Nüüd siis vastame ära meie tänahommikusele kõige suuremale küsimusele ja, ja küsimuse esitas neile jaan ja küsimus on tõesti suur ja universaalne ja meil on tõeliselt hea meel tervitada sellele küsimusele vastamas üht Eesti suurimat tähe ja universumi teadlast Jaan Einasto, tere hommikust. Tere hommikust. Huvitav, meile helistas Jaan ja menüüd helistamisega Jaanile, et see vastus kätte saada ja ütleme nüüd see jaan, kes ei teadnud asju, küsis siis universumi kohta ühe suure küsimuse, mis kõlas nii. Küsin nii, et kui universum on piiritu ja kõikehõlmav, siis kas on võimalik, et ta paisub ja et ta teoreetiliselt saab veel ka kahaneda ja nii edasi, et me teame, et räägitakse sellest, et pärast suurt pauku universum muudkui paisub ja mis on siis selle piiri taga või kuhu ta paisub, kui ta on piiritu ja. Praegusel ajal universumi mõiste on mõnevõrra muutunud avaramaks. Tähendab ühelt poolt mõeldakse endiselt seda, mida nüüd meie näeme, kus meie ise ka sees oleme. Aga teiselt poolt on, on tulnud juurde uus mõiste võiks nimetada ürguniversum. See on see, millest meie universum tekkis ja mis on nagu noh, ütleme meie universumi taga mingis mõttes. Ja see, meie universum, see osa, mis nüüd on vaatustele kättesaadav, mida me tegelikult näeme, see ei ole lõpplõpmata, suur, see on kindla raadiusega, kui meil läheb järjest kaugemale, siis me jõuame järjest nooremad ajalisest valgusel läheb aega sealt siiatulekuks. Ja lõpuks jõuame hetkeni millal see universum tekkis ja sealt edasi enam minna ei saa. Ja vaat see piir liigub kogu aeg edasi, nii et selles mõttes universum paisub. Kõik suurte taevakehade vahelised kaugused suurenevad. Jutt on just suurtest, tähendab, ütleme, päikesesüsteem näiteks ei paisu. Ja meie galaktika on ka gravitatsiooni Lisid seotud ka ei paisu, aga erinevad galaktikad, mis ei ole omavahel gravitatsiooniliselt piisavalt seotud, vaat nendevaheline kaugus pidevalt suureneb universum täiesti paisub seal nüüd mitte ainult vaatlustest kindlaks tehtud fakt, vaid sellele on ka teoreetiline seletus. Ja praeguste andmete järele isegi paisumine kiireneb. Ahaa millisel kiirusel umbes paisumine toimub? No see on väga väike ja tähendab, see on Astronoomid kasutavad sellist mõõtühikut kaugusime määramisel nagu mega parsekid. See on siis miljon parsekid ja parsecon umbes kolm miljonit või jõuan kolm valgusaastat, nii et mega parsekid on kolm miljonit valgusaastat. Paisumiskiirus selle selle lõigu peale on ainult umbes 70 kilomeetrit sekundis. Nii et see paisumine on nii maistes kaevades ikka väga-väga väike ja väga aeglane. 70 kilomeetrit sekundis, jah, no päris eluliselt muidugi see on väga kiire. No seda küll, aga vaat kui kaugele näiteks. Noh, kui me võtame meie kõige kõige lähema hiidgalaktika Andromeeda galaktika, mis on umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel isikuna meie Galaktika ja Andromeeda gravitatsiooniline seotud, siis Andromeeda hoopis läheneb meile umbes 100 kilomeetrit sekundis, aga see on ka aeglane, nii et nende nende kahe galaktika niisugune võiks isegi öelda kokkupõrge või lähenemine suur lähenemine ja sinna on veel umbes sama palju aega või pisut vähem, kui on kogu universumi senine vanus. Nii et see on nii, need asjad käivadki pikem. Jah, et me peame veel 15 miljardit aastat ootama, enne kui põrkame kokku. Logistilist Anuen äradentipa üle poole kiirust ka ikkagi, ühesõnaga maistest skaaladel on universum rahulik ja, ja no meie seisukohalt kõige olulisem on päike muidugi, et ta meile ikka sooja annaks. Päikese. Soojus tuleb vesiniku põlemisest, heelium võiks. See on sama reaktsioon, mida kasutati ära ka vesinikupommist. Aga seal ta toimubki, päikesel niimoodi rahulikult päikese tuumas tegelikult andis, see protsess käib. Ja, ja umbes pool sellest vesinikust, mis päikesel on mida saab kasutada, nagu öeldakse, tuumakütusena on veel alles. Nii et päikese jaga, maa vanus on tsipa üle üle nelja miljardi aas. Ja teine niipalju on aega veel, kui vesinik otsa saab, nüüd aega on aeg anniga. Nii et pool teed on käidud, aga pool on minna v? Suur-suur tänu teile professor Jaan Einasto selle vastuse eest selle pädeva vastuse eest täna hommikul ja ilusat hommiku jätku teile niimoodi siis rääkis akadeemik ning ma väga loodan, et kes meil selle käest seda küsinud, Jaan ja tema tarkus, Power, kes on selline filosoofiline mõtleja, kui te nüüd teete järelkuulamist meie koduleheküljel wwwerr kaks poee sellele samale, eks ole, väiksele intervjuu katkele akadeemik Jaan Einasto ka siis no kuulata seda paar korda ja te saate kohe hulka targemaks, sest see ühekordne kuulamine laks siin niimoodi hommikul. Päris kindel, kas see kõikide nüüd härrade vahele jõudis, siis ma kahtlen helgiga endas praegu. Kas mul ei tekkinud lühist kõikide nende mõõtühik, see oli loomulikult olid Me rääkisime, vestlesime rahulikult ja tasakaalukalt varahommikul, professor Jaan Einasto ka mega parsekid dest ja muudest taolistest asjadest.