Palaga, mille valisin tänaseks meenutuseks seob mind häid ja halbu mälestusi. Esiteks head, 1939. aasta sügisel lõime koolivendadega Pärnu poeglaste gümnaasiumis väikese ansambli. Läbi aastakümnete kuni tänapäevani on niisugustest kooli puntidest saanud üsnagi tuntud grupp Pepe. Meiegi olime varsti Pärnu pidudel nõutava emad, mängijad. Mäletan, et esimene pala, mille selgeks õppisime, oli Viktor Jangi sõid sõu. No kui tõlkida, siis kaunis suus on. Mõne aja pärast sain Benny Goodmani kvarteti plaadi ühel pool see pala teisel kiire, et haige räägi. Et ma siis veel üsna vähe noodi lugemisest taipasin, nõudis klarneti soolude mahakirjutamine sellelt plaadilt suurt vaeva. Enne jäid nad pähe, kui paberile said. Suitsu oli oma mõõduka tempoga mulle jõukohane, teine pool käis üle jõu. Sellest plaadist Saimule svingi improvisatsioonikool hakkasin neid soolosid ise varieerima teadmata, et nii tegid ju tollal kõik algajad. Kurb mälestus jäi 10 aastat hiljem kui leidsin selle plaadi puruks tallatud tuna põrandalt oma pärnu kodust, kust omaksed olid Siberi teele viidud.