Sünnipäeva üritused algasid ülikooli muuseumis, kus sama vanalt Cramofonilt kui ülikooligi see on siis 84 aastat, kuulati kaude hammust. Professor Lembit Andresen tõdes, et muuseum on väga sümboolne koht, kust alustada ekskursiooni täiesti uue näo saanud tudengikohvikusse ning humanitaarinstituudi uutesse ruumidesse. See on justkui side mineviku ja tuleviku vahel. Nii uudistati kerksates toonides kohvikut, kus silma rõõmustasid sinine, punane, roheline ja kollane värv ning Pedagoogikaülikooli katuse all tegutsevaid humanitaarinstituudi uusi loengu ja bürooruume. Pärast seda tutvustati aulas Pedagoogikaülikooli uue õppehoone projekti. Eesti humanitaarinstituudi rektor Jaan Tamm, öelge nüüd palun, missugused ruumid asuvad humanitaarinstituudil siis praegu siin pedagoogikaülikoolis. No praktiliselt kogu see kompleks, mis meil oli Salme tänava kultuurimajas, on siia üle kolinud, välja arvatud see osa, mis tegeleb ajalooüliõpilaste õpetamisega, see paikneb meie ühe osapoole ruumides Rüütli tänav 10 kus on vastavad auditooriumid, sisustatud, nii et meie büroomi kogu majandus pluss loenguruumide mitte ainult mitte ainult siin, vaid vaid ka peahoones ja Karu tänava hoonetes, mida me vastava lepingu alusel Tallinna Pedagoogikaülikooliga rendime. Kui kaua kõik selle asja valmimine aega võttis? No tegelikult lepingu sõlmisime 15. mail ja kolimine algas siia augusti lõpul, esimesel, kolmandal septembril, meie kool avas uksed esimestele loengutega, nii et kaks päeva läks nagu õppeaasta algusest üle. Ja see on kindlasti ka üks suur Sammete lõpuks ometigi saaks valmis Tallinna ülikool. Kaua tehtud kaunikesti, ega ta veel valmis ei ole, aga ma arvan, et see füüsiline integreerumine teatud territooriumile ja läbipõimumine, see on esimene samm selleks, et sellest suurest üliõpilasperest, mida Tallinnas on ikka kümneid ja kümneid tuhandeid formeeruks lõpuks välja siis kontingent, kes kuulub Tallinna Ülikooli. Aga täna on teil vist põhjust tõeliselt rahul olla? No kindlasti sellepärast, et see on küll ühe ühe vana asja lõpp, see tähendab selle rännakute lõpp, mis, mis on kogu aeg saatnud Eesti humanitaarinstituuti alates Kirjanike Liidu musta laega saalist ja Sakalas diaSalmest. Aga see on samas ka teised see algus, nimelt Tallinna Ülikooli nii-öelda füüsilise moodustumise algus, aitäh teile. Saame kõigepealt tuttavaks, öelge palun oma nimed. Ma saan arvata, te Peda tudengid praegusel hetkel teise teisel kursusel Pedal kunstitudeng nimeks oleks, oleks Tõnu Saar, Elmar kõrvitsejadega, teine kursus. Teie olite nüüd siis selle uue tudengikohviku söökla projekti autorid? Minu esimene mõte oli, kui ma sinna täna sisenesin, et ma mitte ei mõtleks selle peale, mida ma süüa tahan, vaid probleem on selles, mis värvitoas ma süüa tahaksin. Kas see oligi teie taotlus? Et selle kohviku disainimise juures üritasime just luua ruumi, kus tudengil oleks võimalik valida valida erinevate ruumide vahel, kus on, kus valitsevad erinevad meeleolud ja nende ruumide disainimise puhul, nagu saime ideed värvivaliku puhul just aastaaegadest, et meil on näiteks meil on neli erinevat värvi, mis löövad läbi terve kohviku, et näiteks punane tuba või täiesti vabalt olla nagu sügis. Et just oluline oli meile meie jaoks, sest valikuvõimalus tudengile ja vaheldusrikkus. Kas te uurisite ka värvi mõju inimestele, kuidas mõjub roheline psüühikale ja kuidas sinine ja? Absoluutselt selles pole mitte mingit kahtlust, kuna tegemist antud juhul kaanes punane tuba, mis on hästi punane ja seal puuduvad aknad, siis tuli kasutada kärtsamaid. Arvan, et iseenesest me arvame, et me oleme käitunud õieti ja loonud inimestele võimaluse kogeda midagi teistsugust, kui võib-olla siin koolimajal. Lootust, et tudeng võib muuta oma keskkonda, kus ta elab Et värvivalikute puhul ongi just minu meelest see hea osa et väsind, tudeng, kes tuleb loengust, et ta saab nagu sellest punasest toast siukse nagu ergutava ergutava impulsi, mis teda uuesti järgmisesse loengusse viib. Kas te olite ainult projekti autoreid võitega pingsalt jälgisite, kuidas ehitustööd lähevad, et kõik tuleks täpselt õigetes toonides? Me oleme käinud siin suvest juunikuust alates, oleme käinud iga päev ehitustöödel muidugi taganttorkimist. Õppimine ei ole selle all kannatanud kus suvekuudel küll mitte, aga kohviku tegelik valmimisaeg on nüüd novembrikuus, et on olemas täiendanud seda kohvikut selle õppeperioodi jooksul. Et praegusel hetkel on küll väikse probleeme tulnud, aga saame hakkama. Ja olete täiesti selles veendunud, et ülikool võikski rohkem tudengeid kasutada just sisekujunduses igasugustes muude lahenduste otsimise, mis puudutab keskkonda. Antud juhul me elame sellises töötame, õpime sellises keskkonnas, nii et meil peaks olema ka võimalus kaasa rääkida antud keskkonna kujundamisel. Aitäh teile ja edu. Pedagoogikaülikooli uue õppehoone projekti puhul tuleb taas meelde tuletada seda tõsiasja, et küll on kahju, et raadio pilti ei näita sest ülikooli keeltemaja taha Uus-Sadama viis asuvale krundile rajatav kuue- korruseline õppehoone nägi pildil ütlemata kena välja. Palju õhku, palju klaasi, palju ruumi ja palju valgust. Selline oli esmamulje. Tulevases uues õppe hoones on kolm korrust mõeldud õppetööks ja kolm korrust teadustööks. Õppehoone projekti autorid on arhitektid Raul Järg, Priit Pent Mattia saga pus Eero End Järv ning Illimar driver, firmast aga buss, end järv ja Truuverka arhitektid OÜ. Projektiehituslik maksumus on 101 miljonit krooni. Ehitust plaanitakse alustada 2004. aasta augustikuus ning lõpetada juulis 2005. Ja kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, siis avatakse uus hoone esimesel septembril aastal 2005.