Alustasime oma saadet Ungari rahvalauluga partaki seades. Tegime seda sellepärast, et kui rääkida kaasaegsest Ungari muusikast, siis on lahutamatult seotud nii rahvamuusikaga kui ka partogiisikuga. Peela partok õieti ongi ungari kaasaegse muusika rajajaks. Ma loodan, et kuulajad andestavad, kui me täna partoki loomingule ebaproportsionaalselt palju aega pühendame. Spartaki enda mõju nii Ungari kui ka kogu maailma muusikakultuurile on erakordselt suur. Vaevalt leidub praegu maailmas tõsist ja progressiivselt mõtlevad heliloojat kes otseselt või kaudselt poleks midagi õppinud ja omaksutud partaki loomingust. Milles seisab Spartaki suurus? Raske on lühidalt puudutada sellist keerulist kompleksi nagu kunstniku geniaalsus. Aga kui võtta kõige olulisem, siis võiks öelda nii partokon suur sellepärast, et ta suutis luua oma isikupärase muusikalise keele ja ütlemisviisi on suur, sellepärast et tema muusikalised väljendusvahendid suutsid erakordselt hästi edasi anda. Tänapäevatunde ja mõttemaailma. On suur, sellepärast etteütlemisviis on sügavasti juurdunud rahvamuusikasse. Ja see viimane on võib-olla kõige olulisem. Sest paljud Kümnenda sajandi heliloojad on suutnud luua kaasaegselt kõlavaid teoseid, kuid vähesed neist on osanud või tahtnud kasutada oma loomingus rahvamuusika rikkusi, mis oleks andnud nende loomingule kordumatu omapära. Partoki nimi on muutunud Ungari rahvale pühaduseks ja samasuguse rahvusliku uhkuse allikaks nägunzibelius soomlastele. Ja see austus pole mitte ainult väline. Ungaris viibides veendusin selles, et rahva hulgas tõepoolest tuntakse partaki, muusikat mõistetakse ja armastatakse seda. Huvitav on ka see, et võrreldes teise suure Ungari helilooja ferents listiga on praegu partaki looming rahva hulgas juba rohkem armastatud. Hoolimata tema teoste küllaltki suurest komplitseeritusest. Aga võib olla ka just selle tõttu sest tänu hästi korraldanud esteetiliselt muusikalisele kasvatusele on Ungari muusika publik praegu vist parim maailmas. Kontserdikülastajad on õppinud lõbu tundma raskete pähklite katkihammustamise eest, teades, et tuum on enamasti väga maitsev. Ma viibisin Budapestis ühel kontserdil mille kava koodi listi ja partoki heliloomingust lifti teostele aplad eriti viisakalt, kuid mitte eriti soojalt. Kontserdi teises osas tuli ettekandele partabki sonaat kahele klaverile ja löökpillidele. Teos, mis kaprofessionaalsetelt muusikutelt nõuab täit konsultatsiooni ja kuulamispinget. Vastu ootusi, oli publiku reageering peale seda teost väga tormiline. Ovatsioonid ei tahtnud kuidagi vaibuda. Kuuleme praegu ühte lõiku sellest teosest. Meela partuks sündis 1881. aastal. Esimesed kompositsioonid on loodud üheksa aastaselt. 11 aastaselt esineb Toivo pianistina ja küllaltki raskekavaga. 1903. aastal lõpetab ta Budapesti muusikaakadeemia nii heliloojana kui ka pianistina. 1906. aastal teete oma esimese reisi rahvaviiside kogumiseks ja sellest peale pühendub ta elu lõpuni rahvamuusikakogumisele ja teaduslikule uurimisele. Üks reisi Orgepteisele järjest ilmuvad teaduslikud tööd. Selleks, et paremini mõista Ungari rahvaloomingut peataga naaberrahvaste oma tundma õppima talustab Slovakkia Rumeenia rahvalaulude teadusliku korjamise ja korraldamisega. Siis järgnevad Ukraina lõunaslaavi ja bulgaaria rahvalaulud. 1913. aastal uurib ta koguni Aafrikas sealset folkloori. Ja 36. aastal Anatoolia Türgi rahvamuusikat. Selles töös aitab teda palju suurepärane keelte tundmine. Peale inglise, prantsuse ja saksa keele oskab ta suuremal või vähemal määral veel slovaki, rumeenia, itaalia, hispaania, türgi ja araabia keelt. Parto kui teadlane ja parta, kui helilooja töötavad tihedalt koos Helilooja peab oma maa rahvamuusika olemust sama põhjalikult tundma kui oma emakeelt. See on väga sügav ja partaki loomingut hästi iseloomustav mõte. Paraku on üks väheseid heliloojaid, kellele rahvamuusika on tõepoolest kujunenud emakeeleks. Hoolimata sellest, kas ta oma teostes tsiteerib rahvaviise või mitte. Hoolimata isegi sellest, kas ta kasutab rahva intonatsioone või mitte jääb ta muusika alati sügavalt rahvuslikuks. Juba 1908.-st aastast alates. Ilu odavalt tähelepanu äratavad teosed, kuid esimene teos mitte jätta nime kuulsaks väljaspool Ungarit on 1911. aastal komponeeritud klaveripala allego Barbara. Ajavahemikus 1911.-st kuni 1918. aastani kirjutate oma ainsad lavateosed. Ühe vaatusliku ooperi Hertsog, Sinihabeme loss kaks ühe vaatusliku balletipuust lõigatud prints ja imepärane mandariin. Neid kolme suurepärast teost õnnestus mul Budapestis näha. Eriti vapustava mulje jättis mulle mandariin võib-olla ka selle tõttu, et geniaalse muusikale lisandus siin veel geniaalne lavastus, jääte kanne. Etenduse mõju oli nii suur, et hoidis mind kuni varahommikuni ärkvel. Partoki kõige küpsem ja viljakam loominguperiood algab 30.-te aastate keskel. Eranditult kõik sellel perioodil loodud teosed püsivad praegu pidevalt maailma parimate orkestrite ja solistide repertuaaris. 35. aastal ilmuvad imeilusad, kuid väga nõudlikud lastekoorid mis on praegu Ungari laste kõige armastatum adeks lauludeks. 1936. aastal kirjutab partopaasoli kammerorkestri tellimusel teose mis on üks tema loomingut, tippe seal, muusika keelpillidele, löökpillidele, Jaxilestale kolm aastat hiljem kirjutada samale kollektiivile veel ühe teose Tiibetis mendi keelpilliorkestrile, mis jälle kujuneb söövriks. Kuulake nüüd tiivad, dismendi algust. 1937. aastal valmib sonaat kahele klaverile ja löökpillidele, millest oli juttu varem samal aastal valminud viiulikontsert mis paelub oma erakordse poeetilisusega. 30.-te aastate lõpp kujuneb partokile raskeks. Üha teravamaks muutub Arsid New murelikult, kirjutab ta, 30 20. aastal. Esineb, kohutab hädaohus. Et ka Ungari sellele röövli ja mõrvari süsteemile alistuma peab. Selleks, et säilitada oma loominguvabadust, on bardakk lõpuks sunnitud tegema raske otsuse ja lahkuma kodumaalt. Kaheksandal oktoobril 1940 annata Budapestis oma viimase kontserdi ja pärast valusat jumalagajätu sõidame jooki. Esimesed pagulasaastad on rasked. Bardakk pole enam täiesti terve ja hoolimata maailmakuulsusest on tal raske hankida korralikku elatist. Edaspidi oleksidki paranevad, saabuvad tellimused muusikateostele ja peale mitmeaastalt kriisiperioodil hakkab partotki jälle looma. 43. aastal valmib kontsertorkestrile 44. aastal soolosonaat viiulile ja 45. aastal kolmas klaverikontsert. Viimane teos valmib võitluses haigusega. Ja 26. septembril 1945 pardoxuneb kaugel kodumaast ja tulvil loomingulisi plaane. Lõpetamad teevad aldi kontot ja seitsmes kvartett. Sellel viimasel loominguperioodil kirjutatud teosed on kõige ilusamad ja südamlikumad kogu partabki loomingus. Kõikides nendes on tunda suurt koduigatsust. Silmadeta kerkivad pildid Ungari loodusest ja inimestest. Kuulakem nüüd kahte osakondadest orkestrile. Nüüd aga jätkem hüvasti partokiga sest kuigi ta on suurim, pole ta mitte ainuke Kõrval teiseks suurkujuks kahtlemata temast aasta noorem Zoltan koday kes oli partokile hea kaaslane ja sõber võitluses ungari muusikakultuuri rahvuslikkuse ja kaasaegsuse eest. Ta on sama kirglik rahvaviiside koguja, kübartok ja palju uurimisvõib, sooritavad nad kooskoda ja on kirjutanud muusikat väga mitmes žanris lavateoseid, orkestripalu, kammermuusikat, koorilaule. Kõige tähelepanuväärsemaks lõigub koda jeru töös on siiski võib-olla tema pedagoogiline Buduaar Dale'i Terre muusikalise kasvatuse süsteemi, mida praegu Ungaris väga edukalt rakendatakse. Koda ja arvas, et ei ole mõtet kirjutada huvitavaid ja kaasaegset muusikat kui me pole suutnud kasvatada arusaajad ja vastuvõtliku publikut selle muusika kuulamiseks. Praegu on 80 aastane koday kõige imposantsema isiksus Ungari kunstielus. Ja tema mõtteavaldused on mõõduandvad. Mitte ainult muusikas ja teistel kunstialadel panin isegi ühiskondlikus elus. Paljudel meie televisiooni vaatajatel oli võimalik jällegi üht kodaja peateost. Nimelt kanti mõned nädalad tagasi intervisiooni kaudu Budapestist üle tema ooper, õigemini laulumäng harjanos. Paljud on kindlasti kuulnud ka tema Karary laule riikliku meeskoori ettekandes. Selles teoses peegelduvad hästi koday loomingule iseloomulikud jooned. Lähedus rahvamuusikale. Tere kujundlikus ja kooripartiide Heaboli fooniline käsitluslaad. Mis puutub Ungari heliloojate keskmisesse ja nooremat põlvkonda, siis hämmastab siin kõigepealt heliloojate suur loominguline aktiivsus. Muusikat kuulates on raske vahet teha vanemate ja nooremate heliloojate vahel. Vanemate heliloojate muusika sama värske, tulvil loomingulisi otsinguid kui noortegi oma. Ja noored heliloojad omavad sageli sama suurt professionaalset meisterlikkust kuivana. Budapestis viibides kuulasime kahe nädala jooksul iga päev umbes kolm tundi uuemat Ungari muusikat. Seda on liiga vähe selleks, et selgemat pilti saada üksikutes heliloojatest. Aga siiski küllalt, et teha mõningaid üldistusi. Mulle tundub, et Ungari muusikakultuur on praegu ühtsem, sisukam ja heas mõttes kaasaegsem kui mõnedes teistes rahvademokraatia maades. Samal ajal puuduvad siin sellised tühjad eksperimendid, mis on praegu üsna levinud näiteks Poolas. Loominguliselt juhtivateks heliloojateks tunduvad olevat 1000 903. aastal sündinud palgadaša ja temast kaheksa aastat noorem Emre Salvanski. Mõlemad on erinevad loomingulised isiksused ja arendavad kumbki omal kombel edasi partoki traditsioone. Kadoshan kirjutanud ooperi viis sümfooniat kammermuusikat ja olles ise hea pianist ka suure hulga klaveriteoseid ning suurepärase klaverikontserti. Näitena Kadosse loomingust kuuleme kolmandat osa tema viiendast sümfooniast, mille esiettekanne toimus 1961. aastal. Kui Kadosson võrdlemisi ühtse loomingulise suunitlusega heliloojad siis sõrmaski väljenduse vahendite skaala on palju laiem ulatades üsnagi naiivsevõitu asjadest kuni katsetuste niidudega, foonilise ja punkte muusika vallas. Ta on pidevalt otsiv helilooja, kes armastab sageli eksperimenteerida. Kui tore on see, et alati peale selliseid eksperimente ilmuvad tõsised sisukad, teosed, milles võib märgata eksperimentide kaudu omandatud uusi positiivseid jooni. Kuulakem esimest osa tema keelpillikvarteti eest, mis on kirjutatud 1959. aastal. Ungaris viibides hämmastas mind sealse koorikultuuri kõrgus või õigemini öeldud sügavus ja riigijuht isetegevuslike kooride osas. Väikeses, umbes 25000 elanikuga linnakeses Pespremis oli mul juhus viibida ühe isetegevuskoori kontserdil ning hiljem hea Vesplemi veini juures koori dirigendi ja lauljate ega ka juttu ajada. Lauljad rääkisid, et neile meeldib laulda muusika, klassika, vanameistrite polüfoonilise teoste kõrval peamiselt keerulist kahesed repertuaari. Nad ei mõista, miks peaksid sellised teosed ainult professionaalsete kooride kavas olema. Ja nad tunneksid häbi, kui nende koor peaks laulma ainult traditsioonilise helikeelega laule. Näiteks kirjutas noor helilooja žanrošokoli kaks toredat ballaadi segakoorile kahele klaverile ja löökpillidele arvestades seejuures professionaalse koori võimeid. Vespremi linna segakoor otsustas aga nendest rasketest pähklites jagu saada. Ja autori sõnade järgi olevad ettekanne olnud väga hea. Kuulake nüüd brokoli ballaadi, mis on kirjutanud ühe aafrika neeger Boydi tekstile. Kahjuks on meil lint olemas ainult professionaalse koori ettekandes. Väga huvitav loominguline isiksus on keskmisesse põlvkonda kuuluv Rudolf marus. Eriti paelus mind tema ühe vahtuslik ballett, ballaad söekaevurist. Silmapaistev oli ka tema puhkpillikvintett väga lihtsa helikeelega, kuid ometi värske teos. Camaro soni, helilooja, kes armastab mõnikord eksperimenteerida tahtes õppida tundma orkestri väljendusvõimalusi, kirjutas stabiilse tüüdi orkestrile kuulakem, neist ühte. Lõpuks tahaksin ma veel rääkida ühest noorest heliloojast kelle muusika kõige hulgast, mida ma kuulsin, mind kõige rohkem erutas. Ja kes tundub mulle olevat kõige suurema perspektiiviga Ungari noorte heliloojate hulgas. See on nimelt Emil Petrovitš. Aastaid on tal veidi üle 30, mul oli võimalus tema loomingust kuulda ainult eesti keelpillikvarteti ja ühe vaatusliku ooperit prantsuskeelse pealkirjaga salongi ära. Niisugune sõda. Ooper jättis vapustavalt tugeva mulje. Tegevus toimub teise maailmasõja viimastel nädalatel. Vana halvatud saksa ohvitatud, tegeleb sellega silmitsi binokliga vastasmaja aknaid ja kui näe midagi kahtlast, siis annab ülest. Jällegi huvitab teda üks aken. Selline proloog. Järgnev tegevus toimub juba korteris, kus ühe abielupaari juures varjab end põgenik. Sisu ei jõua muidugi ümber jutustada ja sellel pole ka mõtet. Ooper on kirjutatud väga lavaliselt. Imetlust äratab oskus, millega helilooja seob tervikuks väga erinevaid muusikalisi stiile. Armastus, duett on näiteks antud vahenditega, mis tuletab meelde kaasaegset Putinit, saksa ohvitsere iseloomustab aga muusika mis on täis äärmuslikult teravaid võtteid. Ja siin esineb kõdudega fooni elemente. Kuulame ühte stseeni, ooperis kõlab uksekell. Toas viibijad on ärevuses. Kes võiks seal olla mõningate kõhkluste järgi avatakse sisenevad kolm saksa ohvitserid ja mis viiakse ülekuulamisele. Naine, põgenik jäävad üksinda. Hambaravitoode. Kohe. Mina olen. See, kes, Kuulajatel võib ehk tekkida küsimus milline on praegu Ungari helilooja side rahvamuusikaga. Mul oli võimalus veenduda ester side on jäänud väga tihedaks, kuigi see saate lõpu poole toodud näidetes nii selgesti silma ei paistnud. See side algab juba muusikaakadeemias, kus kõik heliloomingu üliõpilased käivad rahvaviise kogumas. Hiljeldaside süveneb, omandage uued ja keerulisemad vormid. Ning kui hoolega ja tähelepanelikult kuulata, siis leiame ka nendes teostes rahvuslikke elemente kus need esimesel hetkel tähelegi ei pannud. Kord peitub see teosentonatsioonides, Kotharmoonilistes järgnevuses rütmiliselt struktuuris. Kuid alati on see olemas, sest Ungari heliloojad tunnevad uhkust, aga laulud ület ja armastavad neid.