Tere jälle kuulama ja rahvateenrite saadet on kätte jõudnud laupäev ja taevas on pilvine ja sünge, Eestimaal on kätte jõudnud sügise kõige pimedam aeg. Aga sellest hoolimata sünnib ka palju toredaid ettepanekuid, algatusi ja võiks öelda, et kohati on, puhus revolutsioonilist situatsiooni arvestades ka selle nädala kahte meeleavaldust, kõigepealt kolmapäeval valge kepipäevalt pimedate meeleavaldus ja seejärel eile meeleavaldus draamateatri ees, mis tõi nii elavalt meelde kunagised piketid toya Mart Niklus kaitseks. Kuidas teile tundub, kas õhus on revolutsiooni? Sillad ja telegraaf on esialgu veel meie kontrolli all. Raadio ka raadioga. Maywerman, Ainar Ruussaar ja mina olen Arto jumalas ja täna räägime siis nädala teemadest ja võib-olla tõesti reede läheduses, seetõttu kõige rohkem on juttu olnud allkirjadest, meeleavaldusest, kultuuri saatusest ja nii edasi. Kas te tunnete, et eesti skulptuur on ohus? No kõigepealt ma muidugi ei halvustakse sugugi nende inimesi, kes tulid toetama sellepärast et ma ei mäleta juba ammust aega, mingisugust rahvaalgatust või tervikuna suurem osa istub ju ikkagi oma kodudes ja kirub vaikselt. Seetõttu mulle meeldib küll, et meie ühiskonnas ja ühte või teist millegi poolt või vastu protesteeritakse. Vaat ise küsimus jääbki nüüd seda, et kus see algaines on, mille, mille poolt või vastu protesteeritakse, mulle tundub, et selle rahva raamatuga tõmbasid ikka paljud inimesed nohhi, demonstrandide ja paljud need, kes sinna alla kirjutas, et rahvaraamatutoetusest lihtsalt ütleme vaiba alt ära. Tegelikult A tehtud endale selgeks, mis on selle asja juured või b ei tahetudki selgeks ja sellised asjad on ka täiesti võimalikud. Ja kui nüüd me enne pikalt arutasime seda, et kus need juured on ja miks see maja läks ühelt teisele, siis mina siiski panen praeguses asjas suuresti vastutuse sellesama rahvaraamatujuhatajale ikkagi. Jah, ma ärimaailm on karm ja jaa, jaa. Profraamatu asub sellises majas, mis nüüd on tõepoolest selles ärimaailmas solgutatud läbi erinevate lepingute siia-sinna. Ma mõtlesin, et sa kirjutasid alla vä? Ei, ma, ei, ma ei, ma ei tea, mul mul isegi tulnud seda mõtet pähe millelegi alla kirjutanud. Ma mõtlesin Wabariigis, Helsingis on kesklinnas suur. Soome pealinnas Helsingis on kesklinnas suur raamatukauplus ja ja parand tagasi tulles Peterburist oli mul hea meel näha, et tomp niigi keset Nevskit seisab endiselt aus ja hiilguses ja tulvil rahvast. Ja milline on siis see Tallinna Tallinna selline raamatukauplus, Viru tänaval on meil üks, üks suur raamatukauplus, et paratamatult tekib küsimus, kui palju meil tegelikult neid neid raamatukaupluseid kesklinnas. Meie elanikke arve ja ostujõudu vaadates üldse üldse nagu rentaabel või vajalik pidada on, sest et tegelikult tegelikult on ju armas, kui kasiino tasemel raamatukauplused, eks ole ju. Raamatukauplusest on armas, mööda minna. Kas ei ole, aga vähemalt sisse, aga see on emotsionaalne, emotsionaalne. Kõigepealt tuleks vist jah vahet teha raamatukauplusele, raamatuantikvariaadi ja tegelikult raamatukaubandus on küllalt spetsiifiline ala, miks sa tõid näiteks Soome? Tõepoolest, Soomes on nad kõik kontsentreerid keerunud sinna kesklinna üks hästi suur, teine veidi väiksem, kui nad on jõudnud järeldusele, et raamatukauplus on kõige tähtsam lai valik. Sellepärast et raamatuid ei tehta enam nii nagu nõukogud peale, et kuu aega osteti ära või või aga isegi selles mõttes valik on tähtis valik, nõuab ruumi ja nõuab juurdepääsuraamatule, sellepärast peab raamatukauplus olemas suur ja ja kesksel kohal, selles mõttes on olnud Rahva raamatul tõesti need omadused olemas ja nüüd jääb vähemaks see ruum tõepoolest, ta kaotab nagu oma mõtte. Olgem ausad. Et ka selles on nüüd nendel inimestel õigus, kes ütlevad, et noh, see ruumi lahendamine võtab talt tegelikult ju mõtte ära. Aga, aga noh, see on nagu kaks ise asja, teine protsess on ikka selles süüdlase otsimine ja selle selle algjuurika otsimine, et kus siis alguse sai, kas ma ei tea Lepo Sumera st või Margus Allikmaast või Signe kivist või, või on nüüd siis Victor gaasikse? Eesti niisugune, kuidas teda võiks nimetada täna Kivirähu ka räägib temast kui mingisugusest rahehoost rahepilvest saabub ja külvab ainult noh, niisugust hukatust ja hävingut, et noh, et kas, kas, kas nüüd siin ei ole isegi. Noh, teatava sellise filmi või, või lausa sihukese kirjandusliku konflikti sugemeid Tundub, et väga paljud need, kes alla kirjutasid, veel lõplikku arvu, tõesti ei tea, seal on dubleerivaid nimesid, aga seal on väga palju juba tõelisi nimesid. Me käisime eile selle huvi pärast ka läbi. Mulle tundub, et paljud nendest inimestest, noh, üks asi on see raamatupood seal nagu ajend. Ja teine pool on nagu üldse selline kultuuripoliitika ja kumuleerub seal see kosmose siia sõpruse, müüke ja kuidagi laiemalt see, milline. Tuuri Tallinna vanalinna saatus. Arstid ütlevad selle kohta väga lihtsalt ütlevadki selle kohta, et see on see avalik ruum, et kuidas, kuidas on see ruum, mis kuulub kõikidele tallinlastele, kuidas seda jaotada ja nagu need kaotused on andnud omal galerii, eks ole, kesklinnast ikkagi liikus Lasnamäe poole, nii et et nüüd, kui on rahvaraamat kosmos, sõprused. Ma arvan, et siin on paljud protestisid selle üldise Tallinna kultuuripoliitika vastu. Kui sellise vastu See nagu revolutsioon ikkagi Tallinna kultuuripoliitika vastu, ütleme niimoodi kultuuripoliitika vastu laiemalt, sest kui me ikkagi vaatame näiteks raamatujuhtumit, siin on selgelt nähtav Reformierakonna kultuuriministrite jalajäljed sest nemad on olnud viimasel etapil otsustaja. Jah, kuigi ma arvan, et siin inimesed jäid konkreetsed puud nagu kõrvale, et oluliseks muutus, ma ütlen, et see, see probleem ja, ja see tuli, nagu sa ütlesid, kasiino versus sina ütlesid kasiino versus raamatupood, et noh, siin siin iga vähegi intelligentne inimene, eks ole, asetab ju teab kuhu poole ta ristiteede, kuhu ta oma toetusallkirja alla. Siin on selline selge vastandumine, äri vastandus. Meil on ju selge, et ma arvan ka, sest et noh Kas on vähem kultuur kui raamat ütleme paljude silmis kindlasti paljude silmis kindlasti, ehkki tegelikult märgina. On kindlasti Hugo Boss ennast ennast asetanud maailma kultuurilukku kui nähtus täiesti selgelt. Aga ja sul ennegi raamatupoode kadunud ja on kadunud kinga lauale ja, ja on, on, on kadunud toidupoode ja nende asemele on tekkinud midagi muud ja kas või kasiinod näiteks. Et, et noh, tegelikult ja miks just Rahva raamat, et ma olen, ma olen teiega. Selles vanim, vanim. Ma olen selles mõttes nõus, et ta on omamoodi märk, aga aga paljud kindlasti protesteerisid jah, just nimelt pigem nagu nagu linna arengukultuuripoliitika mille, mille iganes vastu, et raamat on justkui ajend ja ja need mind natuke häirisid need emotsionaalsed argumendid, mis, mis erinevatelt pooltelt, nagu esile toodi, et ühtepidi raamatukaupluse juht, kes ütleb, et me ei hakka iial müüma oma kaupluses main Camphi, mis on ju iseenesest noh, armas. Ja, ja samas ütleb, et aga Hugo bossi eks ole, oli see ettevõte, mis disainis hitlerliku Saksamaa ohvitseride mundrid. Mis puutub siia Raw raamat? Küsin mina näiteks ma tean, et sakslased on väga mures selle pärast, et nad tegid küsitluse Suurbritannias, küsides. Millise riigifirma Hugo Boss ja enamus brittidest siis loomulikult on see Briti firmad. Et me võime siit minna universumi avarustesse selliste argumentidega ja teiselt poolt teiselt poolt muidugi advokaat Viktor Kaasik, kes, kes kaitseb oma klienti klienti väga jõuliselt. Tõsi küll, avalikkuses hästi-hästi ülbel moel. Noh, see ei, see ei tule nagu kasuks või siin tekib selline selline. Huumoriooperielement on Ladina-Ameerika seebiooper, on küll mingi Maria Louisa küll jah, ainult tõtt ja ainult tõtt. Ta ei arutata mitte selle üle, kelle oma laps vaid, vaid arutleks selle üle, kellele kuulub raamat või kelle omas raamat. Mis muidugi. Kuulge, selles asjas häirib, Margus Allikmaa on ka mitugi intervjuud selles osas andnud ja kogu aeg on Tallinna linna poolt, ma näen sellist, kui asi läheb kultuuri poole peale, ütleme laias laastus noh arhitektuur või see kauplus, üks tuba, mis on siis on kogu aeg see, et mida linn ei saa midagi ette võtta, see kuulu linna Pole, nagu ma ikkagi kasutan siin arhitekt Ülar margi sõnul, kes on öelnud, et kuskil mujal maailmas ei ole ikkagi näiteks arhitektuuris ei pese linn käed puhtaks ja ei anna kõike jämedat otsa ütleme, eraomanike kätte ja need ei otsusta, kuhu, mida ehitada. Et mulle tundub, et tegelikult see Ülar margi näide näitab, et põhimõtteliselt meil käivad kõik muud asjad ka niimoodi et maja on müüdud. Teate, see on eraomanik, tema teeb, mis tahab, et kuskilt on läinud see linn kontrollimatuks tegelikult ja see raha on hakanud tõepoolest domineerima ja ma ütlen, et see on inimesi, mind riivab see teinekord. Sest noh, kasvõi mõni maja või, või mis on ehitatud või me teame, et ei vaadata ümbritsevat, vaid pannakse lihtsalt maja püsti, sest see on minu, minu maa lapikene, nii et noh, kõik need asjad hakkavad mängima siin ja see hakkab linnakodanikul hakkab teadvustades. Ma kahjuks hilja, võib-olla mul mul mul praegu turgatas pääsema. Et et meie ühe loetavama seltskonnaajakirja kroonika kangelased on ju korduvalt läbi aastate alanud sellele, et just nimelt Tallinna vanalinn näitab seda, kui vaene ja hall on eesti riik. Ei, kui sa mööda vanalinna kõnnid, siis ei ole. Ei ole niimoodi nagu läänes, et vaatad vasakule, butiigid, vaatad paremale, butiinid Hugo postifani Kenzo. Et meil ei ole seda kõike, meil on vasaku, vaatad vasakul, on söökla ja vaatab paremale kasiino. Et kust seda piiri üldse üldse tõmmata. Ja, ja oletagem, et seal, kus on Tallinna vanim raamatukauplus, ei ole varsti raamatukauplust. Kas see tähendab, et meil on Tallinnas raskem raamatuid osta? Ma ei tea vastust, aga kas teediat? Ma jälgisin seda diskussiooniga portaalides ja Delfis ja seal oli ka väga huvitav vaid mõtteavaldusi, kus öeldi, et noh, et mis me nüüd räägime ühest rahva raamatust ühest majast, et selle taga on tegelikult omandireform, selle omandireformi resultaat, et selle taga võib teha ka väga suuri üldistusi, aga seal sellel mõtet sellisel kombel me jõuame tõesti revolutsioonini välja. Hõim võtta jälle ja, ja taas natsionaliseeriti ta majad ja siis me võime avada igas vanalinna hoones raamatupoe ainult, mida seal müüma hakatakse, nüüd iseküsimus nii-öelda mulle tundub, et siin see on natukene siukene. Kahju on sellest, et see kultuuritegelaste iseenesest noh, tore ja positiivne protest nagu suundub natukene sellisesse tühja kanalisse või jookseb nagu liiva, sellel ei ole nagu erilist mõtet. Me päästame selle rahvaraamatu, nagu on juba kuulda olnud, et et selle omaniku esindaja Viljar hämalane on lepingu tagasi võtnud ja, ja ilmselt tegemast sinna mingeid muudatusi. Tähendab, me suudame võib-olla seal ühe raamatupoe taastaga, aga ega see ju ei muuda süsteemi, süsteem jääb samasuguseks. Nojah, kuigi ma arvan, et süsteemi annab ka veel üht-teist ka nende surudes muuta. Ma ei ole ajaloo tagasikeeramise pool sugu tassi juhatu, isegi kui see võimalik oleks, nii et ma arvan, et no ma ikka tulen selle vähemalt arhitektid väidavad küll, et saab süsteeme muuta, küllap saab kuskil mujal ka mõistuspäraselt tegutseda mõlemad pooled mõistud pärast, kellesse siis nüüd sõltub, sa ütled ka linnavõim, kas see sõltub konkreetsest poliitilisest võimust või, või meie seadustest, meie ühiskonnast, kuna noh, ma arvan, et me räägime järgmisena ühiskondlikust leppest, eks ju, võib-olla siis ühiskond peakski kokku leppima ka sellistes asjades. Miksrit, aga ma arvan, et see sõltub kõigepealt mingisugusest järjepidevusest ja sees põhineb kindlasti kokkuleppel, kuigi ma ei arva, et minuga tasub kokku leppida selles, kas Rahva raamat jääb raamatuke poeks või mitte, eks ole, see on ikkagi natuke võimuküsimus ja võimu järjepidevuse küsimusega kindlasti seal on ka seadusandlikke mitmeid võimalusi olemas, nii et ma ei ole pessimist, et kõik on rongid on läinud ausalt öeldes mitmes asjas võib-olla rahvaraamatu jaoks on läinud, see maja on läinud, eks ole, aga, aga see on üksikjuhtum, ma vaataks nagu suuremat seda süsteemi. Ega ma nüüd ei arva, et kõik kõikide käesurumine ka seda ühiskonda kuskile õnnesaarele viib ja jääme ikka realistideks, otsused tehakse ikkagi väga konkreetselt hinnal, lähtudes rahast lähtudes vaimsest kapatsiteeti, st ja kõigest muust. On vaja ei ole, Ainar mõtleb kohe. Ma ei tea, mida öelda, et ma, ma, ma ei saanud nüüd aru, et kas me jõudsime selle rahvaranov raamatu juurest jõudsime nagu nüüd ühiskondliku leppe juurde leppimiseni lerbylin, selline kokkulepe on kokkuleppel lõppemisega. Ühest küljest karm juriidiline maailm, teisest küljest kõigile avatud ühiskond. Kolmandast küljest raha, mida ja napib, aga mida siiski liigub? Neljandalt poolt poliitilised kokkulepped, mida tehakse valimistest valimisteni, mitte kaugemale. No palju küsin sinu käest, kus ja millest saab kokku leppida näiteks? Meie võime siin näiteks kokku leppida selles, et millest me täna räägime, millest me täna ei räägi, see jäävad meie kokkuleppe piir jah, näiteks näiteks ei maini kedagi, näiteks me võime kokkulepped, et me mainida ühtegi nime. Aga ühiskonna tasandil, Läheme nüüd, kui, kui selleni teemani minna lemmikteemani. Mis esmaspäeval jõuate mulle Prožektorite valgusesse, millest televisioon teeb kindlasti kui mitte otseülekande, siis reportaaži. Tõime reportaaži, kui alla kirjutatakse. Aga sina kirjutaks sellele alla, Meil on siin üks eksemplar, seda täiesti. Sa oled ju ka, ma arvan, kõik ühiskonna liikmed. Ja mina kyll kirjutaksin alla sellepärast et noh, see on ju tore, see kõik ju hea, mis seal on kirjas. Minul ei oleks sellest midagi otseselt minul isiklikult ka midagi. Või põhimõtted on õiged. Absoluutselt õiged põhimõtted, iga punkt on tegelikult Kult hiigelsuur arengukava, hiigelsuur ühiskondlik foorum. Ma ei kirjutaks alla, sellepärast et kui ma kirjutaksin sellele alla, tähendab, allakirjutamine on justkui nagu ikkagi ikkagi ka vastutuse võtmine. Et ma, ma ei ole kindel, et ma saan. Ma saan võtta vastutust kõige selle eest, mis on õige, mida ma tahaksin. Aga mis on, mis on minu jaoks nagu natuke hoomamatu? Miks? Ma olen täiesti nõus hariduskulutuste osakaalu, et suurendada igal aastal SKP-st 0,2 protsenti, täiesti nõus. Et see võiks olla ka kaks protsenti noh, ma maksumaksjana selles mõttes absoluutselt, olen sellega nõus, ma olen nõus maksumaksjana absoluutselt iga punktiga, mis on sellesse ühiskondliku leppe tekstist. Aga kui ma selle leppega kolm korda läbi loen, sellel alla kirjutan ja siis hakkan mõtlema. Maksumaksjana mida ma siis nüüd teha saan, siis ma jooksen omadega nagu ummikusse selles mõttes, et minu jaoks on siin minu jaoks on siin liiga palju. Lisaks on see liiga seinast seinaleppe, et see, et see tõhusalt toimima Täna me kokku lepime siis, milles tegelikult kokku leppinud tänases Postimehes, vastupidi Kristina Mänd ütleb, et see on liiga kitsas. See, haara piisavalt kõiki meie ühiseluvaldkondi. Et kuidas siis kuhu see piir tõmmata. Tähendab noh, mis on puhtalt minu isiklik seisukoht, et mida kauem selle kallal mõjume, sõnastust parandame, seda lahjemaks lahjemaks asi läheb. Tuleb ära teha. Töötab Liilse kirjutan üksikisikutelt vastu on natuke liiga nõudagi sellele allakirjutamist, sellepärast et see on ühiskondlik kokkulepe. Siin on väga kodanikuühendused, kellel on tõesti võimalik ka mingil kombel võtta vastutus nende asjade teostamise eest, aga mitte kõikidel kõige eest. Sa pead vastutust ei võta ju selle leppega mitte keegi, seda on ka tegelikult läbi lillede öeldud selles mõttes vastu ei saa selle leppe allakirjutanutele nõuda mingisugust vastutust, siin ei ole mingisugust vastutust. Selles mõttes, ma olen nõus, istoli professor Marju Lauristin, see, kes ütles, et sellised ühiskondlikud lepped sünnivad noh, julmalt öeldes ka läbi mingisuguste tõsiste ühiskondlike kriiside, kus, kus, kus ühiskond on nagu sunnitud sunnitud milleski kokku leppima, et kas me, kas me oleme kriisis, võime? Tegelikult see on väga õige, mida Marju ütles ja ka mina tõlgendasin seda sõnalepe natuke teisiti, kui on seda tõlgendatud, mis ma rääkisin juriidilises dokumendis, ka need on lepingud juriidiliste lepingus siduvas on hoopis teistsugune, kui selle leppe sidus. Minu minu meelest eesti keeles leppima, omab kahte tähendust, leppima kokku kellegagi või leppima millegagi. Mina näen selles lepingus rohkem seda, et me lepime sellega, et niisugused asjad vajavad arendamist. Mina küsin selle leppe allakirjutanutele näiteks kahe aasta. Pärast kui selle ühiskonna liige lugupeetud alla kirjutanud, mida olete teie teinud, et haridussüsteemi kaudu tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused töökoha saamisel ja milline on mulle vastu? Uskumatu, ja noh, seda ei saa tagada. Ja, aga see on siin kirjas jagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused läbi haridussüsteemi töökoha saamist. Mina, mis asi see on? Mina ütleksin selle kohta ka, et ta oli seal tegelikult ilus põhjus. On sul vapustavalt tore ja vapustatud, aga so what, mis me kirjutame mulle tundub, et kui me loe, kui ma loen neid. Ma kirjutan alla nendele põhimõtetele printsiipidele, jumal hoidku, see on kõik õige, eks ole, tervikuna, mis mind ehmatab paljude selliste dokumentide juures on see, et me teame, kui palju Lennart Meri sõnu kasutades. Me oleme tootnud tühjust, kui palju neid arengu kaasa mind ehmatab see, et me devalveerime veel ühe väga olulise ju tegelikult dokume dokumendiga devalveerime tegelikult neid printsiipe mingisugusel määral. Me kirjutame alla. Me ei suuda neid tagada, evalveerimine, me tegelikult ikkagi arendame ühiskonnas dialoogi ja Me arendame mõtlemist, me hakkame märkama asju, mida me muidu võib. Laimar marss. Suurepärane, tagame. Kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused aastaks 2005 esineda saates Rahva teenrid Selle tagame sellega dialoog, seda ei ole sinna kirjutatud. Sõlmima selle leppe mina arendamise eesmärk, mina ei saa seda nuut, eks ole. Mina ei saa. Kõigile Eesti elanikele tagada võimalust, aga mul on see maa haridus natuke ikka tean ja tunnen ja ma tahan seda lihtsalt seda mööda, et, et kutseharidusest me, kui palju me räägime, mis on selle taga, kas nüüd peab tõesti terve ühiskond kokku leppida selleks, et seda kutseharidust arendada? Need on ju tohutult protsessid, mis tegelikult seisavad rahalised vajaduslikud, siin on ettevõtjad kõik, ma ei usu mitte kunagi, et on olnud selliseid poliitilisi jõude, kes seda ei ole tahtnud teha. Eks ole? See on, küsimus on rohkem minu jaoks ikkagi ma ütlen seda, kui me teatud määral on need printsiibid minu silmis juba need munad tüdinenud sellest jutust, eks ole. Ja need printsiibid on ka minu jaoks devalveerunud, sellepärast ma tahan küsida igalt ühelt kurat, miks neid ei ole ära tehtud, kui kõik on pidanud neid oluliseks. Kas see paber annab sellele midagi juurde? See paber ei anna kahtlemata mitte midagi, ehmatab see, Ma tunnistan printsiipide õigsust kahtlemata selgelt ükski paber ega ükski allkiri ei muuda mitte midagi, muudab ainult ühiskondlik õhustik, mis muutudes võib inimesi ja parteisid ja, ja, ja noh, kodanikeühendusi sundima tegevtegevusele, mis tähendab, minu jaoks on kogu selles leppes kõige nõrgem koht, on just see ta noh, nagu jätab ikkagi kõrvale selle põhilise ühiskonna vastu olles on tööandja ja töövõtja vahelise nii-öelda teatava kokkulepe, enne kui me seda ei saavuta, see taandubki sellisele noh, ütleme riigi eest kostele kellelegi eest ei saa olla ühiskondlik kokkulepe selles mõttes tasakaalus, kui keegi lubab kellelegi midagi, aga see teine pool ei luba midagi vastu. See on ju tore, eks ju, me lubame anda lastele haridust, lubame anda võrdsed võimalused töö saamiseks, aga ka see teine pool ehk need, meie, kellele seda lubatakse, peavad ju ka millekski valmis olema. Sellepärast ma räägin leppimisest, et ka inimene peab näiteks leppima sellega, et noh, tema noh, ma ei tea, isiklik laulu võib-olla ei kasva nii kiiresti, kui ta ette kujutame. Tuleme maa peale tagasi. Siin on lause, ükski Eesti laps ei tohi majanduslikel põhjustel jääda eemale huvi ja huvihariduses sportimisvõimalused ja nii edasi. Aga ma, ma olen sellega absoluutselt nõus. Samal ajal on ühiskonnas Eestis käivitamas teine protsess, kus maavanemad tahavad riigistada maakonnakeskustes gümnaasiumi ja muuta need eliitkoolideks, et murda siis nii-öelda seda Tallinna ja Tartu üksikute eliitkoolide. Võimu. Eliitkoolide teke ja võrdsed võimalused kõigile Eesti lastele on iseenesest vastuolus. Tähendab, ühiskonnas on käivitunud kaks täiesti vastuolulist protsessi. Täiesti normaalne, et number kaks eemal absoluutselt normaalne. Sest midagi ei ole teha nii nagu inimesed ei ole oma võimetelt võrdsed, ei ole ka kõik lapsed oma võimetelt võrdsed mitte kusagil. Nii ta võrdsust ei oleks siin sõnastatud, mis asi siis ei olekski mingit vastukaalunumbrile eliitkoolidele, see asi on võrdsus. Võtame. Võtame punkt punkti haaval ja, ja meenutagem ministrite intervjuusid, kui nad ametisse astusid, kes kes avasid oma lauasahtlit, kus oli 50 kuni 60 erinevat äärmiselt olulist ja äärmiselt vajaliku arengukava. Kuidas arendada sporti noorte hulgas, kuidas arendada kirjandust, kuidas arendada teatrite tegevust? Meenutagem avalik-õigusliku ringhäälingu arengukava, mis riigikogus heakskiidu on saanud. Mitte ükski neist arengukavadest ei ole niimoodi rakendunud, nagu nad on plaanitud. Paljud neist on jäänudki sahtlitesse. Kõik need arengukavad mahuvad selle ühiskondliku leppe raamidesse. Juhul kui me sõlmime selle lepinguga, see tähendab, et et ühiskond surub võimule nii palju peale läbi selle leppe, et kõik need arengukavad lähevad käiku. Missugune mehhanism täpselt nii. Kuidas on võimalik seda esindad Ailamiseks tüüpilist eestlase küünilist lähenemist asjale, et kui asi on juba nii halvasti läinud, las siis läheb. Ühiskond nõuab alati teatav annus idealismi, kusagil peab olema see, kes vähemasti esitleb ennast, kas ta on nii puhas ja aus, nagu ta on, aga ta vähemasti esitleb ja ta aeg-ajalt nagu nagu mari linnukene räägib meile, et vot niisugused põhimõtted on ka olemas, kui me neid ei räägi, siis ühel hetkel vabandage väga, ei olegi mingist võrdsustena, vaid see selline ühiskond, mis meil on tekkinud väga teravate vastuoludega, väga erinevate sissetuleku, nii-öelda tasemetega või ehk see ainult süveneb nii-öelda banaanivaba riigistume. Mina tahan ühte asja öelda, et minu arvates on kõik sõnad on Eesti vabariigis ära öeldud juba ja kõik arengukava, kõik head ideed on leidnud paberile ja, ja vaatamata sellele on meil võõrandumine ühiskonnas olemas, eks ole. Minu jaoks ei ole see dokument, kordame seda veelkord üle. Me istume koos. Tohutu 46 osapoolt oli sellel vist. No ma ei tea, kui palju alla kirjutavad, see jääb küsimuseks. Kas seal järjekordselt sõnad, mis minu arvates, kui see tõepoolest ei realiseeru ja nagu me näeme, on seal nii palju idealismi sees, et see ei realiseeru. Siis ma ei näe. See ühiskonnas mingisugust sellesama laua taga, Marju Lauristin ütles, et selles dokumendis ei tohi näha poliitilist dokumenti. See ei ole poliitika. Kui see ei ole poliitika, siis mis on? Tuleme jälle maa peale tagasi. Idealism. Aga võtame ette stsenaariumi, et me istume siin aasta pärast ja valitsuskoalitsioon on just just lagunenud, moodustataks uut valitsust ja sõlmitakse uut koalitsioonile ja võrdleme uue koalitsioonileppe projekti ja selleks ajaks juba ammu alla kirjutas tatud meile kõigile armsate ja Eesti jaoks väga oluliste märksõnadega ühiskondliku leppe tekst. Kuhu me siis jõuame ja kui see ei ole poliitika, siis mis see on ja kes seda ühiskondlikku lepet ellu viib? Kui mitte poliitikud? Ja kahtlemata, aga kas sa arvad, et kui meil ei ole sellist lepet, et nad siis viivad seda paremini ellu? Ei, ma ei arva seda, aga, aga see lepe ei, ei ole tulevaste koalitsioonilepingute vundament. Ei, aga seda ta ilmselt ei tahagi olla. Mida ta siis olla ka mina näen ikkagi seda, mis ma ütlesin ühiskondliku õhustiku ja mõtlemissuuna muutmise taotlust. Selles on asi, ütleme mingisuguste prioriteetide, mingisuguste väärtuste, ümbertõstmise. Taotlust protsessi, eks ju käivituda ühiskonnas sisediskussioon mida ei ole olnud, mis on seni ainult toimunud kord nelja aasta tagant just nimelt valimisteele, mis on lõppenud sellega, et keegi pakub selle vee hinna kinnipidamist ja keegi pakub sulle korra kehtestamist. Laused on ainult võimalikult lühikeseks. Mai ütleb, et kõik on juba öeldud. Ütleksime siin on küll suhteliselt palju, aga siiski suhteliselt kontsentreeritud kujul öeldud mingisuguseid niisugusi, noh iga inimest praktiliselt puudutavaid olulisi asju meie valimiskampaaniates, paraku on asi taandunud ikkagi väga primitiivselt telelubadustel. Nojah, aga kui ma veel kord kordan, kas see, kui ei suudeta seda saavutada ja milliste mehhanismidega suudetakse seda teha, no võrdsus või milliste sõnadega me siin kai opereeriks, kus, kus on kontrollkeskkond, trollid, kes viib ellu minu jaoks on palju seda Eesti poliitikas just nimelt, mis ma ütlen, kõik on ära öelnud ja, või siiski suhteliselt palju on jäänud tegemata, mis on mida tegelikult deklareeritud. Ja sa tood sisse, et kui keegi erakondadest alla ei kirjuta, siis ta nagu ei võta seda omaks, me näeme, vastupidi. Erakonnad kiirustavad oma vastavate lepingute sõlmimisega, nemad tahavad protsessis küll olla osalised, aga nad tahavad seal olla osalised märksa nähtavamalt. Aga küsimus on selles, et need loome, tähendab Eesti mittetulundusühingute liit ei kirjuta alla. No vot tema kodanikuühiskonda kolmassega. Kristina Mänd esindab mingisugust liitu, kuhu kuulub mingisugune hulk ühendusi, ma isegi täpselt ei oska öelda, kui palju neid seal on, igatahes ei ole neid kuigi palju. Nad leppe, milles me siin kokku leppisime, hüppenimedes ei räägi, ei pidanudki vett ja ma tahaksin-tahaksin öelda seda, noh näiteks mina esindan ka ühte ühiskondlikku liikumist, nimelt ajakirjanike liitu. Ajakirjanike liit on otsustanud sellele mitte alla kirjutada. Miks. Ja pidevalt kogu aeg ju ironiseeritaksegi meie ajakirjanduses selle üle, nagu umbes ajakirjanike liit on see esimene, kes niimoodi kiirustas presidendile memorandumi alla kirjutama. Jah, memorandumiga kirjutati küll alla, aga ajakirjanike liit kirjuta ühiskondliku leppe nii kaua alla, kuni ei ole ühiskondliku leppega ühinenud ka tööandjate esindaja. Loomulikult ei saa ametiühing võtta üksinda endale kohustusi, aga see, mis sa praegu räägid, on poliitikud. See on tööjõu tööturupoliitika, see on tööturupoliitika, aga, aga see näitab seda, et noh, tegelikult, mida laiem oleks sellele allakirjutajate ring, seda siduvam see ka oleks lõppkokkuvõttes. Ja kui osa lihtsalt sellel alla kirjutasime, näen selles ainult puhast poliitilise profiidi lõikamise taotlust ja mitte midagi muud. No mina võiksin ajakirjanikuna ja miks nad siis enne ei teinud ettepaneku, et miks siis Siim Kallas oma geniaalset 10 protsendilist kasumimaksu kehtestamist enne ei pakkunud välja? UNIX parts ei pakkunud oma suurepärast lühiprogrammi, mille ta esmaspäeval läbi meediavahendite välja käis juba enne välja sellele samale seltskonnale, see on toiminud ju minu meelest kevadest peale. Nojah, küsimus on nüüd selles, et nende üle hakatakse arutlema, ma arvan, et nende üle on arutletud eriti tormiliselt pärast sotsiaalteadlaste pöördumist oli ja ma võin sulle siiralt öelda, et kõik need teemad on ka läbi käinud. Hariduse osas on meedias tohutul hulgal läbi käinud, nii et diskussioon on toimunud. Ja, ja kui me selle kokkukirjutajad oleksid ka natuke seda jälginud, siis ei oleks siin siin ka väga suuri selliseid siiski minu jaoks fopaasid. Ei saa siiski rääkida üldisest võrdsusest ja kõigest muust, ma ei olegi veel muidugi ka mingisuguse No aga milles saal tarvilismi pooldaja siinjuures, aga mida sa siis sinna kirjutaksid peale võrdsuses kirjutaksid, et aga mina tahan teatava ebavõrdsuse, säilita? Ei, mina tahaksin teada, kuidas see haridus paratamatult tunnistada. Aga sellest. Kokku leppima, mina tunnistan haridust, siis ei pea seda siia kirjutama, kui see on teada juba teistsugused protsessid ühiskonnas. Kui me teame juba seda, et Tartu Ülikoolis ja pedagoogikaülikoolis annavad põhiosa ainult Tartu ja Tallinna eliitkoolid. Kuulge, see protsess See on pöördumatu või midagi sellist, mis misse pöördaks. Kas me peaksime siis lepime? Kokkuvõttes ongi pöördumatu protsess ja kes selle asja sinna siis olge vait. Ikka vandenõu. Olge vait ja minge metsa ja võtke kirves kätte ja hakake äkki ikkagi on sotsiaalteadlaste vandenõu, et riigilt raha välja pressida? Kuulge, öelge, kuidas saab tagada siiski 0,2 protsendi võrra aastast, no see on ju selline asi misse, kus tuleb siia sisse, mis, kui see ei ole poliitika, see peab tagama riigieelarvega. Nii, see on parlamendi menetluses on valitsuse ettevalmistamises, mina, ma kirjutan sellega eraldi sellele punktile. Haridus. Hakkame õnne, peaksin, võiksin vastu vaielda. Samal ajal on meil olemas kirjutamata ühiskondlik lepe, et me anname kaitse. Eelarvele. Protsent see sinna ei kirjutanud allaseisvalt ka mittetulundusühingute panustamisest ikka valitsus on selle või poliitilised jõud on selle kokkuleppe teinud. Pole poliitikast. Jah, eks ehk siis tegelikult rahvaesindajad leppisid kokku kahest protsendist SKP-st kaitsekulutustele. Ja keegi ei keela samuti vanema esindajatel ka selle dokumendi põhjal kokku need viimased kolm Brothingreetseid meetmeid, et saavutada aastaks 2015 elatustaseme nõus. Täiesti nõus, aga see on poliitikas on nende, aga see muutub poliitikaks siis, kui see jõuab. Kui see jõuab sellest, kui see jõuab sellesse staadiumisse, mil on vaja seda hakata ellu. Kas te tahate käega nagu mart rasked seal nagu põhiseaduse vastane või, või tulevad kokku eeldused lepporganisatsioonide otsustavad? Ei, ei avaldada survet, ei ole. Põhiseadus. Et tegelikult selline nüüd põhimõtteliselt loomulikult ma kasutan Mati Heidmetsa sõnul selline riiklike ühiskondlik mingisugused suundumused peavad loomulikult kokku kuskil saama ja ühiskond ei saa põhineda ainult sellele, et ainult poliitikud valitsevad või ainult riik on see prioriteetne ja, ja ühiskond on sellest laias plaanis. Ülejäänud ühiskond on ju seni kõrvale, tähendab selline, aga küsi, ma saan sellega, kas nad selle dokumendiga lähevad kokku. Oma kudumisega tantsige seal oma rahvamajas, teie minge vaadake mingisugust tobedat suveetendust ja sellega on kogu meie ühiskond ju tasalülitada. Meie ühiskondi ei osale tegelikult poliitika. Kui kolm suurt poliitilist jõudu, kes on teatavasti ütlevad, et meie sellele alla ei kirjuta, sest ma ei näe seda mehhanismi. Kuidas seda, kuidas seda ellu viia, ta küsimus on, kuidas nad selle peale võiks öelda, et nad kirjutas sellele täna alla. Aga nad võivad sellele kirjutada edaspidi alla. Mina näiteks küll ei välistaks seda, et Res Publica, kes on juba esinenud väga nagu ütleme ühiskondades tasakaalustava jõuna ühel hetkel märkab, et tal on ka poliitiliselt kasulik olla sellise positiivse programmi taga. Appi, appi. Kohustus rakendada õiglast palka. Mis asi on õiglane palk? Sina, kui üks juhtidest ETV pealt seda ütlema Mis asi on õiglane? No aga, kas siis jälle, ma käisin seal vastu, Aimar, kas peaks kirjutama, et kohustus rakendada ebakas teie saate kõik õiglast palka? Ei, eks ole ju, mina ka isa õiglast poolt enam küsimus on, jah, ta. Küsimus on teatavasti idealismi ämmad, äiad, oi-oi, vaat see on see. Marju Lauristini sõnadega rääkides, eks Jean-Jacques Rousseau pärineb ühiskondliku leppe ideoloogia ja mõtteküsimus ongi selles, et me räägi mitte konkreetsetest meetmetest, vaid me räägime teatavast ideaalist, mille poole me liigume seal veidikene nagu kommunismiehitaja käsiraamat. Sugune programm, ma ei taha seda ironiseerida, aga see on natukene sinnapoole, kui ühiskonna moodi otsustab, et noh, niisugused asjades on vaja teha muudatust on vaja nagu kristlik vaadake täna luukapäev ja selles mõttes tuleb ära mainida ettevõtja Lukas, kes on sügavalt kristlik inimene. Ja mina näen kogu selle asja taga just nisukest kristlikku enese parandamise enesepööramise taotlust. Et ühiskond hakkaks mõtlema asjade peale, millele ta on seni vähe mõelnud parandaks ennast. No ja ma võiks selle kohta öelda, parandage ennast, ei, aga kui miljonid laiali, eks ole, võiks irooniliselt öelda, minu jaoks on isegi Euroopa liidus, me teame, et kuidas pension on defineeritud 40 protsenti, eks ole, keskmise meeslihttöölise palgast ja kõik nii edasi. Veelkord, et ma ei ole põhimõtteliselt ühiskondlikule leppele vastu ja ma arvan, et ühiskond on meil lõhenenud ka selles suhtes, et laias plaanis suurem osa ühiskonnast on kuidagi kõrvale tänud ja võiks olla mingi foorum ja võiks mingi sõnum edastamise olla, aga aga ma siiski näen sellest dokumendist liialt palju idealismi ja ma tahaks, et need asjad saaksid praktiliselt lahendatud, kuidas need ellu viiakse? Hirm, selle ja ma võin muidugi öelda, Maiet siin kajastub jälle väga suures Meie ajakirjanduse noh, ütleme niisugune natukene pinnalisus, sest kõik see on materjalidena olemas ühiskondliku leppe lähtealustes. Seal on ka väga konkreetsed abinõud lahti kirjutatud, kuidas seda asja saavutada. Küsimus ongi selles, et surve on olnud sellele, et see dokument peab olema võimalikult lühikene ja võimalikult noh, ütleme niisugune avatud, et siin ei tohi just vastupidi midagi väga konkreetset olla, et see oleks poliitiliselt siduv. Ja seda on poliitikud surunud peale, et sa ei tohi olla poliitiliselt siin ei saa olla kõik sellest hakkamentides ja ma olen neid lugenud. Ja on Jaak Aaviksoo, on kõik Eesti tipud, on meil sellest ka kirjutada, aga määratleda ära see, et näiteks, et riiklikud riiklikud õppekohad jäävad ülikoolides samale tasemele, anna andeks, ei saa seda ükski rektor väljendada, et ta saab olla kohustuses. Ma vaatan seda ühiskondliku leppe projekti, nüüd ta kui ühe suure meediaorganisatsiooni üks juhte oleks mul organisatsioonisisene, selline dokument, mida peaks tegema selliseid dokumente tavaliselt on, tavaliselt toonsa ei avanenud. Et siis siia taha kirjutatakse, siis kõigepealt pannakse nagu paika prioriteedid, taha kirjutatakse tähtaeg. Ja taha kirjutatakse raha ja rahaallikas. Ehk siis võtame haridus, kultuur, sotsiaalpoliitika keskmes on lapsed. Investeerime sellesse aastaks 2015 40 miljardit Eesti krooni. Ja, ja siis hakkame hakkame niipidi seda seda vaatama, et mis on see tähtaeg. Ma saan aru, et see on protsess, foorum on diskussiooni alus kui see, kui see tõepoolest katki Ainar, selle piiri, et sa tahad, et seda muuta. Kas programmiks siis räägime ja ei loomulikult, aga siis räägime. See võima räägime kõiki parteisid samasse valitsusse, siis räägime diskussioonist. Diskussiooni toimib ja see diskussioon tekstita. Võtame, võtame. Kuu aja Kuu aja Eesti ajalehtede arvamusküljed. Ma arvan, et me saame arvamuskülgedelt vastused kõigile nendele või või diskussiooni kõigist nendest punktidest, kaasa arvatud diskussioon sellest. IT-arengust, kasarmud, diskussioon sellest, kas Eesti ja internetis Eesti on müüt või tegelikkus. Aga vaevalt keegi seal arvamusküljel ka kirjutaks, et ei, õiglane palk on halb põhimõte või et ei tohi olla. Millised võimalused, haridus, mis asi on õiglane palk, mis asi on võrdsus? Võrdsed võimalused võrdseks, ära, võrdsed võimalused, samad õigused. Darwin Eestiks, tähendab ma olin teadlikult seda, millised võrdsed võimalused, saatanlikud, ärritaja, ruttajaid teadlikult ärritanud teid loomulik provokaator, provokaator on ja igaüks võib jääda oma seisukohale, vaatame, ootame ära. Mis on esmaspäeval, mis sellele järgneb, kas foorum käivitub, kas hakatakse kogunema ja tegema mingisuguseid järeldusi? Ma ei tea, seda ma ei oska öelda, aga mainin näiteks ei. Ja miks meie ei võiks niisamuti toimida nagu Leedus on toimitud või miks me ei või samuti toime, nagu Iirimaal on toimitud? Igale asjale kahjuks ei tule. Kas kasuks tuleb, seda näitab aeg. Ja kui ta ei tule, siis ei kahju, kahju see küll kaasa jalga mõõdetavat kahju. Kahju ei too välja arvatud, ei teki seda probleemi, et keegi saab liiga palju raha, eks ju. Jälle mingi uduajamise eest, eks ju see, mida me kõik kardame kõige rohkem. Mulle ei meeldi see raha läheb, mulle ei meeldi siiski. Tobedad, ah kahju ei too, et ma annan oma alt kere ära issiks, mina ei anna ühelegi dokumendile oma allkirja, mille eest ma ei vastuta ja mulle ei meeldi see suhtumine, kui kõik hakkavad need 46 osapoolt anname vahele või ütleme kasvõi vaene president, anname talle ära. Toetame seda asja. Põhjus on väga lihtne põhjus on väga lihtne. Et me oleme, me oleme liiga palju venitama. Kahe ma mäletan seda esimest. Praega sõlmime ühiskondliku leppe Eesti jaoks olulisel päeval 23. juunil võidupäev ja siis ei sõlmime, siis sõlmime, siis sõlmime siis ja nüüd on, nüüd on mõneti nagu olukord, kus kõik osapooled, kes tahavad siiralt Ja vaatasin Sõlmivad selle ära, sest noh, kaua me siis venitan. Siin ongi see asi, et ja väha ikkagi Ena, aga nõnda tahaks teilt küsida, et ega meediaorganisatsioonide esindajad, et Siim Kallas oli välja pakkunud oma selle kokkuleppe, kus ka meediaorganisatsioonid kaasatakse kas ta olete nõus, näiteks kui tuleks meediaorganisatsioonide juhid sellisele leppele alla kirjutada? Mismoodi saab nagu? Meie ei saa kindlasti aasta kasumist 10 protsenti. Et kui te räägite, et noh, et, et kui see peab siduma, eks ju, inimesi, organisatsioone noh, et siia teie ei saa alla kirjutada, no aga kas siis sellistele teistele lepetele on võimalik lihtsamini alla kirjutada? No esiteks valitsuse eest näiteks parteide eest, eksju, ma arvan, ajaleht Postimees kirjutab alla sellele, et 10 protsenti tuleb anda Kasumist ma arvan, et arendama Siim Kallase saab olla nii, nagu ta ise on öelnud teadus-arendustegevuse kava ainult konkretiseeriv osa. Ja lihtsalt näitan, et see, nagu öeldakse, piirab ühiskondliku leppe libalepete vahel on küllaltki ebamäärane, me ei oska öelda, missugune on see õige. Ühiskondlik lepe tänaseks päevaks, no ma ei ütleks, et Ma ei oska öelda, kus oli juba leppe, mille kohta see võib käia, ma ei ütleks kindlasti teadus- ja arendustegevuse kohta, seepärast ma kuulasin väga suurepärast ettekannet Mart Saarma, kes on ometi väga tunnustatud teadlane ja ta rääkis Soome kogemustest ja Soome kogemused. Ta kajastuvad ka väga palju Siim Kallase leppe tekstis, nii et ma ei tõmbaks vett peale. Küsimus on ise, Siim Kallas ajastas seda väga halvasti. Ma arvan, et ta ületas piiri, kui ta hakkas konkureerima ühiskondliku leppega. Ta on ka nüüd tagasi tõmmanud, eks ole, selles suhtes aga iseenesest selline mõttevahetus ka teadus-arendustegevuses, ma ei näe selles probleemi, sest see on ka üks mõtlevad. Rumalate vaatuses on iseenesest ka oma omal kohal positiivne omadus ei ole ühiskondlikku, aga näiteks Juhan Partsi pakkus välja, et avalikud Kui sektori palgafond või nii-öelda tuleb külmutada, kas see on ka samasugune? Ei, ei, see ei ole, see ei ole nüüd ühiskondlik lepe. See on muidugi kõige rohkem ühiskonnale omased põhimõtted ja printsiibid, eks ole, tervikuna. Tähendab mulle tundub, et mida rohkem seda on küpsetatud, seda lahjemaks ja on tõesti läinud ja, ja seda konkreetsust, mis seal esialgu oli, on, on palju vähemaks jäänud, kes on selles süüdi või mis on selles süüdi. Me võime lõpmatuseni selle üle rääkida, kedagi meid üksikisikuna sellele alla kirjutama ei kutsuta. Ja seda me ei pea tegema, ja need, kes kirjutavad, teevad seda oma vastutusele. Aga kui alla kirjutas? Nad lepivad kokku pikemaajalises riiklikus eelarvestrateegias, mis võimaldaks seda ühiskondlikku lepet täita, siis siis kuidas seda nagu riigieelarve menetlemise käigus arvestatakse, kas te oskate hästi-hästi, lihtne punkte iseenesest me lepime kokku riiklikus eelarvestrateegias. Ja mis siis nagu järgmise aasta riigieelarve menetlusel Parlamendi, mis järgmisel juba selle aasta riigieelarve menetlus ja teisel lugemisel, mis toimub parlamendisaalis riigieelarve teisel lugemisel, kui ühiskondlik lepe on sätestanud, et lepitakse kokku pikaajalises riiklikus eelarvestrateegias. Ja see pole poliitika ja kui see ei ole poliitika, siis mis see on? Ja kui see pole realistlik, siis nimetagem asju õigete nimedega. Aga seal võiks olla ühiskondlik lepe. Nädala pärast riigikogu saalis tuleb, teisele mitte kahe nädala pärast, kolme nädala pärast tuleb teisele lugemisele riigieelarve projekti, järgmise aasta riigieelarve tulusid jagas, ühiskondlik lepe kajastub selles riigieelarve projekti teisest lugemisest. Riigieelarveprojekti ja tore ajastu, katse tehakse ümber. Kas meil need jõud, kes sinna alla kirjutavad, survestavad parlamenti, lükkamaks tagasi, praegune riigieelarve projekt et teha uus, mis on tavaline äri ja nii edasi, et sa oled ise ise laiali mine, kunst ei ulatu, olud, on kellad, tera, mis juhtub siis ma näen, et tegemist, aga jällegi saate midagi selles imelikku, kui me lepime kokku pikaajalise eelarvestrateegia. Ma ei näe midagi imelikku sõna ikkagi ütlen, et väga tore, aga sellest kokku lepitaks pikaajalisi Ellu viia ja mina näen küll, et ei suudeta sellepärast et kordame, kolmanda. Mida ta diskrediteerib, kas seda leppe koostajaid, seda lepet või ühiskonda tervikuna? Mina arvan, et ta võõrandab, näitab seda ja kirjad tulevad sisse, küsivad inimesed, küsivad, mis sellest muutub. Mis sellest muutub, milline inimene tahab oma, kes elab maa külas ja saab oma väikest, ütleme miinimumpalka või midagi? Hakkab võrdset palka saama. Ta kirjutab sellele alla, aga ta ei usu sellesse. Ja kas sina usud sellesse, jälle 46 organisatsiooni kinnitavad, sa saad õiglast palka, aga tema tahab teada, millal. Noh, ja ongi kogu lugu. Ja siis läheb ja seletab keegi siin, andke andeks, Andra Veidemann, jaagu laius ajab, seletab, et ikka ei saa praegu veel või kui see leppe alla kirjutatakse, MINA, OLEN pank. Ka ja ütlen, et mina ei saa teil enam pangalaenu tagasi maksta, sest maise õiglast palka Igal sõnal on väär ausalt, igal sõnal on väärtus ja see sõna devalveerimine on olnud Eesti ühiskonnas piisavalt suur. Milleks on vaja veel ühte dokumenti, mis seda sõna õiglane võrdne devalveerib? Noh, olen siis aru saanud, et see on õiglane ja võrdne, tuleb Eestis. Nagu öeldakse, maha kriipsutada, ei mingit õiglust, ei mingit võrdsust. Seedon ennast devalveerinud, räägime nüüd. No sa räägid nagu vasakpoolne esseer, räägime ebavõrdsusest ja ebaõiglase ebavõrdsus. Teeme sotsiaalteadlased kaks aastat tagasi, teeme siis mitte ühiskondliku leppe, vaid ühiskondlikku konflikti, korraldama ühiskondlikku konflikti. Eile oli muide väga huvitavad andmed vaesuse piiri kohta. Jõgeval on 38 protsenti inimestest allpool vaesuspiiri. Need olid muide, see oli mudi sünge statistika. Jah, et väga mõtlema, mida me kui sa räägid siin, et, et noh, et et noh, et mida see inimene nüüd siis saab, aga kui talt võetakse ärase lootustki, et mingisugune võrdsus, võrd senisest suurem võrdsus võiks kunagi tekkida, no mis, mis siis annab, tähendab, kõik 10 aastat on näidanud maakondadevahelise ebavõrdsuse suurendamist, andke andeks seda, kus olin ja see on jälle paratama, et ma tahan öelda, et protsesside juured on kuskil mujal ja need protsessid on teatud määral jah, pöördumatut, panga piir Tallinna pumpamisel, teistest regioonidest. Ja siis me oleme ühel päeval nagu Sierra Leone või Libeeria. Kui see asi niimoodi edasi läheb ja siis on ka paratamatu protsessi, hakkame teineteist nottima, tervishoiujuhid ütlevad, et see on haiglate ant garage piirdu, siis sorry, siis ma valin teise riigi elukohaks ühesõnaga väga kosutav ja huvitav väitlus oli ta, kui te näete, on Me täitsime täiesti ühiskondliku leppe projekti ehk siis selle preambulas on öeldud arutelu, arutelufoorum, diskussioon, no nad kolmekesi. Me kirjutasime tegelikult sellele leppele alla ja ei, seda, seda mitte. Ja ma ei näe ka tõepoolest põhjust arvata, et sellega midagi on lõppenud, iseasi, kas sellel midagi järgneb. Aga veel viimastel minutitel tahaks siiski natukene rääkida ka sellest kas Eesti on praegu sõjas või ei ole. Sisuliselt on, ütle no ei. Veereta absoluutselt. Et Eesti on Ameerika Ühendriikide liitlane sõjas Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini pooldajatele? Jah, Me oleme, sõdib riik. Võib-olla peaks erakorralise seisukorra kehtestama ja Leemetama käike juttude ühiskondlikust leppest. Ei miks sõda käib? Sõda, sõda käib meie piiridest kaugel? Veel ei ohusta sel, kas, kas Ameerika Ühendriigid Vietnami kampaanial olid sõjas? Olid küll, eks ole? Eks eestlaste osakaal on, seal on ka internatsionaalne abi. Iraagi rahva palvel saatis Eesti oma piiratud väekontingendi Iraaki. Mulle mulle ausalt öeldes Mulle ei meeldi need jutud, et kui Eesti sõdurid on vastavalt Eesti poliitilisele otsusele Iraagis Liitlaste poolel. Ehk siis Saddam Husseini režiimi vastu, et siis, kui, kui mõni sõdur peaks kriimustama saama, et siis on ikkagi kohutav asi. Poliitiline otsus on olnud, et vabatahtlikud palgasõdurid Eestist saadetakse Iraaki. Need mehed on sõjas iga rünnak, mis tehakse ameeriklaste või nende vastu. Iga rünnak keeles, mis, mis tehakse Eesti üksuse vastu ei ole suunatud mitte-eestlaste vastuvõtud juba siin viimastel päevadel läbi teinud, et et kas rünnati spetsiaalselt Eesti üksust või, või mida iganes. Käib sõda. Ja sõjas on kaks osapoolt tavaliselt võimalik, et ka rohkem. Saddam Husseini režiimi pooldajad ründasid liitlasvägesid, kelle hulgas on eesti sõdurit, nad on sõjas ja kui midagi juhtub, siis see on sõda. Sõjas ikka juhtub, aga me ei saa. Ei saa läheneda sellele niimoodi, et meie poisid on seal, aga, aga nendega ei tohi midagi juhtuda. Sel juhul tuleb teha poliitiline otsus ja nad sealt ära tuua. No nendega on nüüd juba juhtunud. Ma mäletan, et kui see üksus saadeti sinna, siis ka meie siin laua taga rääkisime sellest, et aga mis siis kui tuleb mingi niisugune kurb negatiivne teada, et kas see muudab kuidagi meie suhtumist sellesse konflikti. Ei muuda, ega see, ma kordan veel kord, et. Kas see on ainult nende palgasõdurite enda tegime, esindavad nad siiski kuidagi Eestit. Seal ei loomulikult väsinud Eestit, see on poliitiline otsus saata olla liitlane Ameerika Ühendriikide liitlane, tõsi küll, väikeste arvu sõduritega, aga ka riik on mõõtmatult väiksem. Küsimus võib tekkida siis, kui, kui kui sõjaväeõppustel hukkub üksus siis tekivad loomulikult küsimus, et kuidas on võimalik. Kui kui sõjas, kuhu on Eesti otsustanud saata oma sõdurit juhtub midagi sõduriga, siis siis ei saa tekkida taolist küsimust, et kuidas on võimalik sõjas paratamatult juhtub kõik. Eesti riigi poliitiline otsus on, kas nad sinna jätta või nad sealt välja tuua. Ameeriklased on juba kaotanud 100 sõdurit pärast nalja kuulutatud. Britid vist 40. See laamika täiesti reaalsus, sõda käib, seda ei suudagi sissisõda küll, aga ikkagi. Nii et see on ka mingil määral valitsuse otsustada, aga aga ma tuletan meelde, et ega sellest vist enne valimisi nagu ei räägitud. Jah, ma tuletan teile meelde seda, mida te kõik teate. Kui me järgmisel aastal oleme täie üks NATO liikmed, siis on meile kohustuslik selle lepingu Järgi osaleda kõigis relvastatud konfliktides, mis on suunatud ühe või teise NATO liikmesriigi vastu, nii et nii et selles mõttes me oleme selle poliitilise otsuse justkui nagu teinud. Seda punkti annab tegelikult muutunud maailmas tõlgendada natuke laiemini kui lihtsalt otsest rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu, ehk siis tegelikult terrorirünnak Ameerika Ühendriikide vastu 11. septembril võiks tähendada seda, et kõik NATO ülejäänud liikmesriigid asuvad Ameerika Ühendriikide kaitsele ehk siis võitlusesse terrorismi vastu. Tegelikult põhjendatakse Iraagi sõda võitlusega terrorismi vastu, ehk siis tegelikult NATOsse kuuluv Eesti peaks seal niikuinii oma sõduritega kohal olema. Ka nii võib seda punkti tõuge. Nojah, siin tuleb kahte asja eristada, ma saan aru sellest emotsionaalsest isiklikust tasandist, mis tähendab nendele inimestele ja lähedastele, kelle noh, kes seal on, eks ole, nende pojad või vennad või ma ei tea, kes kallimat seal on ja teine asi on jah, see riiklik tasandi otsustustasand paljudel juhtudel noh loomulikult inimlikult on kole, kurku saadakse kas haavata või juhtub veelgi midagi hullemat. Ma ei räägi siin anud eestlastest mujal, räägin ameeriklastest hiinlastest ükstapuha, teine asi on riiklik kohustus ja kui Eesti on selle võtnud, siis tuleb seda ka sellisena vaadata. Ma kordan siin seda Ants Laaneotsa sõnu, mida ta Postimehele ütles, et, et meil on seal teinekord kombeks seda, et vaatame kui filmi, et tohutud madinat toimuvad ja kõik saavad surmas lõpeb film äraga, meie poisid jäävad ellu. Et me peame ikkagi vaatama seda reaalselt seal just nimelt sõdamis sõjas ühte juhtub alati kõik eks ole, ja me peame selleks ka valmis olema. Kas Eestile on kasulik see, et Saddam Husseini toetajad uuesti pääseks võimule? Iraagis. Et kasulik Saddam Husseini toetajad ei pääseks, ei pääseks võimule muidugi jama rull. Ma arvan, et siin on Eesti ja ka siin on kogu maailmale Et Eesti on nagu osake maailmast ja ma arvan, et nii hämmastav, kui see ka ei tundu, on Eestile oluline ka see, et puutud ja Tuutsid ei tapaks teineteist kusagilAafrika sügavustes. Ka see on meeleolud. Noh, see on väga tore tõdemus, millega ma tahaksingi lõpetada, et tihtilugu on paraku eesti rahval just sellest puudu jäänud, et näha maailma suuri protsesse, oma osalust selles täna olid stuudios Maywerman Postimees, Ainar Ruussaar, Eesti televisioonijaamast, Ummelas ja nädala pärast kohtume taas veidi teistsuguses seltskonnas kuulmiseni ja ilusat nädalavahetust ning vaatame, mida toob esmaspäev.