Laasügavuses lilledest pärgasid ümbritsetud puusärk Eduard türki põrmu. Meist on lahkunud teatri veteranide pere üks vanimaid liikmeid avara pilguga kunstnik sooja südamega põline teatriinimene. Puusa kõrval vahetub iga kolme minuti järel au val. Viimast austust avaldavad lahkunule sõbrad, kolleegid, kunstitegelased. Draamateatrisaal suudab vaevalt mahutada kõiki hüvasti jätma tulnuid. Eesti NSV teatriühingu nimel pöördub täna draamateatrisse kogunemiste poole vabariigi teeneline kunstnik Andres Särev. Lavakunstnike ja lavakunstihuvilisi on tabanud valus kaotus. Jälle on üks mees pärast jäädavalt lahkunud. Meie hulgast on läinud. Olnud nii näitlejana kui ka näitejuhina. Kui Eduard Türk sajandi algul oma näitlejateed alustas siis ei olnud Eestis veel kutselist teatrit. Ta astus oma esimesi näitleja samme Tartus uga uurija ja taaraseltside näitetruppides, mis koosnesid asjarmastajatest. Ent juba 1907. aasta veebruaris, see tähendab Eesti kutselise teatri esimese hooaja teisel poolel sai temast vanemus teatri näitleja. Vanemuises omandas Eduard Türk Karl Menningu juhtimisel lavakunstirealistlikud alused mis andsid talle kindla ning viljastavas suuna kogu edaspidiseks tööks. Kui Menning vanemusest lahkus, siis 1916. aasta kevadel lahkusid Vanemuises. Näitlejaid, kes asusid Tallinnasse ja asutasid siin uue kunstilise teatri mille nimeks sai Draamateater. Selle uue teatri esimeseks näitejuhiks oli park. Eduard Türgi elutee oli pikk Ja see kulgenud kaugeltki ainult mööda tasasõit maastik siin ei tõuse ja langusi oli õnnelik päevi. Ja oli ahastama panevaid silmapilke. Kõige raskemaks ajaks ta oma elus kujunes Saksa okupatsiooniaeg. Tal tuli üle aasta istuda fašistikus vanglas ja koonduslaagris ning olla hiljem pikemat aega ilma tööta. Pärast Eesti vabastamist saksa okupatsioonist töötas Eduard Türk Pärnu Endlas neli aastat direktorina kunstilise juhina ja kõrgema kategooria näitlejana. Ebartuudi looming on väga suur. Meie Eesti teatriühingu tööst Tema viimaste aastate kõige tähtsamaks tööks aga kujunes tema mälestusraamat sinilindu püüdmas mis annab sisuka kokkuvõtte kogu tema elutööst. Ja nüüd on Eduard Türk meie hulgast lahkunud. Ta on läinud selle läbipaistmatu eesriide taha, mis iialgi ei avane. See sündmus oleks masendavalt valus. Kui me teaks seda elu igavest seadust. Et kõik, mis kasvab ja õitseb. Seega kuivab ja kaob. Aga vana. Vabadust mõistis Eduard Türk kuigi ta oma mälestusraamatu lõpetas vanade roomlaste sõnadega. Kunst on igavene inimese elu, aga üllikene. Sõna võtab vabariigi kultuuriministeeriumi kunstide valitsuse juhataja Vambola Markus. Täna langetame sügavas leinas pea Eesti teatripere ühe vanima liikme näitleja ja lavastaja Eduard Türgi Sarga ees. Inimese Sarga ees, kes andis oma panuse Eesti teatrikunsti arengusse ligi poolesaja aasta jooksul. Eduard Türki ei ole enam. Kuid mälestus temast jääb püsima teatriajaloo lehekülgedele ja teatrisõprade südames. Lubage Eesti NSV Kultuuriministeeriumi nimel avaldada sügavaimat kaastunnet lahkunu abikaasale ja pojale. Ja hüvasti. Läinud rongkäik alustab teed metsakalmistule Eduard Türki viimsele puhkepaigale.