Siin Eesti Raadio Moskvas. See on rahvusvaheliste kohtumiste klubi. Asub festivali linna puusad tänavas. Sisenejad võtavad siin vastu ja juhatavad majas, et omapärased sildikesed riietehoiu poole liivadel ustel on kujutatud riide Varn kübaraga suitsetamistuba, värgid, tuhatoos, suitsuväe sigaretiga, siis einelaud vokaal, palun nuga, kahvel ja koosolekusaali meie praegust sõidusihti kõnepult. Piltide keelt tundsid juba vanad egiptlased kaasaeg, maailma noorte võitlus rahu ja oma õiguste eest. Praegunegi Moskva festival on loonud veel ühe keele, mida mõistavad kõigi maade noormehed ja neiud. See on sõpruse ja solidaarsuse keel. Selles keeles vaieldi täna täna hommikul festivali rahvusvaheliste kohtumiste klubis, siis, kui siia kogunesid Aafrika noored. Ammu enne, kui algasid kokkutuleku sõnavõtud. Öeldi, oleme sõbrad. Olemegi kaasvõitlejad rahu ja sõltumatuse eest. Musta mandri ühtsuse tähisena seisavad praegu presiidiumi laual kõrvuti. Naabrika liidu, Libeeria, Tuneesia ja Egiptuse lipud. Nimetus Geonius sümboolne ärkava mandri hommik. Presiidiumilaua taga on neegri nooruse ja araabia hõimude tõmmud esindajad ning ülemaailmse demokraatliku naisföderatsiooni sekretär Kristi Johanson. Kokkutuleku juhataja, Prantsusmaa noorsoo delegatsiooni esindaja andis esimesena sõna- Alzeeria Telegaadile selle Noorte esindajale, kes iga tund ka praegu, millal te kodus vastuvõtja juures istute võitlevad rasket võitlust sünnimaa sõltumatuse eest. See oli alles hiljuti, festivali avapäeval, kui ajakirjanduses avaldatud kümnekonna prantsuse võimude poolt surma mõistetud Alzeeria patriootide fotod. Alfiir asub praegu maailma sündmuste keskpunktis. Võimsa tehnikaga varustatud kuuetuhandelise armees seisab relvitu, kuid oma vabaduse eest võitlev rahvas. Ülesanne siin ei ole kritiseerida kolonialismi, kuna teie nägudelt võib lugeda tema julma olemuse mõistmist. Kuid siin sellel noorte kohtumisel. Me tahame avada teie ees meie rahvakultuuri olnud. Me ei taha alati asjadele vaadata nende kõige halvemast küljest on inimesi, kes näevad ainult halba. On inimesi, kes näevad ainult head. Meie ülesanne on näidata noortele siin, milline on üheksa miljonilise Alžeeria rahva olukord, kellest miljon 200000 ei oska lugeda, ei kirjutada. Me näeme, kuidas meie omal maal keel on surutud tahaplaanile ja me näeme iga päev, kuidas prantsuse kolonialism ülistab ja surub peale oma kultuuri. Harjunud juba selle keelega kinnitamine eile meid ei saa enam sõnadega surmata. Aafrika rahvad on praegu ärkamas. Meil on oma rahvuslik kultuur, oleme loonud aastatuhandete jooksul. Ja me oleme uhked, et oleme suutnud kogukolonisatsiooni aja kestel säilitada oma kultuuritavad ja kombed. Kutsume kogu maailma noorus tuleviku aliseeri, vabas sealsiiri, rahu kongressile. Nüüd sõime mikrofoni kokkutuleku puhkeruumi ja palusime koos ühe kolleegiga Praha raadiost. Titas. Palavaga selle juurde noormehe Nigeeriast osa endi omad taju akvaata. See on noormees, kelles juba esimesest pilgust tunneb ära Aafrika kuuma südamepoja. Teame ka seda, et ta praegu õpib mingis Londoni-lähedases ülikoolis ja nüüd palume ära akvaada. Lääne-Aafrikas, mis seal praegu Briti valduses võidu. Enne kui me sõitsime festivalile, öeldi meile, et see on kommunistlik püünis. Minu isiklikud muljed on siiani nii palju, kui ma olen kokku puutunud Nõukogude noortega. Et nad kõik soovivad töötada rahu ja sõpruse hüvanguks. Siin festivalil on koloniaalmaade noored leidnud võimaluse arutada ühiseid probleeme kuidas võidelda kolonialismi vastu ja saavutada paremat tulevikku ühiskonda koos. Ja kui meil probleem paljudes koloniaalmaades. Ma räägin eriti Nigeeriast. Oleks noorte tulevik selge, kui ainult kolonialism kaoks. Nigeeria noorus ei saa praegu lugeda kõiki raamatuid, sest valitsus keelab kirjanduse sisseveo mõnest maailmamaast. Nigeeria noorus ei saa ka praegu lugeda kõiki ajalehti. Sest neid valib briti võim. Meil Nigeerias ei ole organisatsioonide vabadust, paljud ametiühingutegelased, paljud haritlased on selle tegevuse eest vangis. Ja kes on õppinud väljaspool Lääne-Euroopa, et see jääb kodumaale tagasi tulles tööta Nigeeriast temale tööd ei leidu. Kuid üks on siiski selge. Nigeeria noorus, haritlased, töölised, kirjanikud. Kõik on veendunud, et kolonialism saab lüüa. Meie tahame Nigeeriast ehitada vaba maa, mida ei valitseks ükski võõras või. Koosoleku saalis on nüüd kõnetoolist stanganiika delegaat. Küllap mäletate aafrika kaardilt seda nime kandvat pikka kitsast järve ja sealse maa asubki ametlikult praegu Briti mandaatterritoorium ikka ja üks tema esindajaist kõneleb praegu. Ja et vahetada arvamusi ja öelda oma sõna nõukogude ja kogu maailma noortele alustab ta, on ka noorte esindaja. Meie mandaat ja koloniaalmaade noored, mis tähendab üht ja sedasama. Oleme täiesti eraldatud mitmesuguste tõketega ja seepärast oleme rõõmsad teiega kohtudes. Ärge pange pahaks, et kõnelen paljudele tundmatut araabia keelt kuid kuna õppisin Kairos, eelistan kõnelda inglise keele asemel vaba egiptuse, rahvakeeli. Te kõik teate, kui tähtis on rahu kõigile rahvastele ja eriti noortele. Me tahame rahu, et arendada oma rahvuslikku kultuuri ja võita kätte sõltumatus. Me soovime sõprust kõigiga, et jõuda järele neile, kellest me koloniaalkorra tõkete tõttu mõneski suhtes maha oleme jäänud. Me oleme rahu, sõpruse ja vabaduse poolt. Nii kõneleb noore Aafrika. Ja varsti kuuleb, näeb ja loeb seda kogu inimkond. Pidevalt sähvatavat kõigi maailmajagude fotograafide välklambid. Sulisevat kinokaamerad töötab seitse mikrofoni ja küllap viis korda nii palju täitesulepäid ajakirjanike taskuplokkide lehekülgedel. Kogu inimkonna eesrindlik enamus tunneb suurt huvi koloniaalmaade vabadusvõitluse vastu ja pole imeks panna, et ka siin Moskvas saadab musta aafrika poegi igal sammul. Mul märksa rohkem meie kolleege kui teisi delegatsioone. Praegu on meie mikrofoni ulatuses mees fessi kahe fotoaparaadi ja samasuguse märgiga rinnal nagu meilgi. Rahvusvaheline press, kino, raadio, ainult temal on selle all veel roheline kilbike sellele egiptuse valge poolkuu ja kolm valget viisnurkset tähte. See on egiptuse fotoreporter Hussein Ali Kairost. Millise ajalehe esil? Meie vestluskaaslane ütles, et usku muidugi talle väga meeldib. Oskavad väga ilus, ainult ilmunud, pisut tujukas kord on väga kuu Gordoni jahedavõitu, mitte nii nagu Egiptuses kirikusse lastel pidevalt päike paistab. Mida ta ütleks Aafrika maade noorte tänase kokkutuleku kohta ja üldse aafrika probleemi kohta. Meie arvamus on see, et me tahame rahu kõikjal. Ütleme vist aitäh kaugele sõbrale sealtmaalt meie kured sügisel vängivowerivad. Musta mandri noortele toob nõukogude noorte nimel tervitusi Moskva Riikliku Ülikooli teaduslik töötaja Juri Siidolf. Kallid sõbrad, mul on õnn tervitada teid Nõukogude noorte ja Moskva linna noorte nimel. Teid, kauge Aafrika saadikuid. Me kohtume esmakordselt, kuid tundub, et oleme ammused tuttavad ja vanad sõbrad. Seda ütleb meile meie süda. Nõukogude Liidu noorte nimel palun vastu võtta kõige palavam tervitus kõigile teie suurepärase päikeselise Aafrika rahvastele. Me mõistame teie unistusi, soove ja taotlusi. Ning kinnitame, et nõukogude noorte näol. On teil palju ustavaid sõpru. Lubage mul kõigile teile soovida edu töös. Ja lubage mul lõpetada sõnadega, mis vist ei vajagi enam tõlkimist.