Spekter tere, minu nimi on Kerttu Soans ja ma olen tänase peresaate autor. Teema, millele saatekülalistega keskendume, on traditsioonid nii perekonnas kui ka kultuurides inimeste ja rahvaste vahelises suhtlemises. Kõigepealt palun kuulajalt tähelepanu, et pisut selgitada, mida me oma tänases saates traditsioonide all käsitleme. Sõnaraamat ütleb, et traditsioon, see on pärimuspõlvest põlve edasiantu pärandatud komme, tavaajaline pidevus. Niisiis võib päris ise kokku leppida, kui pikk on see aeg, mis teeb millegi kordumisest traditsiooni. Kas näiteks kahel aastal, olgu kavatsetult või mittekavatsetult ühel ja samal päeval läbi viidud teatri külaskäik on juba traditsioon või mitte. Lepiksime kokku nii, et see on nende teatrikülastajate endi otsustada, kuidas nad seda nimetavad. Kas traditsiooniks, mis jätkub ja mida võib-olla jätkavad ka nende lapsed või kaheaastaseks traditsiooniks, mis on olnud ja hääbunud. Kas me võime näiteks traditsiooniks nimetada seda, et ühes peres süüakse igal hommikul kell kaheksa ka selles küsimuses teen ettepaneku vaadelda asja nii, et see perekond ise otsustab, kuidas seda kellaaega ja söömist nimetada. Ja kui keegi soovib, siis võib ta ju traditsiooniks nimetada ka seda, et nende peres süüakse hommikut traditsiooniliselt alati erineval ajal. Nii et jutt, mida peatselt kuulete lähtubki ühest perekonnast õigem oleks öelda ühest suguvõsast ja just selle suguvõsa traditsioonidest ehk nendest tegevustest, mida seal traditsioonidega nimetatakse. Saate teises pooles aga tulevad kõne alla aastatuhandete vanused traditsioonid, ehk siis traditsiooniliselt läbi viidud tseremooniad ja rituaalid. Tänases õnnepüüdja rubriigis kõneleme Vahur kellaga, tema amet dist teemeistriametist ja neist traditsioonilistest ettevõtmistest, mida teemajas läbi viiakse. Selle kõrval ja ehk olulisemgi on meie püüd läbi nende ettevõtmiste jõuda arusaamiseni, traditsioonide tervendavast jõust nii üksikinimesele kui perekonnale. Kuid kõneldes traditsioonide edasi viivast jõust juhimega pisut tähelepanu sellele, et mitte igasugune järjepidevus ei ole positiivne. On ka selliseid traditsioone, mida võiks nimetada pärssivaks ja ahistavaks ja millesse endasse on juba külvatud väljasuremise seeme. Kindlasti leiab kaasamõtlev kuulajaga enda elust nii edasiviivaid, abistavaid kui segavaid traditsioone. Ja selleks palungi nüüd tähelepanu, et esiteks sisse juhatada vestlus viie noore ja väga noore inimesega. Kuid enne seda jutuajamist kuulame Rein Rannapi ja Ott tarderi laulu ajasaapad. Selle esitavad Eesti raadio laululapsed. Mul on suur rõõm tutvustada üht osakest ühest Eestimaaperest, kus on peresisesed tugevad traditsioonid au sees olnud, ehk juba mitusada aastat võib isegi öelda. Ja kui ma ütlen pere, siis ma mõtlen praegu tavapärases mõttes rohkem isegi tervet suguvõsa. Sest just selline lugu on nende lastega, kes täna stuudios on. Nende emad on kaks õde ja üks isa, nende emade vend. Nii et Meie lapselapsed ja neid on kokku 11 ja kõik on tüdrukud. Stuudios on seda tüdrukute hiidseltskonda esindamas. Täna viis tütarlast. 21 aastane Triin, 15 aastane tuuri 13 aastane Anna, 11 aastane Saara ja kaheksa aastane marjaneti. Palun tutvustage ennast. Tere. Mina olen Triin ja mina õpin praegu Viljandi kultuurikolledžis tantsukunsti. Ja minu isa on siis Jaak Treiman. Järgmine on meil vanuse järjekorras, kui liikuda 15 aastane tuuri, tere, MINA OLEN tuuri, ela ja õpin vanalinna hariduskolleegiumi põhikoolis. Praegu viilite klaverit ja minu ema Mari Viik. 13 aastane Anna, palun. Tere, mina olen Anna ja õpin vanalinna hariduskolleegiumis ja minu ema Ann-Mari Viik. Edasi palun 11 aastane Saara, tere. Tere, mina olen saare appin vanalinna hariduskolleegiumi põhikoolis ja lisaks õpin veel muusikakoolis. Klaverit ja sinu ei vanane ja mina elan anne ja kõige väiksem täna on meil siin kaheksa aastane Marianetti. Tere, mu nimi on Maria-Netti ja ma õpin vanalinna hariduskolleegiumis ja lisaks veel muusikakoolis viiulit ja mu ema on kaan. Paraku on ka lugu nii, et ma tunnen teie vanemaid ja, ja ma olen alati imetlenud seda traditsioonide rohkust, mis on siis nii mari kui anne, kui jaagu peres olnud ja eriti on mind võlunud just see, et te teete koos kõike, mitte niimoodi, et ühe pere lapsed ainult vaid et need kolm peret saavad pidevalt igal võimalikul Ki tähtpäeval kokku ja võib-olla kõige erilisem või kõige silmatorkavam ja isegi televaatajale mõned aastad tagasi tuttav on olnud teie iga-aastane etendus, mille te siis omal ajal lõite oma ema sünnipäeva puhul, aga mis sai alguse hoopis ema mari pulmadest kes nüüd on nõus meenutama selle traditsiooni sündi? Sündi võib-olla ei mäletagi teegi tegelikult, sest et ei mäleta isegi, mis oli esimene etendus, sest me oleme teinud neid juba nii kaua neid etendusi ilmselt 15 aastat, kui mõelda, et kui kaua on mari abielus ja alguse said need. Ja sellest, et mari õde Anne on näitleja ja tema kursusekaaslased korraldasid siis anne õe pulmadeks ühe etenduse majal küünis ja sellest küünist kasvaski neljade teie koduteater. No mida need etendused endast kujutavad ja kuidas nad on nüüd arenenud juba selle 15 aasta jooksul. Tegelikult on need etendused ikkagi päris põhjalikud, sest et iga aasta nagu valmistatakse ette mingisugune etendus ja see ei ole lihtsalt sihukene tilulilu, vaid seal on siis ka omad kostüümid, muusika, lavakujundus, kõik on läbi mõeldud. Aga mis on olnud see kirjanduslik põhi, millel etendused siis püsti seisavad? Tuuri? Tavaliselt ta muinasjuttude põhjal etenduses aga kõige edukam vist on olnud Se Tuhkatriinu, mis meil oli siis neli aastat tagasi, et jah, et see, see oli täiesti läbimõeldud selle muusikanumbrid ja tantsunumbrid. Ja kunagi Me tegime ennem seda etendust, tegime reklaame ka veel. Mäletan. See Tuhkatriinu vist oligi Eesti Televisioonis ka, jah, aga kuidas on siis haaratud nendesse laulumängudesse väiksemad näiteks Saara ja Marianetti, mis on teie ülesanne? No tavaliselt nagu ütlevad ikka suuremad, et mida me peaksime nagu tegema, aga, aga siis, kui me oleme vanemaks saanud, siis me oleme nagu ise ka hakanud mõtlema, kuidas võiks olla. Et nagu, et kes me tahaksime olla nagu isehakanud nagu enda eest nagu. Rääkima kas muinasjutud, millel teie etendused põhinevad, kas te peate nendest täpselt kinni või ma kujutan ette, et te peate neid siiski pisut muutma, sest ega siis igas muinasjutus ei ole ruumi nii paljudele tütarlastele. Jah, vahel tuleb ka lisarullile, et ise mõtleme juurde mõnda naljakamaid kohti, et lahedam oleks ja siis kus Tseevlitele, iseendast ja põrukedel nagu tehtud hundinuialehtedest tera kammitud ja siis õmmeldud kuskile mütsi külge. Ja muusikanumbrid ja valgus ja Krimm kõik käib asja, jah, no kuna kõik oskavad mingit pilli tegelikult mängida, siis on alati ka kas klaver või süntesaator või noh, mingi pilliga on alati tehtud taustal muusika ja nüüd on asi arenenud sinnamaani, et juba valgustust on, oleme hakanud kasutama. Sest et sellel suvel oli meil tantsuetendus esimest korda, Triinu juhatusel oli siis see aasta suvi ja mis sisu sellel oli, nimi oli sellel putukate päev. Ja see oli siis etendas öösel pimedas oli valgustatud lavaga ja see oli väga tuli päris hästi välja ima Maryland sünnipäev augustikuus, seetõttu on see ka väga sobiv aeg-, parajalt teatraalsed, pimedad ööd ja samas ikkagi soe, kus neid nüüd läbi viitega sika maal Vigalas või nüüd olete kolinud Muhu saarele, kus need mari perekond, suviti elab ennekõike etendused, küünis, Vigalas puhas, aga nüüd see geen lagunes kokku. Et jäi ainult üks väiksem hoone järgi. Ja noh, viimase etenduse nöögime Muhus seal otsime sobiva mängupaiga, neid on tegelikult meil. Kuulge, kuna üks etendus aastas, siis tähendab see seda, et ettevalmistusperiood, see aeg järgmise etenduseni päris pikk, täpselt üks aasta. Kas kõik 12 kuud on täidetud mingi ära selle tüki ettevalmistusega või sünnib see niimoodi äkki vahetult enne sünnipäeva? Kunagi, kui me tegime päris palju põhjalikumalt, siis me kaks kuud valmistasime ette, rohkem küll mitte, aga nüüd sünnivad need etenduselt umbes ühe päevaga, tegelikult ütlevad ainult nooremad lapsed neid etendusi. Et siis nad ei valmista kauem ette. Mina arvan, et see asi ikkagi nagu areneb edasi, sellepärast et nooremad on niivõrd palju nooremad ja nad hakkavad iga aastaga nagu tegema neid etendusi üha põhjalikumalt. Ja ettevalmistusaeg on neil ka nagu noh, ikkagi läheb pikemaks ja huvitavamaks. Aga ma küsin nüüd noorematel, kes praegu siin on Saara ja Maria-Netti. Kas need etendused on teie jaoks? Aasta põhisündmus? Mulle meeldis. Tead, need etendused ja ma arvan, et minu jaoks minu jaoks mitte päris, aga ta on nagu üks väga huvitavamaid sündmusi aastas, aga, aga mitte päris kõige huvitavam, sest sest ühe korra nagu teete ära ja siis nagu nagu rohkem ei olegi, aga mälestus aint jääb. Mõned muud sündmused võib-olla kestavad natuke nagu kauem. Et mitte nagu 15 minutit või pool tundi, et nagu kood etenduse ära ja siis on nagu kõik. No millised on need teised traditsioonid, mis kestavad kauem ja, ja seetõttu võib-olla on pisut olulisemad Näiteks jõulud kindlasti, jõuludel on alati olnud viimased aastad ja üldse kogu aeg, nagu kõik koos ja jaanipäev on väga tähtis sündmus. Jaanipäev on sellepärast ka väga oluline, et vanaisa sünnipäev on jah, samal päeval kui jaanipäev. Et see on ka väga tähtis. Nüüd me oleme, viimastel aastatel on olnud Muhus iga aasta talgud ja talgutel oleme alati olnud nagu kõik koostavaliselt. Et seal korraldatakse ka igasuguseid asju, võistlusi ja lastele ja igasuguseid muid huvitavaid asju. Muidugi töötatakse ka. Jõulud on teil ka kindlasti omamoodi, eks igas perekonnas ole lisaks sellele, et on üleüldine jõulutraditsioon, on ka mingisugused oma kodutraditsioonid. Millised on niisugused, noh, eriti teie perekondade, suurt kolmest perekonnast koosnevat perekonda iseloomustavad traditsioonid, tavaliselt on iga jõulud nagu hommik, ärgatakse varem. Onu Jaak läheb kalale, siis meil on, päeval on kala püüdmise võistlus, et tavaliselt ja tehakse jääkarussell. Et seal saame nagu sõita ja siis on uisutamine kindlasti. Ja õhtul pannakse küünlad jääle tavaliselt hästi, tihti on tulnud jõuluvana mööda jääd meile või siis jätnud pakid jää peale. Kingitused, ykskord tuli lennukiga ka, see oli ükskord. Mis te arvate, kas need traditsioonid on loodud mingi mõttega või kasvavad nad välja elust enesest? Mina arvan, et nad kasvavad välja elust või nad ei ole neid nagu mõelnud, et nüüd see peaks saama traditsiooniks, vaid ikkagi ta on nagu jäänud niimoodi, mis on aasta aega olnud või siis tekkinud. Nii, et traditsioonid on väga loomulikud ja nendes endis on olemas seeme jätkuda ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Et kui hakata ikkagi vägisi midagi püüdma korrata, siis ei tarvitse sugugi õnnestuda. Aga mis te sellest arvate, kui ma ütlen teile nii, et jalgade pesemine ja hammaste pesemine õhtuti on ka üks traditsioon see hammaste pesemine, jalgade pesemine, see on ju maailmas kõigi traditsioon, aga meil on omal natuke teistsugused traditsioonid. See on küll traditsioon, aga seda ei peeta tähtsaks. Selles mõttes ei peeta tähtsaks, et see ei unune kunagi ära. Aga meie oma traditsioonid võivadki ära unustada, kuigi me oleme neid kõvasti hoidnud. See on natuke teistsugune. Hammastaja jalgade puhtalt see on nagu niisugune loomulik ja argipäevane tegevus, millest kinnipidamine võib-olla isegi pigem segav kui rõõmustav. Jah, ja tavaliselt ongi nii, et kui traditsiooni tavaliselt nagu mõned nagu enamus ikka, tahavad nagu teha, aga kui näiteks mõni ei taha näiteks hambaid v jalgu pesta, siis noh, siis siis see ei ole nagu enam traditsioon, kui nagu näiteks on traditsioon, et trikid pesevad näiteks õhtuti alguses ja üks grupp lihtsalt ütlevad, et ei pese siis see nagu ei ole enam nagu eriti selle grupi treid. Aktsioon ma tean, et teie perekonnas on võib-olla isegi pigem traditsioon pisut vastu töötada sellele igaõhtusele kohustuslikule pesemistseremooniale. Jah, vahest on kyll, natukene jah, mida annab teile see, et te teete neid asju koos, et see tulemus ei sõltu mitte ühest? Mul võib ju ka olla mingi traditsioon, millest ainult mina omaette kinni peal aga kui on tegemist ikkagi sellise ettevõtmisega, mida teeb praegu, on teil üheksa selliste tegemist suutliku last ja ütleme, tegelikult on 11, eks kaks on veel väga väikesed. Et mida see siis annab nendele inimestele lisaks sellele, et see on tore teha? Ma arvan, et kui me kõike oleks südamega selle asja juures, kui me koos teeme siis oleks täpselt sama, kui ta üksi midagi aga jagatud olema ikka suurem kui mingi rõõmu üksi tehtud asjast. Et siis see on lihtsalt, et kõik on südamega selle asja juures ja kõik mõtlevad kaasa ja et siis on ka pärast kellega muljeid jagada, mitte iseenda, et rääkida, et kui, kui tore see oli. Et siis on rõõmsam. Aga kuidas on kohustustega, kas kohustus jaguneb kõigi vahel või keegi vastutab nagu rohkem või vähem, eks ta jaguneb kõigi vahel, aga vahel on niimoodi, et ikkagi suuremad vastutavad ja teevad ära kohustused. Tihtipeale vanaema teeb hästi palju ära, tema nagu võtab hästi palju enda kanda selliseid argisemad asjad, näiteks vanaema, et kui me leidiks lähme tema juurde korve tegema litsedest, siis alati tema valmistab ette ja siis meie teeme ära ja meil on väga kiire, me lähme ära ja tema jääb sinna koristama. Teie ühine vanaema elab Vigalas ja, ja ma tean, et lisaks korvi punumise lõpetab ta teile ka kangastelgedel kudumist ja muid töid. Ja ma tean, et seal Vigalas on kõigi 11 tüdruku jaoks istutatud ka üks õunapuu. Ja see on nüüd küll niisugune äraütlemata ilus traditsioon ja ma arvan, et see ei ole mitte ainult teie perekonnas. Ja ma tean kindlasti, et mitte ainult e-press, sellepärast et ka minule istutati minu vennale istutati õunapuu. Aga, ja mida teeb teie vanaema nende õuntega iga sügis? Et vanaisa need istutas ja vanaisa on nüüdseks surnud ja siis vanaema iga kord me korjame need õunad ära ja vanaema sorteerib need ära ja paneb sildid külge, kelle õunad on ja saadad meile ära need, et talveks siia üldse igaüks oma õunapuu õuna. Me teeme sügisel mahla ka nendest. Hästi palju saab. Et ma arvan, see on ka üks traditsioon, et kõik tulevad ikkagi kokku, kes saadi, saavad ja siis koorem õunu siis peseme ära kõike, siis aidas paistsime mahla sellest. Meil on selline omaleiutatud masin mahlapress teie emadest yks ema mari ütles mulle niimoodi kunagi, et sugulased on kõige tähtsamad. Jah, meil on küll, ma arvan, hästi suur suguvõsa, kes ka hoiab hästi nagu kokku, kes käib hästi tihedalt läbiga oma kaugemate sugulastega. Ja on tõesti niimoodi, et sugulased on alati kõige tähtsamad. Ja mina arvan ka nii, kas vahel olete ka siiski kaasanud mõned oma sõbrannad mõnda üritusse või ei ole lubatud? Ma arvan, see on lubatud, aga tavaliselt, kui mul on pere või sugulastega mingi üritus, siis ma ise ei taha neid sinna kaasata. Et las see jääda siis meie pereürituseks nendega ma teen teises. Et meil on nagu see suur suguvõsa, siis teen seda, et vanaisa kes praegu surnud vanaisa Jaan, et tema ürites kogu aeg terve elu enda minu vanavanaisa seal absi ühele pildile ritta saada. Aga iga kord oli keegi puudu ja siis lõpuks avastati, et see rida saadi kokku alles siis, kui oli vanaisa matused ja alles siis tulid kõik kokku ja lõpuks saadi see pilt tehtud. Ja sellel pildil on veel rohkem lapsi kui nüüd teie põlvkonnas seal on 13 ja seal on 13 ja seal oli niimoodi, et igas peres oli üks nagu vend ekspoiss. Aga need on kõik tüdrukud, jah, nii et teie suguvõsa kõige rabavam traditsioon on see, et ilmale tuua ainult tüdrukuid. No mida te veele ise, kui te nüüd mõtlete nendele aastatele, mis on elatud, mida te veel tõstaksite esile kui selliste perekonda siduvat niisugust just sellist asja, mis teeb teine tee perekonna, teie koduõed, teie tädi ja onutütred eriti armsaks? No ma arvan, et meil on juba see maakodu Vigala, siis kus me saame kõik koos olla ja kus on hästi palju ruumi kõigile, et kõikidel ei ole nagu sellist kohta antud kus saab alati nagu olla, kui kõik tahavad alati minna ja minu meelest meil on ka väga eriti tubli vanaema, tänu kellele see koht siis püsib, et tema, seda maad seal harib ja tema hoolitseb selle eest, et ta üldse elab sealmaal, et ta võiks ka vabalt elada linnas, aga tänu temale, siis on need paljud traditsioonid ka püsima jäänud. Ma tean, et kõik oskate mõnd pilli, sellest oli pisut ka juba enne juttu. Ja pilli oskab ka see teie vanaema, keda te kogu aeg nii kenasti meenutate, ilmselt pillija, laulmisharjumus või traditsioon ongi temalt pärit. Anna tavaliselt meil oli õhtuti niimoodi, et kui enamus inimesi koos, et siis vanaema oskab mängida klaverit ja akordionit ja siis ta mängis mõnda pilli ja kõik lapsed laulsid tavaliselt tema ansambli laule. Vanaemal oli kunagi üks ansambel ja siis kui minu ema oli veel väike enda õe ja vennaga siis vana mao neil õhtuti mängis neid neid lugusid ja siis need lapsed laulsid neid ansambli lugusid. Riinu ojas hirmsasti see jutt naerma. Ja teistmoodi laulud. Nojah, need on natuke sellised toredad lood, vanemad laulud. Mina mäletan alati seda iga kord, jaaniõhtul oli, oli lõke, alati, kui kõik olid juba väsinud, et ei olnud enam nagu ei olnud enam, mängud olid kõik läbi ja siis alati vanaemad ei tee oma riidekapist, ei akordioni välja ja siis hakkas mängima. Seda ma mäletan õudsalt, alati ka kõik lapsed laulsid, ükskord oli, kui kõik olid hästi väsinud ja keegi jaksanud laulda, siis vana mängis meile une, laulis Me jäime siin magama. Meil on tavaliselt jaaniõhtul ka selline traditsioon, et kui kõik on väsinud ja kõik on juba tüdinenud sellest ja kõik asjad on tehtud, et siis neile tuleb sinna külla üks pikk mees mis on nagu kujutatud kahest inimesest üksteise kukile, siis ülemisel on mantel seljas ja siis oleks nagu pikk mees. Siis ta tuleb meile sinna külla. Jah, see on alati alati külaline, meil jaanipäev on pikk mees. See on nagu alati. Vahest on tulnud ka kaks, üks on nagu naine ja teine mees ja siis tantsivad alati vana mängib akordionit, siis need kaks pikka inimest seal tantsivad. Kas need on ka teie sugulased või on küla pealt tulnud? Hingesugulased meie ise, põhiliselt on, on üks, kes alati korraldab seal seda pikka meest. Kas kõik mees on sinu väljamõeldis või oli juba enne, siis on juba ammusest ajast juba kaugelt traditsioon, mida eriti mäleta nagu algust. Kas on midagi, mida te tahaksite veel, et see muutuks traditsiooniks, mõni mäng ettevõtta? Mine, põhimõtteliselt need talgud juba on traditsioon. Aga ma arvan, et nüüd, kui tädi sai sinna Vigalasse uue suure maja ehitati sinna, et siis ma arvan, et nüüd seal hakkavad ka talgud olema. Vabraega oli muus liikide juures need juba hakkavad Nüganen Värska talgud olema. See võiks küll muutuda traditsiooniks, aga võib-olla siis talvel, sest meil on liikide juures on suvel talgud. Ma usun, et sellest Nüganen ide majast selleni lööritsedalu. Et sealt tulevad ka väga palju traditsioone oma oma selliseid peretraditsioone üldse, suguvõsa traditsioone areneb sealt välja. Nüüd kuulaja, kui ei pannud enne tähele, siis kindlasti praegu. Et need lapsed, kes siin stuudios praegu istuvad, on pärit väga loomingulistest perekondadest. Aga see ainuüksi ei tähenda siiski midagi, sest on ka selliseid loomingulisi perekondi, kus traditsioon vähe. Nii et ma eeldan, et siiski kõigi olulisem on see põlvkondadevaheline kontakt ja teie pidev jutuliikumine vanaema juurde andis sellele kinnitust. Nii et peavad olema ikka vanemad ja kui on ka võimalik, siis vanavanemad, kes traditsioone aitavad toetada. See on väga tähtis, et on olemas. Paljudel ei ole selliseid vanavanemaid ja vanamees, kes peaksid väga kinni nendest, nagu me juba ütlesime, siis tänu vanaemale on suuresti traditsioonid säilinud. Ma usun, et paljudel on neid traditsioone, aga need on ära surnud, et neid ei ole hakatud niimoodi tegema. Ma ei mäleta, et meil on ka üks selline traditsioon, näiteks meil oli seal küüni juures iganes, oli selline põld suur, kus käidi tavaliselt traditsiooniliselt suvi D kartuleid võtmas kogu suguvõsaga. Ja lapsed olid väga pisikesed, vastastele anti kõprad kätte ja siis nad hakkasid seal kartuleid välja, kooki mäe, siis küdi, kartulid olid kottidesse pandud, tuli vanaisa või isa tulipunaseks ikka liiga Viisnedgartid ära. Et selline Tritsionali seda põldu enam ei ole, nüüd on vanaemal väiksem põld ja ta saab enam-vähem ise sellega hakkama. Et ei ole enam nii suurt vaja. Minu arvates pole väga mõtet traditsiooni väga edasi arendada siis kui, siis kui keegi ei viitsi või ei taha nagu seda traditsiooni näiteks, oletame, et keegi tahab Ohtimisele traditsiooni, aga keegi ei viitsi ja ei taha ja siis pole tegelikult mõtet, kui keegi ei taha. Kui me jätame siin hambapesemise jalgade pesemise välja, mis ei olegi selles mõttes traditsioon, nagu me tänases saates räägime, et üks inimesi ühendav traditsioon peab ikkagi põhinema vabatahtlikkusel, kas on olnud teil vahel nii, et mõni taha? On selliseid traditsioone, aga need nagu noh, lõpus ikkagi mõtlevad ümber, et ikka tahame, et ei hakka seda maha jätvat, sellise hea traditsioon. Minu arust on jõulud väga tore traditsioon, aga jõulude ajal on ainus asi, mis mulle väga ei meeldi, on see, et me käime kirikus. Ma sain aru, et see on nagu väga tähtis, et seda tegelikult peaks tegema, aga aga minu arust see on ainus asi, mis mulle jõulude juures ei meeldinud. Et olla. Isegi kus käib, öeldi, et, et ma saan aru, et ma arvan, et noh hiljem ma mõtlen, et küll oli tore traditsioon, aga noh praegu küll eriti ei istud. Võib-olla nii et see, mis ei meeldi, see tundub seda on lihtsalt hästi palju. Võib-olla jah. Tänan teid väga traditsioonidest oma suguvõsas rääkisid triintuuri Anna, Saara ja Maria-Netti. Ja kuna meil on olnud päris palju juttu sellest, et juba mitmes põlvkond teie suguvõsas tegeleb muusikaga ja kõik teie viis, kes praegu siin stuudiolaua taga istute siis meie vestluse lõpetuseks üks laul, mille on loonud tuuri siis. Suured tänud viiele tütarlapsele, kahe õe ja ühe venna lastele, kelle nimed on Triin tuuri, Anna Saara ja Marianetti. Tüdrukud rääkisid oma suguvõsa traditsioonidest, milles osaleb kolm põlvkonda ja millest mõned on olnud olemas juba enne nende sündi ja mõned jälle nende endi loodud kuulaja võib-olla sattus segadusse emade ja isade küsimuses, et kes täpselt, kelle laps on aga kaljukindlalt tuli välja, et nende kõigi vanaema on üks Aino reemann ja traditsioonide seisukohalt see kõige enam rõhutamist väärib. Et tegu on põlvkondade vahelise suhtlemise ja vabatahtliku reeglipärasusega. Ja nüüd siis õnnepüüdja rubriik ja Vahur Kell teema sama, vaid selle erinevusega, et need traditsioonid, mida Vahur Kell hakkab tutvustama on vanad isegi mitu 1000 aastat. Õnnet. Tere, Vahur, kell. Täna on meile selline hea võimalus, et saate teema ise pakkus välja idee, et võiksime rääkida teie ametist teemeistriametist sest teemeistriülesanne ongi ju. Traditsioone jätkata ja neid ilmselt ka mingil määral kaasajastada, kui seal on lubatud. Aga sellest olete muidugi õige inimene rääkima teise. Ma püüan seda teha nii, kuidas, kuidas ma siis oskan. Ja see on tõepoolest väga eriline. Ei ole ju Eestis ennem läbi kõlanud sellist ametit nagu teemeister. Ja praegu ma saan väga hästi aru, mida sa jumaldab minu praeguses elus. Ja Need kultuuritraditsioonid, kust tulevad sellised ametid, avaldavad minul igal juhul väga tõsist lugupidamist, tähendab nende kultuuride suhtes seda piiritut, tarkust, mida inimesed on osanud tänapäeva inimestele edasi tuua vaatamata üle elatud sõdadele ja kataclismidele on siiski säilinud need traditsioonid ja just see teadmine, mis on nende traditsioonide taga. Nii et istudes sisuliselt kullahunniku otsas, ma hea meelega jagan seda teistele. See ei ole materiaalne kuld, aga selle teadmisega, mida pakub see tegevus suhtlemine taimedega ja algelementidega, nagu ütleme, hiinlased, maailma käsitlevad, siis kõik see võib materialiseerunud, aga selles mendel leevi tabeli kullas. Nii et me ise rääkisime tasakaalu, sest tihti on nii, et kulda küll raha näol saab, inimene suudab koguda, aga seejuures kaotata midagi äärmiselt olulist, nii et rahulolu-eye Nüüd kuulajatele, kes võib olla, ei mäleta meil aasta alguses olnud esimest õnnepüüdja saadet, kus siis Vahur Kell ent pisut tutvustas. Olgu nii palju meenutatud, et teemeister ei tähenda mitte, et seda, kes teid parandab ega ka mitte, isegi seda, kes uut teed rajab, kuigi ülekantud tähenduses võib see ju ka nii olla. Vaid teemeister on inimene, kes viib läbi tseremoniaalses tee joomist. Ja nagu Vahur kellust ütles, siis algelementide abil. Nii et võib-olla olekski kõige parem, Vahur, kui te nüüd tutvustate teemajas, millised on need traditsioonid ja kust nad on siis pärite, millega teie seal just tegelete? Ja Aia tänavas asub kultuuritraditsioonide keskus terve maailm kus tutvustatakse erinevaid kultuure ja eriti hästi, oleme me siis kodus hiina teekultuuriga. Ja tasapisi viime ennast kurssi ka Lõuna-Ameerika mate joomiskultuuriga, mis puudutab juba otseselt indiaanlasi. Kas te oskate öelda ka, kui kaugele minevikku nende traditsioonide sünd võiks ulatuda? Hiinlaste puhul on meieni jõudnud selline number nagu 5800 aastat, nii ütlevad hiinlased ise. Siin teadlased, kindlasti ma olen lugenud, et 1000 aastat võtavad sealt maha, et on tõestatud 4800. Nii kaua siis tuntakse tee taime või nii kaua on juba osatud ka teda sellisel austavalt tseremoniaalses moel kasutada. No kes teab nii ammuseid aegu tagasi? Vaevalt vaevalt need säilinud. Aga läbi läbi nende aegade on see rahvas õppinud austama seda taime teda aretada sedasi, leides uusi uusi lähenemisviise ja muud, kes tegelikult selle taime täiesti ravivahendiks väga erinevad. Teel eluetappidel kasutatavaks eliksiiri valmistades on piiritu teadmine tegelikult, mis Euroopasse tegelikult ei olegi veel jõudnud. No minul on olnud ka võimalike teie teetseremooniatel viibida ja need kuulajale ma natukene kirjeldan, esiteks teemeister, kas siis Vahur Kell või teemajas on ka mõned teised mehed, kes seda ametit peavad, on riietatud hiina siidist kostüümi, mis on väga juba võluv ja pisut nagu teatraalne, aga juhatab sisse naguniisuguse ääretult pidulikku meeleolu ja siis ühes ruumis, mis on teistest ruumidest eraldatud, on siis teelaud. Selle peal on tseremoonias kasutatavad esemed, millega peamiselt manipuleerib siis teemeister ja väiksed teetassid ja aroomitassid ja ja siis visiia tulijja ja nii siis toimub see eliksiiri valmimine teemeistri ja külaliste juuresolekul, nii et teie juhite ja meie külalised aitame kaasa. Ja tõepoolest, ma võin ise ütelda, et seda teed võib seal juua kolm või enamgi tundi ja kui ta väga hästi õnnestub, kui need inimesed seal grupis, kes seda läbi viivad või õigemini selles osalevad, kui nad väga hästi sobivad siis võib juhtuda, et see tee ei kaota üldse ei oma maitsetega värvi, ainult muudab seda. Nii et see on omamoodi selline salapärane ja muinasjutuline elumistel seal teemajas toimub. Aga põhiline, milles tahaks tänase saate teemat arvestades rääkida, on see, et mida see iidne traditsioon teie arvates nendele inimestele, kes on käinud seal tseremooniatel mida see on neile andnud või milliseid tähelepanekuid te olete nüüd teinud kas nende traditsioonidel on tänapäeval ka niisugune jõud või, või jääb see siiski rohkem väliseks efektiks? Paljud inimesed, kes meile satuvad, neid, tõmbab magnetina tagasi ja see põhjus on selles, et see on hästi polaarne sellele igapäevasele elule mida tihti tihti elatakse. Tasakaalustav. Ta kutsub meid tagasi selle algläte juurde või nende seisundite juurde, kus me tegelikult oma hinges tahaksime olla tihemini või vähemasti tund ööpäevas. Et siis jälle jaksate edasi toimetada oma igapäeva toimetusi. Ja seda see koht pakub kuhjaga väga erinevatel viisidel. Tasub andis enda ja jaoks avastada, lubada iseennast, oma teadlikkust, viia kurssi selle tarkusega, mida pakuvad teised rahvad mitte klammerduda selle külge, mida me juba ammuilma teame. Ja kõik muutub. Teie majas tundsin mina täpselt sedasama, et kõik muu nagu kadus selleks ajaks, et pärast uuesti välja tulla ja näidata oma pis paremate loomulikumat palett. Nii et kui te õnnepüüdja alguses rääkisite kullahunnikust ja tasakaalu vajadusest, siis ma usun, et ka kulla tähendusrikkuse tähendus ja, ja materiaalse elu tähendus sellisel tseremoonial viibides mingil määral siiski muutub. Ta ei tarvitse muutuda esimesel korral ja ammugi mitte lõplikult, aga ta muutub, võin ma kindlalt kinnitada vähemalt kolmeks päevaks. Ja kui tihedalt mõtiskleda või võimaluse korral tihemini käia teie juures siis saab neid päevi juba parajalt palju. Ja te ütlesite, et te teete ka mateõhtuid seal ja vaat see on nüüd küll niisugune ettevõtmine seal teemajas, kus kokku saavad ju päris võõrad inimesed. Ja seal on näha seda traditsiooni siduvat jõudu ikka kohe kohapeal algusest peale, sest tseremoonia on tavaliselt ikkagi sõpradele. Aga mate õhtu on inimestele, kellest võivad saada sõbrad. Jah, ja mate joomise viis, nagu meie seda tutvustame juues ühest anumast, lastes seda päripäeva ringi ongi eesmärgiga liita inimesi. Sest me tegelikult oleme ju kõik omavahel seotud. Me lihtsalt unustame selle aeg-ajalt ära, ei oska seda tähtsustada. Selline rituaalne joomine aitab seda lihtsalt meelde tuletada. Muutuda sõbralikumaks, vaadata maailma natukene läbi teiste prillide teise rakursi alt ja kui seda endale lubada, see võib päris üllatav olla iseenese jaoks ja jälle rikastada meie maailma. No võib-olla kõik raadiokuulajad üldse ei teagi sellist asja nagu mate, et mis asi see on, see ei ole ju tee. See on Lõuna-Ameerika, Paraguai, siis astelpõõsas astelpuulehed ja, ja kuni nelja millimeetrised, kas nad lähevad selleks joogi valmistamiseks ja ta on igihaljas, nii nagu ka teepõõsas. Ja huvitav on see, et ei ole õnnestunud seda Matajat istutada mujale ja teepõõsast on suudetud natuke rohkem kultiveerida, aga seal ta jälle ei kasva, kus mate kasvab. Nii et mõlemad on jõutaimed, nii teepõõsaleht kui mate, mis nii-öelda legend baarselt legendide kohaselt. Jumal tuli ja näitas inimestele kättetaimed millest neil võib rasketel aegadel abi olla, millele toetuda. Ja seda suur osa maailmast ka teeb. Mate on tõesti ikka väga kiiresti ja võimsalt levinud, sest temal on lisaks sellele, et tal on niisugune huvitav mõrkjas maitse, mida on ju ka võimalik, kas sidruni või apelsinimahla või, või meega võib ju seda maitset pisut muutava, tema enda maitse minu arvates on hästi huvitav. Ja Tal on väga mitmekülgne toime, oleneb täiesti sellest, missuguses valmimisfaasis teda siis kasutada, ta võib olla väga ergutav ja ta võib olla ka väga uinutav ja ta võib olla ka selline tavaline kas siis suve või talve jookas juua külmalt või kuumalt, niiet ta pakub tohutu palju võimalusi. Ja teemajas muidugi juuakse teda nii, nagu teda juuakse ja juuakse siis sellisest pisikesest kõrvitsast valmistatud anumast, mille nimi on kalebass. Ja tõesti sellel Brituaalsel mata joomisel käib sisse Galebas ringi. Selle sees on metallist kõrretaoline niisugune mille nimi on Bombillakum villa ja sealt siis nii, et niisugune ebahügieeniline tundub olevat, aga materjal on ka steriliseeriv mõjujõud nii et midagi ohtlikku ei ole. Ja olles nendel õhtutel viibinud, ma tean, et tõesti inimesed hakkavad rääkima sellest, millest nad võõraste inimeste juures kohe kindlasti muidu ei räägigi. See võib olla, millest nad üldse ei räägiks kellelegi, nii et igasugused salamõtted tulevad välja ja nad on ise seda tunnistanud. Nii et tõesti, need iidsed traditsioonid võivad olles mitu 1000 aastat vanad, nad võivad kaasajas teha väga tugevaid suuri tegusid. Tahaks öelda, et erinevad kultuuritraditsioonid omavad erinevaid eesmärke ja neid taimi, mida siis nüüd on kasutatud sellisteks tseremoniaalses. Eks joomiseks väga palju. Nende valmistamise juures sõltub meie häälestatusest, milline on meie taotlus ja Need mate ja teepõõsaleht toimivad natukene erinevalt. Hea meelega jäetaks kuulajale võimaluse ise seda kogeda, tundma õppida iseenda nahal. Et mitte ette rääkida kõike, aga Neid omadusi on võimalik teadvustada alles siis, kui seda teha tseremoniaalne selt. Sest muidu. Ta jääb lihtsalt märkamata, meil ei jagu nii palju tähelepanu selleks ja selle jaoks ongi tseremoniaalses istumised mõeldud, et iseennast tundma õppida natuke rohkem endast teada saada. Ja kes valdab juba tehnikaid, kõige sellega midagi ette võtta. See on tänuväärne abiline, nii mate kui teepõõsaleht. Aitäh Vahur kellale. Te kuulsite peresaadet, milles esinesid Triin Reemann tuuri Viik, Anna Viik, Saara Nüganen ja Maria-Netti Nüganen. Ja Vahur kelgi püüdes tutvustas teetseremooniaid. Saate tehniline teostus oli Anna-Maria korrelilt ja tänas pere. Saadet juhtis Kerttu Soans. Kohtumiseni. Ja halva Caroos. Või raskusi?