Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid, sisekõned. Neis avaneb tihtipeale kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Ühtegi tähte ei olnud näha ainult sügava metsa, kõike kiirgav, kõike neelan, mühin, kõikuvate sõnatodes. Selline tunne oli tal olnud kord siis, kui ta eksis. Ta oli läinud kodumetsa kindlas tundmises veendununa eriti ringi vaatamata oma meelest joonelt lagendiku poole. Aga leidnud end ikka ja jälle samalt künkalt. Ja seal oli olnud hunt. Kõik tema seal ei olnud vait. Ainult mühin ümberringi, hunt oli liikumatult seisnud, talle vastu vahtinud ning siis kadunud. Aga kui ta jälle samasse kohta oli jõudnud, oli hunt seal samamoodi liikumatult vahtinud. See oli sama hunt tema kohta õli. Hull peni. Jahimehed olite kümneid kordi ummikusse ajanud. Aga ikka oli susi osanud laksude raksattudes lippudega köiest hoolimata suletud ringist välja pääseda. Õieti ei oleks teda pidanud milleski kahtlustama. Ta oli lihtsalt tihtipeale ilmunud talumajade lähedusse ning seisnud koduloomi oli maha murtud küll kuid miskipärast arvasid kõik ümberkaudsed talupidajad, et see oli kusagilt mujalt tulnud karja töö. Võõraid hunte tuli siia vahel peaaegu poolesaja kilomeetri kauguselt. Ega see polnud ka ime. Kaugemal oli muutunud rahutuks, seal tehti mitmel pool lageraiet, oli sisse tõmmatud uusi ideid ja kerkimas paar väikest uudsete maamajade rajooni. Loomi seal ei peetud. Need ei olnud üldse tavalised, taluma majapidamised oma tööde ja talitlustega, vaid pigem puhkekodud, kuhu uuelt sirgemaks veetud suurelt teelt alatasavooris autosid ja pudenes metsa palju enam inimesi kui varem. Nagu oleks linn saatnud siia saadikud, luurajad, et kunagi kõik siin vallutada. Temale see ei meeldinud, tema ei olnud mingi talupidaja, tema juurde Ivooritud ning arvuti ja mobiiligi oli ta endale muretsenud alles hiljuti, kui vanus ja haigus oma nõudsid. Ning ta enam ei jõudnud metsasügavusest kaugele suurele teele marssida. Et kord päevas käivat bussi oodata. Mis käimist siin ta ei tahtnud juba ammu midagi muud kui seda metsa, seda padrikut, kus ta oli üles kasvanud ja mille iga puud nüüd ja vähemalt oma krundil Ta hästi mäletas. Ja mitte ainult puid, mitte ainult seda nüüd kindlasti üle 100 aasta vanust hiigelKuuske kes seisis seespool tara, mille ta oli ära parandanud ja veidi kaugemale nihutanud. Et maja ja metsa vahel selge piir oleks. See oli tal niikuinii lapsepõlvest peale unenägudes kätte toonud. Ta mäletas ka põõsaid, künkaid, lagendike, kogu maastikku. Silmad kinni pannud võis ta sammuda mõttes mööda metsa harvu kitsaid radu. Aga ometi oli ta mõned korrad ära eksinud. Seal ei olnud tagantjärgi mõeldes isegi mõnus, kui harjumusest niimoodi välja langesid ja puud, millest oli ta arvanud, et nad sulle alati teed näitavad tundusid korraga, aga ähvardavad ja hirmsad. See lõi korra. Kui inimene pidas end kõikvõimsaks, hakkas ta kõike nii ümber tegema, et see muutus laastamiseks. Kui piirid päris kustusid, siis pidi saabuma ühesuguses. Ja inimesed tahtsid olla ühesugused nagu kõik. Aga maailm suutis elus olla ainult siis, kui asjad olid erinevad. Nii oli öelnud isa Vello, kui ta viimane kord kloostris laulmas oli käinud. Mitmekesisus on elule hea ja mitmekesisus ei ole kirjusus. Kirjusus on ainult dekoreeritud ühesugusus, oli öelnud isa Vello. See tuli talle vahel ikka meelde ka siis, kui jahindusselts aastaid tagasi otsustas kõik kohalikud hundid hävitada. Tollal valitsesid jahinduses teised vaated, teised tavad ja selles olid tooniandvad endised punaparunid. See oli niisugune aeg. Saaremaal taheti hävitada kõik metssead ja siin landis kõik hundid, nagu need oleksid inimeste vaenlased, aga mitte lihtsalt metsaasukad, nagu iga teine. Tollal oli ükskõik, mis sai põtradest, hundid tapeti peaaegu kõik maha. Põtrade arv kasvas järsult, neid sai ühel ajal väga palju. Ja siis imestati, et nad haigeks jäid. Tollal oli kõik ükskõik. Aga kas praegu eriti teisiti oli? Ta ohkas. Kui nii sagedasti maja juures metsloomi nägid, ei saanud see midagi head tähendada. Oma eluala laiendav inimene oli kustutanud piirid. Ja loomadele ei jäänud muud üle kui ka ise neid omakorda kustutada. Inimestele ei andnud miski püha, miski ei olnud püha juba aastakümneid tagasi. Ja miski ei olnud pühaga. Nüüd räägiti ja kirjutati aukartusest ja säästlikkusest palju tahes. Inimene elas enamasti ikas, samamoodi laiutas Jallai, s. Hunt oli tookord hüpanud üle aia talivihma tõttu väljas, töö pooleli jätnud ning toas seinu tihendanud ning parajasti ei läinud tööriistu aita viima. Kui hunt oli seisnud kuuse all. Hirmu küll ei olnud. Hea olla tal, seal oli talle esimesena pähe tulnud kuusk ju vihmavarju, puu talilooma, ribid ja liikumise järgi taibanud, et see oli maha jooksnud pikkama. Hundi karv oli olnud kuidagi tokerjas ning ainult turjal tihedam. Võib-olla oli talle nii tundunud, sest turjal oli karv olnud turris. Ta oli mõelnud, et loom ründab kohe. Aga hunt oli seisnud liikumatult ja ainult vahtinud. Ta oli ka varem näinud õues metsaelanike. Vahel tuli mõni jänes veel katkise august sisse, vahel käis rebane või kährik. Aga hunti ta siin päris maja juures ammugi õuel ei olnud näinud. Huntide pesa oli päris kaugel ja ta oli näinud mitmeid kordi ema juures Hukerdavaid Kunsikaidki kuid enamasti võis hunti aimata ainult kusagil eemal, hääletult libiseva varju ning käpajälgede järgi. Aga hundid arvati vahel inimesi ise ründavad küll. Ja seepärast kütiti hunte aasta läbi. Suvel oli üks naine lapsega hilisõhtul märganud teeäärses rapsi, põrus kahtlast liikumist. Ta teadis seda kohta, asfalttee lookles seal pikalt põldude vahel heanetzee kaugemale. Naine oli tõstnud kisa, aga keegi oli visa järjekindlusega ikke taimede vahel temaga koos edasi liikunud. Kuni mõned hundid olid jooksnud üle tee metsa poole. Üks aga tulnud päris lähedale. Naisel oli tundunud, et hunt püüab kohe-kohe last rünnata. Head oli hakanud karjudes vihmavarjuga vehkima. Uuriti jälgi. Kuid vihm oli oma töö teinud. Jäljed ei olnud igatahes mitte üksteises kinni nagu hundikarja puhul vaid siin-seal laiali. Kuigi hiljem leiti samalt kohalt jahimehe koera puretud jäänused, pidas kohalik loomakaitsespetsialist lugu hirmunud naise välja mõeliseks. Või siis oli tegu hundi ja koera ristandiga. Ja nende kohta ei olnud andmeid. Neid ei olnud kütid kunagi lasknud. Koeri oli murtud küll ja lausa küla keskel, aga imelikul kombel kariloomi mitte. See oli sama hunt. Hundi silmad olid küll jälginud teda, kuid talle oli tundunud, et need vaatavad kõike. Kollakad silmad ei vaadanud otse, vaid kuidagi veidi alla. Tal oli meenunud, et aasta tagasi oli ühelt ehituskrundilt leitud inimese jäänused ja kõmulehe pealkiri oli kriisanud. Noormees langes metsalise lõunaroaks aga politsei kindlaks teinud ohvri kuritegelikku tausta ja järeldanud, et mehe võisid tappa ta kaaslased ja loom ainult närida laipa. Kui see üldse oli, hunt. Aga misse luges. Hundid möödusid üksikutest metsataludest võimalikult ligidalt, et veenduda, kas seal mõni pudulojus juhuslikult ripakil pole. Sellest piisas. Tookord ta ei osanud öelda, mis tunne tal oli. Hunt, tee, ründa naljalt. Kui minna hundipesa kalale, siis vana hunte, ründa, kunagi kõnnib ainult kannul ja püüab leida hetked, pojad ära päästa. Kui ta läheks kohe pesa juurde poegi päästma siis oleks see vähe lootust midagi saavutada. Oli tekkinud naabertalu vanaperemees. Ja tema oli tookord hakanud hundiga rääkima. Noh, saba sul püsti, oled kohe karja juht või teistel sabad jalge vahel ja mis sa siis siia tulid? Täna on. Ta oli rääkinud rahulikult. Miskipärast tõesti ei olnud hirmu miski hundiolemises oli teda hoopis? Jah liigutanud. Hall oled küll, aga mis sa oled polguvernik või kus sa siis tuled ka? Nagu metsakuninga kasupoeg? Ära tee nägu, nagu sa ei teaks, sa tead, kui too vihma käes lehtpuudelt varju ei leidnud, aga kuuselt küll siis muudeti kuusk igihaljaks, tuleb meelde. Ta oli kogu aeg rääkides taganenud, tööriistad käes, ukse juurde ning lävel näinud, et hunt seisis ikka liikumatult. Töö lõpetamise järel, eine võtmise jäägid olituaalse laual olnud. Ja ta oli lihatüki kaasa võttes trepile astunud, et liha üle aia visata. Kui metsast oli kostnud lärm ning hundi vahepeal laskunud karv oli uuesti turjal turri tõmbunud. Tali juba seisnud keset hoovi ning mõõtnud silmadega vahet. See oli paarteist meetrit. Hunt oli tema silma järgi kaalunud ehk umbes sama palju kui tema. Ta oli ise metsa lärmi kuulatudes visanud liha miskipärast hoopis maja otsaseina juurde ning uuesti tuppa taganenud. Otsaaknast oli halvasti näha, aga hunt oli igatahes ikas samas kuuse all seisnud. Liha oli vedelenud akna lähedal maas. Parajasti oli helisenud mobiil naabri naaber iseendast mõnus mees ärevil ja nagu veidi vihasel toonil küsinud, ega tema hunti ei ole näinud. Nad olevat sellel jälil. Tali instinktiivselt täitnud pilgu relvakapi poole, aga miskipärast vastanud. Ei, siinkandis küll midagi ei ole liini sulgenud ja välja astunud. Aga hunti ei olnud enam olnud. Kui ta hiljem tööriistu viima oli läinud, oli liha kadunud. Ta oli ringi vaadanud ja mõelnud kas loom on end kuhugi ära peitnud ning aida praokil ukse vahelt sisse piilnud. Enne kui siseneda. Aga hunti ei olnud ka seal. See nüüd siin oli sama hunt ainult võrratult armetu. Ta oli tükk aega aidas seisnud ja mõelnud, kas hunt võiks äkki sinna ilmuda ja teda rünnata. Aidas oli kindlasti liha lõhn, oli tundunud imelik, et hunt selle peale aita ei tulnud. Haugatus, mis ta oli arvanud õues kuulvat, ei saanud olla hundi oma sest need hauguvad aruharva ainult ehmatusest päris võõra nähtuse korral. Ja siis ka ainult noored hundid. Ja et see pidi olema mõne jahimeeste juurest liiga kaugele jooksnud koera. Talle oli meenunud ulgumine. Ta oli aastaid tagasi huntide ulgumist peale ettevaatlikult ja tuult jälgides lähemale läinud. Ning näinud hundipaari, kelle juurest oli eelmisel päeval pojad ära võetud. Emahunt oli eriti rahutu. Nad olid ilmselgelt otsinud tali, neid jälginud tükk aega. Aga nad olid ikka tiirelnud, nagu oleksid eksinud. See rahutus. See ulgumine. Sõna ei saanud unustada. Päev varem oli lastud hundid platsile vallamaja ette maha visatud. Inimesed olid kogunenud korjuste ümber ja löönud neid jalaga. Ta oli koju tulnud ning helistanud oma sõbrale, kes töötas loomaaias. Ma olen seda näinud ürgvaen, ma ei tea, kas seda saab seletada toidukonkurents kariloomade pärast. See oli minu jaoks vapustav üllatus, mida ma ei oodanud. Oleks, et ükskord, aga mitmel pool mõne mõttes on inimesed hullemad, kui hundid ongi. Oli öelnud sõber. See oli paari tunni eest. Vorst oli just valmis saanud ning ta oli parajasti söönud. Nadolid joonelt tuppa tulnud mees oli hõlmad laiali ja ust lahti jättes sisse Astanud. Ning nii nagu oli kasukas end luba küsimata küljeti uksepoolsele toolile heitnud. Kurrat masin läks rikki, sel lojus lontsis ülevee mad, tahtsin raja alla ajada ja see lojus panjees liduma nagu hull. Kilomeetri järel oleks äärepealt asja korda saanud, aga sain ainult pihta, kui rool läks käest ära, praksti nagu kardaan oleks pooleks kõik. Ega viina ei ole. Ta oli läinud ukse poole, et see kinni panna kui sisse olid vajunud ka ülejäänud käed oli öelnud väheke vindine naine peremehel kohe meie jaoks jõulurookima laual ning lõiganud endale vorsti ja hakanud seda püsti Movima. Tüdruk oli visanud Endransti vanasse tugitooli ja pannud televiisori üürgama. Ja see oli hakanudki mängima, tema vaatas televiisorit harva ja ei teadnudki, kas see päris korras oli. Ainult väike poiss, mingi rinna vastu surutud pakikesega oli läinud akna alla ning vaadanud välja nagu see kõik ei puutuks temasse. Taali söögiga just ühele poole saanud Õues oli hämalluv ilm olnud veel vaikne. Oli sadanud õrna lume kidu ning ta oli mõelnud korraks metsa minna, nagu igal jõululaupäeval. Ta ei toonud endale kuuske, tal oli kuusk. Siin oli küll rähk muld. Aga õue kuusk oli saanud juured ilmselt nii laiali ajada. Et ikkagi jätkus piisavalt niiskust ja toitu. Et sadakond aastat vastu pidada ja üle 40 meetriseks sirguda. Ning kuigi ta kuuske ei ehtinud, oli see üks tollest perest, keda ta vahel tervitada tahtis. Kuusest oli pudrumänd ja aida nurgas vedeles jumal teab, kuigi vana äge, mida vanaisa Johan on lubanud ära lõhkuda. Isa aegne rehavars oli kuusest. Ja muidugi aed. Ja lapsepõlves oli vanaema talle haiguse puhul vastu punnimisest hoolimata jootnud kuusekasvu teed. Ega ta ei mõelnud sellest midagi erilist, aga jõulupäeval oli ta ikka läinud vana metsasügavusse ning lihtsalt kõndinud kuuskede vahel mõeldes, kui kummaline on, et see puu saadav inimest nii messija sünnipäeval kui ka inimese viimsel teel päris koju. Ning et kuusest on nii hall kui kassark. Ta oli kõndinud kaua üksi kuni hämardus. Ning mõelnud selliste käikude ajal oma elule rohkem kui ühelgi uusaastaööl. Suvel oli ta kuusikuse heitnud vahelise eeli ja vahtinud ülal kõrguvad võra nagu kiriku võlvi käinud vaatamas, kuidas sirguvad istikud, mida ta hõrenenud kohtadesse igal aastal kasvama pani. Ning pärast oli tal olnud hea puhas tunne. All siin varjus midagi eriti ei leidunud, leselehte ja jänes kapsaid. Laanelilli muidugi karvane piiphein Kuningakübar, Uiboleht, muustikat, pohli ja sammalt. Kevadel lõhnas õitsemis valmis kuusik vaigust. Ja talvel oli ta korjanud värskavaid murdunud oksi ning toonud need koju headoganud vanasse puuanumasse, mille nimegi ta ei teadnud. Nii oli ta teinud juba paarkümmend aastat. Kogu selle aja millasin metsas oma isakodus, elas. Hea oli nii omaette istuda, kui toas oli värskete kuuseokste lõhn. Andke maja, teil siin ruumi küll, kus me selle kuradi lörtsi ja läga läheme? Mobiilid jäid ka koju? Jah, teist teed ei ole, poiss kardab, oli ju nüüd nii hunti, et oli öelnud naine. Jõulukuuske ei ole ju, oli heitnud tüdruk ekraanilt silmi tõstmata ning heitnud jala üle põlve. Naine oli sättinud end laua taha tema kohale. Õues on üks. Ja muidugi see käib. Sulle küll ei saa nuriseda, selle eest oleks saanud kõva raha omal ajal. Ta võiks metsa mulle müüa, teil ju raha vaja seda juba majas näha. Egaanina vägagi tsi, mees Kaale natuke tingime, aga läheb. Poiss oli ikka aknast välja vaadanud, naine oli näkitsenud teist suutäit. See nüüd sulle nyyd isa, kus hiired talvel magavad. Poiss oli seda küsinud ikka aknast välja vaadates ning pead pööramata. Kui oled peremees, oli Pruusalad, mees, mees saab punnid. Ja teeme tehingu ära. Pais, mine too koos tüdrukuga autosse, korv ära, seal on kõik olemas. Näo käima ja kohusejääb, saame kaubale. Terve kaasik viina täis. No või tead sa ikka täiesti see kogu kupatus mulle, no mis ta ikka maksab, savist jahimees ka jahil võid siin ka käia. Dali sammunud relvakapi juurde tõmmanud, sealt püssi ja selle ära laadinud. Tüdruk oli seda nähes televiisori nähtavasti kogemata välja lülitanud. Ja ta oli täielikus vaikuses tasa öelnud. Ma helistan nüüd tehnilisse abisse. Aga teie, kaduge siit kohe ning tõstnud püssi taliläinud lävele, kui poiss, kes oli vaikides väikse pakiga kogu aeg akna juures seisnud, oli äkki temast mööda jooksnud ning trepi juures ometi seisma jäänud. Väinikene, tule, härra, oli naine malt karjunud. Oli röökinud mees. Hiired elavad talvel lume all oli öelnud, tema. Poisil oli naeratus kumanud üle näo ning ta oli jooksma pistnud. Ju ta oli seekord sisse tulnud sissetungijate lahti jäetud väravast ning ta seisis samal kohal. Kuuse all neli hallikat värvitooni ja lisaks kollakaspruun. Vasakul küljel oli suur verine haav ja ta hoidis üht käppa üleval vererada siiski olnud. Nad vaatasid teineteist. Oled jännis, ütles mees. Ei ole sa enam karja juht ega midagi saava longus ja nina norus. Vaata, näige sulle midagi süüa ikka saab. Ta hakkas küljega hundi poole, hoides tasa minema aida poole, et hunt sinna sisse lasta. Aidapanipaigas seisis ikka liha ja ta lõikas sellest mitu käntsakad pani ühe sinnasamasse aida põrandale maha ning läks välja. Et hundile lihatükkidega tee selgeks teha. Tuli visata algul lihatükke enda lähedale, siis mõned ikka kaugemale looma poole. Võis muidugi olla, et hunt ei lähekski puuri panekut, kartes aita sisse. Aga siis saaks ta liha lihtsalt maha jätta. Küll nälg söömaajaks. Aga kui ta välja läks, ei olnud kuuse all kedagi kidu, lumi oli hakanud keerlema. Hea metsas oli tõusnud mühin. Mees läks värava juurde, aga sealgi looma ei olnud, tõmbas värava kinni ja pani põikpuu ette. Vähemalt ei saa keegi niisama sisse tormata. Ta kõhkles korraks, kas lahti lõigatud lihanite aita jätta, aga otsustas siis selle ära küpsetada, pani Aila kinni ning astus lihatükid, käestub. Hääl oli tal ära läinud laval. Keset etendust. Kurku juba varem ilmunud valu oli muutunud väljakannatamatuks. Ta oli poole noodi pealt vait jäänud ning mõelnud, et oleks pidanud kuulama arsti. Ning mis saab olla tema elu. Otstarve, kui kõik korraga läbi on. Oli olnud haudvaikus. Saalis oli olnud haudvaikus. Ta oli lavalt kindlal sammul ära garderoobi läinud, rohtu kurku pritsinud. Kiirabi oli summas seisvate veel kostüümides lauljate vahelt välja toimetanud. Ta oli öö veetnud haiglas. Samal ööl oli teda opereeritud. Ja ta oli kogu aeg mõelnud, et ümberringi on vaikus. Seal ei olnud pehme hääletus mitte tühja tünni või suure tühja saali. Vaikus. Kõik oli olnud täis, nagu oleks lumi ootamatult maha sadanud. Ehkki tookord ei saanud lund ollagi. Siis veel Eestis elav tütar oli asetanud tema ette klaasi sooja piimaga. Ja ta oli paberile kirjutanud. Vaikus. Ja tütar ei olnud miskipärast küsinud, vaid samamoodi paberile kirjutanud. Mis vaikus? Ja tema oli vastu kirjutanud. Lihtsalt vaikus. Aga tütar ei olnud rahule jäänud ja kirjutanud jälle paberile. Kuigi see rida oli juba ees. Mis vaikus. Ning tema oli kirjutanud vastu. Minu sees on vaikus. See oli samasugune vaikus nagu siis kui tema naine oli surnud. Aga seda ei olnud ta kirjutanud. Ta oli kirjutanud talu Umbes aasta hiljem oli ta juba Nad on saanud siin ringi nagu lapsepõlves. Ja parandanud. Hea, et vähemalt maja sai parandada. Juhtumitega oli ju teisiti, neid ei saanud enam olematuks teha ega midagi muuta. Mõni suund, kes kõik jätta ja unustada temaga pidi sorima, mälus nagu aidas ja kuuri all ja ehitama kõik uuesti üles. Puit oli nagu keha, see elas, seda sai ravida. Talle tundus, et tema elu ei saanud enam kohendada. See ei muutunud enam, nagu ei muutunud elutoa seinalt pilt ooperilauljast, kes oli kord olnud tema. Aga teda sai siiski ravida. Tema oli ka puit. Võib-olla see siinse maja, see mets oli põhjus, miks Stahli hakanud sosistama oli sosistanud päevad läbi siis ajaga hakanud tasandil rääkima. Rohkemast ei tulnud välja, ta oli püüdnud, oli harjutanud toas ja õues kuurise metsas. Aga ei olnud saanud laulda mõnel eriti masendavalt Päeval ainult ulguda. Ning see ulgumine oleks ajanud hundid kanna härma, nii abitu oli see. Aga ta hääl oli siiski elus. Ta oli selle endale ühel päeval sõnastanud ja siit pealt tähele pannud, et seinad rääkisid ja uks lõksus. Ta oli komistanud, lävel jala valusasti ära löönud ja korraga aru saanud, et ta on siin. Võib-olla lävend olidki selleks tehtud, komistad. Ja korraga märkad, et oled olemas. Ma olen siin. Siit oli sadakond kilomeetrit pealinna metsasügavusest läksid teed kuhugi laia maailma ja tema oli siin. Tema oli korraga maailma keskpunkt, oma maja, maalappi ja kõigega, mis selle peal. Ta oli ise maailm. Linnas ei olnud kellelgi maailma. Linnas olid korterid, bürood, ametid, suhted, menu ja mure nende pärast. Arvuti aknast nägi läbi metsa jõle mägede kellegi teise tuppa, kus oli keegi nimega inimene või büroosse, kus oli keegi roll. Aga tema oli siin. Taali toas hunt oli tagumise seina juures televiisori lähedal külili põrandale vajunud. Mees tõmbas tooli keset tuba. Jäistus. Hundisilmal jälgisid iga ta liigutust. Aga ta ei tõstnud pead. Tulid telekat vaatama või ütles mees täna huntidele midagi ei tule. Täna on jõulusaated tavani lihatüki keset põrandat maha. Aga hunt ei liigutanudki kuule puutuda sajand ei lase. Hunt vaatas talle liikumatult otsa. Kui ma sulle liha lähemale panen, ega sa ometi hammusta? Mees lükkas liha hundile jalaga lähemale. Hundi seljakarv liikus. Aga ta jäi ikka põrandale. Kavatsesin elama hakata või? Küsis mees. Siin muidugi ruumi on. Aga hundid ei ela tubades. Ta tõmbas tooli tasakesi lähemale ja lükkas liha jalaga veel lähemale, kuni see oli otse looma nina all. No kas tõesti ei lähe või, küsis mees natuke, ehk ikka läheb? Ei ole siin mingeid kahtlasi ainedega. Võid süüa küll. Viletsad hambad juba? Jah, on ju nii? Aega siin konti ei ole ja võib ka julgelt pista, see kosutab tervist ja kustutab nälga ka. Noh. Kas sa mind ei mäleta? Kas see ei olnud sina, kes siin korda ammu augatava? Nüüd oled juba üle 10, mis 12. Kas arvasin ära? Sellepärast masina eest ära ei saanudki. Aga siin ei ole masinat, tõesti? Ei ole? Veerand tundi hiljem olid nad sama kaugel. Ja mees hakkas lauda koristama ning nõusid pesema, ise ikka edasi rääkides. Sellega, sõber on sihuke lugu, et vastata ikka võiks. Kes ei vasta, sellele, on midagi hingel. Võib olla halba, kust mina tean, et sa siia varju tulid? Kuigi rööverson nüüd küll ei ole. Aga ega siin mingi hospiits ka ei ole. Sööd ära ja magada aidas, siis teen värava lahti ja võid minna, kuhu süda lustib. Ma arvan, et küll sa seal padrikus elad. Kas sul seal parem ei ole? Ära mind karda, mina saan aru küll, et maailm on selline, et kes teistsugune tundub, see aetaks, aga maha nottida, ära hävitada, ära unustada mis tahes. Aga maailma sisemuses seal on mingi asi, mille poolest kõik sarnanevad teadmisse, on. Ega mina ka ei tea. Inimestel on küll mõni sõna kirjas selle kohta, aga see on nii suur asi, et sõnades selle kirjeldamiseks küll ei jätku. Kuule, mis on? Sa tahad äkki juua? Ega mina ka ei tea, mis sa tahad. Hunt korises. Mees astus veetopsiga otse looma juurde, kükitas maha, aga hunte ei avanud isegi silmi. Meest pilgutas talle vett nina ette maha ja pani käe tasakesi pea peale. Hundist oli näha, et ta tõmbus pingule. Aga kui mees muudkui edasi rääkis, ajas hunt lõpuks pea püsti, võttis kõige väiksema lihatüki hambusse ja hakkas närima. Ning vajus siis jälle külili. Ta kummardus hundi külje juurde kuulama ja pani käe jälle hundipea peale. Peaksin siiski proovima sind siluda. Aga koonu on sul vaja selleks ajaks kinni tõmmata, pomises ta. Sa oled sihuke Eraak nagu minagi solgariana neist asjaolud võivad tigedad olla. Aga kuidagi saame, koera pole mul olnud ja kas ma talle siis üldse ka suukorvi oleksin muretsenud, aga kuidagi sa nakkamas, ära mind karda. Kuigi ma olen jüri, äratan huntide seljas. Minu juures oled, ei puuduta sind keegi. Mees rääkis hundile veel pühast Jürist, kes karja eesotsas ühe hundi seljas läbi veiste ratsutab, ehkki keegi teda ei näe. Ning selle vaatepilli tunnistajatel jääb ainult imestada, miks kari karja maha ei murra. Ta tahtis rääkida sellestki, kuidas hääle kaotas, sest hunt oli teda enne näinud, kui tema hunti nii inimesed hääle kaotusest rääkisid. Nii kaotatud häält ei saanud muidu tagasi, kui läbilauda akna hüüdes. Ja tema oligi hüüdnud läbi lauda akna ja hüüdnud, kuusikus ning proovinud koduõues. Aga ei olnud oma lauluhäält tagasi saanud kui hääle, millega lihtlabaselt rääkida. Ning et parimal juhul võis ta vahel oma koduõues ainult ulguda. Kuigi seegi tuli tal viletsalt välja. Aga hunt hakkas jälle korisema. Mees katsus ta pead üles tõsta, kui hundi südamelöögid äkki kiirenesid. Elektripirn hakkas särisema ja tuli kustus, korraks aga süttis jälle. Ta kuulis selgesti, kuidas koos hundi südamelöökide aeglustumisega Kell aeglasemaks jäi. Siis vaikis ka see Ei olnud kuulda enam midagi. Ta oli surnud. Kõik öises kõrvus Mis ma sulle ütlen? Mis ma ikka ütlen, kuhu masu siis nüüd panen? Sa jääd nüüd siia? Maha, matan, see oli ju nii vilets nahket. Mitte ainult pühal, Jüril kahju ei hakka, vaid ka tavaliselt talumehel, kui neid veel leida on. EAL kuuse juurte vahel on sul hea. Sügis oli väga soe ja ma ei ole läbi külmuda jõudnud ning seal ei tule keegi sind kiusama. Kui sa kord juba siia tulid nagu oma koju. Ta vaatas hundi nagu naerul lõugu. Ohkas ja läks esikusse. Isegi toas mühises. Aga esikus oli mühin veel kõvem. Noh, tegid mulle ikka jõuluküll, ütles mees. Aga ega surm tulles küsi ning ta tõmbas vana kasukajupil. Tal oli juba labidas kaelas ning ta ei mõelnud pöörata peadki. Aga see oli mühinas nii ebaloomulik hääl, et ta taipas ukselt aknalauale jäänud mobiili juurde minna. Kas härra isasi olen mina? Ma räägin Hispaaniast, siin on tõesti soe, kuigi praegu ei ole ilus ilm, kuidas seal on? Midagi vaikne, elusad, jõulusid. Aga ma ei helista ainult sellepärast, magister, räägin kas või tervis on korras. Tead, me käisime jõulude puhul täna sisseoste tegema seal turul, tead, kes oli turul. Ja tema tütar rääkis ja rääkis otse ta kõrva juures. Aga kõik mühises. Ja ta vaatas tahtmatult sinna, kus lamas hunt ning nihutas toru kõrvast veidi eemale. See siin ei olnud õnnis Hispaania. See siin oli tühi plats. Sellelt platsilt siin oli üle sajandi seisnud vana puukirik tervikuna viidud teise paika. Metsakülast ära. Võib-olla see ongi see, mis seda paikasin vaevab ütles ta läbi hammaste. Vees ütlesid isa. Isa, kas sa kuuled mind? Kostis tütre juba veidi hispaania aktsendiga hääl, kuuled, või? Kuidas sul vererõhuga on? Hüülist tütar torusse nagu tema siin ei kuuleks, jah, just nii, nagu tema ei kuuleks. Mis ulub seal? Midagi ei ulu. See on õues meie maja õues, astas mees, tuul on, või? Nagu Koeru luks? Küsis tütar. Mul ei ole kunagi koera olnud, vastas mees, võib-olla tuul. Uks on lahti. Jajah, muidugi tuul seal tuul. Aga sa ütlesid, et on vaikne, kas tuul tõmbab või? Miks see uks lahti peab olema, külmetad veel ära? Ei, ei. Nii on hea. Kas kuusk on alles? Ja sa ju tead küll? Rääkisid, et kuusk küünib põhja naelani välja ja on maailma telg. Kas sa mäletad, kui me siia tagasi tulime kui kolu jälle meie oma oli? Kõik oli räämas ja võssa kasvanud. Ma olen nüüd kõik ära parandanud ja värvinud mitte uhkete värvidega. Nii nagu see ümber on. Et oleks kuidagi kooskõlas ainult aknaraamid, need värvisin valgeks nagu looduses ei ole. Ega inimesel päris koobas kaasa olla. Ja mina mõtlesin, et ei ole. Ja kui sa ükskord tagasi tahad tulla, siis leiad eest ikka sellesama vana maja. Ainult et korras. Isa, ma tahan sulle midagi öelda, midagi väga tähtsat. Jah. See oli selline tunne. Selline tunne oli tal olnud kord juba varem. Siis kui ta eksis oli vaikne, samamoodi vaikne nagu siis, kui ta oli läinud kodumetsa kindlas tundmises veendununa eriti ringi vaatama, vaatamata oma meelest jooned lagendiku poole. Aga leidnud end ikka samalt künkalt. Ja seal oligi olnud hunt. Isa. Tead mis? Ma tahan ütelda. Isa, sa saad vanaisaks, kuuled sa. See ei olnudki vaikus. Kõik imisest temas. Ta hüüdis, aga selles õhinas ei olnud ta häält. 100 aastane kuusk kõikus ohtlikult, nagu kavatseks maja peale pikali heita. Ainult sügava metsa, kõike kiirgav, kõike neelav, mühin metsikult kõikuvates latvades. Äkki jõudis temani aknalaual piiksu hääl, isal laulad. Ei see laul on kusagil mujal üleval, ütles ta. Kuule, hispaanlane, kassas seda tead, kus hiired talvel magavad. Mis ta siis pidi tegema? Tema laul oleks ajanud hunnid ka naerma. Ilusaid jõule. Nii ilusaid jõule ei ole mul kunagi olnud. Oota korraks. Tavani aparaadi aknalauale ja käsi saatus poisist maha jäänud pakile. Ning ta võttis selle automaatselt paberist lahti. Paberit teise tuppa, pliidi alla, viies ta ümises ainult komistas lävel. Kõik oli korraks ta silme ees. Kuuseokste varjud, klaasil lahti jäänud telefon. Lahtine uks. Jõulutäht aknalaual. Õnnistude täht kõrges. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg