Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 30. mai peamised sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus kinnitas erakonna presidendikandidaadiks riigikogu esimehe Eiki Nestori. Riigikogu õiguskomisjon otsustas muuta korrakaitseseadust nii, et politseireidide käigus ja joobe kontrolliks peatatud autojuhile lugema ette kõiki tema õigusi. Rahandusminister Sven Sester toetab teise samba pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse, mille tarvis kaalutakse Eesti riigi omanduses olevate ettevõtete võlakirjade Eestis emiteerimist. Keskkonnaminister Marko pomerants tegi kohtumisel Liivi lahe kalanduskogu ja keskkonnainspektsiooni esindajatega ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasutatavate niinimetatud sellektiivsete mõrdade silmasuurust 56 millimeetrini ja kehtestada ühtlasi täiendavat kala varu kaitsemeetmed. Valitsus peaks ettepaneku heakskiitmisele jõudma juuni keskel. Koorid saavad seega edasi kasutada seniseid püügivahendeid. Siseministeeriumis allkirjastati hankel epe uue reostustõrjevõimekusega patrull-laeva ehitamiseks. Laev valmib 2018. aasta kevadeks ja läheb maksma 16 miljonit eurot. Kultuuriministeerium võib muuta sundeksemplari seaduse säilituseksemplari seaduseks ning selle kaudu muuta lihtsamaks eesti kultuurile oluliste kirjanduslike väljaannete vabatahtlikku loovutamist, kogumist ja säilitamist raamatukogudes. Eile lõppes ajaloo jooksul 90 üheksandat korda toimunud Taarja velotuur, mis pakkus palju rõõmustamist ka eestlastele. Rein Taaramäe teenis laupäevasel üliraskel kolme esimese kategooria tõusuga etapil võidu ja Tanel Kangert aitas meeskonnaga kaaslase Vincenzo Nibali üldvõiduni. Ilm on homme päikeseline ja kuiv, õhusooja lubab ilmajaam 22 kuni 28 kraadi, rannikul on veidi jahedam. Öösel jääb õhutemperatuur 10 ja seitsmeteistkümne kraadi vahele. Ja nüüd kõigest järgemööda. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kinnitas erakonna presidendikandidaadiks riigikogu esimehe Eiki Nestori nestorile on pikale realine poliitiline kogemus nii Riigikogus kui valitsuses. Tänu temale on sündinud Eesti ühiskonnakorralduse olulised alustalad, näiteks solidaarne ravi- ja töötuskindlustuskõigis. Oma rollides on ta veendunud seisnud inimlike väärtuste ja sõbraliku ühiskonna eest, nii ütles erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Nestori sõnul vajab Eesti üle-eelmises suletud ja avatud ühiskondade võitluses presidenti keeles. Inimesed tunneksid ära iseend või oma naabrimeest. President ei pea olema näoga inimese poole, sest president peab vaatama oma inimestega samas suunas. Nestor ütles, et ta lähtub põhimõttest, et Eesti riik on kõigi meie inimeste oma. Nestor teeb poliitilise avalduse erakonna üldkogul neljandal juunil jõhvis. Riigikogu õiguskomisjon otsustas muuta korrakaitseseadust nii, et politseireidide käigus ja joobe kontrolliks peatatud autojuhile lugema ette kõiki tema õigusi. Praegu kehtiva seaduse kohaselt tuleb politseinikul seda teha. Õiguskomisjon arutas teemat lähtuvalt õiguskantsleri kirjast Kristi Sobak jätkab. Õiguskantsler Ülle madise tõdes oma märgukirjas, et korrakaitses seaduse kohaselt tuleb politseil puhumisreidi käigus selgitada kõikidele inimestele enne alkoholijoobe kontrollimist nende õigusi. Madise sõnul on talle laekunud avaldus, mille kohaselt ei täida politsei puhumis reidil seda kohustust. Oma analüüsis leidis õiguskantsler, et õiguste üksikasjalik ja arusaadav selgitamine on kindlasti vajalik siis, kui puhumisel ilmnevad joobele viitavad tunnused ning inimene kõrvaldatakse roolist ja alustatakse menetlust. Siseministeeriumi kaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar loetleb, mida politseinik praegu kinni peetud inimesele seaduse kohaselt selgitama peab. Kõik puhuvad politseireidi käigus, siis inimesele on võimalik selle inimesega, mida me seal selgitada, siis, kes ma kõigepealt isanen politseiametnikuna selgitada ka seda eesmärki, miks ta siis kinni peeti. Ja tegelikult on ka võimalik selgitada seda, et kui isik näiteks keeldub alkomeetrisse puhumist, et millised on siis järgmised õiguslikud tagajärgedeni inimesel olla õigus keelduda alkomeetrisse kuumast ja kui inimene seda õigust kasutab, siis politseiametnikul on võimalik ta üldisest rivist kõrvale kutsuda ja selgitada juba talle siis täpsemalt, mis on järgmise protseduurideta. Ajaliselt võib see protsessi natuke pikendada, nüüd ongi küsimus selles, kas selgituskohustus peaks olema seadusega määratud või mitte. Veel kordi. Veiko Kommusaar. Muidugi oleme me selle poolt, et sellist kohustust, mis lisaväärtust tegelikult ei loo ja inimesed ju tegelikult saavad aru, et mis on selliste politseireidide ju mõte et vähendada liikluses joobes juhtide osakaalu, et tundub täiesti mõistlik idee, juhul kui isik on joobes, siis on niikuinii pikemad kohustused, pikemad selgitused, kõik, mis seaduses kirjas saab täidetud. Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof on sama meelt. Õiguskantsler on ka öelnud, et see absoluutne selgitamiskohustus ei taga puhumisreidi efektiivset läbiviimist. Õigem oleks algatada olemasolevat nõuet leevendav seadusemuudatus, kui me täna ju näeme, et kui inimesed ületavad kiirust, kui palju võtab see aega, et inimesed selgitatakse tema õigusi, tehakse protokolli ja nii edasi, et kui nüüd kõiki neid nõudeid hakatakse järgima siis puhumisreidide puhul siis järjekorrad oleksid pikad ja inimeste aega kulutataks ilmaasjata, et ma arvan, et me kõik oleme seda meest, kes on kained, autojuhid puhud ära ja sõidad edasi. Rahandusminister Sven Sester arutas täna ettevõtlusühenduste ja fondivalitsejate esindajatega võimalikke muudatusi pensionifondide süsteemis. Muuhulgas arutati, kas pensionifondidega kaasnevad tasud on mõistlikul tasemel ja kas riik peaks neid alandama samuti seda, kas pensionifondid peaksid rohkem Eestisse investeerima. Sesteri sõnul ollakse praegu investeerimisfondide seadusemuudatuste eelnõu väljatöötamisega poole peal ja suure tõenäosusega viiakse eelnõu valitsusse augustis. Laua taga jäi kõlama neli asja põhimõtteliselt teemad, mis asjatult konkurentsiga, nenditi seda, et pigem peaksime vaatama sellele, et tõesti selles konkurentsipositsioonis vaadata mõningaid leevendusi. Pigem on meil täna ju ainult neli fondivalitsejat jäänud tulevastele pensionäridele vähem võimalusi fondivalitsejate valimisel. Teine läbipaistvus. Ma arvan, et me peaksime tegutsema täna selle nimel, et anda teatavaid kriteeriumeid veel juurde, mis annaksid võimalused tulevastel pensionäridel valikute tegemisel aru saamaks miks ühte või teise fondi oma raha paigutada. Kolmandaks siis tõesti tasud, et vaadata need üle ja saad aru, et kas selles olukorras on meil mõtet tasusid kiiremalt, kunstlikult seadusandlikul tasemel veelgi rohkem alla viia või jätkata praegu hetkeolukorras ja 400 investeeringuid Eestisse. Kõik osapooled nentisid seda, et ollakse huvitatud selgelt, et Eestis investeeringud tuleksid. Peaasjalikult vaadatakse pigem sellele otsa, et oleks rohkem võimalikke instrumente, kuhu investeerida. Et võib-olla vähem entusiasmi oli sellise reguatiivsel meetmel. Pensionifondi loomiseks asutatud tulundusühistu tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk väljendas kohtumisel arvamust, et teenustasud Eesti pensionisüsteemis on praegu väga kõrged. Mis puudutab aga investeeringuid, siis nende kohta ütles pekk, et tema kindlasti ei poolda sellist lahendust, mis kohustaks pensionifondi varadest teatud protsendi investeerima just nimelt Eestisse. Me esindasime seda arvamust, et jah, tasud peavad alanema ja mis puudutab Eesti investeeringuid, siis nii-öelda ainult seda, et jah, meie liikmed soovivad leida sobivat võimalust osa oma pensionivarast investeerida Eestisse. Aga nad tahavad omada kontrolli selle üle, et tõepoolest, see on nende enda valik, kas nad seda tahavad teha või mitte ja et see, see investeering oleks samamoodi nagu välisinvesteeringud tehtud transparentsed ja võimalikult madalate kuludega. Keskkonnaminister Marko Pomerants tegi kohtumisel Liivi lahe kalanduskogu ja keskkonnainspektsiooni esindajatega ettepaneku vähendada Pärnu lahel kasvatatavate niinimetatud sellektiivsete mõrdade silmasuurust 56 millimeetrini samuti kehtestada ühtlasi täiendavat kalavarukaitset, et valitsus peaks ettepaneku heakskiitmisel jõudma. Juuni keskel jätkab Janek Salme. Keskkonnainspektsioon kontrollis sel kuul Pärnu lahe kalurite mõrdu ning ilmnes, et ligi 80 protsenti oli väiksema silmasuurusega kui nõutud 60 millimeetrit. Inspektsioon andis korralduse nõuetele mittevastavad mõrrad 30.-ks maiks merest välja tuua. Samas teatati, et korralduse täitmise kontrollimine lükati edasi, kuni selguvad tänase nõupidamise tulemused. Keskkonnaminister Marko Pomerants teatas pärast nõupidamist, et ministeerium saadab ülehomme valitsusele kalapüügieeskirja muutmise eelnõu. Selle heakskiitmise nii valitsuses loodetakse tema sõnul jõuda 16. juunil. Et selle 60 millimeetrise silmasuuruse asemel oleks siis selleks silmasuuruseks 56 millimeetrit. Mõõtmismeetodiks oleks ikka seesama oomega aparaat nagu ka tänases kalapüügieeskirjas ja siis kalakaitselise nii-öelda vastumeetmena või jah, kalavarukaitselise meetmena võtsime me eesmärgiks jõuda aastaks 2018 või siis keeraja lõpuks 2018. Üldise koha alammõõdu nii tänase 44 sentimeetri asemel 46. Pomerants kinnitas, et kokkulepe vaimus ei rakenda keskkonnainspektsioon lisameetmeid seni, kuni muudatused sel suvel jõustuvad. Liivi lahe kalurite üldkoosolek arutab ministeeriumi ettepanekut 14. juunil. Kalurite esindaja Raio Piiroja arvates jõuti mõistliku lahenduseni. Mul ka isiklikult ja ma arvan, meestel langes täna nagu kivi südamelt, et me saame ikkagi samade püügivahenditega ja edasi püüda. Ja juba homsest päevast edasi püüda, et selle selle üle on ainult ainult hea meel ja ma arvan, et üldkogul me ka kõik on sellega nõus, et et see on mõistlik lahendus. Ma arvan, me saame laisa kinnitatud. Liivi laht on keskkonnaministeeriumi kinnitusel Eesti rannakalanduse kõige olulisem piirkond. Seal on umbes 300 kutselist kalurit ning saadakse kõige suuremaid saake. Tartu ülikooli mereinstituudi esindaja Markus Vetemaa sõnul teeb teadlastele aga muret, koha ja vimma olukord. Koha osas on üsna selge, et varu olukord on, on kehvavõitu, seda viiki Pärnumaal ekspluateeritud liiga intensiivselt ja saagis on siis palju alamõõdulisi kalasid ja ja kahjuks väga suur osa kaladest emastest kohadest ei jõua kunagi kudeda, nüüd püütakse liiga väikse pikkusega välja samuti vihmaga ei ole lugu kõige parem. Aga see vastuv ahvena olukord on natukene paremini, ahvenat on päris palju, kuigi, kuigi saagis on samuti päris palju alamõõdulist kala ja pikas perspektiivis vaadates teeb meile muidugi natuke muretut, liiga pisut liiga intensiivselt, öeldakse. Päeva välissõnumid võtab kokku Evelyn Villers, palun. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võttis vastu Kremli küllakutse ning osaleb 16. juunil Peterburis toimuval rahvusvahelisel majandusfoorumil kinnitas Junckeri pressiesindaja Reutersile Moskva juurde Junckeri eelseisvalt visiidilt kohest murrangut Euroopa Liidu Venemaa suhetes. Sanktsioonide kehtestamine ning dialoogist ja koostööst loobumine on vaieldamatult toonud kaasa kahjulikud tagajärjed, ütles vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele. Tema sõnul läheb tugevasti kõikuma löönud vastastikuse usalduse taastamiseks ka aega. See ei juhtu üleöö. Venemaa panga kaitse energiasektorile kehtestatud sanktsioonid aeguvad juulis ning nende pikendamine vajab ühenduse üksmeelset heakskiitu. Liidu liidrid arutavad küsimust juunis. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles möödunud nädalal, et tema hinnangul sanktsioone pikendatakse. Samas on mitmed riigid, näiteks Kreeka, Küpros, Ungari ja Itaalia sanktsioonide pikendamise vähemalt automaatse pikendamise vastu sõna võtnud. Nato loobub oma liitlaste julgeoleku tagamise strateegiast ja võtab kasutusele Venemaa heidutamisest strateegia ütles USA Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Hodges usutluses meediaportaalile Kromadke. Kindral ei laskunud strateegia üksikasjadesse lausudes, et ei tea esialgu, kuidas see välja nägema hakkab. Kuid juunis suurendatakse kohalolekut Poolas ja Baltimaades. Tankibrigaad, kuhu hakkab kuuluma umbes 4000 meest, tankid ja suurtükid, paigutatakse üheksaks kuuks Poola Baltimaadesse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Nad hakkavad osalema omanöövritel igas nimetatud riigis. NATO jaoks on esmatähtis ülesanne tõkestada Venemaa edasine agressioon, rõhutas kindralleitnant. Jaapani kaitsejõud on viidud kõrgendatud valmisolekusse seoses kahtlusega, et Põhja-Korea valmistab taas ette ballistilise raketi teelesaatmist. Ka Lõuna-Korea relvajõud on põhjanaabri võimaliku raketi stardi tõttu tavapärasest tähelepanelikumad. Jaapani sõjalaevastikule ja raketisüsteemide Patriot meeskondadele on antud käsk tulistada alla kõik jaapani suunas lendavad raketid. Otsusest teatas täna esimesena jaapani rahvusringhääling Lõuna-Koreas. Kaitseministeeriumist kinnitati, et nad on Põhja-Koreas täheldanud raketikatsetuseks valmistamisele viitavaid asjaolusid. Katsetatava raketi tüübi kohta. Kommentaare jagatud. Jaapan on käesoleval aastal oma raketikaitse süsteemi valmisolekut tõstnud vähemalt kaks korda. Mõlemal korral oli tegu Põhja-Korea raketikatsetusega. Põhja-Korea korraldas jaanuaris oma ajaloo neljanda tuumapommikatsetuse ning pärast seda on toimunud mitmeid raketikatsetusi. Kui saate alguses teatasime, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kinnitas oma erakonna presidendikandidaadiks riigikogu esimehe Eiki Nestori, siis just praegu andis Isamaa ja Res Publica liit teada, et IRL-i eestseisus ja fraktsioon toetab Allar Jõksi presidendikandidaadina riigikogu fraktsiooni esimehe Priit Sibulaga. Minul on Jõks tõestanud oma tegudega erakondade ülene kandidaat ning saab presidendiametis olema sõltumatu, õiglane ja tulevikku vaatav. IRL-i eestseisus ja fraktsioon otsustasid esitada Allar Jõksi kandidatuuri viiendal juunil toimuvale erakonna volikogule arutamiseks ja otsustamiseks. Siseminister Hanno Pevkur, politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tauno Tuisk ja Baltic Workboats aktsiaseltsi juhatuse esimees Margus Vanaselja digiallkirjastasid hankelepingu uue reostustõrjevõimekusega patrull-laeva ehitamiseks. Kristi Sobak käis kohal. Uus laev suurendab hädaolukordadele reageerimise võimekust reageerimiskiirust, jaga reageerimisulatust. Alus vahetab välja piirivalvelaeva, mis on olnud teenistuses alates 1966.-st aastast, ütleb siseminister Hanno Pevkur. Nad on teenistuses olnud erinevate riikide veel 50 aastat. Selge, et me ei saa rääkida korralikust tänapäevasest teenindamisest arvestades ka seda, kui palju elu on muutunud, kui palju me vajaksime multifunktsionaalses, et me vajame reostustõrjet, vaja kiirust, mida vanal laeval ei ole. Me vajame uusi võimekusi ja siis millestki nii-öelda muud loogilist lahendust, kui tellida uus laev. Ja meie laevastikus saab olema suuruselt teine kindral Kurvits raudlaevana ja meie lipulaevana on kõige suurem, aga ka see laev tuleb üle 40 meetri siin 42 meetrit, suur laev, et väga tõhus abi neile. Laeva ehitab valmis aktsiaselts Baltic Workboats ja ettevõtte juhi Margus Vanaselja sõnul tehaksegi tänapäeval laevasid, mis suudavad täita mitmeid ülesandeid. See laev peab palju asju söötmas, ongi tänapäeval maailma trend, et üks laev ei tee ainult ühte asja, et sinna ja on peale pandud palju erinevaid funktsioone ja seal on õlitõrjevõimekus, tal on päästelaevavõimekus ja ta patrull-laev, nii et merelt päästa inimesi ta saarte piiri valvamisega hakkama, kahurid siis vast ei tule, aga see sõltub juba kliendist, aga tal on palju võimekusi. Laev valmib 2018. aasta kevadeks ja läheb maksma 16 miljonit eurot, millest enamuse rahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond. Margus Vanaselja sõnul on suur au, et Eesti riik selles töös kohaliku ettevõtet usaldab. Ja lootus on, et uus piirivalvelaev avab uksed ka uutele turgudele. See turg, täitsa niukseid, laevade turg on olemas, väga tõsine turg ja see ups on siiamaani meil kinni olnud, tõstab 90 protsenti juhtudel nõutakse olemasolevat laeva juba nii-öelda kruvinud disain ja meie puhul praegu meil on hea meel, et meid usaldate ja kuna me oleme sarnased, vaeva küll teinud, aga mitte täpselt sellist ja see andiski meile võimaluse siin osaleda ja selline riigi usaldus tegelikult arendabki meie majandust väga palju. Kogu Eesti piirivalvelaevastiku lubatakse lipuvärvidesse nii ka kahe aasta pärast valmiv laev pikeri, valve, kati ja kindral kurvitsa kõrval teenima hakkaval alusel praegu veel nime ei ole, kuid see loodetakse leida avalikul konkursil. Sundeksemplari seaduse muutmisega säilituseksemplari seaduseks soovib kultuuriministeerium tagada digitaalsete ja füüsiliste trükiste parema säilivuse ja kättesaadavuse raamatukogudes. Seaduseelnõu läheb riigikogus teisele lugemisele kaheksandal juunil. Kärt Kelder teeb ülevaate. Sundeksemplari seaduse muutmine säilituseksemplari seaduseks lihtsustab eesti kultuurile oluliste kirjanduslike väljaannete vabatahtlikku loovutamist kogumist ja säilitamist raamatukogudes. Uus seadus on mõeldud eelkõige raamatukogudele ja kirjastajatele, räägib Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm. Säilituseksemplari seadus on mõeldud ennekõike selleks, et kõik trükised sünnivad alguses digitaalsõna ja selleks, et trükiste algmaterjal digitaalne fail säiliks siis säilituseksemplari seadusega kogutakse nii trükised kui ka trükis taalsed versioonid. Kasu saavad sellest nii raamatukogud, kes ei pea tulevikus neid uusi väljaandeid digiteerima, kui ka kirjastajad ise, kes saavad rahvusraamatukogule trükis algmaterjali faili loovutades saavad neid tulevikus ise taaskasutada, kui nad säilitavad ise oma arvutis, on hea, aga teadet. Varakoopia on riiklikult säilitatud ja nelja taaskasutatav. Mis muutub sellest aga tavalugejale? Need raamatukogud, kes täna trükise säilituseksemplari panid hoidlasse nii-öelda neid kasutada sai ainult teenindaja vahendusel. Kui tulevikus hakkab olema sellest väljaandest ka digitaalne koopia, siis ta ei pea teenindaja vahendust kasutama, ta läheb, istub lugemissaali ja saab lugeda seda säilituseksemplari. Rahvusraamatukogus saab nii-öelda suurkeskus, kuhu koondatakse nii füüsilised kui digitaalsed säilituseksemplarid. Kui siiamaani koguti kaheksa trükis eksemplari, siis tulevikus kogutakse pikaajaliseks säilitamiseks ainult neli trükise eksemplari ja väheneb ka pikaajalised säilitavad raamatukogude arv. Kui siiamaani säilitas 10 raamatukogu füüsilist trükkis eksemplari, siis tulevikus ainult neli raamatukogu küllaga. Digitaalse sisu kättesaadavus paraneb. Säilituseksemplaride algmaterjalid. Mis on vaata kuule digitaalset loovutatud, need saavad kättesaadavaks viiest raamatukogust. Kui siiamaani on see ainult Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu siis nüüd lisandub veel Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu. Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu ja Tallinna Ülikooli akadeemiline Raamatukogu. Talihärm tõdeb, et hetkel on digiteerimine ning autoriseeritud terminalid alles katsetusel, kuid tulevikus laieneb teenus arvatavasti ka teistesse raamatukogudesse. Seaduseelnõu läheb riigikogus teisele lugemisele kaheksandal juunil. Nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Täna tegime ilma kõrgrõhuala edelaserv, ilm oli soe ja kuiv. Õhusooja mõõdeti sisemaal 24. 28 kraadini. Vaid meretuulele avatud rannikul jäi termomeetri näit 20-st madalamale. Seesama kõrgrõhuala, noh, teeme ilmaga, homme. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Paiguti võib tekkida udu. Puhub kirde ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on 10 kuni 17 kraadi. Homne päev seal on päikesepaisteline ja kuiv, puhub kirde ja idatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb 22 kuni 28, rannikul kohati 18 kraadi. Soe. Kuiv ilm püsib ka järgmistel päevadel. Ragnar Kaasik võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Jürgen Zopp kaotas Tšehhis peetaval ATP Challenger sarja võistlusel kuuendana asetatud Kasahhile Mihhail kukkuskinile kahes setis kolm. Kuus, null, kuus. Matš kestis kokku 58 minutit. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel jäeti tänased mängud vihma tõttu ära, plaanis oli jätkata eile pooleli jäänud neljanda ringi mängudega. Mart Tiisaar ja Kusti Nõlvak said nädalavahetusel Lätis toimunud rannavõrkpalli meistrisarja etapil kolmanda koha. Pronksimatšis mängiti kahes geimis üle Läti paar Vilmanis Kaspars. Eile lõppenud Põhjamaade maadluse meistrivõistlustel said kuldmedalid Heiki Nabi ja Ardo Arusaar. Nabi oli parim kuni 130 kilogrammi ja Arusaar kuni 98 kilogrammi kaaluvate meeste seas. Kokku võitsid Eesti maadlejad võistlustel seitse kuldmedalit. Eile lõppes ajaloo jooksul 90 üheksandat korda toimunud Itaalia velotuur, mis pakkus palju rõõmustamist ka eestlastele. Rein Taaramäe teenis laupäevasel üliraskel kolme esimese kategooria tõusuga etapil võidu ning Tanel Kangert aitas meeskonnakaaslase Vincenzo Nibali üldvõiduni. Eesti koondise peatreener Jaan Kirsipuu. Tulles on ikka väga kiftid ta lõpuks selle niisuguse suure võidu jälle kätte sai. Väga hea uudis Eesti rattaspordikoolides üldse, ma arvan, suur päevate. Samal ajal üksnes võidab Touri raskeim etapp ja teine mees sealsamas kõrval aitab ühesõnaga tuuri üldvõitu kinnitada ja siis võidabki nagu puurikokkuvõttes oma meeskonnaga. See oli üks väga kihvt, ta. Tuleval öösel selgub korvpalliliigas NBA teine finalist, läänekonverentsi finaalseeria Oklahoma Cityt Sanderi ja Golden State Warriorsi vahel on hetkel kolm kolmetiigis ning seeria peetakse nelja võiduni. Finaalis ootab võitjates Cleveland Cavaliers, kes idakonverentsi finaalseerias alistas Toronto Raptorsi mängudega neli. Kaks. Aitäh spordisõnumite eest. Päevakaja läheb aga tänasest suvisele režiimile, mistõttu on õhtune kella kaheksane saade senise veerand tunni asemel viieminutiline. Kuuldud saate pani kokku Margitta otsmaa. Kena õhtut.