Siin Tartu ja tema, Vanemuine. Täna tulid siia teatrisaali, meie vabariigi heliloojad, kooride juhid, muusikategelased kaasa elada Eesti NSV Heliloojate Liidu kaheksanda kongressi avamisel. Mõne minuti eest pöördus tulvil poole sissejuhatava sõnavõtuga heliloojate liidu juhatuse esimees seltsimees Eugen Kapp. Tervitas soojalt külalisi vennasvabariikidest ja mainis tunnustavalt Vanemuise teeneid algupäraste muusikateoste lavaletoomisel. Ja nüüd oodatakse eesriide avanemist Veljo Tormise ooperile mõõdelenud. Heliloojate kaheksas kongress, see on ka loomulik, analüüsib eelkõige viimaste aastate heliloomingut loomingut, milles Tartu helilooja Richard Ritsingu väljendust mööda on rohkesti otsinguid ja veel rohkem leidmisi. Võiks öelda, et palju on uudist juurde tulnud, on uudisloomingut palju, samuti on uusi juurde tulnud. Ja võin öelda, et see periood on väga pingerikas olnud ja huvitav kuidas tartlased tulid kongressile. Meie muidugi oleme teinud omapoolset Magnuse kongressi eel ja tegin siin ühe suurema ürituse. Nimelt Tartu Hilode õhtu, mis oli nii küllaltki ulatuslik, kestis kolm tundi ja näitasime oma viimaseid töid. Nagu Tallinna kolleegid ütlesid, see õnnestus ja hiid väga hinda suhteliselt noorematesse loetesse. Alates 1944. aasta sügisest on Vanemuises esietendunud 11 ooperit, kuus operetti, kolm paletti ja üks oratoorium kokku umbes kaks kolmandikku Nõukogude Eesti lavamuusikateost. Täna lisandub siis veel ka luigele heliloojate kaheksanda kongressi muusikaline sisse. Matus. Lavastaja pulti asub nagu paljudel kordadel varemgi Eesti NSV rahvakunstnik Kaarel Ird. Tema kõrvale aga tala. Ooperi autor, helilooja Veljo Tormis. Ma arvan. Selle ooperi hüppad kõige niisugusest põhimõttelise maks omaduseks, mina pean seda, et siin on nagu minu arvates õiges ooperis olema, peab sõna allutatud muusikale, aga mitte ümberpöördult, nagu vahest meil on olnud, kus õieti helilooja oma muusikaga Ilos veereb lihtsalt juba valmis tekst. See annab kõige sele. Õieti see just muusika, ma arvan, see on tema põhimõtteline tähtsus. Ma ei oska praegu siia mikrofoni midagi mõistlikku öelda, sest ma olen küllalt erutatud. Ma pean ütlema, et see erutas, on meeldiv erutus. Kõige meeldivamaid erutusin suuni elus olnud. Aitäh selle erutusest teatrile. Nimetagem et luigelendu dirigeerib Erich Kõlar. Naispeaosalisi laulavad Aida truu Mare Puusepp ja Aivo seep. Metsavahti Eesti NSV teenelise kunstnikud endale Ani ja Helend Peep. Kunstniku auhinna ja Teo Maiste. Siin ei ole otseselt välja öeldud, kõik tunded ja mõtted, mida, mida tegelane läbi elab laval võib-olla kohati tundub ma ei tahaks nii-öelda mõju, aga, aga midagi on võib-olla Britteni suunast ja kohati ka nagu ma ütlesin, et näiteks Katariina Izmailova selles ooperis suurt osa mängivad ka piltide vahelised antraktid, mis on täidetud vahemängudega, mis toetavad ja arendavad sisu. Nii on ka siin ühesõnaga ikka täiesti kaasaegne ooper. Õhtu teises osas näevad-kuulevad heliloojate liidu liikmed, külalised ja muusikasõbrad. Kontrastseid hakkab bella meeste laule. Homme jätkuvad heliloojate kongressi üritused Tallinnas.