Ütle, mis sul on? Küsimus nagu võbelev raadiolaine. Sellel ei ole alati vastust. Ainult lugu. Hilisel õhtutunnil on oma novelliga stuudios Kalle Kurg. Teisel korrusel olnuks soojem. Ta lõi küljeluu valusasti ära. Asjad toas olid üksteisele nii lähedal, et oli võimatu seda aegade jooksul välja kujunenud korda mitte segi paisata. Kui ta pimedas sammu edasi astus, tunnista kummiku all midagi kõva miski oli maha kukkunud. Siis oli siis iga sammu juures. Ta sai esikus kooperdades kuidagiviisi elektrikilbi juures kobades varugeneraatori tööle. Maja oli tühi. Ema ei olnud. Ema oli ära läinud. Võib-olla tuttavate juurde. Telefon, ainult piiksus. Laualt leitud mobiil ei teinud häält. Ema riided olid nagis. Vees, hulpisid mingi paber. Kella ühe paiku öösel ärkas kaskede pere vanem poeg Andres naabripoisi uksele tagumisest üles. Vesi tõuseb, aja autod maja eest ära, sõnas naabripoiss. Autod eemale aetud, elektroonikaseadmed pistikutest välja tõmmatud ja teisele korrusele viidud ja Andres magama. Uuesti ärkas ta viie-kuue paiku, kui koer kraapima hakkas. Teki peale hüppas. Toas oli paarikümne sentimeetri kõrgune veekiht. Tammsaare 25 esimesel korrusel kerkis vesi poole tunniga ülemeetri. Teise korteri elanikud jõudsid pärast kella kahte arvuti ja muud kergemad asjad ära tõsta. Aga mööbel, külmkapp ja palju muudki jäid vette. Vesi hoolinud millestki. Mere poolt esimese paralleeltänava elanikele ujus pärast ukse avamist vastu sohva, mis pidanuks teises toas olema. Ka muu mööbel ja elektroonika olid uppunud. Toas oli kolmveerand meetri kõrgune veekiht. Kanalisatsioonitoru ei juhtinud vett ära ja sealt tuli sisse hoopis sodi. Lõpuks sai ta ühenduse ilmajaam ema teiema. Kas te olete siis Eestis? Jah, ema rääkis. Ta käis meid ikka vaatamas, süda ei andnud rahu. Pensionil ka. On küll kiire, aga selle asja jaoks on aega ikka. Meil on praegu muidugi tegemist, oleme ise ka merevangis. Ei ole sellist üleujutust sillinnas seni olnud. Eks see ole viimase 100 aasta kõige rängem torm. Teate. Ta on haiglasse teie ema. Väga kahju. Ta ei olnud teadet saanud. Ta võttis vees uljuva paberi üles. Kuidagi sai aru. See oli ema kiri. Haiglast koju. Ema oli haiglas olnud vist päris pikka aega. Seepärast oli igaks juhuks kirjutanud, et ta ootamatult tagasi tulles ei muretseks. Kallis poeg. Ülejäänu oli laiali valgunud. Äkki oli mõni kiri veel? Ta läks postkasti juurde. Kiri oli ligunenud, aga loetav. Surnud. Kell oli 11 läbi ja ta ei saanud minna isegi kabelisse, kuhu ema ehk oli viidud. Ta rebis kärsitud lahti teise ümbriku. Maetud see naine ilmajaamas. Kas tõesti ei teadnud? Või ei tahtnud teda ootamatu teatega rabada? Maetud neil oli vanal kalmistul koht. Ehk ei olnud see vee all. See oli olnud aiagrillahi, oli Viselnud. Ta oli keeranud maasturi kõnniteele kui läbikohin oli kuuldunud mörtsakas ja ta oli eemalt näinud, kuidas grill kõige täiega veidralt võrreldes oli vajunud üle meetri kõrguse aia. Ning Penneldanud paplit tänavalt side ja Tammsaare ristmikule. Ning toolid olid pööreldes järele hüppelnud. 50000 ikka maksab, oli ta mõelnud ja jälginud, kuidas Purjus grill Tammsaare puiestee ääres mingi võõra jõe äärde vajus. Maja juures, mis oli mere poolt teine paralleel, tänav oli vesi peaaegu kaar aknani väljas. Ligi meeter 40 maapinnast. Ta oli otsa ümber keeranud ja pääsenud ilmselgelt kerkiva veevoolu eest ära. Elekter see oli nüüd lõplikult ära midagi kodugeneraatoriga. Ta oli isa ettenägelikult alles jäetud akusüsteemi tööle pannud. Aga sellega oli ka nüüd kõik. Väljas ei olnud tulukestki. Kas praegu on majast välja saakski? Õuedele kandis esimerelt rüsijääd garaaži katusele lennanud naabri hoovi. Vana OP laskanali madalal aia kõrval varjualusesse jäänud ja üleni vee all. Ema ei olnud ise tagahaiglasse läinud, vaid viidud. Kuivi puid ta pidi minema üles pööningule. Kui ta pööningule astus Tõmbus poiss ehmunult tagumisse nurka. Ta oli umbes sama vana kui tema. Lühikeste pükste traksid, üks arv oli katki ning oskamatult kokku sõlmitud. Nii et püksid olid viltu ja põlvikuid ei olnud. Jalas, olid pruunist halliks muutunud sandaletid. Poiss ei vastanud. Mis sa siin teed? Poissi ei vastanud. Väljas oli suur Koin. Jakatustrumeldas. Ta läks alla kui ta isaga üles tuli. Ei olnud kedagi. Dali linnast läbi sõitnud ehk tunni oli tahtnud emale jutustada, mis linnas oli. Torm oli päris hull tundunud juba linnapiiril. Veel viimasel hetkel enne sissesõitu juba lennuvälja juures olid viimased vihmas seisvad inimesed kinni pidanud. Juba varem oli ta bussipeatuses peale võtnud mehe, kellel oli õnnestunud lennukiga veel Tallinna lennuväljal maanduda. Ja mingi paari, kellel poolel teel auto läinud. Lainele nähtavasti pori ja Räga nii palju ukse ette kandnud, et see ei läinud enam lahti. Ta läks käsikaudu kobadest trepist üles, teisele korrusele. Peale tulijad. Ta juhatas ning kobas käsikaudu kapist küünlad. Emal oli alati tagavaraks mitu pakki küünlaid. Ta leidis ühe ja süütas selle. Rai jõula. Radioola teatas patareidega. Ja need olid veel elujõus. Ema oli neid ka pärast isa surma ikka varuks muretsenud. Nii nagu isa oli alati teinud. See oli vana plaat, 30.-te laulud, endine elu. Vajas puid. Tal õlises üle kogu kere, midagi pidi saama ahju panna. Tuba oli vaja soojaks kütta ja siis midagi süüa vaadata. Ehk oli pööning, on midagi, mida ei oleks olnud kahju äratada? Ta hakkas pööningutrepist üles minema. Kõik soomlastest puhkajad saadetakse Tallinna, kus nad ööbivad seniks laeval romantika kunise saab teele asuda. Äsja saabusid aga sanatoorium tervisesse kaks soome peret, kes üleujutusest midagi ei teadnud. Neil soovitati tagasi pöörduda. Nemad aga otsustasid, et ei karda, jäävad. Esialgu majutati nad kesklinnas hotelli, aga hiljem kolivad peredele sanatooriumi Estonia, kus olukord olevat enam-vähem normaalne. Tal ei olnud jututuju ja ta pani raadio kinni. Lennuk oli hilinenud, tali pidanud vale laeva peale minema, siis kuidagi konverentsil oma jutu ära rääkinud ja sõit oli jäänud hilja peale ning nüüd oli autohädalisi täis. Nii et noor naine istus isegi oma poisikesi üles. Nad olid vaikides sõitnud ja ta oli kujutlenud, kuidas ta ema ometi kallistada saab? Jama, võlad ära rääkida, saab ometi öelda, et ta tunneb end halvasti kui nii kaua märku andmata mööda maailma ringi ion kolistanud. Nagu nafta kusagil kõrbes oleks tähtsam kui koduema oleks muidugi mõistnud. Lõpuks oli ta geoloog ja insener. Se Tarm. Kogu aeg antakse ülevaateid, ülevaateid anda, nad oskavad. Miks ajaloost ei võeta õppust? Peterburi on ju ehitatud täitsa vale koha peale. Linnade mereäärne asendi aetakse lausa järjekindlalt kahe silma vahele. Veetõusuvõimalusi järjekindel arvesse võtmine oleks ka ju ajaloost õppimine. Kuule sina. Miks kalur ei hakka metsameheks, miks inimesed sealt ära ei koli, kus puud ja katused iga aasta võidu lendavad? Miks vanamammid maalt pealinnale praegu elektrit ta peab elama, miks Tartus Emajõe kallaste pääl ikka elu edasi läheb? Mikli linnad on ikka endise koha peal. Äkki oleks neil aeg uus koht leida, äkki sinu juures seal on äkki kindlam ja ohutum? XT keski Kaali meteoriidi kaatri juurde oma kodu, miks, kes keelab Vesuuvi jalamil, mis sa ise elad emu vahel või suurel munamäel. Aga võib-olla on üleujutusi millekski vaja. Avamäng sõitsin Tallinnast välja, mõtlesin, et vaataks seda pulli panime ennast aga ennustuse järgi kella 11-ks hakkama, vorpisime lei Pub paar, Putin sai ka varastatud auto said tuksi keeratud. Aga ei midagi. Ja siin me nüüd oleme, auto tuksis ise svipsis, magu Kainab väike vihm ja tuul, mitte midagist. Tähendab siin Aptikud petsid rahvast, on see siis elu, mingi nüri värk, tegelikult need reeglid on, ma ütlen. No mis te kisute siin? Lahe torm ju, ma mõtlesin juba, suren igavesest ära, nett maas. Oogaa sõpradega suhelda ei saa, MS ei saa, saad aru, ma olin hullult paanikas, et lähen hulluks kohe. Niisugune tunnet lõikaks veinid läbi, et ilma netita pole ju elu ja mingid lollakad nutavad, et neil hobus auto eramaja vee all oleks siis vaimuinimesele midagi. Etospetus rääkigu telekas ja riigiorgan, et mida aga tahes tegelikult on üleujutuse taga vabamüürlased, ufod. Need on need jõud ja USA raketikilp. No mõelge ise, muidu on ilma, tead ikka täpsem. Aga kui ka telekanal hakkab õpetama hädakaitset ja ellujäämise õpetust, siis planeeritakse vabamüürlaste vandenõu. Huvitav, kas mõni selline inimene ka õpetus nägi, kellel seda infot kõige enam vaja läheks või on veel ilmas inimesi, kes küünlavalgel ilma elektrita televiisorit vahivad? Tormi tõttu on see õnnetu linn liival hoidetest ilmateadlased räägivad, vaat nii. Lageda naisteranna peal peesitavad naised on nüüd suveti ammend Lakendesse kenasti näha. Mis te kisute siin, mina seal küll vilgutama ei hakka. Kui ta mul vilgutab, kui meestekarjad järel, kurat, May üril seal nendes isee kiikraid välja äri käima, normaalne. Äkki ei saagi näidata, nad kasvatavad luited ette nagu balangas ja Ventspilsist tehti beto netos tehakse mingi vitstest sõrestik ja liiv jääb ümber. No kas see on siis mõni luide pettus ja ei kao need normaalsed loited ei saa miskit, selge, et jänkid või tumedad jõud, kõrgemad vahendid, teised planeedid astuvad lolluse vastu välja. Eile sellest keegi ei räägi, aga peab õnnelik olema, kui sa üldse elus oled ja sind pole vahepeal mõne salajase jõu orjaks muudetud. Hai ma tahaks küll orjal ess. Magus mäed põlesin medagi, tänav vilgutab mulle seal. Siis oligi ta käratanud talinad kohe silla järel maha pannud. Ning siis oli vesi küllalt kiiresti hakanud tõusma. Ehkki torm ja üleujutus seiskasid sanatooriumi, tervis katlamaja suutis Pärnu soojus keskkatlamajast kütmist jätkata kuigi soojaks kütta tuli ka vett üle ujutatud torustikes. Tervise katlamajas tuli seisata juba öösel, kui kadus elekter ja vesi katlamaja lõpuks ka üle ujutas. Mitu öist lühiajalist elektrikatkestust häirisid keskkatlamaja tööd, kuid eile õhtul kella kuue ajal töötasid kõik katlad täie võimsusega. Siiski suutnud üks katlamaja kogu soojavõrku normaalselt varustada, seda enam, et suur osa soojusest kulus üleujutatud aladel kanalitesse tunginud vee soojendamisele. Rajutuul jättis Pärnu linnas ja Pärnumaal elektrita 1030 alajaama sealhulgas needki alajaamad, mis tuli üleujutuste tõttu välja lülitada. Nii hullu seisu Eesti energias keegi ei mäletagi. Kogu Eestis oli rivist väljas ligi viis ja pool 1000 alajaama. Elektrivarustuse taastamise kiirus on väga oluline Pärnu linnalegi, et joogiveevarustus ei katkeks. Kui pumplate elektrivarustus kiiresti ei taastu, läheb asi joogiveega hulluks. See oli surnukeha ees. Ta oli seisnud eredas päikesepaistes tühjal rannal ja vaadanud veel moondumata keha ja imestanud, et see enam ei liigutanud. Ning äkki meeletult paanikasse ajavad, hirmu tundes jooksu pannud ning kodus tõotanud, et ta enam kunagi mitte kunagi nii üksinda mererannale hulkuma ei lähe. Ja see ei olnud puhaste randade läbipaistev päikest kergendav vesi vaid ebamäärase ekslemisega külge hakanud saast. Ta oli lasknud liiga palju maailma oma hinge. Kui koduse hinge ja sissetungiva ilma vahelt piir ära kadus siis muutis maailm oma ülevõimus su mängu kanniks. Ta armastas randu, ta oli kõik eesti rannad tumepruuniks kõrbedesse läbi rännanud. Mitu korda oli täiestile randu pidi rännates enamasti jalgupidi vees, tiiru oleme teinud või siis rattaga ja isegi nii, et paadiga piki Peipsi piiri päris piiri lähedalt üle sõitnud. Aasta-aastalt. Aga ikka ei olnud ta teadnud, mis on see kodu Eesti. Ka siis, kui ema oli kirjutanud oma üksilduses oli ta vastu saatnud lühikese kõrgelennulisest sõnumi. Aga kui ta pärast rohkem kui 10 aasta pikkust tööd kaugete kuumavate naftapuurkaevude juures oli püsilepingu ära lõpetanud ja Rootsi tagasi läinud oli ta rahulolu asemel tundnud äkki piinavat koduigatsust. Talli hiljaks jäänud. Isa oli ammu surnud, tema ära olles ja nüüd oli ka ema läinud, nii et temast eemal seal rändamine, lõputu ekslemine, Need, mõttetud tiirud ümber maakera ei tähendanud muudkui hilinemist hilinemist sinna kus sa oleksid pidanud olema kogu aeg. Nad olid jooksnud tüdrukuga merest tulles märgadena otse siiasamasse lähedale soolalattu kus kunagi kedagi enamasti olnud. Ning ta oli hakanud tüdrukut suudlema. Kui see oli öelnud, et sool ei tohi märjaks saada. Ja kui ta oli juhmakad näoga vahtima jäänud oli tüdruk hämarast välja jooksnud ning kadunud puude vahelt kylgendavassenner tagasi. Inimesi tooli paatides kanti süles kaitseliidu skaut kompanii mehed autode ja kummipaatidega, kvaliteet tervise, hotelli juurde. Laulatus, tulvavesi rinnuni eemal kõndis kummist akvalangi ülikonnas turske mees, kes oli inimesi õlgadel, majadest autosse tassinud, et märjaks ei saaks. Kiirabiauto ootas valmilt. Lõuna tänavale olid valmis pandud bussid välismaalaste vastuvõtmiseks. Viikingi hotelli ees paistis veest ühe sõiduauto katus. Hotellis nõudis mitu 10-lt soomlast enda üleviimist teise hotelli. Keegi soomlane nõudis süüa. Keegi naine ütles vihaselt, et istu kui välismaalased soojas hotellitoas. Kõigepealt tuleks päästa oma inimesed, kui väiksemates majades söögilauad õitsevad vees. Ta oli kaitseliidu meestega rääkinud ja algul oma maasturiga ise kaasa sõitnud. Kui tervis sai tühjaks, läks kaitseliidu veoauto uuesti jahtklubi juurde, kus mõne tunni eest oli inimesi evakueeritud sõna otseses mõttes veetulva all uppuvatest, puitmajadest, jahtklubist ja bensiinijaamast. Nüüd näis kvartal elutu elektrit, inimesi. Keset tänavat seisis väljas olnud mootoriga väike valge kaubabuss. Ümberringi vedeles merest pinnale jõugunud jääpanku. Vees hulpisid liidast lahti pääsenud puuhalud. Seal, kus pidanuks olema jõe kallas, oli veetulv Healigunes üks teakust sinna sattunud voodi. Ühest üle ujutatud majast toodi välja voodihaige alajahtunud vanamemm, kellele vesi voodisse loksus. Vana sõjaväe auto kõikus merest kantud alamakaid puruks, muljudes minema. Ta keeras oma masina ümber, et koju sõita. Valvesse jäänud mehed tulid teele ette. Kesklinnas oli kaitseliitlaste teine auto üles öelnud. Kaitseväelased olid nõutult oma rikki läinud masina juures seistes küsinud kas ta usaldaks neil oma maasturit kasutada ning lubanud bensiini välja maksta. Kodumajani ei olnud väga pikk, maa tulles oli jalgadel ja kehal hakanud väga külm. Ta oli tulnud kaua, valides madalamaid kohti ja aeg-ajalt ronides üle aedade. Kursa kohal oli vahepeal elektrita, keldrisse tuli vesi, aga saal jäi kuivaks. Saalis käis veel tormi ajal pidu, öösel poole kahe paiku tuli politsei selle külastajaid hoiatama ja koju saatma. Päris mereäärse, Sunset Clubi ööklubi ruumides lainetab vesi juba meetri kõrguselt. Majaja aknad on terved, sest piirded, mis tulvavesi maha murdis, pidasid jää kinni. Muidu oleks ilmselt akendest sisse murdnud. Kas ronis äkki riideid mööda üles ning klammerdusel Aldo riietesse? Ta tundis, kuidas rauge väsimus voolas ta soontesse nagu oleks ta soojas vannis. Ema tuli teisest toast puhta käterätiga ning andis selle juukseid kuivatada. Ta rüüpas, kullendavad pärnaõieteed. Ta vanas voodis oli kõrgendik. See oli kass, kes oli pugenud teki alla. See oli teine. Kas see oli sama, kas siinsamas? Kõik oli alles. Mere ääres on paarisaja meetri laiuses roostikku, milles päästjatel oli raske läbi murda. Randi lähedalt resi alt päästetud kolm kaheksa kuni kaheteistaastast poissi ei oleks pidanud üle tunni aja külmas merevees ootama, kui piirivalvel oleks võimalus kuurortlinna sõidukit hoida. Majja ülejõe piirkonnas elavad kaheksa aastane Allan, üheksa aastane Jürgen ja 12 aastane Rasmus läksid sanatoorium tervise lähedal rüsi jääle, kui tuul seda metsikult keerutama hakkas. Lapsed vajusid vette ja ronisid siis jääle tagasi. Lõpuks meenus ühele neist mobiiltelefon ja ta helistas häirekeskusesse. Paradiisi juurde kihutanud päästjad tõmbasid tuukriülikonnas selga ning hakkasid mööda roostikku poiste poole kahlama. Kiirabiauto ei pääsenud loksuva sees kuigi lähedale ja sõitis tennisekeskuse nurgale päästeteenistuse töötajaid ootama. Poisid ootasid peaaegu ninaadini ulatuvas jääkülmas vees. Nissani maastur jäi Sonnide vahele kinni. Teist teed otsiv ATV ukerdas kõrgemaid kohti otsides veelgi kaugemal. Päästja läks sügavasse vette ja haaras üheksase Jürgeni kaenlasse. Tal oli poisiga minna vast paarsada meetrit. Sel ajal oli poiste hädakõnest möödunud juba rohkem kui tund. Eliisabeti kiriku torni küljest laskus aeglaselt alla tema juurde ankrukettharuline metall libises temast aga mööda ning tal ei õnnestunud sellest haarata. Liiv libises aga kiriku alt ära ja see hakkas vajuma kiskudes Enn laeva. See kirik ei olnudki ehitatud kaljule. Ta oli väike poiss. Peeter, ära tee. Ei tea kus, kostis hääl. Aga ta toetas mõlemad käed vastu, kiriku karedad seina. Ja tõukas, tõukas. Ning kirik kerkis taas püsti ning temaga koos ka laev. Ankrukett kiskus kerkides kaasa ning korraga oli tal lagedal liival kus ei olnud kedagi, oli külm. Ja tal ei olnud riideid. Tauristas sõrmega ja liivast hakkas purskama tumejuga, nagu maa oleks köhatanud enesest välja oma sisemuse Jädalikuma tumeda vedelikuga üleni. Koos. See kerkis ja seisis kõrgest nagu must torn. Keskväljaku kõrge kuusk oli ümber kukkunud, ümberringi vedeles oksi ja kusagilt tuulega kohale kantud riideid või kaltse autobussijaama lähedal müügipaviljonis oli valgus ning taastas sisse. Tali pidanud ootama laudade taga, istus häälekalt, vestlevad inimesi. Jalutasin koeraga linnas ja nii rahulik oli nad täitsa eesti linn, kohe mitte ühtegi soome turisti. Mul tuli kohe elumõtte tagasi. Koera järelt ei pidanud ka karistama, vesi viis kõik minema. Tarm Tarmiks. Kuidas valitsustormide eest kahjutasu maksab? Need, kes Eesti riigis kõige rohkem kannatavad ja riigi pärast muretsevad, saad jälbeta. Ma seisin juba eile öösel tormi eel pööningul jään, närvitsisin selle pärast, kuidas vesi tõuseb ja tuul katust rebib. Mõtlesin, et kes selle kahju nüüd küll kõik kinni maksab. Muretsesin nii, et pidin ära minestama. Ajan peoga rahusteid sisse ja nüüd kujutage ette, moraalse kahju eest ei köhita papitüki. Kümned püügivahendist ilma jäänud kalurid asusid veel enne tormi vaibumist läbi kammima Pärnumaa rannasoppi kõrkestike Liu kalurid leidsid tormis kaduma läinud kakuaamid, teisel pool Pärnut Tahkurannakaldalt. Kuid mitte kõik paadid pole enam kasutuskõlblikud. Paatide tagasitoimetamine ei ole lihtne. Rannikul olla järsk ja kõrge ning rannaliiv ja mets murdunud puid täis. Et kakuami metsade peale saada, tuleb leida lagedam koht ja see võib olla kusagil poole kilomeetri kauguselegi. Traktor, puude saagimine, risu, kokkulükkamine, paatide remondikulud kõik maksab. Elukutseliste kalurite igapäevane leib sõltub otseselt kalapüügist. Kuid mis sa püüad, kui paat hävinud ja sadangi purustatud ning uus torm silmapiiril? Kurjategijad tegutsesid isegi juba torni kõrgpunktis. Tõstamaal viisid vargad kahest maakodust ära kodu ja Aiatarvikud, ühest kuurist aga paadimootori trimmeri. Mootorsae Tõllis murdsid kurjategijad maha, suvekodu, uksepiidad ja viisid majast minema Rootsi moodul kamina, televiisori, Panasonic elektriradiaatori sajandivanuse veimevaka kirstu ning alkohoolseid jooke. Pärnus lõhkusid vargad tormi eelõhtul rääma tänava sotsiaalhoolekandekontori akna ja viisid asutusest ära arvuti monitori, klaviatuuri, arvutihiire ja arvutikõlari. Samal ajal oli tõstamast Audruni murtud sisse veel neljas kohas. Kutsumata külalised olid kohale sõitnud suurte autodega, millest ühel oli isegi järelkäru. Vargad pidid tegutsema mitmekesi, sest näiteks kamina liigutamine ei tuleks muidu kõne alla. Tuul tugevnes kas õla surus end tugevamini tema vastu, seinad vonkusid, raamid vajusid välja ja vesi murdus mürinal sisse ning täitis hooga trepialuse ja köögi ning suure elutoa Isamaa kaart kukkus seinalt. Nink, loovus ja pildid, toolid. Kõik heideti lainega vastus seinu, nii et killutaga ja tagaseina surutud söögilaud viskus jalgu, murdes raamideta aknast. Ainult vana kummut, milles sahtlid nähtavasti valgusid vett täis, jäi paigale ja seinad. Seinad olid end ainult raputanud, et neil kõik liigne maha langeks. Ja paigale jäi. Vundament. Isa pani klaasi nii lauale, et tee loksus üle ääre. Ehitatakse ajalooliselt siia mittesobivaid koledaid hooneid, et juurde meelitada pealtvaatajaid, keda linn ega selle inimesed põrmugi ei huvita. Need on juhukülalised, kes tarvitavad meie tooteid ja siis sõidavad ära, nimetades seda paika ikkagi omaks. Eestis, Pärnus puhkamine, see on neile, nagu oleks meie kodu siin mingi läbisõiduhoov, mingi passaar, mingi eksootiline, haruldane loom, mida kaprizi hetkel näppida. Et ega see äkki hammusta. Need ei ole külalised, vaid sisse. Isa läks näost punaseks ja ema võttis tal kaela ümbert kinni ning rääkis midagi tasa. Kuni isa jälle oma paberitesse süvenes. Aga siis hakkas ta jälle rääkima. Ma olen geograafia koduloolane, kes ainult häda sunnil õpetab ka koolis merekoolis. Ma mõtlen püsivast. Aga pean õpetama muutuvat, ma tean, mis on maastik, majad, mitte ilm ilmastid jääma midagi. Aga ema rääkis muutuvast. Ja isa ikka püsivast. Üks ilmast, teine maastikust. Mitte ilmast, isa, isegi kuulanud kunagi ilmateadet, kuigi ema teadis ilma asju, nagu ta ütles kõige paremini. Sest ta töötas, kuidas ilmajaamas? Talis seisnud pööningul isa kõrval. Ja vaadanud pimedasse nurka ning küsinud. Aga kuhu poiss jäi? Vihm oli trummeldanud katusel. Ja väljas ümber maja olid kohisenud mingi saali maha kükitanud ta käe võtnud Talle lähedalt otsa vaadanud samamoodi nagu ema armastas seda teha ja öelnud. Ta läks oma koju. Isal olid naerukil suured silmad. Mõlemad linnad nii Vana-Pärnu kui Uus-Pärnu on ehitatud jõe suudmesse Liivikutele. Jaan oma asukoha tõttu pidanud aastasadade jooksul üle elama arvukalt üleujutusi. Kui linna piiras müür, oli maapind tunduvalt madalam. Sel ajal võis vesi vabalt vastu müüre loksuda. Varasematel aegadel peaaegu igal kevadel jääminekuid ja jõesuhu tekkinud sulu korral tõusis vesi imekiiresti üle kallaste. Väravad ei olnud takistuseks, vesi imbus ikkagi läbi. Laupäeval, seitsmeteistkümnendal novembril 1923 puhus tugev tuul koos vihmaga ja uputas merepoolse linnaosa. Rannapark oli vee all esiulatus promenaadi tänavani jõe poolt. Nende villani. Mereäärsete majade toad täitusid kiiresti mõne jala kõrguselt veega. Hädalisi päästsid tuletõrjujad ja politseinikud vankrite ning paatidega. Hommikul ei pääsenud jalgsi ega sõiduriistaga üle nahksilla sest võis karta selle purunemist. Kella ühe ajal tuul pöördus ja vesi taganes. Vaevalt suutis linnarahvas korda taastama hakata, kui kolme päeva pärast tabas linna uus torm. Vesi tõusis kuus jalga normaaltasemest üle ja ulatus kaugemale kui eelmisel korral. Nüüd said tormi jaaguga nahksillast ja tööle tuli rakendada lodi. Muidugi murtud puud, uputatud toad pikali, aiad. Linlased lootsid pikemat rahuaega kuid vähem kui aasta pärast. 11. septembril 1924 oli uus torm ja veetõus nagu eelmiselgi aastal. Üle kuue jala normaalsest kõrgemal. Randa jooksid kahemastiline purjekas Alviine ja vene aurik Karniol. Vähem kui kahe nädala pärast oli uus ja veel ägedam, maru ning uputus. Torm algas varahommikul ja tõstis vee kolme tunniga ligi kaheksajalga üle tavalise taseme. Seekord olid isegi sadamasillad vee all ja vesi ähvardas koguni turgu. Nahksild pidas vastu, aga ranna poole ületas vesi, promenaadi jõudis munamäeni. Vee all olid jõeäärsed, saeveskid ei tikuvabrik ja kümned kümned majad ülejõel ning jõe ääres rannapargis ja vanas pargis murti maha kümneid puid. Sildade viisi planke ja katuseid muudeti risuks keset jõge, seisund. Kahe mastilise capella tahtis tuul randa ajada. Aga bokser sai õigel ajal jaole ja hoidis ära hullema. Raudteele langenud puu pani ajutiselt seisma rongiliikluse ja jälle said tugevasti kannatada supelrand. Üle ujutatud majades päästsid hädalisi nende kraami ja pudulojused. Linnavalitsuse hobusemehed vankritega. Ema vajus vee alla. Kohindungis kõrvades. See oli samasugune tugev ja seespool nagu Eliisabeti kirikus. Kuid teatud kohapeal seisad ja täiesti vaikne. Aga ei olnud enam kunagi päriselt ujuma läinud. Enne seda oli ujunud peaaegu aasta läbi ka jäätükkide vahel. Kahin ema oli kohta kolinud. Muidu olid nad ujunud vahel kaugele merele välja olnud isaga vahest ära isegi tunni. Ja ta oli hirmu tundnud, kas isa ja emad tulevadki enam tagasi? 18. oktoobril 1967 ärkasid linna elanikud öise müristamist välgusähvatuse peale. Katustelt lahti kistud papitükid ja eterniitplaadid lendasid. Tuuleiilid proovisid jõudu pargipuude majakatuste, elektri- ja sideliinide postide kallal. Riia maanteel rullis tuul peaaegu poole kõige uuema suure elumaja katusest kokku ja paiskas selle tükkidena maha. Vene kiriku torni tipppainutatud kõveraks kõrge raudkorsten remondi- ja ehituskontori juures oli keskelt kahe korra nagu õlekõrs. Läänetuul tõstis vett lahese jõe suudmes, nii et teisel pool valli lainetas lausa meri. Sadamakapteni ja Lootsi tänava kant oli sügavalt üle ujutatud, kohati ulatus vesi kuni alumise korruse akna laudadeni. Sõude ja mootorpaadid päästsid majadest inimesi. Sanatooriumis rahu, vahtisid akendele kogunenud puhkajad ümberringi lainetavat vett. See oli nii sügav. Kõrged veoautod ei söandanud igalt poolt läbi sõita. Sanatooriumis Sõprus tuli alumistelt korruselt ära kolida, sest vesi ulatus voodiääreni. Mõnda aega oli ka rannahoone sisemus vett täis. Klaasi riietuse teenindusruumidest olid järel ainult riismed. Selle sisustus hulpis staadioni ümbruses. Ta oli pargist läbi sumbates leidunud puude vahel loksuvas vees mänguasju. Ta oli mõelnud, et räägib sellest emale ja tuleb hommikul tagasi ning katsub puhanuna ja valges mänguasjad kokku korjata. Ma ärkasin vee kohinast. Maja kõrval asus siis veel ladu. Arvasin, et latt on sisse murtud. Väljas oli naabrimehel kaks Telliskivi peos, küsisin, mis ta nendega teeb, kas varaste jaoks. Tema paneb klaverile jalgade all, ta oli viiulimängijaga, klaver oli kodus. Pärast selgus, et oli kuidagimoodi kellegi abiga saanud klaveri vana söögilaua peale. See pidas vastu. Ja klaver jäi veest puutumata. Osa majade juures küünist tollasel komsomoli tänaval vesi akendest sisse. Sama juhtus ranna saanud pinkidega, mis veega tükkisid Tammsaare puiesteeni välja. Pärnu jõe ääres asunud kestu tööstusest oli vesi kestnud välja kandnud ja liiva tänaval ujusid kirstu toorikud. Ma pidin enne tööle minekut veel puud tahema panema. Kuur oli meil vee all ning kuiva kütet sealt saada ei olnud lootagi. Mõtlesin, et võtan madalamast puid. Aga sel polnud mõtet, tõin siiski kuivemaid, mis kätte sain. Andis pärast ikka kütta märgade puudega. Aga ega sest midagi, ega see olnud katastroof. Pole siiski tsunami. Ema oli puud pööningule tassinud. Haige ema oli läinud päev päeva järel pööningule paar halguseles ja pidanud neid siis jaopärast jälle alla tassima. Tavas kummuti. Kirjad olid sahtlis kummipael ümber, et midagi kaotsi ei läheks. Neil vähestel pist aastate jooksul oli saatnud aastas paar kirja. Tuul lõi äkki akna ja all ukse valla ning rannapark tuiskas tuppa. Ta kuulis, kuidas kohin tugevnes. Ei saanud olla kujutlus. See oli poisskass, lõi küüned lambale õlga, kui ta hüüdis. Kuhu sa lähed? Läbi tuule ulgumise ja vee mühinal rannapargis. Ei olnud vastust kuulda. Kui poiss oligi vastanud. Ta nägi, kuidas poiss mustade puude vahel hulpivate jäätükkide kiuste kiiresti ja kergesti sammus nagu kõnniks vee peal. Vehkis kätega tasakaalu hoides, nagu lind ei pais, ei pea kinni. Aga poiss kustus madalate pilvede all hämarasse nagu ei oleks teda olnudki. Just nii oli mees ise lahkunud kodunt laia maailma.