Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, teisest juunist. Stuudios on Kai Vare. Ene Ergma lahkub Isamaa ja Res Publica Liidust, sest erakond on kaotanud. No riik on valmis aitama Narva Aleksandri kirikut välja osta. Kunstiakadeemia tudengid on üllatunud, et Priit Pärna ei valitud enam animatsiooniosakonna juhatajaks. Rektor Mart Kalm lootis Pärnu valmis siiski tudengeid edasi õpetama aga Pärn lükkas selle ettepaneku tagasi. Liigirohke Laelatu puisniidukaitseala laiendatakse aga vastu tulles kohalike elanike palvele mitte nii palju, kui esialgu plaaniti. Saksamaa parlament võttis vastu resolutsiooni, millega kuulutati Ottomani impeeriumi toime pandud poolteise miljoniga. Armeenlaste tapmine genotsiidis. Türgi sellega nõus ei ole ning kutsus oma saadiku suursaadiku Berliinist tagasi. Vaatlejate sõnul on aga kahe riigi suhted niivõrd tihedad, et nende järsku halvenemist ilmselt karta. Jule setojuhilt saab nüüd järele vaadata ka veebis. Täna esitleti seto keele pisemat leksikoni, mõne aja pärast valmib ka suurem sõnaraamat. 2300 põhikooliealist last tutvusid täna enam kui 30 piimafarmiga, et oma silmaga näha, kuidas loomade eest hoolitsetakse ja kuidas piim poodi jõuab. Spordist jalgrattur Rein Taaramäe sel aastal Prantsusmaa velotuuril osaleda ei soovi ning keskendub selle asemel olümpiamängudeks ja Hispaania velotuuriks valmistumiseks. Ilm läheb homme pärastlõunal vihmale, öösel on sooja 10 kuni 16, päeval 22 kuni 27, rannikul kohati 17 kraadi. Ene Ergma teatas, et lahkub Isamaa ja Res Publica Liidust, kuna erakond on kaotanud oma näo ja unustanud oma põhivalijad. Erakonna esimees Margus Tsahkna jäi Ergma seisukohta kommenteerides napisõnaliseks. Madis Hindre jätkab. Ene Ergma artus toonase Res Publica liikmeks 2002. aastal. Järgmisel aastal valiti ta riigikokku ning suurema osa ajast kuni 2014. aastani oli ta Riigikogus. Eile andis Ene Ergma Isamaa ja Res Publica Liidu juhatusele üle avalduse erakonnast lahkumiseks. Lahkumise peamise põhjusena tõi Ergma välja, et erakond on kaotanud oma näo ning muutunud liialt populistlikuks. See Isamaa ja Res Publica liit tuletab meil meelde suut kreemikooki, mis on kauaks jäänud päikese kätte. Ta on küll maitsev, aga tal pole nägu ega tegu näo määravad ära või juhtpoliitikud see ongi, ma ei suuda enam aru saada, kes me oleme, kus me oleme Kuu aega püüdnud olla hariduserakond, praegu sellest üldse ei räägita. Me oleme maha jätnud selle, et no mis me olime, kaitse ja teine asi on see Erakond peab tegelema oma põhivalijatega, ta peab neid hoidma, aga mitte olema niimoodi nagu hullumeelselt silmad laiali, et äkki me saame veel kedagi endale peree peale. Vaadake, niisugust erakonda ei usaldata. Ühtlasi häirib Ene Ergma IRL-is liialt väikese grupi kätte koondunud otsustamismehhanism. Ta toob näiteks selle, mil moel otsustas IRL presidendikandidaadina toetada Allar Jõksi. Eelmine laupäev olin ma IRL-i täiskogu koosolekul ja siis Tsahkna tuleb ja kutsub meid kõiki IRL-i presidendikandidaatide arutelule. No väga kena, tore asi, ja esmaspäeval tuleb juba välja, et arutleda või midagi, see näitab seda, kuidas suhtutakse inimestesse, ei ole mingi otsuse vastu võtnud, minul tuleb kohe silme ette ja muide, ma võin teile öelda võib-olla karme sõnu, kuid mul on tunne, et väga paljudel nendel Nendel inimestel on ettekujutus elust ikkagi sama, nagu oli nõukogude ajal otsustab ikkagi valitsus või partei ja teised keski tõstavad kätt, et noh, tore on. Seda, et tänases Isamaa ja Res Publica liidus võiks olla suundumusi, mis viiks erakonna Parema juhtimiseni ning laiema erakonnasisese aruteluni, Ergma ei usu. Politoloog Rein Toomla usub, et tänapäeva poliitikas on erakondade soov nii-öelda kõigile meeldida paratamatu vähemalt nende puhul, kes soovivad valimisi võita. Jah, kindlasti iga erakond on huvitatud sellest, tema toetajaskond oleks võrdlemisi lai, noh, ja siis pidevalt laiali läks, et kui erakonnale ütelda, et piir ainult seal mingisuguse kitsa ühiskonnakihiga siis ühelegi erakonnale tegelikult ei meeldi, sellepärast et siis ta jää, ehkki parimal juhul selliseks noorema kui vaatajat veel kolmandaks partneriks võimalikus valitsuskoalitsioonis ja nii ta ei mõtlegi sellest, et saavutada absoluutset võitu ja hakata ise valitsust kokku panema. Samas avaldas Toomla lootust, et tänu Ene Ergma väljaöeldule tekib IRL-is ka laiem arutelu just erakonna fookuse ja sisedemokraatia üle. Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Margus Tsahkna reaktsioon küll kuigi pikka arutelu ei ennusta, pigem Tsahkna Ergma lahkumist ja seisukohavõttu kommenteerides napisõnaliseks. Mõtlen sellele kui väga pikaaegsele kaasvõitlejale, keda ka mina olen korduvalt toetanud, et ta saaks teha riigikogu esimehe tööd, et on hea, et on olnud poliitikas, aga tundub, et poliitikast lahkumine on võib-olla palju raskem, kui inimene oskaks ette kujutada. See ongi minu poolt kõik. Valitsus arutas täna kabineti istungil Narva Aleksandri kiriku omandamist riigile. Uku Toom jätkab. Valitsus on juba varem kinnitanud, et osaleb Aleksandri kirikuga seotud probleemide lahendamisel. Täna jõuti kabinetis sisuliselt otsusele ja peaminister Taavi Rõivase kinnitusel läheb see otsus järgmisel nädalal valitsuse istungile. Me ei pea võimalikuks, et see kirik läheb kuidagi juhuslikku kasutusse, tegemist on olulise sümbolväärtusega hoonega. Sellele kirikule on tulevikus võimalik näha ette alternatiivseid kasutusi selliselt, et ta jääks avalikku kasutusse. Mida täpsemalt, eks seda näitab aeg, arutame ka seda, et kas saab jätkata tegevust kirikuna, nii et kõik need variandid on praegu veel laual. Ja siseminister Hanno Pevkur Evangeelne luterlik kirik on lubanud, et nemad 50 protsenti sellest väljaostu summast tasuvad. Täna me saime põhimõttelisele kokkuleppele rahandusministri ja teiste valitsuse liikmetega, et ka riik omapoolse kohustuse kanda. Ja eks nüüd on vaja siis detailides võlausaldajatega pankrotitoimkonna ka kokku leppida selles, et kuidas ja mismoodi edasi minnakse. Nii et läheme edasi selle teadmisega, et kirik päästetakse pankrotivarast. Kui suurest summast siis jutt käib? Me oleme jõudnud võlausaldajatega põhimõttelisele kokkuleppele, et summa, mille eest me kiriku pankrotivarast päästame, on kolm, 75000, aga see ei ole ainult kirikuhoone, mis see tähendab ka tegelikult kalmistuid kalmistute osas on eelkukule olemas Vaivara vallaga, et Vaivara vald võtab kalmistuid oma hooldamisele ja selle kirikuhoonele lisaks siis ka hulk vallasvara, noh, alates orelist, mis on Aleksandri kirikus kuni väiksemate objektideni, seal mõned peekrid, karikad ehk see, mis on loomulikult kiriku osa, muuhulgas ka see, mis on kultuurimälestis, nii et ka vallasvara on selle kokkuleppe sisu. Siseminister rõhutab, et tegu on ühekordse otsusega. Arvestades Narva eripära, arvestades Aleksandri suurkiriku ajalugu ja kui oluline objekt, see tegelikult ka Eesti riigile Narvas on, nii et siit ei peaks välja lugema seda, et iga kirik, mis võiks minna pankrotti ja seda läheb eesti riik ostma, et ei, see oli selgelt ühekordne otsus ja siin eesmärk on ikkagi see, et nii suursugune, et see oleks tegelikult avalikus kasutuses ka tulevikus. Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm kohtus täna animatsiooni tudengitega. Tudengid ootasid selgitusi, sest ülikooli nõukogu ei valinud hiljuti Priit Pärna tagasi animatsiooniosakonna juhatajaks ja professoriks jätkab Janek Salme. Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul on loomulik, et tudengid ootavad direktorilt lähemat teavet. Sääst ühe õppejõu mittevalituks osutumise on suhteliselt ebatavaline. Kunstiakadeemia nõukogu hiljuti seal koosolekul hääletas nõukogu 21-st liikmest Priit Pärna ametis jätkamise poolt vaid viis. Pärna ametiaeg professorina lõpeb augustis. Osakonna uus juhataja on kavas leida uue õppeaasta alguseks. Animatsiooni tudeng, ühel Hälvin ütlased tudengid ootavad direktorilt selgitusi, sest paljud asjad on jäänud segaseks. Mina võin ütelda, et tudengid on väga-väga rahulolematud sellepärast et esiteks lõhuti ära see stabiilsus, mis meil on olnud. Et me oleme ei teadnud, kes on meie õppejõud ja mida nad meile pakuvad ning mitte keegi ei tea täpselt, mis saab edasi, kuid meieni on juba jõudnud kuuldused, et peetakse läbirääkimisi uue kandidaadiga. Me oleme kuulnud, et selleks on Priit Tender. Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles, et ülikooli eesmärk on tagada üliõpilastele järjepidev õppe, avaldas lootust, et Pärn nõustub pakkumisega jätkata õpetamist osalise koormusega. Need, kes on juba aasta temal õppinud, et minu meelest on mõistlik, et nemad saavad oma magistratuuri teise aastalõputööni võib täna ka ära lõpetada, et kool kindlasti leiab võimaluse, kuidas võit saaks jätkata selle osalise koormusega. Professor Priit Pärn ütles, et kindlasti ta rektori ettepanekuga ei nõustu töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumine oleks tema arvates tulutu. Kas on aga siiski mingi võimalus kokkuleppeks? See sõltub kõik kunstiakadeemia juhtkonnast, tähendab mina oleks nõus Jakama, kui dotsent Andres Tali astub tagasi tunnistuses oma ebaeetilist käitumist ei ja meid, kas siis määratakse, ennustatakse, kuidas Hibiinides toimib. Et ma olen professori osakonna juht. Mina saan koostada meeskonnaga, kes selles osakonnas õpetavad. Saksamaa parlamendis võeti täna vastu resolutsioon, millega kuulutati Ottomani impeeriumi toime pandud poolteise miljoni armeenlaste tapmine genotsiiliks. Kristi Sobak võtab kokku järgnenud reaktsioonid ja on öelnud, et 1915. aastal tapetud armeenlaste arv oli palju väiksem kui poolteist miljonit ning pole nõus, et seda saab nimetada genotsiidiks. Türgi peaminister pinaleeldi RIM on juba kutsunud Türgi suursaadiku Berliinist tagasi, et temaga konsulteerida. Türgi valitsuspartei esindaja teatas kohe pärast hääletust, et resolutsiooni heaks kiitmine kahjustab tõsiselt Saksa-Türgi suhteid ja sama kinnitas president Recep Tayyip Erdoğan. Türgi ajakirjanik ja poliitikaanalüütik tsendis Actar ei usu, et resolutsioon kahe riigi suhteid siiski sügavamalt mõjutaks. Türgi ja Saksamaa suhted on kõikides valdkondades väga laiapõhjalised ja hõlmavad ka majandust ning poliitikat. Sellepärast ei usu ma, et järgneks mingisugune boikott. Kõige tundlikumad teemad on praegu viisavabaduse rändekokkulepe. Kõik mõtlevad ka sellele, resolutsioonile on neile mõju, aga mina seda ei usu, ütles ajakirjanik. Ka Saksa kantsler Angela Merkel toonitas, et Türgit ja Saksamaad seovad tihedad suhted tund ohvemann. Udo südame. Ja isegi kui meil on erimeelsusi mõnes üksikus küsimuses, siis meie suhete ulatus meie sõprus. Meie strateegiline side on suurepärane, alustades kaitseküsimustest ja ka mitmed teised teemad ning loomulikult kolm miljonit Türgi kodanikku, kes elavad Saksamaal, ütles Merkel saksa kantsleriga. Ühisel pressikonverentsil esinenud NATO peasekretär Jens Stoltenberg avaldas lootust, et Türgi Armeenia suhted normaliseeruvad võimalikult ruttu. Türgi on NATO liitlane, Armeenia on alliansi hinnatud partner. See tähendab, et saksa Parlamendis täna aset leidnud hääletus on küsimus, mis ei ole mingil moel NATOga seotud, rõhutas Stoltenberg Istanbuli elanik, osman kuller John, Narvas aga saksa resolutsioonist niimoodi. Siis on maru keeruliseks siis kui nad esitavad sulle väljakutse, tuleb samaga vastata. Kui vaadata, mida tegi Hitler Saksamaal, siis meie tegusid ei anna sellega võrreldagi. Aga muidugi võrrelda saaks, kui oleksime toime pannud genotsiidi, mida me ei teinud, leidis Istanbuli elanik. Kas Euroopa Liit peaks kaitsma vähemusrahvuste õigusi ja kas nende esindajate tuleb tipp-poliitikasse, on Eestis teretulnud või mitte nagu toom jätkab sel teemal? Vähemusrahvuste võrdõiguslikkuse teema on üks neid teemasid, mis ikka ja jälle üles kerkivad. Täna arutati mitme Europarlamendi saadiku osavõtul Tallinna Ülikoolis Euroopa Liidu osa rahvusvähemuste kaitsel ja leiti, et ega see roll ei saa eriti suur olla. Tallinna Ülikooli professor Ivar Raig ütleb, et Euroopa Liit on ikka eelkõige majandusühendus. Igal riigil on need õigus ja inimõiguste amise teemad erinevalt lahendatud vastavalt nende ajaloole, siin ühtlustada üle Euroopa Liidu neid sotsiaalõigusi ta on peaaegu et võimatu, sest see on nende rahvusriikide suveräänsuse küsimus. Läti poliitik, kand Reimo mõõk in või passi järgi Andrei sma Mikins toob näite erinevuste kohta siitsamast. Teie mittekodanikud omavad õigust kohalikel valimistel hääletada Lätis, vaatame me seda 20 aastat kadedusega ja vastupidi, Lätis saavad mittekodanikud luua poliitilisi parteisid. Eestis neil seda õigust ei ole, nii et siin on nagu keskmise temperatuuri näitamisega haiglas. Mingit ühist joont on raske välja tuua. Aga kui Euroopa liit tegeleb inimõigustega Hondurases, Venezuelas, võiks ta muidugi rohkem tegeleda ka oma siseasjadega. Sotsiaaldemokraadid on rahvusvähemuste võimaluste teemal ikka sõna võtnud. Riigikogu fraktsiooni juht Andres Anvelt ütleb, et ega selles vallas mingeid positiivseid tendents ei ole. Aga eestlaste esiletõstmise kohta arvab ta nii. See ei ole üldse õige lähenemine, et me teame, et tegelikult meil nõukogude ajal oli viimane kord, kus kirjutati passi natuke naljakas, nagu öeldakse, tänapäeval seda ei kirjutata. Ja minu jaoks üldse see madal vaidlused, mis vahe on selles mis nime kannab inimene, mis keelt ta isegi räägib kodus kui me räägime avalikus teenistuses, konkreetsed nõuded, aga teine asi on ka see, et milline tema mees ja edasi ma ei näe mitte mingisugust vahet. Kui keskkonnaamet oli aasta algul välja plaaniga laiendada Hanilas asuvat puhtu Laelatu looduskaitseala ja karmistada kaitse korda, kartsid kohalikud, et see tõmbab kriipsu peale sealsele kalandusele. Pärast täiendavat analüüsi otsustas keskkonnaamet kaluritega kompromissile jõuda. Juhan Hepner annab teada. Virtsust lõunasse jääva puht Laelatu looduskaitseala territoorium on praegu üle 2700 hektari suurune. Keskkonnaameti plaani järgi laieneb see tulevikus ligi 300 hektari võrra. Laiendamist põhjendatakse sellega, et puhtu Laelatu on rahvusvahelise tähtsusega märgala, jätkab keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman. Mann tegemist on väga liigirikka puisniidu ka ja tänu sellele, et siin puisniit on liigirikas. Me võime öelda ka, et kogu selle ümbrus on väga liigirikas. Kohaliku rahva jaoks tegi aga muret, et kui praegu on rangemate piirangutega sihtkaitsevööndis 523 hektarit, siis selle aasta alguses avalikustatud plaani järgi pidi rangema korra alla minema üle 2900 hektari kaitseala tulevasest kogu pindalast. Kalapüük olnuks lubatud vaid harrastuspüügi vahenditega, mis jätnud hätta piirkonna kutselised kalurid. Kalur Jaan Kivisalu. See räme laht on selline varjuline koht, kuhu saab peaaegu et igasuguse ilmaga võrgud sisse panna ja välja võtta ja ka kala on siin rohkem kui mujal Virtsu ümbruses. Peale täiendavat analüüsi otsustaski Keskkonnaameti sihtkaitsevöönd laieneb 2900 hektari asemel 1400-le hektarile ja kalapüük on lubatud ka kutselistele kaluritele. Kaja Lotman. Seetõttu, et me analüüsisime, et siin ei ole niivõrd intensiivne kalapüük. Need kalapüügivahendid, mida siin madalates veekogudes kasutatakse, ei ole linnustikule niivõrd ohtlikud ja, ja seetõttu lubatasime kutseline püük kui ka veeala liikumine. Kui kaitse-eeskirja eelnõu varasem versioon tekitas pahameelt ka kohalikus omavalitsuses, siis nüüd on nii kalapüük kui teised olulisemad küsimused hanila abivallavanema Martin tee sõnul lahenduse leidnud. Sihtkaitsevööndi ulatus on tunduvalt väiksemaks läinud, valgustati piiranguvööndist kohe sihtkaitsevööndisse väga suur hulk maad panna, siis nüüd on tüki maad vähemaks jäänud, seda asja. Kaja Lotmani sõnul väheneski sihtkaitsevööndi plaanitav suurus eeskätt veealade arvelt. Puhtu Laelatu kaitseala uus eeskiri peaks eeldatavasti jõustuma järgmise aasta alguses. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Laelatu. 2300 põhikooliealist last tutvusite enam kui 30 piimafarmiga, et oma silmaga näha, kuidas loomade eest hoolitsetakse ja kuidas piim poodi jõuab. Olev Kenk käis koos Tarvastu Gümnaasiumi lastega Viljandi vallas parduse talus, kus ligi 150 pealist piimakarja ja 100 kolmekümnepealist noorkarja peavad heli ja Vladimir ma lõhkos perega. Vaid üksikud Tarvastu gümnaasiumi lapsed kirtsutasid lauda lõhnade peale, nina aga parduse talu. Pererahva kiituseks tuleb öelda, et kui laut on nii korras ja puhas, siis neid kardetud lõhnu seal peaaegu polegi. Tarvastu Gümnaasiumi kolmanda klassi õpilased Ralph Fairon, Lillian, Maria ja Kaspar rääkisid, et lehmi ja vasikaid on nad näinud vanavanemate juures või kodutalus. No mul vanaema juures on lehmal ja endal on koer ja kass. No mis sa arvad, kust piim siis tuleb poodi lahmadalt. Mida sa teada said, sellist, mida sa varem võib-olla ei olnud näinud või ei olnud? Ma ei tea, no näiteks seda, et näiteks need, kes hakkavad nagu poegima, pannakse eraldi nagu kõikide teiste mul üldse varem loomalaudas käinud. Ja olen küll loomalaudas, käin, mõni hääl on ka loomalaut, kui palju sa piima jood, oled sa suur piimasõber? Mitte väga suur, aga ikkagi miks lapsed peavad piima jooma, et luud ja kondid tugevamad? Muidugi said kõik lapsed ringkäigu lõpus proovida, kuidas 4,3 protsendilise rasvasisaldusega ainult tund aega tagasi lükatud piim maitseb. Kappardusel, kus peamiselt tegeletakse. Piima tootmisega pole praegu kerge kuid talu üks eeliseid on, et võõrast tööjõudu naadi vaja. Kõikide töödega saadakse hakkama viiekesi. Ametis on peremees Vladimir, perenaine Heli, peretütar Janne ning perepoeg Tiit ja tema kaasa Kaia. Ja kuna Janne on kõrgharitud zootehnik ja Tiit kõrgharitud agronoom, siis seda hirmu küll pole, et noored linna kipuks. Perepoeg Tiit ja perenaine Heli. Saame isaga kahekesi hakkama enamasti ja laudas sanalisakama, et robotid aitavad lehmi lüpsta ja head traktorid teevad hästi tööd ja nii ta läheb. Praegu piima tuldi, jooks väga keerulised ajad, kuidas reaalselt hakkama saada, kui palju te maksate oma tööle peale? No peab hakkama saama. Loodame, et, et see praegune madalseise kunagi ka lõpeb. Mis oli kõige Kummalisem asi, mida teie, kes täna küsiti esimese klassi poisile või lastel, oli natuke raske keeruline selgeks teha, kuidas aru saada, kas nüüd lehm, vasikas või pullvasikas. Aga Sainaka? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt. Täna esitleti setode laulu saatel seto keele esimest veebileksikoni, mis on esimene samm suurema sõnaraamatu koostamisel. Kärt Kelder. Zetode leeloaegsete olla alu traditsioon kuulub Unesco vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See demonstreerib kogu eesti murdeainulaadsust, mis seto suure sõnaraamatu ühe koostaja Setu Paul hagu sõnul ka põhjus, miks sõnastikku tehakse. Mina folksolistina olen endale selle selgeks teinud ja üritan teistelegi Eda selgeks teha, et võib-olla see ühe kahe sõna kaotamine ei tähendaks mitte midagi, aga seto leelo ja ei saa arendata, kui ei ei tea seto keelt, seda tuleb kuidagi niiviisi ja see on üks tõsine põhjus, mille pärast mina arvan, et keelt on vaja säilitada kõigi vahenditega, mille juurde loomulikult kuulub ka sõnana. Kui suure seto keele sõnaraamatuga läheb veel aega, siis täna esitletakse väiksemat seto veebisõnastiku, kuhu on koondatud vähemalt pool Kagu-Eesti lingvistilise rühma sõnavarast. Miks sa sellise leksikoni olemasolu oluline, selgitas sõnastiku koostaja hingekäsi. See on ikka kõigile, eelkõige nooremale põlvele setu lastele, sest nende käes on ju Setumaa tulevik, situ keel, nemad kujundavad selle keele, mida võib kuulda Setumaal aastate pärast. Ja kuidas hetkel seis on, et kas noored räägivad puhtalt setu keeles või seal on juba muutuseid näha? Muutused on kindlasti, muutused on eelkõige kirjakeelsed, sest palju on enam neid msetusid, kes mõtlevad setokeelselt, mina mõtleb ikka kirjakeelselt ja juba see kõne siis on nagu tõlgitud nagu kirjakeeles seto keelde. Hagu usub, et sõnaraamat aitab uma kiilt seto del säilitada. Hombeks huma moodu seto kiil ja vähe sellest, et ta oma muuda nagu selle sõnaraamatu tegemise man välja tule setomaal vähemasti kolm murret olema kokku, et siis ka mõneti erategelane. Maile Meius räägib meile nüüd ilmast. Lähipäevad toovad kaasa ilmamuutuse vihma võimalus suureneb ja õhutemperatuur langeb. Eeloleval ööl määrab Eesti ilm Havel, kitsas kõrgrõhuvöönd. Ilm on vähese pilvisusega ja sajuta. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval jõuab Grööni merelt Skandinaavia põhjatipu kohale aktiivne madalrõhkkond ning selle lohk läheneb koos niiskema jahedama õhuga Eestile. Reede päeval tuleb meil vahelduva pilvisusega ilm ja pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma, võib olla äikest. Puhub valdavalt lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa, õhtul põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 22 kuni 27, rannikul kohati 17 kraadi. Eesti metsades püsib endiselt suur tuleoht ja äärmiselt tuleohtlikud on Ida-Eesti metsad. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Jalgrattur Rein Taaramäe sel aastal Prantsusmaa velotuuril osaleda ei soovi ning keskendub selle asemel olümpiamängudeks Hispaania velotuuriks. Taaramäe sõnul pojada Katjuša selle aasta võistluse osas lõplikku vastust saanud, kuid on palunud ise tiimil Enn mitte koosseisu arvata. Selle asemel keskendub Taaramäe olümpiamängude grupisõiduks ja tahab sügisel teha kaasa Hispaania suurtuuri, kus ta viimati osales viis aastat tagasi. Toona võitis taga ühe etapi. Eesti meeste jalgpallikoondis langes maailma reitingus võrreldes eelmise kuuga ühe positsiooni võrra ja asub nüüd 94. real. Eesti on siiski jätkuvalt edukaim Balti riik, sest Läti ja Leedu 100 parema sekka ei pääsenud. Tabeli tipus Argentiina teine on parim Euroopa koondis Belgia võrkpallikoondise diagonaalründaja Oliver Venno le. Renee Teppanile on uueks aastaks klubid olemas. Veena mängimas Türgis Ankaras, kui sina pankas asemel liiga seitsmendas klubis Malyya pean koos. Koondise teine diagonaalründaja Renee Teppan jätkab Austrias Innsbrucki hiporoolis, millega aasta varem oli sõlminud üks pluss üks lepingu. Rahvusvahelise olümpiakomitee ROKi täitevkomitee otsustas veelgi tõsisemalt üle kontrollida 2008. aasta Pekingi ja 2012. aasta Londoni olümpia dopinguproovid. Järeltestimist laiendati kõikidele medalivõitjatele, vastused peaksid olema teada enne Rio de Janeiro mänge. Ühtlasi otsustati kahekordistada Rio olümpiaeelsete dopingukontrollide eelarvet ehk kulutada selleks pool miljonit USA dollarit. Jamaika meedia teatel avastati äsja pekingi mängude proovide järeltestimisel, et ühe nende medalivõitja dopinguproov on positiivne. Patustaja nime pole veel avalikustatud ja maika võitis Pekingi olümpial kuus kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Kõik need kergejõustikus. Medalivõitjatest on dopinguga varem probleeme olnud. Kahel sportlasel. Nelja korda 100 meetri teatejooksu kuldsesse nelikusse kuulunud Assafadoveril. Naiste 200 meetri sprindivõitjal Veronika käendalbraunil. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.