Laevatee suvekülaline. Tere päevast päevasaade alustab ja tänast päeva tee suvekülalist kuulavad koos teiega toimetaja Piret rist ning helioperaator ja saate muusikaline kujundaja Kätlin Maasik. Tänase päeva tee suvekülaliseks on näit ja kes on mänginud Vanemuise teatris üle 150 rolli osalenud filmides telelavastustes. Ta on olnud kuus aastat näitleja Pärnu Endla teatris ja 40 aastat Vanemuise teatris. See mees on Lembit Eelmäe. Lembit Eelmäe. Tänavune suvi on väga töine. Ta osaleb Emajõe suveteatri etenduses Nipernaadi. Ja see suvi on tõesti nii ja on palju eelmisi suvesid ka olnud. Et see puhkus on läinud tähe all või see on selline oma töö, oma ala teatrit ja esinenud ja selles Nipernaadi see oligi niimoodi, et bet kutsusid mind sinna osalema ja juuni kuuleks proovide peale. Juulikuu on etendused. Eks Emajõe suveteatri Nipernaadi on ju ka ise öelnud, et suvi on minu päralt. Aga millist rulli teie Nipernaadi loos mängib? Aga eks me seal neid peremehed, kes seal ette tulevad, Nipernaadi teekonnal. Mul on nagu kaka üks peremees. Haba, Hannes Haba, Hannes tütar Mall on ja kelle pool Ta on alati parvepoisid, peatunud niimoodi, aga seekord ei tule, sel suvel sõidavad nagu mööda ja üks üks mees siis Nipernaadi. Tuleb ütelda, et algab parvepoiss, tegelikult ei ole. Ja jääb sinna tallu. Ja teine peremees on siis Jaak. Tüdruk jälle, keda ta tee pealt on kaasa võtnud või vaene? Naljakas ja tükis on ikka nagu eluslik oma oma koomika ja traagika koos. Lõbuskurb mõtlik korraga. Ja. Aga kas te tänavu sellel suvel olete vaadanud ka teisi suvelavastusi, või on suvi teil nii kiire olnud, et pole aegagi? Ma olen näinud, see oli Ugala neetud talu seal Kitzbergi sünnipaigas ja mina olen mulgi seltsis. Mulkide selts ja selle sellised kihelkonniti, väljasõidud või kokkutulekud on igal kevadel ja seekord olid nad siis hallist ees ja peas ja Mõisaküla siis käisime vaatamas ta neetud talu, seda ma nägin, nii palju olen saanud ikka käia ka. Aga muidu on jah olnud selline kinnine ja teine asi, etendus mulle mulle meeldis väga noori näitlejaid, veel uueneb José teatrite koosiseks igas teatris niimoodi. Niimoodi minul vanema mehena oli väga huvitav nendega tuttav, aga seda neid vaadata. Nii nagu ka selles Tartu Nipernaadi noortega koos teha. Huvitav on noori jälgida. Konkurssi sinna lavakunstikateedrisse, kui palju neid kokku tuleb, sadu. Valik tehakse ja veel ja veel, kes sinna jäävad siis? Lõpuks meil meil on hea koolitus ja ja nad on intelligentsed ja, ja erksad ja ja aktiivsed ja, ja, ja atraktiivsed ja kõik kokku niimoodi, et nendest on hea meel. Üks sõna teie eluloost on juba meie jutus kõlanud Mulgimaa, teie olete ju Mulgimaapoiss? Jaa, seda küll Mulgimaa pois, täpsemalt Helme kihelkonnas Mulgimaal on siis, eks ole, Helme Xi Halliste, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ja üks mulgi murre on aga kihelkoniton, need väiksed erinevused ka murrakudes või keeles või niimoodi jah, seda ma olen tõesti olnud, mu esivanemad on, on pärit Taageperast. Taagepera on viimasel ajal ajakirjanduses esile kerkinud, loss taastati ja selle võõrasse mäeks muudeti väga ilus mõisa lastandlikuna mõisa hooldatavad seal minu esivanemad olnud mõisatöölised võimonakad olid Karksi piiri peal ja emapoolsed on jälle jälle Karksist lapsepõlvekodu ka ikka Helme kihelkonnas Taagepera mõisast sõita. Holdresse aga Haldre, mõis on seitse kilomeetrit, on vahet, eks mõisa siis liikus edasi. Taageperast Oldresse sai seal sellise väikese käsitöölisi, krundi ja koha ja ta oli elukutselt see. Õppis sepaks Taagepera mõisa sepikojas, sepikoda kuulus nagu mõisa hoonetekompleksi graafik Aleks kütiloniks, graafiline Lehta Taagepera sepikoda. Niimoodi ta jäädvustatud on. Haldades käisin ma siis algkoolis, tõrva, keskkoolis ja niimoodi on ta on ta läinud. Ma olen oma kodukohta nagu väga kalliks pidanud ja ja sünni kohta. Kodu on kodu ja, ja ei ole ilusamat midagi, vaat nüüd oled 75 aastane. Nüüd hakkavad järjest ilusamaks muutuma. Kõik need kodukohad ja nooruse ajad ja maad. Südames on teil ikkagi mulgi keel härmas, teil on ju kaks luulekogu ilmunud ja plaadi olete välja andnud mulgi luulega. Jaa, seda küll, teiselt poolt võib ütelda, et Mulgimaalt on, on palju kultuuritegelasi ja poliitikategelasi ja ja ühiskonnategelasi on sirgunud ja Võrus peab olema materiaalne baas ka aega ja ja, ja jõukus niimoodi saada ennast haritud ja võib-olla üksikud sellised jõujurakat ja rahakoti kauka, kauka jumalad olid seal ka sees, et lätlased olla pannud selle järgi nime mulke. On rumal või, aga palju on tulnud ja selliseid kultuurikunstitegelasi? No minu vanemad olid käsitöölised kui, kui sotsiaalse päritolu mõttes ütelda, seal ei olnud midagi erilist jõukust ja niimoodi käsitöölise pead kogu aeg tegema ja töötama ikka ja. Sealt rikkust pole olnud, ma ei saa ütelda, seda küllalt kehvalt või vaeselt elanud, eks see kujundab ka inimese sellist ellusuhtumist ja mõttemaailma ja niimoodi. Aga ma, ma ei eita seda kellelegi, et see on pannud mind natukene elu tundma või mõtlema või niimoodi. No koolis käia näiteks, nojaa, kui saabas jalas on või, või niimoodi jõutud osta, meid oli kuus last, kuuelapseline pere. Ja ikka pasteldega, käisime, pastlad jalas ja valgete nööridega põlvini kinni, jalad ja ema kudus, sukad ja papa tegi pastlad jalga ja ja paslik paigati veel, kui päka või kanna alt läks läbi, kulus, pandi paik pääle sinna mõni nagu suuremaks Zaitsel külmul vahel oli selline, et kolmapasteldega võrdlusmoment tekib teistel küllalt, ega mina siis üksinda pastlaga polnud, väga paljud käisid. Aga, aga sellist rikkust jõukust ei ole olnud. Aga mu vanemad olid väga vaimsed inimesed. Isa eriti kuigi kooliharidust vähe või mis see siis oli küla pool või sedagi poolteist aastat või kaks aastat inimesel südameharidus või, või niimoodi, no ega seda ei saagi õppida üldse nii hirmus kirjatark koledaid. Aga selle koha pealt on mul head vanemad olnud ja mind mõjutanud siis kaunis loodus ja kodukoht ja ja Õhne jõgi ja tõrva, mis on ilus suvituslinn oma järvedega, seal, nii õppijad, kolmas paisjärvel Tikste vanamõisa järve, niiske Õhne jõgi, tantsumägi, pokardi ürgorg, eks see on, on pannud mõtlema, ütleme, luuleraamatut ja täiesti kaks tükki on ilmunud. Et ma olen tahtnud nagu väljendada ennast selles vormis kirja panna midagi ja teha, eks on inspireerinud ka. Ja, ja muidugi see mulgi murrak Hendrik Adamson meeldib ja ja üsna Visnap puhul on murdeluulet Hendrik Adamson hilja ja Nikolai batuurinud. Praeguse aja mees on, on väga hästi kirjutanud, valdab seda teisigi, on niimoodi eeskujuks olnud ja ja nii ma olen siis neid ise ka teinud, katsetanud. Mulgimaal seal on elada kõikjal ilus loodusviljakandev. Laoloogiad metsas, Salotuureni jõuka Eesti talu enam ei olnud, aga saan salsa imminud taas. Sellel armsaks saanud abielus Mulgimaa kus anud puna põski, naiilud, keda tublid Eesti neiu ja vein. Tasa. Püsinud on siin eile meeles lossimäed õrnalt käsikäes armunud on meil lävi ja alloros sääl pääl, loob järv, suve toimub mõnus naerutadas. Kui sul kaasas väikene nii lugeda, siis uisaator põhjuks kosja minnes ei taga. Aastad mööduvad vanaks kartsa aga Mulgimaa sõlme meelde ikka. Elad seal või oled kaugel, rõõmust, särab pisar laugel. Sandervislerita Mulgimaal tuleks roos veel kord tagasi. Ei mind tuuled enam kaugele seal kui siiski õnneliku elu Eskolgaadaks Mulgi neiu, kellel laulu simman laulu Vardi. Lembit Eelmäe, teie haridustee ja näitlejaks õppima minek väärib erilist tähelepanu. Olite te ju ühe semestri õppimas ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas? Mina olen viies laps, peres. No ma ei tea, rätsepad olid nad käsitöölised olid üldse ka natukene, kui, kui võrrelda niimoodi nadolid, haritumad, aga nad olid kõrge natuke. Et nii palliga sai, õppis ameti ja, ja noorimad õppis juuksuriks. Tõrvas õppisid tõrva linna, vanem vend läks Valka vedu, pime ja mina ma vaatan reaalsusele kaine pilguga ja räägime ausalt 40. aastal, kui oli, see juunib. Tere, see oli muidugi meie iseseisvuse vabariigi hävitamine, ma ma tean seda. Aga me saime noorima vennaga kooli minna või haridust, haridus olid tasuta ka? Natuke tõepoolest, ta oli niimoodi, noh. Ja siis õppisime mõlemad nagu edasi ja ma lõpetasin tõrva keskkooli 46. aastal. Isa tahtis, et ma arstiks õppinud ja siis ma üritasin ja läksin ja sain arstiteaduskonda sisse ja ja kõik niimoodi, 46.-st olin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilane, seda aastaks ainult niimoodi. Ma sattusin nagu teise maailma akadeemilise maailm kuskilt sealt, et selline maapoiss, natuke lihtsameelne ja ega see kool keskkurta ei andnud sellist tugevat baasiga. Sõjaaegne keskkool 41 algas sõda, ehk siis kui mina algkooli lõpeta selle sõja tõttu see esimene õpe, pool aastat jäi ära. Me läksime 42. aasta jaanuaris alles käisime keskkooli ja ega seal ei olnud kõik õpetajakohad ka komplekteerida, näiteks keemiaõpetajat ei olnud ja ma ütlen ette, ära. Ütlen ette ära, et oleks olnud õpetaja kui hea õpped. Ega minu Pähe ess võtageemiatega, reaalaineid, matemaatikat, füüsikat või niimoodi ja keemia oligi see, mille pärast ma kevadel arstiteaduskonnast ära tulin. Ma andsin ise avalduse ekspatrikuleerimiseks. Ja kas siis otsustasid tegijad võiks proovita näitlejaks õppida. Kuid mis ajendas teil seda otsust tegema? Kui nüüd Tartust üleminekut tagasivaatena võtta 46, asutati Eesti riiklik teatriinstituut. Nad ja kui ma Tartus seal ta ütelda ei saanud hakkama. Isma uurisin teadmikud kõrgkooli astuda, Eesti riiklik teatriinstituut, hoidku seal ei olnud ühtegi reaalainete eksamid. Ja ma olen humanitaari mees, niimoodi oleksin võinud kirjandust õppida, siis ma läksin teatrikooli ja see, mis kodus tuli kaasa võtta ja kõik olisi, eks südames ja hinges oli olemas kõik palju sellist näite mängulisust. Kodust ja emapoolsest suguvõsast kaasa saadud isa oli mõtlikum, milline meie see ei tähenda, valid sa ja näitlejalehed või niimoodi. Sa pead kuidagi teisiti väljendama, kas kirjutama midagi või kuidagi teistmoodi niimodi. Jaa, aga mul oli raskusi, ma sain siis sinna, mul oli kasvu ja jõudu ja sellist moodi maatööd teinud ja aga ka tagasihoidlik või niimoodi noh peab peab olema sellist heas mõttes agressiivsust, reaalsust või julgust ja sellist mehelikkus maskuliinsus ja ma olin natukene selline, noh, poiss või liiga, Natkusime hundikoera, aga noh. Ega kahetsed? No nii olen olnud, seda läheb ka tarvis ja see on minus sees, eks muud asjad õpid ka juurde näitlemisega, nii ütles üks selline, teine asi või hull, hull asi, mis, mis tuleb? Et näitleja, see materjal ütleme näit Kunst. Igal kunstiliigil on oma materjal, milles ta väljendub, eks ole küll, helid ja värvid ja sõnad ja ja, ja moodi ja kõik, kõik ja, ja graniiti ja nimed, mis näitlejal on, oled sina ise. Niimoodi, ja on ju teada, iga kunstnik valib ja tahab ja peab olema materjal Peab olema hea, ta peab olema väljendusrikas, temast peab saama teha midagi kunstilise kujundi luua ja vormida ja ja näitleja on selleks, sa pead ise seda tegime. Oh jumal, kus sa võtad seda julgust ja ja, ja kui sa oled veel sellises küllalt nii ala kartlikus kodus ja ja ma maal kasvanud ei julge ju ennast avaldada ja väljendada, mul oli teatrikoolis oli küllalt, nii tegemist sellega esimesed kaks aastat hullupööra. Kaardeks panen. Siit, ei leia laas. Pole ühtki Laelasitele. Moidukatsilma ammu lainetena. Vanad tari ise vait. Ole muraka, purjetaja, salda. Vanasti ootama. Ma arvan, et paadid komplimente ei ta kena olnud, kui tal on lausa ebanaine silmapaar ja kui mulle kelmid otsa vaatas, ta teadvuse kaotada. Masina korralikult. Ja siis suurel ookeanil sõitmas. Tänase päeva tee saatekülaline on näitleja Lembit Eelmäe. Lembit Eelmäe Te töötasite Pärnu Endlas kuus aastat ja üle 40 aasta. Olete töötanud Vanemuise teatris. Olete mänginud ka mitmetes filmides ja telelavastuses. Aga härra Eelmäe? Te kuulute nende näitlejate hulka, kes ootas eesti teatris oma aega 20 aastat. Ja võib ütelda küll niimoodi ma tegin sinnamaani nii ühte teist nagu ikka, selline reategija teeb seal natukene ees ja mis ei paista millegagi silma, aga sa oled vajalik seda aut kirjutanud osa mõni miilitsa politsei või, või kes? Aga tahtmine oli nagu ikkagi midagi suurt teha. Kellel ei ole, no iga näitleja tahab teha jumalaid, aga ei ole võimalust. Niimoodi aegu oli igati selline keeruline ka. Ma mõtlen ka poliitilises mõttes, mul oli see võõras või niimoodi, aga pidi nagu minema kaasa selle kõigega ma ei läinud nagu kaasa sellega endagi sellega tekkis selliseid teatrisiseseid pingeid ka minu kui näitleja juhtkonna vahel, mitte minuga üksi, vaid paljudega või noh, nagu ei kasvanud, see parteiorganisatsiooni ei läinud ja seal ja siis oleks saavutanud sellega midagi rohkemat. Kogu aeg tundsin seal, see on nii vale, see on võlts, füsion, aju, teine ja ta on võõras niimoodi ja ei, ega siis ei olnud sellist ka nagu tööd. Ja siis tuli Vanemuisesse Jaan Tooming lavastama põrgu põhjat ja teie lõite eesti teatrilava kuulsama ja nauditavama põrgupõhja Jürka tegelast. Kui mul selline potentsiaal oli ikkagi olemas ja ma olin nagu siis natukene elu ka näinud ja avalikumaks muutunud ja paindlikumaks kõik ja ja, ja kuid Tooming tuli, ta leidis tõesti jahedalt ja küsis, üks imelik seda juhib parteis. Mis oli kuidas, kuidas saab niimoodi. Vaat siis oli nagu loomulik, et sa pead nagu olema oli ju meie rahva kahetsusväärne ja inimesi läksid, olid, sa ei saanud teisiti elada ja ma ei ütle nende inimeste kohta mitte üht halba sõna või kui ta just ei olnud lauskarjerist ja paha inimene ja kasutas seda ära kuidagi niimoodi ja naa küll olid, olid siis olid aeg oli selline midagi, teete Essole. Ja et, et hoida ennast ja säilitada ja nii meie selline ellusuhtumine, vaated elule, inimesele ja väärtushinnanguid ja nad olid nagu tulusid ja ja ühte langesid, siis tal oli tõesti võtta ja siis noh tema oli plaanis Osfalt. Isa ei teinud instseneeringu, mis põrgupõhjast ja, ja mulle ootamatult id hakat vanapaganat tegime sinakat vanapaganat tellima. Ühes proovis, kui me tegime Ernst Enno veli Jonathani novelli järgi Tooming tegi Islise Vabariandine teisi. Ma ei saanud algul aru midagi, mis selgitas, et tal on plaan ja oh, keegi ei uskunud ja ei peagi uskuma asjaga, mina uskusin, et vaat ma seda teen. Tammsaare on Tammsaare. Eetika ja moraal ja ja kaastunne ja kõik kõiku, kus põrgupõhja on, on, on tohutu teos ju. Ja seda oli hea teha, see istus mulle, ma ei saanud ükski proov ükskõikseks jääda, proovi tehes ja ühtegi etendust ei olnud, kus sa oled ja siis tuli see uus teater, sinna jääb kauka jumal 60.-te 70-lt, sinna jääb kauka jumal ka ja selle tegime järgi kohe. Uus teatrikeel ta teenis seda materjali, seda sisu juurde mis ongi teatritegemise ülesanne rikastada autori tekstile, anda uus kvaliteedi ja Oma maniakaalses ja rahaahnuses ja mul oli seda ka nagu ja või kergem teha. Eks mu esivanemad on sealt Karksi kandist emapoolset pärit ja ma olen neid suurtalusid näinud. Onu võttis mind kaasa. Põrgupõhja Jürka roll ja selle lahendused olid uudsed nii mõnelegi tollasele eesti teatrikriitikule. Muidugi ja see nagu ehmatas või paljusid, kas tõesti ja kuidas see võimalik on ja ja mismoodi ja mis juhtus? No mis seal juhtus, sees oli kõik olemas ja ja eks ma olin valmis seda väljendama ka. Ja materjal oli olemas ja Georg Sanderi lavakujundus põrgupõhjal siis see muusikakujundus ja, ja kõikide kulla langes kokku ja loomulikult, kui sa seal siis esineb ja teed eksis, oledki ja ei sellest, sellest oli hea meel. Ma olin ju 49 aastane ju juba, kui, kui tuli. See, ma ei tea, ma arvan, ma olen ääretult tundlik sellise sotsiaalse ebaõigluse ja palee ja ja silmakirjalikkuse vastu ja niimoodi ja põrgupõhja Jürka. Tali lihtsa meelega ütleme need kaks sõnala lihtsameelne, natuke halvustav või niimoodi lihtsamil taia puhus Hansultud valetada või mis, mis valed. Tiina, sa pead õigesti valetama. Enne me rääkisime teiega põrgupõhja Jürka rollist ja uudsest peremehe rollist kauka jumalas. Kuid Eesti teatrilugu teab veel ühte osatäitmist, millega ainult teie hakkama saite. See oli Leonid Brežnevi osa lavastuses magamistoad, mis 1989.-le aastal oma Nõukogude vastasusega eesti teatripublikut lummas. Siis, kui ta välja tuli, see kõik oli nii ääre peal, jala lagunemise peal nagu Brežnevi natuur, sobis, ütleme, kas viia ja siis näoplaan tuli ka. Krimm tuli hästi välja ja juuksed ja ta oli ju selline väga koloriitne kuju ja tema intervjuusid ja esinemisi nähes. Siis sai ta sealt edasi niti, et tõesti, kui esimest korda lavale tulid, aedasid ikka niimoodi. Ma mäletan Estonias, mängisime Tallinnas külalisetendusega väga palju näitlejaid, tuli. Ta istus ja, ja see tekst oli ka hea, muidugi see nende poliitiline, naeruväärne ja valed ja valed ja ja silmakirjalikkust ja ja, ja, ja selliseid mõttetusi ja ja soovunelmaid, mis ebareaalselt ei täitunud, tõsimeeli sellest rääkida. Naljakas. Lembit Eelmäe, teil on olnud õnn mängida Eesti teatris väga huvitavate lavastajate käe all, nimetagem siin siis Kaarel Ird, Linnar Priimägi, Jaan Tooming, Evald Hermaküla ja ka praegune Nipernaadi lavastaja Priit Pedajas. Ja ma usaldan lavastajat ja püüan võtta kõiki niimodi. Kaarel Irdiga ma suuri selliseid asju ei teinud või või kuidagi ja ma ei ütleks, ta tegi mõningaid asju väga hästi. Nipernaadi on romantiline armastusi, loodusi, ilus tükk. Oh jumal, tas Priit Pedajase on suurepäraselt õnnestunud üldse, ta on väga hea ja tugev lavastaja ja mul on hea meel muidugi Jaan Toominga ja Evald Hermakülaga tegime lavastuse. Langesin esimesel sõjasuvel oli ka vägeva Linnar Priimäega ja ma arvan, ükski kriitik Temast kirjutada või hinnad ikka oli midagi läbi näha, midagi sellist. Isiklikku. Linnar Priimägi. Mina ei ütle ühtegi halba sõna, ta tegi hea ja tugeva lavastuse. Ei olnud, see mitte niimoodi oli ja mul on meeles, et kuidas ta nii kuningas Roodest, seal, kuidas ta sai neid üldse seda? Ei, see ei olnud nii, see oli terviklik ja Linnar Priimäe. Meil on siin siin omad teened. Nad kõik tahtsid halvasti kirjutada, ütleme niimoodi välja. Priimägi on omat laadi mees, niimoodi. Ta on väga tark, ta on väga erudeeritud, maailma kultuurilugu on tal ikka nagu peo peal ja ta selline huvid võib-olla ta on, on liiga tark, terav, otsene ja niimodi sousti, ta tegi ka huvitavamad need need mehed, kes on vabad sellisest ühiskondlikust käskimisest. Kuidas on teil praegu rollidega Vanemuise teater? Siis ega ei ole nii palju kui, kui on olnud varem, aga eks ikka ole niimoodi näitlejatel kord vähem, kord rohkem ja ja Nika mõjustab see ka, et aastad teevad oma töö nagu noh, et võib-olla ei ole selliseid näidendites selliseid rolle selles eas või sellele vanusele ta on rohkem nooremate meestega, on need tükid kõik ja väga palju on nagu sellist läänerepertuaari ja, ja palju xenonid ja hakkasin, ma ei tea, mulle ei meeldi need sõnad äksenit ja, ja Baueri diafiilinguid ja nad kõik olla saaks õieti geeliga ütelda või midagi, aga ju ta nii on olnud. Ega me kõike seda nagu ei, ei saa võib-olla teha või lavastused ei näe. Vaata minu põlvkond saanud vanemaks ja lavastajad on ka noored. Nii, meil on oma maailma nägemine, oma arusaamine elust ja, ja kunstist ja kõigist ja võib-olla ei ole sellist mõttekaaslust või kooskõla ja ka muud sidemed ütleme eakaaslased ja kooli kaasa veel kergem või parem teha, kui aeg-ajalt on maise nuriseda, mul on keskmiselt kenasti, ütleme niimoodi. Lembit Eelmäe, te olete näitlejana laval kehastanud erinevaid sotsiaalseid inimtüüpe. Kas te oma isiklikus elus mõtlete ka vahest selle paikkonna peale, kus te elate? Ja ikka mõtlen see vähemalt huvid ta mind väga kohe. Niimoodi ma olen küllalt palju näinud, ma sündisin esimese Eesti vabariigi ajal 40.-le aasta sügisel olin ma kolmeteistaastane, siiski ma tean ühteteist, seal siis tuli aastaks nõukogude võim või niimoodi siis järgmine kevadel teine maailmasõda, Saksa okupatsioon järgi siis uuesti Nõukogude okupatsioon. Täitsa õige on seda selleks nimetada, sest eks ole, kuid vabastasid meid fašismi sõid minut tagasi koju last medise elada, olla uus teine vabariik, ma ei tea, kas nii on õige või korrektne, poliitiliselt. Mina ütlen, ma ei ole mingi poliitik. Ja, ja siis ma jälgin ja vaatan. Ime see oli ime, et see toimus, aga noh, eks ta nii oligi mõeldavad, terve süsteem varises kokku terve nõukogude liit, kuuendik maailmaski, hirmus mõtelda. Et see varises kokku. Tali, nii palee, ta oli nii silmakirjalik ja ta oli nii kole ja jube ja. Ja see pidigi nagunii minema, et me saime seal välja. Ma uskusin seda kogu aeg, et see niimoodi ei jää. Ma arvan, et see oli hea, palju on jäänud teoorias või lihtsalt selliseks teoreetiliseks. Me saime vabaks. Formaalseksime oli väga-väga raske on hakata ehitama uuesti üles kõike. Pingutama, ja asi on selles, et vist läheb põlvkond kaks põlvkonda enne kui me saame lahti sellest taagast, sellest moraalsest taagast, mis meiega on kaasas. Me ei ole iseseisvad olnud ju noh, see see 20 aastat või kaks, kaks esimest vabariigis ei olnud ju midagi välja kujundamata. Ja inimesed oleksid neid nagu mingit paisu tagant pääsenud välja võin. Kust ja mõtlikust ja ettevaatlikkust ja lugupidamist kõige vastu natuke ummisjalu minnakse ja ma ei tea, meie, meie rahva moraal ja eetika, ka see on langenud, on nullil langenud see tohutu ahnus oma kasu üle laipade nii-öelda minek, et saada rabada endale kõige juse inimloomuses, ka on sees igasugused aated, ideed, mis on vajalikud ju ikkagi need peavad olema, meil on neid praegu vaja. Nonii Lembit Eelmäe, meie saate lõpuks ma küsin. Augustikuu on ja veel ees, kuidas te oma suve veedad? Minul otseselt suurt ei ole. Proovi vist, hakkame tegema viiuldaja katusel, et seda muusikali ja seal on nagu rahvast palju, küllap seal midagi ikka teha on. Nagu draamatrupile põhineb see tegelaskond seal niimoodi ka. Ma rohkem nagu, et ei tea. Aasta on veel ees ja. Tänase päeva tee suvekülaline on oma jutud rääkinud. Muusika valis saatesse Kätlin Maasik. Kupli laulis Lembit Eelmäe ning saate valmistas ette toimetaja Piret Trist. Kuulmiseni. Kõigil üks väike ees on kuskile ja muutus. See on laadse eel, kui unelmate sööb see ja meelitab. Üks kuuluda kooli saadasu et oleks Komees. Ta kuskile. Ja muutus. See on laadse eel, kui joone. Ja meelitab see Päevatee suvekülaline.