse iga aasta uuesti vastu vastavalt võimalustele, sest meil on väga raske maailma majanduse arengu seisukohalt ette öelda, mis kolme aasta pärast saab kas me suudame seda seadust enam siis täita? Ühesõnaga jah, jääme kõik ootama, ka mina seda hinnet ei pane, ma panen nulli praegu jäädes ootama, mis sealt tulemas on, aga ma hinnet ei pane. Aga siin juba lipsas ka läbi see Euroopa Liit ja me teame, et tegelikult üks asi, mille pärast ma ka ühinen teiega, miks ma ei tahaks sellel valitsusel praegu hinnet panna, on seesama, millest rääkis Ivari Padar. Me ootame euroreferendumil, meil ei ole mõtet tümitada valitsust sellepärast et selle, see annab väga halva fooni euroreferendumile. Ja selles mõttes me nagu ollakse, oleme natukene tagasihoidlikumad oma kriitikas. Selle mõttega, et mitte täiendavalt anda relvi neile, kes tahavad selle euroreferendumini läbi kukutada. Ma ei ütle, kummas suunas. Minu meelest jälle samas me peaks ikkagi oma kuulajatele südamele panema, et et teate, need kaks asja on ikka täiesti erinevad asjad. Et esiteks see valitsus on praegu tegutsenud mõned kuud, eks ole, seda Euroopa Liiduga liitumist erinevad valitsused alates müü valitsusest kolmi eelmisest kolmikliidust siis Keskerakonna Reformierakonna valitsusest, noh, enamus aega on ju seda asja ajanud hoopis teised valitsused, kaasa arvatud enam-vähem kõik need jõud, eks ole, kes on ka praegu opositsioonis mistõttu siduda Ta on euroreferendumit tänase valitsusega on nagu kuidagi tegelikult nagu kohatu, et kui nüüd nii-öelda vähegi selle asja üle mõelda. Kuigi ma saan aru, et emotsionaalselt see side nagu kipub kuidagi tulema, aga, aga. Nojah, et mina, mina nagu kutsuks üles lihtsalt meie kuulajaid neid küsimusi omavahel lahti siduma, et mina nagu ei näe jälle samas põhjust, et miks me peaksime nii-öelda valitsusse, valitsuses, suhtumises praegu, lähema näiteks kahe kuu jooksul olema sellepärast kuidagi kuidagi teistsugused või neile näiteks noh, ütleme kasvõi tänast teemat nii-öelda alustades, eks ole, maksuameti juhi näiteks ümber toimuvas küsimuses, et miks me peaksime nii-öelda suu kinni hoidma selle nimel, et äkki see kuidagi hakkab näiteks euroreferendumid segama. No need on täiesti. Erinevad aga umbusaldus Paltsi vastu, kas ei mõjuta valitsuse reiting kindlasti mõjutanud, mõõda küllaga? Kas on ikka nii üks-ühene seos, et kõik need 66 protsenti referendumile minna lubanutest, kes seal jah kavatsevad öelda, hakkavad selle pärast ümber mõtlema. Et palun. Tegelikult on just see, et ma kahtlen selles, et mina ütleks, ei ole teisipidi, et kui neid asju omavahel siduda, et kui meie omavalitsusel on nagu Eesti riigi valitsemisega nagu probleeme, siis see peaks olema just nimelt, et noh, see peaks nagu olema just nimelt nii-öelda täiendav probleem nendele, kes tahavad, referendumil ei öelda, sest noh, sel juhul nagu me teame ju ise väga hästi hakkama saama siin kui me nagu tegelikult omavalitsusse Kui nii väga ülev, liiga keeruline mõte, et kui eliit ei kõlba, siis järelikult üksinda ega mujalt eliit ikka ei võeta, vot see, selles mõttes ma saan aru ka mingil tasandil ja ma olen ka nii palju kosmopoliit, et tõepoolest ma oleksin valmis siia tooma Hollandi altillidelt rahandusministri vajadusel, et kindlustada Eestis õiglast maksukorraldust, aga teisest küljest valija elektoraat ei lähe iial sellele, et ta usaldaks väljastpoolt tulijad rohkem kui kodumaist. Ei no tegelikult ongi nii, et selles mõttes kõige selle, mis, mis nüüd tagantjärgi veel või ütleme, selle valitsuse kohta nüüd enne enne euroteemat, et nii väga kui me ka ei, ei ütleks ühtpidi, et kui rumalad ja kui ebapopulaarsed ja mis nad kõik on tegelikult ikka kui me nüüd nii-öelda kui, kui rääkida nii-öelda tõsimeeli küsimusest, et Eestit võiks valitseda hoopis keegi teine, eks ole, noh, ütleme nii-öelda a la et lätlased või soomlased, siis sellega võrreldes on meie tänane valitsus ikka väga hea. Aga see oli hea küsimus, muide. Kas sinu meelest, kui Eesti ei liitu Euroopa Liiduga, eestlased valitsevad seda riiki rohkem kui siis, kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, see on minu meelest üks põhimõtteline küsimus. Väga suur osa eestlasi arvab, et kui Eesti jääb väljapoole Euroopa liitu, siis eestlastel on nagu suurem sõnaõigus oma asjadest. Mina kaldun arvama, et vastupidi. Jah, see on, ütleme tegelikult see ongi suuresti illusioon ja ja minu meelest ongi nagu selles kogu selles Euroopa Liidu teemalises diskussioonis nagu jäänud ütleme, ka ajakirjandusel, kusjuures nagu teenimatult varju nagu ikkagi see see küsimus, et, et mida siis ikkagi Eestile tegelikult tähendab, toob kaasa see ei ütlemine, et ehk küsimus sellest, et noh ja, ja ka ja ka tegelikult on jäänud nagu tõsiselt lüüsimata nii-öelda skeptiliselt analüüsimata nende inimeste argumendid, kes ennast euroskeptikuteks nimetavad, ehkki noh, tegelikult kui me nüüd mõisteid nagu täpsustame, siis muidugi peab neid ikka nimetama, valdavas osas otsestaks eurovastasteks, mitte skeptikuteks skeptikuks võib nimetada, ütleme, savisaart, kes on tõesti öelnud, et noh, on on nagunii ja naa, et mõned asjad talle ei meeldi, mõned asjad tunduvad noh, paremad ja ühesõnaga tema, tema on nagu väljendanud ennast skeptikule. Aga kui me võtame nüüd Aarne Otterit õunas Silbergi siis noh, nende argumendid ja kogu see ei Euroopa liidule, eks ole, seesama üllitis, et 10 põhjust vihata Euroopa liitu, eks ole, või 10 põhjust sinna mitte astuda. Noh siis seal ei ole küll mingisugust skepsist, eks ole. Noh, see on umbes mina, mina võrdleks seda umbes sama moodi, et kui, kui inimene ikkagi vihkab mannapudru söömist sisesiis, ta ei ole mannapudru söömise suhtes skeptiline, eks ole, vaid et noh, et siis ta ja kui ta veel ütleb, et, et need, kes mannaputru söövad, on, on reeturid nad on prostituudid, eks siis siis see ei ole skepsis. Siis see on midagi muud. Ma tegin siin mõni aeg tagasi härra Silberg uudisnuppu ja siis ta ise palus, et ärkama argumentidele nimetatakse skeptikust eurovastaseks ja niimoodi isegi Väga hea siis, siis on nagu ennast niimoodi minu meelest minu meelest noh, siin peaks nagu need mõisted nagu selgeks saama, et noh, nii nagu seesama uurimiskeskus, Vaba Euroopa, eks ole. Mida juhatab Martin Helme, noor niisugune väga enesekindel noormees. Ja et, et siiski oleme nüüd nagu ka selles mõistes täpselt, et noh, kas tegemist on, et kui mingit asja nimetatakse uurimiskeskuseks, siis mina eeldaks, et seal taga on tõepoolest nii-öelda metoodika ja inimesed, keda noh, teadusliku ettevalmistusega inimesed, uurijad antud juhul ikkagi kõige tegevuse järgi paistab olevat selgelt tegu propagandakeskusega mis nagu Eesti Ekspressi lugedes on rahastatud põhiliselt inglaste poolt ühesõnaga, tegelikult propagandakeskus, mis täidab välist tellimust mis ei pruugi ka halb olla, aga noh, et lihtsalt ütleme lihtsalt me peaksime nagu endale nagu täpselt mõista andma, et milles on asi, kus. Kaks inglise konservatiivi, kes siin vist käisid, minu teada peaksid olema ise Europarlamendi liikmed. Jah, nad rahastavad seda, see ei ole saladus, seda on ka inglise ajakirjanduses kirjutatud, et see raha tuleb, sealt on olemas üks klubi inglise konservatiividel, kes võistleb, võitlevad kõigi uute riikide liitumise vastu, saate nüüd aru, milles õela ja väga kaval point. Tegelikult ei ole küsimus eurovastasuses, vaid selles, et teatud osa inglise konservatiive üha uusi liikmesriike ja kui nüüd Eesti rahvas saaks sellest aru, et praegu ei mängi eurovastased mitte Eesti huvide peale vaid mängivad selle peale, et hoida Kesk- ja Ida-Euroopa Euroopa Liidust eemal, vaat siis vast eestlasele saab selgeks, millega on tegemist. Siin on nagu see asi Savisaare oma Postimehe väga heas artiklis, mis tal siin oli paar nädalat tagasi, eks ole, komme, no ma mõtlen seda, seda, seda, mida ta alustas sellest jutust, et ega need eurooplased meid nii väga ei tahagi. Tegelikult see oli ilmselt väga õige argument, et ega need eurooplased Ainult Soomes tahetakse näiteks Eesti liitumist teistes Euroopa riikide sõltumine. See paneb ka väga suure kahtluse alla kogu selle jutu, mida nüüd näiteks Linnar Priimägi on sel nädalal üles tõstnud, et, et ärme kiirusta liitume kunagi hiljem. Et tegelikult seda, seda kunagi hiljemalt ei pruugi kunagi tulla. Kui savisaarel on õigus, et Euroopas süveneb see laienemisvastasus, siis nad noh, ütleme ajaloolistel põhjustel nad neelavad alla selle tänase laienemise aga tõenäoliselt järgmist laienemisringi nad lihtsalt enam ei taha. Sellepärast et kellel siis on vaja seda Eestit ja Bulgaariat, eks ole, järgmises laienemisringis nii väga nad lihtsalt. Ja, ja kusjuures selle järgmise laienemisringi küsimuses, eks ole, et üks küsimus on, et kas, et kui me ise oleme korra ei öelnud, siis miks ostsime järgmiseks korraks seda muutma puhtalt psühholoogiliselt, eks ole, kui sa oled ikka mingist asjast öelnud korra, siis peab väga suur põhjus olema, et sa järgmine kord ütled teisiti. See on nagu üks pool, eks ole, miks ma ütlen seda järgmist laienemisringi ei pruugi tulla. Teine pool on see, et piisab, et sellest Euroopa Liidu nüüd enam kui 20-st liikmest, eks ole, sest tulevikus näiteks näiteks Läti on vastu, et Eesti tuleks juurde, sest lätlastele on ülimalt kasulik see, et nemad oleks euroliidus ja meie ei oleks. No võtame näiteks Läti põllumehe, eks ole, kui neid sealiha toll eestlaste vastu nõuab. Sel juhul ta täpselt saavutabki selle olukorra, eks ole, et Eesti toidukaupa Lätti ei jõua selle Läti oma siia küll. Jah, sest ta on doteeritud või, või kontsentreeritud. Mäletad jah, põllumehe seisukohalt, eks ole, siis ma ütleks natuke irooniliselt, et Eesti põllumehe võimalused kahtlemata Euroopa liidule ei öeldes avarduvad, et kui praegu käiakse sulaseks Soomes rikkamad soomlaste, Soome põllumeeste juures käiakse sulaseks maasikaid korjamas, siis lihtsalt noh, avardused võimalused avardavad ja varsti Lõuna-Eesti põllumehed hakkavad käima Lätis sulaseks. Ja rääkima läti keeles lihtsamaid sõnu ja. Lihtsalt noh, on objektiivselt, eks ole, et kui ühel on, kui ühe üks ühte turgu kaitstakse ja temale makstakse toetusi ja meie põllumees peab hakkama saama täpselt sellega, mida Eesti riik talle annab ja, ja noh, me oleme ju näinud, mida Eesti riik talle viimase 10 aasta jooksul andnud on, siis noh, objektiivselt. Samas on see, et mõne aasta pärast kumb elad, parem. Jah, muidugi Läti näidanud suurepärane, tõsi, mitte päris korrektne, seal on referendum veelgi hiljem. Ainult hiljem siis kindlasti, kui Eesti peaks ütlema ei lätlased ja 100 protsenti 100. Ja aga mis ma tahtsin veel öelda, kui see väide, et edasi lükata, siin on veel üks suur oht tegelikult juba praegu Itaalia eesistumise ajal Euroopa liidus on ju selge, et kontsenter on nihkunud Balkanile. Balkani sõjad on lõppenud, Euroopa jaoks on Balkani integreerimine lõimimine Euroopasse palju tähtsam. Ja see, et Rumeenia, Bulgaaria on paigutatud praegu aastast 2800 200 900 on täiesti selge, et siis tahetakse võib-olla haarata ikkagi suur osa palkanisti oma Euroopa liitu ja mingi Eestis kusagil põhjas kõrva peal, sisuliselt Venemaa mõjupiirkonnas ei lähe absoluutselt kellelegi enam korda. Kui sa ütlesid seda, et mis siis saab, kui me ütleme ei siis Eestil on ainult üksainuke võimalus veel ellu jääda, see on muutuda maksuvabaks piirkonnaks. See on ainukene võimalus muutuda Euroopa Gibraltar X või, või Euroopa Singapuri, eks, sest mingit muud võimalust majanduslikult toime tulla Euroopa liidu nii-öelda maitsestatud turu keskel ei ole. Et noh, mina kardan küll, et seda, et puht nii-öelda psühholoogiliselt, kui eestlased ütlevad, siis pärast seda esimest nii-öelda kolme kuud, kui me oleme nii-öelda hästi uhked selle üle, et me olime ainukesed, kes nii nii võimsalt ennast nii-öelda enda eest seisid pärast seda tegelikult tuleb mure ja pärast seda algab tegelikult selline väga alandlik periood, vaata Eesti poliitikas, kus püütakse meeldida nii Euroopa suunas nii Venemaa suunas, et jumala pärast keegigi võtaks meie kaupa vastu. Et tegelikult just nimelt tõenäoline tulemus ei ole mitte selline uhke jahe olla, näiteks seda pärast seda ei ütlemist, vaid tõenäoline tulemus on, et et käiakse palumas ühel pool ja käiakse palumas teisel pool, sellepärast et noh, need kuhugi kellelegi peab ju kauplema. Ja kui me oleme ennast nii-öelda ühelt poolt ära lõiganud ja ega teine pool nagu me näeme. Et kui vastavalt me avame seda Tartu-Pihkva laevaliini, eks ole. Et järelikult pole mingit põhjust arvata, et see, et järgmised näiteks ma ei tea viie aasta jooksul meil Venemaaga midagi kaubavahetusest, targem. Oleksin selle iseseisvuse kohta ma lugesin hiljuti ühte kirjatükki, kus oli juttu sellest, et, et 80.-te aastate lõpus räägiti, et Eesti ei saa iseseisvalt hakkama ja siis leppesse kirjutatud lausega saime ju küll teed mul tulid siis meelde, et niipea, kui ta naftakraanid kinni keeratud, pidime vist Nestest laenu võtma. Ma neste nafta tuli ma maailmapanga kütuselaen Ameerika Ühendriikide maisilaevad, mis siia tulid, nii et vähemalt kaheksakümnendas lõpus me iseseisvalt hakkama ei saanud. Ma väidan. Sel ajal, kui praegu kardetakse seda, et Eesti liitumisel Euroopa Liiduga hakkab meie tööjõud välja voolama, siis vabandage väga, kui me ei liitu, siis ei jäägi üldse mingit muud võimalust. Meie juhul, kui nalja voolata siit ainult palju alandavamatel tingimustel siis enam ei lähe, kui võrdne võrdsena Euroopa liitu tööle vaid siis me läheme sinna, nii nagu praegu tulevad türklased Saksamaale. See on eesti rahva saatus. Kui me Euroopa liitu ei lähe, siis me oleme täpselt samasugused türklased Euroopa tööjõuturul, kes on valmis suvalist musta tööd tegema. Peaasi, et oma peret siin kusagil eestimaasopis üleval. Aga muidugi samas mina nüüd tahaks teisipidi jälle tõmmata nüüd seda meie niisugust hoogu natuke tagasi selles osas, et et kahtlemata kõik, mis Euroopa poolt paistab, ei ole kuld ja, ja kahtlemata on, on, tähendab selles osas hulk niisuguseid küsimusi, noh, näiteks kui me räägime sellest eitajate esimesest argumendist iseseisvusega otamisest, eks ole, siis kahtlemata me peame väga täpselt nüüd vaatama, et et mingis osas tähendab, me peame tunnistama, et mingis osas mingid otsustamisõigused muutuvad nii-öelda mitte me ei kaota neid, aga ütleme nii, et mingites otsuste tegemises hakkame meie olema üks 20-st. Meie ja sealt ka kõrvale mitte meie asemel tehakse üks, 25-st, eks ole. Kusjuures siiski üldiselt reeglina sellise vetoõigusega, eks ole, mistõttu noh, päris loll Tõstab ütlesi meie hääleväärtust märksa, aga, aga oleme ausad. Mingisuguses osas see otsustamine läheb aga, aga teisest küljest jälle, tähendab kui me nüüd räägime iseseisvuse kaotamisest tõsimeeli siis noh, esimene lihtne küsimus on, et kas, kas soomlased, rootslased, taanlased, iirlased on siis nüüd orjastatud ja okupeeritud rahvad või et kas soomlased tõepoolest sellepärast käivad siin üle lahe nii palju alkoholi tarbima, et nad on suures sügavas kurvastuses oma iseseisvuse kadumisega pärast? Noh, vist nagu mitte, eks ole, pole naguniiviisi sellest aru saanud ja, ja täpselt samamoodi, et see Euroopa liit muutub mingiks liitriigiks, on noh ütleme äärmiselt ebatõenäoline, sellepärast et need teised rahvad armastavad tegelikult oma vabadust täpselt samamoodi nagu meie. Tähendab, kui, kui see retoorika peaks nagu tõele vastama, siis peaks nagu olema. Et, et Eesti on nüüd ainukene nii-öelda märganud oma iseseisvuse kaitseks siis peaks see tähendama, et eestlased on ainukene rahvas Euroopas, kes armastab vabadust ja kõik teised on nagu vabatahtlikult kas siis lasknud endal nagu naha üle kõrvade tõmmata või vabatahtlikult loovutama sama oma riikliku iseseisvust, mis ütleme tundub pehmelt öeldes natuke ebatõenäoline. Pariisi, ja proovige seal inglise keelega kaasa või noh, võtame isegi, võtame vanad liikmed, üks asja, võtame uued liikmed, eks ole, leedu kes kui, kui meie tulime taasiseseisvumisest välja veretult, eks ole, Leedul toimusid traagilised sündmused. Tähendab, leedukad. Need võivad ennast Euroopa suurriigiks tuletame meelde ju taandudenini. Ja ma tahan öelda, et ma julgen arvata, et leedukad ei hinda oma iseseisvust põrmugi vähem kui eestlased ja sellegipoolest nad ütlesid referendumil ja et küsimus on nüüd selles, et kas leedukad nüüd tegid, andsid siis tõepoolest oma iseseisvus sellega käest ära. Noh, see on nagu küsimus mõtlemiseks, et leedukad, ungarlased, tsehhid, mul ei ole mingit põhjust arvata, et nemad hindaksid oma vabadust. Või noh, selle peale ütled euroskeptikud sulle, et Leedus ja Ungaris tehti sellist ajupesu ja peaaegu et äraostmisele läks. Kas see oli? No ühesõnaga, on, meil on veel aega kaks kuud minut nendel teemadel Kuid selle jutu lõpuks tahan mina öelda seda, et mina ei ole mingisugune kohutav Euroopa liidus armunud inimene aga minust on saanud tõeline skeptik. On saamas selline tõeline skeptik, skeptik, et Euroopa liidu suhtes eitavalt. Euroskeptikute suhtes ja me tahaksime kõik kolm kinnitada seda, et meil isiklikult ei ole mingisuguseid huvisid sellega seoses, et Eesti läheb Euroopa liitlasest. Loodetavasti ajakirjandus jääb ka Euroopa liidus ikkagi põhiliselt eestikeelseks ja meie esindame siin eestikeelset ajakirjandust ja meie ei näe mingit perspektiivi enda jaoks küll selles kas sa oskad öelda, Eiki, on seal mingit perspektiivi? Ei usu, aga kui öeldakse Brüsselisse üsna õudne, kuna ma olen käinud Brüsselis, siis ma seal küll elada ei tahaks. Nii et tegelikult sellest hakkab kõik asi pihta, et mõelge, kas teil endal oleks. Mina arvan, et just tasu sellest enamus neid inimesi, keda kahtlustatakse, näiteks kui ma tegin Indrek Neiveltiga sel nädalal intervjuu Maalehes siis tulid kohe mingid kommentaarid. Neivelt kindlasti otsib mingit kohta Brüsselis, tere hommikust. Temal läheb. Tema on nüüd küll see inimene, kellel läheb praegu hästi. Tere päevast, ütleme kõigile veelkord Sulev Valner, Eiki Talving, Mart Ummelas kohtumiseni järgmisel laupäeval Aarne Rannamäe juhtimisel.