Laevatee suvekülaline. Päevatee suvekülaline saabus otse Prantsusmaalt kuigi kuulaja teab juba eelreklaamist, et tegu on ikkagi oma mehega tuntud tegusa teadlasega mitmekesise inimesega, Ando Raukase ka, aga lihtsalt, kuna raadiumis peab alati pärima viimaseid uudiseid. Ma tean, et see oli Preemia sõidu realiseerimine. No ma usun, enamus kuulajaid teab, et meil pärast Tartu ülikooli ta saamist oli rektoriks Parrot või Parro peast õigemini öelda. Ja nüüd Eesti ja Prantsusmaa vahel on olemas teadusprojekt ja ühe selle all teema lahendamisega ma Prantsusmaal olingi. Ja peab ütlema, et see oli väga väärtuslik sõit muuseumitest minule, vaid ka Eestile. Sest ikkagi me oleme küll eneseimetlejad, aga Eesti teaduse seis ei ole praegu kiita eriti laboratoorse baasi, kui seetõttu. Ja seal mul oli võimalus linnas töötada ühes maailma kõige paremas laboratooriumis. Super skaneerib elektronmikroskoobi ja sondi abil. Selleks, et uurida, siis väikesi Metturiidseid osakesi ning problemaatika on Eestis ju küllaltki aktuaalne, eriti seoses Kaali kraatrite vanuse ümber. Minu vestluskaaslane on küll jah, kõigepealt kui geoloog akadeemik väga noorelt juba saanud Teaduste Akadeemia osakonna juhatajaks, millisel kohal on tänaseni kuigi sünniaasta jääb juba, kuidas öeldakse piitsesse kaugusesse. Aga tegemist on jah, väga mitmekesise inimesega ühiskonnategelasega saladus ka spordivallas noorest peast rekordeid teinud Tartus ja mõni püsib siiamaani veel selles koolis, kus käidud ja linnas niiet et me jõuame täna peaaegu tunni jooksul paljustki rääkida. Aga ma küsiksin nagu esimese sisulise küsimuse, kus niisugune kaare või mitmekesisus tegeleda mitme asjaga pärit on? No ma arvan, et, et kõik tuleb ikkagi vanematest kahte liini pidi. Üks on see geneetiline pärandus, mis oma vanematelt saad. Ja teine on nende isiklik eeskuju. Ja vahel on kurb praegugi vaadata, kuidas noored vanemad, nii emad kui ka isad tahavad tõusta ametiredelil, jooksevad ringi ja neil pole aega oma laste jaoks. Hiljem kui lapsed on käest ära, siis on juba hilja midagi muuta. Ja minu isa oli ka väga ettevõtlik mees. Ta pärines vaesest perekonnast, aga siis selleks, et õppimiseks raha koguda, olid omal ajal Mustvee linna ainukene juuksur, hiljem muste linna ainukene fotograaf teatakse edasi õppima Nižni Novgorodi kõrgemasse tehnikakooli. Ja hiljem siis tuli juba Tartusse tagasi, kus ta oli Tartu tööstuskooli juhataja, jaga Tartu autokooli juhataja, muide esimese eestikeelse autojuhtimisõpiku autor. Ja selleks, et peret ülal pidada ja ta tundis suurt huvi talupidamise vastu. Ta töötas ka mitmel ametikohal ja üsnagi edukalt. Ja väga sageli, kui inimesed räägivad vanematest, nad unustavad ära oma ema. Ja kui me tagasi hakkan mõtlema, siis võib-olla see mitmekülgsuse saime isalt, aga visaduse, ehk emalt sellepärast et ta oli kaugelt üle 80 aasta ja kui ta suvilas näiteks mul töötas hommikul läks välja õhtu hilja, nii mida mina poleks kunagi suutnud ja ei suuda ka praegu. Hariduse teema, ilmselt selle tähtsustamine oli teie peres vist küllalt kesksel kohal, sest ega muidu isa ei oleks valinud. Ma seda varem ei teadnud, aga eelkohtumise ajal märkisin üles, tegi ka teadustöö haridus kui kapital. Tähendab, ta tahtis ka nagu teistele selgitada ilmselt mitte ainult perekonnaliikmetele, et nii see tõesti on. Jah, aga see oli suur viga, sest nõukogude ajal haridus ei olnud kapital ja seetõttu näiteks tema tööd ei hinnatud ümberkandidaadi kraadi vääriliseks ja hiljem töötas põllumajandusakadeemias siis ta pidi seal töötama, kraadita õppejõuna kuni pensionile minekuni? Ei, tõesti, ma lisaksin juurde, et ta pidas väga oluliseks hariduse omandamist. Mul õde on arst, end on praeguseni kõrges eas Tallinna tehnikaülikooli dotsent ja eks me püüame siis ka oma järglastele edasi anda. Ja praegu on hariduse omandamine oluliselt raskem, kui oli nõukogude ajal, sellepärast et nõukogude ajal praktiliselt kõik pandi kooli õppima, aga praegu me ju ei tea isegi Eestis, kui palju lapsi meil ei käi koolis ja ei õpi ka sinu 10000 või 12000. Ega keegi seda ei tea. Ja mul oli võimalus näha Tšukotkal, kus siis vanemad Galapsida kooli saata tuldi helikopteriga kohale, Otid lapsed tundrast üles topiti helikopterisse, viidi vägisi õppima ja see tõigi selle kaasa olulise kultuurirevolutsiooni, mida sageli alahinnatakse. Aga praegu tekib olukord, kus inimesed ebavõrdses olukorras. On olemas eliitkoolid, keskmised koolid ja nõrgemad koolid. Mina oma õnneks õppisin Tartu esimeses keskkoolis praeguses Treffneris, mis on tõenäoliselt Eesti parim kool. Ja minu õnneks olid sel ajal õpetajad kõik isiksused kes olid kodanlikud natsionalistid, kes olid ülikoolist minema löödud inglise keelt õpetas mulle mõnda aega Silvet siis näiteks geograafiat, õpetas õpikute ja paljude atlaste autor koppel matemaatikat Karel Maasik ja nii edasi. Nii et seal me saime väga tugeva aluse ja loomulikult need, kes lõpetavad aastal 2004 näiteks Treffneri kooli, nendel on tunduvalt suuremad võimalused pääseda ülikooli kui teistest koolidest tulnutele. Ja mulle üks asi veel ei meeldi, sellepärast et praegu idealiseeritakse ülikooli, aga koolide järjestust peetakse selle järgi. Kui palju neist saab ülikoolides, aga on olemas ka rakenduskõrgharidus, Ülikooli produsseerivad meil suuresti praegu ju töötuid, sellepärast et enamus ses valdkonnas olevaid kohti on juba kinni ja nii suurt hulka teadustöötajaid, keda alles ülikool valmistab, ette pole ju vaja. Aga samal ajal meil ei ole korralikke insenere, meil ole korralikke töölisi ja seetõttu on täiesti loomulik, et 50 protsenti peaks inimesi minema pima lagendus, kõrgkoolidesse. Ja ka sinna peavad minema head inimesed ja seetõttu minu arust oluliselt tuleb muuta just seda hariduspropaganda suunitlust, mis me kahjuks on minu arust väga valesti ühte suunda, tiiva vaimu val. Kus vihk peab kasvades kogu aeg avarduma ja paistma kaugemale ja tooma kaugemaid asju lähemale. Aga selleks, et vaim oleks terve. Me teame ühte väga head ütlemist. Läbi sajandite peab ka füüsiline pool väga korras olema ja ma võin ka omalt poolt kinnitada samas koolis käies Tartu esimeses keskkoolis, pärast sõda hoolitseti väga selle eest ja ilmselt see vundament, mida kasvu ajas laotakse endale, sellest on vist terve elu kasu. Veevool oli tugev, spordikool oli vaekus talt esimene, keskkool võitis läbi linna teatejooksus nii Tartu Ülikooli kui ka põllumajandusakadeemiat. Ja mina õppisin klassis, kus tuli 10 eesti koolinoorsoomeistrid ja üsna palju ka meistrisportlasi. Ma ei hakka neid praegu nimetama. Ja selle aluseks oli meil võimlemisõpetaja Endel Arand, Dali kogu tarkus. Tartu noorsoo spordihing tuli hommikul kooli ja sageli läks ära öösel ühe poole kahe paiku. Ja tal oli hea silma õpilaste peale, keda ühele või teisele spordialale suunata. Aga veelgi tähtsam oli see, et ta kasvatas spordi organisaatoreid. Sest sel ajal ei teinud tööd ju meie treenerid, vaid kõiki võistlusi korraldasid õpilased ise. Oi see klassidevaheline võrkpalli turniir, midagi muud. Ja praegu tunduks naeruväärne, kui toimus Tartu esimese keskkooliklassidevaheline võistlusvõrkpallis ja sinna tuli siis Tartu teise ja kolmanda keskmise tütarlaste kool. Tüdrukud tulid plaksutama ja kaasa elama oma lemmikutele. No praegu selline võistlus ei, mingit tähelepanu ei ärataks ja ka õpilased pole selleks piisavalt suutelised neid asju läbi viia. Ja see ongi kõige suurem viga, et me püüame õpilaste eest ise palju ära teha, samal ajal kui õpilased on ise paljuks suutelised siis võtame väikese lapse, kui suure huviga tema näe, tahab ema abistada. Ja näiteks toa pühkimisel suure harjaga ema satub kohe paanikasse. Laps lööb mõne klaasi puruks ja kohe katsub teda kõrvale lükata ja lõpuks laps pöördubki tööst tegemisest, jaga organiseerimisest. Ja ma usun, et ma saingi kõige tugevamad organiseerimisjust kogemused ja olles kooli kehakultuurikollektiivi esimees, maniga Tartu õppiva noorsoosiis, selle kehakultuuriliikumise juht. Ja selle eest, ma usun, ma sain väga palju sellest juba seal oli vaja kui inimesi suunata, võib-olla isegi juba esinudes ja tartus tuhandeid. Ja hiljem siis, kui oli vaja läbi viia mingi matkajate kokkutulekut Baltimaade oma pidama, sageli siis juhtisin, juhus oli 5000 osavõtjat, see oli koolis saadud kogemus. Ja selle jutul on ka mõte otsa juurde. Ei ole enam üllatus, kui öelda, et, et Tartu Ülikooli staadioni rajamine oli väga, suuresti just koolipõlves saadud kogemuste rakendamine sellisel moel hiljem muidugi kõlasid mitmed tuntud treenerite nimed ja spordiklubide juhtide nimed. Bret kudu ja teised aga päris nii-öelda labida juures või, või selle ehitamise juures olid. No ma olin Tartu Ülikooli spordiklubi aseesimees, kudu oli sel ajal esimees ja, ja praegu ma ajakirjandus sageli loengi, nagu oleks kudu ettevõtmine olnud. Aga tegelikult selle juures oli väga palju noori mehi. Ma usun, et paljude mäletavad selliseid jooksjat nagu silmud Heido ja Meinart pukk pärnagi viia pilkuse treenerid. Ja me tegime sporti üheskoos siis vanal ülikooli staadioni, mille raja pikkus või 330 meetrit. Esikus legend, et tuule oli omal ajal visanud oda niivõrd kaugele, mis oleks kindlasti maailmarekord olnud, aga täna tuli ette ja ei saanud seda üle mõõta. Mõtlesime, et tõesti oleks tore, kus normaalmõõtmetega staadion siis algasid kaasa, Rushovi vabanemisaeg algasid ka rahvusvahelist spordivõistluse. Tekkis idee. Et kui tuleb Tartu-Helsingi võistlus kerge jõus ülikoolide vahel et selle võiks teha juba ülikooli staadionil. Ja peab ütlema, et rektor Clement haakus selle ideega. Ja tõepoolest minul oli see ülesanne, et ma pidin siinseid tudengid vägisi ehitamisele viima. Ja ma juhtisin tõepoolest seda, seda tööd. Ja EKA tudengid väga, nii tänulikult mulle selle eest ei olnud, aga staadion sai peaaegu valmis, aga täis valmis ta ei saanud, sellepärast et jõudu jäi väheks ja lõpuks tuli peale sõjavägi, kes selle ära lõpetas, võistluse tõepoolest toimusid. Ja väga palju on, meil liigub mitmeid legende ja surevad ära need, kes tegelikult osalesid asjad, siis enam seda õiget pilti vist kunagi ei taastanud. Üks asi on, need peab lõikama, visadust peab olema. Ja kes teid lähemalt tunnevad, ütlevad, et üldse ka teaduses või oma ideede eest seistes olete väga põhjalik, uurite kõikvõimalikku, isegi rohkem välja. Ja teile ei meeldi eriti, kui ebaõiglus hakkab maad võtma. Ma vahel aitate isegi kolleege ja vaated võõraid inimesi, keda olete paar korda näinud. See võitlus talukoha pärast seal Tartu külje all otil, kus vist oli, kui mul mälu nüüd õigesti kinni peab talumajapidamises ligi 1000 viljapuud ja põõsad ikka palju rohkem. Üksnes punaseid sõstraid meil oli üle 1450 riigi udu 500 õunapuud kõnelevad kirstudest, loomidest ja maasikatest ja kõigest muust. Ja see koht oli väga siis soodsa kohapeal, kolme kilomeetri kaugusel Tartust. Aga kes siis vana asja meelde tuletab, eks silm peast välja peaksin ütlema, et see, see talu meil hävis, oli mulle väga kasulik, sellepärast et meie talu lõhkusid maha mitte venelased, vaid sakslased, kes siis jätkasid lennuja laiendamist, mida Vene sõjavägi oli alustanud. Ja tänu sellele manis niinimetatud Saksa fašistlikku okupant läbi kannatanud ja lihtsalt meie perekonda ei viidud Siberisse, mida kindlasti oleks toimunud, sest meie talu oli tõesti muster taluda, oli juba enne sõda oli, oli veevärk sees ja elekter ja telefon ja muud. Aga võib-olla ma siiski läheksin tagasi, et tõepoolest, õiglustunne on mulle väga oluline olnud kogu elu ja ma mäletan, et ma olin teises klassis. Õpi siis oli sõjaaeg ja minust tunduvalt suurem ja tugevam pois statistikud piinas väiksemaid Juskorpidajale väiksemale liiga läks, ma oleks silmade eest mustaks, hüppasin talle kallale ja ma peksin ta läbi, kusjuures selge on see, et ta oli must, tugevam, aga ilmselt ikkagi selline olukord annab jõudu juurde. Ja ma sain siis sellest peale siis kampa pealikuks ja mudi pärast oli aastatel, kus me kooliõues asime, ikkagi tulistasime automaatides, pildusime granaati ja eks kampa juhturi küllalt ohtlik hoida ja ma ei julge keegi väga kõvasti öelda, aga mind visati koolist halva käitumise pärast välja ja tänu sellele ma sattusin Tartu esimesse keskkooli. Kuhu siis isa viis mu korralik õpilaste hulka. Ja, ja tõepoolest, ka meil Eestis on praegu palju ebaõiglust. Ja kõik inimesed ei suuda ennast kaitsta. Ja see, et ma sain tagasi oma isatalu maad Tartus see on vaid üks osa sellest võitlusest, sellepärast et ma olen saanud aidata kümneid ja sadu inimesi selles raskes võitluses, olles siis nüüd õiglusest, omanike Liidu esimees. Mul ei ole mingisugust isiklikku huvi enam selle asja vastu, aga kui sa näed inimesi, kes on sattunud hammasrataste vahel ja kes mitte kuidagi ei suuda ennast kaitsta, sest nende vastu on ikkagi väga võimas kohtujõud omavalitsuste jõud. Ja näiteks mõni mõtleb, et ma olen kuidagi nagu kohtunikega vastuolus juristide Key, mul on väga palju häid sõpru ja ma kinnitan veelkordselt, et valdav osa kohtunike juristi on ausad, aga on ka ebaausaid. Ja isegi ausal inimesel on raske jääda tugevaks, kui ta on kohtunide selles väikses linnas nagu Haapsalu või võru. Kui sinu vastu on maavanem kui sinu vastu kõik vägevad selles linnas seal levib nendega, käid nendega koos saunas ja iga päev tänaval näed ja seal jääda ausaks, kaitsta nõrka ja vaest inimest vanema vastu. No see on ikkagi väga suurt mehisust, nõuab enamikul inimestel seal meelsust, kahjuks ei jätku. Jah, me ei hakka üksikasju meelde tuletama selles võitluses isa talumaade pärast nagu perekonna suguvõsa ees. See oli sisuline küsimus ka omamoodi au küsimus, õigluse küsimus, aga te võitsite jah, Eesti seaduse jälgijaid kindlalt ja sellest on ka raamat kirjutatud, kes tahab lugeda, leiab selle üles. Vajalikuks teadustöö liikuda siis liigute nii ida poole kui lääne poole põhja poole ja lõuna poole. Ja ma ei mäleta, et oleksite Venemaa tippteadlaste kohta kunagi irooniliselt midagi öelnud ja need sidemed vistil jätkuvad. Vene teadus on väga tugev, kui me võtame praegu Ameerika Ühendriikide teaduse, võtame seal matemaatika, keemia, füüsika kui palju seal töötab endise nõukogude liidu teadlasi, muidu peab ütlema kahed kavalaid, vene juute. Ja vene teadvus tõuseb kahtlemata uuesti jalgadele ja ükskõik milliseks kujuneb meie saatus, kas siis Euroopa liidus või väljaspool Euroopa liitu. Igal juhul Venemaa on meie naaber, jääb meie naabriks. Võtame Narvas on praeguseni head kooli traditsioonid reaalainetes, see oli omaaegne Leningradi mõju. Ja seetõttu ma väga soovitan noortele teadlastele ikkagi õppida vene keelt, tutvuda vene tehase saavutustega ja kümne-viieteistkümne aasta pärast saab sellest olema suur kasu. Ma käin praegu praktiliselt igal aastal olen käinud venemaal, olen käinud Valgevenes. Ja muidugi meie generatsioonil on lihtsam, sest meil on jäänud isiklikud sidemed. Ja peab ütlema, et mul olid need sidemed väga kõrgel tasemel, sellepärast et ma olin omaaegse Liidu Teaduste Akadeemia asepresidendi ja muidu teadatehnikakomitee esimehe Lavjorovi nõunik. Ma olin ka kahe Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia koordineerimisnõukogu liige nii geoloogia kui ka geograafia ognoloogia vallas. Ja septembris ma sõidan näiteks Kaliningradi ülem ainsale okeanograafia kongressile. Ja et see toimub ikkagi Kaliningradis Venemaal, näitab, et seda kohta respekteeritakse ja kutsutakse uniga. Sellest me omal ajal kureerisin mereuuringuid. Eestis ja mitte üldse siis käiva ikka vastas majandusabi liikmesriikide maades. Fosforiidisõja lõpptulemus lahendus meie Eesti inimeste jaoks oli omamoodi suur võit tol perioodil ja lahingud lõid vaimuinimesed, ajakirjanikud, tulised loodusekaitsjad, aga, et üks väike Eesti või seljatada suure naabri peab veel midagi olema ja ma tean, et eelpool nimetatud suure riigi Teaduste Akadeemia asepresident Anto Raukas ele oli ka selle sees, et asi pöördus meie suunas hästi. No kõigepealt peab olema ka lihtsalt õnne ja vedamist ja siin muidugi see, et mesilase toetusele saime, see on pikem lugu, mida me praegu ei jõua rääkida. Aga ma tahaksin veel kord esile tõsta siis ka niimoodi Eesti NSV Teaduste akadeemiat. Sellepärased akadeemiad olid omaaegses Nõukogude liidus riik riigis, sama öeldi, et raudtee oli riik riigis, aga akadeemia, kellel oli väga palju lubatud ja keda kõikidel tasanditel väga oluliselt arvestati. Eesti NSV Teaduste Akadeemia vast kõige kolmeks kõige suuremaks saavutuseks oli see, et meil ei tulnud Võrtsjärve äärde aatomielektrijaama. Et meil ei tulnud Sillamäe juurde kolmandat soojusjaama, millega põlevkivi tootmine oleks nii tõusu 54 miljoni tonnini aastas. Ja kolmandaks on see, et ikkagi fosforiidisõda võideti. Ja see võideti ju enne, kui rahvas sellest õieti teada sai. Sellepärast et valdav osa ju dokumente olid salajased või täiesti salajased, kõnelemata sellest ikka kõige lihtsamad dokumendid võid ametnikust kasutamiseks. Ja seetõttu meil oli vaja pöörduda ka Liidu Teaduste Akadeemia poole ja tõepoolest. Ma tundsin isiklikult akadeemik Janžid kes kureeris kõiki loodusteadusi ja samuti kirjastustegevust Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia süsteemis. Ja tema saatis selle kirja, kus oli selgesti öeldud, et Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia ei toeta fosforiidikaevanduste rajamist Eestis keskkonnakaitselistel, majanduslikel ja veel mitmetel muudel põhjustel. Kui võrrelda inimesi, millal ta kuhugi jõuab, siis mis peab olema selleks, kas üksinda ka suudab läbi murda, siin oli juba juttu, et kus oli mõttekaaslasi ka väljaspool Eestit, et see tuleb kasuks ja abiks või kuidas seda seletada, sest et siin peab midagi veel peidus olema, mida otsa vaadates ja natuke juttu ajades ikkagi säraidab. No kõige vanus on üsna suhteline mõiste. Ma mäletan, mul oli koolivend, ta oli 18 aastat vana ja tema kurameeris algklasside õpetaja ei anna, aga kes oli 21 aastat vanaema, olime tugevasti nördinud, issand jumal, missuguse vanamutiga temaga kurameerida. Ja meile tundus tõepoolest 18 aastased poistele see 21 aastane tüdruk, vanana. Hiljem Ma olin tõepoolest juba siis need 30 aastaselt olin Teaduste Akadeemia suure osakonna juhataja patenali geoloogia, mida aga praegu juhimist osakonda ja mul oli väga piinlik sõita Venemaale nõupidamistele, sest kõik teised osakondade juhatajad olid kindlatele 60, ma ei mäletagi, et alla viiekümneaastast juhatajat oleks olnud teist, mul oli häbi ja panin kogu aeg omal aastaid juurde. Ma julgen kuidagi öelda, et ma olen 30 aastat vana. Aga selleks ikkagi, et, et kuhugile jõuda, sul peab olema? Ei neid inimesi, kes sinu taotlusi mõistavad. Ja Ma olin ka 25 aastased, juba spordiföderatsiooni juht, ma olin nad Eesti orienteerumisspordi esimene esimees, aga matka- ja orienteerumisspordiföderatsiooni presiidiumi esimees peab ütlevad et spordimeeste vaheline toetus on midagi palju suuremat kui tavainimesed sõngaabees koorides muide, on selline samasugune tugev toetus. Kõigepealt juba olles siis 25 aastase spordiföderatsiooni juht, loomulikult ma suhtlesin paljude inimestega. Ja seetõttu ka inimesed tundsid mind rohkem kui paljusid teisi, sellepärast et tõepoolest mind valiti 77. aasta oktoobris AK Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja kohe detsembris valiti Mika teast Akadeemia presiidiumi liikmeks ja ma sain siis tehase peasekretäri asetäitjaks. Pärast seda magureerisin siis hiljem ka akadeemiksekretärina väga paljusid erialasid siis keemia, bioloogia, geoloogia, põllumajandusmeditsiin, keskkonnakaitse ja loomulikult ma ei taha öelda, et ma neid asju siis oleksin piisavalt tundnud, see on ju võimatu. Aga samal ajal võtame skeemia, kui sa juhatad koosolekud, kus on siis neli keemikuste akadeemikud, kõik targad inimesed räägivad nad isegi väga loll inimene õpib selle käigus selle pärastikus ümber on palju lolle, sa tegelikult ju ei õpi midagi targa inimesega ja seetõttu mid alati imestab, kuidas paljud meie peaministrid ja kõik võtta koondavad enda ümber nõunikeks kassi, sama eriala inimesi, vendaste, rumalaid, aga ükski nõunik ei saa olla ju Tark kõigis valdkondades. Aga see nõunik peab olema niivõrd tark. Ta teab, kelle käest küsida ja siis peaministri ministri võimalikult kiiresti sellest teavitada. Ja seetõttu ma arvan ikkagi, et, et kuigi maalin nendes üksikult võetuna kõigi seeria erias piisavalt rumal, aga kokkuvõttes, kuivõrd suunasin väga paljude valt on tal ei tööd. Siis ma olin ka küllaltki kõrgetel ametikohtadel üles maalin Eesti agrotööstuskomitee tehaste nõukogu aseesimees. Jüri jah, nii rahvakontrollis ja muudes ja see oli sellepärast ilmselt ikkagi tee töötades paljudes valdkondades sul igast ühest minek napib ja sa saad teha sünteesi, mida kunagi väga kitsa eriala inimene ei saa teha. Aga see ei tähenda, et ma ei püüdnuks minna sügavuti oma kitsal erialal. Sest olles Teaduste Akadeemia osakonna akadeemiksekretär ma kunagi loobunud instituudis ei osakonna ega sektori juhtimisest, ma jätkasin kogu aeg teadustööd ja kui ma seda poleks teinud, siis ei peaks minust ju praegu ükski Kolleeg lugu see, et koolipõlves ühe lahingu lõite kohe rusikad mängu läksid poiste omad küll ilma abivahenditeta, nii nagu ikka rüütlid teevad selgeks, kes on tugevam või kui on vaja seda selgeks teha. Sisemine tunne ütleb, et minul on rohkem õigus, kui teised seda ka siis õigeks peavad. Ega ei ole vaja pärast ka silmi maha lööma ja, või väga vabandada. Aga te olete ka hiljem tudengipõlves paljude jaoks nii sõna võtnud küllalt olulistel foorumitele, et paljud ehmatavad ja arvavad, et nüüd läheb kehvasti. Aga keegi ei tea, et teil oleks kehvasti läinud läbi aegade. Näiteks tudengina mehega, kes tollal oli juba kõrgel kohal ja keda aga austatakse. Jutt on Vaino väljasest aga algas teie tutvus ju lausa nugade verd. Jah, see on tõsi, aga jällegi aeg ei võimalda rääkida ja ma olen sellest mehest sügavalt lugu pidanud kogu aeg hiljem jäseme ka praegu väga hästi läbi, aga tõepoolest, meie esimene kohtumine toimus üsna teravas olukorras ja kõik halvasti, et tõepoolest, ega mul enam ülikooliga suurt pistmist tulevikus ei ole. Aga nii ma ütleksin vene keeles ühisus lause, mis oli minu iseloomustus kogu aeg sees, kui ma välismaale sõitsin ikka kodus oli niimoodi, et tavalist Rõukas meelõbus, kaalse vahed, žürii hara, Shopraduumanni ja argumendid tiirlevad meie. Nii. Ja selleks, et öelda midagi välja, mis tõepoolest inimestele tundub tavatuna või teistmis, võib muuta mõne koosoleku otsust. Su seisukohad peavad olema hästi argumenteeritud ja mitte argumenteeritud, vaid selleks, et nõukogude ajal ka püsima jääda. Selleks oli vaja ka teatud hulk dokumente. Ma ei ütle, et ma oleks akadeemik Lippmaaga väga niimoodi hiilgavad läbi saanud, ma olen tema käest õppinud seda, ta ütles, et iga asja jaoks sul vaja paberit. Ja näiteks kui ma pidasingi võitlust juristidega, siis ma alati saatsin välja suure hulga kirju ja sain vastuse ühe lollima, kui teise. Saatsin ühes kujutleme kirja, saadad ühe kirja justiitsministri ja teised õiguskantslerile kolmanda saadata kolmandasse kohta ja saad vastused ja kõik nad on erinevad. Ja milles on küsimus, sellepärast et ega justiitsministrid on üldiselt enamasti üsna nupukad ja õiguskantslerid käega ise ju ei kirjuta. Ja sellepärast ongi ministeeriumis tuledki ministrile ministri kantsleri ja asekantsleri see osakonna juhataja lõpuks juhatas kõige. Nii, et peaspetsialisti, nii, sest et miks nad peaspetsialist, muidu palk liiga väike, kui spetsialist oleks, see kirjutab vastuse, keegi enam läbi ei loe, läheb ministri niiskede valla. Nii loll, et naera, eks ja seetõttu ongi, et ma sain tohutu hulga vastuolulisi kirju, millega ma lihtne võita, ükskõik keda nendest. Ja samasugune pilt oli igastahes Lippmaal. Peab ütlema, et ta lebab selles mõttes selle ausamba panema, et tõepoolest Molotov-Ribbentropi pakti puhul, aga tema oli selline mees, et et tal oli suur pakk kaasas ja enamused, pakid, paberid, tühjad lehed, vaata, luges ette sellise näoga ja kuna ta luges ka mustas saksa keeles ette dokumendi, ühtki saksa keelt ei osanud, siis kõik mõtlesid, mis asi on väga-väga tugev ja võimas. Nii et tegelikult oli ka, et mul on väga palju mitmesuguseid pabereid ja kui keegi siis ütleb, et ma olen midagi teinud valesti, mul lihtne ütelda. Ma püüdsin kohtus tõestada, et professor minister valul et tema teab, mis on üsna tagasihoidlikud ja ta ei sobi professori ametikohale Tartu Ülikoolis. JAAN kirjutage meile vastu jah, et ega ta ei sobi küll, aga paremat pole ka kuskilt võtta. Eks mul oli väga lihtne, et kui ta nüüd praegu mind kuulab ja hakkab ütlema midagi pole teha, nii oli Tartu Ülikooli dekaani vastus. Ja seetõttu ongi, et alati sa pead endale kindlustama selle tagala ja tegelikult ka sel ajal ma usun, et enamus minu päike vihmariigil mul oli alati võimalik kas siis faktidega tõestada või siis vähemalt leida inimesi, kes üht või teist asja kinnitasid. Siiamaani on meie jutt arenenud ladusalt. Anto Raukas on väga hea rääkija raadiomehe jaoks, noh nagu taeva and hiljem pärast lindistust on väga-väga vähe muret, kui üldse on. Aga ei saa vist arvata, et kõik on läinud libedalt ja üldsegi ei ole mõni samm liiga vasakule või liiga paremale astutud elu ju sageli õpetab ja eriti kui noorem olla, siis mõnigi asi on parimast. Soovist kantud, aga selgub, et ümbruskond vaatab mõnele sammule mitme nurga all ja vahe sügavamalt ja näeb tagajärgi ette või mis see veel kaasa võib tuua. Milliseid niisuguseid noh, miinusmärgiga mälestusi võib üles kerida. No kõigepealt ma ütleks, et kuna ma ise sain noorelt küllaltki kõrgetel ametikohtadel ees, ma olen alati püüdnud noori toetada ja maniga õpilaste teadusliku ühingu ju üks looja või praktilised, võib olla põhiloojatest. Ja samuti mõningad East akadeemia, noorte teadlaste spetsialistide komisjoni esimees ja nii edasi. Ja minu arvates on alati vaja, et oleksid esindatud teaduses üldse elus kõik generatsioonid. Vanematel on kogemused, oskused ja teadmised ja noortelt soov midagi muuta, teha paremini. Ja peab ütlema, et enamasti noored on ikka nii piisavalt rumalad. Et tegelikult see vigade hulk on meeletu, suur, nii et kõrgelt hinnates ka noori ministreid ja kõiki, aga ma alati pane juurde sellise klausli et väga palju läheb ikka mitu ka. Ja ma toon paar näidet enda isiklikust elust. Tervisespordiföderatsiooni presiidiumi esimees ja Meil toimus tohutu palju võistlusi ja need kaardid ju varastati kõikvõimalikest kohtadest, küll igast projekteerimist, büroodest ja ja siis sõjaväeosadest ja pärast seda, kui toimusid Eesti meistrivõistlused 60. aastal Elva lähistel, kus oli sõjaline objekt peal ja sõjakomissariaadist oli pildistatud kaart, ma mõtlesin, et nüüd pannakse mind ikka varsti vangi. Ja siis ma läksin Moskvasse, ma olin ka keskkomisjoni liige seal ja ütlesin, ega see peaks ikka kuidagi saama ametlikult seda korda aetud. Et ei, et meil küll see ei õnnestu, aga aga Balti vabariigid on täiesti eristaatuses ja ei teki ka. Teie ise kirjutad. Ja siis Öödiedid tohutult vedasid, et kindralstaabiülemaks marssabiilsoff, see oli väga noormees ka alla 50 sai surma, kuskil Jugoslaavias sõitis lennukiga vastu kaljut. Ja meil oli ilusaid Rajoy blankett mitmevärviline juba ja, ja mina võtsin ta kirja, vene keelt oskasin küllaltki hästi, kirjutasin peiu soovide kirja. Taotlesime, et kuidas võiks siis salajastest kaartidest teha, mitte salajasi väljavõtteid Spotify's. Eesmärgiks muidugi rääkisin, kui tähtis on sportimine, orienteeruv Ani orienteerumine Nõukogude Liidu kaitseväe tõstmiseks ja ja kust mina võisin teada, et sellisele mehele ma ise üldse ei tohtinud. Jüri kirjutas selle kirja, kuna ma viitasin kinnisele dokumendile, et salajaste kaarte instituudis oli mees olemas oleksid pidanud minema peatreeneri kaudu spordikomitee eriosakonna kaudu ministrid nõu, eriosakonda, kust lausun oleks pidanud selle alla kirjutama. Aga kõige tipuks oli sihitud, me saimegi selle loo Piryu soovi kaudu ja saimegi selle loa. Ja see oli niimoodi, et kui ma oleksin nii tarku praegu ma poleks muidugi kunagises kirja kirjutanud veel võib-olla rumalam oli see, et me tegime üleliidulise nõupidamise orienteerumisega arendamiseks riigis. Ja ma jällegi ei teadnud ju seda, et kõik nõupidamismis Eestis toimusid, pidi olema partei keskkomitee plaanis vabariigi üldse ei tohtinud üleliidulist nõupidamist teha ja see pidi olema NLKP keskkomitee plaanis. Me tahtsime liialt välja, Tartus Park hotellis toimus, tulid kõigis liiduvabariik, kes pea kohale. Aga enne kui see üritus pihta hakkas, kui, siis tulid neli meest naerma. Linnakomiteest üks oli keskkomitees, üks oli, mis neid julgeolekumeest, sest see oli vaid kogu aeg sõimati kaks tundi. Aga üritus läks käima ja ta ka Edaga ikkagi. Tähendab see kohe pärast seda toimusid siis kaheksa linnavõistlused ja muud. Nii et selles mõttes on need, et noortel on ka palju eeliseid tänu oma rumalusele ja elukogenematu selle. Nii et tegelikult mõned asjad said mul ka niimoodi korda, et ma olin piisavalt rumal. Eks suure naaberriigi ajalugu teatud perioodidel oli küllalt julm ja raske ja hiljem hakati nagu tõest rääkima ja inimesi rehabiliteerima. Ja te olete end nimetanud ajaloovigadest. Kolmandaks on midagi niisugust, et keegi peab ju seda tegema, sest ei saa kõike, mis on korra avalikkuse ette tõstetud, võta alati puhta kullana, tendentslikult on palju, poliitika mängib vahel rolli eri süsteemide vahel eriti. Ja siin ei ole ka mitte halvasti läinud, kuigi see ilmselt vererõhku tõstab. No kõigepealt on tunduvalt parem olla loodusteadlane kui ühiskonnateadlane. Ma ei oska isegi öelda, missugune eriala mulle või mis õppeaine mulle koolis kõige rohkem meeldis hoidajalugu või geograafia, matemaatika või. Mul nad oli küllaltki edukad ja võib-olla isegi ajalugu oli selline, mis mulle kõige rohkem meeldis. Aga mitte kunagi ma ei kavatsenud minna õppima ajalugu sellepärast, et jääda ausaks Nõukogude liidus ausaks, aia loolaseks. No see on ikkagi ka ikkagi väga raske asi. Aga mis mulle rohkem muret teeb, et ka väga raske on ilmselt jääda ausaks ajaloolase, eks Eesti vabariigis aastal 2003. Kui palju pealiskaudsust me näeme isegi sees valdkonnas nagu arheoloogia, mis võiks olla ju selline, kui sa ikkagi korralikud asjasse süvened, natuke ka naabriteadusi uurid, võiks teha ikkagi korrektseid järeldusi mis mul samuti olime, kohtus käisin, üks noormees kaebas, et ma olen teda solvanud, kes püüdis tõestada, siis Pärnu alamjooksul on nüüd leitud 2000 aastat vanemad setted, kui varem oli teada, mis on lihtsalt sügav eksitus ja inimese asjatundmatus. Ja ma olen ka Eesti entsüklopeedia teose peatoimetaja. Ja seal lugedes tekste. Ei, mind paneb sügavalt nördima, et paljud inimesed, kes ka nõukogude ajal tegid ajalugu kipuvad ka seda praegu tendentslikult tegema. Ka poliitikud ise, kes kirjutavad raamatuid, nad ikkagi kipuvad kuidagi ära märkima vaid ennast ja oma lähimaid sõpru aga kindlasti mitte, nad ei taha sinna sisse panna oma potentsiaalseid vaenlasi või kellega nad pole sobinud. Ja paratamatult entsüklopeediaid ja su peatoimetajana pean ma ka mitmeid asju ise parandama. Loomulikult ma pean selle eest Siska autoreid informeerima, aga enamasti minuga nõusse jäänud. Ja seetõttu ikkagi selline objektiivsus peab olema kõigis valdkondades ja ma ei taha öelda, et ma oleksin ainukene objekti inimene Eestis külaka. Mina eksin küllaltki palju, aga vähemalt ma püüan selles valdkonnas teha nii palju, kui ma suudan. Näiteks teadlasena. Mulle ei meeldi ka see propaganda, mis praegu toimub Euroopa Liidu ümber. Ma ei ütle oma seisukohta siin praegu välja, et rahvast mitte mõjutada. Kas ma siis toetan seda liitu või ma ei toeta, aga teadlasena ma pean äärmiselt oluliseks inimesi informeeritakse asjast õigesti. Ja siin võiks olla siis mõlemad pooled nendest kirjutaksid välja 10 punkti, mis on Euroopa Liiduga siis meile seos kasulik ja teised 10 punkti, mis on meile kahjulik ja iga inimene saab siis ise otsustada. Sellepärast et pole mõtet kõnelda sellesse suhkru hind tõuseb niivõrd palju. Kuigi juba on kirjutatud Ja nii väga siis sellega seoses kamisina tõusevad sihtkohas käibemaksuga näiteks oleks ja paljud muud. Nüüd teine on ka, et piisavad argumentatsiooni pole ka selles väites, et Euroopa liitu minnes tõusevad Meie palgad ja pensionid kiiremini kui tõusevad hinnad, sest see nõuab kanalüüses. Kui sa paned ajalehte, et aastal 2010 on pension 4000 krooni, no mida me mäletame? Kui eesti raha hääletus toimus, siis 25 krooni oli suur raha. Arv ei tähenda mitte midagi, see on lihtsalt mõeldud ainult siis nüüd rumalate inimeste aga polegi nii rumal, sellepärast et ikka kõrgema haridusega inimesed täiesti kirjutavad ajalehes. Ehk me Euroopa liitu ei lähe, siis me oleme Venemaaga liitu, ma sain demagoogia. Nii et tegelikult Eesti rahval on ainult üks kord ainult võimalik ise otsustuseks, see oli vabadussõda. Ja miks ma sellest vabadussõjas räägin, sellepärast me oleme mõlemad treffnerist ja seal on üleval üleval siis tahvel originaaltahvel säilinud, kus 16 seitsmeteistkümne aastased poisikesed läksid sõtta ja langesid kodumaa vabaduse nimel. Nad läksid lootusetuse tõttu peaaegu sellepärast, et iga sõdida suure venelane, aga oli, oli sel ajal ikkagi väga julge ettevõtmine. Seal otsustati Eesti rahva saatus viimsesse mõjustada taasiseseisvumisel. Nüüd on eesti rahvalt teist korda võimalik ise otsustuseks, kas astuda või mitte. Ja Keskerakond on rünnatakse väga palju, mitte EDM, alles Keskerakonna nüüd siin toetaja, aga seal oledki võimalus, et inimene ise valib poolt vastu või erapooletu. Ja siis on inimese vaba valik, sest hääletusruumis on ta üksi iseendaga enda aususe ja mõistmisega. Ja see peaks olema ju põhiline ka. Nii peaks toimuma propaganda aga mitte nii, et me võtame siis bussi, sõidame läbi pillume demagoogilisi loosungeid ja, ja seetõttu, kuidas see kõik on tehtud, on üheks halvaks näiteks inimestega töötamise kohta. Ega siin kerge ei ole ka otsustada siis kui on 10 punkti liidu poolt ja 10, mis viitavad sellele, et kas ta ongi nii kasulik see liitu astumine olemine, sest me teame ju lähiajal ajaloost siin praegu tuntud erakonna juhte, milliseid keskmisi palkasid ta lubas Eesti olude pealt, mis on nagu lihtsam välja rehkendada, kui me oleme selle suure-Euroopale serva peal, et mis siis juhtub, siin on nagu natukene tundmatuid. Siin on veel niisugused asjad, kahe siis võtame näiteks Eesti iseseisvusdeklaratsiooni, loeme selle teksti uuesti läbi, paneme time ajalehte ja hiljuti ma lahendasin ristsõnu, mulle meeldib ristsõnu lahendada ja seal oli üks küsimus, tähendab, et et Eesti rahva tulevik ja tema just säilimine on siis võimalik, meil on täielik iseseisvus. Nii, see on ju seal kõikjal kirjas ja me unustame väga kiiresti ära, et me ise kirjutasin mingi teksti 10 aastat tagasi. Ja nii me kirjutame mingisugust teist aastat teksti. Aga ma ei tahaks pikalt rääkida, sest muidu mõtlesin, ma teen Euroopa Liidu vastavat propagandat, praegu siis toimub ju saade läheb eetrisse enne kui hääletamine. Aga ma tahtsin just öelda, et olles teadlane teema, taunin, sellist suhtumist ja inimestele peab andma objektiivselt mõlemapoolset informatsiooni sees on Eesti rahva üks suur otsustus. Teine otsustusvabadussõja-aastate järel, sest Lembitut ei olnud otsustamisvõimalust. Pätsil oli neid väga vähe põlemata Jalmar mäest või mõnest teisest. Ja vähem kui kuu aja pärast eestlane siis ka otsustab. Teie olete selle mitmekesise elutöö ja võitluse sees väga palju kirjutanud. Kui palju selle kohta on eraldi paks raamat? 2000 kirjutist 40 raamatut, kus autor või kaasautor ja teid on publitseeritud 30. riigis. Need ei ole mitte ainult Läti ja Soome, vaid USA, Jaapan, Prantsusmaa, teised tuntud teadusriigid. Ja te olete sellega toime tulnud. Kuigi vahel on see väga raske, nii et ei saa isegi autorid mõjutada, tuleb teisi inimesi mõjutada, kes autorid tunnevad, kui on kasvõi entsüklopeedias ühte väikest artiklit vaja? Ja ma tean, kui raske on kirjutada? Ma tean, kui raske on olla toimetaja ka mingil määral. Aga see publitseeriti hulk on tõesti niisugune, et kui müts peas oleks, võtaks kohe selle maha. Siin peab olema peale niisugused võime on veel mingisugune sisemine käsulaud või missioonitunne, et sellega üldse toime tulla, sest see on tõesti aukartust äratav. Ja ma viskaksin kõigepealt nüüd ühe väikese nalja eest, ma olen kogu aeg rõhutanud, et teadusartiklid on väga lihtne kirjutada, sest et sa pead ise ka aru saad. Aga populaarteaduslikku raamatut kirjutada on väga raske populaadi assiku artikli raamatu peas asjast üle olemas. Ja seetõttu näiteks mine väga kõrgelt, hindan just oma populaarteaduslikku tegevust nagu raamatut, nagu need kalliskivide kohta või siis eestimaa viimastel aasta miljonitel või sellised raamatud, mida praegu kasutatakse õpikuna, sellepärast et et nii kirjutada, teised aru saaksid, see on oluline. Ja kuivõrd tõepoolest mul on ilmunud väga paljudes riikides ja väga kõrge tase, millistes ajakirjades artikleid siis ma jällegi tauniksin seda suhtumist, kus teadlast hinnatakse ainult niinimetatud siis siis Karenkondentsi artiklite järgi ja selle järgi antakse sulle siis teadustööks vajalikku raha. Sest võib-olla palju suurem on just see osa, kui me kirjutame eesti keeles eesti rahvale lootuses, et kas jääb püsima. No muidugi, väga kauaks ta püsima ikkagi jää, sest maailmas toimuvad tendentsid, kui me vaatame kuus miljardit ja nii edasi. Aga ikkagi. Ma tahaksin, vähemalt minu lapsed, lapselapsed, kõneleksid eesti keeles, õpiksid eesti keeles, selleks on vaja eestikeelseid õpikuid, eestikeelseid raamatuid. Ja sellised raamatud, nagu meil oli ilmunud, siin võtame Eesti loodus või siis Võrtsjärv, Peipsi ja paljud muud minu arvates just sellelaadsed tööd on vajalikud ja ma arvan, et just nende tööde pärast tuntakse mind ka paarikümne aasta pärast. Mind enam ei ole rohkem kui nende artiklite järgi, mis ma olen trükkinud kuskil Jaapanis või Ameerika Ühendriikides. Teie kabinetis tantsisite mulle käte vahele väga soliidse raamatu suures formaadis üle 400 lehekülje graafikud, skeemid, pildid, raske raamat, füüsiliselt, aga ka teadust täis, raamat, järeldusi täis, raamat andmeid täis raamat. See on Eesti geoloogia ja maavarad inglise keeles. Kui säärane raamat juba koostada selle eest vastutada, siis me vist oleme ikkagi väikese monumendi teinud ühe raamatuga, aga kui neid on rohkem, siis. No seda raamatut on jälist raske ületada ja ma ütlen, miks, sellepärast et nõukogude ajal geoloogiale eraldati raha võib-olla isegi põhjendamatult palju ja miks, sest nõukogude liit omal ajal kauples maavaradega ja relvadega. Maavaradega kauplevad nad ka praegu muidugi, ja ka sinna läheb raha, aga praegu. Me ei ole suuteline tasemelisel tegema enam geoloogilisi välitöid, sellepärast et võtame, kui me puurimegi 1000 krooni meeter. Aga samal ajal selle raamatu me kirjutasime rohkem kui 14000 puuraugu baasil. Kui kaob ära ka see generatsioon, kes neid puurauke omal ajal töötas, analüüsis siis tegelikult tekib üks suur auk, kuid mitmekümne aasta jooksul ei ole ju enam uus põlvkond suuteline sinna oluliselt juurde lisama või uut tegema. Ja kuivõrd suur osa selle autoritest olid eakad inimesed, siis ma arvan tõepoolest, et et Eesti geoloogia, see on see tõepoolest väärikas kivi. Ja Me tegime selle, mida me olime kohustatud tegema, sest enam hiljem poleks raamatut võimalik olnud teha. Sest meil on geoloogilised ladestud ja on selliseid ladestuid, kus praegu töötab üks või kaks pensionärist inimest, ju need lahkuvad siis meil jäävad ju paljud palk on täiesti katteta. Tundub, et see on kohe niisugune sisemine vajadus, sisemine tunnetus, et see peab olema tulevastele põlvedele kokku võetud, viimase aja seisuga elas teised täiendavad edaspidi, aga see, mis on uuritud, see, mis on teadlastel kas peas või riiulites või käsikirjades, entseen, peab valgust nägema. Ja noh, näiteks kui inglise keeles avaldatakse siis Peipsi kohta, ega maailmas neid riike nii palju ei oleks, kus üks veekogu oleks alates legendidest, geoloogilistest kujunemisest, jaa, kalastikust, loomastiku taimestikust, vee keemiast, ökoloogiast ja nii edasi. Niiviisi. Kaante vahel kolm köidet inglisekeelset ja see on tõepoolest meil tore ettevõtmine, oli, aga nüüd üks asi, mis ma siin just kuulsin, lasin kõrvust kõrvust mitte mööda, vaid sisse on see, et peab olema peas ja selle pärast siiski kirjutada midagi, siis peab ta kõigepealt olema ikkagi peas. Et ma olen näinud paljusid selliseid teadlasi ja mul on ka kaastöötajaid, kes tulevad hommikul tööle siis võtavad paberi välja, istuvad sinna taha, ei istu mitu tundi ja ikkagi on see paber valge. Sest enne peab ikkagi olema suu peas see artikkel olemas ja siis sul läheb see kirjutamisega suhteliselt kiiresti. Ja alati on ju võimalik ka kasutada selleks erinevaid mõtlevaid erinevaid oht. Muidugi vaata, noor inimene, tema ei saagi väga palju mõtelda, sellepärast et teadvuses sellepärast siis poisid mõtlevad tüdrukud, teise tüdrukud poistest jällegi ja aga mina olen juba sellises eas, et ma saan juba Diaalse peale mõelda ja mul oleks tõesti üks huvitavamaid asju, mis oli mulle metoriitikas, kus ma püüdsin siis uut meetodit juurutada ja see tekkis mul tõesti sõites Tartust Tallinnasse bussis sest meil, Kaali meteoriidikraatrid uuris Ivan Reinvald aasta tuuris ikkagi ühtegi kildu ei leidnud, sest ta uurist pea kraatid suurt kraatrit. Kohe, kui ta läks väikekraatrite juurde, 10 aastat hiljem leidis ta meteoriidi killud. Minul tekkis vastupidi, mõte, et kui see kõik see materjal paiskus välja, et kilde pannud, siis peab kuskil kalladestuma soodes järvedes sadestuma ja hakkasime otsima ja kõik ja siis selle leidsimegi vastavaid, selliseid nimetatud kerakesi. Ja see oligi nüüd üks põhjus, miks ma olin Prantsusmaal, käisin sellepärast, et et selle asemel, et mõelda, rumalusi mõelda, siis mõtlen rumalus muidugi ei ole, ma seda ei räägi. Aga oli võimalusi mõelda teadusest ja midagi ära teha, nii et enne peab kõige peas see asi valmis olla. Ja meie saatepäevade põhikuulajad on meie ja kaaslased selle tõttu ka juba küpses eas inimesed ja mõnel ei ole enam aktiivset töökohta. Mõni ei saa enam sporti teha. Mis saladus see on? Teil vorm on püsivalt hea. Äkki saab teistele ka natuke nõu anda? Ei, ma ei oskagi täpselt vastata, kõigepealt ma alustasin oma juttu sellest, et midagi peab ikkagi geneetiliselt kaasa saama. Ja peab ütlema, et minu ema siis liini pidi, on kõik elanud üle 90 aasta ema kaasa arvatud Leva ja vanaema 96. Aga isa mul suri kaheksakümneaastaselt, aga mitte, sest ta pidanud surma. Ta suri oma juubelil, ta sai trombi pärast, operatsioonid oleks võinud ka elada kauem. Nii et need kõigepealt juba mingisugune ikkagi selline eelsoodumus on, et ma võiksin ka ikkagi veel üks 10 aastat elada. No kindel selle peale kunagi olla ei saa, aga tahaks loota. Ja teine on ikkagi see, et ma olen elanud kogu aeg aktiivset elu, mõõdukalt naine, ma tegin tugevaid sporti, aga ikkagi mõõdukalt, siis ma käin ju pidevalt ka välitööl. Järgmine nädal lähen välitööle, siis ülejärgmisel nädalal lähen ja kirde Eestisse. Ja ma arvan, et ma käin praegu vastama, töötasid kõige rohkem veri tööl ja värskes õhus olla ja füüsilist tööd teha, kindlasti ise on ka kasuks ja mõni aasta tagasi ma veel käisin alpides kolme ja poole kilomeetri kõrgusel. Nii et et võib-olla ikkagi see on ka nüüd üheks põhjuseks, aga muidugi peab ka õnne olema, sellepärast et admis juhtuses Lauri ausiga, eks täpselt samuti lähen praegu siit stuudiost ära ja sõidab sul üks joodik otsa ja ongi kõik see ilusad plaanid läbi. Too peab aega kasutama ja püüdma ikkagi teha maksimaalselt tööd sel ajal, kui sa oled sa suuteline tegema. Siia juurde tõesti viimane küsimus. Kui aga vahel nii mõttetaevas kisub pilve või millegipärast tuju hakkab nagu ära vajuma. Mis te siis teete? Aga mul ei vaju kunagi tuju ära, ma olen alati optimistlik, sellepärast et noh, võib-olla paljud ei tea, aga ma olen tõepoolest hingelt matka ja ma olen, on meistersportlane matkamises ja olnud väga rasketel ekspeditsioonidel kus nad mingisugust lootust polnud praktiliselt välja tulla. Aga ikkagi, kui sa vaatad sinna üles, päike paistab tal niimoodi ja ja oled siis näiteks katki minema, palve peal mägijões mõtted ikkagi, et noh, küllap ikka peab hästi lõppema ja seetõttu ma püüan mitte olla pessimistlikud meeleolus kunagi. Tänane. Anto Raukast akadeemikut, meest, kes kuulub Eesti läinud sajandi 100 väljavalitu hulka. Ja soovime sedasama optimismi, mis siiani andnud ja aidanud ja soovime seda ka oma kuulajatele. Suve lõpuks ja edaspidiseks. Vikerraadio poolt oli keskustelu juhiks Toivo Makk. Ja Saadet toetatakse ravikindlustuse eelarvest.