Tere taas kõikidele rahvateenrite kuulajatele suur rõõm teid tervitada. Meie siin tavapärane kolmik selles mõttes, et tavapärane on kolmikon, persoonid vahetuvad iga laupäeval, tänane kolmik on siis mai pöörman Postimehes. Armus metsale Pärnu Postimehes ja mina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisiooni palgal. Kõigele vaatamata Ja 350000 inimest on ühinenud teise pensionisambaga. Ja loodetavasti need inimesed tulevikus, kui nad pensionile jäävad. Mõned jäävad õige varsti, aga mõned alles kümnete aastate pärast, siis siis nad ei saa enam sellist palka nagu 1832 krooni nagu praegu, Eesti keskmine palk. Kuidas teiega on keskmine pension, keskmine pension ja et on pisut kõrgem, võib-olla tuleb 2000 täis ja natuke pealegi. Teil on ühinesite veidi, teie saate kunagi Postimehe personaalselt pensioni, teil ei ole vaja sellega ühineda, mina eile õhtul just vaatasin lausa hansanetist. Mina ühinesin jah, selle nii-öelda kasvustrateegia, see kõige äkilisem maafondiga ja vaatasin, et mul on need 6500 krooni on kogunenud selle arve peale, nii et selle eest juba saksa kanaari sõidudega kohe välja võtta. Kõik. No mina ühinesin aasta tagasi ja ma nii äkiline ei olnud nagu sina, ma panin selle teise selle teise, selle keskmise Keskmise selle valiku siis, aga ma siiski arvan, et paljud inimesed, kes peaks, kes sellises eas on võiksid endale ikka seda kolmandat sammast teha, mina tegin ikka sellega ära veel tagavaraks, ausalt öeldes, et seda enam, et see võimaldab parem välja võtta ja selle kasutamisvõimalused on natuke paindlik. Postimees on head palgad, seal võib teha ilmselt kolmandat sammast endale. Riik mõtleb välja neljandast diaks, neljas kaabel. Postimehes on valged palgad ka suur suureile, tähendab, tähendab seda, et palka makstakse valgel ajal ilusti raamatupidamisest ja puitmaksud on makstud. Aga kui nendel inimestel muidugi, kellel suur osa on musta palka kuskilt firmadest, siis on nende pensionifondide tulusust ka tunduvalt väiksem. Muuseas, ma ütlen sulle, et sa saad ise sellele kui ka, kui see kuumaksega määratlusele kolmanda juures, nii et ma vaatan ikka rahakoti ja maksan ja ja kui paremaks läheb, siis tõstan seda ja kui mõned liisingud ja lõpevad nii, et see on tegelikult on see inimene peab õppima selle rahaga ümber käima ja peab oskama planeerida mingisugusel määral. Ma vaatan, te olete kohe nagu endale selgeks teinud, et missugused on nii-öelda see äkiline, mulle meenub alati sellega alati on midagi absi, see reklaam, et kõige äkilisem aga peab liikuma viimase aastad ongi kõige äkilisem. Mis te arvate, kas need 350000 tõesti kõik teavad neid nüansse, missugusega ühineda või lihtsalt öeldi, et tead, täna on viimane päev ja pank on 12-ni lahti, et et pane nüüd kannad välguvad ja tee see asi ära. Ei no ma arvan, et need riskid olid ühe või teise juures valiku juures siiski suhteliselt hästi läbi räägitud, nii et ma, ma arvan, et inimesed suurem osa. Ma loodan küll, et tegid endale selgeks, aga 100 protsenti kunagi ei tee. Aga küllap lapsed soovitasid, aga mina, Gunnar Grapsi järge juhatanud, võib-olla ma valisin Andrus Veerpalu see aasta Veerpalu maskotiks. Selge on siis tore lootus, et me saame kunagi rikkamaks natukene rohkem kui, kui meie noh, võib-olla vanemad praegu, kes, kes tõesti peavad kes on ikka palju palja pensioni pääses, peavad ikka nagu närutama. Selles mõttes küll, et 1008 kordan uuesti üle 1832 krooni keskmist pensioni. Ühele pensionärile, kes poole aasta pärast hakkab elama Euroopa liidus ja, ja muude tähtsate rahvusvaheliste organisatsioonide liige. Et see vist ei ole midagi muud kui, kui üks närutamine küll töötajad muidugi ausad olema, sest et ega nüüd kõigi pensionäride sissetulek ei ole täpselt 1800 millegiga, sest et on ikkagi pensionäre, kes on tööajal hankinud endale korteri või või maja rendivad sellest välja ja saavad, saavad lisaks selle midagi juurde ja paljusid pensionäre aitavad ikkagi ka lapsed, kes on nii-öelda nende pensioniinvesteeringud, pensionifond, fond olnud keda nemad siis omakorda kunagi aidanud on. Aga on kindlasti neid, kes selle 1800-ga tõesti ots otsaga kokku, kui palju neid, kes veel väiksema summaga peavad tegelikult leppima, no meie kallis Eesti vabariik ei, ei jäta meid ikka üllatamast ja pakub neid üllatusi, aga väga mõnusa kandi pealt. No lõppev nädal oli selles mõttes eriline, et neid oli kohe-kohe palju ja eks me siis täna oma saate sellega sisustagi. Alustame siis alustame juttu siis sellest meie suhteliselt värskest politsei juhist, kes kes käis Saaremaal diskomuusikaga koos kihutamas, kasutas sest suurepärast sõiduriista. Väidetavalt ma ise ei ole seda kunagi proovinud, aga ilmselt ei saa ta oma elus proovida, aga, aga tühja sest tema sai ja tervelt kolm päeva sõitis ringi. Aga mis te arvate nüüd, kõige selle põhjal, mida me teame, mida meie ise meie kolleegid, ajakirjanikud on, on siis ajakirjandusväljaannetes kirjutanud mida sellises olukorras peaks ühe politseijuhiga ette võtma või mida äkise politseijuht ise peaks endaga ette võtma? Imestama panev on muidugi alati astutakse ühte sellesse samasse ämbrisse. Priit Hõbemägi eile väga hästi kirjutas sellest Eesti Päevalehes, et noh, see tuletab ikka meelde seda Mart Laari pumppüssiskandaali ükstapuha millist teist Eesti vabariigis, et et kui midagi juhtub, siis poetakse põõsasse ja hakatakse ju noh, tilgutama informatsioone, mida järgmisel momendil kohe ümber lükatakse ka Robert Andropov ei käitunud teisiti. Nii et noh, mis seal ikka rind paljaks ja öelda, et tegin, oleks olnud märksa kasulikum. Parem kahtlemata talle endale. Ja noh, mis laiemalt näitab muidugi sellest asja Eesti esipolitseinik vaevalt ja kui tema vastu on ikkagi algatatud, nüüd prokuratuur on algatanud uurimise siis kurb küll selles riigis olla ja võime muidugi alati öelda, et, et ei ole ju süüdistust, kas me peame inimesi enne süüdi mõistma, eks ole. Aga fakt jääb ikkagi faktid sellisest moraalsest küljest ja, ja, ja noh, see edevuse laat oli. No ega me täna ka nii-öelda päris puhta õhu peal seda asja ju ei räägi, sest et kui ka riigiprokurör on juba öelnud, et ajakirjanduses ilmunud materjalidest on olemas aines ja, ja idu, et algatada kriminaalasja, algatada kriminaalmenetlust, siis, siis noh ilmselt võime ka päris julge hundina ennast tunda selles mõttes, et me ei ei solva kedagi ja veame, ei aja mingisugust udu kokku, kui me, kui me seal teeme täna räägi siin on muidugi mitu erinevat nüanssi iseenesest see, et. Autofirmad annavad tõesti inimestele uusi mudeleid ja autosid katsetada. Ja noh, miks mitte, Hankropo oleks võinud, no võta autovabal ajal ja sõita sellega sellega ringi. Aga no mis te veel asja väga-väga keeruliseks on see summa, Nende vilkurite kasutamine, numbri kasutamine, jah, numbri kasutamine, mis tähendab seda, et kui hakati tuvastama autonumbrit, et kellele see autos ikkagi kuulub, selgus, et sellist numbrit meie autoregistris üldse ei ole, et seal tagasi antud number ja sellega ei tohiks mitte keegi välja sõita. Ja väidetavalt siis tõesti abikaasa ja lastega pilkude kasutamine, suured kiirused, mantel vot see on see, mida politseijuht teha ei tohiks ja kõiksugused õigustused on minu meelest täiesti kasutud, sest meenutasime seda, et ei ole ju väga palju aega möödas, kui Tallinna linnaaseprefekt Kalle Klandorf Lasnamäel sõitis ka kuskil sadakond kilomeetrit tunnis päise päeva ajal oma oma autoga ja väitis, et ta testis nii-öelda politseinike ja nende valvsust, et kas nad teevad siis temale ka politsei tõesti pidas, ta pidas ta kinni. Ja kõik need põhjendused olid lapsikud ja lõppesid pärast Klandorfi sunnitud tagasiastumisega. Et ega antroop ripub täpselt seesama, sama sama mõõt nagu May ütles siin, et oleks öelnud kohe alguses välja, et jah sai selline asi asi tehtud, aga hakata keerutama siin mingite ametisõitude ja kiiruse ja sooviga osta Eesti politsei kaitsepolitseile mõned kallid Hummeri-deta testib kõiki syyte siis noh, see paistis kohe alguses läbi. No ja siin on, ma tahtsin seda öelda küll, et mina olen siin Margusega teist need, ma arvan, et Andropov ei oleks pidanud seda testimiseks võtma. Ma arvan, et siiski no siis võib ju peaminister Juhan Parts ka üks kord proovida ja testida autosid, ma ei tea, see on kuidagi selline. Mingisugusel moel meenutab see mulle siiski ka kerget väikest. No aga mainiks mitte, kui peaminister kõik riigikantselei autod läbi proovivad, mis on, nagu ma ütlesin, seda oma elad ajas, kui tal on soov endale endale auto osta, sest et ega politsei juhtida, mis on täpselt samasugused inimesed, kui kui sulle antaks. Või ei ole, vaidlen sinuga vastu, ei ole täpselt samasugused inimesed, sest nende nõuded Tal on erinevad. Ma usun, et kui minule antakse see auto testida ja mina sellega kihutan, siis ma kindlasti ei saavuta sellist tähelepanuga mitte meedias. Ma siiski arvan, et nende inimeste suhtes kehtivad teistsugused teistsugused reeglid, mida vilkureid muidugi peale panna üldse ei saaks. Aga. Ja pole ka vist, ei ole? Vaid ka ei ole, aga see on see seaduskuulekuse momente, sealse käitumise moment, mis ei ole, aga ma arvan, et me oleme praegu isegi natukene liiga pehmed. Pehmed ja vaoshoitud ja viisakas, et ärme nüüd ilustame ikkagi asja. Et mis kuramuse pärast peab politsei peadirektor testima? Ei pea, ma olen käsuga. Mis, mis spetsialist tema on autode alal, ma tahaks ikkagi teada. Ma räägin, ma võitsin endale endale võimas. Et see on ikka võimas auto, et kui ka niisugune escordi, ma ei teagi, tähtsaid inimesi julgestuspolitsei jaoks, siis et no siis siis kõik ülejäänud lendavad tee pealt minema ja ja no tähendab, see asi lähebki absurdi välja, et tõesti peaminister võiks hakata riigikantselei autosid testima või või, või mõni mõni riigikantselei väiksem vend ja, ja peaminister testib kõigi oma teekaaslaste Res Publica, need isiklikud autod üle, et kas on ikka hea sellega valijad valijate juurde sõita Kohtla-Järvele või Jõhvi või Valka, et et kas see on ikka tore auto, kus ta peab vastu ja kas ta ikka võtab õige õige liitri bensiini ja nii edasi, see on ju naeruväärne, mis, mis tegelikult nagu toimub nüüd minu jaoks kõik muu on see nii-öelda nagu nagu poisikesetemp. Panin vilkurid peale, arvasin, et ma olen, ma olen ikka kõva mees, et ma ise ju annan need vilkurite lubasid, et ma ma panen need tilkuri tunduma, et mis seal ikka siis Saaremaa tühi saar ja mis seal ikka. Aga vot see numbri värk, see on nüüd seal lausa müstika, kriminaalne. Vilkurite asi on täpselt sama originaalne on. Aja vilkureid vaid tõepoolest kalda sellele ta võttis edevus maad ja tahtis lastele näidata, aga ma saan aru, et see number pandi ikka nagu teadlikud ja mitte afekti mingisuguse sellel ajal. Ma arvan, kui kui õige number on proov ja mingisugune number nagu ikka, autosid teisendatakse, siis, siis kust see, kas mõni mõni seisavad need numbrid? Numbrid võetakse jah, et, et suvalises kohas suvalisele autole peale kruvida. No praegu tundub, et kuskil on ladu, et lähed ja võtad. Sõnade kunagi on kirjutatud sellest, et osa selliseid segaseid numbreid ongi politsei kätte antud selleks, et vahel võiksid politsei autodel panna numbrid peale, aga need numbrid peaksid kõik kirjas olema. Väidetavalt see number, mis oli Hummeri peal ei olnud selles nimekirjas, mis oli politseis numbri, plaate, neidsamuseid, valgeid plekid, erakaid, neid, neid leitakse pättide, autode pagastikutest. Neid võetakse ära kümnete kaupa. Autoreisist. Ringlusesse satuvad, tead, läbi auto läbi autoregistrit. Teate, see on nii hea nagu kriminaalfilm, et näeme ju küll Ameerikas, kuidas relvad satuvad tagasi tänavatele ja ma ei tea, mis asja ta uskuma, et meilgi on võimalik. Kui nüüd uurimine peaks tõesti tuvastama, et politsei peadirektor teab korralduse sihukse numbri vahetamiseks sõnaga proov ei saa sõita, see on ju selge isegi olgu ta kui poisikeselik või, või noh, mis ajenditel ükspuha, ei saa ju autole, millele, millel on numbrimärk proov panna vilkureid pea ei hakata isegi, isegi Saaremaad ei saa isegi, ma ei tea, Abrukal sõita niisugusega torkab kohe silma. Seda enam, et politsei peadirektori nägu on, on, on samasugune avaliku elu tegelane, ta on kõigile tuntud nagu, nagu mõne televisiooni staari oma. Näiteks. Jah, ma arvan, et praegu siseminister on küllaltki sellises delikaatses seisus, alles sai oma poiss asemele pandud, tuletame meelde, et Andres Anvelt võeti ka maha ja kui võimetu selle asjaga juhtimisega toime tulla selgete juhtimisvigade pärast, siis siis ma saan aru, et, et praegu on küllaltki raske leida siiski põhjendust, minu jaoks on küll raske leida Roberta propovi käitumisele põhjendust. Võib alati öelda, et ta on näiteks võib ju põhjendusena tuua seda, et ta pole, tegelikus töös on ta hästi tubli mees ja politseid naisti arendab, aga noh, väike viga juhtus? No meil tehakse ju selliseid vahet, eks ole. Valijatega kohtumas, mitte valijatega kohtumas, eks ole, see on üpris levinud. Selline kahestumine. Nojah, ja seda enam, et käsil on ju politseireform, prefektuurid kaovad, 17 tükki kaob ära ja neli tuleb asemele ja ja politsei peadirektorile antud praegu suhteliselt vabad käed, ta on läinud konflikti teiste kõrgete politseiametnikega ta on neist osast sunnitud loobuma. Ta on koostanud või koostamas oma meeskonda, mis, mis on teatavasti ka üks, üks suur ja raske ülesanne ja reform ise on, on keeruline, nii et sellel hetkel rääkimata kõigest sellest, kuidas see nagu väljaspool Eestit paistab. Vaata, me räägime sellest, et mis võiks, Robert on prokuröriga juhtuda, aga räägime sellest, mis meiega juhtus, kui meie sõidaksime ringi sellise tundmatu kasutamiskõlbmatu numbriga paneksime tuttavalt saadud vilkurite peale ja teeksime sama tembu, mis see karistus reaalne meile meil meil oleks? Mis, kuidas Margus metsa karistatakse, ilmselt talle tehakse üks, üks kõva trahv, kuna ta vist väga suur liiklushuligaan ei ole, ma olen kuulnud niimoodi, siis antakse mingisugune 10 tuhandene või, või 15 tuhandene trahv. Kui seadus lubab ja õhtulehe esiküljele sattunud see ka, et ma arvan, et vangi mind ei panda, ma arvan. Ja teid vist ka ei panda vangi, kuigi seadus lubab vale numbri kasutamise eest lausa lausa vangi panna. Aga ma arvasin, korralik rootori puhul on teine asi, kas ma küsin niimoodi, et kas, kas Margus Mets peab oma tööst loobuma, kui ta niukse, september, aga hakkama saab? Või, või mina või kes iganes. Kas sa pead oma oma töökoha nii et sa oled lehe vastutav väljaandja, sa oled üle Eesti tuntud ärimees? Ma vaevalt et sama ametit selle pärast maha paned. Ma arvan, et ma arvan, et mul tekivad sügavad eetilised pidada, piinan ise iseennast sellesama sama sama muljega. Ja vaata, seal tekkib see, et kui allu mõni allub mõne niisuguse tempoga hakkama saab, siis mul on see piin, et ma ei saa talle öelda näkku seda, et kuule sa, meest tegid jamas, ta vaatab mulle teiste sellistes säravate silmadega otsa ja olgu. Persooni, aga ütleme, sinu alluv, no ütleme, sul on, ma ei tea, kas sul on mingi asetäitja kuskil olemas loika või lehe, ütleme lehe tegevtoimetaja, kes allub sulle. Ta jääb sellise asjaga vahele, tähendab, ta ei ole lihtsalt pandud, ei ole mitte nõrgamõistuslik, et ta paneb mingeid vilkuri peale, aga ta on, Ta andma oma autonumbri maha kruvinud ja sinna mingisuguse uue asemele pannud ja, ja siis purjus peale näiteks vahele jäänud. Mis sa sellise alluvaga teed? Sina kui tööandja? Sellist juhust ei ole olnud, et et mõni otsene alluv oleks jäänud purjus peaga vahele, aga mõtlen seda, et kui ta oleks testinud Hummerit väide oleks olnud järgmise päeva BNS, siis see, et ta tahtis testida seda toimetusele kasutuselevõtuks. Ma arvan, et lahtile selles mõttes ei, ei laseks. Ja aga laseks nagu südame südamerahuga talle selle hästi kõrge raha rahatrahvi panna riigi poolt peale. Ja kui kohus otsustaks, et ta peab kinni selle töö eest minema minema ega ma laseksin ta kinni ka minna, aga ma ei võtaks midagi ette, et ta sinna ei läheks. Aga kuidas sa siis edasi oma lehtede, sa pead olema ju lugejate jaoks usaldusväärne, aga sinu, seda lehte, mis peab olema usaldusväärne ja kes kotib politsei, politseid, poliitikuid, kõrgeid muid riigiametnikke, kui tegu oleks politseireporteriga. Siga viiele teisele tiga tänava miilits ütleb sulle, et avatamisel seal lehes toimub lehte juhib pätt. Selle ajakirjanduseetikaküsimuste juurde, ma arvan, me täna jõuame veel ühe teise. Aga see on muidugi raske dilemma. Te olete siin, hakkavad segunema inimlikud ja kõik muud asjad, eks ole, tegelikult tööalase tubli inimene, aga näe, juhtus, aga ma nüüd tulen selle Androopovi juurde siiski tagasi noku, mina niimoodi altpoolt vaatan, vaatan seda asja selle kodanikuna vaatan siis, mul ei ole sellise politseijuhi vastu küll mingisugust austust, kes just nimelt kordan, jälle vassib ja valetab. No ma tulen siis selle teema yldiselt lõpetuseks tagasi oma saate alguse küsimuse juurde, et mis siis peaks nagu praegu tegema nende faktide valgusel Andropov ise ja, ja, ja võib-olla siseminister ära ootamata nii-öelda ametlikku asjade käiku, mis teatavasti võtab aega ja loodetavasti selle aja jooksul ajakirjandus on oma ülesannete kõrgusel ja ei unusta seda, nagu praegu ka on õnneks juhtunud, sest et see numbri värk on nüüd nii-öelda asja edasiarendus, mis on alles siis tänases ajakirjanduses välja tulnud. On teil mingeid retsepte, et öelda, et kuule, Robert. Kuule, Robert, mõtle järele ja, ja isa taandu. Oleks palju parem, parem kui inimene saab ise aru, aga, aga tundub, et kuna ta nii palju valetanud ja vassinud, siis on jälle see selja taga, on Moskva, taganeda ei ole kusagile ja, ja inimene ajab ennast sirgeks. Muidu ma olen tubli poiss, aga see on tüüpiline viga. Aga ta ise peaks teadma kõige täpsemalt seda, et kui palju tal veel selliseid väikeseid patukesi hingel olla, mida ta selle oma politseijuhikarjääri jooksul veel teinud on. Fotoajakirjandusel on üks selline hea omadus et kui keegi tipp-poliitikutest juhtidest vahele pisikese asjaga res hakkab kerima ja hakkab otsima. Järgmisena hakatakse vaatama võib-olla atropiin, mingeid muid huvisid, kas pangaarveid või on ta kuskil võlgu mingisuguseid ja nii edasi ja keritakse, keritakse tema tuludeklaratsioonid läbi ja kõik. Ja kui seal veel peaks tõesti midagi sellist olema. Aga tema ise teab seda kõige paremini. Tuleb meelde justiitsministrilt, kelle pärast tuli välja ja võeti ette terve erakond ja vaadati kõik need lubatud. Jah, selles mõttes läheb see asi nagu samasse nišši, et nüüd, kui kui oletame, et Ken-Marti Vaher, kes ma arvan, on praegu täiesti asjalik justiitsminister ma kunagi siinsamas saates küsisin ma ei mäleta, kas teie käest või, või teiste kolleegide käest, et mis, kui kui Vaher astuks tagasi või kus teda sunnitakse tagasi astuma, mis siis jääb nagu meelde temast siis enamik arvas, et ei jää meelde selle pärast, kui tugev justiitsminister ta oli või, või kui, kui andekas poliitik noh, mida on vist on tema puhul raske öelda, sest tema staaž on väga väike, aga jääb meelde see, et kihutas, antropovi puhul jääks meelde see, et kummel Fummard, Hummer ja no ikka tulevad punane rahandusminister öeldakse, on ikka endiselt tegelikuks üks opmann ja, ja nii edasi, nii et noh inimese enda renomee kahtlemata äärmiselt kindlalt puhtas eesti keeles. Mage lugu, kui ajakirjandus on saanud avalikus sellist signaali, et tegemist on sellise edeva mehega siis on täitsa loogiline, et peaks uurima, tema esinduskulusid natukene. Et noh, mis, mis, mis menüüd ja mis seltskonnad ja kus. Ajakirjanduses on ette võtvate varje tema välissuhteliselt vähe viibinud Eestis. Mehed on kõike teevad ja tunnist tunnistame margused, kui autodeks ikka asi läheb, siis oleks ikka parem kõige uhkem olla, ikka huumori võtaksite, kui vihkab, pakutaks Hummerit alates esmaspäevast kolmapäevani. Kindlasti ei võtaks, sa ei võta, kui ma oleksin ka multimiljonär, kindlasti ei võtaks. Ajakirjanikuna Canimisena kyll kindlasti mitte, ma ostaks kindlasti parem auto endale. Ma arvan, ma arvan, katse, Hummer ei lähe kuidagi nagu minu selle sise sisetunde ja kõige muuga kokku ei vaja elamiseks kahte parkimiskohta. Suurepäraselt hakkama ja. Vot aga, aga mida siis selle mehed teeme, resime kõik mehed on erinevad, ma arvan, aga, aga mõni neist natukene, mõni on lihtsalt rohkem mõistuspäraselt edev ja sama sama moraal nagu kunagi valges majas, et kui sa oled teatud ametikohal, siis jumala eest hoia nagu me ütlesime, et hoiame püksilukk kinni, antud juhul on püksilukk üle ülekantud tähenduses, et käitu nii nagu, nagu sa ametikoht ette näeb. Ühega teha, kes, kes koos valijatega pardipraade ja trühvleid ja söövad ja siis lasevad selle meil kinni maksta. Meil maksumaksjad on muidu mulle ots, kunagi ei ole meeldinud see, see, see on mul pisik külge jäänud eesti televisioonis töötamisest, et igaüks võib kaagutada sel teemal, et mida, mida nemad maksumaksja raha eest ekraanil tahavad näha ja ja kas see või teine saade peab seal olema. Oleme sellega nagu, nagu ettevaatlikud, aga, aga võimalik lihtsalt maksumaksja raha eest riigieelarvest tulevast tulevast rahast. Kas peab neid pardipraade ja trühvleid ja ja 200 poole krooniseid koka kolasid kinni maksma, mis nendega teha? Selle nädala Eesti Ekspressis oli tõesti minu meelest üks väga-väga hea lugu, mis rääkis riigikogu liikmete hüvitistest, seal oli hästi vähe teksti, palju illustratsioone, meeletult palju informatsiooni, kus ajakirjanik ei pidanudki midagi targutama, tõi lihtsalt faktid faktid välja. Ja mina uurisin näiteks põhjalikult tõesti keskerakondlase Evelyn Seppa 11. juuni restorani arved, mis oli ligi 1000 1000 krooni ja kus ta siis omakäeliselt oli kõrvale kirjutanud, et kohtumine valijaga siis hindas ilmselt selle üle, ei, kirjutas vahele. D ja E pani mitmuses valijatega. Sest see menüü olid tõesti väga-väga esinduslik, esinduslik, et seal oli nii sigarette kui pardifileed, kui õrn suitsuvutt roosat veini, lestafileest mootor ärkas lihtsalt surma, on keskklassi esindaja, et mina ei ole võimalik nihukest asja ära süüa. Mina olen küll selline noh, 90 protsenti veendunud selles, et tegemist ei olnud mingisuguse kohtumise valijaga võt, vaid selle peen preili enda eelistus paistis sellest kõigest menüüst nii väga selgelt läbi. Ja mõnus on asja juures see praegu, et riigikantselei jah, kes ja raamatupidamine seal üleval Toompeal, kes sellega tegeleb, et nad on nagu ulatanud lahke ajakirjandusele ja kõik need tšekid, millest siis ka sinu poolt mainitud Ekspressis oli tehtud, pilt on, on mõnusalt ajakirjanduse kasutada, et need ei ole kuhugi raudkappi surutud ja tšeki võiks edaspidigi pidevalt avalikud. Keegi tegeleb selle leht lekitamisega ja au sellele inimesele, kui ta, kui ta seda teeb, sellepärast et asi on, asi on läinud juba rohkem kui naeruväärne. Nojah, aga see muutus, mis tehti, eks ole, sellele riigikogu koosseisule ja oli ei olnud ju ka tegelikult Surti sisuline, kui palju ajakirjandus ennegi seda rääkis, kui korterihüvitised tulid välja selline teise järel siis siis ju tegelikult mis muudeti, ega see summa ei suurt, ei muutunud, 500 krooni enne oli ka kuskil 8300, nüüd on 7800, natuke korda muudeti, et kuluhüvitiste aruanne tuleb esitada. Sendiga nende palgast selle 30 protsent protsent. Automaatsed plussis auto hüvituseks 3100 ja ma lihtsalt ütlen, et see näitab täitsa selgelt, et nad on meisterlikult kirjutajaid, nii et see kuluhüvitiste esitamine ei tekita mingisugust probleemi, sest ega riigikantseleis ju ka mingisugust vilterdamist ei saa olla. Kui on olemas reegel, siis võtta ka vastu, eks ole, pardifilee, kui valija seisab taga ja oma käes orjarahvasaadik kirjutanud selle peale, siis ei ole riigikantselei õigus. Muidu kantseleid süüdi selles, et ei saa ja selles ei saa isegi riigikogu tervikuna süüdistada, sest see põhimõte, et kuni 30 protsenti võib esindus kulustelised, tundub nagu normaalne. Aga paraku on see, et need inimesed ise nagu normaalsed ja nad võtta lähtuvad niimoodi, et see raha tuleks nagu ära kulutada ja nii ongi see, et see Toivo Tootsen läheb linnaisa juures ja teeb 10000 kroonise arve. Jaanus Marrandi ostab ühel päeval 500 liitrit bensiini, mis ei mahu mitte isegi mitte Ungarisse vist. Mina arvan, et see hüvitiste siis see ei ole õige palk ja kõik sealt mina pooldan seda. Palk sealt mäletan, et omal ajal vene seal on väga palju diskuteeritud. Küsimus, aga see hüvitiste küsimus ja kõik, mis palgale liitub, on alati selline selline asi, mis tekitab paksemat verd kujuks. Üks palk, palganumber menetleti omal ajal vene ajal kaheksakümnendatel, kui minu nagu töö, tööstaaž algas et oli, tulid komandeeringus, siis olid komandeeringuid, nüüd on lähedased, tuli komandeeringus ja lennujaamas või raudteejaamas oli alati hordides inimesi kes küsisid, ega sa oma piletit ära anda. Ma arvan, et neljani tähendab millegi jaoks vaja, nad olid teinud mingisuguse reisi ja neil oli vaja kuluhüvitisi juba juba siis nõukogude ajal. Ja noh, kuna selle järgi maksti välja siis seda komandeeringu rahasid siis loomulikult komandeeringus käijad ei saanud neid anda, aga need, kes tegid oma erasõite ikka andsid. Et see juhtum pole vähemalt see juhtum, seda, et järsku nad peaksid seal linnaisa juures pärast lõõgastumist küsima nagu vaatama teiste laudade peale, et osal oli tagasihoidlik lõunale, et kuule, kas oma arvet mulle ei saaks anda, ma pean seda Riigikokku. Puuduse 2000 ei saa pardifileed näidata seal aga kuule sai õid ainult natukene Reini ja kodust kotletti, et ehkki ma seda nagu tohin valijast süüa, et et noh, nii nii piinlik oleks. No ja kas teie ei arva siiski, et see palk ja palganumber, olgu ta siis, ma ei hakka diskuteerima selle üle, kui suur ta peab olema ja see nagu ei olegi meie asi siin välja öelda seda numbrit, kas ei oleks siiski ausam, kui see lõputu kulumine? Distantssüsteem, see ettepanek on isegi läbi käinud, et liidame see 30 protsenti palgale juurde ja ei mingit küsimust, et rahvaesindajad võiksid olla nii jõukad, nad suudavad ise omast palgast endale auto, nii see igaüks valib siis ise, milleks raha rahaga? Miks sa läbi ei läinud, siis? Eetiline barjäär, et ma mäletan seda diskussiooni, et see palganumber on hetkel, tuleta mulle meelde keskmist neli keskmisse tuleb kuskil ligi 30000 alla 30000 krooni alla ja kuninganna sellel 1000 vist 26. Ja kui tõsta nüüd veel seda 30 protsendi võrra, silleps absoluutsumma nagu väga suureks ja siis hakkasid osad fraktsioonid vaidlema, aga me ei saa ju seda raha endale tõesti, kasutame seda taksosõiduks mingite autode rentimiseks ja et seda ei ole õige näidata palgale ja siis sinna tegelikult vaibuski suhteliselt üks meede ei lähe justkui mulle. No kuigi ma ilmselt ei ole ka minul, ilmselt nad riigikogus ei vaielnud, vaielnud sellel tasemel, kas tegu on pardi fileega või on lestabileega, aga mõtlen, kuidas erafirmade maksustamisel on küsimus lahendatud. Kui mina ettevõtte juhina lähen mõne lepingupartnerile kliendina sööma, siis mina saan esinduskuluna näidata ainult selle osa menüüst mille sõi tõesti ära minu vestluskaaslane, selle osa, mida mina olen ära söönud, selle eest peab firma maksma täpselt needsamad maksud, mis minule makstud palga puhul, see tähendab seda, et tuleb nii tulumaks kinni pidada kui ka sotsiaalmaks kinni pidada ja meie oma firmades ka tõesti niimoodi niimoodi teeme. Kui sina sööd pardifileed siis peab keegi maksma veel sotsmaksu ja tulumaksu, tähendab jah, firma, kelle nimel ma, sina. Kui kellelgi on õigus öelda sulle, et vaata, Margus, et sinu partner, kellega sa käisid koos söömas, et tema võid võtta parti suitsuangerjat, aga sina? Ei seda, kui meie rahakoti peale pead leppima koduse kotleti, kui mina lähen sinuga restorani ja me räägime sellest, et sa võiksid Pärnu Postimees mõned väliskommentaarid kirjutada, niisiis see osa, mille sina ära sööd, nii see maksustatakse, teistmoodi, maksustatakse esinduskuluna. Kas seda võib praegu aga ettepanekuna? Me võime selle ellu ellu viia ja osa, mille mina selle restoranilaua taga ära söön, siis maksustatakse täpselt Perno Postimehe jaoks sellised nagu minule välja makstud palk, mingit vahet selles mõttes tõesti ei ole maksustamise poole pealt ehk siis sa tahad öelda, et midagi taolist peaks rakendama ka pühamast pühamat, ehk siis riigikogu liikmete puhul mina ütlen, et suur osa nendest kuludest, mida nad näitavad esinduskuludena, ei ole tegelikult kolitseeritud esinduskuludena. Tegemist on enda enesetarbimisega ja see on see kõige, minu meelest taunitav punkt kogu sellel asjal. No sellepärast ongi sellise süsteemi rakendamine oleks minu arust nii keeruline, et pärast meiega nendest kottlettidest pardifileed seal mitte midagi enam, aga mina arvan, see ongi, kuna see on isiklik tarbimine suuremas osa suures osas, ütleme, mitte siis on. On ka küla, siis on ka see palgaseest palga sees peab olema, reaalselt keegi ei kontrollisuguseid, saage kontranorme nagu ei ole siis. Tulevadki sellised asjad, et võetakse punt tšekke, visatakse need Toompeal raamatupidamisele ja, ja nendel ei ole õigust öelda, et sina, Mart Laar, ära siia maa 200 poole kroonist Coca-Cola tšeki too. Et äkki oma selle palga eest jõuad ise endale Coca-Colat osta või ostsite selle vaesele valijale, kes seisis bensujaamas nurga peal ja küsis su käest, Hanna Martin Coca-Cola. Et see asi on selgelt läbimõtlemata, vaata, millest me veel võiksime rääkida, on see, et Keskerakond on eksrahandusminister Harri õunapuu. Temale heideti ette seda, et ta oli juulis hüvit lasknud hüvitada 18 1000 krooni eest iseendale kuuluva kruusafirma Hagudi Kruus arveid. See sisaldas telefoni-mobiiltelefoni- ja siis tuli uut džiipi. Samas oli huvitav see, et kuu aega tagasi oli ta ise andnud riigikogus korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmisele oma poolthääle. Ja seesama seadus keelab riigikogu liikmetel teha äritehinguid iseenda ja oma lähisugulastega. Ma arvan, et kui neiu sedda, sööb party ja kui see asi on sätestatud nii, et ta ta tõesti kohtub kellegagi ja ta tema peab, nagu tema on kutsuja, tema nagu peab välja maksma on põhjendatud lõuna, siis las ta sööb parti. See, ma arvan nii kohutavalt inimeste õiglustunnet ja kogu meie ühiskonna õiglustunnet, aga mis on kogu selle selle asja nagu võti õiglustunde, rahva õiglustunde riivamine mille nimel ka meie praegu loodetavasti siin kolmekesi vähemalt väljas oleme õiglustunnet, vat ei tohi riivata, kõik asjad võib ära reguleerida, teenida nii, et, et sööja magu oleks rahul ja kõik oleks rahul. Aga, aga on asjad, mis, mis nagu ägedalt riivavad meie õigus, tunned meie, minu õiglustunne, et vähemalt selle auto asja puhul no liisida kasutada ära seda, et ma võin esitada suvalisel isikul tegelikult väljamaksmiseks maksumaksja Liisi oma naisele, oma elukaaslasele, oma armukesele või, või iseendale iseenda nime all, kui sul ei ole autojuhilube. Tead, mulle tundub, siiski ei saa reguleerida siin muidugi saab mõistuspäraselt mõistuspäraselt kõik teha ette näha, aga no midagi jääb inimesele endale. No andke andeks, no kas, kas peab olema tõesti selleks seadusesäte, et kaheksasajakroonist Coca-Colat ei panda, noh, see peab ju jääma, Mart Laar on piisavalt kaua poliitikas olnud, eks ole, ise rääkinud, ma ei tea, milliseid sõnu eetilisusest ja ebaeetilisest pateetiliselt. Mina, no pagan võtaks, kas ta ei saa aru, et ta ületas sellega piiri, et ta tegid pisikeseks väiklaseks? Ei saa aru. Sel teemal Mart Laariga loomulikult rääkinud, aga. Me lähtume sellest, mis kirjas, aga ma arvan, et et olukord, kus võib karistamatult esitada suvalisi tšekke ja ja võib-olla ühel päeval tuleb välja, et selle pundi hulgas, mis lihtsalt visatakse sinna raamatupidamisse, no juhtus paaril juhtus, et, et see, see, ma arvan, et ta ise ei teagi, et eks seal oli kuigi ta omakäeliselt on peale kirjutanud, aga, aga ta ei vaata, et mis täpselt see on. Et ühel päeval juhtub hoopis ilusamaid lugusid veel, mis, mis on veel suurem maiuspala, ühesõnaga see ongi, lisatakse lõbumaja, pannakse tšekke, aga, aga no midagi taolist. Vanad jah või noh, keegi riigikogu meesmees, mees, liige viskab mingi sukapüksitšeki või mida iganes juhtub, kui viskad, lihtsalt otsid, on vaja katta kulu 7000, mis seal 800 krooni sees kokku saada, noh, võib ju sadada. Koos üks selline point on veel, kuna tõesti väga palju nüüd restorani ja kohviku kohvikuarveid. Et kui inimene on tõesti kahestunud siis kui mina oleksin riigikogu liige ja mul on nii-öelda istungivaba päev ja ma pean kohtuma mitmete inimestega siis minul on ka võib-olla väga raske mõõta, et kes ma siis sel hetkel olen, kas ma olen mina ise ja ma pean selle maksma rahakotist iseenda rahakotist ajama juttu selle tegelasega, kui riigikogu liige seda on vahel väga-väga raske, et vahet teha ja võib-olla ongi selles mõttes õige, on see, et sa peaksid suutma siiski sellised arved oma igapäevavestluste arved maksma ise kui sa teed tõesti kuskil, ma pakun välja Halingas, kus iganes, otsese kohtumise oma valijatega ja sa paned sinna laua peale värskat küpsiseid, midagi veel siis sellise arve võib-olla võiks tõesti fikseerida kuidagi nii-öelda kuluarvele, on see siis läbi su parteikassa või siis läbi läbi riigikogu. Aga isiklikud kohtumised, see on see kõige libedam tee poliitikute jaoks. Nojah, ja kui nüüd siin peaminister on öelnud, et et noh, ei saa ju kabinetis istuda ja inimesed peavad tööd tegema nagu selles mõttes taganenud oma oma karmist kirjast, mida ta lugupeetud parteikaaslastele siin saates ja mis selle ajakirjandusse tuli. Et raske öelda. Me ilmselt siin laua taga praegu meile järelejäänud minutite jooksul ei mõtle välja ja me ei võta seda ülesannet kätte, et välja mõelda, mis, mismoodi see see asi peaks olema. Aga igal juhul see asi vajab vist korrastamist. Nüüd Partsi meenutades kiri erakonnakaaslastele, see on niisugune viimase aja suur moeröögatus, kirjandusžanr? Jah, et see on kohe nagu ette nähtud, et, et see ei ole kirjutatud ainult nendele silmadele, kes, kes on sinna kirjutatud meili taga. Noh, kellele see on määratud, vaid ongi määratud avalikkusele. Nii on talitanud Siim Kallas oma oma suurte artiklitega. Toomas Hendrik Ilves Ilves on teinud ja nüüd kasutab siis ports, et see on väga huvitav žanr, aga sellest mainitud kirjast mulle kõige rohkem meeldis selle alguses ikkagi, et peaminister ütleb sõltumatutele rahvasaadikutele, kes, kes just nagu noh, ei ole, ei ole tema alluvad, kes tegelikult ei allu mitte kellelegi ei allu riigikogu juhatusele, vaid alluvad ainult oma oma valijatele. Kasutab väljendit, et ma palusin teil lüüa Res Publica fraktsioonis kord majja. See on niisugune ilus, ilus nüanss selle, selle selle kirja juures, mida ma siin nagu tahtsin välja tuua. Töödes murran ükstapuha, kuidas kortsjoni laiali lüüakse, kas sellel loeb Ene Ergma, teeb seda iga rahvasaadik, eraldi teeb seda Juhan Parts, ma ütlen, et altpoolt vaadates rahva rahva seisukohast ei ole sellel sellel suuresti tähtsust, see, mis muidugi jääd sinna, et seal on kaotajaid ja võitjaid ja lõppkokkuvõttes noh, patsu sekkumine on ikkagi võib ju vaadata omamoodi pretsedenditut, täpselt samamoodi seda vaadata, kuidas, kuidas seda vaadata? Mulle meenub valijana, ma ütleksin, selles suhtes lööge seekord laia kas oma keski või suure lärmiga. Ma tooks ühe näite veel siin, mis jooksis sel nädalal spordist rääkida. Kaudselt tuleb hiilabordis rääkida, sest et siin oli lugu sellest, kuidas Tiit Matsulevitš ja Imre Sooäär äkki ära kadusid. Vidinast jah, kes pidid tõesti kohtumalt tõelised valijatega hiidlased, hiidlased olid ka oodanud neid, aga kaks mesti saabunud hakati mööda Eestimaad otsima, kus nad siis olla võiks, ei leita mitte kuskilt ja siis hakkas kumu liikuma, et nad sõita toppis hiina. Noh, seda ei uskunud alguses mitte keegi, sest ei teadnud ei riigikogus midagi ega nende oma oma nõunikud ja oma ja siis lõpuks selguski see, et mehed olidki sõitnud Hiina ja selle reisi maksis kinni Hiina riik, vähemalt väidetavalt sellise, et seal on minu jaoks selline fakt, mitte see, et nad ei võiks sõita. Aga noh, kuskilt kaks meie kallite riigikogu saadikute sõiduda fikseeritud olema, aga päris niimoodi olla, et ma istun siin sõbraga koondada, kuuleb, sõidab Hiiumaale. Kuule, aga samal ajal on väga hea kohtumine Hiinas, Pekingis. Lähen Pekingis, mis hiidlaste juurde ikka, lähme. Ene lähmegi. Ene Ergma on öelnud, et ta ei saa olla klassijuhatajaga. Mulle tundub, et praegu peaks siis keegi, kas klassijuhataja, need reeglid küll paika panema, praegu meenutab ta küll sedasi, et ostan, ostan või teen või sõidan. Üks kõike sellel asjal tõe ja õiguse huvides on olemas, sellel sõidul on olemas natukene sügavam ja kaugeleulatuva välispoliitiline mõõde. See, mis on ajakirjanduses, ei ole päris päris õige, aga ma, ma ei taha seda praegu seda siin rääkida, sellepärast seal on seotud Eesti välispoliitikaga ja, ja et see, et, et nad ei läinud Hiiumaale kohtuma, see on muidugi väga inetu, aga selle asjal on nagu teine, teine mõõde. Aga me oleme täna nüüd siin Nende peksnud neid, neid teisi pesupäev on väga tugev. Peksame nüüd iseennast ja lähme pardifileest kuskile soojale maale. Ja, ja see on ka üks. No kui keegi ütleb selle asja kohta, et see ei ole probleem, et ta ei näe probleemi, nagu siin mitmete ajakirjandusväljaannete juhid on öelnud ühtedel või teistel tingimustel, siis mina kuulun kindlalt nende hulka, kes ütleb, et see on probleem. Sa pead paari sõnaga ütlema. Ta käis jah sõidust, mis sai erakordselt värvika ja mahlaka kajastuse eilses oli see eilne jah, ja siis Äripäevasel ava avaküljel ja sees mitmel leheküljel veel, nii et et tegu on siis ühe reisifirma morfaguur Marhaba Tours, mis on siis endise pankrotti ja põhjale Bristursi mantlipärija samade omanikeringiga vist. Kes siis on ajakirjanikele, õigemini küll ajakirjandusväljaannetele pakkunud tasuta sõitu soojale maale Egiptimaale Sharm el sheiki Kairot vaatama ja ja ajakirjanikud on suure rõõmuga selle pakkumise vastu võtnud, elada nädal aega reisifirma kulul ühekohalistes numbrites luksuskohtades käia püramiide ja kaameraid vaatamas ja loomulikult lennureisija kõik hotellimajandus ja kõik on tasuta. Huvitav on see tegelikult, et see Marchabatuurse on olnud viimasel ajal ajakirjanduses kõige enam pekstud, et turismifirmad needsamad väljaanded, kelle esindajad neid uhkelt selle kulul Egiptusse sõidavad, on ise paljastanud selle firma nii-öelda sünniloo, kuidas tõesti pankrotistunud frits tuurist kanti äriidee üle ja ka teatud töötajad ja ka ühe Bristurisi töötaja vastu on teatavasti algatatud kriminaalasi pettusega. Ja mina väidan küll täiesti kindlalt, et antud juhul Tõmbas Marchabatuur, kõik need ajakirjanikud puhtasse lõksu, sest tal ei olnud muud eesmärki, kui maksta kinni ajakirjanike suud. Ja see hetk väidetavalt 12 suure meediaettevõttes ja sees olid ju tegelikult kõik suured väljaanded, nii Postimees kui Eesti, Päevaleht Ekspress, Eesti Ekspress, Maaleht, SL õhtuleht, ainuke, kelle siis tärkas nagu südametunnistus oli tõesti Äripäev, kes muide Marhaba tuurses võib-olla ka kõige rohkem kirjutanud, et kallid mehed, meie ajakirjanikud, peaksime olema nii-öelda ühiskonna valvekoerad, aga teist on saanud sülekoerad. No oodake nüüd Eesti televisiooni esindajad, jah, no ausalt öeldes ma ei tea, kas oli olemas väidetavalt ses nimekirjas ka tõesti. Ma võin nagu kerge irooniaga öeldud, et ma ei tea, kas meile siis meile ETV-le tehti vastav pakkumine ja kui tehti, kas selle üle kaaluti ja otsustati eitavalt või ei tehtud, ma ei tea selle asja tagamaid, aga igal juhul ETV esindajat seal ei ole. No mina ütlen selle kohta, et, et ma ei tea, kuidas Postimehele see ettepanek tehti, igatahes mina ei ole sellest mitte midagi kuulnud. Ma arvan tegelikult, et ei tehtudki Postimehele, vaid tihti väga konkreetsele ajakirjanikule Pakkumine. Kuigi paljude väljaannete puhul tundub, et on tehtud just nimelt väljaandele, nii et nii need asjad käivad. Aga ütlen ausalt, et mina ei oleks sõitnud ja see on väga ohtlik ja väga-väga libe tee. Kas teie näete siis? Ostsin väga selgelt tegi vihje sellele ära oma jama taustale, et et tõepoolest on raske pärast öelda, et aga väga raske on, sellest on väga, väga raske. Mina võin öelda seda, et mina ei hakka siis rohkem probleemi. Ma küsin vahele, näete rohkem probleemi selles firmas kui asjas eneses, et üks no ütleme kui mingi soliidne turismifirma no näiteks kelle, kelle ema ema kontor on kuskil välismaal hoopis ja Eestis on ainult mingi harud. Kui see teeb ettepaneku, kas see oleks siis nii-öelda eetiline probleemi mõlemas tegelikult, aga läbi antud juhtumi tegelikult paljastuski sedasama preemiareiside skeemis kõige ohtlikum küll varem ei ole ükski selline noh, ütleme pankroti äärel või musta taustaga firma ajakirjanike pakkumist teinud on tõesti teinud väga tuntud lugupeetud firmad. Firmad ja kõik, nii et iseenesest ajakirjanik ei tohiks ikkagi vastu võtta mitte üheltki ei poliitiliselt parteilt üheltki eraettevõtet üheltki riigiettevõttelt kingitusi. Ja need põhjendused, mis näiteks päevalehe toimetaja Priit Hõbemägi välja toob ja, aga ma olin juba teine, nõustub, et oi, et minu, see Maria Ulfsak on palgata puhkusel ja mis tema puhkuse ajal teeb, on tema iseenda asi. Seest tapikontserni ta paljastas pead, ainult jah, ka Urmas Klaas midagi sarnast, natuke segasemad väljendunud. Aga kui sa annad oma ajakirjanikule puhkusest selleks, et ta saaks firmalt altkäemaksu vastu võtta. Minu meelest on kõige ebaeetilisem case, mis üldse üldse olla saab? Äripäev toob selle välja, ütleb, et Ta toob näite minu arust soome haavu lehest ütleb seda soomlased. Meie puhul selliseid asju juhtuda ei saa. Paraku on ka põhjanaabrite puhul sarnased, käis mul tuleb meelde üks umbes 10 aasta tagune juhtum, kuidas mind kutsuti Dolorat päevalehest. Soome on ta autosid testima ja kõige naljakamaid enne juba küsida telefoni, mis su jalanumber. Ma küsin, milleks seda vaja on? Aga selleks, et autot testida, mõtlesin väga huvitav, et ilmselt gaasipedaalid on siis erineva suurusega paigaldatakse ja, ja kui me jõudsime sinna kohale, siis selles suures vundakeskuses oli hästi suur hunnik Adidase tosse. Ja neid jagati siis ajakirjanikele seal noh, nii palju kui Eesti ajakirjanike olid, kõik ülikonnad seljas, kõik toppisid endale ilusti need Adidase tossud jalga, nägime kõik väga veidralt nagu välja, aga soomlased ütlesid ja see on normaalne autosid sõidetaksegi botastega. Ja paljud soome, aga nad tegid täpselt sedasama. Ja siis mul on meeles Helsingin Sanomate ajakirjanikud, kes väga vihaselt ütlesid selle tüdrukule, pange need botased nüüd sinna hunnikusse tagasi, tulime autot testima ja nemad olid ka ainsad, kes testisid autosid nii ülikondades ja kingades. Et see ei ole alati nii ühene, jala ühene ja kindlasti see ei ole ka, sajab protsendini, et päris nii teadupärast Eesti suured ettevõtted. Ja liigitame sinna hulka terve Eesti riigi ju tegelikult kes omavalitsuse ja välisministeeriumi pressiteenistuse kaudu on ju tegelikult kutsunud välismaa ajakirjanikke, soliidseid ja arvestatavaid nende ajakirjanikke, kelle sõna loeb Eestisse oma kulu ja kirjadega siis Eesti kulu ja kirjadega tutvuma Eesti kas siis ühe, teise või kolmanda ettevõtte tööga või, või lihtsalt selgitama. Ja samadel siis on ka raske samadel alustel ja on tuldud loomulikult kümnete sadade kaupa ja samadel alustel on Eesti ajakirjanikud käinud ju lugematute rahvusvaheliste organisatsioonide kutsetel ja riikide kutsetel mina, mina ise sealjuures paljudes välisriikides ja 90.-te alguses oli ju päris norm see, et mindi kutsuja rahakoti peale, mitte oma, sest et oma rahakott oli niivõrd kõhnukene. Ma arvan, et enamus Eesti ajakirjanike poleks üldse siiamaani kuhugi käinud või ütleme, 90.-te lõpuni, kui nagu noh, olukord hakkas paremaks minema. Ma võin täitsa enda kohta öelda, et ma olen käinud Euroopa Liidus NATO-s tutvumas nendega ja loomulikult ei ole nad kunagi pannud mingisuguseid piiranguid, et te peate meist, hakkab meie meie heaks, hakkame mingit propagandat tegema. Või meie väga seal on väga suur vahe. Sa lähed riigi võime ühiskondliku organisatsiooni konkreetse erafirma kutsel. Ütlen seda, et see ei ole muidugi meie lastehaigused, need ajakirjanikud sinna sõitsid aga näiteks ravimifirmade puhul nemad korraldavad nii Eestis esindajat, ravimifirmad kui ka Soomes Rootsis korratavad täpselt samamoodi arstidele, koolitusreise, Lõuna-Aafrikas, Uus-Meremaale, Ameerikasse, vaiksed, odavamad reisikruiisid Läänemere peal. See on tavaks saanud. Ja see on ka asi, millest tegelikult arstidel endale natuke nagu piinlik rääkida. Aga see eksisteerib. No teate, minu arvates on sellel praegu reisile, mis ajakirjaniku tegi. Egiptimaale sõitsid natuke teine tähendus, sest see firma ootab, et kindlasti reisilood ilmuksid, seal on vaks vahet, ma olen ka käinud. Käisin Iisraelis väga pikal turneel, käisin Iisraeli saatkonna ja turismiministeeriumi eeskujul, aga selle eesmärk oli hoopis midagi muud, muuseas ei puhanud seal niisugust intensiivset tööd ja kohtumiste jada. Ma ei mäletagi ausalt öeldes. Et nagu need, kes sõidavad, selles lähevad ka, et me teeme siin turismisaateid ja vaatame. Kodanik Paavo Kangur väga lugupeetud, väga tugev ajakirjanik, ütleb, et ma tahan Välja selgitada, mis prahti turismifirmad eestimaalastele pakutama. Valem talu väga põhjendas missugune, no ma ei ole näinud ausalt öeldes ühtegi Ühtegi reisilugu, mis on tehtud reisifirmade sõidetud reisifirmade kulul, et seal oleks öeldud, et ärge sinna sõitke, see on selge see, et kui sa sööd selle sööd selle leiba, siis sa laulad seda laulu, nii et no hea küll, ma siin on nii selge, otse väga, väga toreda näite, sa käisid juudiriigis nende kulu ja üheksa kõik nende kulu ja kirjadega. Kas oletame, et sa oled, sa oled välisteemadel kirjutav olete, ei ole. Oletame, et sa oled ajakirjanik, kes kirjutab välisteemadel, kas pärast seda on sul, tunned sa endal mingisugust nagu moraalset kohustust? Võtta selles konfliktis seisukoht näiteks et see asub kindlalt juutide poole peale? Mul ei tulnud pähegi. Aga kui ma praegu küsin, kas, kas, kas tuleks pähe? Ei, sa pead kirjutama. Ma pole teinud, et Iisraeli riik on sinu peale seiklejaid raisanud, et, et sa, et sa pead kuidagi nagu teistmoodi. Nagu tänulik, et sa mõistaksid meid paremini, jah, äkki äkki seal seda maad ma hakkasin paremini mõistma, mul ei tulnud pähe selles suhtes. Kuna kuna praegu palun siin sellel teemal võtta seisukoht, mis sa, mis sa ütled ei ole välisteemadel kirjutav ajakirjanik. Ja ei olnud toona ka selle üle teemadel, ma ütlen sulle sellepärast, et mina toona orienteerusin väga paljudest sellele sotsiaalsfäärile ja sellest ja see oli küll äärmiselt õpetlik, alates haridussüsteemist kuni sinna Kibbutzi kõigeni välja selle maailmavaateline asi, võib-olla ma tõmbasin ka väga selge piiri selle peale, muuseas meil ka seda toonasel reisil ei näidatud, ei saanud üheski konflikti koht. Nii et meid hoiti juba eemale sellest asjast ja muuseas, see ei tulnud ka kordagi jutuks. Võib-olla see oli meie õnn ja meie ei taha mulle otse vastata, mulle heidame, ma panen. Ma panen selle teise situatsiooni, pane pane ennast minuks kui mina, kui, kui see riik, kui see riik teeb mulle väljasõidu sinna ja kas ta ootab, kõigepealt polnud midagi ja, ja mis, mis tunded mind peaksid nagu Voldama pärast kuma. Sel teemal räägin või kirjutan? Ma arvan, et ootab. Ta teeb nagu ma peaksin loobuma sellest. Või. Et see on, see on väga-väga-väga valus ja väga nõrk teema, aga ma väidan väga kindlalt, et selliseid erafirmade demorfaabadursi juhtum praegu ikkagi ajakirjanikud sõitsid, altkäemaksule tegelenud või see on selge, et see ei ole selge, sellepärast et kuu aja pärast tuleb uus pakkumine kelleltki teiselt, teised firmad ja ajakirjanikud taas sõidavad sinna. Saavad jälle nii-öelda peatoimetaja palgata puhkust. Vastavalt võib-olla pärast seda, et ma arvan seda, et ajakirjanikud peaksid siin, see peaks nüüd küll see viimane piir olema, kust on selge, et selliseid Atkemaks enam vastu ei võeta. Kui me tahame nägutada poliitikute kallal riigikogulaste pardifileed, suitsu vuttide kallal meditsiinitöötajat, tervishoiutöötajate mingit altkäemaksu komandeeringute kallal, aga ise võtame selle väga lahkelt vastu, siis me ei saa seda tööd teha. Ma ei tea, kas keegi nendest ajakirjanikest tagasi astuks, näiteks Ingrid Tähismaa astub tagasi äripäeva või tähendab vabandust kroonika peatoimetaja kohalt, ma arvan, et ei ole ikka. Kuidas sulle niisugune mõte pähe. Küll öelda jah, selline reaktsioon, mis eile vist ilmselt äripäeva lugedes valdas nii palju, kui mina sellest osa sain ajakirjanikest osa, siis noh, öeldi, et tunti ennast teatud määral kangelastele, ma arvan, et ma nägin seda, et tegelikult ei adutudki selle suuresti selle selle tagamaid tegelikult, mis näitab, et me ise oleme väga kergesti haavatavad ja sama rumalat teinekord samasugused oma 850. ja kokakoola kasiinoga võrreldav mingisugusel määral. See on absoluutselt võrreldav, see on täiesti selge ja ma usun, et need, kes sinna ka sõitsid, nad adusid seda küll, sest muidu ei oleks olnud ju Äripäeva. Ma arvan, et nad enne nad enne ei adunud ladusid siis, kui äripäeva fotograafia ajakirjanik lennujaamas kohal ja hakkas helistama. Siis muretsesid rohkem iseenda pärast, kui selle pärast, mis see kõik selle ümber tähendab. Sest see jutt, mida räägivad selle kahte moodi, mõne, võitis seda, et ta läheb ikkagist tööd tegema ja teine ütles otse, et võta puhkus ja, ja Sulle vaima, igal juhul soovin palju õnne, sest et sind hakkab varsti juhtima väljapaistev ajakirjandusteoreetik peatoimetaja koha peal ja ma usun, et tema ajakirjandus ei karmi küsimustes kindlasti väga tugev ja ma arvan, et tema ajal niisugused asjad nagu läbi ei läheks, et tema ei nõua inimeselt, et ta peab palgata puhkusele minema, selleks et Egiptimaal kurgi lugeda. Ma loodan, vähemalt ma loodan, et ma loodan, et sellest sõidust kahetsusväärsest on, on Eesti ajakirjanduseetikale hästi palju kasu. Sellepärast et ei lähe päevale näpule ka näidata, nagu paljad tegid, kui ma arvan, et see oli enesepuhast, kuigi ma arvan, et teatud ajakirjandus kondades Äripäev muutub paariaks igal juhul, sest et kes armastab seda, kui sinu peale näpuga näidatakse, eriti eriti targad on meil ajalehtede peatoimetajad, mida ma ise on troopiline, soovitasime, et mees oleks võinud rinna kummi ütles, et jah, tegin siukse lolluse. Mina olen ajakirjanikelt täpselt sabades sirge seljatagust, enda jah, tegin lolluse ei mõelnud, sõitsid Egiptimaale puhkama altkäemaksu eest. Lähen koheseid praegu ära ja sõidan koju. Drivereid ei leinud. Tore on, et saime endale tõmmata vee peale. Keldri suurtes väga ebasuur pesupäev on täna olnud, aitäh teile, kolleegid täna, et vikerraadio stuudios Maire Margus Mets ja Aarne Rannamäe. Tänaseks lõpetame meile antud aeg on armutult täis tiksunud ja järgmisel laupäeval on uus seltskond siin laua taga. Mart Ummelas juhtimisel aitäh kuulamast.