Meeldivat õhtutundi. Täna õhtul tutvume põgusalt silmapaistva Nõukogude humoristi Grigori koorini loominguga. Panime saatele tinglikult pealkirjaks, vaat mis juhtub. Kangelased liiguvad oma sissetallatud argipäevaradadel. Nende elus on kõik harjumuspärane ja allutatud kindlatele käitumisnormidele. Ent ühel hetkel kerkib kangelase teele ootamatu takistus. Kuidas kohaneda uues olukorras? Kuulakem. Juulikuus muudeti kõik Moskva kuuekohalised telefoninumbrid seitsmekohaliseks. Jegorov KOV seda ei teadnud. Ta tuli Moskvasse maalt, et näha oma venda, olla tema juures külas mõni päev. Ta mõtles vennale jaamast helistada. Vaevalt jõudis ta telefonikettale tähe valida, kui torus kuuldus raginat, mille järel hakkas naise hääl rääkima. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Mis kahe ma ei unustanud midagi. Helistan oma vennale. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. No mis sa korrutad üht ja sedasama ole inimene ja seleta ära, mis tuleb teha. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Tont sind võtku, korrutad ühtevalu nagu papagoi. Ta riputas toru hargile ja sõitis taksoga venna juurde. Venda polnud kodus. Naabrid teadsid rääkida, et vend sõitnud terve perega lõunasse puhkama. Jegor ohkas kurvalt, jättis oma kohvrid naabrite juurde ja läks linna peale. Paar tundi jälkus ta mööda kauplusi hädapäraseid sisseoste tehes. Seejärel sõitis ta üleliidulisele rahvamajanduse näitusele, käis läbi kakskolm, paviljoni istus restoranis, sõi lõunat jalu krutses. Tuttavaid tal Moskvas polnud juttu ajada, polnud kellegagi. Ja koor tõusis lauast, väljus ja seisis paar minutit restorani ees, mõttes. Suundus siis otsustavalt automaat telefoni poole. Valis hii tähe. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Hallo mina helistan jälle. Jegor Krjukov. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Ma ei unustanud mitte midagi. Ma helistasin teile. Tahan teiega tuttavaks saada. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Sõitsin vennale külla, temaga pühkis lõunasse. Näete, missugune õnnetus. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajaliku kuuekohalise numbri ette valimata. Ma saan aru, igalühel oma töö mind ära töö juures kasega kohe äigan. Tähelepanu te unustasite number kahe. See on tore, et sa uhke oled. Meie küla mehed muudkui kinnitavad moskva tüdrukud tulevad juba sõrmega viipamise peale, valetavad. Tähelepanu te unustasite number kahe teile vajalik. Ma ju ei pressi peale, lihtsalt meeldiv oleks juttu ajada. Teil on ilus ühtlane hääl. Muide, mul on kaasas korvitäis õunu, oma aiast. Tõin vennale. Soovite maitsta? Tähelepanu te unustasite number kahe teljel vajaliku kuuekohalise numbri. M5 koor karjus nii kõvasti, et ma kuulsin telefoniputka ukse taha kõik ära. Kuule, vennas, ära pahanda, et ma vahele segan, kuid asi on selles, et seal pole kedagi. See on automaat, mõistad. Hääl tuleb magnetofonilindilt, miks pealt kuulad? Ma ei kuula peal, sa ise räägid, uni valjusti. Kuid lugu pole selles. Seal pole mingisugust tüdrukut, automaat, vastav masin, saad aru, ise oled automaat, palun ära solvu. Mul hakkab lihtsalt sinu ajast kahju aru, see hääl tuleb magnetofoni lindi pealt. Ja mingisugust tüdrukut seal pole, saan sellest sama hästi aru kui teiegi. Mine eemale, ära segada. Ma kehitan õlgu, sammusin eemale ja panin suitsu ette. Kulus 20 minutit, enne kui Jegor lõpetas kõne ja toru hargile, riputas putkast astuste välja naerusui. Kuidas läks, kas leppisite kokku ja kuidas siis muidu? Täna kell 10 saame kokku, mismoodi, vaat niimoodi luiskad, kui ei taha ära usu. Jegor kõndis enesekindlal sammul eemale. Vaadates tema laia selga. Jäin uskuma, et see mees jää oma elus millegi taha toppama. Pühapäev algas toredalt. Vassili Mihhailov, kurentsov tõusis varakult, sõi ja tõmbas selga valge nailonsärgi, võttis kaasa oma naise Zinaida Ivanovna kurentsova ja läks linna peale jalutama. Vaata, seal on järjekord, ei müüakse lihtmidagi, tule tule lähedale. Lähme vabandage, mida siin müüakse, siin on näitus. Mis tähendab näitus, mida siin näidatakse. Siin on kunstinäitus kaasaegse kunstinäitus, mis maksab 20 kopikat. Koolipoisid ja sõdurid saavad ka viie kopikaga sisse. Kui noormees ei oleks nii üleolevalt vastanud, poleks kurentsov kahtlemata sellele õnnetule näitusele läinud, kuna maalikunst polnud teda kunagi huvitanud. Ent noormehe üleolev naeratus, mis saatis seda jutuajamist 20-st kopikast viie kopkasest riivas tema eneseuhkust. Vassili Michaelovitš pöördus abikaasa poole ja küsis. Kas vaatame, vaatame, mis me muidu asja eest teist taga Kolane näitusel oli palju rahvast. Inimesed jalutasid ühe maali juurest teise juurde, isekeskis vaikselt juteldes. Mõned vaidlesid, kurenud soovid, vaidlusse sekkunud Vassili Mihhailov vitš, jalutas Zinaida Ivanovna kombekalt käevangus ja vaatas aeg-ajalt ringi. Põhimõtteliselt meeldisid Vassili Mihhailov mütsile kõik maalid, eriti aga maastikumaalid. Me peaksime ka endale ühe niisuguse maali muretsema. Ära on juba tüüdanud paljastapeedile vahtimine. Õige küll nad majapidamistarvete müüakse neid, ma olen näinud mulli maas. Tikku vaade puude ja väikese aasaga. Ta tegi käega ebamäärase liigutuse, mis pidi seletama, missugust aasakest oleks ta soovinud. Oma käeliigutus saatis ta pilguga. Järsku tardus ta üleni ootamatusest. Juust tahtis, et oli vibutanud kätt nurga suunas ja nurka tema pilk naelutuski. Suurel lõuendil märkas Vassili Mihhailov is iseennast. Lõuendi all seisis silt. Öine supluslõuendile oli maalitud öine jõe kallas. Paistis kuu. Kaks noorukit jooksid ihualasti vette. Kolmas figuur, 50 aastane mees, alles valmistus supluseks. Trussikud pooles mastis. Vasak tuhar suure tumeda sünnimärgiga paljas. Mehe nägu oli vaatajate poole. Ja see, see nägu oli kahtlemata Vassili mehhaelovitš kurens soovi nägu. Esimesel hetkel tundus kurendsoovile, et see ainult viir astub talle niimoodi kuid silmanud naise kaameks tõmbunud nägu mõistis ta, et polnud eksinud. Mu jumal. Mis see siis nüüd peaks tähendama? Kõvashenka sealasti, mees, sa oled sina. Ja kuulge, mis korralagedus teil siin valitseb? Esimest korda elus tulen näitusele ja näen iseennast alasti seinal rippuma. Rahustage, palun. Ärritamiseks pole mingit põhjust. Teile kindlasti ainult näis, et see olete teie viirastus, mõistate, mis tähendab viirastus, mis viirastus saab siin olla, kui see olen mina minu nägu, minu figuur ja isegi isegi sünnimärk selsamal kohal. Täna pole vaja. Ja mis sellest, kui see mees teiega sarnaneb, te peaksite ju arusaam, et see on juhuslik kokkusattumus. Juhuslik, kas te saate aru? Kas töötajad tulla? Missugune häbi see oleks? Võtke, võtke maha, kahjuks pole see võimalik. Nõue mahavõtmist, ärge laske asjal skandaal ini minna, Regodanik, ärge ähvardage mind. Oma pretensioonid võite esitada kunstnikule, ehkki ma olen veendunud, et ka tema neid kuulda ei võta. Ühendage mind kohe kunstnikuga. Kui te just nii tahate, siis palun. Alo kohe räägitakse teiega, jah. Ala. Kuulsite protesteerin, ma ei saa aru, mille vastu ta protesteerib vaatamise vastu moonutamise vastu. See alasti mees on täpipealt minu maagi. Tee nähtavasti nägite mind kunsti ja kohe joonistasite kuid siin käib igasuguseid inimesi ja, ja lapsi. Missuguseid lapsi? Kuulge, seltsimees, ma pole neid ihusilmaga ei näinud ega joonist. Võib ju olla, et pole näinud, aga välja tulin, mina. Isegi sünnimärk Konsama. No ja mis sünnimärk siia puutub? Missugusest te räägite? Seltsimees, te olete purjus, jätke meid rahule. Samal õhtul kukkus Vassili Michaelowitzkurentsov jooma. Ta jõi üksi aeglaselt pingsalt millegi üle aru pidades. Sinaiido Ivanovna püüdis teda lohutada. Vaesia tülite kogu selle värgi peal, misjaoks sa pead niimoodi kannatama? Midagi hirmsat ju selles poole? Mitte keegi ei tea ju? Kes sinna läheb, mitte keegi, meie tuttavatest pannul sulle. Tööl, aga teate, et keegi ei läheks. Kuhu see nüüd vastu ööd läheb? Näituse täpset asukohta kurendsoff enam ei mäletanud, seepärast tiirutas ta kaua Moskva südames, kuni lõpuks takso Viista tuttava vanaaegse maja ette. Vassili Mihhailov tegi paar tiiru ümber näitusehoone ja veendunud, et öövalved ja miilitsat läheduses pole. Valis maja taga välja väikese akna. Heitnud igaks juhuks veel ühe pilgu ümbrusele, tõmbas kurentsov taskust sulenoa, urgitseb sellega kuivanud kiti lahti, tõmbas naelad välja ja eraldas kahekordsed klaasid raamidest. Seejärel proovistama jässakat keret läbi raamide sisse suruda. Aknalaualt hüppas kurentsov tuppa, kus teda ümbritses täielik pimedus. Ta sammus kaua aegamööda pikka koridori. Oli väga pime ja väga vaikne. Ja üksnes viinauim suutis eemale peletada hirmu ning aitas tal kõigest paari kukkumisega jõuda näitusesaali viiva ukse taha. Öise supluse leidis kurentsov kiiresti üles. Ta seisatas hetkeks lõuendi ees. Vaatasin nägu, mis hämaruses näis veelgi sarnasem, tema näoga lükkas tooli seina ligi ja võttis maali seinalt maha. Ootamatult haaras kurenud, soovis hirm. Kogu oma elu jooksul polnud ta midagi seadusevastast korda saatnud. Ja nüüd hakkas teda südametunnistus vaevama. Süda rinnus tagus metsikult ja tema löögid kajasid vastu tühjas saalis. Ometi sai Vassili Mihhailov it's hirmust kähku jagu. Vaatas korraks veel kord ringi, võttis seejärel lõuendiraami seest välja ja rullis kokku. Tühja raami, riputas endisele kohale seinal. Sel hetkel valgustas möödasõitva autolaternate kollakas valgus üht suurt maali. Vassili Michaelovitš nägi maalil oma venda Viktor Mihhailov, vitš Current soovi, kes elas kaluugas. Kurendsoff hulkus kaua aegamööda hämaraid näitusesaale ja vaatas mingisuguse kohtlase ükskõiksusega maale. Igast seinast vaatasid talle vastu Current soovid. Tema onu Aleksei kurentsov onupoeg Sergei ristiisa, Andrei Stepanov, litsuse maakin. Onutütar Klava spiridonova vanaema Anna Stepanov na emapoolne tädi Raissa Grigorjev na Alasti või seljas mingid totrad, kostüümid ümbritsesid teda igast küljest punaste siniste roheliste nägudega kurents soovid. Vassili Mihhailova sattus nagu nõiaringi, kuhu poole taga ei kiiganud ikka ja jälle Current sov. Nõnda hulkus ta saalist saali, kuni lõpuks lõi lauba vastu suurt ust ära. Ja ärganud nagu unest. Logistas kurendsoff ukselingi kallal, kukkus seejärel rusikatega uksele trummeldama ja valjusti appi karjuma. Tunni aja pärast viis miilitsaauto Vassili kurens soovi ära. Taistus kahe miilitsamehe vahel ja vaatas kohtlasel ilmel väikest võretatud aknakest. Kui auto sõitis Juri Dolgoruki mälestussambast mööda, naeratas kurendsof ootamatult, tõmbas ühte miilitsat varrukast ja tähendanud mälestussamba suunas, sõnas vaikselt. Oh, kas nägid? See on minu onu Mihhail Stepanovile kurentsov hobusel selga panid mao. Pärast seda ähvardas ta kedagi rusikaga ja puhkes nutma. On varane hommik märkasid jumalikust meeleolus, aknast paistab päike, linnud laulavad, Marringutan muhelema, pilgutad naisele silma ja ütlen. Tere hommikust. Kuidas sa magasid? Halvasti ma nägin mingisugust totrat tund. Ja mis seal siis nägid jälle tossu küll ja küll ma kustutan kohe ära. Vastik unenägu. Tead, ma nägin, nagu oleksin paljajalu läinud üle mingisuguse välja. Külm lumi ja hanged. Ja äkki näen suurt klaaspaleed, milles restoran. Sees aga istasid sina suure ja rikkalikult kaetud laua taga. Ma tulen lähemale. Koputan uksele, sina ei, liigutage end. Siis hakkan mina karjuma. Tõused laua tagant, haarad pangetäie vett ja valad mulle kaela. Kummarinuna nagu huvitav, mispärast ma sulle vett kaela kal, kes sind tead. Kuid mul on hoopis teine mure. Mis rahadega sa seal restoranis istusid? Miks sa ei vasta röökida, ma küsin, kus sa said raha? Braimugi, sa nägid unes? Ilmselt kellegi käest, kust mina seda peol, kellel oli, see andis. Huvitav, kuidas sa mõtled tagasi maksta? Sa ju kummeldasid kõike maha? Mõtlesin, et ma ainult viinereid tellin. Ma ei mõelnud mitte midagi, palun väga, sa võid kasvõi terve maja maha juua. Kuid misjaoks oli vaja mulle ämbritäis vett krae vahele kallata? Sellerit teise hinge kallal, kui teine lõbutseb. Ja üleüldse, mis sa minust tahad, see oli sinu unenäos, mina ei vastuta ju selle eest. See oli kõik see Lenna isepära missuguse naise pärast. Mulle tundus, et see ei olnud yksi. Olid kellelegi blondi naisega sümpaatse, aga kas just sümpaatsega nina oli veidi viltu? See paistis sulle nii läbi klaasi, kes ta on? Ma tahtsin just sinu käest küsida. Aga sina ju istusid temaga, kuid see oli ju sinu unenäos. Aga kuhu te pärast läksite, kas me siis läksime veel kuskile? Muidugi. Te tulite restoranist välja ja istusite autosse. Minul oli auto ja sinul terase karva. Sina istusid rooli taha ja avasid täna autoukse. Siis ma jooksin auto juurde, küsisin, kuhu sa sõidad. Sina vastasid karpa aatidesse, mina ütlesin, hulluks läinud, panin, võiksid pesu pesumajast ära tuua. Teist nädalat juba, palun. Sina ainult rühmasid ja käivitasid muu. No sa oled ka tore inimene, tahab sõita Karpaatidesse. Sinaga ronib mingisuguse lollusega lagedale. Ja edasi. Siis ma panin teile tule otsa, tule otsa. Mismoodi sa seda tegid? Pütsintensiini ässitasin. Kuidas sa võisid, kuidas sa küll võisid, kuidas sa julgesid, päevad läbi, teen ma tööd, kogub, palgad on sinu käte väsinud nagu koer just siis, kui mul elus vähegi veab, kui mul on olemas kõik raha auto ja ja ja, ja sina kallad kõik selle bensiiniga üle ja paneb tuule. Käes see tähtaeg jalga lasta, siis tööd nii nagu vagu räkkega. Ma tulen ja tõstan lärmi, sa töö juures ametiühingus, külma sulle. Ometi kord hiiges seest välja. Ma tunnen kerget peapööritust, silmade ees muutub ähmaseks. Mulle satub pihku taburet tõstantsele õhku ja lajatab naisele vastu pead. Ma lendab tumedal haiguna mulle vastu sulen silmad ja. Hommik. Aknast paistab päike, linnud laulavad. Haaran laualt sigaretipakki, tõmban tikkus tuld. Laine ärkab, jääte üks katsetus. Tamine vara jalule ajas. Mis ma nägin halba und? Nägin ka mingisugust lollust. Kas sa tead, ma nägin, korreksime paljajalu läinud üle välja. Külm oli, jube külm, lumi, tuul, jäiki, seisad minu ees, suur klaaspalee. Aitab küll. Ära edasi räägi. Ma hüppan kärmelt voodist välja, tassin kõik toolid magamistoast välja, lükkel akna ette riietekappi. Seejärel poen voodisse tagasi ja lebades naise kõrval lausun väsinult. Kaelis kuulad sind? Kirjuša lappenkov, kõrgekasvuline kõhnavõitu mees istus teed sööklas ja sõi lõunat. Tuju oli tal Raval sünge. Kui küsida, kust võtabki inimene, kellel on gastriit, kes istub umbses sööklas ja sööb 40 kolmekopikalist lõunat, juurviljapüreesuppi lihapalle, kartulipüreega ja piimakisselli, head tuju. Missuguseid mõtteid sünnitab säärane toit? Kurbi mõtteid, püree taolisi mõtteid, selletaolisi mõtteid, magedad, ilma soolata, mõtteid. Aga ei. Lapinkovi organism protesteeris samal hetkel kui tema kõht seedis, ükskõik see kogu seda läägust arendas kirjusse aju tormilist tegevust. Aju kees. Ta sünnitas teravaid soolaseid mõtteid, pipardatud mõtteid, sisisevaid, suitsevaid, mõtteid. Siin nad on lühidalt kokkuvõetuna. Palun. Esiteks kokk on koerapoeg, juurviljapüree või asi, kes tal seda puruks käskis tampida. Ise Jürbi muidugi Hartsioon. Teiseks rajooniarst on Aturssic. Kui juba avastasid teisel kastriidi siis ka ravi, aga tema ainult dieet ei ühtegi rohtu sissevõtmiseks. Milles neil posijatel siis palka tõsteti. Kolmandaks ametiühingukomitee esimees, totsiiline närukael ei andnud tuusikud, Kislovotskis ütleb, et teil seltsimees lappen, kohv on kõigest gastriit, siin aga seltsimees maohaavadega lurjus. Järgmistel ametiühingukomitee valimistele ma ei lähe. Protesti märgiks. Neljandaks. Osakonna juhataja korralcofon, närune bürokraat, häälgi on tal vinguv nagu mõnel eidel. Seltsimees lappenngaa, mispärast ei saatnud transformaatorite kohta järelpärimist Geertsi? Sellepärast et ma unustasin. Kuid palkade ei unusta välja võtta, oi koera hing, võta see palk endale. Jendaks korterinaaber, rubiin on pätt ja värdjas, iga öö möirgab tal muusika ja naised kiunuvad, korraldab orgiaid. Oleks ka kordki palunud sindrinahk. Kuuendaks suvi on tänavu vastik lämbe kuu rahvas räägib, et päikesekiirgus olevat tugevamaks muutunud. Viimane juukse natukegi läheb kurraadile. Seitsmendaks, üleüldse rahvas kuidagi ilusaks jäänud. Vaatasin täna tänaval, mitte ainsatki kenamat plikat ei näinud. Kaheksandaks, see on fakt, et meie omad jalgpalli mängida ei oska. Kõik meeskonnad tuleks laiali peksta, Luznikisse aga kurgid külvata oleks vähemalt kasugi. Üheksandaks. Televiisoris näidatakse ka kogu aeg mingisugust jama, kui võtaks kätte ja viiks ta komisjoni. 10.-ks ooh elu ellu. Kümnenda punkti juures jäid lappenkovi mõtted peatuma. Kuid mitte sellepärast, et see kõige üldistavam või mahukam oli. Lappenkov märkas juhuslikult, et kõrvallauas istuv habemega mees teda üksisilmi uurib. Kirjusales ei meeldinud. Võõra pilgu all kaotas ta enesevalitsuse ja närveeris. Lappenkov lörpis kiiresti oma kisselli ära. Tõusis ja läks väljapääsu poole. Ent ometi tajus ta seljaga, et habemik tõusis samuti ja järgnes talle. Tänaval kõndis habemik jupi maad tema kannul ja kogu aeg tundis lappenkov oma kuklal habemik puurivat pilku. Lappenkov keeras ümber. Vabandage, ma olen kunstnik. Wind põelus hämmastas teie näkku. See on just see, mida ma olen otsinud. Kuidas seda mõista? Teil on tähelepanu, väärne nägu. Madal, niidetud lauk, tihe kulmu, puhmastik, terav nina, närvilised õhukesed huuled. Aga missugused põsenukid? Kurat ise teab, mis seal taga on. Mis need põsenukid asjasse puutuvad? Seltsimees, mis teil vaja on? Ma oleksin palunud teid posseerima. Teie nägu on mul ühe maali jaoks vaja. See ei võta palju aega, kõigest paar seanssi. Ma tasun teile selle eest, keda te minu järgi tahate joonistada mõrtsukat. Kuidas sellest aru saada? Sugugi mitte mõrtsukat selle sõna tavalises tähenduses. See on salakütt, mõistate. Maali allkirjaks saab tapmine. Kompositsiooniliselt oleksin ma sedasi lahendanud. Metsas serv, esimesel plaanil metskits ja jahimees, õrn värisev kitseke, üleni verine, lamab rohu sees. Tema üle aga kummardub jahimees salatit suitseva püssiga. Tal on madal otsekui niidetud lauk, tihedat rasket kulmud, kitsad, närvilised huuled on kõverdunud naeru. Ei, ei, ei, ma keeldun. Jumala pärast, mis teil arus on? Ma armastan loomi, mul on perekond. Rin, mis naabrid siia puutuvad. Mis aga loomadesse puutub, siis just armastusest nende vastu ma hakkasin seda maalima. Mina pean küttimist amoraalseks tegevuseks. Minimaal saab otsast lõpuni publitsistlik olema. Sellest saab maal protest. Mispärast te siis keeldute oma abist selles üldises ettevõtmises ma ei keeldu, kuid see kukub naljakalt välja. Joonistate mind, aga eile öeldakse, et lappenkov lurjus, jah. Miks te nii primitiivselt arutlete maal ei ole ju foto, sellest saavad kõik hästi aru. Kui aga keegi tunnetki jahimees ära teid siis suurendab see ainult lugupidamist teie vastu, mis pärast lugupidamist sellepärast et mitte igaüht ei joonistata. Kui tahate teada, siis see on suur au. Kas siis tõepoolest ei mõista? Lähenes seniks minu poole kõigest veerand tunni tee, paras aeg teile mõtlemiseks. Ta haaras lappenkovi käe alt kinni ja hakkas astuma lappenkov jõudistele vaevu järele. Aeg-ajalt pidi lappenkovi jalga vahetama, vahel isegi hüplema. Sellest tingituna olidki lappenkovi mõtted ajus kuidagi hüplevad vastandlikud. Siin nad on, need kirjusse lappenkovi mõtted. Lühidalt kokkuvõetuna keeldunud. Mispärast? Mis jaks inimesi narritava viis pärast narritada? Ei mitte narritadavaid hirmutada. Misjaoks inimesi hirmutada? Las saavad tunda keelega tegu. Nad, kõik arvavad, et mul on nägu nagu igalt teiselt õi, nagu mul on ju, Ada all Aub A Harrise kätovikesed sinadotsiili, sina korralkovkiasin, Arroweenin ja teised ka ära nagu nalja ei tee. Katsu ainult solvata kohe kõmdi püssiga pildi peal. Kitse kohal pole vigagi. Ega nad lollid pole täna kitse kohal, amme sinu kohal, proovi veel tuusikutiinite anda. A L. Protest. Nähke siis, milleni olete inimese viinud? Tahtsin teid kõiki näitusele, näitan oma metsale oma palet ja ka iseennast. Aleksejevi. Jõudsimegi pärale. Kuidas on, olete nõus? Nõus, nii ma arvasingi. Palun astuge sisse. Võtke istet. Konjakit Jottes ei ole lubatud. Arstid, teate isegi. Tapke nende peale. Mina ka ei tohi, kuid võtan vähehaaval ja häda pole midagi. Jõgi rahulikult, ärge kartke, see on kammi parim konjak. Ma panen makki käima. Mulle meeldib muusika saatel tööd teha. Eriti inspireerinud mind legraan. Ega teil midagi selle vastu pole? Joome meie ühisüritused terviseks. Suitsu soovite? See on n soon, minul lemmikmark. Arstid keelasid ära. Väga meelde. Missugune tola, ma olen, oleksin äärepealt keeldunud jumala eest, kui hea siin on olla. Kuulge, lappenkov nii ei saa. Tõsise näoga juhtunud on siis juhtus. Teie nägu on märgatavalt muutunud, näojooned on küll samasugused kui ennegi, ent näoilme on täiesti teine, mitte seesugune nagu sööklas. Ma ei tea. Võib-olla sellepärast, et ma jõin sellest, ma saan aru. Kuid mul on tingimata vaja just seda ilmet julma raevukat jäika. Tuletage meelde, millest seal sööklas mõtles? Nii-öelda on teil palju ebameeldivusi, palju, väga hea. Tuletage siis kõike meelde kõik oma vaenlased ja katsuge nendega mõttes arveid õiendada. See tähendab, kuidas tapp, Kennad mõttes. Kujutage ette, teile antippis pihku lubati tulistada keda tahes ägestuge, kes tuge. Ja, ja Velli. Sulgege silmad ja keskenduge keskenduge. Lappenkov sulges kuulekalt silmad ja hakkas mõtlema. Esialgu ei olnud ühtegi mõtet. Pea keelas mõnusalt ringi, kogu keha täitis magus valu. Lappenkov pingutas, turgatas mõte. Kui jooks õige velg konjakit, kuid see ju polnud see siis jälle polnud kin mõtet. Siis lõpuks nad tulid. Need olid imekspandavad, mõtted venivad ja aromaatsed. Konjaki ja bensoonis sigarettide järgi lõhnavad. Siin nad on. Need kiri ossa Lapinkovi mõtted. Lühidalt kokkuvõetuna. Mikspärast. Keetis suppi emis, sellest ei maitse aga see milles tapa areng, Okson rajooni arstile. Ta vaeseke jookseb päev otsa kodudes öösel väljagi puhata, mina aga püssist ema pihta. Vutt otseelinile tasuks tõepoolest aru teha. Tuusikud tee anna. Sellepärast, et ei ole. Kust ta seda võtab? Õhust või? Muidu on ta ju hea inimene. Ka osakonna juhataja, Korolkohooneks, jai inimene. Häält tõstab ikka asja eest. Tõepoolest, majoonustasin Kertsi järelpärimise saata seal abi inimeste rõõmuks. Naabrile ütlema, et ta endale ka seda muusikat muretseks. Vahva poiss, noor kena tüdrukutele eel vinni eesti ta küll tappa. Ma ei kanna tema peale viha. Palju radioaktiivsust võib olla palju jalgpallureid maha lasta, mis neil on, tuhandeid padruneid jääb puudu ja kuidas elada ilma jalgpallita üks seal ker Amis pärast üks. Kas televiisorit on siis paha vaadata või mis? See on meie laul ilus laul, aisa rooki, lopsaka soe. Lappenkov jäi magama. Ta nägi ilusat tunde nagu kõnniksid mööda ilusat linna. Vastu tulevad ilusad inimesed, tema gastriit on üle läinud. Nappenkovi hakkas nii hea, et ta võttis püssi ja laskis paar pauku õhku. Pauk tuli, vali Need lappenkofarkas. Paar sekundit vaatas ta imestunult habemega meest, kes istus tema vastas tugitoolis ja joonistas midagi oma albumisse. Siis aga meenus talle, kus ta on ja mis temaga lahti on. Kuulge, seltsimeeskunstnik pole vaja, mida pole vaja, pole vaja mind mõrtsuka joonistada. Mike kõll. Ärge muretsege, pole vaja meelt heita. Mõjunistan teie järg. Meelelahutussaade on lõppenud. Kuulsite Grigori koorini humoreski. Saates esinesid näitlejad Helmut Vaag, Tõnu Mikiver, Maila Rästas, Ellen Alaküla, Eduard Ralia, Tõnu Mikk, Ants Vain, Priit ratas, Ago Sander ja Raivo Trass.