Tervitus muusikahuvilistele mina olen Jaan Elgula ja käima on läinud originaal ja koopia ja 16-st saade. Tore, et nii kaua olen vastu pidanud, aga eks ikka pärast, et kuulajate huvi on ju suur. Saatesarjaga seoses olen palju uusi tuttavaid leidnud, kel samasugused huvid. Tänasesse saatesse püüan ära mahutada kaks külalist, kes räägivad oma aastatetagustest hittidest, mis tegelikult välismaist päritolu. Kui praegused muusikud vaatavad muusikat otsides lääne poole, siis kuuekümnendatel tulid poplood ikka idast. Miks see nii oli, ei viitsi ma selle koha peal seletama hakata. Mäletan lapsepõlvest Tartu esimese mai tänava maja korterit, kus talvehommikul tuli kopsikuga v pangeli jää katki taguda. Ja veel mäletan vana rohelise silmaga raadiot, kus tihtilugu kõlas Heli Läätse lauldud tip-tap tip-tap. Paar aastat tagasi oli mul külas saates mul meeles veel praeguseks juba taevastele lavadele mängima läinud ta ei anna, noh, need, kes oma lapsepõlvest meenutas just sedasama laulu. Kuulamegi siis nüüd Heli Läätse lauldud ja poslakovid kirjutatud laulu esimesed sammud eestikeelse teksti on kirjutanud ei keegi muu kui vanameister Heldur Karmo ise. Ja siis loo originaal Taali, mis kannab pealkirja top top ja seda laulab nime järgi külvist gruusia päritolu tegeliku päritolu mai tea Irma Sohhaatse pärast Neid kahte laulu on stuudiokülaliste pärale. Tip-tap tantsud möödati ema kõrval uhkelt Väike-tillukesed Narva maantugevasti toet, NASA, tipp-topp õige raske see esimesi samme, ta ju tee, ääretabletti taikedeni ta vist ikka tipsa sammu. Tapp kasvuaeg on päevast Raivo rohkem samme, et külm võib olla ükskord köiti jalgsi ümber terve maa. Jälle samm ja kaks värava, nii vastuteadet ja, ja ta julgelt väes hoiab sõber suur suu kinni. Tapp kasvuaeg on päevast päeva rohkem samme. Nõnda väikemees elus. Olen saatesse rebinud taas ühe. Kuidas mõtlemise kohta rahvakunstniku jah, aitäh. Ivo Linna on tulnud meile selgitama laulu julge laul ehk sangar, seiklusfilmist saamislugu või tagamaid, kui sul veel meeles on on küll meeles, väga hästi on meeles, sellepärast et ega see oli ju sisel mingi bändiga apelsini, teistega sa oled nagu sooloartist sellel ajal vä? Ma olin siis noor poiss, artist nõukogude armees ja Line orkestrist suurt trummi, aga, aga kõik see toimus Tallinnas rahumäel Rahumäel ja, ja siis ma teadsin, et hakatakse tegema muusikafilmil duett-duell. Ja kuna selle filmi juures olid ju režissöör Leo karpin oli, siis tema oli kuidagi minule selliseks kaitsekilbiks ja ja varjuks ja, ja tema siis kutsus mind ka sinna filmi ütles, et meil on Sulev väga hea lugu välja valitud ja selle loo olid nad peale saanud siis selle originaali ilma algus, et ta, nii et see alguse käik ja see on kõik Tõnis Kõrvitsa väljamõeldis. Vabandust, ma segan vahele, sellepärast et originaal algab ju refrääniga. Ja ja kuidagi poolikult selle lugu oli selle valikuvariandi järgi, ega mina õppisin selle ära, seal pole midagi keerulist, salm ja refrään. Ja, ja minu meelest ei teadnud me keegi, et tegu on selle ansambliga, helisson laithous. No igal juhul see lugu sai valmis, Valli ojavere kirjutas sellele tekstisangar seiklusfilmis ja ilmselt selle ajendiks oli ka see, et see laul oli mõeldud ju just nimelt filmi jaoks. Ja minul vedas muidugi erakordselt, et ma sain siis tänu nendele filmivõtetele sõjaväest mitmeid päevi välja või, ja, ja tundsin ennast vaba mehena mõnda aega. Mis ma veel ütleks selle loo kohta. Kuna tollal oli siiski lausa Ameerika inglise autorid olid sellised tabuteemalised, siis karpin mõtles kohe välja, et aga vaatame siis, et paneme talle siis ka Tšehhi Poola nime. Ellpunktiga no eks ole, aga siis perekonnanimeks Comenski sellist heliloojat kardetavasti ei ole kunagi olnud. Ja kindel on see tema, kui teinud ei teadnud lihtsalt neid originaali autoreid ja, ja kui nad oleks ikkagi ja ilmselt ongi Jackson Johnson või, või nii edasi siis oleks sellest olnud pahandust, aga sotsialismimaade poplugu, miks mitte? Ja näed, filmimised ilmusid huvitavates kohtades. Mina sain sõita farmer vormeliga ja jahiga ja ronida mööda tuletõrjeredelit ja Kadrioru pargis praeguse presidendilossi juures me siis tegime seda mõõgavõitlust vanaaegsetes riietes hobustega ja ja see oli väga põnev, nii et aastal 70 see kõik toimus, eks ole, veel 171 70 või seal kõige naljakam oli see, et meil oli sõjaväes, oli estraadiorkester, meil oleks võinud seda lugu mängida, seal olid väga head pillimehed. See lugu, unus ununes pärast seda, toit oli filmi kohe ja ma ei laulnud seda kuni aastani 96, mitte ühte korda, ma ei mäletanud sellele olu sõnu. Ma ei teadnud sellest loost mitte midagi. Kuni siis me tegime Joala ja Mäksiga, tegime seda tuuri ja siis tuli see lugu nagu välja hõlma alt. Ja praeguseks on asjad nii kaugel. Mängija, nüüd ükski mäng ei lähe ilma selle loota. Ja vaata, et sellest on saanud minu elu üks võib-olla kõige rohkem soovitud lugu üldse. Kummaline. Kummaline, kuidas üks laual vahepeal võib ära kaduda ja mingi asja jõul tuleb ta jälle tagasi kuulajate kõrvu ja tuleb meelde ja. Perry Jefferson on siis laulnud omal ajal seda laulu beibi taikni in your Aarls. Kallikene või võta mind oma käte vahel. No minu meelest sellel on üsna banaalne tekst. Originaalis vallitekst on palju parem. Ja ega siis midagi kuulama seda Ifi üle 50 aasta kestnud karjääri, vaata et kõige suuremat hitti. Kõigepealt siis kuulame seda algset versiooni, seda ikka 70.-te versiooni. Mis pealkirjaga on julge laul, sangar. Valli ojavere otsus. Ja, ja tüüpiliselt ju lendlauseks läheb ikkagi mõni refrääni rida ja nii on ka sangar seiklusfilmis, selle nime all tuntakse teda rohkem, aga päris pealkiri on julge laul. Selge kõigepealt julge laulja, siis pärlid Jeffersoni ja beebi täitmi in. Ei vaadatud hätta ja Eestile jääb. Ta-ta-ta-taa laada oma. Originaal ja koopia esimestes kuskil saadetes ma mängisin ühe sellise tuua ja ansambel apelsin ja Björn, kuidas aheldas möršiks chiss, jah. Aga, aga nüüd seoses Eesti rahvusringhäälingu moodustamisega läksid meie fonoteegi ETVga kokku ja sealt tuleb välja väga-väga huvitavaid laule. Räägin siis jutuloost, Michelangelo ja F oli juba siis bänd olemas, oli apelsinid. Mis sa sellest laulust oskad rääkida? Mina oskan sellest rääkida nii palju, et ma sain selle Bjørn Šizzi plaadi millel siis ilutses ka Laul Michelangelo kusagil aastal 77 ja, ja mulle see väga meeldis see plaat ja ja see lugu ka. Ja siis oli vaja teada saada, millest räägib laul Michelangelo ja ja tollal töötas Eesti raadios rootsikeelsete saadete toimetajana Hillar Laane. Olgu talle muld kergem teha siis kätte, ma viisin selle plaadi ja ta tõlkis selle loo eesti keelde. Ja sellest siis Reet Linna tegi teksti ja kõik tundus, et on korras, aga siis 70.-te aastate lõpupoole hakkas tegema Moskvas, kes televisioonis vana-aasta lõppu nii-öelda siis kutsuv tuluke meie kustuvaks tohukeseni saateid, leo karpin jällegi kes siis pakkus apelsinide tööd ja me saime aru muidugi, et mõningane selline hääle andmine võiks olla. Et kui me teeme niisamuti nalja, siis ei ole tähtis keel, aga kui me laulame ühes traavi laulu, siis võiks olla vene keeles. Ja Ott Arder, kes oli ju suurepärane tõlkija ja vene keelt tundis põhjalikult Ott Arder, siis tegi venekeelsed sõnad ja minu meelest seal on kõik õige ja ta tegi üsna mitmele laulule venekeelsed sõnad, aga ilmselt tavavenelasele see oti, selline eliit, laarsem stiil oli niivõrd võõras. Ja ma ei teagi, milles seal see probleem oli, igal venelased neid tekste vastu ei võtnud. Et see tundus nagu olevat mitte venelase tehtud, mida ta ka oli ju. Aga ei ole mingisugused käärid seal vahel seal olid ja tänu sellele meeneid, laule, ooperilaulu, mida me laulsime vene keeles, vähemalt refrääni. Me kontsertidel ikkagi vene keeles ei laulnudki. No hea küll, Mati Nuude laulis ka robot Scott ja Rõnkuvadki ja ja selliseid, aga, aga jah, need Michelangelot ja seal on vanad lood veel. Venekeelsed variandid jäidki. Pärast me oleme sedasama Michelangelot ka kesktelevisioonis ette kandnud aga näiteks Jaan Arder laul, korstnapühkija, millele siis jällegi ott kirjutas teksti teksti alguses mul on meeles, et et must kass, eks ole, sinna pelglikult austan ja vene keeles kõlas, niiet Charliet kott, Jobs Nis Joss ja Joss ja vaat nüüd ära. Sel ajal oli väga keeruline, ei olnud ka laulja ja, ja siis ta ei saanud aru, milles probleem on s-i puru asemel valan A tähte, palju parem laulda. Ja nii need laulud jäid lihtsalt lihtsalt ootama sinu saadet. Ja tore on meenutada muidugi see venekeelne Michelangelo selleks sai tehtud. Uus. Ja ei olnud säilinud ja vana ei olnud säilinud väga lihtsal põhjusel. Kaheksarealine lint, mille peale tollal võetist udar magnetofoniga asja, siis see oli kallis ja seda seda nagu ei säilitatud, sealt lasti maha neid programme ja. Küll jah, on, on palju sellist musta materjali on, on lihtsalt läinudki kaduma, mida enam maha lastud ja aga selleks me pidime tegema uue poja ja ta on pisut erinev sellest vanast, aga aga noh. Selline rahula ja otsustab aitäh-is ja kuulame siis selle kuulsa Michelangelo loo venekeelset versiooni. Ja pärast siis Björn, mis asi oli viornsiks, Bjørn ships sinuga palju s-tähte originaali Rootsiga ja see on samuti pealkirjastatud Michelangelo. Tõnu Aare on stuudios ja räägime siis apelsiniloomingust ja apelsini on siis 34 aastane kolmekümneaastane ja, ja, ja 12 mai need veel tulevad järgmine aasta juubel, siis ma juba valmistunud, selge. Väga tore, aga räägime apelsini varasemast loomingust ja just selle originaal ja koopia võtmes. Nimelt apelsin üldiselt tegi oma muusikat oma loomingut nii ja naa, ütleksin et ega siis keegi ilma laelugude talusse pääsel. Nojah, et rahvas nagu Maarja on vaja rohkem muidugi kui jõuad ise teha, et teil tegelikult kirjutasid sina kõigepealt Gunnar siis Gunnar kriik oli linna isegi ka mõned linna eff. Jaan on ka teinud korstnapühkija näide ka väga, vot see oli mul ausalt öeldes uudis, ma pole nagu seda pole uurinud, pole uurinud. Kuigi ma olen tegelikult vana apelsinifänn, sa ju tead ja reklaami veetud fenomen lugude tegijaga, mina, heliloojad, kolm lugu. Linna esimesest samamoodi aja linna EFI lood on siis auruvedur, vana auruvedureid, logo, motiivi, arhiivi auruvedur, kuidas, jah, ja ma ei tea, mis tal siis Meil on. Siis on see järjekorra rokkaa, see oli järjekord erinevalt ja see on ka tema. Aga nüüd vaatame apelsiniloomingut selle pilguga mida nemad siis omal ajal laenasid seal, seitsmekümnendatel ja mida nad siis siin Eestimaal kuulsaks laulsid ja esimene plaat, mis mul siin apelsin 20, mis on 94. aastal välja antud. Esimene laulan sind, Jombolaya Kaiubeli plaat kaks jess apelsin 20 apelsin 20 25 30 minna läheb, seal pole ja et mulle mulle Jombulaya versioon tegelikult nüüd nüüd meeldib veel vaata et rohkemgi kui veel omal ajal, sellepärast et, et siis, kui ma apelsini jobu laialt kuulsin, siis ma ei olnud Williamsi Jambuloiad kuulnud ja mõtlesin, ah, mõnus samba, vahva suvine lugu, kõik on tore. Aga nüüd olles mul on näiteks savist vedas ja mul on üks 450 eri Jambulaiat, ma kogun Jombulayes. Jah, ja, ja, ja minu meelest apelsin on üks 10 esitaja seas maailmas, kes on selle Chambulaya teinud selliseks omanäolisemaks ja ta on selline Upa kantrilugu tegelikult originaalis ma võin öelda, kes seda lugu meile soovitas, repertuaar, repertuaari, see oli selleaegne. Kuula restorani Keller, Joel Stelfelt. Nii. Ja muidugi ja Joel ütles, et mul oleks, ta läks väga hea lugu pakkuda, mis te kindlasti väga hästi sobib ja siis mina poolt ka siis veel kuulnud seda Hank Williamsi Champolajat ja ja siis matiga olid just läbi, rääkisid Mati luudega, et ta tuleks ansamblisse. Siis leidsime, et see võiks olla isegi väga hästi sobida. Ja noh, muidugi siis me ka juba uurisime, milline see originaalvariant välja näeb ja see oli natuke, kuidas öelda, lihtsakelanud natuke lihtsakene. Naiivne on kahe duuri lugu, on ju selge, ma alati hindan, tegelikult hägusid geniaalsus, aga aga siis mõtlesime, et teeme teistmoodi, et rohkem niuke rütmika ja matil hea tugev tantsulisemat tantsulisemat aja. Vot, et teil vist oli veel instrumentaariumi selline näiteks teil seal on ju tromboon teie versiooni lajatada küll meie hea värvipill on läbi aegade Ants Nuudi poolt mängitud, on meie ansambli kõlavärv, võiks öelda lihtkantri loosi tromboon ei ole siis sealt siis kerge niuke mehhiko ladina lähenemine, kus see nagu tuli noh, Harri Kõrvits pakkus just seda rütmi poolt sellist välja ja siis me proo katsetasime nagu ikka, lugudega proovisime nii ja naa ja ja see kuidagi meie ansamblile selline rütm sobis kõige paremini parte jutt pikaks, läheks jahtlik, kuulajad ära ei uinutaks raadioaparaatide taga siis kuulaksimegi kõigepealt originaali ehk siis Hank Williamsi Chambulaied ja siis sinna otsa kohe apelsini Jambulaiat. Mina tahaks lisada, et minu lemmikvariant sellest loost on John Fogerti esiteks hoopistükkis hoopistükkis ehk siis kri ajad. John Rogers, ma ei tea, kas ta on sellega ka teenida ja see on väga hea variant, kui tuleb Soome raadiost tihtipeale siis ka. Mul endal ei ole aga väga hea Philinguga, selge pilt. Kuulame praegu apelsini ja, ja tähendab niipidi, et kuulame kõigepealt siis Hank Williamsi originaali ja siis kuulame koopiat, ansambel. Mure. Ja. Õnn on see Ta. Ei kuule. Armeel. No endiselt originaale koopia saates külas Tõnu Aare ja me lahkemises ansambel apelsini varasemat loomingut ja just need järeletehtud versioone lauludest. Järgmine laul on siis üks selline, kuidas mõtlen, stereotüüpne plaat kindlasti pidi olema. 70. lõpus pidi olema korteris Võru mööbel polüesterhöövel vana, tooma lamp umbes ja kindlasti seal riiulis polüesterkappe riiulist oleme afiks aimoni plaat. Ja üks F1 ajalugu, mille apelsin jälle kadunud Mati nuudega hirmus populaarses laulis, oli lugu. Paned selle loo popule, reaalsus seisneb ka selle loo tekstis, kuna Priit Aimla kirjutas geniaalse teksti sest et ma teab, mis keeles afiks laulis kipagalia lahmad mingi jama välja. Folki nimetust on raske öelda, mis siis tõlget oli võimatu. Muidugi, ja siis Priit Aimla sai suurepäraselt selle selle raske ülesandega ja muidugi omaaegne väike Tõga ja lööb, kuna siis tuli välja Brežnev e-raamat, mis ma olen see mina ja siis seal ongi maa-ala ja kõik. Himaalaja Need on sinna kõik sisse vaikselt. Aga kas, kas see on linnalegend, et, et see lugu nagu keelati ära või, või, või keelatigi ära selle Himaalaja pärast? Ei, ei, see on mingil linnalegi linnalegend. Sest keegi, see oli nii peenelt tehtud, et otseselt kinni võtta ei saanud kuskilt. Siis samamoodi. Aga noh, see oli tõesti afiks aimanud, sihuke ehe kuju sellel ajal ja Loovjojad paar tükki algsed superletid olid ja jälle järjekordselt sobis. Meie ansamblil hästi, kuna mitmed eks ole laulusolistid. Ivo Linna, Mati Nuude, siis koorid tausta korpundi poolt ja siis oli isegi kanga olemas juba selleks ajaks tants ühe käega marakate teise Honglati tuli küll Ameerika Aafrika rütmid ja, ja seal on isegi klavessiin kuskil kuskil seal all, sest et klavessiin oli raadiomaja teise korruse stuudiosse ja siis aeg-ajalt nokkis kasutasime ära värgana, avaldame ka selle saladuse. Jajah, aga ega siis midagi kuulame siis kõigepealt apelsini digi digi digieeskõneleja Ivo Linna ja siis kuulame üks ajudest, kes on siis selle loo originaali autor, Jaaeffexaymon, tema loo pealkiri hoopis Ramaja Rame. Katkonnas. Emale ja. Tornidele. Kuna saateaeg piitsutab takka, siis jätan jutuajamise Tõnu Aarega ühe loo osas järgmisse saatesse ja mängin ruttu veel ainult ühe laulu. Kes veel mäletab, et apelsinikaru laululi sarja seitsmendas saates siis selguski? Selle loo originaal polnudki soome pundi Manha isanda tehtud vaid et see lugu oli hoopistükkis varasemast ajast. Kuulasime selle loo niinimetatud originaali Ubaynhingo spaik Choosi varianti. Käesoleva saate lõppu mängiksin aga sellesama loo ühte kõige peenemat versiooni. Atkinson esituses. Kes tahab, võib apelsinikarulaulu kaasa laulda, sest see on ju puhtalt instrumente. Reaalne lugu. Nii selle koha peal ongi siis originaal ja koopia 16-st saade läbi. Tänan kuulamast. Saate tegi Jaanelgulaja. Kohtume kunagi tulevikus.