Tere jälle kuulama rahvateenrite saadet, mida viimastel uuringu andmetel kuulab 113000 inimest. Eestis on aukartust äratav arv võrreldes samade sama tüüpiliste saadetega. Täna on stuudios Teet Kallas, tere hommikust. Ja Rain Veideman, tere hommikust. Seal tahtsid öelda, et sa oled asendaja. Minu oponendile, et, et nad ei ärritaks, et ma igal au pole selles, kus on see viimast korda. Ja tegelikult jah, et meil ei ole päris meelega jälle. Muidugi nikeraati jätavad kindlasti oma värvingu. Ma arvan ka jah, aga tegelikult põhjuseks oli tõesti see, et meie kolmas mees vahetas oma saapa ja ära ja siis tekkis selline olukord, enne kui me läheme nädala teemadel juurde, ei saagi olla ühte ainsat teemat, kuigi kindlasti tänast ajalehte vaadata suvalist, siis paistab, et Keskerakonna kongress on korraga tõusnud Eestis kõige tähtsamaks sündmuseks. Ma lihtsalt tahtsin ühe niisuguse jälle väikese ajakirjandusliku isikliku tähelepaneku tuua sellest, et alati räägitakse, et noh, turumajandus nagu lahendab kõik asjad iseenesest ühiskonnas orase nähtamatu käsi korraldab asju ja, ja aga näed kõiki asju ei korralda nähtamatu käsi siin samas minu kodu lähedal. Ma juba mitmendat päeva näen, praktiliselt keset sõidetavad teed seisab üks auto nagu millel on uksed lahti ja, ja osa laternad juba puudu ja, ja seisab seal Wiiralti tänava alguses liivalaiast pronksist tulijad pööravad suure hooga sinna sisse. Näiteks eile varahommikul oli uksed olid lahti ka teepoolsed uksed, nii et täiesti ohu allikas. Nii number on tal seitse null kolm. EMT sea Žiguli marki, niisugune tõeline vana logu 100 meetrit eemal on ju pidevalt nii-öelda oranžides mundrites vaprate teepuhastajad võime parklasse viijad, kes kõige hallimad luksuslikumad ilusamad autod seal välja valivad, tõmbavad oma treileri peale ja veavad siis kusagile parklasse. Aga 100 meetrit eemal, kus autod tegelikult on liiklusele ohtlik president ohtlikkust ta tuleks ära viia. Turumajandus sinna ei ulata ja riigil ja linnal ei ole niisugust süsteemi enam seal lotot likvideeritud, kadunud suid nagu liikluspolitsei igatahes ühel päeval suri ära ja nüüd tuleb taas tagasi helikopterite ja ma ei tea, mis asjadega, kuidas see on võimalik, mis, mis riik see on, kuidas seda saab riigiks nimetada, kui niisugused asjad toimuvad? Mart, ma ütlen, see on riigi lahkumine inimesest, mul, mind on küll. Ühest riielda saanud, et ma kipun seda inimeste liiga palju rõhutama aga ma toon sulle teise näite. Sa ütled, et, et see ei huvita ja, ja see on. Aga ei maksa, sellesamasugune nisugune institutsiooni lahkumine on toimunud nüüd näiteks tervishoiusüsteemis ja nimelt kas me loeme lehtedest, et tänavu suvel on plahvatuslikult suurenenud entsefaliidi ja siis borrelioosijuhtude arv? Põhjus on väga lihtne, seiresüsteem kaotati lihtsalt ära, mille tulemusena peeti seda liiga kulukaks vastavas siis tervishoiusüsteemis. Ja see süsteem, kuulutad jah, tühistati ära, tehti palgad nii-öelda maha ja tulemuseks on see, et praegu ei suudeta enam nii-öelda prognoosida neid. Puukide suurimaid levialasid. Aga see on üks erakordselt ohtlik. Nüüd tendents, mis on ette mõtlemata tegelikult nimelt kui lastelaagrid lähevad kohtadesse, kus tegelikult on puukide leviala küllaltki tihe, järelikult nakatumisoht kasvab, mida kanna on nüüd näha. Aga samal ajal see süsteem, mis ette hoiatav süsteem nii-öelda riigistruktuuris peaks olema, seda enam pole. Jällegi oled nagu öeldakse, omaenda hooleks. Säitud seirega tegelev pater, ajakirjandus, kus ma täna poole kõrvaga kuulsin, et Võrumaaleht teatas, et ei ole asi nii hull, aga see on noh, ajakirjanikud on kuidagi. No eks see on ka huvitav tendents ei pea kohe, kui hetkel midagi leitakse, siis kiirustavad maakonnalehed omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse nii-öelda innustusel neid hoiatusi maha võtma, et selle tõttu vähem tuleb neid turiste sinna ja raha jääb jälle laekumata. Kedagi ei huvita see, kas see inimene, kes sinna puukidest tulvil metsa läheb, kas haigeks jääb või ära sureb, see ei huvita kedagi, peaasi, kui ta oma 100 krooni sinna toob, eks ju, on see, et kui me läheme kõikides nendes suhetes ainult nii-öelda kiire teenimise ja kiire kasumi saamise peale, siis ühel hetkel märkame, kuidas meie ette kerkivad kolossaalsed probleemid, mille lahendamine maksab kümneid ja sadu miljoneid ja miljardeid. Noh, seesama koolide küsimus, kuus ja pool miljardit, eks ju, et koolid korda teha, nüüd me müüme kõik selle veel, mis riigil on maha, eks ju, et siis teha koolid korda. Aga kui me koolid teeme korda nagu prillikivid, kas me sellega koolituse korda teeme? Ei, aga vaata, tulles tulles tagasi selle juurde, see nähtamatu käe juurde tähendab minu toodud näite puhul peaks asi olema niimoodi, minul on tohutu paks rahakott taskus ja ütleme, mul on mingi talu või ma tahaksin lapsi enda juurde võtta, järelikult ma pean tellima spetsiifilise teenuse, kes paneks need võrgud välja, mõõdaks ära, kui palju langeb sinna sellesse piirkonda. Ainuke, et siis teada, kui ohtlik on see koht, kus mina tahan oma sugulased sõprade lapsed tuua või tahan olla heategija, nii, ma tahan olla heategija, aga ma ei saa riigilt abi. Mul ei ole, ma peaksin võtma telefonilt vastavasse teenistusse, helistada, mulle teataks, ei see teenistus on palgalt maha võetud, sest et seda peeti mõttetuks. Seesamamoodi puudutab terve. Nii, näiteks Eestis puudub peaepidemioloog. Meil meil epideemiat ei ole võimalik, me oleme ju niimoodi. Järelikult seda teenistus, epidemioloogia teenistus niisugust kannab vaja ei ole. Ja lahkuvad väga kogu aeg lahkuvad küüned teenistusse, teise järel. Erinevatest riigistruktuuridest, ehk mina väidan, riik lahkub inimesest ja ühiskonnast ja ma ei tea üldse eesti keeles. Küsin nüüd teie ka eakad inimesed, võib-olla mina olen nii palju noorem inimene, et Alan hoolimatu tervise suhtes, aga millal teie viimati külastasite prograafi mäletate, õndsa nõukogude ajal ju pidi inimene käima iga kord, kui ta läheb arsti juurde, saadeti ta muu hulgas Kavloorograafi ja öeldakse, et noh, see on teie tervisele ohtlik, umbes et kiiritatakse ja nii edasi, tegelikult. Me teame muidugi, et mingit ohtu ei ole prographis, kui seal käia. Vähemalt korra aastas, eks ju. Aga nüüd ei ju ei käi keegi seal enam niisama, eks hambahambaid, mütse, Maran, projelik, luht, profülaktika, süsteem on ju hävitatud ja siis imestatakse, et haigekassa läheb väga kalliks maksma meile sest kõik lähevad ju nüüd kohe haigustega arsti juurde, profülaktikat ju enam ei doi. Kui saavad nad ootavad pool aastat järjekord. Tüüpiline näide on on nagu vedanud, et mul selles uues vabaduse vabadusepuhangus ei ole tõsist põhjust annab, nii et ma ei teagi täpselt, kust, kes, kes markakse perearst olema mõisas sõnaski, aru perearst, et mis see vaene poissmees siis näiteks teeks ja nonii, see selleks aga meditsiini lahkumisest inimese juures oleks noh, on ju on ju väga, lausa spetsiifiliselt sellele teemale pühendatud pühendunud ajakirjanikud meil, meil noh, ennast suureks ja võimsaks, kas või mai pöörman, tuleb mul praegu meelde tekkinud seda, seda, seda me räägime, mitte 12, ma arvan, 10 aastat, see hakkas ilmselt sellest just selles hetkes sedasama sõna, mida me siin tarvitame, tihti, kui arstiabi asemel hakati tarvitama sõnad teenus ja, ja et see on ju noh, et see on eakate teatama, et see ongi seesama, et sa lähed turult, ostate, ostad ja vot see on ka, aga see on niisugune teenus ühesõnaga juuda kuidagi kuskilt on õige, aga, aga ta väänas kõige põledama sotsiaaltarbinismi teele ja, ja paistab, et sinna, sinna, sinna sängi on ta nüüd nii minemas, et teid ja ei tea, kuidas seda inimese juurde tagasi saaks. Kui arstiabi käsitleda kui teenust, siis see eeldab seda, et inimene on sama tarkus, arst sellepärast, et ta teab, millist teenust ta läheb ostma. Eks ju, kui sa lähed poodi ostma vorsti, siis sa ei osta kogemata selle asemel heeringat, sellepärast et sa Tenseeringale vorstile. Jah, aga kui sa lähed arsti juurde, kui sa lähed arsti juurde mingi valuga, eks ju, sa ei tea, kas see valu on sinul? Noh, ütleme selline sümptomaatile või somaatiline valu või on tegemist ikkagi mingisuguse tõsise protsessiga, lausa nakkushaigusega selleks on ju arst, eks ju, kes jälgima sind kui inimest, kui, kui nähtus pidevalt see ei ole nii, et sa lähed perearsti juurde siis kui seal Ta hakkab, ma tunnistan sulle teete, minul on täpselt samad suhted selle mõiste perearst suhtes. Ma ei ole seda proua perearsti kaheksa aastat näinud, ma olen leidnud ta üles keskhaigekassa internetileheküljelt, kuna ta elab aga hoopis teises linna servas, siis mul lihtsalt füüsiliselt ei ole põhjust temaga olnud kohtuda. Ma olen kõik oma tõved suutnud ise ära ravida, nii palju, kui neid mul on olnud ja ma keeldun sellises süsteemis osalemast. Et see mulle ei meeldiks, vaid ma keeldun niisuguste süsteemidesse osalemast, mis tehakse arvestamata minuga kui inimesega. No see hakkab pihta juba haiglad, polikliinikud, kõik on ju äriühingud ja iga äriühing on orienteeritud kasumi saamisele. Vähemalt oma põhiolemuselt. Aga ma toon veel ühe näite, kuigi see sissejuhatust meie sissejuhatust pikendab. Ja see ei ole laest võetud, vaid, vaid ma olen täiesti konsulteerinud. Vägagi, ma ütleksin sügavalt südant valutava arstiga ühe tipparstiga sel teemal. Muidugi see näide puudutab selle kopsuhaigla likvideerimist mille taga on täiesti äri kavatsus olnud siis kivimäel. Ega asjata, tõesti kopsuhaigla ei olnud seal, kus sõid tuberkuloos Roosi Sis pisikutes nakatunud inimesete tuberkuloosi haiglates ootasid operatsiooni lõikust. Nüüd osa sellest kopsuhaigust haiglast me teatavasti on viidud üle Eesti võimsamas suuremasse haiglasse, nimelt kiirabi haiglasse, kus tehakse väga vastutusrikkaid, operatsioone on võimas arstide kaader, operatsiooniblokid, kuid kuid, ja nüüd tuleb see, see väga tõsise ohuhoiatus. Nimelt on põhiliselt varitseb oht, et kui seal nüüd on need kopsuhaiged, kes on nende kepikestega siis tuberkuloosihaiged, kui need seal hingavad või köhivad, siis võib nende tähendab pisikuid sattuda ventilatsiooni müüridesse, mis mille kaudu nad levivad operatsiooni plokkidesse ja kasutatakse niisugust mõistet nagu nagu hospitaal infektsioon. Ja nüüd, kui meie Eesti tipphaiglat tabab ühel päeval hospitaal ins infektsioone ehk seesama kopsu siis tuberkuloosikepikese lähevad piltlikult öeldes betooni, siis tuleb meil see haigla maha lammutada. Vot niisugused lühinägelikult sammude, mis, mis on juhitud ahju üksnes ärihuvidest on tegelikult meie, ma ütleksin, ka meditsiini needuseks olnud. Ja, ja noh, see ei ole ei minu ega kellegi teise leiutised, et et see patsiendikesksus, millele peaks olema rajatud kogu meditsiin, kui, kui ütleme, ühiskonna üks turvalisuse kesksemaid sambaid. See on tõsiselt kannatada saanud kogu nende reformide käigus, Rootsi riik läks ju sellele tagasi, et ostis haigla töö ära, äriühingutest tagas osa haigla Ja Soome ei kavatsegi loobuda oma senisest meditsiinisüsteemist, mis ei ole haigekassapõhine, vaid on selline, milles tagab võrdse teenuse kõikidele riigi kodanikele, aga elanikena seal ei ole mingit sellist sellist jaotust, eks ju, et kas seal on, et see kaart või ei ole see kaart, aga. Nimetame seda siis sissejuhatust ikkagi jälle näiteks riigi lahti. Kui mina just inimesed ja, aga me tahaksimegi ja seoses sellega täna natukene keda sellest ühiskondlikust leppest ja kuna sina, Rein oled ka olnud üks selle eksperte. Ma olen sellega küllalt lähedalt tuttav sisse, mind Ühest küljest ehmatas, kuid teisest küljest rõõmustas poliitikute esimene reaktsioon sellele, mis oli lugeda sellel nädalal Postimehes. Väga imelik, kui seda poleks, on jah, see oli väga tore, teisest küljest seda oligi arvata, et poliitikud, kes on seni Eesti elu keeranud sinna, kuhu nad on keeranud reageerivad katsele seda tagasi keerata. Just nii ärritunult, sest Nad tunnetavad, et neil on libisemas käest mingisugune väga jäme köis, see jäme köis, eks ju, mida lastud Eestis mõisaköiena libiseda, kus on inimene tasapisiriigist nagu sa ütlesid, ilusti eemaldatud või on riik inimesest eemaldatud ja kui lugeda nüüd seda leppe teksti, me võime selle üle vaielda, kui sotsiaalne pole, ta on mulle on näiteks mõned inimesed öelnud, et noh, see on ju puhtalt parempoolne ühiskondlik kokkulepe, et siin tahetakse ju rahvale peale suruda ju noh, sisuliselt selle senise monetaristliku kursi jätkumine esitatud Eestit maksuparadiis ja säilitada Eesti maksuparadiisi, sest ei julge seal isegi sõna ametiühing kasutada. Siis mina olen nagu ikkagi olnud seisukohal, et see on mingisugunegi noh, ütleme, žest, mingisugune soov ütleme, nende valitsejate võimulolijate rikkurite poolelt siiski ka natukene vaadata selle inimese tavalise inimese argiellu, et et juba selle žestina ta vääriks tähelepanu ja aktsepteerimist. Aga, aga jääb niisugune mulje, et, et nüüd tahetakse teha võimalikult konfliktseks mõlemalt poolt ja, ja sellesse konflikti uputada ära selle asja õilis ja kaugeleulatuv sisu. Miks ei saa, ma ütlen kohe ära ei saagi poliitikud lahendada neid küsimusi, miks ei saa eelarvega lahendada nagu Jaak Allik väidab, sellepärast et eelarve tehakse üheks aastaks ühiskondliku leppe on tehtud 10-ks 15-ks 20-ks võib-olla 100-ks aastaks, et neid asju, neid protsesse, mis ei arene ühe aasta jooksul, mida ei saa uuesti ümber teha järgmise riigikogu koosseisu valimisega, vabandage väga, mis ei pruugi olla parem, vaid nagu näitab tänane päev on kehvem kui eelmine kogu siis selline lepe distsiplineerib ja hoiab raamides seda riiki, ei lase seda laiali laguneda. Vaata Reformierakonna aseesimees. Eks siis justiitsminister Märt Rask ütleks selle peale, härra Mart Ummelas mingi erakonda ja, ja kaitsta oma seisukohti seal. See on raske, raske, raske etteaste muidugi maha jäänud, ei üllatanud. Mind ühelt poolt, aga teiselt poolt siiski noh, ma pean temast lugu kui väga targast inimesest ja ma oleks eeldanud, et ta oleks suutnud tõusta kõrgemale erakondlikust piiratusest ja oma teatud mõttes ka juriidilisest keskkonnast mis on loomulik, et teda ümbritseb, aga ma tahtsin nii-öelda seda, et nende ekspertide hulgas, kuhu mina, kultuuri poolelt kuulun, kuulub ka mitmeid erakond otse erakonda kuuluvaid inimesi, näiteks haridusosas on on nõustanud siis selle nii-öelda leppe, aga eriti ma juhin tähelepanu selle lähtealuste, mis on kuskil kuus, 70 lehekülge paks raamat. Seda on nõustanud ka mitmeid erakonda, aktiivselt kuuluvad siis teadlased ja, ja, ja, ja, ja, ja siis majandusinimesed teoreetikud noh, kasvõi Peeter Kreitzberg näiteks hariduse vallas siis ühiskondliku leppe nisugune objekt, mis on ja, ja need lähtealused, mis on üles nüüd seatud ühiskondliku leppe sihtasutuse leheküljele. Mille aadress www punktleppe punkti ja ma lugeda ei ole ajalehed kippunud eriti reklast, just kõigepealt tuleb hoida inimesed teadmatuses ja siis nendega manipuleerida. Ja oi, ma olen vedanud. Ma olen lugenud seda lehekülge läinud leheküljele ja pean tunnistama, et tööd et see leppe sihtasutus, mis on ellu kutsutud vabariigi presidendi poolt ja kuhu nõukogu mida, mille nõukogu juhatab suurärimees Aadu Luukas, noh, siin on nüüd omamoodi põnevad vastuolud ju, tegelikult eks ole, ühelt poolt ellukutsuja, Eesti vabariigi president, teiselt poolt nõukogu esimees on siis tööandjate suurärimeeste esindaja, nii et siin omad pinged muidugi on, mistõttu on ka teatud kahtlusi esitatud. Aga seoses ja mul on ka mingeid mitmesuguseid kriitilised hoiakud selle leppe projekti enda suhtes, ma aga, aga ma ei hakka seda siin praegu välja. Ütle ma tahan öelda seda, et see, kuidas ühiskondliku leppe sihtasutus on vahendanud selle sinna avalikkusele minu meelest on nad teinud seda kõige õilsam kavatsusega ja, ja kui raske süüdistab nüüd seda leppe sihtasutus põhiseadusevastases tegevuses siis on mul eksperdina küsimus justiitsministrile, et kas iga kodanikualgatus Eestis on põhiseaduse vastane. Kas põhiseadusevastane on Eesti vabariigi presidendi tegevust, kes kutsus ellu niisuguse sihtasutuse kas siis Kas kõik need erakonnad, kes enne valimisi andsid allkirja memorandumi ühiskondliku leppe, miks nad selle siis 49 ning neil oli siis vajalik ja nüüd neil korraga on see muutunud kasutuks, eks. Nii et mina tahan tulla tagasi selle juurde, Mart, mille sa algul viitasid, et see on tõesti oli kohutav konnasilm ilmselt, mille peale nüüd. Noh ütleme, eesotsas siis vabariigi presidendiga astus tahtes mitte niivõrd tõusta kõrgemale erakondade poliitikast vaide leida siis midagi niisugust, mille suhtes ei tehta tehinguid. Sest milles on asi? Asi on selles, et Eesti erakonnad töötavad nii nagu turu põhimõttel nad töötavad konkurentsi õhkkonnas nagu turundus. Ja kõik need, mida nemad nimetavad omavahelistes kokkulepetes, ei ole midagi muud kui tehinguid. Ma toon. Toon kuulajatele kõige eredama näite. Näite, mis tegelikult erinevatele kõrvadele mõjuks paitavalt. Valitsuskoalitsioon Reformierakond, Keskerakond, mis nad tegid, Nad tõmbasid kõik need kõige olulisemad. Probleemid, mis Eesti ees seisis? Ma pean silmas, kas võitluse maksusüsteem, haridussüsteem, need tasandati kõik ära, kuna need ei sobinud kokku ühise nõndanimetatud kokkuleppe peale valitsemiskokkuleppe peale. Ja seda mudelit tahetakse jätkuvalt suruda Eestile peale 12 aastat on neid tehinguid tehtud aga ilma, et, aga samal ajal ta annab need põhimõttelised iga päev üha teravamaks muutuvad probleemid. Demograafia, probleem, haridus, lapsed, üleüldine turvalisus. Ikka oleme sealsamas lõhkise küna ees, mis me olime 90. aastate alguse, kui kaua veel ma küsin. Ma veel, kas nii nagu Iirimaal minema, kus Iirimaal läksin, ühiskondlik lepe, mida seal viisa viis tükki juba sõlmitud hakkas sellest pihta, et nadolid kuristiku ees, nad nägid, et see majandus jookseb neil täielikult umbe, kui nad ei võta nüüd ennast kõik kokku. Ja ma saan aru no näiteks ekspert Eesti emotsioonist ja seal on teisigi sidemeid selle leppega, seda oponendid hakkavad kohe vihkamisest oponendid on tavalised, märksa avatumad, kui me usume. Ma kuulasin näiteks eelmise pühapäeva naaberkanali saadet, no need väited, mida seal üks mees esitas, olid ikka nii allapoole vööd, et enam enam kaugemale eriti minna ei saa, aga see inimene nimetab ennast ajakirjani, las olla maa. Ma ütlen, et tead Ma jään idealistlik ja ma tean ka mõningaid lähedasi inimesi, kes selleks jäävad ja me võime iga hetk lahkuda. Meil ei ole selle mehe isiklik asi, see absoluutselt ei puutu siia vähimatki. Nojah, aga võtame sellesama indeksi, me teame, et loodus tihtilugu hinnatakse mingite indeksite järgi seal vetikate või võiseente või millegi esinemise järgi siiasamma puugiindeks näitab meile just seda, kuidas on meie keskkond muutunud meile üha ohtlikumaks. Aga kuidas nüüd hinnata seal 100 täiendava inimese haigestumist borrelioosi või. Pange laps mõõta, palun, laps puukentsefaliiti haigestub, on, tema puhul on oht, et ta jääb eluks ajaks invaliidiks, tähendab, vaimselt, vaimse puudega, siis läheb tal hästi. Aga üldjuhul nad surevad, sest see on erakordselt raske haigus. No sina teed ei ole nüüd mõtte kohta saanud sõna öelda, mida sina arvad, kas meie vajaksime mingisugust sellist lepet, mis oleks väljaspool päevapoliitikat? Jumal hoidku, me oleme seda ajanud kõik need aastad ja, ja olen ka mina idealist ja küllap küllalt naiivne inimene. Muidu ma ehk siin ei istuks, ei käiks korrutaks ühte ja sama kogu aeg, et aga vahest tunned küll, et küll küll on vastu vastutuult kõndimine ja ja, või miks nad, miks nad räägivad teisiti ja või, või miks, miks, miks ei taheta? Millal oli viimane ühiskondlik lepe eestlastele üldse võimalik, eks ta ikke laulev revolutsioon, selle tipphetked, aga see oli spontaanne. Ja, ja ma olen ka neid tekste vähe muidugi kui ekspert ja vähem kui kui ka sina praegu ka suve tõttu, kes ma, kes ma elan teises rütmis sirvinud ja, ja noh kohe-kohe hulk märkus oleks, aga ta ta lausa erutab ja näe tõttu, et midagi on tahetud ette võtta ja noh, vahest mõtled, miks just need isikud, miks, miks ei võiks need, kellest oleks nagu eelduspärase, ma ei hakka neid vanu fanfaari või või uuemaid fanfaari inimesi isegi meenutama ka ei Need on ennast juba kuskil oma kindlaklubi meeskonnaga, ma nimetan parteid glovi meeskonnaks kogu selle siis keskendunud, ühe kujukese raevuga sidunud. Ta võib ju kodus kodus niimoodi pead padjale pannes mõtelda, et oleks jah, vaja lepetega, ärkab hommikul ja hakkab hakkab väitma sedasama, et see on välja, et põhiseaduse vastane. Kuidas ta siis seda? Räägime nüüd ka paar sõna põhiseadusest, see on minu meelest Märt Raski puhul Tähelepanuväärne märkus, mille ta on teinud selles mõttes, et ju põhiseadus, kui ta vastu võeti, oli ju samasugune ühiskondlik lepe, olgem ausad inimesed ja läksid seda hääletama, ühiskondlikku lepet nad uskusid ja selle põhiseaduse alusel luuakse selline riik, mis on kõigi selle riigi kodanike jaoks võrdne, tagab nendele heaolu ja et 12 aasta pärast, nagu me oleme siin või ütleme, tollast ajast, 11 aasta pärast. Venelased on teostanud see ühiskond, nagu eestlased tahtsid. Aga mis me näeme? Sugugi kõiki seadusi kemis, põhiseadusel põhinevad, ei ole vastu võetud, rääkimata millestki muust. Me alles täna räägime Euroopa sotsiaalharta rakendamisest. Vabandage väga, mis jutt on need põhiseadusevastasusest, kui sedasama põhiseadust ei ole ellu viidud. Eesti vabanemine. Kui Eesti vabariik ei ole saanud täies ulatuses inimõiguste deklaratsioonile alla, kirjutanud sellele majandus möönduse omandireformi kvartali ja, või need eluasemeasjad, et see selle puhul on seal, ma ei mäleta täpselt klasse sõnas panna fakt on see, et me, me ei ole isegi seda kõige element, taarsemad või sa täita, kuigi see on kõik põhiseadusesse. Üks põhjus on muidugi selles hülje, põhiseadust ei ole ka muudetud siiamaani tuletame meelde, et kas on 12 aastat lõikese õige aeg, kui ühte seadust saab, vot ilma vähimagi muudab. Seda rakendab asja praegu põhiseadust ei ole muudetud ja minule tuleb meelde, noh ütleme küllalt vanad mehed, üks aeg, kui me, kui me natuke murelikult või isegi teatava värinaga hääles mõnes avalikus kohas nimetasime, näiteks ole sügaval nõukogude ajal Stalini isikukultust, millest ei tohtinud rääkida, aga ühe abivahendiga, et 20. kongressi otsuseid pole keegi muutnud. Vaat umbes niimoodi. Me peame Ma juba toetuma, häbi küll selles oma riigis, kus me muidugi ennast vanema vabal toredat siin me nüüd räägime, istume ja räägime no enam-vähem või täpselt nii, nagu me tahame, aga aina enam hakkama meenutama, et põhiseadus on täiesti hea ja sellele toetudes saaks ikka päris korralikult elada. Jah, seda kindlasti, aga, aga kui me nüüd oleme põhiseadust muutmas, siis me muutsime ka natukene noh, me ei muutnud põhiseadust, aga veidikene muutsime valimiskorda, eks ju, kahe koosseisuga ja nüüd on, eks Taanis presidendivalimised. No need on nagu öeldakse nüansid, aga miks mitte sedasama ühiskondlike lepete sõlmimise protsessi võiks ka viia kunagi selleni, et võib-olla on vajalik ka põhiseaduses viia sisse mingeid korrektselt. Ja on ees euroreferendum, mis eeldab ju ka ju tegelikult ju seadusetõlkega post tõlgendanud. Ja ja just nimelt. Ehk samamoodi, see e-seisab 14-l septembril, euroreferendum kujutab ka teatud mõttes ühiskondliku leppena niisugust ühte. Poolselt siis ülekantud tähendust ja seda on kõik lähevad ju referendumi hääleta kutsutakse seda. Ja samal ajal see surve, mis on praegu võimuvõitlus, mis on arenenud erinevate erakondade vahel ja eriti praegu Keskerakonna suhtes ei ole mitte midagi muud, kui jällegi vajadus näha selles nii-öelda erakondade vahelist konkurentsi ET. Sest erakonnad on tegelikult meil äriühingud, nende käibed on väga suur ja tegemist on teatava nii-öelda sotsiaalse äriga, mõtleksin sotsiaalpornoga omas mõttes. Ja miks ma ütlen nii räigelt, see, mis on toimunud nüüd viimaste kuude jooksul ju näitab väga selgelt, et tegelikult ei huvita suurel määral meie poliitikuid mitte riigi huvid, vaid huvitavad mingid grupi huvid. Me näeme nii maksuameti küsimuses nüüd politsei küsimuses tegelikult selle sama protsessi üks osa, et see nii nagu sa ütlesid, et riik lahkub inimesi, lahkub inimesest ja riik on lahkunud nendest inimestest, kes on otsustanud hästi ja riigi ja rahva nimel toimivate ametkondade eesotsas tegutsenud inimesed maha võtta ja sellega nende nii-öelda vahepealsest sõltumatuse poliitikutest taas, nagu öeldakse, likvideerida. Ma ei näe siin küll mingit muud põhjust, kui nii maksuamet on hakanud väga hästi tööle. Täna ütleb rahandusminister, meie veel sel aastal ootame täiendavalt 400 miljonit laekumist maksulaekumist täna. Mis on muud maksuameti töö efektiivsuse ja tulemuslikkuse ja selle juhi efektiivsuse tulemuslikkuse määraja kui see, mida see maksuamet annab, mis on muud keskkriminaalpolitsei töö tulemuslikkuse PM või resultaat kui see, et ta töötab üha paremini kuritegevuse vastu, milliseid muid juhtimisvigu siis neile inimestele ette heidetakse see nende ainuke juhtimisviga on see, mille ma ütlen otse välja, et nad on poliitiliselt ebasobiva monarhia uuele eliidi pandud. Ja ongi selles, et see Meie põhihäda, mida ma olen tähendab, kaks põhjada, kõigepealt on, on see, mis puudutab näiteks tagantjärele veel tulles tagasi ühiskondliku leppe juurde, on, on, on ühiskonnateoreetikud, ütlevad, et subjektsuse vähenemine tähendab piltidena õiguslike subjektide on Eestis nähakse tõepoolest ainult erakond ja kõike kutsutakse ainult nii-öelda esindusdemokraatia saatja kaudu ennast realiseerima. Kuid on terve suur demokraatia valdkond, mida nimetati osalusdemokraatia, demokraatia ja selleks ei pea inimesed minema erakondadesse, vaid nad saavad realiseerida oma huve, kaitsta oma huve, osaleda ühiskonna osade eneseteostuses, osaleda ühiskonna heateos kõikvõimalikes seltside, siis kodanikualgatuste kaudu ja see ongi tegelikult Euroopas OPA ühiskondade tuum, kodanikuühiskonna tuum tervikuna. Professor Rein Ruutsoo mitmed teised ühiskonnauurijad ütlevad, et Eesti seisab kodanikuühiskonnas niisama kaugel nagu maa kuust. Vähemalt kui meid ei liigu kodanikuühiskonna suunas, siis ei ole meile tõepoolest Euroopa liitu asja. Kui me sinna ikkagi läheme, siis me peame varem või hiljem Osamaks võtma need põhimõtted ja see on see, miks mina tähendab, loodan väga, et rahvas ütleb selle ja Euroopa liidu suhtes, sest see toob meid lähemale kodanikuühiskonnale ja, ja, ja võtab meil maa selle nii-öelda fetišeeritud erakondlikkuse, mille taga tegelikult ei ole midagi muud kui finants ja kes selle tõesti nähtamatu käega juhib meie erakondade tegevust. Eesti häda on olnud selles, et ta aastakümme olnud täiesti ideoloogiliselt tasakaalustamata ja need poliitilised jõud, kes oleks pidanud tagama seda tasakaalustatust, seda teostanud ei ole. Kui võtta praegu Täna kongressi ja kelle, kelle noh, ka tasakaalu just tema on suuresti süüdises tasakaalus. Uurime, mina arvan, kahjuks ma pean tõesti nõustuma äraku teed sinuga, et temal oli väljakutse, see tasakaalustamise väljakutse olemas, nii nagu oli seda putukatel tähendab see suure tasakaalu tekitamine Eesti poliitilisel ja ideoloogilisel maastikul, kuid Eestis elatakse praegu endiselt ühe piibli järel, mille autoriks on Friedrich August Hayek. Ja see piibel ütleb, et niisugune sõna nagu sotsiaalsus ja, ja, ja õiglus, niisugused mõisted jõuluturu ühiskonda, sest turuühiskonna aluseks on konkurents ja see on absoluutne jumal. Õpetaja ja meie põhiseadus ja Eesti elab paraku selles selle piibli vaimus edasi ja kuni ta elab selle piibli vaimus, seni kahjuks ei ole. Kui vaadata seda niisugust muutust. Jah, seda võiks tõlgendada, kui keegi tahaks seda asja naha laiemalt, konkurents kahtlemata, aga ma nimetaksin seda inimlikkuse konkurentsiks, kes suudab olla inimlikum ka see on konkurents, lite, kes suudab olla ebainimlikum, Eesti ühiskond on üles ehitatud sellele, et edu saavutavad need, kes on teiste inimeste suhtes võimalikult ebainimlikud välistavad endast selle inimliku mõõtme. Muide, ma tahtsin selle sinu Rein kommentaari peale öelda, kui sa ütlesid, et noh, rass, rass, küsiks minu käest, et miks te siis parteisse ei lähe ja oma asju ja mina kuulun omamoodi parteisse, ma kuulun ajakirjanike liidu juhatusse ja mina tahaksin, et näiteks ametiühingutele oleks Eestis vähemalt sama suur kui mitte suurem sõnaõigusasjade otsustamine, nii nagu me näeme Põhjamaades, see on see kolmas sektor ja ilma omanda sektorit, vabandage väga, meie ühiskond vigane ja see vigastus süveneb. Nagu kogu Euroopas nende tsiviliseeritud moel poolel ametiühing ja kas, et tagasi sinu selle haagi juurde. Kummaline on ju see Euroopa liidust nagunii natuke, me räägime pärast teel sinna või mitte sinna tekib üks paradoks tegelikult need, kes kõige Crumplikumalt tahavad ja selle kiituseks räägivad nii, mina arvan, paari aasta pärast muutvad nadi mõtlikus natuke kukalt sügama. Sest need, kes praegu tõrguvad neile, on sinna kasulikum minna, sest meid tahes-tahtmata sellega liitudes sunnitakse mõningaid tsiviliseeritud mängureeglid omaks võtma. Me ei saa jääda nendeks. Noh, Hayetlikes. Ja ja teed, sul on õigus, aga tead, nad praegu saadavad signaale oma rahastajate poole, ütlevad, et teate, me läheme Euroopa liitu, seal on antud Eestile see õiguseks. Mingisugust maksusüsteemi ei muudeta, sest sellega nad praegu. Rahustavad konkurentsimõistmine kitsalt on tõesti ka suure osa meie tänase noorsooniisugune eksiarvamus, nemad kujutad ette konkurentsi, et see on nagu ürginimene nuiaga tuli, eksju, aga sellega kriipsutatakse näiteks üle kogu kristlik kogemus. Kas on kusagil piiblis juttu konkurentsis, seal öeldakse, kui sind lüüakse ühele põsele, pööra ette, teine. Mis, mis konkurentsist me räägime humaalses ühiskonnas. Konkurents võib kuuluda spordiradadele, et see võib kuuluda piiratud ulatuses ka ärisse kuid see ei tohi olla ühiskonna alus. Sa sa mainisid nüüd väga mõtlemapanevat ja tulevikku ilmselt kujundavat asjaolu, see oli ükskord nagu meie sinuga oleme need, kes sõidame trammis ja bussis ja nii edasi ja vaja oli rohkem vast kui kuskil mujal mõnikord. Ja, ja ma olen korduvalt kuulnud, noh noorte eriti siis mingi õppeaasta eel ja eksamite ajal. Vestlus räägitakse siia-tänna sisse saamiseks, kenad malbe tütarlapsed. Ütlevad sõna ellujäämis šanss, nad ei räägi sina sisse, minu šanss ellu jääda ja ma olen sunnitud oma sõbratari, oli keegi räägib plekkidega, mis teha, noh, ta on tore küll, aga aga mina jään ellu, mis mul temast. Teepuid sa tabasid selle Eesti põhiseaduse ära inglise keeles tusse, vaev jääda ellu, kõik tegutsevad selle nimel ainult ainult ellu jääda. Aga see on nagu laevaõnnetuse puhul, et kas haaravad viimase lauatüki järele ja lükkavad kaasujujat. Mu elu 12. ta sisu iseseisvusaastal on siis see, et pooled jäävad alles ja siis veel pooltes pooled, kuhu me läheb. Ma olin ühes ühes ajurünnakus, osalesin siin nädala eest, tõepoolest, ma pean ütlema, et sinna kuulusid väga tõsiseltvõetavad eesti mõtlejad ja ikka jõuti lõpuks selle juurde, et see tõsiasi, mis ees seisab ja mis tegelikult dikteerib kõik meie otsesed kuni lõpuni selle ühiskondliku leppeni välja teadmine, et aastal 2020 on meid või 2025, on meid 700000 ja nii selle langustrend ei päästa enam miski. Me oleme vähenev, võiks öelda nüüd. Me oleme kaduv rahvas. Kuidas siis nüüd selles olukorras, kas siis tõesti ütleme see, see, kas siis tõesti see perspektiiv? Ei, ei võta meid natukenegi niimoodi, et me natuke hingaksime sügavamalt sisse hakaksin mõtlema, et hüva, minul ilu, 30 aastat veel minu 20 aastat elu veel mina lähen, aga jumal hoidku, minu lapsed, kes peavad hakkama elama sellest lapselapsed selles 700000 veel väheneva siis keskkonna, sotsiaalse keskkonnatingimustes Aga pane nüüd tähele, mis on noh, kuidas nüüd öelda rahva intuitsioonist reaktsioon sellisele ohule, mis sa hädaldad siin? Ei no see on üks asi, see asi on just see, et vastupidi, me peamegi nüüd ennast isoleerima, ei saagi Euroopa liitu minna, et me peame neid kaitsma meie oma vähenevate rahva hulka, sissetungivate igasuguste kõik kõiksuguste eri karva inimeste eest. Kas te juhtusite lugema eilses Päevalehes, ma ei ole midagi nii hirmsat Eesti ajakirjanduses varem lugenud, sedasama meesterahvas, kes Pärnus püstitas sele SSlaste mälestussamba on ära trükitud Euroopa Liidu ei, ja rubriigis ei kirjutisega, kus ta räägib sellest, kuidas ta peab Hamburgi tänaval koos mingisuguste neegritega, kes üritavad seal nagu öeldakse, peksta seal läbi mingit prostituuti või Stockholmis on neegritest lood ja, ja ühesõnaga no niisugust rassistlikku kirjutist, noh, ma ei kujuta ette, et noh ei ole võimalik, tsiviliseeritud maailmas ei oleks 100 aastat võimalik avaldada ja siis avaldab Eesti Päevaleht selle eurodebati osa. No porno ja rassismi ajakirjanduses see on juba igapäevane. Aga aga ma ikkagi tulen selle tõsiasja juurde, tähendab, kui üldiselt räägitakse, et meil ei ole võimalik prognoosida lähima 10 aasta arenguid, kaasa arvatud ka Euroopa Liidu areng, kuhu me läheme, eks ole, mõnes mõttes ikkagi läheme nagu ostame nagu põrsast kotis või ise lähema koti, eks ole. Aga selles suhtes on ikka enam-vähem kõik ühiskonnateadlased ühel meelel, et see on nüüd küll fakt, füüsiliselt prognoositav fakt, et ei ole midagi teha, no 700000 on on kahanev, see tähendab suurus kuni sinna selle, selle, selle piirväärtuseni välja Täna jällegi ühes lehes ei suuda vahet Haulise Postimees või Päevaleht kirjutab, eks nooremat sorti filosoof Rein Talu on tema nimi vist kus tema ütleb jah, et kas meil on ikkagi mõtet Euroopa liitu minna, sest me ei tea, kas aastal 2200 enam eksisteerib ja kas see on uppunud 82020, kas see on uppuv laev ja nii edasi ja nii edasi. Mis mina mõtlesin selle peale, järelikult me kohe lülitamegi selle otsusega ennast Euroopast välja. Meie poolest võib Euroopa kui uppuv laev ära uppuda ja nemad arvavad, et meie jääme siin oma eesti laevukese paadikesega veepinnale hulpima. Selle asemel, et minna siis sellele hukkujal Euroopale ka omalt poolt appi, eks ju. Üritame meie siia mingisugust oma riiki riigis või maailma maailmas rajada, kuivõrd piiratud peab olema ühe filosoofi mõtteviis, kes ei saa sellest aru, et osalus on tänapäeval maailmas ka kohustused. See, kui me tahame, et maailm on parem, siis me peame selles osalema. Ei saa sellestki eemale tõmbuda ja oodata, et keegi pakub meile Raslasema tükid. Ma ma olen Omalt poolt öelnud seda hiljaaegu, mul oli väga meeldiv võimalus üks niisugune telefonidel, mõttevahetus, kirjanik Jaan Krossiga pidada ja arutasime ka nende Euroopa liitumise küsimuses ja Jaan Kross küsib. Ütle nüüd need kaks kõige veenvamad, mida argumenti, mida sina oma nii-öelda ja otsusele oled teinud ja, ja ma ütlesin need ja ütlen ka raadiokuulajatele, need on kaks argumenti, mind viivad siis jaootsuseni kõhklemata, ma ütleksin, Euroopa Liit on ühiskondade Liit ja Euroopa Liit on rahvusteliit, tähendab need kaks nii-öelda tohutut Tartus keset on seal nüüd pärast sõjajärgsete mullistuste kaudu läbi seeditud omandatud ja, ja kui me tahame tõepoolest saavutada, et et pärast iseseisva riigi kättevõitmist, mis säilib ka Euroopa liidus tuleks meil lõpuks ka Eesti ühiskond, siis ma muidugi lähen Euroopa Liitu, kus ma tean Otar seal ESC väärtussüsteem, ühiskondade põhine väärtussüsteem ja teine, kui ma tahan, et Eesti rahvusveel kestaks sellegi, kasvõi väikese ühiskonna pinnal, mis minu lapsed ja lapselapsel saab olema aastal 2020 700000 koondub selle ümber eestikeelne ühiskond siis ja, ja sealt kehtiks rahvuskultuur, siis ma tõesti lähen ka Euroopa liitu. See on nüüd minu argumendid. Ja ma veel kord rõhutan seda, et meil tuleks nagu ükskord sellisest Kolklusest üle saada olemas, mingit iseseisvalt omaette, hästi õitsevad Eestit kui kõrval Euroopaga halvasti läheb. Kui Balkanil hakkavad jälle, nagu ollakse suitsema suitsema linnad ja külad ja kui hukkuvad inimesed oleme kaitstud selle eest, et see kõik ulatub ka meieni. Ka meie kohustus on selle iseseisvuse kõrval hoolitseda Euroopa ja maailma eest. Kas me ükskord saaksime lahti sellest, et ei ole olemas mingisugust teist maailma piiri taga? See on seesama meie oma maailm ja meie kohustus on oma jõudu mööda sellest samamoodi kaasa lõi. Üks rahvarinde lane tänasest kirjutas just nimelt tervitusena Edgar Savisaarele, kus ta ütles sedasama, mida Mart praegu väljendas, et et kui me hakkasime seda liitu lammutama, seda esimest lugude liit lahendab imperiaalset Nõukogude Liitu, mida ei saa öelda Euroopa liidu kohta, siis me ju läksime koos lätlaste leedulastega seda tegema. Me läksime Moskvasse Moskva demokraate kokku korjama, selleks et seda teha. Mis takistab meid nüüd lähiajal või lähitulevikus, kui me selle otsuse oleme langetanud sedasama koos lätlaste leedulastega minna Brüsselisse, aga nüüd veel soomlastele rootslastega, kogu selle põhjadimensiooni, ka Brüsselist isegi rusika lauale lööma, kui see vajalik on. Või ei meeldi euroopama direktiividega, tehkem ehitagem, siis õiglased. Mul on teid väga huvitav jälgida, sellepärast et ma, ma pidasin ennast üsna hiljuti veel võrdlemisi niimoodi arvestatavaks euroskeptikud minule jaanuaris ja, ja, aga, aga ja, ja, aga, aga üha enam olen ma enda sees ka lasknud läbi neid poolt-vastu argumente mõistma. Siin noh, niimoodi libistasin, libistasin ka, et miks, miks, kuidas vaat, üks, üks hirmus, et millega, millega nüüd veidral kombel noh, näiteks hirmutab noh, omamoodi sümpaatne, aga, aga noh, niuke kääbuspartei Toomsalu juhtimisel ma nägin juhtumisi südalinnas nende ka veel jah, nemad temaga ikka kõva eurovastane koos väga rahvuslased, ega ma ei saagi siia, kas, kas šõu, jänese, tähelepanu tõmbamise noh, üks vahendeid nagu ikka parteidel nad on ju välja pudenenud kõikidest mängudest või on see siiras? Ma ei tea. Aga, aga veidral kombel on nahkahel mitmel äärmusel üks niisugune, noh, hirmed, see on, noh, võrreldakse Nõukogude Liiduga tehes. Ma olen ise ka seda ütled, ühes liikus, tulime, teise läheme, aga. Äkki jäin mõtlema? Ei ole ikka, sest ei ole, kes impeeriumi rahvastikus olemas, selles liidus seal ei saa. Väga õige tähelepanek. Impeeriumi rahvas ja see ei ole, on neid mitu võrdset suurt, kes kunagi ja ei saa kokkuleppele, kes kellele anda see, kes õigus isegi inglise prevaleerima ei tähenda seal mitte midagi ja see iseenesest välistatud selle vene või nõukogude impeeriumi võimaluse. Ja äkki, kui ma sellest aru sain, mitmed hirmud, ohud, ohud, land. Jumala õigus, Teet inglise, prantsuse, saksa pingestatus jääb kogu aeg seda Euroopa liidule ja muidugi Lõuna-Euroopast. Ja need on need rahvad, keda kindlasti ei ähvarda väljasuremine, kelle kultuuriline ja rahvuslik identiteet on väga tugev ja nende konkurents, kui me räägime nüüd konkurentsis positiivses tähenduses, on ju see, mis aitab vältida seda, et sellest ei tekiks unitaarriik lapselt vähemasti meie lähimas tulevikus samal ajal me ei või midagi öelda, mis toimub 100 aasta pärast. Võib-olla on see inimkonnale ainukene lahendus, kui kogu maailma inimesed on ühises riigis ilma piirideta, me ei tea seda, võib-olla see on lahendus maailmale selles olukorras, kui ta peab kas kosmose invasioonile või, või mistahes suurele looduslikule katastroof oli vastu astuda, võib olla siis tulebki likvideerida kõik need rahvuslikud piirid ja eripärade inimkontseilt säilima. See martsele sinu arvamusele ei, tähendab selle seisukoha väljenduse, mis seal praegu ütlesid, on täiesti rahulikult, akadeemiliselt tõestus juunikuuakadeemias, ma soovitan lugeda. Üks doktorant. Kahjuks mul tema nimi praegu ei tule meelde, aga kirjeldab täpselt seda nii-öelda Euroopa konstitutsiooni või põhiseaduse kujunemist tema vaimu tegelikult, mis mulle väga meeldis, on see, et, et kuigi meil on palju kriitilisi hoiakuid selle suhtes, seal tuleb välja just nimelt see ma mõte, mida sina praegu pidasin vajalikuks rõhutada. Et me peame olema valmis koos Euroopa Liiduga väga suurteks globaalseteks väljakutseteks ja seal me enam üksi hakkama ei saa, et see on just nimelt see. Ja selleks Jah, ainult selle peale ma küsin Reinaga, mida sa ütled inimesele, kes küsib, et õlu läheb kallimaks? See on need kaks vastandit, mille vahel on tõesti need, kes tahab. Ma ütlen sulle, seda peavad liikuma see tegelikult mina näen ikkagi ka seda veana, et meil korraldati nüüd rahvahääletus selle tõttu, nagu sellega muudetaks kuidagi meie põhiseadus ei muuda absoluutselt selle otsesele põhiseadus ja sellist siduvat rahvahääletust ei oleks vaja olnud selles küsimuses ju tegelikult teha. Oleme teinud siin, toovad rahvahääletust ÜROga esinemise kohta NATOga ühinemise kohta olles rahvusvahelise ühendusega ühinemise kohta. Tegelikult ju selles ongi, et me sellise rahvahääletuse tegemisega me saamegi inimesed sellisesse kahvlisse, kus ühel pool on globaalsed väljakutsed sajanditeks aastatuhandeteks ja teisel pool õlle hind. Aga neid ei saa ühte ühte nii-öelda Ongi mahutada. Tegelikult püütakse. Aga ma tulen siin ühe sinu varasema mõtteavalduse juurde, mis sa ütlesid, ma, ma pean ütlema kahjuks, et, et just nimelt see õlle hinna küsimus nüüd esiplaanile on tulnud sellest, et me oleme oma meedias, oleme me alavääristanud tegelikult rahvas ise suruma tema sellesse seisundisse, kus ta kuuega arutab ainult oma õlle hinna aga seejuures õllesummeril suure olulisemaks selles ongi. Ise surutan meelelahutus ja tavalise oma väikese õllepudeliga selle asemel, et seesama rahvas, kes on väga mõtlemisvõimeline, tugeva talupojatarkuse geenides, on talupojatarkus, mis me temaga teinud oleme seal rahva alandanud ainult õllepudeli taha. Kuula, kuidas mõningad pesu juures mõningates samasugustes raadiosaadetes ilgutakse ja nende maainimeste üle, kelle jaoks ainukene meelelahutus on tõesti võib-olla selle õllepudeli joomine seal poe juures ja jutuajamine Inglismaal, Iirimaal ja mujal Euroopas, Nad istuvad abis, eks ju. Aga nad joovad seal õlut, vahetavad mõtteid maailma üle. Kreekas istuvad vanamehed joovad rakid oma kohviku ees. Kas me peaksime siis neid ka nimetama luuserite, eks, ja kas neid tuleb arvata likvideerida, võib-olla koonduslaagrisse panna, aga osa ajakirjanikke suhtub neisse täpselt niisuguse hoiakuga, kuulake mõnda eraraadiojaama hommikust, seal hakatakse ilkuma nende üle seal. Miks me nende üle ilgume? Me oleme ju ise nad sellisesse seisundisse seadnud, meie elame priskelt ja hästi, aga miks nemad elavad niimoodi, nagu nemad elavad, kas see on ainult nendes seal ühiskonna, see paikivisti? Need erajaamad näiteks vähe sellest, ma lihtsalt repliigi korras ei jaksanud vabandada, kruttisin mingeid jaamasid ja mis ta seal sa mõtled tapeedijaamu jaja, kui äkki kuulen lauset. Kuule, kas sa tahad olla lätlane Nokohotellukesemaid, tead, no oleks seda mind keegi lätlane, eesti eesti keelt oskav lätlane ta enam mitte ainult ei kuulaks seda raadiojaama, see oli nisukesi põlgusega pandud niukse, kus, kus tuleb see mentaliteet? Kus leitakse need muisejad hotellide ja see ongi üks huvitav vastasseis Eestis, et ühelt poolt on seda tohutu palju niisugust väga madalat reostust, retoorilist reostust, mida nimetama kohiseb ja teiselt poolt samal ajal tohutu palju niisugust ajupesu tähendab ühelt poolt püütakse õudsalt ajupesu, peaminister käib ringi ja teeb niisuguseid õudseid, küla tohutuid omadusi, aga teiselt poolt noh, osa meediast töötab niisuguses ma ütleksin, suhteliselt madalas tagama reostuse retoorilise reostuse tasandil. Ja seda kummalisem on siis kuulata sellel nädalal viienda stuudio saates meie auväärsed riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees, kes osutab süüdistava sõrmega selle selles osas, miks Eesti rahvas ei saa aru Euroopa liidu hüvedest avalik-õiguslikule televisioonile ja raadiole, et tähendab, miks ma peaksin tavalise inimesena, kui mulle nii-öelda eetri kaudu suisa Luisatakse minema nüüd Euroopa liidu poolt hääletama. Sellest nad aru ei saa, et nad peavad kõigepealt ise olema oma väidetes ausad, täpsed ja usaldusväärsed alles siis läheb rahvas nende poolt hääletama. Ma tahangi öelda seda, et veel kord, mis ma eelmises saates laupäeval tagasi ütlesin, et et Eesti eliitpoliitiline eliit kes on koondunud praegu koalitsioonivalitsus ümber, parlament, vääride kõike, nad tegelikult peaksid ise omaenda käitumisega endasse vaadates ütlema seda, et suurelt jagu rahvas suhestab Euroopa liitu minema minekut meie oma valitseva eliidiga. Nii nagu juhin tähelepanu Rootsis on praegu see küsimus eurorahaga liitumises euroga liitumises on väga palju seotud sellega ja küsitlused näitavad, et inimesed ei usalda oma valitsejaid ja väga skeptiliselt ja kriitiliselt suhtunud suhtuvad oma valitsejate seetõttu see nende skeptiline ja kriitiline suhtumine kandub üle ka nendesse otsustesse, mis puudutavad Euroopa liitu. Tegelikult ma ütleksin, suur osa meie skepsisest ja osa inimeste negatiivismist Euroopa liidu suhtes ei ole mitte midagi muud kui tuletis sellestsamast meie omavalitsuse võimetusest mida on ju ka tegelikult liisitud, et valitsus kui tervikuna ministritel töötavad, aga valitsus kui tervikuna ei ole siiski näidanud oma niisugust vastavust sellele, mis ta on, on lubanud. Ma ütleksin üldisemalt kogu meie poliitiline süsteem on näidanud nende aastate jooksul oma ebatäiuslikkuse ja, ja töövõimetuse, sest olgem ka ausad täna Tartus kogunenud keskele maakonda oma tegevusega ei ole kuidagi aidanud selle poliitilise süsteemi tervenemisele kaasa, nii valus kui ei ole seda öelda inimesena, kes on kunagi ka sellesse erakonda kuulunud, kes on kuulunud, me näeme, et nad ei ole tegelikult midagi selle muutmiseks sisuliselt teinud, kas need ei olnud koostöövalmidus või ei ole nende liidritele olnud piisavalt? Noh, ütleme nisukesi võimuambitsioonide kõrval ka muid kõrgemaid taotlusi, mina näen selles ainsat põhjust, kui inimene näeb ainult iseennast poliitikas aga mitte poliitikat endas, siis tekivad sellised väärarenguid. Minule tõlki murrate, mis, mis sealt täna korpust kostab, sest kui Eesti noh, siiski suurim partei, kelle taga on nagu alati ka kõik kõik võidud, mis kohe muutuvad kaotusteks ei ole suutnud, käitub tänaseni noh, nii nagu minu meelest Hamlet, keda mängib väga vanamees, lihtsalt noort ametid ei suuda ei, ega jaa ütelda olla või mitte olla ja, ja kui see nüüd edasi nii jätkub, siis, siis peab selle erakonnaga midagi juhtuma, seal on enne ka juhtunud. Aga, aga ta on kuidagi jälle jälle niukse. Kaarel Tarand soovitab täna päevalehes väga pikas kolumnis umbusaldada, Keskerakonna juht oleks tarkade kivi lahendama. Mulle tuleb. Tähendab mulle jäi mulje, et Kaarel Tarand on ise Keskerakonna liige opositsioonist kes on suure üleskutse ka hakkama saanud, aga äkki sünnib pärastlõunaks ime ja, ja Keskerakond näiteks siiski sedasama kongressil otsustab hoopiski võtta ja positsiooni. Aga siis peab tõesti ime. Aga selle nädala kesknädalat lugedes mul küll seda muljet ei jäänud, sest On mindud lausa intriigitsemise teele, kus mingilt kohaliku maakonnaorganisatsiooni esindajalt on tellitud artikkel Sven Mikser ja Jaanus Marrandi vastu kes on ju teatavasti kõige suuremat euro optimistid. Neid tahetakse näidata kui erakondliku demokraatia vastu tegutsevaid mingeid isehakanud tegelased, selles on need väga selgelt nähtavad moodsamad traagelniidid, mis on keskerakonda juba kahel korral viinud jagunemiseni. Jääme lootma kõige paremat nii eesti rahva kui kogu maailma jaoks ja erakondades. Ma veel kord ütlen, et ma ei ole erakondade sugugi vastu, vastupidi, see on osa, see on väga oluline alus esindusdemokraatiale, kuid nagu sa ütlesid, Marci ametiühingud ja teised subjektid, arvestagem selle, et Eesti ei koosne ainult erakondadest. Ja see ei ole kahtlemata kogu Eesti ja loodetavasti ka siis autoromu sealt Wiiralti tänavat ära koristatakse. Et nii palju võiks siis Eesti vabariiki meil ikkagi olla, et me ei teeks. Teeks endale külma sellistes asjades. Igal juhul aitäh teile, Teet Kallas ja Rein Veidemann tulemast täna stuudiosse. Kahel järgmisel nädalal juhiks Saadet Aarne Rannamäe. Kohtumiseni.