Tere laupäeva hommikust, taas on eetris saade pealkirjaga rahva teenrid aga kuna on hingedeaeg ja kohe hakkavad jooksma mardisandid, siis meil ei ole täna stuudios mitte need, kes tavaliselt, vaid meil on Dracula, Frankenstein ja Godzilla. Ja sellega me tervitame head sõpra. Rein Lang ja head kolleegi ja soovime talle peatset tagasitulemist raadiotöö liha Padade juurde. Ja tegelikult on meil stuudios Tartu Ülikooli professor Rein Veidemann. Ja Postimehe kirjandustoimetajana ja Postimehe kirjandustoimetaja ununes nagu ära muuhulgas. Pressinõukogu esimees ja ajalehe Maalehe peatoimetaja Sulev Valner. Ja siis Tallinna tehnikaülikooli ajalehe toimetaja Eesti raadio väliskaastööline Mart Ummelas, näed, kui palju tiitleid fraaculast siiamaani, aga tegelikult uuris ütlema tavalised Eesti kodanikud, eks ole. No ütleme siis tavalised Eesti kodanik. Aga hingedeaeg on käes ja kõige kummalisemaid nii-öelda ümberkehastumise on liikvel ja esimene ümber keha istumine, millest tahaksime rääkida, ongi see, kuidas siis meie peaministrist respublikaanid ist, Juhan Partsist on saanud korraga sotsiaaldemokraatide suur sõber ehk siis ühiskiri millele parts ja ja Inglise peaminister Blair alla kirjutasid. Kas see on nüüd uus samm Euroopa poliitikas, kas on uute plokkide tekkimine, mida arvate? Mis sa arvad selle? No ma ei usu, et seal tegelikult nüüd väga kindel blokk nüüd just on see Eesti, Eesti, briti kuigi mina, mina ei oleks selle kirja suhtes nüüd ütleme vähemalt mitte ainult irooniline Aga me ei olegi seni veel üldse iroonilisel kombel. Jah, et mina arvan, et samas on see siiski ka ka selline märkimisväärne märk. Et et tegelikult on britid meid ikka päris tihti toetanud ka, et meenutades Eesti ajalugu nii umbes 80 aastat tagasi Briti laevastik Tallinna reidil õhiline meie piim ja, või läks Londonisse ja selles mõttes on et ega see, ega see nüüd ajalooliselt nii-öelda päris esmakordne või, või nii-öelda no ütleme, kui ma ei tea, Eesti ja Hispaania teataksid, et nad on ajaloolised liitlased, siis oleks midagi täiesti uut, eks ole. Oot tehti harjunud võitma, eks ole, see oli, see on seal väga hea paree paralleele, ma püüan vältidega irooniata, aga, aga, aga, aga seda on siiski raske. Tähendab, kui nüüd lähtuda sellest loogikast, kas teete, et meil on brittidega ajaloolised seosed olnud ja et meil on teatud tänuvõlg, mida me koostöös tahaksime, nagu lunastada samasugust tänuvõlga? Äsja kogesime Ameerika Ühendriikidega, kes on meid toetanud külma sõja päevil ja eesti okupeeritud seisusepäevil. Et kui me läksime koos nendega Iraaki loogikast järeldus, me ei tohiks ühtegi sõna sakslastega vahetada, sest et mõnes mõttes on ju nemad süüdi selles Molotov-Ribbentropi paktiga müüdi meid ära Venemaale terveks pooleks sajandiks. Ja seetõttu me peaksime eriti vihased olema Saksamaa suursaadiku avaldusele kirjale, mis ajakirjanduses ilmus, kus avaldati muret ja seisukohti selle üle, mis saab ikkagi nii-öelda riikidevahelisest koostööst, kui hakatakse mängima üksteise üksteise üks üksikuid riike teineteise vastu Euroopa liidu sees. Aga tegelikult noh, ega see ei olnud selle saksa saadikukirjale reageerimine Eesti ühiskonnas dramaatiline, ei ole ka nii-öelda Partsi ja Blairi kirjale reageerimine dramaatiline, et tegelikult ma arvan, et ega võib-olla üle üle reageerida ei olegi siin väga mõtet. No eks ta Eestis ikkagi oli tähenduslikum sündmus, kui nüüd ütleme Suurbritannias ja tõesti ma ka enne saadet üritasin vaadata, et kas Financial Times'is, kus kirjatükk siis samuti ilmus vist oli kolmandal novembril, et millised on järelkajad, seni on üks artikkel seal ilmunud harra vautor Khaussensil, kes on küllaltki kriitiline selle ettepaneku suhtes ja leiab, et niisuguste ettepanekutega ainult vähendatakse Euroopa Liidu efektiivsust, siseturu efektiivsust ja Euroopa Liidu konkurentsivõime pigem langeb, kui tõuseb, kui me nüüd hakkame kõiki maksu ja sotsiaalsfääri küsimusi endiselt käsitlema konsensuse alusel, mis on ilmselt väga aeglane Britid kui Euroopa Liidu kiilulööjad on ju, eks ole tuntud selle koha pealt oma oma põhimõtteliselt positsioonilt nii-öelda vastandudes Euroopa Liidusele mandriosa nii-öelda tuumikule. Ameerika ühendriikidest rääkimata, samal ajal tegemist transatlantilise koostöö seisukohalt on britid võtmepositsioonil Euroopa liidus, nii et see on alati. Niisuguse jah, et me võime ka tõmmata sellise ikkagi maailma poliitilise telje, Tallinn-London Washington, eks ole, siit kirjast, et lihtsalt jääb üle oodata Juhan Partsi Blairi ja Bushi ühist kirja võib-olla, mis maailmapoliitilises küsimuses äkki. Aga minu meelest eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves tänases Postimehe artiklis osutab väga tabavalt sellele, et selle kirjaga mõlemad pooled ei käi või vabandust eilses ja eilses Postimehes, et mõlemad pooled sellega tegelikult püüavad lahendada oma sisepoliitilist sisepoliitilisi eesmärke, jõuda sisepoliitilised eesmärgid, lahendada olemasolevat leeme ja Eestis. Loomulikult on see igivana vaidlus selle üle kogu maksupoliitika, mis, mille nii-öelda muutumatuse varjus või vastupidi, nüüd koguni veel siis tulumaksu alandamise tulumaksumäära alandamise vaimus ja seda, seda, seda eesmärki saavutades püütakse leida just nimelt trumpe väljaspoolt. Ja ja, ja see minule meenutab nagu öeldakse, pöördkujul või, või akrotesse pöörete ühest varasemast perioodist, kus tegelikult Eesti Sisepoliitilisi nii-öelda pingeväljade tasakaalustamiseks või, või nende esiletoomiseks kasutati ka siis nii-öelda viiteid väljapoole. Mäletan hästi, kuidas 1980. aastate 1986 87, kui Moskvas oli perestroika juba lahti läinud, siis Eestis ei tahetud sest midagi teada ja siis olin siis ise ajakirjanduses aktiivselt ja, ja ka juba poliitikasse minemas. Kasutasime kogu Moskva demokraatide edumeelsete demokraatide trumpi koha peal, et oma neid neid stagna üritasin murda. No nüüd on pisut just nimelt irooniliselt vastupidi, tähendab et siin oma võimupositsioone või oma koalitsioonile peid täitmiseks me otsime nii-öelda Euroopa poliitiliselt turult trumpe, selleks, et niitsin kinnitada, sest tähelepanuväärne on see, et Eesti poliitilisel maastikul näiteks ei kasutata ju eriti just Põhjamaadest trumpidega. Kuna kuna Põhjamaade, siis see heaoluühiskonnamudel, mille poole liikumiseks oli, ütleme, ühiskondlik leppese esimeseks katseks selles suunas see on siiamaani varjus ja, ja seda püütakse pidevalt hoida meist kaugemale huvitavaid kaugemale. Öeldakse, et see vald mingi väike sotsiaaldemokraatide grupihuvi Täpsustaks minu meelest sellest Partsi kirjast ei pea tõlgendama teda nii, et et see on tingimata kiri toetamaks Eesti praeguseid madalaid makse, tähendab kaudselt see nii on. Aga tegelikult on see kiri ikkagi, kus nad Blairiga koos deklareerivad, et me toetame riigi õigust oma maksud ise määrata. Aga see tegelikult. Lahtisest uksest sisse sellega Ilves ütleb, et, Ta lihtsalt, et, et see ei ole, et seda nüüd on väga mitu vastulauset on sellele kirjale nagu tulnud sellel pinnal, et parts selle kirjaga võitleb madalate maksude eest noh, nii-öelda meie madalate maksude säilimise eest aga tegelikult, et ikkagi olgem täpsed, parts selles kirjas ütleb ainult seda, et me tahame maksud ise määrata kas madalad või kõrged, muidugi meie teame, et meil on madalad ja on kokku lepitud, lähevad veel madalamaks ja noh, kaudselt on see muidugi nii-öelda toetusse küsimine meie maksude madalusele aga, aga teiselt poolt, kui olla täpne olla, siis võib ka öelda, et et see kiri lihtsalt, et noh, nii-öelda nõuab õigust maksud ise määrata, mis võivad ka kõrged olla. Siin on üks ja ma olen nõus sellega ja, ja põhimõtteliselt ütleme millist ma tean ka mitmed kommentaatorid, kes ütlevad, et iseenesest tõepoolest sellest viis kinnas pole midagi taunitavat, vaid vastupidi, see on niisuguse. Tõepoolest, see näitab juba seda, et me istume Euroopa liidus sees, kuigi me sellest tuleva aasta kevadest seal olema, aga vist oli see Andrei Hvostov, kes Eesti Ekspressis osutas nimelt sellele, et praegu valitsustevahelise konverentsi on kuidagi väga salapäraseks muutunud, et kui see suur konvendi problemaatika oli kogu aeg esiplaanil ja ajakirjandus sai seda käsitleda nii-öelda reaalajas, siis nüüd on kuidagi äkki vaikseks läinud ja ainult hakkavad välja tulema niisugust üksikut sööstud. Mida me siis siin püüame teiega siin kolmekesi laua taga nii ennustada nagu mingi kohvipaksu pealt. Targendamatiseerige soigus. Minu meelest, mis on selle kirja just see nõrk külg on tõepoolest see, et kui sa siin tõid võrdluse selle omaaegse liitlaste otsimisega nii-öelda edumeelsete, demokraatlike jõudude Nõukogude Liidu ajal, eks ole, nii-öelda nõukogude demokraatlike jõududega siis me teadsime, mida me tahame. Aga, aga ma täna on tegelikult just küsimus, et see kiri tuli järsku nagu kuskilt taevast, eks ole. Et miks järsku Suurbritanniaga, miks järsku selline kiri? Et noh, ei ole olnud mingisugust ühiskondlikku debatti ja seda, et kelle, kes on meie liitlased, mis küsimustes et me nagu hakkamegi Euroopa liit minnes siis tundub, et niiviisi noh, katse-eksituse meetodil justkui oma poliitikat välja töötama või et me teeme, tehakse üks kiri noh, umbes niiviisi vaadatakse, et kuidas siis mõjub. Et kas läks nüüd õiges suunas, eks ole, või, või äkki, kui saab hirmsa kriitika, siis, siis ütleme, teeb näiteks võib-olla et ehk siis järgmise kirja prantsuse presidendiga näiteks, eks ole, mingis muus küsimuses prooviks, kuidas see mõjub eesti avalikkusele. Nii ei tohiks tegelikult Eesti välispoliitika kujuneda kujunema noh, teistmoodi, et selline kiri peaks olema teatud arutelude tulemus. Mitte mitte, et see kiri kiri ilmub kuskilt taevast ja siis algavad arutelud, kas see kiri oli õige. Ja suured juhid Nii et see on minu meelest nagu selle kirjapuu selle taga ei ole demokraat. Ei, ma tahtsin Mart veel seda, et, et ma tahaksin raadiokuulaja just praegu, kui ta kirjutaks üles sulesi lausa lausa jooniks alla sees, et, et see ainult suurendab segadusse. Mina tulin täna siia saatesse, et ma ei saa üldse aru, mis tegelikult nüüd ikkagi toimub. Sellepärast et nagu on ära kaotanud nagu mingisugune üldise praamikatse-eksituse meetodit. Nii-öelda, et minu meelest on ka nagu loogika kadunud ja väga kenasti ironiseeritana Andrus Kivirähk selle üle Eesti Päevalehes, et noh, et Blair tahtis, et ta teab, et Eestis on palju ilusaid naisi. Pegasus Partsiga saadavad kirja, et Blair on niisugune kena mees et tal tekiks, nagu ollakse sõbrannasid ka siin. Aga. Tegu on väga korraliku pereisaga paljulapselisi. Need homme on isadepäev. Ma arvan, et Blair oleks meile heaks eeskujuks. Kindlasti tervitame. Mina naeran, tervitame Blairi, aga muidugi ka oma peaministrit, kes on ka isa. Ainult et mitte abielus hetkel. Aga tulles nüüd tagasi selle juurde, mis sa Sulev ütlesid, siis olgem täpsed, jah, siin kirjas on tegelikult see sisu on ju selles, et Eesti ja Ühendkuningriik nende seas ei poolda kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist maksuküsimustele. Tähendab küsimus on just sellest Euroopa liidu reformist, mis on praegu käimas põhiseadusliku lepingu nii-öelda sõnastamisest ja kus siis praegu nagu püütakse leida need valdkonnad, mille puhul on võimalik dünaamika suurendamiseks loobuda senisest absoluutse konsensuse põhimõttest. Aga maksusüsteemid? Ma mina jääksin küll siia selle juurde, et, et noh, me ei saa nüüd absoluutseks ka minna, eks ju, et meie maksusüsteeme üldse ei, ei võiks ühtlustada, sest see on ikkagi kõige üks tähtsamaid mehhanisme majanduses. Ja kui me maksusüsteemid jätame igas Euroopa kandis väga erinevaks, siis meil ei teki ju seda ühisturgu. Ma tahaks, sa ütlesid, et maksusüsteemid on tähtsad mehhanismid majanduses, maksusüsteemid on tähtsad mehhanismid kogu sotsiaalelukorralduses mis tahes riigis ja seetõttu tõepoolest seda, mida võib lubada endale Inglismaal, kus on välja on välja kujunenud väga kindel ja tugev sotsiaalhoolekandesüsteem Eestis, kus see on väga nõrkadel jalgadel. Loomulikult on väga palju tõsist arutlust sel teemal, missugune see maksusüsteem ikkagi peab olema ja küsimus selle sotsiaalse rikkuse ümberjagamisest, see on Eestis endiselt terav. Aga tegelikult tahan mina jal olla selles mõttes Partsi poolt, et minu meelest on parem kui selle, et me tahame õiglasemat maksusüsteemi, me nii-öelda mõtleme välja ja lepime kokku siin Eestis sise. Et kui näiteks selgub, et sa surutakse meile nii-öelda Euroopa liidu poolt peale noh, kuskil lähiaastatel siis me võtame selle vastu iseenesest võib-olla õige asja, aga võtame vastu väga pika hambaga ütlema, et jälle kuskilt väljastpoolt suruti meile midagi peale hakkame selle vastu, noh, sisemiselt nii-öelda protestima võitlema, tunneme ennast jälle ahistatuna üldse nii hea meel, et oli meil vaja sinna liitu minna ja nii edasi. Et selles mõttes oleks nagu noh, et oleks nagu selle kirja selle mõttega mina oleks poolt, et me hea meelega võiks need otsused ise teha, aga millised otsused? Ja samal ajal see initseerib teiste seda niisugust Euroopa Liidu sisest dialoogi, kuid näiteks mis puudutab, aga samal ajal toob see ka meid selle suure probleemi juurde, kuidas me käsitleme neid Euroopas kehtivaid reegleid, standardit, et kas nad surutakse meile peale, meie tähendab mingit niisugust absoluutselt vabatahtlikkust? No ei saa olla korraga sees ja väljas ühe jalaga sees ja teisel pool väljas mind minu jaoks on ikkagi küsimus selles, millal Eesti täielikult võtab sotsiaalharta. Vaata sellega seoses ma tahtsingi just öelda, et milline mulje andnud Euroopa Liidu Ütleme otsustavatel organitele, kui samal ajal eduraportis on välja toodud kolm olulist küsimust, nii-öelda Eesti ei ole veel suutnud täita ja need on põhiliselt seotud just nimelt sotsiaal temaatikaga ja samal ajal peaminister esineb niisuguse avaldusega, kus ta umbes ütleb, et me ei kavatsegi ka siin ühtlustada neid põhimõtteid, et et see jätab küllaltki sellise noh, nihukese ebaleva mulje sellest uuest ühinemast ja sellepärast Saksa suursaadiku avaldus võis olla tõesti teatav preventiivne avaldus, teades et on tulemas mingi selline sõnum, nüüd ütleme inglise ja Eesti peaministrilt üheskoos. Võib-olla keegi oli veel valmis sinna alla kirjutama, kes näiteks loobus viimasel hetkel, ega me ei tea, kas see oli just leerija Partsi kahe mehe avaldus. Aga ma tahaksin just rääkida sellest, et meil oleks aeg unustada ära alates esimesest maist see, et no me oleme eelkõige majandus- ja sotsiaalküsimustes samavõrd põikpäine ja kangekaelne nagu vaba ja vaba juttumärkis seni olnud väga hea näide on seesama suhkruteema, mis praegu on käivitunud ja siinsamas meie vikerraadio eetris. Paavo Palk. Euroopa infokeskusest väga kenasti selgitas ära, miks Eesti kannatab sellega, Eesti põllumajandus kannatab sellega. Kui me praegu veame sisse, siis Euroopa liidus doteeritud suhkrut suurtes kogustes, et sellega nagu umbes teha enda elu mõneks ajaks kergemaks, siis see samma Need varud, mis meil tekivad, arvestatakse maha meie tulemusest, põllumajandustoetusest, mis on täielik absurd. Arvestades seda, et me ei ole ju ise suhkrutootjad, eks järelikult kannatab meie piimakari kannatavad meie, meie teised eksportijad, eks ju, tähendab küsimus on ju selles, et noh, keegi peab selle arve kinni maksma ja selge, et kui me oleme Euroopa liidus ühises turu, siis ei ole see võimalik, nii et ühed maksavad kogu aeg meie head elu kinni. Et selles mõttes maksusüsteemi nii-öelda torpedeerima olemine või ühtlustamise torpedeerima ja minu meelest on ohtlik tendents viitab nagu sellele, et Eesti mingi osa eesti eliiti usub, et nad Euroopa liidus saavad ikkagi palju rasvasemalt elada, kui, kui ülejäänud Euroopa Liidu riik Tähendab, minu meelest on ohtlik tendents on muidugi selle Partsi Blairi kirja puhul noh, eriti meie poolt esinedes, noh, ma ei tea, võib-olla Blairile, eks ole, on omatu volitused ja asi läbi arutatud ja volitused olemas ja ei ole nagu probleemi. See on nende siseprobleem. Aga et meie puhul minu meelest on ohtlik ja selles mõttes võiks ka kõik meie poliitikud, noh, ja muidugi tippjuhtidest alates väga mõelda selle peale, et et just nimelt Eestis niisuguse pikaajalisem usaldusväärsuse suhtes on, on väga kahtlane teha selliseid Res Publical väga omaseid suuri sõnu. Et meie kindlasti hakkame tulevikus Euroopa liidus tegema või me kindlasti ei tee seda, me kindlasti teeme seda tähendab teha neid suuri sõnu enne, kui sa ikka väga kindel olla, et sa suudad sellest ka tegelikult kinni pidada ettenähtud sellise, selliste kirjade ma ei ütle, et nüüd tingimata selle kirja, aga selliste nii-öelda väga kindlasõnaliste ja uljate avalduste naeruväärsuseks võib juhtuda see, kui näiteks poole aasta pärast või aasta pärast selgub, et tegelikult noh, lihtsalt olude sunnil on ikkagi Eesti sunnitud olema natuke teisel positsioonil ja siis küsitakse, kellel natuke pikem poliitiline mälu on, aga miks te siis sellise kirja, et seda ei saa, et kas teie juttu edaspidi saab nagu tõsiselt võtta, et kui te, et kui te kõigepealt nagu lahmitte välja mingisugused seisukohad ja tegelikult noh, teie kaal ei, ei võimalda teil siiski väita, et tegelikult suudate. Ma arvan, et me liigume selle Euroopa liitu mineku suhtes kõik Eesti ühiskond ja poliitikud peaksid mõistma, et me liigume. Ja minu meelest väga, väga hea, et me liigume selles suunas, et üha rohkem neid otsuseid, mis me tulevikus teeme, hakkavad olema sellised noh, konsensuslikud otsused, sellised kompromissi otsimised erinevate noh, nii-öelda riikide vahel, kus Eesti väga harva hakkab saama kõike, mida ta tahab ja täpselt nii nagu tema tahab. Et meie, noh, nii-öelda võimalus on teha nii-öelda neid asju mõjutada meile õiges suunas ja me peame õppima olema rahul sellega, kui asjad liiguvad meie jaoks õiges suunas. Et noh, oleme siiski nii-öelda, me peame olema realistid, selles mõttes oma mitte, mitte sellised noh nii-öelda, mitte kordama suheldes Euroopa Liiduga umbes noh, samu ka ajaloolisi nii-öelda paralleele, kui me kõik mäletame, kuidas umbes kümmekond aastat tagasi Eesti osa poliitikuid tagus vastu rinda, kuidas me Venemaalt selle Petseri alad tagasi võtame. Narva realistlikke elu narvakas, eks ole. Ära luba ikkagi. Kindlalt seda, milleks ilmselt sinu jõud üle ei käi. Et ma arvan, et siin, Euroopa Liidusse suhtumisel tuleb ikkagi väga realistlikult hinnata, mis, mis, mis meie võimuses on. Vaata enne saadet juba siin meil oli väike vestlusringis, siis ma tõin võrdluse, et minu meelest meenutab see käitumine ikkagi kirbuhüppamist laual, mida siis mõni suurem elukas ära kasutab. Aga see on riigi eneseväärikuse küsimus minu jaoks ja vaat kui sa ütlesid, et tõepoolest, et selleks, et olla vääriline partner Euroopa Liidu dialoogipartner peab oma ühiskonnas endas. Need küsimused ei saa siin isetegevust harrastada, mis meil tõesti praegu tundub vaid see peab olema juba ühiskonnas ja riigis endas tegelikult mingisuguse suurema konsensuse tulemus on saavutatud, nii nagu käitub Soome riik 80 kilomeetrit meist eemal Euroopa areenil. Nende siis oma seisukohtadega, mida ta seal välja ütleb, ta teab, et see on konsensuslikult oma ühiskonnas oma riigis paika pandud. Noh, meil see nii ei ole ja seetõttu me olemegi niisuguste asjade tunnistajad ja seetõttu tõepoolest me näeme ka, kuidas neid ära kasutatakse, meid kasutatakse lihtsalt ära tõepoolest meie ajakirjandusse hoovavad sisse erinevate riikide suursaadikute tähelepanu. Siis osutused, sõnavõtud. Mäletame veel pooleteist Roomas toonase USA suursaadiku etteheited, mille peale meil kohe kibekähku mingi päev kehtestati. Aga tähendab, ma just tahtsingi nagu sellele tähelepanu juhtida. Kohati tundub, nagu, et mõned Eesti juhid ikkagi arvavad, et me ikkagi ei lähe Euroopa Liit, vaid me läheme mingisse endise nõukogude liidus uuendatud versiooni, kus on umbes pudeli vana Tallinnaga või millegi muuga võimalik endale saada, nagu öeldakse, paremat tulemust. Tegelikult Euroopa Liit on ikkagi demokraatlik ühendus. Mida väiksem riik, kui me võrdleme näiteks Luksemburgi või, või Belgiat või, või ka Soomet, siis mida väiksem riik, seda kuidagi suurejoonelisem, avatum kui suuremeelsem peab olema tema poliitika, ainult siis pääseb ta tegelikult mõjule. Mida paiklasem ta on oma nõudmistes, seda vähem temaga arvestataks. Ja, ja see on minu meelest laieneva Euroopa liidus väga tähtis, kus on 25 väga erineva kultuuri ja ajaloolise taustaga riiki, et Eesti peaksin esinema võimalikult soliidselt, ütleme niimoodi. Ja ja ikkagi otsima leid liitlasi, mis ajaloolis kultuuriliselt on talle nii-öelda ette antud ja asjata ei räägita praegu Balti Läänemere regioonis ja Skandinaavia regioonis ikkagi nõndanimetatud väga olulisest põhjadimensioonist, mis Euroopa liidus on tõsiseltvõetav argument Euroopa tuleviku otsustamisel. Ja selle tõttu ma arvan, et, et Eestil endale tema tuleviku seisukohalt on kasulikum siiski esineda koos just nimelt põhjadimensionaalses aspektis, kui, et otsida nii-öelda ühe päeva koalitsioonipartnereid või lepingupartnerid siit ja sealt nokkida neid poliitiliselt turud, mis on väga heitlik ja väga suurte riskidega seotud. Aga samas jälle ütleks mina Partsi kaitseks, et et aeg-ajalt muidugi tuleb selles poliitikas tõenäoliselt võtta ka teatud riske ja, ja aeg-ajalt tuleb ka nii-öelda kiirelt otsustada teatud asjadega noh, võib-olla tähendab kas ühineda või mitte ühineda nii et sulle ei anta väga palju aega võimalust tegelikult seda tjah, kui laialt arutada või, või noh, öeldakse, et nii-öelda võta või jäta põhimõttel ja ja on teatud niisugused valikud, et ma selles mõttes. Ma arvan, et sellesse me peame sellesse Partsi Blairi kirja suhtuma ettevaatlikult noh, selles mõttes, nagu me siin oleme, suhtunud temaatikaga tähelepanuga ettevaatlikult tähelepanuga väga tõsiselt mõtlema, mida see tähendab. Aga minu meelest nüüd nii-öelda seda kuidagi noh, talle mingit näiteks miinusmärki panna ei oleks vähemalt noh, nii-öelda ootame tema mõjuda ära. Tähendab, võib-olla see noh, nii-öelda, mis on plussid, mis on miinused, see selgub põhimõtteliselt ikkagi mingi aja jooksul. Ja aga igal juhul me ei tohiks seda käsitleda ja ei tohikski Abarts seda käsitleda kui kellelegi vastu suunatud kirjana. Et see on vale, Euroopa liidus ei pea ehitama uusi kaevikuid. Aga mis minul oleks, muidugi ei meeldinud, et enne, kui meie peaminister läheb ühist kirja Blairiga kirjutama, oleks võinud ju Balti riigid näiteks mingi ühise seisukoha ka võtta ja sellega esineda. Ma arvan, et Euroopa oleks seda märksa paremini mõistnud. Kahjuks balti riikidevaheline koostöö on ikkagi erakordselt surnud seisus. Samas jälle neid omavahel võib-olla vastandada ei saa, sest Blair on ikka tõeline raskekahur võrreldes balti riikide ühiskirjaga või veel mõnedega isegi siia veel liites Baltimaadele ütleme näiteks kasvõi kasvõi kõik ülejäänud kandidaatmaad praktiliselt kokku annab see alles kokku võib-olla Blairi mõõdu välja. Et selles mõttes siiski noh, nii-öelda Euroopa poliitikas on ta kahtlemata üks suurtest ja selles mõttes ma saan nagu aru ka Juhan Partsi nii-öelda võimalikest valikutest, tähendab, et, et kui see võimalus pakutakse sellest loobuda, et mitte teha seda kirja On selline väga gene, millest ei saa loobuda. Saab, aga tegelikult võid ka küsida, et näiteks kui oleks kui teisipidi, kui arutaksime, et näiteks ütleme, mingi teine ajakirjanike selts Arutaks näiteks seda teemat imbuks välja, Partsile tehti pakkumine teha ühiskirja, ta loobus sellest, siis ma kujutan ette, et võib-olla teatud Eesti ajakirjandus osas jälle öeldakse selle peale, et nonii, loll mees. Et nii hea pakkumine poliitikat. Ja aga ühte asja, võib-olla. Tahaksin veel tähele panustada sellele, millega meil tuleb ka harjuma hakata, kui me Euroopa liitu läheme, et see ei ole siiski ainult riikide liit. Et Euroopa liidus regionaalne dimensioon, regionaalne mõõtkava on väga tähtis, et maakond Rootsis on ka väga tähtis, niisamuti Võru maakond hakkab omandama Euroopa liidus palju suuremat kõlajõudu, kui ta võib-olla eesti mastaabis isegi omandab. Nii et seetõttu niisuguse tasandit tulevad siinjuures ka kaasa lisaks veel kodanikuühendused, need on, need on, see asi muutub palju mitmekesisemaks ja seetõttu on, on tõepoolest, tuleks vaadata ka, ütleme seda konkreetset kirja väga mitmetest. No üldiselt ma arvan, et lihtsalt tegelikult üks moraal on siit ka see, et ma arvan, et kogu see Eesti ühiskond võiks nüüd selliselt enesekesksusele, et mingisuguste isegi ka Eesti mõistes muidugi pisiküsimustega veel tegelemisest lisaks kõigele muule ka kata hoopis laiemalt vaatama, et aastal 2004 võiks ikkagi meil olla väike niisugune silmade avanemise aeg, et mis maailmas me ikka nagu nüüd, kuhu maailmasse me nüüd nagu astume ja ja noh, ilmselt näiteks ka Eesti ajakirjandus, et nõuaks ikkagi seda, et, et Indrek Treufeldt ei peaks üksinda. No meil on nüüd ka postimehest Kalle Muuli Euroopa integratsiooni peale pandud, aga. Ta ei ole veel Brüsseli poole. Tahtsin natuke rääkida seoses sellega, et sel nädalal ju ka Riigikogus arutati ju tegelikult meie välispoliitikat ja esines Kristiina Ojuland, meie välisminister, aga väga huvitav, seda aspekti on tegelikult Kaarel Tarand sellel nädalal välja toonud, selles mõttes, et ju tegelikult meil teevad ju välispoliitikat suuresti need inimesed kellel ei ole nagu Euroopa liidus seda partnerid. Näiteks kõige üks suuremaid fraktsioon on sotsiaaldemokraatlik, meil ju noh, on praktiliselt on ju sotsiaaldemokraatia mõjujõud on väga väike, Toomas Hendrik Ilves on nüüd viimastel aegadel muutunud suureks sotsiaaldemovõitlemaks, juba võitlevad sotsiaaldemokraadid aga, aga, aga Mõõdukate mõju praegusel hetkel Eesti poliitikale on ikkagi üsna olematu. Aga samas, ega eurooplased ei tea seda, ma olen ka Toomas Hendrik Ilves. Sotsiaaldemokraatidega räägib siis, eks, eks välisministrina võib ta. Et ma just mõtlen, et kas meil Juhan Parts on nagu mingil määral leeriga Irja koos avalduses nagu Tastunud näidata Res Publicat Sotsiaaldemokraatliku jõuna Euroopa silmis kuigi nad vist praegu otseselt nagu ei ole valinud endale veel seda seltskonda, kellega meil ühinenud või ühinevad nad rahva rahvaparteiga. Ma ei ole sellega sa, Mart, hoopiski viited sellele, et minu meelest see meenutab, et mine liitu kas või vanakuradi endaga, kui seal on mingisugune oma eesmärk sellega seoses noh, pigem ikkagi muidugi parts esines ikkagi ka Eesti pealinna ja riigi riigi ühines. See kolme partei koalitsiooni peaministrina ja kui ta seal ka nii selgelt väljendas, ütleme ikkagi reformierakondlike vaateid, siis see näitab ka kellega, kelle jalas on püksid. No aga see tuleb välja ka praegusest kõige ägedamas arutelust, millest me järgmisena räägime, see on siis niinimetatud vanemahüvitise, emapalga või vanemapalga või kuidas te seda soovite? Ja sellega seoses nüüd lastetoetuste küsimused on ju kõik ju tegelikult ju ja ütleme, maksude tulumaksu vähendamine on sisse kirjutatud ja Reformierakonna poolt, ega see on Res Publica ettepanek koalitsioonile. Vanemapalgaga oli ikka Res Publical ka omad omad, mingid omad enam-vähem analoogsed mõtted olid, et selles mõttes see on, nendel kõike võib öelda suhteliselt mõõdukatest rääkimata, kellel lihtsalt oli see võrdne vanemapalga. Oblika mõõdukatele tegelikult nemad võtsid selle üle ja nii-öelda nii-öelda viisid edasi. Ta liigub nagu seal tsentris pidevalt väga suurte äärmuste vahel. Liigub ta kõigepealt sisemiselt väga suurte äärmuste vahel, sest selles samaski laste toetustegi küsimuses sel nädalal täpselt ühed Res Publica riigikogu liikmed ütlevad ühte ja sotsiaalminister järgmisel päeval ütleb, et noh ühesõnaga, eks ole, vahe on ju täpselt ei jajaa. No Andres Kork ja ja siis pomerants on ju minister pomerants on väljendanud väga vastandlikke seisukohti juba mitu nädalat ka sellesama vanemapalga ülemmäära küsimuses tuli aga Andres Kork kaamerate ette ja teatas, et et jah, et ei, me jah, ei, ei, ei tahagi, et see on nii noh, ütleme nii kõrge või ma olen valmis seda ühtlustama või tõstma seal miinimumpiiri ja nii edasi, eksju, seal on olnud kogu aeg, mingid nihukesed kummalised kummalised liikumised, selle sama seltskonna enda sees. Noh, suuresti on seitse muidugi olla ka nii-öelda Andres Korgi isik, kust, kes noh, kui natuke mäletada ka Eesti lähiaja poliitikat, on ikka selline ütleme niiviisi viisakalt, et väga isepäine inimene olnud ilmselt, et et temal on lihtsalt oma seisukoht. Nii, aga kuidas siis nüüd hinnata ikkagi seda vanemapalga viimast versiooni, kus nii korraga märgati, et noh, et mille me võtame siis aluseks ja siis, kui kogu aeg räägiti selle aasta miinimumpalgast ja selle aasta keskmisest palgast, siis nüüd ühtäkki võetakse aluseks 2002. aasta miinimumpalk ja keskmine palk, on see nüüd loogilisem, mis te arvate? Ja kuidas te üldse suhtute sellesse ikkagi veel kord, ma küsin, et nüüd kaheksakordne erinevus lapse kasvatamise eest muutus küll seitsmekordseks erinevuseks siis erinevate emade puhul aga ikkagi see vahe on suur ja, ja sellesse põhjendusse, mida on ka korduvalt minister pomerants öelnud, et see ei ole sotsiaaltoetus, et see on midagi muud. Jah, see ongi midagi muud, tähendab siin Ülo Veldre ühes artiklis sel nädalal ütles minu meelest ühe hea lause, kus noh, just eile lugesin ja mul tuli kuidagi väga tuttav või see mõte selles mõttes väga tabav ette, et tegelikult kogu see vanemahüvitise jutt on muutunud täiesti juba nagu lahus seisvaks tegelikult laste nii-öelda sellest iibe ja laste kasvatamise toetuse jutust ja kogu jutu ideoloogia on tegelikult selle nii-öelda noh tööl, mitte käimisest, saamata jääva tulu hüvitamisest. Nendele noh, ütleme liisingutest puretud perekondade rahakottidele. Et, et see on nagu see on hoopis teine eesmärk, et tegelikult kogu mina tahaks öelda niiviisi, et, et ma ei peaks hoopis tulema nüüd natukene ajas tagasi tuletama Endale natuke meelde kasvõi tegelikult noh, aasta tagasi pool aastat tagasi veel enne valimisi, millest me üldse rääkisime, mina arvan, et kogu selle tänase laste toetamise ja vanemahüvitise jutu peale lugupeetud Aino järvesoo pööraks hauas ringi pöörama. Sest see on hoopis mingi mingi teine jutt kui see, mille pärast käis ka kampaania 1000 krooni igale lapsele kuus. Nüüd mõni jaks olema 13000. Nojah, aga ma arvan, et Aino Järve, see võib 13 korda, et see on nüüd see, aga põhimõtteliselt. Näiteks kogu see jutt on nüüd kitsenenud mingisuguse ühe eelnõu jutuks tähendab jälle nii-öelda kui jutt oli, algas ju sellest, et me, et me peame iivet suurendama ja siis me peame peresid toetama, et nad need suurenenud iibest nii-öelda selle selleks sünnitatud lapsed suudaksid inimlikult üles kasvatada. Kui need kaks põhieesmärgid siis noh, praegu on nagu jutt justkui hoopis mingist muust asjast, et ja seda enam, et need eriti veel see viimane, nüüd see juttu nii-öelda arenduseta vastandada nii-öelda seda hilisemat lastetoetust sellele esimesel aastal makstavale nii-öelda vanemahüvitisele noh, see sünnitushüvitisele ja see on juba täiesti noh, nii-öelda vastuolus kogu selle noh minu meelest Kaob nagu tervikfilm tõrvik pildiga. Et mina suhtuks sellesse vanemahüvitise eelnõusse nii, et, et kogu sellele ebavõrdsusele vaatamata, Ta on tegu põhimõtteliselt sammuga nii-öelda õiges suunas ja hea asjaga juhul kui ta sellesse valdkonda laste toetamisse toob raha juurde. Ja, ja ainult nii sai ju tegelikult mõista kõigi erakondade valimiseelseid lubadusi programme, et see valdkond kuulutati praktiliselt riigis prioriteediks number üks. Ja, ja järelikult see peab tähendama seda, et sellele valdkonnale mitte ainult sõnades, vaid ka ressurssi antakse juurde. Sest aga nüüd on läinud juttu umbes sellele, et tänu sellele, et tahetakse sisse viia, see vanemahüvitis peaks nüüd teistelt lastelt nii-öelda toetused ära korjama. Ehk teisisõnu saage sellesama rahaga hakkama. Me jagame teda lihtsalt nüüd natuke ebavõrdsemalt ümber. No mis on ju noh, põhimõtteliselt filosoofiliselt hoopis mingi muu lähenen. Aga see ongi maailmavaateline lähenemine, tulusiire ikkagi sotsiaalne tulusiire teatud seltskonnalt, teisele seltskonnale. Aga tähendab vanemahüvitise enamvähem sellel nii-öelda praegu välja käidud põhimõtetel peaks nüüd minu meelest rahulikult kiiresti ära otsustama selle jutu lõpetama, sest teisalt, kui me nüüd seda ei tee, siis On jälle pettunud ka juba sajad ja tuhandetki pered kes tegelikult on juba arvestanud, et noh, oma perekonna nii-öelda järgmise aasta noh kus tegelikult lapsed on sündinud sündimas ja nad on arvestanud, et järgmisel aastal nad võivad sellega arvestada või järgmistel aastatel. Ja kui me nüüd selle ära võtame, siis tegelikult me tekitama ja noh, nii-öelda tõepoolest mingit õigustatud ootustes väga tugeva pettumuse neis inimestes, kellest me tahame seda iibe kasvu tegelikult saada ja me tekitame nagu selle pettumuse, et kas siis üleüldse mingid lubadused enam ei jälle õige. Sest noh, see on siiski nüüd nagu noh, väga selgelt noh, kevadest peale olnud selge selline vanemahüvitis umbes sellel kujul tuleb ja kui nüüd pärast pooleaastast nii-öelda seda arutelu öeldakse, et ei tulegi siis noh, minu meelest see minu meelest see ei vääri nii-öelda seda, seda enam, et kõige halvem olukord minu meelest oleks nüüd see, et kui nüüd tõepoolest selle vanemahüvitise ebaõigluse nii-öelda tõestamisega jõuame selleni, et nii-öelda tortodeeritakse see eelnõu ja mitte midagi ei tulegi Jääbki jääbki lihtsalt noh, nii-öelda see tänane olukord kõige hullem, sest siis saab tegelikult noh, see oleks muidugi kõige parem olukord nendele raha jagavatele poliitikutele, sest nendele jääbki siis kõige rohkem raha. Mis te sellepärast, et siis ei ole. Täna tahan küsida sinu käest. Me oleme, nagu öeldakse, juba vanemad mehed, sina oled veel alles noor isa, võib nii öelda kas teie peres või kas on üldse käinud läbi niisugune mõte, et, et selline vanemapalka võiks motiveerida veel peresse saama lapsi juurde. Kas, kas ma küsin väga intiimset küsimust, ütleme aga? Tähendab, ma arvan, noh, meie peres ei oleks nagu noh, probleem, mina nagu kiirustasin, mul on praegu seitsme kuune tütar, et selles mõttes ma jään. Ma jään ilma, selles mõttes saadakse 150. esimene esimene aasta on juba nagu laine arstiga 150-st ilma arvestada, noh ütleme see lask, jah, otseselt eks ole, ei ole. Ta ei ole nii-öelda noh, samasse 150 tähendab ei ole ju no üleüldse see raha ta on, ta on niikuinii praegu nii-öelda riigi sümboolne tähelepanu avaldus lapsele pigem, eks ole, et, et selle äravõtmine, nüüd ei tee kedagi tegelikult kedagi teist nii-öelda sellest nagu õnnelikuks, aga küll, aga ta annab ta annab signaali, et riik võtab ära sedagi piskut, mis mis ta nagu on seni valmis. Ma usun, et Sulev selle sinust kirglikkus seletusest tuleks üks järeldus teha, et praegu ikkagi seda ressursi juurde andmise soovi ei ole ja tahetakse lihtsalt selle olemasoleva tühja pooltühja kotises teha mingi ümbermanööver ja selle tõttu käikesu meeletu ehitus mina muidugi jagan, olen Jaan Kaplinski ühel meelel, et tegu on sellised hinnad hinna lipikutega, nüüd sündivad lapsed varustatakse siis see suurendab ebaõiglust ja mul on. Aga kas need, kes sünnitavad, ise varustavad mind, on, ma olen nagu põhimõtteliselt sinu ja Kaplinski ka nõus, jaga, ütleme nestoriga, aga, aga ma olen vahel hakanud nagu kahtlema, et kas nüüd need inimesed, kellel on see võimalus, et kas nad võtavad seda ikkagi niimoodi, et võib-olla see on natuke niisugune kibestunud ja küüniliste vanemate meeste arvamus, et, et need noored naised mõtleksid sel puhul raha peale, et võib-olla see on nüüd, see on jälle niisugune, võib-olla ütleme niisugune sotsiaaldemokraatlik poos. No ma ei ole seda, varjavad endas, et ma seda ka olen, aga, aga ma usun, et on olemas mingisugune õiglane keskmine, mida siiski mille suhtes oleks võimalik kokkulepe saavutada, seda nadi pole saavutanud, vaid käib praegu ju täiesti tehingu tegemine ja mingit timmimine tähendab natukene nõks nõks allapoole, et kära liiga suureks ei paisuks. Tegelikult tuleb käivitada eelneva täiesti. Et eestlane mõtleb kogu aeg, kalkuleerib, Ja tegelikult peaks just seda tegema, et timmitakse, eks ole, ülevalt poolt allapoole, aga tegelikult peaks timmima altpoolt ülespoole loomulikult. Et iga laps saaks, eks ole, noh nii-öelda inimlikku. Aga see tähendab ressursi juurdetoomist, vot seda sadamat. Selline valimislubadus nii-öelda lasteaia iib väärtustamiseks tähendab seda, et tegelikult ollakse valmis sellele valdkonnale nii-öelda nii-öelda ainult sõnades tähelepanu pöörama ja eelarvest mitte midagi juurde andma, siis on see noh, nii räige petmine kui üldse olla saab. Aga muidugi Eelarvesse on poolteist miljardit auku ja poolteist miljonit auke ähvardab tulla sellepärast, et see 20 protsendiline tulumaks Aga ma ikkagi jällegi ei saa päris hästi sellest kolmekordsest aru, et millise loogika järgi on see omal ajal tuletatud, kas see on siis nagu piisavalt motiveeriv või võeti mingisuguse grupi töötajate palk aluseks ja üldse ma tahaksin küsida, kui me räägime palgast siis ju räägitakse, et ta hakkab saama edasi seda palka, aga on väga palju inimesi, kes ei saa nii-öelda ainult palka ka, vaid neil on muid tulusid tegelikult peaks olema ikkagi makstud sotsiaalmaksust, lähtub hüvitis mitte mingist palgast, sellepärast et kui palju on töökohti, eksju, kus ju sisuliselt makstakse, eks ju. Ümbrikupalka või palju on vabakutselisi inimesi, kes noh, mingisuguse väga formaalse põhitöö kõrvalt, eks ju, teenivad märksa rohkem, eksju, no ma ei, kindlasti on, on naisi-mehi, ma võin iseenda peal seda öelda, eks ju, väga nomin või noh, ütleme minimaalse põhipalga juures, eks ju, tegelikult ju oma rahade siin ju hoopis vabakutselisena ja, ja kui mina tahaksin seda saada, siis ma hakkaksin saama selle miinimumi järgi, tähendab, et siin on ka nagu midagi jäänud läbi mõtlemata, kuidas seda ikkagi hakatakse nüüd määrama. Aga mina küsiks selle niiviisi, et, et tegelikult siin peaks küsima muidugi nendelt inimestelt, kes, kellel statistika käes on, aga, aga ma arvan, et kui me üldse teame, et neid lapsi sünnib siia Eestisse, eks ole aastas nii-öelda no ütleme napilt viiekohaline number, eks ole, siis ütleme, neid inimesi, kes omakorda selles vanemahüvitisest sinna ülemisse serva jäävad, on tõenäoliselt võib-olla paar 1000 paar 1000 inimest. Et kas meil teisipidi on siis nii kohutavalt kahju neile nüüd teha seda kingitust, et me sellest üldse nii palju Plame rääkima, et minu meelest on küsimus pigem, et kuidas ja teha seda kingitust noh, tegelikult ikkagi ühe aasta jooksul või vist 11 kuud on seal isegi see aeg, et noh, jah, ei ole päris õiglane, aga aga, aga minu meelest see on minu meelest üks luksus, mida Eesti riik võiks seda enam, et kui nüüd on seal välja lubatud, ta võiks selle luksuse endale ära lubada ja, ja pigemini nüüd rääkida edasi sellest, et see ei tohi olla viimane asi, mis laste heaks tehakse. Kas sa mõtled siis kõikidele sünnitavatel 11 kuu jooksul 17000 krooni? Nii palju enam ei lähe hetkel, aga et tegemist on nagu Eiki Nestor täna tules toob asjad jälle pea pealt jalge peale ja seletab ära, millega sisuliselt on tegemist, et see on tegemist sünnitushüvitisega oma olemuselt, mida makstakse siis ütleme 11 kuud, et et tagada seda niisugune esialgne Tähendab minule üldse koguseid loogia tegelikult absoluutselt ei meeldi, sest et mina ei tahaks niisukesti noh, ütleme intiimset elutoimingud nagu on sünnitamine, milleks on vaja füsioloogilisi, bioloogilisi, juriidilisi ja majanduslikke muid eeldusi muuta mingiks võistluse objektiks või mingiks raha teenimise objektiks, minu meelest on ta humanistlikult võttes natukene naljakas. Ma arvan, et, et kui on laps sündinud, siis tuleb teda toetada. Aga me ei peaks nii, nagu sa ütlesid, Sulev, et nad on juba planeerinud, pannud nagu öeldakse, lapse valmis ootama seda, kuna on õigustatud ootus, tähendab minu jaoks see on juba midagi sellist, mis minule on eetiliselt vastuvõetamatu, et ma iialgi ei teeks. Tähendab ei ma maid räägi, tähendab kindlasti lapsed aastal 2004 ei sünnivanemahüvitise pärast. Aga inimesed, kellel need lapsed sünnivad kui nad on arvestanud, et nad seda vanemahüvitist saavad ja nad seda ei saa. Eesti riigis on hulk väga sügavalt bet ennast petetuna. Tundub, et seda ma saan aru jah, sellest lõngast sedasama siin õige, ma võin, ma olen seal isiklikult. Muidu tänavu läbi elanud Tallinna linnaga seoses kus lubati igale sündivale lapsele 5000 krooni Tallinna linna poolt ja minu pere jäi sellest ilma sellepärast et kehtestati pärast valimisi pärast neid kohalikke valimisi, tänavu jaanuaris kehtestati määrus, et seda saavad ainult need inimesed, kes kelle, kes olid nii-öelda selle ametliku sissekirjutusega aasta enne noh, minul jäi selle ametliku sissekirjutamisega vahepeal auk sisse, eks ole, ja momini öelda ja ma tõepoolest mitte selle raha pärast, aga ma, ma, ma, ma väga hästi mõistan inimesi, kes tunnevad, et kui valimistel lubatakse toetust ja siis pärast seda hakatakse igasugusteks nihvidega mõtlema välja, kuidas seda võimalikult vähem välja maksta, et ta ütles, et see raha tegelikult riigile või linnale alles jääks, eks ole, et võimalikult vähestele peaks maksma. Et siis on see nii-öelda inimlikult, minu arust ka nendele kogu selle noh, nii-öelda poliitikud, et niisugused demagoogia, üks tippe, et sa enne valimisi räägid, et me teeme nii-öelda. Me mõtleme kõiges lastele. Ja siis pärast valimisi mõeldakse pingsalt sellele, kuidas võimalikult vähesed lapsed võimalikult vähe toetust saaksid. Nii et nagu nagu formaalselt saksa- ja nagu justkui lubadus teostatud, aga just nimelt nii-öelda minimaalsel viisil Me veel formaalselt avaldas. Me oleme lubaduse teostanud. Seal Hiina ala, mina loen ennast idealistlik, isegi naiivseks, idealistlik, sa praegu istun siin laua taga, ei jõua sind ära imestada. Kuidas sellest nüüd sellele jõudsid järeldusele, et valimistel antud lubadusi. Kulla mees, kus sa elad maal, kus me pidime 9000 krooni keskmist palka ammu saama, mis neli aastat tagasi pärast eelmisi valimisi, mida meile kõike lubati ja aga, aga, aga nii on ja aga mina tahan vastupidi, öelda sulle seda Sulev, et, et minu meelest meie üks suur häda on selles, et et need et väga palju Eestis neid käitumuslikke mehhanisme, mida siis võim oma otsusega teeb, juhinduvad siiski just nimelt tehingutest, mida nad nimetavad koalitsioonileppe testi, millest nad hammastega kinni hoiavad ja ja täpselt niimoodi nagu Suur Peeter ja väike Peeter kõigepealt minu koalitsioonipartneri koti saime kõigepealt tühjaks, siis igaüks saab oma kotti, sest et nad tegelikult on väga egoistlikud sellest ka oma koalitsioonides olla väga egoistlikud. Vaat suured hädad tulevad minu meelest just nimelt selles, et need koalitsioonilepped sõlmitakse siiski on ju eraldi võetuna on igalühel suhteliselt vähe toetust, aga kokku nad saavad teatud hulga hääli ja ütlevad, et vot see on nüüd rahva hääl. Et Me oleme teostamas seda, aga. Aga niipea kui koalitsioon kokku kukub, mis võib juhtuda ju Eesti oludes, nagu me teame väga kähku, siis on korraga kogu see koalitsioonilepingu kaunis loss rahunenud ja kõik lubadused kadunud. Väga palju. Raadioaru seda, et ja, ja sellest on nüüd ka juba juletud avalikult rääkida, et tuleb ikka tõsiselt mõelda, mis toob kaasa see tulumaksumäära alandamine kogu riigi rahakoti ja seisukohalt, et kuidas tegelikult kaudsed maksud suurenevad ja, ja avalikku teenistust teenuste hulk väheneb. Kaasajastame saame teada kolme aasta pärast, järgmiste valimiste vaatamata tulumaksumäära vähendamisele. Kui on teada järgmise aasta riigieelarve siiski tänavusega võrreldes selgelt suureneb, et, et me ei saadetaks tähele, et me ei saa ka kõiki nii-öelda tegemata lubadusi panna selle arvele, et tulumaksumäär väheneb, kaugeltki tähendab, on, lisaks sellele jääb ikkagi veel väga suur hulk raha, mida jagada ja on väga küsimused, mis on prioriteedid, et kui sa oled kuulutanud tänavu ta sel nädalal oli ju teine, tegelikult täpselt sellele nii-öelda lastetoetusega väga analoogne nii-öelda küsimus üleval õpetajate palkade küsimus, eks, et et see on täpselt sama asi, et valimiste ajal öeldakse nii-öelda, lubatakse igakülgset toetust. Pärast valimisi öeldakse, et ega me ometigi ei ole mingit mustkunstnikud me kaabust jäneseid välja võtame, eks ole. Lohustmisele, kust me selle raha võtame, eks ole? Et, et need on kaks, et minu meelest poliitikud ja võiksid aru saada, et tegelikult nende valijad ikka tunnetavad ära küll, et need on nüüd nagu, et justkui kaks erinevat inimest räägiks nagu kahte erinevat juttu. Et kui sa lubad ikkagi igakülgset toetust, kus sa, et samas, ega neil valimistel nüüd neid prioriteete nii lõputu rida ka ei olnud, olidki, just nimelt mäletan lapsed, õpetajate palgad ja veel mõned, eks ole. Et, et ja kui sa haridus ja kui sa siis ütled nüüd nii-öelda pärast valimisi esimest korda eelarvet kokku pannes, et teate, et raha on kõik kuhugi mujale ära kulunud nendele asjadele, Meil raha ei jätku, siis noh, mida sa siis lubasid? Et see selles mõttes nagu minu meelest on siin siin siin mõtlemise koht Mina mina saan aru, Sulevit tema selles mõttes loomulikult rahvas valis, eks ju, näid paeparteisid ja ilmselt ta siis toetab nende lubadusi, aga, aga see ei, ei tähenda, et mina peaksin neid mõistma ja toetama. Ja ma ei saa kuidagimoodi leppida sellega, et kui tulumaks väheneb, mis suurendab veelgi tulu erinevusi, sellepärast et 100000 treenival inimesel väheneb tulumaks kuus, 2000 1000 või noh, ütleme 2000 teeniv oleks ju ainult 40 krooni, järelikult 960 krooni, võidab see 100000 teeniv inimene ja kui samal ajal ütleme noh, see ei ole kindlasti mitte rikas inimene, kes saab kolm keskmist palka, ta on keskklassi esindaja, kui temal võimaldatakse seda saada, eks ju, nüüd seitse korda rohkem kui ütleme üliõpilasel või seni kodusel inimesel, eks ju, siis siis see veel suurendab seda erinevust, et kas üldse ühiskonna eesmärgiks saab olla tuluerinevuste kasvatamine kui siiamaani kogu euroopalik demokraatia on liikunud selles suunas, et ühiskond oma maksusüsteemi ja kõige muuga püüab just nimelt selle tuluerinevuste liiga suureks paisumist vältida, sest see toob kaasa sotsiaalseid pingeid, mis lõpptulemusena tuleb ühiskonnal ikkagi endal kinni maksta. See selles mõttes ma ei saa sellest loogikast aru, et siin nähe lähevad nagu need asjad, et minu jaoks täiesti segaseks võib-olla on küsimus meie arengu teatud etapis, et me kunagi üritame neid täis proportsioone parandada, aga samal ajal, kui me alguses rääkisime Partsi ja Blairi kirjast, kus öeldakse, et noh, meie tulumaksusüsteem peab jääma samasuguseks, keegi ei tohi sellesse sekkuda ega seda mõjutada, mis nagu vihjaks sellele, et me kavatseme sedasi, kui vähendada järgmise etapina veel vähendada tulumaksu ja üldse ühiskonnas rollid, nagu me lahendame ettevõtetelt, mis selle tulumaks, mis ma lähen, muide ma tahangi öelda, et noh, seoses nüüd sellesama tulumaksu vähendamisega ju ettevõtjad, kes hakkavad nalja võtma kasumit või dividendi, hakkavad ka vähem maksma ja lõpptulemusena see ettevõtte tulumaksu kaotamine läbi üksikisiku tulumaksu ju muutub veelgi soodsamaks suured olulistele. Ma ei tahaks neid hakata nimetama ettevõtjateks, sest noh, enamik ettevõtjad toredad ja ausad inimesed aga on olemas noh, ütleme seesama multinatsionaalne kapital, eks ju, üle üle ülemaailmsel ettevõtted ja nende juhid, eks ju, kes siis saavad siit oma osa kätte ikkagi juba märksa suuremas Koos olla ja meie jah, ja repliigi minulik soome sõber ütles, et, et ta ei jõua ära imestada, et Eesti on tõeline maksuparadiis, kus nii palju inimeste elavad nagu põrgus. Jah, aga vaadake, see on nüüd küll küsimus, kus ma saan aru, et me kõik usume tegelikult ma ei tea, teie niisugusest väga sütitavatest kõnedest võiks aru saada, et teie veel nagu loodate, valitsus muudab oma meelt selles küsimuses, vot vot selles küsimuses mina usun, et valitsus täidab väga täpselt oma koalitsioonileppes kirjapandu ja teeb sest nad on selle otsustanud, nad on selles kokku leppinud. Ja kui nad just jah, et laiali ei lähe, eks ole, mingil põhjusel, siis nad tõenäoliselt teevad selle ikkagi sellena nagu paistab, et teevad vankumatult erinevalt noh, ütleme seal mõnedest teistest lubadustest nii-öelda mingeid asju tõsta. Seda nad võivad olla, ütlevad, et laiutavad käsitavatega mustkunstnikud pole aga, aga selle langetamise koha pealt, et mina, mina nagu ei näe isegi väga põhjust meil väga palju sellel teemal tegelikult praegu rääkida. Enne, kui ei selgu nii-öelda reaalset mehhanismi, mis peaks sundima nagu valitsust ja valitsuskoalitsiooni seda mitte tegema, et ma ei tea, kas siis või on teil näiteks andmeid, et näiteks mõni valitsusliidu osapooltega kavatseb nüüd ikkagi sellest kavast distantseeruda. Et, et mina ei ole nagu avalikult aru saanud sellest, et järelikult see on nende kolme partei kindel veendumus nii rahvaliidul, reformil kui Res Publical, noh vähemalt ühe ühe puhul neist on selline kummaline, aga eks ole, et noh, samas ei ole nad millegagi märku andnud, et nad seda ikkagi ei teeks. Teevad. Sa ju, eks siis vaatame, millega eksperiment jälle lebades. Me oleme harjunud katse katsejänesed olema. Ei muidugi, niisugust väga selget sõnumit ei ole olnud ja kõik kolm osapoolt on ju pärast mitmesuguseid istumisi kinnitanud, et nad siiski püsivad koalitsioonilepingu taga. Jääme seda ootama, kas nüüd ka lootma, on, iseküsimus. Aga sellega tahaksin lõpetada. Kuulsin hommikul huvitavat sõnumit selle kohta, et meie peaminister Juhan Parts oli Eila esinenud võhmas ja kolm korda järjest nimetanud seda kohta jõhvi. Mille peale siis keegi publiku hulgast oli karjatanud. Ei ole helli jõhvi võhna aga nii see on. Kui, kui paljudes kohtades käin valedes kohtades, ta käib ja kohtab seal teda sellest Oxokse valijad. Sädaletad mõelda, kuidas Gorbatšov Läti seltsimeeste poole meil pöördus. Ja kohtub valijatega nagu meil on huumorimeelt ja selle eest on ette nähtud kuluhüvitised, aga nendest meie täna ei räägi. Me täna me siis Frankenstein Valmerit, Dracula, Veidemanni ja Saadet, juhtis Godzilla Ummelas kuulmiseni.