Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborant palun kogunev kus ema on oma väga selge tähelepanu, köik nardoderne Surt modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere hommikust. Tere laupäeva hommikust. Stuudios on Tiina Vilu ja Toomas Tross ja alanud on saade pele. Pilk tänases perepildi saatis pildi peale pealinna elurütmiga kohanevad 18 22 aastased ülikooli esmakursuslased ja elulainetes õnnelikult 100. sünnipäevani triivinud vanavanaema saate käivitaski võimalus kohtadest üheaastase neid taga ja reporter Toomase katse otsida elu mõtet kaaskonda nelja-aastaste lastega. Me arvame, et pikaealisus on Eestis haruldane nähe. Rahvastikuregistri andmetel on 100 ja üle sajaaastaseid üle 100 inimese, täpsemalt 93 naist ja 13 meest ehk 106 aukartust äratava seas inimest, kes on näinud ja kogenud rohkem, kui me suudame esmapilgul pildile jäädvustada. 106 aastast elanikku küll ei leidnud, kuid seevastu on vanim naisterahvas Eestis 100 seitsmeaastane ning vanim mees. 103 aastane. Sajaaastaseid on Eestis kogunisti 40. Ja üheksandal septembril lisandus 41. perepildisaade oli kohal Meetariisi 100 aastasel sünnipäeval. Vangu talus Pärnumaal. Tere, Meeta. Palju õnne sünnipäevaks ja sooviakson sulle vikerraadio peresaade perepilt. Täna, kui sul on õu rahvast täis, kui möll käib, tantsud käivad kõik söövad-joovad. Vello Orumets laulab sulle ja lapsed pudistavad siin õue peal. Räägib, mis tunne sul endal on, kas on tavaline sünnipäevatunne või on natukene teistmoodi ka siis, kui on 100. sünnipäev? Täna ei ole nii lihtne see asi, et külalisi on väga palju. Ja kõik on nii sõbralikud ja kena. Nii et missa tana, inimene veel tahad. Aga ütle, kas sa ootasid ka oma sajandat sünnipäeva, mis asja, kas sa ootasid ka oma sajandat sünnipäeva, on niisugust küll ei ootanud. Sest kõik, kõik on mind meeles pidanud, isegi meie president on mind meeles, mida? See on niisugune suur asi, et ostke korraga ära seedida. Aga ma ei tea, kas see on viimane kord, no tõesti siis nüüd niisugune lõbus olemine on. Viimane kord kindlasti sajandat sünnipäeva. Häiri nähtud. Aga mis sa arvad, mis see on, mida sa veel tahaksid näha? Lähex rahus elada. Ja seda mul on oma lapse juures. Täna on kõik sulle palju-palju õnne soovinud. Mis sa arvad, kas õnne on su elus olnud? Keda õnne on nii palju, et mõõdud minu väike tuba on põrandast laeni täis. Ma ei tea, eksana mahungi, siis. Tahtsime teada saada, mida arvavad tänasest ja homsest need, kel on veel pikk tee minna 100. sünnipäevani. Tiina käis mikrofoniga noorte tudengite üürikas. Rist kelle koju sattusin meie koju, ma olen sattunud kolme inimese koju ja need inimesed on Peep, Jaak ja Kadri, mitte tuppa teil siin on? Poistetubadel on minu meelest väga sõbralik jaotamine. Mihkel tänameni son. Olen nüüd kolme inimese kodus või võiks öelda täiesti värskes peres. Et ma olen küla külas neil inimestel, kes on äsja asunud oma elus täiesti uude etappi, aga laua ümber on tegelikult inimesi palju rohkem kui kolm. Kas see on tavaline, et teil on kodus nii palju inimesi? Ja need on küll palju inimesi, aga nemad on esimest korda? Esimest korda küla. Aga saame tuttavaks üks majaperenaistest, Kadri juba ütles, ta rääkis, teised on Maarja. Kaili Alver, Eve. Eve. Kas te kõik olete samas järgus, et olete tulnud sellel sügisel õppima ülikooli? Mõni neist on juba mitmendal kursusel, ütlesime ka, saad enne, ma olen nagu teine kooli esimese kursuse, aga teist korda koolis, mis koolid meil siin esindatud on? Laua ümber rästi akadeemiat. Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool ja kunstiakadeemia erinevad erialad. Mis eriala inimesed ümber laua istuvad Fotograafiat, stsenograafia, Oreagrata. Kuidas ta ennast tudengina tunnetab? Väga hea, sa üksi on omaette elamine, saad proovida seda eluvähk rohkem kui Viljandis elades. Jah, kodus haigestunud. Mina olen, elan ikka kodus, aga meil ei ole seal eriti aega kooli pärast ja kunstiakadeemia on tore. Mulle meeldib ka see, et nüüd on lõpuks ometi see aeg, kui saab õppida ainult neid asju, mida sa ise tahad, selles mõttes, et ei ole enam see keskkooli, kõike, kõike on lõpuks lõpuks teiste tunne, et nagu midagi ei saa asetada väsinud koga millest ta väsinud. Jah, meil on terved päevad, trennid. Jah, mind väsitab kohutavalt vaeselt tulemas pidevalt ja kunstiakadeemia kätkeb endas selliseid väljaminekuid, mida noh, ja neli korda päevas osta paberit kuue krooni eest veel paremal juhul üks kord 60 krooni eest nii paar korda nädalas ja nii edasi ja värgid ja kiku. Ja kedagi selle koha peal siis nagu väga sügavalt ei huvita, et ise vaatad, kassad, kust saad kuidas saad, ma ostsin täna söögiraha eest olude sunnil värvilisi pabereid. Ma ostsin eile 100 krooni eest värvilisi pabereid. Samamoodi peab siis lohutas mind mu vanem ehk siis teise kursuse inimene, kes ütles mulle, et temal läks tuhatkond Kuidas homse söögiga jääb siis sellel mõni somm mis teil tavaliselt menüüs on, kehvemates oludes kuue kroonine tatrapuder EKA sööklas, EKA söökla on minu meelest üks kõige asjalikumaid toitlustusasutusi kogu linnapeale ja käisin seal ka eelmisel aastal erakordselt sõbralikud töötajad. Kui on näha, et sul on nälg majas, aga raha ei ole, siis nad tegelikult alad võlgu ka ma ei ole seda katsetanud, seda ma tean, et see kehtib viia ja sa saad võtta pool portsu, mis tähendab, et nad panevad ikka terve tegelikult. Ja kui sa oled kohe eriti meeles näoga, sest lihtsalt tõstad metsiku kuhjad, keegi ei koonerda ja toidud on head. Aga ikkagi läheb kogu raha paberi peal, õhk, kui paljud neist seitsmest on Tallinnasse tulnud? Kui paljud siit pärit on? Siit pärit ja Tallinnas me oleme tulnud neljakesi, kolm inimest, on siis tallinlased ja teie neljakesi olete kustunud Tallinnasse. Kuidas teie Viljandist tulnuna ennast tunnete? Minul on, minul on küll, mina jooksen kogu aeg seal faasi, kus meil on niimoodi, et meil trennid eri majades 15 minutit vahet, kahe trenni, teised jooksed ühest kohast teise. Mis teistmoodi on võrreldes gümnaasiumis käimise ajaga oluliselt lõbusam. D te olete Tallinnast, elad kodus, nagu sa ütlesid, kuidas sinu kodused suhtuvad sinu nii-öelda uude eluetappi, kas suhtumises on mingi vahe ka, kuidas sinna perekond? Ema nagu päevast päeva ainult nostalgitseda, seda ise mees ka kunagi, kui ta noor oli, käis kunstiakadeemias, siis ta iga kord kui midagi räägin, siis ta ütleb jälle, et oi, kui tore on seda kõike jälle kuulda. Ta nagu teada, et mis sellega toimub, ta ei tea midagi muud oodatagi. Kuidas teistel suhe kodustega ja perekonnaga on kõik, on südamlik, üks lähid. Päriselt ka kodust emmelisse. Mida ta räägib, mida ta teada tahab? Ja mis sa siis teed, kui ema tahab lihtsalt häält kuulda? Mina ja mina ei püüa. Mul on endal ka koduigatsus. Kas ta seda tajuta, et teil on nagu täiesti teistmoodi või teine eluetapp? Tahtsime ainsa kiirabis tundasti pessimistliku veebruari lõpus. Piirang on hea selles mõttes, et kogu aeg sa saad aru, milleks sa seda teed? Nagu arened ka mingisuguse Esseiga mõtlengi kiirem mullas mõlemal töö ja kool ja siis vermannide. Kas see on tavaline kõrgkooli kõrvalt käiakse tööl Teie kursusekaaslaste hulgas näiteks? Meil vist eriti ei käi ei meil kusjuures meil on, eks vanemad nad käivad, need, kes lapsed keskastunud ei käi, sõltub sellest ka, kui palju, nagu mingi vanemate Toots taganud, niikaua kuni praegu saab lasta liugu teiste seljas, nii kaua ikka tasuks. See ka kindlasti mõjutab, et kas saad tasuta või tasulisel kohal. Nii kaua, kuni õppemaks ei ripu kohal, siis annab vist suht vabamalt tegutseda sopu, kuuegülalist, toot, rohud, täpselt. Nüüd läheme tagasi Pärnumaale ja sünnipäevale ja kuulame, mida Meeta mäletab oma noorusajast. Kui sa nüüd korraks vaatad tagasi oma elu peale siis mis sul kõige esimesena kõige eredamalt meelde tuleb? Noorepõlves on ju nii palju asju ja naarinine näeb nii palju, niiet kõige suuremad ei oskajaid, kirjutadagi. Käibki elu. Sellepärast, et need Saksa sõjaväes oli, no mis mina selles süüdi olin? Keed post, kus abikaasa on, nagu ma ütlesin, siis öeldi, et oi, vabandust, neil ei ole teie jaoks tööd. Mõni oli ka nii avameelne ja ütles, et Meie ei tohi võtta. Aga sa said hakkama. Ja head inimesed soovitasid ühte ja teist ja käisin seal täitajal Meivas ühte teist, mis teised mu kätte teid et hinge sees hoida. Aga mis sa arvad, mis on see asi, mis on aidanud sul hakkama saada, aga? Mind see üks vanem mees oli autod, kajase reisija kambris, elas kõrvalmajas, jäätus mu eest välja, mis on enim suled püsti, jalule ära või. Ja sokuta tantsinud, tööle, koristajaks ja ülemus võttis ka ei tea, kuidas ta julks, aga võttis ja sealt läks, käin ikke tööd ühte teise kohta jälle ja niimoodi läks elu edasi. See üksipäini ülesse, kelle juures ma praegu olen? Jah. Aga noh, käive on ju nähtud ega, ega kergesti pale elu mööda läinud. Tööd on seitsmeaastast saadik tehtud meetod, kus sa sündisid maal Tartumaal, lustele, Revaldus, niimoodi ma tähistasin seitsmeaastaselt, läksin karjamaal, ju siis ei lasknud laiselda, lastel jääb. Must kass. Plaat, mis on säravast vasest kaunistab korteri ust. Rumalasti. Valitsus abistab vaeseid kaitseriietus. Naistele moonipoisipeaks lõigatud. Vanaema kooke köögis, mis päikest on täidis. Hommikupoole korraks üksinda tulub jalge. Krookused õitsevad aias, teevad on kenasti ka. Vanaisa lugema saad eestlaste käes puumaja, teisel korral. Karter, kus tube palgal. Põikame tagasi liivalaia tänava üürikas Aga millised teie ootused edasise eluga on? Tahaks raskelt pappi teenida? Ei, tegelikult mitte. Niukene üritan olla niisugune noor ja vaba, siis ma tahaks, et mul oleks hästi lõbus kogu aeg. Ma ei teadnud seda, võime kritiseerida. Mida teie ootate lähedul erakoolilapsi ja mittekuulsustega midagi sihuke? Mina vist realistlikult võttes ootan töötuse põlve, sest ma ei tea, kui töötuse, töötuse. Reaalselt vaadates, et Eestis on päris vähe vabakutselise põlve vabakutselise põnni suures osas, mis tähendab seda, et sul lihtsalt ei ole tööd, käid teatrist teatrisse, telekast, ei Lonstele graafi vaja? Ei meil ei ole, siis seal on alati võimalik minna välismaale absoluutselt, või teha midagi muud. Ei maksa, liiga pessimist, mina mõtlen, noh, võib-olla selle testi lõbustama õpetan ja mul ei olegi selle haridus on midagi teha, siis Sul on midagi, ikka on asjad nagu kindlasti saanud ball, mina mõtlen, et ülikoolis peab õppima seda, mis sulle väga meeldib. Et pärast siis paistab, mis edasi saab? Mehed minu vasakul käel pole elu, mul on, sulle, tuleb tõsiselt võtta. Vaata, kas on hirm, et see esimene semester ei saa lõpetatud, tundub nii lihtne? Raskeks. Ma arvan küll, et lähen raskeks, aga praeguse elutempo juures ei jõuagi kuhugi. Rohkem ta vist pimestava tulevikus. Suudab ka ettevõtte, mille nimel sa pingutega tahaksid. Venna nimel. Aga ma ei tea, kui viitsin, kõik tundub siin nii vaba, et sa kardad, et hajult selles suures vabaduses ära võimalikke ja ei teagi. Sest Jaagutneriti tuge joote. Mina. Täna kurnasime koos makarone, oi, kallasin. Kuidas ta selle igapäevase eluga hakkama saate, vot seesama kurnasite koos makarone, kas selles on midagi harukordset viruga? See päev, kui Kadri siia kallis, siis lihtsalt kadril. Õde mulle see näide vene gaasipliitide gaasile Noovus. Kahju. Millisena tahaksite ennast näha 50 aastast krikas vana mõnd 68 või? Küll siis võiks juba küll kuulus olla mingi ja enda reostami töödega. Vanaema. 68 annaks väga kõle vanus minu arust see on nii kauge. Miks ta kale selles suhtes kole, et mina küll ei viitsi 50 aastat ette mõelda mao omadest ei tea, mida ma näiteks paari tunni pärast homme teen. Et 50 aastat käib natuke ülejõus. Aga ma küsin sinu käest, et millisena sa tahaksid ennast näha 20 aasta pärast? 48,48 aastat vana. Ilgelt äge oleks mingi valemiga veel ülikoolis käia, ma ei, kui see ilmselt ei ole võimalik, mitte ainult teil on eesläinute, tahaks midagi ikkagi teha, mis nagu pakub enam-vähem nagu rahuldus siseneda, et mis nagu meeldib, ei tahaks töötada, kontoris ei tahaks utiili ega, ega midagi muud sellist. Tahaksid töötada kuskil ajakirjas ajalehes ja siis teha ikkagi neid ühte klõps. Põnevam kui kontoris istuda minu meelest ei ma tea, üritaks hoida ennast võimalikult kaugel täiskasvanute maailmast üldse. Nii kaua, kui saab. Kuidas teistega on, võtame siis selle vanuse, te olete umbkaudu neljakümnesed viiekümnesed. Millisena teile meeldiks mõelda praegu, et vot siis on mu elu selline, mina kujutan pigem seda nii-öelda lähevad lähevad tulevikku vaid 20 aasta pärast seda palju vähem, et 50 aasta pärast täitsin oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Kujuta ette, et ma, kui ma olin siis veel elus ja niisugune tervise juures, siis ma loodan, et ma olen lihtsalt õnnelik, et ma olen sihuke tunne, et ma olen oma elu hästi elanud ja ma tegin neid asju, mis ma tahtsin teha 12 lokslust mis sinna peaks mahtuma, mis on need asjad, mis sind õnnelikuks võiksid teha, selle aja peale? Novot? Loodan, et see, et ma läksin dekasse, on üks neist asjadest, mis teeb mind õnnelikuks. Muid asju ma ei oska ette mõelda, mis, mis saab tulevat suur prindisad. Mida sa tahaksid, millest sa unistasid, 40 no 40 50 on ka ju see aeg, kui võiks juba olla äkki pere ja üldse nagu tuleb või ei tule küll tunne, et võtaks hoopis kassi ja läks osaleks tädikene kassiga, siis siis oleks see variant ka, et ega üks kast teise Tädi 100 kassiga ja aga noh, 40 50, siis on ka juba umbes peaks juba ammu perekond olema või üldse perekond võiks olla, et eks paistab, kuidas läheb ka teistega, missugused soovid teil oleks, milline võiks elu välja näha paarikümne aasta pärast ja tahaks välja näha nagu Sirje Runge ja ka suhtumiselt olekas valmika töölt. Ja selles mõttes minu arust, mis Alver rääkis noorte töökoha pealt, et kuidas see hoiab nagu noorena, et müületi kogemust meinel noortevahetusel Bosnia-Hertsegoviinas, kus oli koos hästi palju ka selliseid keskealisi noortetöötajaid, et koos mingit päris seitsmeteistaastased, kuni siis 45 aastased ja ütleks, et 45 aastased kujud olid eranditult kõige hullemad peoloomad kogu selle seltskonna. Ja eriliselt nagu hingelt noored. Et seal sellised 20 pluss kuni 30 õid nagu oluliselt rohkem kahe jalaga maa peal lahjumaks lahjemad täpselt hoiab, hoiab kindlasti noorele, et selles mõttes ma hetke tegelikult vaikselt kuidagi tekibki mingi mõte, et kuidas nagu sest teatrivaldkonda siduda võib-olla et noorsootööga ja no mis pakuks ka võimalust rännata, et kindlasti tahaks lähitulevikus siis vabatahtliku teenistusega kuhugi minna, rändama ja veel mööda projektega ringe, võtame järgmised kõnelejad sama teemaga ikka esile, millisena ta oma elu mõnekümne aasta pärast ette kujutate ja kuskilt näiteks tahaksite elada, kas te olete jätkuvalt Eestis Nino olemistel minast mainisin juba, et see pere ja muud loomad vastavaks? Ma tahaks. Üks eesmärk on mul juuksed maha lõigata. Ja siis niimoodi, et kui ma olen 70, et siis ma läheks hästi pikad juuksed uuesti tagasi, ma ei tea, kas ma päris tõsiselt, kui ma saan esimese lapse kunagi siis maalikele ennast kiilaks visiiliks, siis kasvatav kuni elu lõpuni. Ja päris vanaema mul hästi pikad juuksed jälle. Kas lapsi peaks olema üks või mitu-mitu, sest mul on juba mitu nime. Aga kaks noort tugevat meest minu vasemal käel. Millisena teie tahaksite ennast näha vanuses 40 kuni 50? Ma arvan, et oleks suht pappi, et linnas ei viitsikski, tähendab elada. Ma ei tea, kas Eestis või välismaal ei oska öelda, aga selleks ajaks juba tahaks kõike olla teinud ja proovinud ja kõik nagu läbi elanud. Millal te koolis kunagi suureks versus suureks, mida sa veel tahaksid teha siis kui sa suureks saad? Ei tea, ma tahan raamatuga direte omada. Aga kuidas selle elupaigaga on? Kadri oskas öelda, tema ilmselt jääb küll Eestisse, kuidas teiega on? Minu meelest ka, kuigi ma tahaks Soome minna, ma olen Helsingis juba vaja välja valida korterit, mina reisida ja reisida ta edasi ja tahaks võib-olla mõnda aega elada kuskil riiva vana aasta, elanud juba keskkooli ajast räsinud Hollandis, et mõnda aega elada mõnel teisel maal, võib-olla aasta või paar. Aga ma arvan, et oleksin tagasi siiski, sa oled siin. Ma arvan, et minu tee vii mingis maailma suurlinna näiteks nagu New York või London või Pariis, sest praegu nagu Tallinn seab nagu päris kindlad piirid, ei võeta niisugune väike roosa Ikvaalmas jaurad, mina läheks ilmselt kuskile kaugemale. No see on see muidugi juhul, kui ma saan kuulsaks ja rikkaks, muidugi, aga aga kindlasti ma käiksin hästi tihti vanalinnas Mustamäel, Lasnamäele, muudest toredatest paiku. Viljandis näiteks mina olen vist ka rohkem selline kodumaa reetur, ma ilmtingimata ei, ei näe oma tulevikku Eestis ilmtingimata. Aga kes teab, et praegu, nüüd hetkel täna lähima aasta jooksul lähima paari aasta jooksul ei tahaks nihukest kooki nagu siduda mingi konkreetse kohaga. Et ta nii palju uksi lahti kui võimalik. Ma arvan, et mingi eluperioodi taks kuskil teises kohas kõlada Kas te selle peale olete ka mõelnud, et kui peaks tekkima kunagi elukaaslane, et kas, kas on oluline, et oleks ilmtingimata Eestist lestast? Eesti tüdrukud on üldse kõige ilusamad Eestist lauale õige koht võtta. Meie võtame küll Eestist, kõik võtavad ja, ja mina arvan, et see ei ole oluline. Mulle käigud väga meeldivad, lapsed, kes on sündinud perekondadest, kus näiteks inimesed on erineva taustaga erinevalt maalt pärit räägivad, nagu erinevaid keeli, väidavad, et need lapsed on nagu kaunikesti intelligents ja mul on lapsi nii kiftid ja nad oskavad kohe kahte keelt ja nad on, tegi imelapsed. No mitte päris seda, aga ta ei läinud, need on jah, siuksed. Võib-olla silmaring võib olla täieneb ka sellega juba vaiksema seal vanavanematel külas, ühel maagilisel maale natuke, võib-olla see võib tekitada pärast niisugused probleemid, et laps ei oska midagi nagu ei saa enam aru, et tegelikult on. Samas. Ja need niimoodi läheb, täna on niisugune suur sünnid. Ja no linnavalitsus on kära ikka palju teinud. Maavalitsus, nad olid kuulnud seda, et meil siin on telefonipost ja Pablazz tekivad sinna aumajakesse ja panevad posti ülesse järjeratta. Leia nüüd, kui nad kevaditi tulevad, siis leiavad kurgedel nüüd oma kodu siin õue peal ja nad ikka käisid siin meie õue peal rohu seest putukaid otsimas ja neil oli väga vaikne siin ja tore meil on neid üle äärelaadad. Kui päike paistab, siis need kured on värskeid Eina peal ja päikese käes. Kas sa mäletad, missugune oli sinu perekond, kui sina olid veel väike tüdruk? Ema oli linnas ja? Ma olin maal vanaema juures, vanaisa vanaema juures oli, ema oli linnas. Ennem oli täpsus, siis oli Tallinnas. Kas igatsesid ka ema? Venelased ei sallinud teda. Kui vana sa olid, kui, kui see abiellusin mäletama aastat mul meeles ei seisa. Ioni oma. Aga mehe leidsid sa endale linnast. Ja tütar oli kaheaastane. Mees töötas Lutheri vabrikusse. Kas sind oleks ka muidu siberi tei oodanud, kas mind oleks siia jäetud, kui mul midagi oleks õmbega? Need põlesin, need Halleks enne. Tulekahju oli ja mul ei olnud midagi, ainult üks puu voodi oli toas ja. Et paljast inimesest vilja, seal pole midagi saada ja oleks saanud ju kõike ilusti elada millekski päha olema. Lihtsalt kelle pahaga võitis midagi. Aga jää alles võit, võite. Kas pärast sõda sa uut peret ei loonud? Või lihtsalt ei tulnud midagi välja? Ei täht. Aga aga neid on küll ja. Me elame siin niimoodi, et minul on teises maja otsas. Ja mul on väga hea, aga mul on raske sellepärast et ma ei taha teisi inimesi tüüdata. Põllutööd ka tegid? No on küll väiksed peenralt siin või minul isiklikult. Meil käisid koos ja, ja ma keeldusin rauhtuja. Mul oli siis juba pea paha ja ma niitide jälle kukkusin peenra äärde pikali maha. Vihumma kukkusin, nii oli mõistus tagasi, tõusin ülesse, kakkusin edasi. Kuidas aga noored näevad end elupõldu rohimas? Mis on need asjad, mis elu jooksul tuleks kindlasti ära teha vahetusõpilaseks või noh, isegi kui see vahetusõpilaseks olemine kohe ei õnnestunud, seal on ikka rahaga kõvasti mängus ja, ja no ma mõtlen seda, et on kuskil ära käia ja vabatahtlikuks, sest sel juhul minu Neid asju on päris palju, kuna mul natuke niisugune adrenaliini hull, siis ma kindlasti tahan teha langevarjuhüpet, pensis hüpet ja minna kuskile avaldus niisugune asi, ma ei mäleta, mis selle nimi on, et siin lastakse helikopterist lumelaua kõrgmäestikku niukseid asju tahaks teha mina ära ja loodetavasti nagu ellu jääda. Jah, ma tahaks näiteks minna kuskile hõimu juurde ükskõik meie loodusrahvad ja siis teha kaasa igast rituaali värke. Antropoloogia vot vot mida te elu jooksul ei tahaks kogeda halba asja? Ei tea, ma isegi tahaks mõningaid halbu asju ka või ma kardad, et halvad asjad õpetavad kõige paremini, et ei tahaks, et elu oleksin sile, sirge tee, tegelikult tahaks mõnikord ringiga minna kuskilt keerulistest kohtadest läbi ronida. Ma arvan, ka, sõjaliselt ei tahaks üldse noh, näiteks autoõnnetust, medaksite kunagist Fran niigi mingisugune mingid väiksed uksed on juhtunud ja kuskilt sisse või niimoodi ja sellest ajast peale väga suur hirm isegi autosõidu ees. Kui need leiad, midagi juhtuks, siis. Ma ei tea, mida te kardate, milles teil hirm on, kui ta oma eluga ette mõtlesin, sõda? Mina kardan seda tõesti juba väiksest peale paaniliselt. Et sul ei ole kuhugi minna absoluutselt. Selles mõttes meil ikkagi on selline tore suur vanem vend, kes kogu aeg vaatab üle õla, mida me oma monumente idega teeme ja, ja nii edasi. Ütleme, et me liiga väike pisike maa jupp, et kui läheb jamaks, siis neljandat, kolmandat, viiendat kuueteistkümnendat maailmasõda ei alustata ühe väikse eestimaatüki pärast. Kui me rääkisime sellest, et mida te kardate, kas saab ühesõnaga öelda, mida te ootate elult? Kinesite ideid, rahuldust, rahulolu, rahulolu, eneseületamist, armastust, toredaid inimesi. Ma arvan, et äkki ka seda armastust saab tegelikult nimetada eneseteostuseks. Et see oli üpris tõmmata kõike teostusele käest. Loomingu töö, mis iganes õnnestus, ükskõik millal õigesti, hästi elatud elu. Kuidas seda elu õigesti hästi elada. Nii et ei jäta midagi laiskusest tegemata, kahetse seda, mis tegemata. Kirjutasin lõpuviirastused. Kui. Teil on ka juba mingi taoline põhimõte, mille järgi toimitab, tuleb võimalusest kinni haarata, need otsida võimalusi eluga rahul või kuidas seda saavutada, tuleb teha neid asju, mis lihtsalt, et kui midagi tegema pead, mis ütleb, et teate ja siis ise seda tegevust ees. Mina arvan, et mul on kõik asjad siiamaani paiskused, aga ma olen seda nii palju kordi hääldad. Sama siin. Seda nii raviks sobib küll neid oledus, noorem said jää terveks saanud. Palju rohkem ka. Missugune on Eestis elu umbes 80 aasta pärast ehk siis aastal 2087, mis teistmoodi on? Ei ole, kõik on hästi, sihuke interaktiivne, näiteks hariduses, ma arvan, sa muud niisugused. Keskerakond võimult kukutatud paberkandjad on kadunud. Mina arvan niikuinii ükskõik mida ma arvan, mis bana sellega täppi, sest ma mõtlen, et niikuinii välja. Kui me mõtleme 80 aastat tagasi, et mis toimus siis nagu? Ei, ma ei osanud mitte keegi. Selles mõttes me oleme kõik seda Marten ehkki näinud, eks ole. Et niisugune niisugune asi toimub ilmselt praegusest 80 aasta pärast. Minu arust on elu umbes peaaegu samasugune, ainult natukene arenenum kui praegu. Juhul kui midagi ootamatult juhtub. Killandi, Tallinna vahelised rongid on kiiremad, droomla koera, ma arvan küll, et on pigem mingi korralik kabe. Reivi jõuab otsaga ka Eestis. Pigem selline kolme minule. Viljandis. Ja ega ta räägitakse ka sujuvalt, et Tallinn on varsti maa vajub. Ülemiste vara uputab meid ära. Kas on midagi, mida te tahaksite endast noorematele sooritada? Ei soovi. Ei tunne ennast jah, veel nii vana, et hakata nagu teistele ei ole üldse mingit elukogemust. Mina küll mõtlen seda. Paljusid asju oleks võinud palju rahulikumalt võtta, ma olen ise seke ülemõtlemine närvi. Tegelikult on asjad nii palju lihtsam on, ma ei tea, mina, mina räägi mulle alles suht. Ma võin seda öelda, et nii palju, kui mina olen midagigi näinud natukene ikka kõik asjad lähevad paika. Saame veel kord osa Meeta sünnipäevapeost, mis on alles täies hoos. Aga oled sa ise mõelnud selle peale, mis on olnud, mis on aidanud sul nii kaua ja nii pikalt mõnusasti, aga. Ei tea, kas sul on äkki mõni salarohi? Ei võtnud midagi rohtu, lihtsalt korralik elu, jää, haignetavalik elu, jah. Aga räägi, mis sa arvad meie praegusest, et Eesti Vabariigist ei peaks kõiki asju rääkida, kuid mulle ei meeldi see, et meie riigi valitsuses need mehed, kes seal tabasid mehed ja need nii palju teenivad ja nii palju raiskavat reisida. Vaat see mulle ei meeldi. Ega nendel kaks kõhtu põle, kelle teise kõhtunud siis täidavad? Oma lõbusaid. On veel midagi, mida sa ise tahaksid. Mida sa tahaksid näiteks? On ja tore naine. Häda midagi, meie riik on nii palju kosunud sellest venelastega, need läksid. Kas on midagi, mida sa endale tahaksid veel saada? Ei teha midagi. Rahulik elu ei tähenda midagi. Kõht on täis ja meel on ja. Räägi veel, missugune on sinu päev hommikul ärkad üles, mis sa siis teed, hommikul ärkan ülesse, siis teen noodi ära ja siis juba tütar toob mulle söögituppa, siis ma söön, siis tegin hambad ära ja teen ennast korda ja ja kui on tõesti ilus soe ilm, siis panin tassi korvi sisse, Tein, tema, Elleia tulin ise ka välja, aga kui niuke tuuli? Ja. Ja niimoodi on elu läinud, näete, kui lõbus, no siin on. Ja praegu on ju neil isegi Orumets on laulmas. Aga ma tänan sind ja soovin ilusat peo, jätku sulle. Ja jõudu ja tervist ja palju õnne vees. Ja ega mulle rohkemale tappiski, kui tervist natukene juurde. Õhtupalve loen ära, siis ma loen neid ka, et ta laisa mulle tervistama, äkki? See on kõige tähtsam. Aga oleks sul soovida veel midagi teistele inimestele. Nendele soovida, kes tahaksid sama vanaks elada nagu sina. Mis neile oskad soovida, mõni selline hea? Oli oma elu aitäh, Meeta. Hääleta. Ma ütleksin, riigi välisjärele, suur tänu, et ta mind vanainimest meelespidada, tänu kas ta tuli ise sind tervitama? Ei, ta saatis kirja. Ja suur kiri ilusti kirjutatud, leige tänavial räägib elust. Nii palju käinud mind küsima siin rääkimas ja ma enam ei teagi, kes nad on. Jah. Nii et kõik on hästi. Aga see teeb mulle ikka rõõmu, et meie kõige kõrgem nüüd niisugust vaest inimest meeles pidav Saate lõpetuseks kuulame reporter Toomase intervjuu katset. Tere meie oleme mooniõie lasteaias ja minu juures istuvad õues pika pingi peal kolm tüdrukut. Kuidas teie nimed on? Hitele, enne, kui vanad te olete? Mis te arvate, kui te olete sajaaastane? Mis te siis teete? Häälotitrey. Kui te oleksite 100 aastane, kas te siis süüa endale ise kiidaksite? Kas teie teate, mis on elu mõte? Mina ja. Kas te tahaksite elada sajaaastaseks? Aga kui te oleksite 100 aastane, siis te näeksite ju elus igasuguseid asju. Kas teil meeldiks näha igasuguseid asju? Inimese loomupärane eesmärk on elada õnnelikult. Õnnelik elu on inimese elu mõte. Hea, õnnelik elu kasvab välja heast tegutsemisest ja headest tegudest siinsamas ajalikus ilmas. Hea tegutsemine omakorda sünnib heast käitumisest. Milline tegu on kõige õigemad? See, millest tuleneb kõige rohkem head kõige suuremale hulgale inimestele. Aristotelese mõtted Esa Saarinen raamatu filosoofia vahendusel. Terve päev oli. Tänase saate peakülaline oli sajaaastane Meetariis. Kaamera rääkis, et 18 kuni 22 aastased üliõpilased ja kolme nelja aastased lasteaialapsed saate tegid, Tiina Vilu ja Toomas Tross. Helipildi pani kokku Maristuma. Järgmisel laupäeval tuleme teile külla, kirjutage meile tere pilt vikerraadio Gonsiori 27 15, null 29. Kohtumiseni laupäeval kell 10 10. Ellen Niit on kirjutanud, aastad lendavad, imeruttu, ainult päevad on aeglased, vahel pikka järgnevat muinasjutu teava tööd, mis on päevade vahel selges und, mõistab öösel näha, aga päeval on virge ja kraps. Väga kerge on öösel teha. Olgu suuruda, või olgu laps. Väga kerge on öösel teha. Tehtud töö on kui lill, ta peos kosub, öösel ta vaim ja keha ära, paraneb, vilda peos. Maailm voolab nii ruttavana, kes on laps, on ju suur õige pea, kes on suur, õige, varsti on vana ja küllap see nõnda on hea. Kuid, et aastad kaovad nii ruttu, on üks mõte mind vaevanud, vahel rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat veel omavahel.