Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 31.-st maist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Tervishoidu töötajad ootasid kohtumisel riikliku lepitaja juures konkreetseid ettepanekuid kollektiivse töötüli lahendamiseks. Riiklik lepitaja lubas ettepanekuid välja käia siis, kui saabub uus majandusprognoos. Mõttekoja Praxis ja Tööandjate keskliidu riigireformi radari hinnangul on riigireform hakanud paremini edenema, kuid samas pole tähelepanu jätkunud mitmele olulisele küsimusele. Ekspertide arvates on tõsine proovikivi strateegiliste valikute eelarvestamise viimine uuele tasemele. Viimased küsitlused näitavad, et Suurbritannia valijaist 51 protsenti toetab Euroopa Liitu jäämist ja 46 protsenti lahkumist. Belgia avaliku sektori töötajad avaldasid meelt valitsuse kärpepaketi vastu. Riigikogus oli arutlusel õiguskantsleri kaks ettepanekud seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Üks ettepanek puudutab vanemahüvitise seadust ning teine tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegseid piiranguid. Homme algavad Tallinnas tööd Kopli suunalise trammitee uuendamiseks. Liinid üks ja kaks tramme asendab septembrini. Buss number 52. Brüsselis antakse tera 12-le kirjanikule Euroopa Liidu kirjanduspreemia Eestist. Ta oli nagu auhinna Paavo Matsin romaani Gogoli disko eest. Eesti jalgpallikoondis peab homme Tallinnas maavõistluse Andorraga oma viimase mängu koondise eest ja Joel Lindpere, kes saab kohtumist alustada algrivistuses. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde ja idatuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 17 kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ja kuiv ilm, õhutemperatuur on 22 kuni 28 kraadi, rannikul kohati 16 kuni 19 kraadi. Tervishoiu töötüli osapooled kohtusid riikliku lepitaja Henn Pärna juures ning jäävad nüüd ootama lepitaja ettepanekuid. Kohtumisel osales ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes nentis, et tervishoid vajab lisaraha, jätkab Kai Vare. Tervishoiutöötajad tulid täna mitmel pool Eestis tööle, padi kaenlas, sest ületunnid ja lisatasuta nädalavahetused käivad üle jõukõnelused, tööandjad seega on liiva jooksnud. Arstide liidu peasekretäri Katrin rehemaa sõnul ei saadud täna eriti targemaks ka riikliku lepitaja juures. Riiklik lepitaja Henn Pärn lubas teha ettepanekuid siis, kui saabub uus majandusprognoos. Rehemaa hinnangul ei too ka see tegelikult lahendust. On näha, et see olukord väga palju paremaks ei lähe, ta ei lähe tegelikult palju paremaks ka selle uue majandusprognoosiga, see ei ole lihtsalt reaalne. Et tegelikult on ikkagi selle nende läbirääkimiste võti, kui ka muude tervishoiu probleemide võti on rahastamise suurendamises, rahastamissüsteemi, mis minister Ossinovski ütles väga selgelt välja, et enne aastat 2019 see ei jõustu, kui meil meile öeldakse, et kõik kokkulepped tuleb teha olemasolevate võimaluste raames siis ilmselgelt see see neid ei rahulda. Märtsis lõppesid läbirääkimised kokkuleppele jõudmata, kuna töötajad ei nõustunud tööandja ette ettepanekuga jätta lepingust välja kõik töö- ja puhkeaega, öötöö ja puhkepäev päevadel tehtava töö ning ületunnitöö hüvitamist. Puhkuste täienduskoolitust käsitlevad punktid. Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu president Ivi Luik ütles, et sellega ei olda mingil juhul rahul. Me tahame ikkagi rääkida tervest kollektiivlepingu projektist, mis meil on esindatud, mitte ainult palgaleppest haiglate liidu poolt. Pakkumine on ainult palgakokkuleppe osas. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et Eesti tervishoid ei ole erandlikud olukorras, tervishoiusektor muutub aina tähtsamaks ja suuremaks. No mina tunnetan seda küll, et tervishoiu sektori tehakse väga palju intensiivset tööd ja Eesti tervis hektariga, rahvusvahelised uuringud näitavad, et meie tervishoiusüsteemi sisemine efektiivsus, aga sisemine efektiivsus tähendabki intensiivselt tööd on Euroopas juba aastaid aastaid olnud pika puuga kõige kõrgem, ehk kompromissi leidmine nüüd et kuskohast peaks rohkem puhkama. Aga kuskohast peaks inimesi rohkem aitama, et see on väga keeruline? Tervishoiutöötajad on siiski lootusrikkad, et lahendus leitakse, sest seekord osales läbirääkimistel ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ossinovski tunnistas, et tervishoid vajab lähiaastatel lisaraha. Sotsiaalministeerium esitab ka vabariigi valitsusel lähiajal põhjalikku analüüsi koos ka ettepanekutega, kuidas ravikindlustuse tulubaasi muuta selliselt, et, et vahendid oleks, oleks rohkem. Eesti tervishoiutöötajate palgad võiksid läheneda Soome tervishoiutöötajate palkadega pikemas vaates see tähendab ennaktempos tervishoiutöötajate palkade tõusu ja teine küsimus, mida siis pikemalt arutati puutes siis töötingimusi, valve, aegasid, ületunnitööd ja kõike seda ja omalt poolt ministrina selgelt kutsusin osapooli üles see ka selles osas ühisele seisukohale jõudma ja, ja Omalt poolt kinnitasin, et niikaua kuni läbirääkimised käivad selleks, et seda ka selle kaasa aidata, oleme oma seadusandliku initsiatiivi valveaegade osas praegu laua pealt maha võtnud. Mõttekoja Praxis ja Tööandjate keskliidu riigireformi radari hinnangul on riigireform hakanud paremini edenema, kuid samas pole tähelepanu jätkunud mitmele olulisele küsimusele. Ekspertide arvates on tõsine proovikivi strateegiliste valikute eelarvestamise viimine uuele tasemele. Riigireformi radari kolleegium tõi positiivsena välja, et riigikogu arutas riigireformi riiklikult olulise küsimusena ning haldusreformi eelnõu läbis teise lugemise. Jätkab Kristi Sobak. Kolleegium ootab sama aktiivset tegutsemist ka järgmisel kolmel kuul ning juhib tähelepanu kriitilistele kohtadele. Näiteks ei ole valitsus suutnud tõmmata enda paati avaliku sektori juhte ja kasutada nende potentsiaali muutuste eestvedajana, ütleb mõttekoja Praxis riigivalitsemise programmi juht Rauno Vinni. No ühe näitena veel oleks oodanud valitsuselt ka positiivset kommunikatsiooni teatavate muudatuste osas või kokkutõmbamise osas ja võtame lihtsalt näite eelmisest nädalast, kus teatati, et maanteeamet tahab lõuna regioonis büroosid kokku tõmmata ja ametnikud jäid selle muutuse selgitamisel natukene üksi, et siin oleks näiteks oodanud ka poliitikupoolset selgitamist, et miks need sammud ette võetakse, miks? On tähtis, kuidas see inimesi mõjutab ja kuidas see suures pildis riigireformiga seondub. Valitsus räägib kvaliteetsete teenuste kättesaadavusest üle Eesti, kuid seda tagada on väga kallis ja keeruline. Tõesti, siin on selge pinge sees, et mingit teenust on võimalik viia reekanalit, kuidas sellega ka kättesaadavust parandada aga mitte kõikide inimeste jaoks, et kõik ei ole arvutisõbrad ja siin tõesti on reaalne oht, et kõik teenused ei ole ühetaoliselt üle Eesti igas punktis kättesaadavad ja me peaksime seda lihtsalt endale teadvustama. Veel on tõsine probleem Eesti sõltuvus Euroopa Liidu tõukefondide rahastusest ja meie riigieelarves investeeringuteks väga ruumi ei olegi, nendib Rauno Vinni. Tegelikult valitsus peab seda lihtsalt praegu ei ole võib-olla piisavalt veel selle küsimusega reaalselt tegeletakse, me lihtsalt kutsume üles, nüüd on viimane aeg, et tuleks see teema nagu ette võtta ja siduda see strateegilise juhtimise reformiga siis valitsuses. Kolleegiumi kuuluv vandeadvokaat ja õigus teadlane Jüri Raidla leiab, et praegu on aeg küpsem ka tema kahe poliitilise ettepaneku elluviimiseks. Esiteks teha peaministrist riigipea teeg. Selleks annab võimaluse kaotatava arengufondi seireüksus, mis tuleks ühendada Riigikantselei strateegiabürooga ja võimalusel kaasata ka Eesti panga ekspert, et tekiks ministrite ja ministeeriumideülene strateegiakeskus. Teine ettepanek puudutab maavalitsusi, mis keskvalitsuse struktuuriüksustena ei ole mõttekad. Selle asemel kuni kuue regionaalse juhtimisüksuse loomisel pole aga Raidla hinnangul samuti mõtet. Ma pean lihtsalt silmas seda, et, et Eesti-suguse väikese riigi puhul nii-öelda regionaalset territoriaalset juhtimist ei olegi üldse tarvis. Need funktsioonid saavad rahulikult enda kanda võtta, keerivad küll, aga minu personaalne soov ja unistus, lootus on see, et tulevikus saaksid ikkagi olema Eestis maakondlikud üksused kohaliku omavalitsusüksusteks ja siis tulevad tagasi need kenad muinasaegsed päevad Eestisse, kus maavanem nagu omal ajal Lehola Lembitu ongi muutunud taas omavalitsuslikku maakonnajuhiks. Toetus Suurbritannia püsimisele Euroopa liidus püsib värskete küsitluste kohaselt 51 protsendi juures, mida on viie protsendi võrra rohkem kui Brexiti pooldajaid. Samas on Euroopa liidust lahkujate arv kasvanud nelja protsendi võrra 46-ni, selgub viimastest küsitlustulemustest. Britid hääletavad Euroopa liidus püsimise üle 23. juunil. Välisminister Marina Kaljurand avaldas kahtlust Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatava Peterburi reisi vajalikkuses ning soovitas Ungaril kutsuda Venemaad üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi eeskätt Euroopa julgeoleku ja inimõiguste suhtes lõpetama agressiooni Ukrainas ning Krimmi ebaseadusliku annekteerimise. Euroopa Komisjoni president osaleb juunis Peterburis rahvusvahelisel majandusfoorumil ja kohtub selle kõrvalt ka Vene presidendi Vladimir Putiniga. Mõned Ida-Euroopa ja Balti riigid on andnud Euroopa komisjoni juhile privaatselt märku, et ei toeta visiiti. Venemaa juhtkond kasutaks külaskäiku ära ainult selleks, et tugevdada oma rahvusvahelist ning eelkõige siseriikliku positsiooni, leiavad kriitikud. Belgia avaliku sektori töötajad peatasid täna töö, et protestida paremtsentristliku valitsuse kasinuskava vastu. Streikis osalesid koolide, linnasiseste, transpordivõrkude, lennujaamade ja riigiametite töötajad. Valitsus üritab läbi suruda kärpepaketti, millega tahetakse muuhulgas tõsta ka pensioniiga. Kava vastu on avaldatud meeldiva 2014. aasta vastast riigis käibe samaaegselt endiselt ka rongi ja vanglatöötajate streik. Kiirrongiühendus Saksamaaga peatati ning liiklust vähendati Prantsusmaale viivatel rongiliinidel. Hollandis Amsterdamis avaldasid meelt põllumehed. Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumisele ajastatud meeleavaldusel nõudsid Hollandi põllumehed. Piima hinda tuleks tõsta ministrid arutama vaata Amsterdamis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku pärast 2000 kahekümnendat aastat, kui maailma rahvastiku arv on eeldatavalt kasvanud üheksale miljardile ja nõudlus kvaliteetse toidu järele suureneb. Itaalia võimud teatasid 16 inimese mugeldaja vahistamisest Sitsiilias. Võimude sõnul olid vahistatud laeval, millelt nädalavahetusel päästeti 900 põgenikku. Prokuröri sõnul maksid migrandid smuugeldajatele üle Vahemereviimise eest 500 kuni 1000 eurot. Samuti hoidsid smuugeldajate põgenikke Liibüas suletud hoonetes kinni neli kuni kuus nädalat. Päästevestid said merereisil ainult mugeldajad. Ja tagasi Eestisse. Õiguskantsler palus riigikogul muuta vanemahüvitise, seaduste ja elukutse valikule kehtestatud eluaegseid piiranguid, sest need ei ole põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu on sellega nõus ning seadustesse tehakse vajalikud muudatused, jätkab Kai Vare. Õiguskantsler Ülle Madise juhtis riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et vanemahüvitise saaja võib tööandja süül osast hüvitisest ilma jääda, kui ta natuke tööd teeb ja tööandja otsustab kogu teenitud raha korraga välja maksta. Probleem pole küll laialt levinud, aga õiglus tuleb jalule seada, leiab Ülle. Madise. Aastas puudutab see umbkaudu kümmet inimest, aga nagu ikka, kui seaduse tõttu kas või üks inimene satub põhiseaduse vastasesse olukorda, siis tulen seisan teie ees ja palun selle seaduse ära muuta. Riigikogu kiitis õiguskantsleri ettepaneku heaks, vastu ei olnud keegi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka jutust tuli välja, et seadusemuudatus on juba ka ette valmistatud. Õiguskantsleri ettepanek on täna parandusettepanekutena seadusesse sisse kirjutatud ja loodan, et kahe nädala pärast on see seadus ka siin saalis vastu võetud. Õiguskantsler tõi riigikogu ette veel teisegi mure nimelt ei saa praegu teatud tegevusalal või ametikohal töötada need, keda kunagi kohtulikult karistatud on. Ülle Madise sõnul tuleks need piirangud üle vaadata. Madise sõnul on see laiem kogu Eesti õiguskorda läbiv probleem. Aastate vältel on erinevatesse seadustesse kergekäeliselt sisse kirjutatud niisuguseid piiranguid näiteks teatud päästja erialale kohtunikuks politseinikuks alga ministeeriumi ametnikuks ei saa ja nüüd on erinevad sõnastused, kui oled süüdi mõistetud kuriteos inimene, kes on karistatud ja nii edasi, need on väga üldsõnalised ja tundub, et täpselt läbi mõtlemata piirangud. Mitmete ametite puhul kehtivad eluaegsed keelud sõltumata sellest, kas see tegu ongi enam kuritegu, sest vahepeal on hulk tegusid teatavasti tee kriminaliseeritud ei vaadata ka seda, kas tegu pandi toime alaealisena. Ülle madise rõhutas, et nii mõnelgi puhul, näiteks kohtunikuks saamisel või lastega töötamisel on piirangud iseenesestmõistetavad. Aga üldiselt peaks piirangut üle vaadates lähtuma põhimõttest, et teatud hetkel saaks inimene, kes on oma karistuse ära kandnud, eluga nii-öelda puhtalt lehelt edasi minna. Põhiseaduskomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut komisjoni liige Jüri Adams. Tegelikult riigiametis teenimine ei ole selline asi, mis peab olema inimesele garanteeritud ainult sellepärast, et tal tekib millegi põhjusel tahtmine olla riigiametnik, aga seda olukorda, kus riigiametitel on keelatud võtta tööle omale sobivat inimest, seda ei saa kuidagi õigustada. Nii et põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku toetada. Riigikogu otsustaski teatud ametis töötamisele seatud piirangud üle vaadata. Homme algavad Tallinnas tööd Kopli suunalise trammitee uuendamiseks. Liinide üks jagaks tramme asendab septembrini. Buss number 52 jätkab Kristi Sobak. Kokku rekonstrueeritakse tuleva aasta sügiseks trammiteed 16 kilomeetrit Viru väljakust kuni Kopli depooni vahetatakse välja rööbastee kontaktliin ja kandemastid alajaamad saavad uued seadmed ning renoveeritakse ajalooline Kopli trammide poni, et seal saab parkida uusi tramme, rekonstrueeritakse ka kõik ristuvad liiklussõlmed, loetleb Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juht Enno Tamme. Nii sitsi mäel kui Eerika tänava ristumis, koht kui ka kõik teised suuremad, mis siin ette jäävad Telliskivi ristmik ning paralleelselt sellega, kui need tööd kõik käivad ja trammid niikuinii sõita ei saa, siis vajadus trammiveeremi järgi on väiksem. Siis me saadame kõikuma madalapõhjalised kaadeeguus, trammid, mida meil on 12 koosseisu Tšehhi Vabariiki, kus need siis aasta vältel rekonstrueeritakse ja kui nad tagasi jõuavad, nad tundmatuseni muutunud. Sisuliselt on alles jäänud ainult alusvanker aga kõik salong, kere, aknad, ventilatsioon, küte, turvakaamerad? No sisuliselt me oleme saanud uued algused. Maksma läheb see umbes 22 miljonit eurot ja tööde lõpptähtaeg on tuleva aasta oktoobrikuu. Esimeses etapis uuendatakse sel suvel trammitee balti jaama, nagu ehitatakse ajutine tagasipöördering. Alates septembrist hakkavad trammid üks ja kaks taas reisijaid teenindama juunis, juulis ja augustis sõidab aga asendusbussiliin number 52. Enno Tamm. Sõidab valdavas mahus paralleelselt trammiteega, nii palju siis on, et möödapääsmatu on tõesti ümber istuda hobujaamas, siis edaspidi sobivale ühistranspordivahendile, kas kolmandale trammil, neljandale trammile või mõnele autobussile. Osaühingu pausmit projektijuht armis Henk ütleb, et projekti kõige keerulisem osa on veoalajaamade renoveerimine. See on selline, mida väga tihti ei tehta, see on üks keerukam asi veo, laiemalt siis sellest elektritranspordi jaoks mõeldud alajaamad ja noh, kindlasti ka ütleme selle Mere puiestee ehitamine seoses liikluskorraldusega, et võimalikult mugavaks linnakodanikena ehitusperiood Kui praegu on trammiteedel osaliselt killustik ja liiv Pallas ning liiprid on näha, siis tulevikus peaks rööbas kulgema keset muru, selgitab projektijuht. Praegune konstruktsioon on tavaline triipe, rööbaskonstruktsioon, uus konstruktsioon, mida planeerime siis ehitada ja tellija soov ka, et saaks nagu võimalikult ära haljastatud trammide ala planeerimine siukest lahendit, kus tramm on uputatud muru sisse nagu. 2013. aastal varastati-Läänemaal rooslepa kabelist Eestisse tagasi toodud kiriku varad. Möödunud talvel leidis politsei esemed üles ja täna allkirjastati leping, millega need anti hoiule Eesti Evangeelse luterliku kiriku Noarootsi Püha Katariina kogudusele. Kogudus plaanib neid turvalisuse huvides edaspidi hoida Rannarootsi muuseumis. Haapsalus jätkab Johan Hepner. Teise maailmasõja eest üle mere põgenenud rannarootslased võtsid endaga kaasa koma Noarootsi koguduse kiriku varad. Aastaid Rootsis muuseumi hoidlas varjul olnud esemed toodi 2013. aastal Eestisse neid eksponeerida Noarootsi vallas asuvas rooslepa kabelis. Mõned nädalad hiljem kiriku varad varastati ja politsei leidis need juhuse läbi üles möödunud talvel. Rootsi hariduse seltsi Rootsis esimees Lars rünberg selgitas, et kiriku varad peaksid siiski jääma hoiule Eestisse. Post from teil lihtsalt siiv. Pidin Frombi 100, see oli rannarootsi aladelt pärit inimeste soov, nad tahtsid neid asju Eestile tagasi anda. To Estonia kamp neid esemeid on pärit sellest piirkonnast. Neid kasutati siin palju aastaid, on parem, et nad on oma loomulikus keskkonnas, kus Stockholmis muuseumi hoidlas. Nii et me arvame, et nad peaksid siin olema. Võithinkdata ei. Ploom Noarootsi Püha Katariina koguduse esimees Tiiu Tulvik oli tänulik, et välja rännanud eestirootslaste kogukond on seda kultuuriliselt hindamatu tähtsusega. Pärandit aastakümneid hoidnud. Ja see näitab ka seda, et juba palju aastaid tagasi aastakümneid tagasi, mis tähendas kogudus inimestele, et seda koguduse vara pidi hoidma ja ma väga loodan, et nüüd, kui Rootsi-poolne organisatsioon SUV on need andnud meile hoiule, et me täidame nende lootused ja, ja me hoiame neid hästi. Turvalisuse huvides otsustas Noarootsi kogudused muinsuskaitseameti poolt ligi 15000 euro väärtuseks hinnatud esemeid hoitakse tulevikus Haapsalus Rannarootsi Muuseumis. Muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et kindlasti on plaanis tähtpäevadel neid esemeid näidata ka rooslepa kabelist ja võimaluse korral ka rändnäitustena teistes muuseumides. Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on ju siin, Haapsalu südames raekojas on kindlasti üks võimalus roosteta kiriku varasid näidata, seda enam, et nendel on hoiul juba Noarootsi koguduse piibel täna, et siis me saame seda näitust natukese laiemalt planeerida ja, ja miks mitte ka Eesti Rahva Muuseumis ja teistes Eesti muuseumites, kuna roosteta kiriku varad on seda väärt. Varem on Eestisse tagasi jõudnud Vormsi koguduse kiriku varad, mille praeguseks koduks on Tallinnas asuv Rootsi-Mihkli kirik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Brüsselis antakse täna 12-le kirjanikule üle Euroopa Liidu kirjanduspreemia. Eestlast pälvib auhinna Paavo Matsin romaani Gogoli disko eest. Johannes Tralla kohtus kirjanikuga enne auhinna üleandmist. Paavo Matsin romaani Gogoli diskotegevus toimub tuleviku Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsete kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase Neuslaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku koogoli üles ärkamine surnuist. Täna õhtul on matsin üks 12-st autorist, kellele antakse Brüsselis üle Euroopa Liidu kirjandusauhind. Kas ta tähendab muidugi päris palju just nagu tõlkimise seisukohast, kuna selle preemiaga kaasnevad siis tõlketoetused ja juba on huvi tuntud ja paar lepingut on ka laua peal, et on Ungari ja Bulgaaria näiteks ja ja siis on sellised huvitavamatest maadest veel Albaania on huvi tundnud, näiteks? Tundub, et on isegi olnud selliseid aferist tänavu, kes üritavad ruttu mingeid lepinguid saada, aga praegu on küll ka väga korralikke kirjastuse, eriti Ungari ja et on, on juba laua peal, jah. Kuigi kirjanikke premeeritakse Brüsselis, selgitab iga riik oma auhinna saaja välja kodus. Eestis juhtis žüriid Karl Martin Sinijärv, kelle sõnul on kriteeriumid ranged eesti väikesest kirjandusest polegi nii lihtne sobivat raamatut Brüsselisse saata. Matsin ja Gogoli disko on preemiat väärt, on Sinijärv veendunud. Minu meelest, kui me vaatame tagasi ka kamatsini kahele eelmisele romaanile, ta ääretult euroopalik kirjanik, tal hull, segane, aga mitte sogane, haavas on mingit sellist tumedat põnevust mis võiks olla huvitav päris paljudele inimestele ja päris paljudes maades. Ma loodan, et teda tõlgitakse ja ta saab. Tuntuks, kas see auhind teie jaoks tähistab mingisugust pööret ka karjääris, et ma arvan, et on väga palju inimesi, kes tõid, lugenud ei ole, aga võib olla ka just Eestis selle auhinna tõttu. Nüüd pihku võtavad tegelikult nii tohutult, võib-olla ei tähendagi, et et kuna see raamat ei ole kirjutatud mingiks läbi löömaks näiteks või et seal on päris palju sellist kohalikku materjali, tegevus toimub Viljandis tegelikult päris palju selliseid ilusaid nalju ja ja asju, mida mõistavad ainult eesti lugejad ja meil on tegelikult Eestis läinud ka müük väga hästi, et meil on, nüüd tuleb juba neljas trükk ja kogu aeg nõutakse lisaet. Et selles mõttes noh, selline rahvusvaheline asi on ikka huvitav, kuigi ootame huviga, kuidas nad hakkavad ikkagi tõlkima kõiki neid nalju, ütleme mida viskavad Viljandi venelased seal või et selles mõttes on huvitav muidugi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Eeloleval ööpäeval kujundab Eesti ilma valgelt merelt veidi lõuna poole liikuv kõrgrõhkkond. Öö tuleb selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub kirde- ja idatuul kaks kuni kaheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 17 kraadi. Päev on päikesepaisteline ja kuiv, puhub idakaare tuul üks kuni kuus, rannikul kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 22 kuni 28, rannikul kohati 16 kuni 19 kraadi. Eesti metsades püsib lähipäevil suur tuleoht, äärmiselt tuleohtlikud on Kagu-Eesti metsad. Karl Mihkel Eller võtab kokku spordiuudised. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel on vihm teist päeva järjest segamas mängude pidamist ning tänase matšid algasid mõned tunnid planeeritust hiljem. Neljandas ringis kaotas maailma teine reket poolatar Agne Escaradwanskam kolmes setis maailmasõja teisele numbrile pulgaarlannaletes Retana Byronkovale kuus. Kaks, kolm. Kuus, kolm, kuus. Konkurentsist langes kuuendana asetatud rumeenlanna Simona Halep, kes kaotas vihmapauside tõttu kolmepäevaseks veninud kohtumises kuus seitse kolm. Kuus samandastossurile. Eesti jalgpallikoondis võõrustab homme maavõistlusmängus Andorras. Oma viimase mängu koondise eest peab 34 aastane poolkaitsja Joel lindpere. Koondise peatreener Magnus Pehrsson ütles tänasel pressikonverentsil, et põhitähelepanu on suunatud siiski laupäeval toimuvaks balti turniiri mänguks Lätiga. Homses rivistuses on seetõttu võrreldes mängus Leeduga kaheksa üheksa muudatust. Pärsson kinnitas, et lindpere alustab homset kohtumist algrivistuses Magnus Pehrsson. Tahan laupäevaseks mänguks Lätiga võimalikult tugevate, heas füüsilises seisundis olevat koosseisu. Seega võib homme Andorra vastu näha mõnd natuke uuemat nägu. Kuna tegemist on Joel Lindpere lahkumismänguga, siis on fookus ka sellele suunatud. Ta on koondisele palju andnud nii varasemalt kui ka nüüd. Ta on väga oluline mängija, sest on väga positiivne nii väljakul kui selle ääres on rivistuses ka mõned uued näod, kes saavad võimaluse end näidata ning panustada jalgpallikoondise tulevikku. Korvpalliliigas NBA võitis valitsev meister Golden State Warriors läänekonverentsi finaalseeria Oklahoma City Thunderi vastu mängudega neli. Kolm, otsustav seitsmes mäng võideti koduväljakul 96 88. Tänavuse hooaja NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Stephen Curry viskas 36 punkti, tabades seejuures seitse kaugviset. Finaalis läheb kuule steit taas vastamisi idakonverentsi parima meeskonna klievlancowelirsiga, keda mullu võideti finaalis kuues mängus. Esimene finaalmäng toimub neljapäeval. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.