Tere kena laupäeva enne lõunat. Me oleme taas kogunenud vikerraadio mõnusalt jahedasse stuudiosse. Ümmarguse laua ümber kolm meest. Rein Veidemann, Heikki Talving ja saatejuht Mart Ummelas. Ja August on alanud tõesti palavalt ja seda palavust on nüüd jätkunud juba kolm nädalat, vist, kui ma ei eksi. 50 viimase aasta kõige palavam, juuli lõpp. Samal ajal kui ilm on nii palav, on ilmselt ka kuumenemas Eesti poliitika läheneva euroreferendumi eel. Ja täpselt nädala pärast tänasest koguneb Eesti üks suurimaid erakondi Keskerakond otsustama kuidas edasi, kellega edasi ja alustamegi tänast saadet. Aruteluga selle üle, mis siis ootab ees keskerakonda ja mida Keskerakonna valikud võivad endaga kaasa tuua. Mis arvad, Rain? Ma ütlen kohe ära, et meie, Reinuga oleme kunagi kuulunud sellesse erakonda ja selles mõttes on nagu see meie jaoks natuke lähedasem asi, ehkki samal ajal ma tahaksin kohe tagasi lükata nende inimeste väiteid, kes on ka vikerraadio koduleheküljel vaip on nagu meie Reinuga, oleksime endiselt kuidagimoodi seotud Keskerakonnaga, see on nüüd küll suur eksitus sellest möödas kaheksa aastat, kaheksa aastat. Minu puhul küll ja minu puhul ka. Jah mis ei tähenda, et, et see Keskerakonna asend, saatus ja kõik see, mis toimub. Meile kuidagiviisi korda ei lähe, vastupidi, ma arvan, et see peaks korda minema igale inimesele, sõltumata temas erakondlikust kuuluvusest ja ja, ja seda on ka tähelepandu võid tähele panna, jälgides viimaste päevade pressis ilmunud artikleid erinevate teiste erakondade liidrid, et ja liikmete seisukohavõtte ja ka arvamuskülgedel ilmunud. Aga seda peab küll tunnistama, et et et ma olen Keskerakonna eluerakondliku elu väga lähedalt näinud, seestpoolt näinud ja, ja, ja väga paljud inimesed seal, kes on erakonna liikmed ja, ja kelle kuuluvust ma tunnustanud sellesse erakonda, pea nendest lugu. Ja leian, et nad veavad väga olulist missiooni. Ma elan kaasa tegelikult sellele, mis keskerakonnas toimub. Osalt sümpaatia tundega, osalt ka on, on minus muret ja, ja võib-olla isegi niisugust Siis hoolt ja hirmu, kartust isegi Nende protsesside suhtes, mis on nüüd tõepoolest siis nii-öelda maakondliku kuumalaine kontekstis jälle esile tulnud. Minu jaoks niisugune kuumalaine, kes keskerakonnas Moosund meie mõlema jaoks oli 1095. aasta. See oli muide ka suve algul mäletan hästi, see oli siis juuni algul, kui, kui, kui, kui Keskerakond seisis teelahkmel ja siis pärast seda lindiskandaali Edgar Savisaar teatas, et ta taandub poliitikast ja ja oli tõepoolest väga aktuaalne, seda aastaks läheb ennast täiendama välismaale, nagu mõned teised erakonna juhtpoliitikud on teinud näiteks Mart Laar. Kui erakond oli võrdlemisi problemaatilises olukorras, siis ta tuligi tagasi ja ja võttis USA erakonna esimeheks. Aga Edgar Savisaar, see oli juba siis aasta pärast ja, ja ta tegelikult ei tõmbunud poliitikast eemale ja meil on raske hinnata ja selleks on ikkagi ajalugu liiga noor. Et öelda, et kas tagasi tõmbun oleks tookord toimuma ja, ja ütleme kuskil kaks-kolm aastat laskma erakonnal ise küpseda mingisuguses selgineda mõne teise liidri juhtimisall. Või ikkagi oli see tema kiire tagasitulek. Vajalik ma ei oska. See on igal juhul spekulatsioon ja öelda, kas oleks, aga nüüd olen jällegi teisiti asi paremini läinud enne kui ma heegele sõna annan, ka minul on üks väike mälestus, ma ka enne saadet rääkisin, see oli juba 96. aastal vist, kui oli see kongress või oli see 95. aasta lõpul, ma täpselt enam ei mäleta, kui Edgar tagasi tuli, 96 pidi olema. Ja kui ta tagasi tuli, 95 sügis, oli see plahvatus. Ja see oli ka viimane kord, kui mina ühelgi selle erakonna üritusel viibisin. Ja siis kui just hääletamine oli lõppemas juhatusse ja esimehe kohale, siis ma Küllo Arjakas, kes istus minu ees, ütlesin, et noh, et külla sina kui ajaloolane, kuidas sa hindad seda momenti? Milline tähendus on mitte ainult Keskerakonna, vaid Eesti jaoks, kas selle tulemuseks on see, et Eestis läheb, nagu öeldakse, kaks võitlevat poolt, et Eesti ühiskond jääb endiselt jagataks lepp bimatuks ja ja konfliktseks? Ma ei mäleta täpselt, mida küla tollal vastas, kuid noh, tema valik jääda keskerakonda näitab, et ta ilmselt ei arvanud niimoodi, aga mina millegipärast arvan, et ideoloogia, millega meie 95. aastal välja tulime, 95. aasta valimisteks ehk suure koalitsiooni idee oleks Eestit säästnud nii mõnestki tagasilöögist, mis on hiljem toimunud, kui Keskerakond ei oleks valinud nii selgelt konfrontatsiooni kurssi, omalt poolt ma sellega ei õigusta absoluutselt, nii-öelda paremerakondade tegevust, aga, aga ma ütlen, et ehk oleks Eesti areng läinud veidi teisiti ja nüüd me nii ei tunneks. Noh ütleme me tahame öelda hirmu, aga ei oleks niisuguses ebamäärasesse euroreferendumi eel. Mida sina nüüd riiki arvas, et me oleme nüüd nii kaua? Pikka monoloogi Kellale rohkem mälestusi, tõesti? Suur koalitsioon, kas üldse Eestis võimalik oleks? Noh, remargi korras, ideena oleks, ideena oleks üritanud teised ka ju tegelikult teha ja töökogemus toiminud. Ütlesin, et viimaste valimiste valguses Riigikogus see idi hõljus ka nii tõhus mingil hetkel ju tegelikult kaaluda seda, et siis Res Publica, Keskerakond ja seal oli isegi Isamaaliit, oli vahepeal juba tõusmas valitsusse ja, ja väga pikaks oli see pink venitatud. See ei saa olla. Millal see hetk oli? No minu arusaamise kohas hoida nüüd selle aasta valimiste eel, kui toimusid niisugused sondeerimised erakondade vahel See ei saa olla muidugi valik kauemaks ajaks on mingite ühiskonna jaoks oluliste otsuste tegemise perioodil võib sellise koalitsiooni ehitada demokraatia kannatama ei hakka, valimiste eel võis olla tõesti, aga noh, niimoodi kui portsu kallas kohe pärast viis, kuus tundi pärast peavalitsusele. Tulemusi omavahel kokku said, siis, siis oli selge, et langes, langes ära just. Aga no egi et vana ühiskondlikust kokkuleppest või selle vajadusest, kui, kui oleks seda koostööd olnud varem ja lõppude lõpuks Keskerakond ju jõudis ju ka koostöö Reformierakonnaga kuigi nii-öelda olude sunnil ja mitte niivõrd oma algatusel kui selle tõttu, et Reformierakond lihtsalt ei saanud ülejäänud kahe partneriga hakkama. Pragmaatiline koostööd, nii et see on hoopis hoopis midagi muud kui selline selline suur suur ideoloogiline, suur koalitsioon, see oli lihtsalt lühikeseks ajaks ette nähtud pragmaatiline, kus mängisid oma rolli isiklikud solvumised ja mingid muud asjaolud. Kadri-Ann seal kõike praegu veel ei tea. Aga no kaua minevikus sorima ja räägime nüüd sellest, mis nädala pärast tuleb. Saarel on, pakkusid välja ühe huvitava variandi. Et sellest kolmest kõige tähtsamast resolutsioonist, mis peaksid järgmisel laupäeval Tartus Vanemuises hääletamisel pandama, tegelikult üks võib isegi ära langeda. Jah mul mingi Mul on tunne jälle varasemat kogemust võib olla emotsionaalne, kõhutunne. Ütleb seda, et avalik arvamus on ikkagi nii tugevalt praegu. Mitte ärritatud, aga erutatud olekus, et et et võib-olla just nimelt Edgar Savisaar teatas oma positsiooni keskerakonnas? Jaa, jaa. Võib-olla ta siiski just nimelt kongressi endas, kui ta on aru saanud, et ega avalik arvamus ei lase Keskerakonnal niisama heegeldama hakata või mingisugusesse täielikku äärmusse langeda sest viiks erakonnana Nende sisemise lõhestumise, nii et, et Savisaar siiski Tuleb oma kõnes, mida tal on tunda praegu antud nagu Peeter Kreitzberg viitab tema kolme minuti asemel, et ta selles kõnes võib siiski esile tõsta, kaks olulist resolutsiooni tähendab taandada selle kolmanda, seal ei resolutsiooni jätta vabaks hääletamise ja teine siis tõepoolest anda võimalus nende selgeltjaht toetajatele oma seisukoha väljaütlemiseks, kusjuures ta kindlasti esineb väga hästi, ma ei kahtle selles. Edgar Savisaar on suure pärane kõnemees ja kõne isegi oma kõnekirjutajad on ikka neid isegi teinud. Ja, ja ta on ka ikkagi nii palju seda poliitilist vaistu, et ma miskipärast arvan, et, et et ta kasutab võimalust ja näidata seda, et et see valik on ajalooliselt niivõrd otsustav, et siin peab jätma inimestele Endale otsustamise vabaduse. Ja, ja teiselt poolt siiski Häälestama inimesi positiivselt. Tulevikuvalikust. Ja oma seisukohta välja ei ütle või ütle, ütleb välja või kujutan ette, ma ei tea, kas ma tohin spekuleerida, sanktsioon spekule avalikustama. Ema arvamuse laua taga ja seetõttu arvata võib aga tundes tema niisugust kõnemehe potentsiaali, ma usun, et ta esitab seda kui väga raskelt tema sisemusest tulenevat Tullu tullu otsust ja ma usun, et sa tuledki temalt raskelt, kuigi väga paljud võivad tõlgendada seda teatud niisuguse mängu elemendina, aga aga. Kuskil tõepoolest aastate tagusesse minevikus olnud mitmel korral Edgar Savisaare läheduses, kus ta neid valikuid need otsused on teinud ja ta on tõesti öelnud, et ma ei tea, ma tõesti ei tea, mis, mis otsese ma pean sel hetkel praegu tegema. Ma näen seda, kui raske tegelikult on, mida see endaga kaasa toob, ma näen neid ohtusid väga selgelt, aga teiselt poolt Teiselt poolt ma näen ka, kui oluline on siiski langetada teistsugune otsus, nii et üldiselt ma olen tema sisepiinu väga lähedalt näinud ja ma arvan, et ta on tema ees väga tõsiseltvõetavad. See ei ole mäng, ma, ma tahan kaitsta, aga antud juhul Edgar Savisaart praegu nende rünnakute eest, mida mõnikord mõned ajakirjanikud ja teised poliitikud on teinud. Ma tean, et inimesena ta tegelikult on, kõhkle, kõhklev teatud hetkeni. Kuigi mul on jah, ühest intervjuust Ma ei mäleta, kas oli mis idioonil Eesti Ekspressis, nii jäi mul niisugune mulje, et ta võib ise öelda, et tema hääletab vastu. Aga ma ütlen, et see oli minu intervjuu tõlgend tõlgendusi. Mul on selle tõlgenduse, lugesin ideoni seda intervjuud ekspressist väga tähelepanelikult, kus Savisaar teadis. Kõne valmis juba mis, mis tõesti natuke, see, kuidas teen, küll ei, kongreetselt hääletab, jääb ju tema enda isiklikuks asjaks kõigi asjasse, seda asja niikuinii keegi teada ja kuidas hääletab, kui kui kongressil niimoodi ja ütleb selle, siis see on ka mingisugune jah, tähendab, minu jaoks ongi see probleem, et miks, miks seda tehakse, ma olen nagu natukene aru saanud, et tegelikult on, see käik on küllaltki kaval ja asetanud teatavasse kahvlisse valitsuse. Me näeme, kui närviliseks on läinud Juhan Parts euroküsimuses, kuidas ta käitus, euroskeptikute ka tähendab, mingil määral on ju see Kato juba tulemust andnud, näeme, kuidas on pingestunud, eks ju üha rohkem suhted ju koalitsiooni sees. Nii et selles mõttes Edgari ebamäärasus on andnud teatavaid poliitilisi plusspunkte keskerakonnale. Nüüd aga on küsimus selles, et kui kaugele võib sellega minna, eks ju laupäeval järgmise lause Päeval tuleb nagu ikka mingi otsus langetada. Ja pärast seda enam tagasiteed ei ole. Ükskõik siis mida Keskerakond otsustab, eks ju, eriti kui ta otsustab, eks ju, minna noh, ütleme eurovastase loosungiga euroreferendumile ja seda enam ei ole talt sealt tagasiteed. Muuseas. Sellest loobumisest otseses sõltub pääs Liberaalse internatsionaali, sellepärast et kui see oli nüüd vist kolm nädalat tagasi, millal seal Londonis arutati, siis võeti Keskerakond Liberaalse internatsionaali liikmeks tingimusega, et et te toetate Euroopa liidu laienemist, laienemist. Ja Eesti ühinemist selle nurga tunnistage nüüd ausalt. Kas tõesti Keskerakond on siis liberaalne partei selle sõna? Globaalses tähenduses? Ma ei ole Keskerakonna oponent, nagu ma juba siin sissejuhatuses mainisin. Niisamuti on olnud mul isiklik side ka sotsiaaldemokraatidega ja ma minu esimene partei Eesti taas ides järgselt ajal oli Eestis sotsiaaldemokraatlik partei. Ma olen kogu aeg näinud seda olukorda, et Keskerakond on jätnud kasutamata võimalust just nimelt paremtsentristliku selle nishi ülevõtmiseks. Ja tegelikult just nimelt seal Vasaktsentri vasak vabandan, vasaktsentristliku paremtsentristliku on meil pungil pungil pungil vasaktsentristlik Kui niši ja, ja siin on väga palju olnud varasematest aastatest ka neid isiklikke noh, probleeme, Marju Lauristin ja Edgar Savisaar, nendel on olnud ütleme, vähemalt poliitilisel pinnal ja poliitilise kultuuri pinnal väga tõsiseid fundamentaalseid lahkarusaamu mis ei ole võimaldanud olnud näiteks mõõdukatel oma aiast mõõdukatel läheneda keskerakonnale ja vastupidi ja nende koostöö opositsioonis ja koalitsioonis ei ole üldse olnud, aga ka opositsioonis on olnud väga väga kesine. Samal ajal aga tegelikult Eesti poliitilise maastiku silmas pidades ja ühiskonnaelu arenguid silmas pidades. On lastud mööda siiski juba 99. aasta teisest poolest väga suur võimalus siiski normaalse poliitilise paradigma väljakujunemiseks Eestis, mis oleks seisund tõepoolest kahe väga selgelt konstrueeritud või loodud või esitatud ideoloogia. Noh. Väljakujunemiseks mis oleks loonud inimestele, kes teevad valikuid väga selgeid valikuvõimalusena, neid ei ole praegu üks tõepoolest nagu Heiki ütleb, et tahab mind, mis asi seal liberaalsesse internatsionaal oli ja samal ajal ega erakordselt kirglikult kaitseb astmelist tulumaksu, mis kahjuks põrus nüüd läbi, eks ole. Ma ütlen, kahjuks minu seisukohad kahjuks ja, ja teine mida on, on ka sotsiaaldemokraatlikusse internatsionaali, sotsialistlikku internatsionaali kuuluvad Mõõdukad on samal ajal kogu aeg nii-öelda talansseerinud ja, ja, ja siin siseriiklikult niisugust tsentristliku paremtsentristliku sellist mõõduklust harrastanud, et erakordselt segased signaalid lakkamatult üks suursuma Doha, mis, mis meie nii-öelda poliitilist elavda mängitakse, siis meid mängitakse, mängitakse liidrite peale ja Athock ehk siis teatud korraks selleks otstarbeks kasutatavate loosungite peal populism ja liidrid. Ja see on meie tindi ja seda ütleb Rein Veidemann, kes on meil poliitikaanalüütik, mida siis lihtne, tavaline igapäevast tööd tegev inimene peab ütlema selle peale, kuidas tema peab siin mingit selgust saama ja tema, tema valib niimodi. Ma pole need erakonnad, kes on oma nimes sotsiaaldemokraatiat kasutanud või, või väitnud, et kaaluvad selle kasutusele võtmist, on praeguses riigikuust väljas või üldse olla. Või noh, piiri pealt ja, ja nüüd ma tahaksin öelda ühte asja, tähendab mispärast ma siiski kahetsen, et Keskerakond ei ole võtnud seisukohta selget seisukohta? Euroreferendumi küsimuses on see, et sellel erakonnal vaatame tema elektoraadi ja valijaskonda. Tal on ju erakordselt kõrge nii-öelda mõjutamise võimalus olnud. Võib-olla ei, ei ja, ja see seejuures praegu, kui raskelt läheb Res Publical, kes on ju pidevalt sattunud igasugustesse afääridesse ja kelle kelle, kelle nii-öelda asend meie poliitilisel maastikul on praegu ilmutamis langustrendi juba ei ole seda autoriteeti ütleb, et Keskerakond on selle ära kasutamata jätnud ja ja tegelikult nüüd segadust ainult suurendanud. Närvi läinud. Fääridesse satuvad kõik erakonnad, kaasa arvatud Keskerakond eelnõudes panovi, kohtlane. Seda küll jah, nii, aga, aga räägime nüüd siis, mis laupäeval edasi saab, seal nagu saab jah, ütleme siis valimistega mitte ainult euroreferendumi resolutsiooniga, vaid ikkagi. Praegu sellest räägime, tuleneb juba sellest, eks ole, et üks kandidaat Keskerakonna liidrikohale, Peeter Kreitzberg on nüüd ikka üsna selge seisukoha võtnud ja, ja ta on viimastel päevadel teinud väga olulisi analüüse Keskerakonna aseesimehena. Teerinud olukorda keskerakonnas, muide kommenteerinud Keskerakonna siis võimalikku tulevikku erinevate otsuste revolutsioonide juures ja näidanud skisofreeniline seisundit, mis on, millest me praegu siin räägime, nii et tegelikult me räägime natuke Peeter Kreitzbergi sõnul tema kommentaare. Ja nagu Küllo Arjakas eile kommentaaris viitas, peasekretär ja ka infosekretär Andis mõista Peeter Kreitzbergi šansid tulla valituks Keskerakonna kongressil. Noh eeldan ka, et ei ületa kolmandiku, et seda, seda on, kui ta on ise ka. Aga peab temale tunnustust avaldama, et ta on selle eest, et ta on, siiski tundub väga selge alternatiiv esile. Ja selles mõttes nüüd kogu see erakond nii vali sisevalimistele minnes. Minus äratab siiski või ma rahul sellega, sest et mul on väga palju võrdlusvõimalusi olnud Põhjamaade ja eriti Soome näiteks Keskpartei valimiseelse olukorraga, see, et tulevad erinevad kandidaadid välja, see on ikkagi meie demokraatiale kasulik, tähendab, ja kui nad tulevad selgelt välja, kui Kreitzberg teatab, et ta loodab mikseri häältele, kui teatatakse seda, et juhul kui tema tuleb valituks, siis tema meeskonnas on Siiri Oviir ja mikser. See, vaat niisuguste asjade arutamine, nende väljatoomine. See. Ma tahan instance, ma tunnustan seda. Arvad, et keskerakonnas on tänaseks juba nii palju siseparteilist demokraatiat, et see ei too kaasa jälle sedasama, mis 96. aastal, et osa inimesi muutuvad paarijataks erakonnast. Vähemasti diaKreitzberg ühes intervjuus ütles, et erakonna esimehega ei ole tal ju viimased poolteist kuudest praktiliselt mingisugust kontaktis olnud, vaid on isegi laboris inter. Ja mitte ainult tema, mitmed teisedki juhatuse liikmed, kellega mina olen lävinud, on kurtnud seda, et et et juhatusele laekuvad nii-öelda valmis otsused juba ja, ja, ja, ja siis need on mingi sisering. Näib küll, et keskerakonnas on ka vist seesama häda vaevab mis, mis on olnud mõnes teises erakonnas varem, nii ma enam ei ole nii kursis, aga, aga isamaaliidus oli, oli, oli, ma ei tea, kuidas praegu Res Publicaga on ikka igas erakonnas, nagu kipub olema mingisugune üks, kaks või kolmest isikust koosnev sisering, kes on siis kes siis ümbritseb seda liidrit ja kus, kus siis tehakse mingisugused mingisuguseid eriti salajase plaanid, mis siis millega minnakse juba juhatusse, juhatus volikokku ja need on nagu valmis otsused, et seal nagu niisugust dialoogi nagu ei arendata ja otsuseid ei muutu miskipärast enam volikogu tasandil ja siis nad viiakse ka kongressil, ehk siis nõndanimetatud jutumärkides juhitavad. Kraad kangem ekraan? Ei au muidugi mina, Eiki, nüüd Uudisteagentuuri inimesena ikkagi arvan, niimoodi suhteliselt emotsioonivabalt ütleme, meil on võib-olla rohkem emotsioone selles küsimuses, kui peaks. Aga mida sina kõrvalt vaadates arvad, kas keskerakonda ohustab järjekordne? Noh, ütleme pragunemine? Nojah, tähendab vist? Kreitzberg ei ole vist esimest korda ju. Esimene kandidaadid on üles seatud. Aga seekord on asi nagu nitel. Ma ei ütleks sõnamäng, aga, aga tõsisem, teiselt tiivalt seatud vastaskandidaat nõmmeorganisatsioonina Ma oletan, et see on vist marginaalne nähtus, aga. Erakonna lõhenemist millegipärast siiski hästi ei usu. Märi päris arenguparteis stsenaarium, mingi killu eraldamine, nii kild killu eraldumine. Olla kõne alla tulla, kuigi Kreitzberg on isa nüüd ju ka päris viimases intervjuus, eks ta ütles, et noh, kunagi ta teatas, et ei välista lahkumist nüüd ühes viimases intervjuus andis mõistetud referendumini referendumi tulemuseni. Ühes intervjuus ta ütles seda, et kui maikuu sees kirjutas alla sellele Euroopa liidu pooldavale paberile 16 inimest, nende seas kõik eelmised Reformierakonnaga kosunud vali ministrit, siis ühes intervjuus ta ütles, et osa neist on juba hakanud nagu sellest tagasi tõmbuma. Ta on viidanud enam-vähem selgelt, et küsimus ei ole mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka selles, kas toetada Savisaar või mitte. Nii et kui sealt juhtub keegi ära minema, siis ma ei usu, et see seltskond väga suur Sobolev. Sellepärast et on ju teada, et uue partei tegemine tänapäeva Eestis on väga keeruline praktiliselt praktiliselt võimatu 1000 häält, eks raha, raha kusagilt ei ole. Riigieelarvest raha selle kohtades praktiliselt vist ei saa, sest see läheb keskerakonnale näiteks siis on vist niimoodi, et ma ei mäleta, kuidas teil arengupartei. Arengupartei Ingitses ikkagi enam-vähem nii kaua kari fraktsioon oli Riigikogus ja sealt oli see see raha või lootus seda saada. Ma ei tea, kas seda lõpuks kätte saadi või mitte iganes igaveseks. Saada koonderakonnale ja Rahvaliidul olidki olnud 99. aastal valitud, riigikogus olid ka mingisugused rahalised probleemid tänu sellele, et ühes nimekirjas pärast jää, nii et uue erakonna tegemine on üsna Ja pealegi ei tunnista rahastajate ültse sellisele ideoloogiale Eestis. Ma ei näe selliseid metseene kes hakkaksid sotsiaalsele õiglusele raha andma minna. Minna ülem on liituda mõne teise erakonnaga. See võib sellele liituja poliitilisele karjäärile küll mitte eriti halvasti mõjuda või eriti hästi mõõda, sellepärast üldjuhul selliseid erakonna vahetata. Karjäär on jäänud üsna lühikeseks. Nii et. Suure tõenäosusega, kui keegi otsustab lahkuda, siis võib see tähendada ka poliitikast üldse lahkumist ja sellesse otsuse tegemiseks peab olema juba noh, üsna suurt julgust. Nii et. Emotsioonid tõusevad, emotsioonid on olemas, pinged jätkuvalt, aga kas nüüd just päris lahkumiseni Keskerakonnast massilisi lahkunuid selles julgen kahelda. Minu sisetunne ütleb, et et Eesti euroreferendumilt ja tuleb Viimane viimane küsitlus. Mida ma näinud olen, siis oli küll juunikuu küsitlus ütleb, et nendest inimestest, kes on kindlalt otsustanud minna 65 protsenti hääletab poolt, seal peab noh, kaks kolmandikku. Ja, ja, ja see skeptilisem pool võitjate pool nad ütleme nii, varasema praktika kohaselt näed, nad lihtsalt löövad käega ja ei lähe valima ja seetõttu pääseb mõjule nende aktiivsemate ja linnades, eeskätt linnades olevate inimeste hoiakud linnades on, aga ma juhin tähelepanu sellele, et juhin tähelepanu sellele, et sõltumata sellest, missuguse profiili on võtnud, ütleme siis valitsuserakonnad ja eriti juhterakond, Res Publica. Praegu on, on lisandumas mitmed avalikku arvamust mõjutavad hoopis teised niisugused tegurid. Ja ma eilsed lehed tõid ära, et praegu on valmis saanud väga ulatuslike nii-öelda siis telemõjutamise vahendid, mis on niisuguses meile võib-olla isegi lähedasema stiilis pool irooniliselt, eneseirooniliselt, aga samal ajal ütleme meie sisejulgust sisendavalt, et ühes liidus on hakkama saanud tühja, saame ja peksame sellega laiali ütleme sellega ära, tähendab see roll eestlastele tegelikult iseenesest istub ja kui nüüd ütleme siis nii avalik-õiguslikud avalik-õiguslik kui ka siis kommertskanalid, kes vist liituvad ka sellega tulevad selle mõjutusfooniga kaasa, et niisugune ütleksin lihtsustatud ajupesu, mis praegu siiamaani on olnud ja kui see taandub ära ja pealegi ma väga loodan, et ka valitsusjuht ise hoiab väga madalat profiili. Sest et mitmed arvamus või uurimused on näidanud seda, et, et parts ei, partsu esinemised ei veena, vaid, vaid vaid pidev tekitavad pisut konfliktsete olukorda, et ta peaks hoidma madalat profiili, et seetõttu see ja tuleb siiski ja nüüd selles olukorras ikka keskerakonnale tagasi tulles. Muidugi teiste erakondade ähvardused ja Keskerakond jääb isolatsiooni. See seda meenutades peabki oponenti abki. Ta peab jah, aga asi on selles, et ka varem on kogu aeg harjutud ühelt võtate, diagnoos, isolatsioon isolatsiooni, samal ajal Reformierakond oli just nimelt see, kes Keskerakonna veel suhteliselt edukalt võttis valitsemisohjad üle ja, ja nii et see ei ole mingisugune noh, niisugune ähvardus ja sellega ei, kaugele ei jõua. Küllaga. Oletan, ma, et, et Keskerakonnal, ütleme siis nii-öelda ja järgses Eestis eurojajärgses, Eestis saab olema niisugune noh, tähendab siis järel kontrolliv ja pidevalt, et noh ütleksin siis Eesti huvisid võib-olla rohkem esile toov roll ja mis sellest halba saab? Ei selles ei ole midagi halvaga lähtuda. Siis ma ikka lähtun eeldusest, seda tuleb. Ja ja, ja, ja ma ikkagi lähtun eeldusest, lähtun lootusest. Et võetakse vastu see resolutsioon, mis jätab lahtiseks, lahtiseks ja, ja ma arvan, sellepärast et kui vastu võetakse resolutsioon, mis, mis ütleb ei, siis on, siis on olukord Vaata mina minu jaoks ongi just küsimus selles, et kui peaks vastu võetama resolutsioon, mis ütleb ei siis millised on need põhjendused, millega sel juhul Keskerakond oma valijatele põhjendab sellist otsust. Mis on need argumendid? Me oleme kuulnud nende euroskeptikute siin noh, tuntud euroskeptikute argument, munakive ei tohi enam, panin oma no igasuguseid selliseid naljanumbreid ütleksime niimoodi. Aga milline on siis suurima konna selline kaalukas argument, miks, milles on siis asi? Noh, me oleme lugenud lehtedest, no ütleme, tavaliste eestlaste hoiakuid, miks nad ei taha, noh, see on ikka see, et ühest liidust teise liitu ja nii edasi sellega ei saa ju Keskerakond välja tulla, ta ütleb, et ühest liidust teise liitu selleks et see oleks ju naeruväärne, naiivne, seal peab olema siis mingisugune vägagi kaalukas põhjendus. Ma tean, et Edgar Savisaar on otsinud tema kevadiste kirjutiste põhjal alternatiivi selles, et me lükkame edasi mitte niivõrd selle selles mõttes, et me üldse sinna ei lähe, vaid et me lükkame nagu selle otsustamise edasi, et me ei ole nagu selleks veel küpsed, et Eesti ühiskond ei ole nagu valmis, et me need ülesanded, mis meile Euroopa liidus nagu kaela tulevad, on, on meie jaoks veel üle jõu käivad. Sul on õigus mulje, aga see me ei vaata. 12 aastat näinud. See ühiskonnas omas mahlas, nüüd läheb vaja meil ikkagi seda tugevat nii-öelda Euroopa ühiskonna survet. Ja teisest küljest mina olen kogu aeg oodanud, et miks siis paremerakonnad ei esine euroskeptilised tegelikult ja, ja noh, Reformierakonna jaoks on Euroopa liit palju suurem tont, vabandage väga, kui Keskerakonna sotsiaalhartaga näiteks sotsiaalhartaga, maksusüsteemi ühtlustamise ja kõige muuga. No tähendab, maksusüsteemiga on, astus ju meil vist põhiseaduslikku lepingusse panna selliselt, et maksuküsimused tuleb võtta vastu ükshäälselt. Et seal seal seal ei kehti, see kvalifitseeritud enamuse nõue. No aga esialgu on see moratooriumi ainult 2009. aastani maksuküsimustes, eks ju, ei tea, mispärast seda hakkab toimuma, aga seda olen ma ka siin korra välja öelnud. No kuidas me saame öelda midagi 10 aastat ette maailmas, kui me vaatame 10 aastat tagasi maailma, missugune ta siis me näeme, et, et ei saa tänase päeva oma isikliku tarkuse pinnalt selliseid asju üldse otsustada. Küsimus saab olla tõesti selles, kas me oleme protsessis sees või? Me oleme mingist protsessist väljas. See on Eesti valik tänasel päeval ja minule hirmsasti ei meeldi ikkagi see, kui ka ajakirjanikud kirjutavad, et vot, et noh, lihtne inimene peab saama vastuse oma küsimusele, mis tema võidab või kaotab, Euroopa liitsuhkur läheb kallimaks. No vot a la seda eksivad, aga noh, mina olen mõelnud kõik asjad läbi. No minul ei ole ühtegi küsimust sellega seoses, minul isiklikult ei mõjuta see mitte kuidagimoodi positiivse sega negatiivses suunas, ei ole ühtegi küsimust. Ma ei tea, ma ei, ma ei oska öelda, võib-olla noh, ettevõtjatel on küsimused, aga, aga see ei ole ju ka lõppude lõpuks Euroopa Liidu küsimus, see on küsimus meie valitsusele, meie oma võimukandjatele, eks ju, me teame ju väga hästi, et ega siis meie valitsuselt ei võeta otsustamise õigustega vastutust ära sellega, eks ju, kui Eesti sinna läheb, milles protsendiliselt ei võeta, teatud teatud osas me peame läbi rääkima, aga me peame ju praegu absoluutselt igas sfääris läbi rääkima. Ega me ei saa ju maailmas mitte midagi teha, eks ju. See meenutab mulle veidikene seda omaaegset diskussiooni surmanuhtluse kaotamise küsimuses. Rahva enamik oli ju tollal sellele vastu eksinud. Aga kas me saame tänasel päeval öelda, et see oli vale otsus? Ei saa seda öelda, aga see oli üks samm selle selle lõimumise suunas, eks ju, see on paratamatu lõimumise suunas selle maailma kokkutõmbumise suunas, kus me peame arvestama selliseid, selliseid noh, ütleme üldinimlikke niisugusi omaks võetud tavasid ja reegleid, eks. Tähendab, see on ka praegu küsimus sellest. Aga teisest küljest nüüd kuna kuna ma juba mainisin seda valitsuse valitsuse rolli kogu selles protsessis ja nagu ma ütlesin, ka, eksju noh, ütleme peaministri teatav niisugune närvilisus annab tunnistust ikkagi sellest, et võib-olla meie omavalitsus ei ole päris selgelt veel endale või selgeks teinud, mida tähendab see Euroopa liidus. See on ka, ma olin vist paari nädala eest siinsamas laua taga ja ja isegi andsin vihjeid valitsusele, kuidas ta saab nüüd oluliselt näidata, et ta on tõesti eesti vabariigi valitsus, tal on täielik mandaat, mille ta on omandanud, on see, et ta ta tõesti deklareerida, et et just nimelt selle lihtsa inimese seisukohalt, keda huvitab, tähendab see üksikküsimus, et, et Eesti valitsus loomulikult jätkab kaitse eestlase ja Eesti Eesti vabariigi kodaniku kaitsmist, et, et ta ei ole võtta ei lüko vastutuste nüüd sinna kaugele Euroopa Liidu peale, vaid vaid kõik need hirmud, lootused, ootused, mis igal Eestis elaval või siia sündival inimesele tekivad. Need lahendatakse siin ja, ja, ja, ja, ja valitsus selles mõttes võtab täieliku vastutuse, seda võib-olla ootab, aga muidugi võiks ebalased diktides. Paned ise Euroopas, lähevad minema, võtavad raha taskud täis ja lähevad, jätavad meid siia ja mis me siis teeme? Mina olen ka niisugust seda tõlgendust. Suure tõenäosusega see sinu poolt pakutud selline deklaratsioon tuleb vist 25. augustil, kui riigikogu erakorraline istung Euroopa euroopalli euroop. Paco liitumise tagajärgede väga meeldib, kui ta tuleb suure tõenäosusega kui me jällegi vaatame ajalehte ja noh, nende toredate tublide tööinimeste arvamusi, kes on kinni püütud heinakaarel või, või laudas või traktori roolis ja kus nad siis ütlevad, eks ja miks nad on umbusklikud Euroopa liidu suhtelises, nad ütlevad, no näed, ei ole mul elu läinud paremaks siin nende 10 aasta jooksul, eks ju. Miks ma peaksin sinna minema, tähendab, see negatiivne hoiak ju ei ole tegelikult mitte Euroopa liidus, vaid oma elatustase elatustaseme suhtes ja selle suure ebavõrdsuse suhtes, mis ikkagi eksisteerib jätkuvalt meie ja, ja noh, ütleme naaberriikide elatustaseme, seesama Soome turistide tullu siia eks ju, ligi kaks miljonit Soome turisti aastas, kes noh, kõik enam enamik ju vanemad inimesed, kes noh, tõesti elavad hästi, tunnevad elust rõõmu ja mõnu ja kasutavad kõike selle hüvesid siin loomulikult see tekitab ühes eesti vanemas inimeses ju kibestumist. Aga, aga noh, ma, ma ei saa kuidagi aru sellest selle inimese hoiakust, kes siis ütleb, et noh, et, aga, aga jäämegi sealt välja ja virelema nüüd siin edasi oma oma probleemidega oma Partside ja Paltsidega edasi ja Vaherite ja, ja ma ei tea kellega ja noh, see on nüüd selle valitsusega ka varasemate valitsuste ämbrisse astunud inimesed ja poliitilised ebaõnnestumised ega siis vabandage väga, see kuidagi meie elu nagu toredamaks ei tee, siis meie Kivirähki saab ainult uut materjali kirjutamiseks püüd. Püüdkem siis nüüd natukene seda oma nagu sellist, noh, ütleme kibestumist ja rahvuslikku piiratust ületada ja avage Avagem needsamad väravad, mis me oleme majanduses avanud, avage oma meeltes need väravad. Küsimus on pigem selles, et, et tuleme oma sellest Metsa metsatalust välja ja, ja tuleme tee peale ja vaatame, kuidas mujal inimesed elavad ja püüame ka samamoodi elama hakata. Noh, minu minu jaoks on see probleem just selles või noh, see niisugune emotsionaalne hoiak just see, millest ka Eri Klas kirjutas oma või noh, intervjuu, kus rääkis, et noh, vot see on see, see probleem. Aga, aga noh, kuna me juba sümpartsiste parts ust rääkisime, siis siis see maksuameti ümber toimuv ma lugesin täna pühapäevalehes vist on selles mitte pühapäevalehes Panther laupäeva lisas, on ju pikk intervjuu võlumite intervjuu vaid Annely viimase kirjutis Tõnis Paltsi, seda ma tahaks loota, et see ei ole suhtekorraldusfirma poolt kokku pandud. Et see annab dast küllaltki niisuguse toreda ja inimliku pildi, kuid samal ajal samal ajal mis on seal kõige tähelepanuväärsem, on, on see, mis on olnud kõikide Eesti poliitika. Ütleme nii, sihukeste konfliktide skandaalide taustal on see, et inimene võib olla suurepärane ärimees, võib olla suurepärane inimene, aga ta ei ole kuigi hea. Ärisõda vist poliitikasse laenutele. Ka peaminister partsu kohta, et ta oli suurepärane riigikontrolör, aga, aga kas liiga vara või liiga toorelt peaministriks saanud? Poliitiku roll poliitiku rolli ei ole mitte see, et sa oskad, nagu öeldakse, äri teha, et sa oskad osta, müüa ja, ja jääda kasumisse, poliitiku roll on tihtilugu jääda kahjumisse, sest sa ei esinda mitte iseennast, ega sa ei esinda oma grupi huve, vaid sa pead esindama kogu rahva huve ja sellises olukorras tuleb teinekord ka teha poliitikul kahinguid ehk loovutada vigureid, aga mitte kogu aeg püüda vigureid korjata enda enda kätte. Ja näiteks sama Sõerdi juhtum, mis ma absoluutselt ei hakka väitma, et maksuametis ei oleks korra lage või, või et, et seal ei toimuks asju, mida me heaks kindlasti ei kiida. Kuid teisest küljest ehitada. Ühes niisugune noh, ütleme kaagi küsitava väärtusega konflikt praegu ka näiteks sellesama euroreferendumi eel, mõeldes järgmise aasta eelarve aruteludel, siis siis ükski mõistlik poliitik ei oleks hakanud õõnestama oma jalgealust. Sellise käitumisega. Kaks nädalat tagasi, kui ma siin istusin, sinu koha peal oli Sulev Valner, siis ma noh, niimoodi viitasin, et ma ei usu, et, et see samm ei olnud kooskõlastatud koalitsioonipartnerite ja muudega, aga nüüd selgub, et ei olnud jah. Ei olnud ja ja, ja see, see jätkub siiamaani ju. Rahvaliit. Et üleeile vist kutsus Sõerdi enda juurte fraktsiooni ja pärast seda esitas avalduse esines avaldusega, mis oli Balsi suhtes väga kriitiline. Nii et. No mina eksisin, ma ei oleks uskunud, et, et see asi on niimoodi, et me valmistume, Anneli Ammas muide, Canal kirjutab ühe väga Tähelepanuväärse lause veel Tõnis Paltsi või Paltsu kohta. Et Tõnis Palts kardab näida nõrk. Ja vot see on üks, üks selline asi, mis alati tekitab, tekitab minus niisuguse tunde, et noh, et inimene, kes kardab näida nõrk, on tegelikult mõnes mõttes nõrk. Mina tunnen, mul on olnud mitmeid kokkupuuteid Tõnis Paltsiga ja see, mis ma võin ka öelda tema inimese kohta, on see, et ta on üks Jaanus Saaremaa mees aga, aga see sugugi ei takista mul väljendamas täiesti kindlalt oma seisukohta, et see oli üks eks kahetsusväärsemaid poliitilisi ämbreid, mida ta nüüd, millega ta nüüd hakkama sai ja, ja ma ei välista, et see on lumepall, mis, mille ta veerema lükkasin, mis tegelikult, või bumerangi lumepall, mille alla valitsuskoalitsioon ja selle juht partei ise võib jääda. Arvestades neid asjaolu, mis praegu on, on meile teada siis peadirektor Sõerd halduskohtus saab võidu, teda õnnistatakse tööle, tekivad jällegi skisofreeniline olukorrad, kus siin vahepeal olid kantsleritega, kus mitu kantslerilt korraga istusid kõrvuti kabinettides, ühesõnaga täielik tsirkus Barcelonas on, antakse sellele Eesti poliitikale ja me, me, me saame suurejoonelisi vaatemänge. Ja siis nemad muidugi praegu üritavad kiiresti tolliametit ja maksuametit ühendada, et lahendada see piinlik olukord, milles on seatud praegu tolliameti peadirektor, kes on teemaksuametimaja seal, aga see jälle ei lähe läbi, sest see selle ees on riigikogu. Ja siis nad peavad arendama seal jõuvõtteid, mis, mida nad on kogu aeg nüüd viimasel ajal teinud ja mis on paksu verd tekitanud sisse on läinud vastu nende põhilausele, mille käisid välja enne valimisi, et opositsiooniga intensiivset koostööd võtta, nende arvamusi ja ettepanekuid arvesse ja samal ajal on tulemas umbusaldushääletus Paltsile. Juba Nestori avaldused, Mõõdukate avaldus, Keskerakonna konna küsimused. Kas nad saavad aru, missuguse lumepallina veerema? Vabandan, no ja mitte ainult opositsiooni, vaid seesama rahva rahvaliidu üleeilne avaldus seal oli ka sõnaselgelt kirjas, et tolli- ja maksuameti ühinemine ei ole koalitsioonileppes ette nähtud. Järelikult rahvaliit juba sellega ütles oma seisukoha välja, et nemad on sellele vastu, nii et opositsioon kasutab seda võimalust niikuinii ära, see, muidu ta ei oleks opositsioon, eks võtaks, võtaks sellest viimase, mis võimalik, aga, aga see, et juba koalitsioonierakonna erakonnad asja väga kriitiliselt võtavad. Reformierakond pärast esimese avaldusi on natukene vaiksemalt vaiksemaks jäänud, kuigi vahepeal vilksatas ka läbised. Sõerd tahtis koos Atoneni ja Reiljaniga minna Partsi juurde, aga parts ei võtnud seda delegatsiooni vastu, ütles umbes nimetatud sõltlike, kuigi need, see tekitas pingeid mitte ainult opositsiooni-koalitsiooni vahel koalitsiooni enda sees väga korralikud. Ja patsient on võimalus veel korrigeerida seeläbi nagu Ivar Tallo teeb täna ettepanekuks ettepaneku, et peab olema tõepoolest Riigikogus nüüd sõltumatu komisjon, kes käsitleb seda küsimust tervikuna. See on nüüd, ütleksin viimane rong, kui ta selle mööda laseb, siis siis noh, siis on jutuainet siin ümber ümmarguse laua ümber veel jätkub terve sügise võrra, aga üks koalitsioonipoliitikutest, mis minu jaoks oli täielikult kuidagi niisugune kainestab avaldusse mida mulle tehti tõepoolest väga lähedane koalitsioonisisese tuumikul seisev poliitik teatas, et kas ei ole tähele pannud, et esmakordselt Eesti lähiajaloos ei olegi Eesti vabariigil valitsust? Valitsus tervikuna kui niisugune tervikmõiste ei eksisteeri, et on üksikud ministrid, kes saavad üks, üks paremini, teine halvemini oma valdkonnas hakkama. Ja aga samal ajal peaminister ei ole suutnud keegi kujundada seda valitsuse terlikke kuvandit seda ja, ja, ja et seda on söönud tema oma koalitsioon või tema oma erakonnakaaslased alates Ken-Marti Vaheri ja nüüd Tõnis Palts, sest ega ei ütlegi, sina tead seda, kas Palts informeeris peaministrit? Minu jaoks on see ka küsimus, sellepärast et olen puhkusel. Jah, isegi lugenud sellist väidet, et peaminister sellest head ajalehes, aga ma ei, ma mõtlen, et see on, see on ainult sellele ühe ajalehe väite väike refereering kui ma ei mäleta, kummas, kas Mõõdukate või Keskerakonna arupärimises on, oli üks küsimus peaministrile, et kas te teadsite, et need kui septembrisse vastav vastamine tuleb, eks siis peaminister peab siis ütlema välja, kas ta teadis või ei teadnud. No rääkides jah, sellest, et koalitsioon on iseenda elu väga raskeks teinud, sellele viitas ka nüüd reedene erakorraline istungjärk, eksju kus tegelikult opositsioon esines üsna üksmeelselt ja koalitsioon sai ju küll kokku 50 häält, aga 50 häält ei ole ikkagi kuigi ütleksin veenev, veenev häälteenamus. Küsimus oli selles, eksju, Keskerakonna esitatud vist jah, ette panna ettepanek katkestada, jah, ja tagasi lükata ja siis sellele tuli 50 vastuhäält. Tähendab, Jan protsess ju jätkub järgmisel järgmisel reedel, eks ju, kui tuleb kõigepealt käsitlemisele Isamaaliidu ettepanek ja ja, ja siis, kui see kuues ei ole reede kuus kolmapäeval kolmandal, kuuendal vabandust, kuuendal augustil ja siis järgmine päev kohe järgmine päev kohe uuesti. Kusjuures kuuendal on pärast seda, kui Isamaaliidu ettepaneku käsitlemine on lõppenud, siis pool tundi hiljem on kokku kutsutud järgmine istungjärk tähendab selles mõttes küsimuse ümber ju, milles Eestis on tegelikult küllalt suur konsensus, et üliõpilased peavad saama toetust. Aga aga me näeme, kuidas, kuidas nüüd jällegi selline siukene eestilik, selline kaklemine nüansside ümber ju tõmbab jällegi maha selle riigivõimu usaldusväärsust, noh, ütleme nendesamade noorte inimeste silmis. Tähendab, ei saa ju politiseerida sellist asja, meil on vaja, et noored üliõpilased saaksid mingisugust toetust, eks ju, miks me räägime hariduse väärtustamisest noh, kasvõi selles samas ühiskondlikus leppes, kui me oma reaalpoliitikas kakleme väitlaste asjade Väga väike on, ma olen kuulnud mõnevõrra küüniliste inimeste käest suust arvamust selle kohta, et ettepanek tappa tootlus hakatakse maksma juba esimesest septembrist, on väga tihedalt sattunud 14. septembriga. Seda küll jah, tegelikult, ja see raha kui niisugune joon ju on olemas ja planeeritud, eks ju. Küsimus on nüüd selle jagamise meetodites ja mina isiklikult olen selle vastu, et, et see oleks puhtalt õppeedukusega seotud, sellepärast et poolest, mis asi on see õppeedukuse, eks ju, väga palju ka õppeedukusest õppeedukust mõjutab see, millistes tingimustes inimene peab õppima, eks ju, kas tal on aega ja võimalust oma kasvõi pere või, või oma oma muu tegevuse kõrval pühendada ennast õppimisele. Mina oma kogemusele väites ei hakanud küll omal ajal stipendiumi saamisele vastu? Jah, aga kui see puudutab ainult 30-lt protsendilt, teeks ju tegelikult õppivatest noortest siis. Ja kui see välistab sotsiaalabi saamise, siis mina ei pea seda ka õigeks. Et, et noh, siin siin on just jällegi niisugune nagu ideo koloniseeritud valik. Ühest küljest ma võin aru saada haridusminister Maimetsa argumentidest teisest küljest opositsioon võib-olla ka natukene nagu püüab võimu näidata, eks ju, selle asemel, et et nagu kokku leppida mingisuguses mõistlikus lahendusi, aga see näitab veel kord jällegi seda, eks ju, et kuidas ka Risti poliitikud või ei mõtle riigimehelikult, nad ei mõtle selle peale, mis on selle tegelikult selle seaduse eesmärk. Praegu mina jätaksin siin praegu siiski oma arvamus ütlemata, sellepärast et. On, eks üks asi on õpetajad ja õppelaenu seaduseelnõu, mis nüüd läbis esimese lugemise. Teine asi on veel, mis tuleb sinna kõrvale sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eel. Ma ei ole seda teiste eelnõu näinud, nii et ma ei oska ta. Norra sellepärast ka valitsuskoalitsiooni ettepanekus on jäetud lahtiseks üldse selle rakendamine seal õppetoetuste seaduse rakendamine, sellepärast et seal on öeldud, eks ju. Et seal mingil määral sõltub nüüd sellest, milliseks kujuneb sotsiaaltoetuste sead. See need need asjad, need asja saab ainult tõesti koos vaadata ja kuna ma seda teistele näinud siin ma ei julge praegu. Nojah, seal seal võivad olla mingid olulised asjad, mis muudab nii, nagu me ükskord siin vaidles ja kas seal vanema vanemapalk aps niimoodi 100000 kroonini selgus, et tegelikult ei ole. No tegelikult ei ole jah, aga seda paberit ei olnud, Ta on näinud, aga ega siis praegune olukord, kus ta võib ka 20000-ni tõsta, ei ole nüüd oluliselt oluliselt parem, sest küsimus ju antud juhul on, see on ikkagi jällegi mingi ideoloogiline valik, eks ju. Aga kas niisuguste asjadega peaks tegema ideoloogilisi valikuid? Nüüd see on minule, meenutab kogu aeg see jant nende asjade ümber. Omaaegse nõukogude liidu kohta öeldakse, et see öeldi, et seal tekitati kohutavalt palju probleeme kõigepealt ja siis hakati neid kangelaslikult ületama ja, ja, ja kõik, kogu see probleemistik on käima läinud sellest hetkest peale, kui Eestis hakkas või tähendab domineerima ideoloogia üleminek tasulisele õppele. Minu jaoks hakkas kogu see see kiiva kiskuma sellest hetkest peale ja sisse ja, ja nüüd ollaksegi üüri vastata tähendab nendega midagi pihta hakata, kes tulevad riigieelarvelistele kohtadele. Teised, kes on ise maksavad oma hariduse kinni ja kogu see segapundar seal kokku põrkub nendesamade toetuste Pinnal tegelikult on siin veel üks asi, mida ma ei väida, et ma sellega nõus olen. Aga ma olen kuulnud ka selliseid, selliseid jutte haritlaste üleproduktsiooni soovist vähendada kõrgkoolides õppivate inimeste arvu ja suunata rohkem rohkem noori kutseharidusele, sest et just oskustööliste puudus olevat on paljude tööandjate hinnangul see probleem, mis meil tegelikult on, et inimesi, kes oleksid, kes on saanud. Kas juristi maja on majandusteadlase või jumal teab mis kõrghariduse, et neid, neid, neid natukene rohkem, kui meil vaja on. Ma ei, ma ei väida, et ma sellega nõus olen, aga ma olen kuulnud ka sellist lähenemist. No ma siis ülikooli õppejõuna ise ütleksin seda, et see selektsioon, kui niisugune asi on, ütleme, siis piiramine või teatud välja vanime, see peab toimuma ja seda eest ma olen ka ise sõna võtnud varem juba, et see peaks toimuma tegelikult sisseastumiseksamite pinnal, nii nagu omal ajalgi oli. Kui mina ülikooli astusin, tähendab, siis oli niimoodi, et kui sa tõesti tundsid, et akadeemiline haridus ei ole sulle ja siin näidati sulle selle eksamitega käigus ära, siis sul tuli valida teine tee, jootestad ümber oma järgmine, järgmised elukäigud. Praegu on ainult üks riigieksam ja enamus tulevad konkursiga ja ja loomulikult see mass vajub kõik akadeemilisse õppesse, nii et seda saab reguleerida. Jah, mina tahaksin selle väitluse lõpetuseks öelda, miks ma ei toeta seda tõppe, toetus seotakse üks-üheselt õppeedukusega sellepärast et minul on oma ülikooliajast küll teises süsteemis kurb kogemus, kui mina jäin mõneks ajaks stipendiumist ilma, sellepärast et. Ma sain massihävitusrelvaeksami kolme ette, et ma ei tahaks midagi taolist hakkaks Eestis korduma, et et noh, tõepoolest õppimine ei ole mingisugune punktideks kogumine, õppimine on ikkagi suurel määral enesearendamine ja enesevõimaluste väljaarendamine ja on selge, et kõigil inimestel ei ole võrdsed võimalused. Aga samal ajal igal inimesel peaks olema ühiskonnas oma koht. Aga see, mis ütlesid Eiki on, on tõsi, mingil määral on meie ülikool ju meie tööpuuduse maskeerimisvahend. Et väga palju noori inimesi, kes muidu oleksid tööturul ilma tööta, õpivad praegu midagi ise ise teadmata õieti, mida nad õpivad, sest me teame ju, et noh, esitatakse avaldusi tänasel päeval umbes kolme kohta. Mina olen vähemalt, aga noh, see asi vist ilmselt jätkub järgmine nädal, nii et on võimalus siin suurt tagasi alla. Saade järgmisel laupäeval uuesti stress ja siin Aarnega oleme kokku leppinud, et järgmisel laupäeval oleme mina saatejuhiks ja, ja tuleb ka Rein ilmselt järgmisel laupäeval uuesti. Ja Teet Kallas siis jätkame nendel teemadel muuhulgas ka Keskerakonna teemal, mille kongress selleks ajaks on siis juba vist alanud. Peaks olema küll jah, aga kuna tulemusi ei tea, siis teil tekib jälle spekulatsioon. Siis tekib jälle spekulatsioone. Igal juhul aitäh teile kuulamast, Heikki Talving, räime heidame Mart Ummelas täna stuudios ja ilusat laupäeva jätku.