Taevadi suvekülaline. Tere päevast, alustagem saadet täna teadmisega, et taevatee suvekülalise jutud on räägitud pöörismäe talus mis asub Võrumaal sügavate metsade ja küngaste keskel. Saate toimetaja on täna Piret Krist ning muusika valib ja operaatori töö teeb Kätlin Maasik. Enne algust jääb veel lisada sedagi, et päevateed toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Meeldivat kuulamist. Tänase päeva tee suvekülaline on meie lastele selgeks joonistanud Krõlli lohe, Justuse, pintselsabad ja palju teisi huvitavaid ning tuntud raamatu tegelasi. Aga ta on üles leidnud ka laste lemmikud pokud. Lisaks sellele on kunstnikuhärral ette näidata meile ateljee Tähismaa. Niisiis päevade suvekülaliseks on täna kunstnik Edgar Valter. Olen Edgar Walterit tihti kuulnud ütlemas, et ta räägib pöörismäel metsaga ja õpib puid tundma. Ja eks seepärast on ka omapärane meie jutuajamise koht. Katsume ikka olla, meedia on ikka puukuuristumised, pakud? Ei ann tooli on mingisugune laudadest kukk lapsite lavakenegi, kuigi mitte Mee mul siin juba eelmisest. Tere meest, Jentsi püsib nii vapralt. Aga puukuuri jah, valisime, tegutsesime isegi. Võiks öelda, häbi peaks olema ka ei ole, sest et siin on hubane hea olla, olgu, päike põletab, siis, siis on meil siin varjuline, kui tuul on varjuline Aluda, nii sõbralikud ja soojad ümberringi, kui vihma sajab, siis, siis on põhjendusi täitsa täitsa olemas, sääsed ka millegipärast järgmast puid puuvirna enda ümber näha. Armastasime Eestit püstkojas ja ehitasime kattekesi. Ajasime metsast need kuivanud sirgeid kuusikesi taga ja ja korjasime maast, mis, mis kannatas veel kasutada tegime toreda tuulekoja, olime me kõik väga rahul ja koerad olid ka väga rahul, igaüks kaevas oma nurka paraja lõhu ja aga sõbralik raha, siis saime hakkama. Aga ikkagi mutitegi tema tee altpoolt ja üks hea tormituul nagu Võrus vahel juhtub, siis pühkis selle pikali ilusa tuulega. Jaa, murelikult mõtlesime, et mis teeme, nüüd peaksin nagu uuesti püsti paneme ja yks naabrimeestest tuli appi. Temasistike täiesti põhjalikult paneellatid, nii ankurseid. No mutid nii sügavale ei lähegi järgi. No aga see uus kõlakoda tuli, ma ei tea, mis asi seal tal ei tulnud seda head tunnet siis, kui kui sisse minna, tema formaat oli kuidagi teistmoodi, kuigi täpselt samamoodi sai nagu üles laaditud enam-vähem. Aga tal jah, isegi tema ruumikus kahanes ja ühesõnaga ta kuidagi me keegi ei tahtnud seal koerad käituda. Aga igatahes lahe Justus on küll alles. Võtab inimesi vastu. Tema, temal lõhel jah, tema tema seal künka otsas seisab teised Polburreti. Tal on mitu korda pead otsast ära kukkunud, talle neid oli neli-viis tükki ja nüüd näiteks LS järgi. No need olid rasked teady, künka otsas, lõhe kõrgel, ka noored tugevad mehed olid kõrkkülas ja ütlesid, paneme pead tagasi. Kiilusid tegid sipelgatõrjet ja kiilusid ilusti peategasi, aga nüüd on jälle ainult üks. Aga seegi on. Mis aastal te siia pöörismäe tallu elama tulite? Kähku, või seda eksvalamise mäleta 1987. Nojah. Ega mul sellele midagi lisada ei ole, et siin siin me nüüd oleme, kõik need aastad olnud ja erilist kiusatust ei tunne siit ära. Vaieldamatult on pöörismäe talu üks oluline etapp teie elus kui ka teie loomingus. Aga härra Edgar Valter, te olete ju tegelikult Tallinna poiss ja selles linnas möödusid teie lapsepõlv. Kui noorusaastad. Jah, seal olin ma päris palju aastaid, Stroomi mets oli ikka see mängumaa poistele ja tüdrukutele. Aga tegelikult ma sündisin pikal tänaval, aga ka kogu oma lapsepõlve nagunii poisipõnnile ja kooli eelikuna ja esimese kuni neljanda klassini ja elasin ikka virmalisi tänaval endisel Rulkoojusi tänaval. See oli ka nagu maal elamine. Sest seal oli Lutheri vabriku jahutusveekraav, milles elasid kaanitriitionid. Ja ülepea seal oli huvitav olla, suur heinamaa oli otse vastas. See kuulus mingi paruness majorile, vana mustas kleidis kleit oli maani vanamoodne saksa mutikene, ta vist eesti keelt ei räägingi. Tema käest saime ikka pragadega me üle raudtee, käisime kahe raudtee vahel, üks läks ära poole, teine nõmme poole, seal olid suured ilusad heinamaad, aga me käisime seal. Suli vammi mängijatel lasime heinale rajad sisse ja siis ta pani valvuri välja ja siis me hakkasime kartma, nagu seal seal ikka ei saa, päris nii. Saab, aga ta võib kätte saada. Teid oli kaheksa õde-venda. Jah, nii palju sai. Ja, ja suurem osa neist on isegi alles, mõned on ära lahkunud. Te olete varem öelnud, et pintsel sabasid illustreerides tuli teile oma ema pidevalt meelde. Milline teie ema siis oli? Ma olen testima iseloomust teavist tellinud on ikka nii keeles elamuid ja peale selle ta usklik inimene. Ta oli hea. Sest tema, Ma mäletan, kõlksud õige meelitati võileibu, ta tegi mõnele kerisele, kes küsis, et kõht on tühi ja tema, tema oli ilmus andja endisest. Ta jõudis igale poole ja mulle tundub, et kogu mu elu vist ei elanudki oma elu, elas kogu aeg kas lastele või oli keegi, kes elas veel halvemini. Aga kuidas teie selle läti keele oskusega on, sest oli ju teie ema, lätlanna? Vaat seda mina ei osanud. Ära. Tere, ma oskan öelda ja pere käib lihtsalt šveiki, aga ei maksa sealt edasi küsida, sest tõesti ma jään kimpu kohe. Vanemad vennad õppisid läti keelega päris hästi ära, neem oli saksa keel suus ja inglise keel ja eks see lapsepõlves õppisin minagi saksa keelt, läti keel oleks võinud ära õppida küll, sest ega siin läti piirgi väga kaugele ei ole ja eks ma olen ju ema poolt ikkagi lätlane emalt pärinud, mis nüüd temaga eesti moodi teeb, värvimise lust. Ma ei tea, kust ta seda võttis, võib-olla sellepärast, et tema vend, minu onu tähendab, oli kunstikooli lõpetanud ja oli kunstnik Malle ei tohtinud värvi kätte anda. Värvipurki Šein nägigi, pintsel, kleitide ja juba ta värvis tabureti üle või, või oli ukse viite vaja värvide või ükskõik mida, et see oli ohtlik asi, usaldada talle värvimine, nüüd see, see on minu kätte tulnud, see tõbi. Värvida. Kas te koolis olite tõsine poiss või ulakust täis? Eriti suure julgusega ja esinemisega silma ei paistnud, aga vigureid ikka sai tehtud. Naljasoont vist tuli juba õige varakult. Meeldis õpetajaid imiteerida, sky teha ja hiljem isegi joonistada. Teine haigus oli ka küljelt joonistamise ema. Ja siis sai teist vist tehase õpipoiss. Ma läksin Valgasse, kus lugupeetud seltsimees Kalinin ka oli käinud. Ma ei tea, mis ameti peal, tema selle. Aga mul jah, oli. Tulite puurima auke, lööma sinna tiiviku ribi, seda oleks eluaeg teinud. Kui, kui esimene karikatuur poleks lehes ilmunud, siis siis ma vaatasin, et võib-olla siiski panna pearõhk ikkagi joonistamisele eneseharimisele, aga kogu see haridusasi jäi pooleli, sest raha teenid, oli vaja ja tuli ikkagi tasulisemad tööd otsida. Aga ega ma joonistamist ei jätnud, sellepärast mu joonistaja tee piketid. Ma tõepoolest tundsin hirmsat himu joonistada kogu aeg hästi-hästi lapsepõlvest peale, nii kaua kui mäletan. Aga kuni sinna esimese karikatuurini ja veel üks väga huvitav aeg teie elus teist oleks ju peaaegu meremees saanud. Elu on näidanud, et mind nagu kassi ei saa kodunt välja ajada. Et ma lähen küll, aga ma tulen paari tunni pärast, kas või päeva pärast. Ma jah, tahtsin merele minna küll. Ja isegi astusin merekooli. Sinnani napi haridusega nagu seitse klassi mul oli, võeti vastu ka, aga ma ei tea. Olgu öeldud, et Baskin oli kassi. Tahtis saada, aga no mina teda ei tundnud, ega ta jäi mulle meelde lihtsalt, et tema ümber oli alati kovi kuhi poisse ja tema need naerutas. Mind võetigi ja määrati. Pärnumaa ülesanne oli seiste kai ääres ja teha pidi valvatemaatidel tühjaks varastataks. Et seal ei olnudki midagi, sellepärast et tal ikka rühm oli tyhi ja aga lihtsalt valvemeeskond, kolm meest olime vahetuses, siis elamus oli muidugi üldse seal sadamas olla ja merelõhnatunde sadam lõhnab teistmoodi kui avameri eriti kalasadam, kus mu lapsepõlve mängumaad olid see kalalõhn ja terva tervadid paatidele mul siiamaani nina. Ja ma nii kahetsen, et see on ära kadunud. Ei ole sellel enam kala, troojaidega, kalavastalisi ega aeglase Merinaga mootor Paalitele sisse part vaikse tuksumisega. Ja see kõik on läinud, jah, liiga palju oli laevadelt ülejooksikuid välismaale. Ja siis nad mõtlesid, et võtame kõik eestlased. Panime sadamatöölisteks, kes laevade peal on ja võetigi mind kah siis maha. Sellest ametist lootis nelda saada esimesele vabanevale kohale, mõnel laeval kadus täitsa ära, nii et ma tulin sealt ära. Proovisin siis muude ametite peal, sest et noh, leivaraha tulite, teenide pere oli suur. Kus ma olin transporditööline, eks ma väikest kasvu olin, aga jõudu mul ikka jagub, suutsin täismeestega enam-vähem ühtemoodi kehveldides vedada, mis, mis ette? Et juhtus. Siis olin maaler tükk aega maalrid artellis õppisin isegi värvi segama natukene ja, aga iga vaba hetk ma mäletan, joonistasin, mul oli vägemisestok taskusele tellinna oskuse pliiats. Poiss seisis mere kaldal Keskümmere tuurida. Jah, see tähendab lõunal. Poiss eksis mere kaldal, poiss, kellel, Tänase päeva täie suvekülaline on raamatuillustraator ja kunstnik Edgar Valter. Härra Edgar Valter pärast otsi rännakuid, valisite te ikkagi lõpuks kunstliku tee ja määravaks selle juures oli, et teil ilmus karikatuur ühes ajalehes. See ilmus õhtulehes siiamaani, mäletan kuidas, kuidas ma lausa värisesin seal koridoris karikatuurid näpu vahel, et nad nii palju on uksi ja igalt poolt kõmisev krõbiseb kirjutusmasin või inimeste hääled. Et ei julge kuhugi sisse astuda. Jaa. Hinnaga, kui ma olin väikese kasuga ja riide Scani naljakalt, mis seal pärast seda riietki selga panna, oli saksa sõduri lennuväelase hall mantel seljas ja suured sõdurisaapad jalas. Aga siis tuleks prillidega onu vääde must poiss, sul on seal. Ma näitasin tavasaha karikatuur, täna siia vaatan. Vaatas, vaatas. Siis võttis taskust pliiatsi, märkis ühe peale midagi. Ja andis mulle tagasi. Mine sellest uksest sisse. Läksingi. Sattusin siis toimetaja peale. Andsin karikatuurid ette, värisesin tasakesi edasi. Tema ütles, et jäidki siis siia ja vaatame ja üks nägingi, et oli lehes ilmunud ekspergetuus. Sealt see kuri kõik algasid. Ta julgustas kuidagi siiski jätkama joonistamist ja karikatuuride mõtlemist. Ega neid väga tihti just Eelmunadega. Isegi väga harva, kuid, kuid tasapisi hakkas ikka rohkem ja rohkem ilmuma ja joonistus ise sai ka natukene kindlama kontuuri. Nii et siin ma nüüd olen. Muide, ma sain selle karikatuuri toimetusest hiljem kätki, keegi oli arhiivisi peale sattunud ja torkas mulle kätte, et võib-olla huvidega. Ja miks ta ei huvita juhuslikult see samane esimene karikatuur, mille peal oli Romulus Tiitus isiklikult see prillidega härra, kes mind koridoris mu pilte võõris oli kirjutanud telehea MT Romulus Tiitus. No missa hing ei ütle, et mul siis niisugune meeldiv mälestus kudes noppima. Kui mul mõni noor kergelt Elist ette satub, siis ja hea poiss on, siis ma kirjutan ka sinna. Kui pikk see tee oli esimeses karikatuuris draamat? Põllustraatori võttis ikka aega küll, ma ei tea, mis ma olin siis 18 aastat vana või see oli Heleri vanaema juttu. Aga kole on vaadata küll, ei osanud mees joonistada, kuigi ma tean, et mul poseerisid noorem vend ja õed, kes ka kõik nooremad ja püüdsin hästi nii realistlikult ja kenasti teha. Ega no näha, et ega ikka ei oska nii hästi Nevski. Aga noh, mis seal ikka? Ega ma ei kiirusta noori inimesi praegu ka kritiseerima, kui alguses hästi välja ei tule. Edgar Valter, need tegelased, mida te lasteraamatuillustraatorina loonud olete, muutuvad ülipopulaarseks nii lastel kui ka täiskasvanute seas. Tundub, et te olete heas mõttes lapsemeelne täiskasvanu, et loote neid tegelaskujusid, mis hinge soojendavad ja Häid emotsioone meis vaatajates tekitavad. Ega ma muud ei oskagi öelda Eestiga see le kompliment ka. Et mulle tundub, et ma olen iga päev nooremaks, et mida vanemaks ma lähen, sõitsime kanepis mulle abikaasa järele, Kanepi ja Urvaste vahel. Nii hirmus kolin auto all pead. Summutaja ilusasti lohiseb maas. No mis sa hing teed, läksin kõrvaltallu, et saaks selle kuskilt ülesse tõmmati kinnitate traadigagi, läksin lähedal olevasse tallu, küsisin, aidake toete kesti kunsti ei, aidake, andke natukene. Kraati, mulle treeninud, vaatasid koer, mind ei purjelnud, väldib sabanaatiatiivudes keegi kurjem, inimene ei ole. Ütlesin, olete autoga kimpude, läks traati otsima ja sain selle traadi ning kõhklesin tükk aega seal auto all teda kinni panna ja siis, kui ma olin ära pöördunud, tuleb üks väikene poiss, raamat kaenlas. Aten Pokuaabits, vaata mulle otsa ja ma juba teadsin, mis nüüd. Tule, onu, sa oled ju see samane Valteri asja olen, ma tahaks autogrammi, see arst ei anna mulle silmade paksu viltpliiatsi, niisugune õnn, et sellega juhid joont tõmmata, siis ma tean, et seen eriline vedelik, mis imbub kohe läbi paberi järgmise leebel. Hoidsin ikka oma pliiatsi ja andsin sisalduse grammidele. Toredad inimesed ja nii ongi kuidagi jäänud esimene raamat, lasteraamat ja, ja teised raamatud järgmised, ka enamik on ikkagi lasteraamatuid. Lasteraamat, mille kaudu mina teid avastasin, oli grill. Grill oli õnnestunud lei teele niidul ja lapsed võtsid seda täitsa hea meelega vastu. Sellest on mul ainult hea meel. Laste seas on ülipopulaarne Kaiu pokud. Tundub küll ei oleks arvanud, et lastele nii vastu võeti, on niisugused väiksed inimesed, kesid olevused oma rõhukuubedes, võib-olla nad isegi mulle meeldiks, teie olete pakkude avastaja. Tundub küll. Pokudega mitmete tarnamätaste tarnamätas kasvab ka, mulsin pöörismäel ja ja saan mina siis arvata midagi temast, vaatasin paha mätas, lõikad kajaka peale, seal nii kõva südameks sees. Aga kui ma metsas liikudes metsaservades, eriti kohtades hakkasin neid rohkem tähele panema, siis, siis õppisin nüüd tundma ka juba juba päris pakkudena, sest ma mõtlesin, et kui niisugune Mätase Bon, siis seal peab keegi ometi sees olema. Ja sorisid isegi käpaga. Ehted, mis, mis sind püsti hoiab, küll see avastasin, talent oratiivi all ja. Ja et ta on üks, üks kange, selgisin, loodus seisab. Ja kuna nad olid nii tihti grupeeritud, nagu oleks terve perekond seal seismas, siis oli ju pilt täiuslik, et tõepoolest ei tee. Meelega, olete praegu liikamatused, mind ära. Selja keeran, küll te siis juba teineteise pöörduti, hakati ainult tagarääk, kuidas pakkuda oma nime, said? Ei tea, lihtsalt tuli tuli pähe, poku võiks neile sobida. Kuidas nad praegu elavad, seal külas ikka käitunud, mulle õigele jalad enam ei seadet. Ja siinsamas ju pöörismäeküljel on ju niisugune väli neid, et need juba ära lugeda, aga nad on siin väikse põõsavööndi taga. Nad ei paista hästi välja, aga eks kohtun nendega tihti. Mets on üks üks väheseid kohti, kus mul väga meeldib käia. Aga siis ma valetaksin, ma nii andunud metsakummardaja olen, et ma. Et ma olen linnas, nii meeldiks käia, käia vähem, aga mulle meeldiks seista kusagil ja vaadata. Ma olen vist rohkem ikka vaataja nagu seltskonnas, kipun kuulaja osas olla. Võtan kätte nii palju rääkida ega kuulata ja vaadata on väga tore. Sealt kogub enda jaoks siiski mõttematerjali ja lausa lausa pilte. Et ma olen selle osaga ilus, päris päris rahul. Kui tihti te metsa kuulatamas käituda? Täitsa metsa sees ta. Räägib minuga veel rohkem, kui mina temaga. Käspelt kahejalgseid metsaelanikke ei ole, vaid käed olid nemad ka juba nii keerisesse sattunud, et mina ei kadestanud pühkines mine või metsa tagasi küll. No, ega ometi võib ka teil külas ei käinud? Ei käinud, väike kahtlus muidugi on, et nad sind lähedal. Keegi üritas tõesti koobast ehitada ja liikus kyll paar kogu kahtlast, aga kas need just nemad olid, ei tea meid, nad ei külastanud. Käigud. Kuidas koerad vastu peavad, kui teised neljajalgsed õuel? Peale tulevad ega meil neljajalgseid väga ju ei käi näiteks koheli kassigi. A kui meie kassidel käivad kosilased ja ega neil hästi ei lähe. Ei saa muidugi selle koha pealt noored asjadega osa, loomakene suudab pageda iga puu otse. Aga ka kitsid, eriti tänavu talve oli karm talv, siis nad tulid täitsa akna alla tare aknale ja sõivad maha kukkunud õunu. Kraapisid ja ekseldasid nüüd maast ja linnudki käisid jah, päris päris. Tarri lausa ei tulnud, aga läksid hirmu sirgeks, keelte jänku jälgi oli siin kõvasti. Aga kitsed? Jah, üllatasid, et näed, nii vaevas, olid ojas, mul oli üks lahtine koht seal, nad käisid joomas alatasa. Ainult koprad. Vaesekesed, nad ehitasid nii korralikku tammi, meil ju oja ette. Ja lasid nõngetlesid maha nii võimsaid Haabuitjad. Süda hakkas verd jooksma kastesse Beatis Pätsi võtma, kui seibid käsaadi. Leivaseebid nööridega saadis, hammas kõrval. Aga mis oli tarvis sealset palju peenedaksiga ladva poole minna. Aga nemad vist said kannatada külmaga. Praegu ei ole mingit liikumist. Kui ka mina istun rooli, ei kuula alla, ei siit kätte saada. Hoole ei reeda. Kolme. Härra Edgar Valter, kui teie loodusjutte ja loodusmõtisklusi kuulata, jääb mulje, et elate oma perega siin pöörismäe talus nagu väikeses paradiisis. Ja et vestlusi metsaga kroonib looming. Selline romantiline ütlus küll, aga mis parata, taoline mulje. Mulje võib jääda, aga paljud mured jäävad ära küll aga siis löödi teised. Kohalikud mured ehk maalikud. Ei ole siin talvel käinud kevadel ega sügisel, aga te peaksite nendel teedel katsema otsaga läbi trügida siis kui oh pagan, jala isegi raske. Kui ikka lumi vahel on nabani rüga siis kui sind sahk ära unustab või mujal tööd niivõrd palju, et sa oled jäänud kuhugi tagumisse järjekorda. Nojah, kui sul siis kauplusse minna või on sul kiirabi vaja või midagi niisugust äkiliste elekter, eranitsi, elektrit ka ei pääse liigishibeda sahka sahaga ja ja nii, et meil on omad omad spetsiifilised mured, nagu öeldakse. Kas sellepärast vahepeal mõne kirjastuse või koostööpartneriga on jäänud ka mõned asjad nagu ajamata mobiil ikka levib siin? Ei vot see mobiil on ka üks nõrk koht. Kes mind tahtnud ikka kätte saada, küllaltki on saanud ka. Aga mobiiliga on tõesti häda, ma isegi ei teadnud, mini sihukese paja põhjas elame sest maantee peal hakkab ju pidev laskumine. Ma ükskord tulin selle peale, et pagana pihta, jumala ees. Meile esitati Truutale. See, see oli meie kassi nimi. Trudele ehitati mobiilimasti, verstasid ja peaksime olema hästi kuuldavad. Aga ka Eestis me istume ja täitsa uru põhjas. Kõigi oma rõõmudega. Sest et kõik see hea, mis siin meie ümber on, siiski korrub selle need, need murrekesed elamina, Teleks porisemise porisime, aga võtame ikka elu nii nagu ta on, et on tee kinni, oleme praegu eraldatud, muust alles oleme muidu poleks ju ka pakkusid syndinud ja pakkuda raamatut, seda päris kindlasti. Pokud saavad ikka sündida siis, kui sa oled nendega kuidagi kontakti leidnud ja, ja niiti palju näinud ja siis sinipsu lekib mõte pähe, et, et nad on tõepoolest vist elusad olevused tuleb neil salaja silma peal hoidev, võib-olla hakkavad isegi liikuma. Sest nad jätavad loodus tihti säärase kena, kena mulje, et nad on lihtsalt sinu pärast hästi vagusi praegu, et sa ei näeks ära, et näljaelanikud sees nende kuulide all. Ega teil ometi elektriga probleeme jale metsa, erandid olla? Maainimesed oleme? On inimesi, kes me peame ennast lugema, sest me ju elamisi kavatseme jääda, keelama. Elektriga see, see, seda sandi imet, me olime liini lõpp, joovad oma jäänu täis sel liinidele, meile jääb ainult tilk need vahel. Lamp on õige õige, nõrga, nõrga valgusega. Joonistades tunneb seda ka hästi ära kohe. Nii et kui mina ateljees panen oma kohvikannu käima elektriga, siis tares vaadeldakse. Vaadeldakse, et me ei saa praegu kohvi panna. Tšilon, kohviga on see sisse lülitada? No aga eks me elame sellegi tasapisi üle ja kogu aeg on oht, muidu tekk, mõni puu langeb üle üleliinide, osalasime küll oma kulu ja kirjadega külameestel puid maha vete kõige lähemal olid meie kandis kõigil lähemalist lepad ohustatud, keegi rohkem. Nemad kipuvad ikka külitsi vajuma ja tuul võib meid murda. Ja kui rääkida maarõõmudest, siis linnainimesel oleks muidugi hea kuulda, et me aasta aega pole saunas käinud. Ma ei ütle mustusi, koorukas on peale kasvanud. Käime ikka ennast pesemas ka, ega siit tükk tükk maad kaugemal näiteks Tartus või kuigi saunamees, kes jättis meil ahju ehitamise pooleli, ütlesite talle, jäägub tal tervis natukene. Nägime, kus ja jättis kõik oma asjad, pani plagama. Oot, Edgar Valter, mis te tahate siis nüüd ütelda, et te käite pöörismäelt Tartusse, sauna või? Saunas vannis käime küll nii et see tsivilisatsiooni rõõm, vann, meil, meie käsud siis mees, kes hakkas ehitama meile uut kerist, see, see jättis pooleli, tee tegi aluse valmis ja plaan oli ehitada ikka korralik saun. Nüüd, mis vajame pottsepa, kes kõigepealt keris ehiteks otse korstnast, millel suitsusaun, aga nüüd me otsustasime, et võiks ikka puhta sauna peale üle minna, et saaks selga toetada vastu sauna seina. Kui oled võistlemisest väsinud, tahad hinge tõmmata ja nautida? Ta oli niisugune natuke liiga ajutise näoga, Sauniga tal nägu ega stiili mingit ei olnud, nagu nüüd tahaks ühte väikest hubast suvast palkmajakest. Unistada ju võib ometi vot siin hiiglavaba voli nii palju ruumi unistustele beebi unistada hästi suurelt laialt ruumi jagub. Tööst rääkimine tuleb kunstnikel ikka paremini välja oma ateljees ja seepärast oleme meiegi kolinud vahepeal pöörismäel talu aita ehk siis kunstnik Edgar Valteri ateljeesse. See on koht, mida teie, Edgar, Valter, vajate siin pöörismäel vist sama palju kui metsa enda ümber. Peaaegu on õige, kus siis mujal kui see olend, kes metsas või siis aidas, mida võib väga peenelt ateljeeks nimetada, sest see on mul elamise ruum, nii-öelda minu tööruum, see on see, mis mind püsti hoiak 10 joonistada või maalida ei saa. Ka mu esik täitsemalt. Rõõmsameelne on kogu teie looming. Värvi või kompositsiooni küsimustesse, selle nii selgeks, et, et ei taha kodakondsed ele mu nägugi. Mulje jääb, et tuleb kergelt ega, ega kõik. Vähemasti ei tule kergelt. Palju katsetate kuidagi midagi oleneb teemast pildist mida just süsteemne. Mõni tuleb nii üllatavalt hästi nagu kingitus, nii kiiresti. Kuidagi õnnestub. Aga mõnega. Kui lõpetan pildi, siis õpetan sellega, et ma lihtsalt katan ta uuesti kinni. Ja jätan ta varuks järgmiseks korraks, kui kui tekib see õige tunne ja õige õige nägemine. Tunne kõigile, kes natukene millegi loaga tegemises, olgu ta muusik või näitleja või. Või kes tahes kusagil ma ruttan näitusele pilte andma ja pakkuma või ise ise korraldama personaalnäiteks isiku näiteks, nagu nüüd öeldakse. Aga kahtlemata midagi tuleb teha mõne aja pärast, kui neid koguneb üheplaanilisi rohkem ma mõtlen selles mõttes, et rohkem teineteisega sobivaid, isegi teemad on mul niikuinii niivõrd tugevasti erinevad. Kas pöörismäe peremehel on ikka võimalik kogu eesti kunstieluga ennast kursis hoida? Ma mõnel määral olen ennast püüdnud hoida kursis küll et mingi-mingi mulje või pilt mul on olemas. Veelkord pean tunnistama, et mul on hea meel, et ma siiski mingis isolatsioonis elan ja saan oma joont läbi viia, nagu mina õigeks pean. Seal võib täitsa teiste mõjude alla sattuda ja minna minna liimile ja vaadata konjunktuuri järgi. Nii palju ma ei oskaks muutuda, et on parem, kui on, nii, nagu praegu on. Teie ei ole see kunstnik, kes püüaks luua seda, mis parajasti moes on. Ma saan neist kunstnikest aru, kes seda teevad, sest ära elamu lõpuks peab. Aga maetakse endale tagaukse siiski teha seda, mida ainult mulle, mis on minu tõekspidamine ja mis mulle meeldib ja oletavastilt teatrid ringile inimestele ka peaks meeldima. Kui pihtide maakonnalinnas Võrus käid? Aitäh, eks siin oleneb külmkapi sisemuses ka väga palju. Sest et siit lähedal, sest kõike ei saa, siis tuleb ikka Võrru sõita. Ma küsin seda sellepärast, et ma tahaks välja uurida, kas te käite ka siis raamatupoes ja silmitsete näiteks raamatuillustratsioone, seal. Jah, seda, seda juhtub ikka, sest et need on suurtes kaubamajades tavaliselt, eks mingi raamatuosakond ka. Peale selle Võrus on korralik raamatukauplus. Need mingi mingi pilt on mul siiski olemas. Kas lapsed vajavad meie Eesti lapsed tulevikus kommertsi või vajavad nad ka sellist sisulist ja mõtlemapanevat kunsti? Ma ei tea, sellele on küll väga lihtne vastata, ma kardan, et ennekõike vajavad nad siiski sisulist kunsti ja just lapsed. Kommerts tungib paratamatult ise Kõlvarti kutsumata külalisena ligi. Ja siis, kui lapsel on siiski kalduvus eelistada sisulist kvaliteeti, siis rohkem siis ta teeb ise selle valiku ära, mis kõrvale lükata. Kommertslik andmisest ei anna nagu midagi juurde hetkeline silma aimu või? Ma ei tea mingi mingi efekt, mis teda võlub. Aga ma loodan küll, et eelistaks kui talle pakutakse sisulist väärtust. Kui ma nüüd kuulen, siis mul tekib küsimus, et kas te oma loodusvaatlustest ja, ja selles, kuidas te siin elate, tahtmist ei ole. Raamatut kirjutas. Ta takt säärast kiusatust ei ole. Siis oleks pidanud natukene varem hakkama teda vaatlema, et oleks mul ikka täiesti kõvasti käpas. Ma loen hea meelega loodusteadlaste raamatuid. Lindudest, peamiselt lindudest on tulnud aga loomadest üldse. Ja lihtsalt panen tallele 19, kuid minu mälu ei ole ja et kõike. Ja kui ma nüüd väljas mõnda lindu näen, siis ma jooksen tuppa, õpetan lindude määraja, vaata need Kissa sunnikas olid seal lõbus, lahke linnukene puistelt, pealegi mul seal õunapuu otsas midagi ja enam-vähem koju ka, kes ta oli, aga ainult selleks, et ele mõne aja pärast unustad ettevõtetes, tal olid need mustpea põlise peeti hoopis silmanurgas kuni kukleni. Ja kas olid igaveses valge triip ka või ei olnud. Ja siis lõpuks lohutan ennast sellega. Kuule, see ei olegi vist tähtis, on silmarõõmuks sind vilksatanud vea ja hüpanud ja teinud oma rõõmsaid häälitsusi. Et piisab sellestki. Nii et teie käite ja vaatate looduses ja siis tulete siia oma ait ateljeesse, kui nii võib öelda. Ja joonistate kõik ülese, pakute meile oma maalide, oma tööde ja raamatuillustratsioonidega, rõõm. Selleks natuke liiga hästi, et ma jooksnegajatel natuke joonistan ilusti ülesse, mattalletan enesesse ja, ja lasen tal natukene haududa ja meelde paika minna ja kui ta siis tikub väljaost, leian siis ka mingi vormi, kuidas teda kujutada ja oma elamusi nagu siis teistelegi pakkuda äkki teistele ka seda, see rõõmu nii nagu mulle. Saab teie kohta öelda, et pakute meile veel üllatusi tulevikus. Kus seda ma ei tea, kas. See oleks natuke liiga enesekindel, et niisuguse pakkumisega välja tulla. No muidugi, ega neid üllatusi keegi välja rääkida ei taha, aga mina olen välja uurinud, et üks raamat on teil juba kirjastuses ja õige õige varsti ilmumas. Hästi välja uuritud, siis vastab tõele. Aga ega ma väga juttu, kes ei tahaks olla sel teemal see ei puuduta üldse pokusega. Tänase päeva tee suvekülalise jutud on kuulatud. Aitäh, Edgar Valter. Saate toimetas Piret rist, opera Patroli ja muusika valis Kätlin Maasik ning päeva teed toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Saadet jääb lõpetama Edgar Valteri lemmiklugu Gondori lend. Kuulmiseni. Laevatee suvekülaline.