Ütle, mis sul on? Küsimus nagu võbelev raadiolaine. Sellele ei ole alati vastust. Ainult lugu. Hilisel õhtutunnil on oma novelliga stuudios Kalle Kurg. Maja number 34 rüüdemartaan oli kahekordne ja tüdruk uuris teise korruse aknaid, kas vanaema võiks kodus olla. Ümbruskonna majad olid kaunis sedamoodi nagu Tartu kesklinna kandis. Ainult osa neist, isegi pisemad. Aadress pidi küll õige olema. Tüdruk selle neiu kohta kasutada oleks õigupoolest kohatu, sest ta oli 19 aastane ja parajasti nii iseteadev kajastus gala hoiakus. Niisiis neiu, tal oli krae serv tagant üleval ja kui ta vana kellanuppu vajutas, pigistas teine käsi hooletult üle õla visatud koti rihma kõvemini kui vaja oleks olnud. Ta seisis, jalad harkis ja pea veidi tagasi heidetud ning tegi teise käega aega kannatamatust väljendavad liigutusi. Just selliseid nagu murdeealised. Niisiis tüdruk, keegi ei tulnud. Tüdruk käis ümber maja, aga see oli selline vana maja, millel tagumist ust ei olnud. Ja nii pidi ta jälle eesukse taha minema ning kella andma. Tänav oli vaikne. Hilisest kellaajast hoolimata sõitis väike poiss laternavalguses vanaaegse tõukerattaga, nagu rulasid, ei oleks vahepeal leiutatudki. Ootaja oli juba majaesiselt plaaditud juurdepääsuteelt astumast tagasi kõnniteele otsustavalt ümber, keeras uuesti ukse Mademele sammus ja taas kellanupu poole tõstis. Uks oli vist lukust lahti sest see tõmmati äkki pärani, enne kui ootaja vajutada jõudis. Uksel seisis vana naine. Selline nagu prantsuse naised ikka vanaduses. Heatud. Vabandage, kas madaam sai, ta ei ela enam siin. Naine uksele, Ta ei vastanud, vaid vaatas tütarlast laternavalguse tõttu silmik esitades ning pani koguni käe silme ette. Kasvatatud tüdruk mind ära ei tunne. Ütles ta lõpuks eesti keeles. Vanaema rääkis telefonis alati nii, tüdruk. No ei, ma, mul on suur õnnetus. Meiegi neiu tahtis vanaemale kaela hüpata, aga midagi vastamata astus too juba uksest sisse. Alles kaunis avaras esikus nagi juures seistes vaatas ta, kuidas tüdruk üle läve saab. Esikus oli musta-valgeruuduline põrand ja nagi ning lauakesel peegli all kevadlilled. Seintel oli helmestest tehtud mosaiik, mis kujutas vanarohtu ja puudesse, upuvad maja jõe ääres esiku ja toa uks olid värvilisest klaasist. Nii maja sisemus kui ka ümbrus meenutasid Tartut. No tule, tule nüüd, sissetüdruk. Vanaema hääl oli pigem tõre kui soe. Aga kui neiu välisukse kinni oli saanud ja nii nagu ta oli mantlis tuppa astus kohises lahtistest ustest oli näha vann sellesse jooksva veega ja köök, kus ka miski kohises. Ta astus vannituppa. Küllap oli vanaema vee jooksma pannud tema pärast. Ta vaatas kella vannis käimiseks, oli aeg väga hiline. Kell oli üks veidi läbi. Ta oli miskipärast kätte jäänud koti samasse vannitoa põrandale maha, tõmbas mantli seljast, asetas selle toolile riietusvanni järel istudes lahti ja vajus vanni. Kui telefon paarikümne minuti pärast helises, oli ta ikka veel vannis, kus ta oli tukkuma jäänud. Vanaema kiirustas tuppa ja käsi köögirätikusse pühkinud, võttis toru. Telefon oli vanaaegse välimusega agastiliseering, aparaadil olid küljes elektroonilised näidud. Ja vanaema pidi nuppe vajutama, enne kui ühenduse sai. Ta lausus paar prantsuskeelset sõna aga tõmbas siis toru kähku kõrva äärest ära. Isegi nii toru eemal oli selgelt kuulda, kuidas naise hääl äärmiselt energiliselt midagi selgitas ja nõudis. Jah, ütles vanaema. Ja palju muud ei saanud ta öeldagi, sest kõne jätkus. Vanaema pani toru lauale ja käis köögisingi, jättis ukse lahti, et ta saaks jälgida, mis pliidil toimub. Siis tuli ta telefoni juurde tagasi. Ei saa, ta on vannitoas. Mis siis, et töö, eks ta peseb reisitolmu maha. Kuule tüdruk, niimoodi räägitakse, see on selline kinnisväljend. Ei räägi nagu õpetaja. Mina. Ma arvan, et hea ikka edasi ja sõitis, aga mitte Lõuna-Ameerikasse. Mismoodi minu eeskuju ja mis siis? Oli küll nii, aga tal on ju pea otsas. Ta hoidis toru jälle kõrvast veidi eemal süda, seda on tal kindlasti õige koha peal, mis sel südamel viga on üks neiu süda? Mingit kulu ei ole? Võib küll. Jah, minu juures muidugi. Ega ma teda hotelli saada ammugi öösel. Muidugi vaatan. Veerand tundi hiljem laua ääres istudes võitles tüdruk ikka unega. Nüüd räägi, ütles vanaema ja naeratas, said pahandusega hakkama. Sa ise jooksid, naera, ütles neiu veidi liiga käredamalt. Võta kooki, ütles vanaema. See on Kanada vahtrasiirup. No räägi, kuidas seal siis elatakse ka ja mis ärajooksmine, olgu. Neiu sõi isukalt ning haigutas. Ilusad kahvlid. Ta vaatas kollasest luus peaga söögiriistu. Sul on kõik ilus. Reisi peal ei söönud või? Polnud raha? Muidugi, kui äkki minema panid. Neiu lõpetas suutäit ning haigutas jälle. Ma viin ise nõud ära, mine üles, seal on kaks voodit, aknapoolne sulle. Nagu oleks oodanud, panin juustu, uued linad. Kell pool neli hommikul olid neiul silmad lahti. Väljas oli peaaegu valge ning valgus kommendas kuldsete kardinate tagant. Kui ta kahe voodi vahele öökapile asetatud kellalt silmad üles tõstis, kohtas ta vanaema silmi. Uhkueskima magasin, ütlesin neiu. Siis on hea. Tüdruk, vaatas toas ringi, seintel oli kümneid väikesi, samasuguseid pilte nagu esikus. Umbes niimoodi ma seda ette kujutasingi. Mismoodi, et laes on need kaunistused ja selline lühter Nikon seinalambid ja see, ma ei tea, kuidas seda nimetatakse porte või ning all on puust seinaplaadid. Shan pool tellib selliseid, ma olen ikka pahandanud, et ma tahaks ise korterit kujundada aga tema teeb ikka omamoodi. Tüdruk heitis kõrval voodi poole imestunud pilgu. Mõnus voodi vajud nagu mai tea unelmates. Tüdruk sirutas end voodis välja. Ringutasing, tekk vajus veidi ta pealt ära. Vanaema naeratas. Sa oled umbes sellise näoga nagu pildil. Niisugusena ma siin ette kujutasingi. Kuigi saatis pildi juba aasta tagasi ja noored inimesed muutuvad ruttu ning kõvasti. Vanaema rääkis vaevumärgatava aktsendiga. Ma olen nii muutunud, ütles tüdruk, ma lähen paksuks läinud. Rasedad on nii paksud. Vanaema hakkas naerma, sa tahtsid vist öelda nii, paksud on rasedad. Ran pool ütleb, et temal hoidaid ei salli, temale meeldivad rasedad naised, tema ütleb, et need on kõige ilusamad. Veel veerand tundi hiljem oli neiu käinud Altköögist ehk lääri toomas ja istus sedasi üIes uuesti voodis. Kuidas te Shan pooliga kohtusite? Kuidas noormees ja neiu ikka kohtuvad? Ma läksin piibu voodi. Meil kursusel oli poiss, kellele tahtsime piibu kinkida ja pood oli meie lähedal. Üks noormees valis parajasti Piipe. Siin Prantsusmaal on piibud natuke teistsugused kui klassikalised inglise piibud. Seal seisis sihuke noh, nagu nad on. Talong, kräsupea. Ema sul kirjutas, sinu isal on ka kräsupea naljade valga must ja Grasus seisab seal ja vaatab piipu, küsib minu käest, kumb piip mulle rohkem meeldib, kas allapoole kõver või sirge mina, et sirge. Ja et selles on oma sümboolika. Ta hakkas naerma ja piip kukkus tal käest maha, ta kummardas piipu üles tõstma, aga minul on automaat sees, minaga lõime pead kokku. Mitte nii, et sädemed lendasid, aga siiski pruunid silmad on tal. Vaata Eestis muidugi on ka pruuni silmi, aga mitte selliseid. No ja oligi kõik, oligi kõik. No ma läksin ära, käisin kõrval raamatupoes, hakkan siis bussi peale minema, äkki näen, seisab sama noormees, medakseerib piipu otse minu kõrval. Ta tundis mu ära ja ütleb, pragu on sees. Aga ega varas ei võta, ütlevad, et ma ise tegin. Ja mina läheme siis vahetame ära, tema tulete kaasa, mina ma ei tea, tema, aga siis nad äkki vahetagi. No ja läksimegi, ta tõmbas seda piipu, kuni põhi läbi põles. Kas tal on need alles, mis asjad? Ah, piibud? All helises maheukse signaal. Mis nüüd on tema ka siin või ema, sul, ma mõtlen, sai ju öeldud, kus sa oled, raketiga tuli või? Keele saab neli öösel ja tema helistab nagu hotell. Vanaema hakkas hommikumantlit selga tõmbama, kui neiu oli juba poolel teel. Ma lähen alla, teen lahti. Sisenenud naine vaatas tundmatut hetkeks hämmastanult, aga jooksis siis telefoni juurde, valis numbri ning hakkas prantsuse keeles kiiresti torusse vuristama, tänas ning jooksis siis ust lahti jättes välja. Kohe jõudis alla ka vanaema ning tõmbas tolmumantliriiete peale. Läheme sinna. Tüdruk tõmbas samamoodi mantli, mille vanaemale vannitoast veel õhtul ära toonud peale ning nad astusid koridori välja, öelnud, vaja minna. Teine korter asus vahekoridori tagumises otsas ja uksele küll. Kohe ukse kõrval oli köök, nõud vedelesid pliidil riiulitel ja isegi põrandal. Ja kraanikausis olid lõpetamata praejäänused. Keset lauda oli ümberpaiskunud punase ristiga karbike ning Vakstul vedeles pihutäis tablette ja nende rida jooksis tagumise lahtise ukseni ja üle läve isegi tuppa. Vanaema kükitas maha, et tablette üles korjama hakata. Kui tüdruk sosistas, et korjab ise ning vanaema ajas end püsti, astus tagumisse tuppa. Kui tüdruk tablettidega järele jõudis, lavas naabrinaine voodis kummuli. Tema halliseguste hõrenenud vanainimese juuste tagant vaatas, kahvatub kokku kuivanud mehe nägu. Sel hetkel helises uksekell. Tüdruk jooksis vahekoridorist esikusse välisustavama. Ukse all seisis punase triibulise väärisega auto. Ja mehed kanderaamidega astusid sisse. Neiu ärkas äärte peale. Ta vaatas automaatselt jälle kella pool neli. Ta võttis kella ja kuulas, ei tiksunud. Vanaema oli kas kella kinni pannud või siis oli kell juba varem seisnud. Kusagil tänaval nähtavasti süttisid ja kustusid valgele vaatamata reklaam tuled. Sest aeg-ajalt läks lagi veidi heledamaks. Oli vaikne. Vanaema. Aga vanaema ei olnudki voodis ainult kõrvale heidetud padi, millest tüdruk oli poolhämaras arvanud, et vanaema sellega kõrvad kinni katnud. Jättis mulje, et seal keegi lamab. Neiu tõmbas hommikumantli ülle ja tahtis alla minna. Kuid allkorrusel ütles parajasti võõras naise. Tüdrukuga siis samamoodi nagu sinuga. Kuidas neid asju saab võrrelda, mis aeg siis oli, oli kuulda, vanaema. Aeg või mittelood on ikka samad. Tallinnast siis või? Jah, sina tulid algul Tartust. Alles nüüd taipas tüdruk, et naised räägivad eesti keelt, mitte prantsuse keelt kumbki vaevumärgatava aktsendiga võõras ehk veidi kangemalt. Ta püüdis mitte häält teha ja istus samasse trepile. Rääkis miks või? Ma näen juba su näost, mis tal rääkida ei rääkinud, kui tahab, siis räägib. Las ta olla rahus, see oli ta ema, kes helistas ja kõik välja pläras. See nüüd mõnda saladust hoiab, ainult räuskab hinge. Borg, Ma mõtlen. Läksid riidu või? Veest, jah, jah, muidugi, noored armunud lähevad ikka riidu. Mina ei riielnud Shan pooliga iialgi või ei, riielnud, lõid üle ja siis ei riielnud. Sa ei oleks saanudki temaga riielda, ta oleks tagasi tulnud. Ma mõtlen, ma tean küll, keda sa mõtled, et sa ei mõtle teda. Vaikuses oli kuulda, kuidas klaas, kõlksuse vedelik mulksus, sa võtsid mult minu Shan pooli ära pettusega sa petsid ennast, ise sa ainult kinnitasid, et ta sinna hämmastab, aga ta armastas siis jumal mind, ma oskasin siis juba prantsuse keelt ka paremini. Kass voodis, prantsuse keel on paremkeel või? Sa ise ütlesid, et on parem. Ütlesin ükskord küll. Süda oli siis õnne täis. Sööginõud kolisesid, vanaema oli nähtavasti jälle süüa teinud või vähemalt midagi köögist elutuppa lauale toonud. Kas tal vanemad teavad, kellel muidugi teavad, ma ju räägin, et Ingeborg helistas, siiani oli maruvihane. Mis sa panid talle sellise nime, paneb sellise nime ja siis paneb minema ja siis imestab, et teine, vihane oleks ka sellise nime peale viha. Nime võib muuta jumal, ma olin 19. Ma pidin ta sinna jätma kuhuma, sule lapsega, oleksin tulnud. Seda Shan pool sulle andestanudki. Ka tüdruk lastekodus ei kasvanud. Mis seal vahet, kas lastekodus või õe juures? Mis sina sellest tead, sul on alati kõik hästi olnud. Kuidas see hästi oli, kui pool tegelikult sind armastas? Kumb Shan pool? Kuule, mul on kvartalis vist hiired. Veidike valitses vaikus. Siis ütles naaber, sa peaks kassi muretsema, nüüd on tüdruk siin, aga pärast oled jälle üksi? Noh, mul oled sina. Vanaema hääl oli piltlik. Minu üksilduse pärast muretsed, nutaks parem oma mehe pärast. Ega see teda enam tagasi too ja ma ei saa. Kõik pisarad on äranutetud sellest peale, kui tal see teine insult oli. Kogu aeg nutsin, nutsin ja nutsin, rääkisin talle, lugesin, et ehk saab ikkagi midagi, varumuusikat mängisin. Aga siis läksin teise tuppa ja muudkui nutsin ja nutsin. Ei teadnudki, et inimese sees võib nii palju pisaraid olla. Kostis jälle vedeliku mulksumist ja siis vanaema hääl vetika soolaga pooleks. Sa oled alati küünikolnud Köönik ja eks ole, ise sa ütlesid, et ta on parem, ära sure, ei öelnud, ütlesid küll. Tol päeval, kui käisime katedraalis küünlaid panemas, ütlesid, et inimene ei pea nii palju kannatama ja vandusid kirikus. Ei vandunud. Miks ei vandunud. Me käisime veel kohvikus, siis istusime pärast Chani ääres olid väsinud ja tänitsed, et peab nii palju kannatusi olema, hakkasid kirikus pihta, vandusid ikka edasi. Veelse pukinistilt ostetud raamatki, mida sa talle ette lugesid. Kuigi ta just sel ajal ei kuulnud ju satanistidest midagi, piinasid teda ta eri ta kalal juba siis, kui ta veel täisjõus mees oli. Oli kuulda nuuksumist, siis ütles teine naine, ei olnud satanistidest lihtsalt üks romaan. Mairi siin küll aga ei piinanud. Noh, olgu-Ei piinan, ma niisama ütlesin, sa ütlesid, oln pooli pärast ajad oma kiusu. Mina armastasin teda, sina ainult pruukisid, voodiloom kasutasid paraku ma haige olin. Voodi on ka armastus, voodi on ka armastus. Ise leidsid kohe uue Shan pooli. Kohtusime, kohtusime kuste, kohtusite, kui sa järgmisel õhtul pärast esimest kohtumist ta kohe voodisse tassisid. Šanbooli ase ei olnud veel jahtunud, kui seal oli uus pool. Sa ei teagi, mis kohtumine on. Mis sa pahandad, kui oma šanbooli tagasi said? Sa oleks pidanud rõõmustama. Ma olin nii kurb ja see tundus hea märgina, teine kaasan pooli nimega oli, ma mõtlesin, et saan ka õnnelikuks. Kas sina siis millessegi ei usu? Küünik. Mis siin uskuda? Tuleb samastada ja kõik. Ei saanud niimoodi kohtuda. Malin. Olin siis juba siin, kui sina Eestist tulid. Keegi tõusis nähtavasti laua tagant üles sest kuuldes tooli eemale lükkamise kolinat ja pehmeid aeglasi samme mis peatusid kusagil sealpool, kus oli elutoa aken. Mis haiglasse ta vii? Küsis vanaema. Linna samasse sinnasamasse, kus ikka, mis haiglasse ta on ju surnukuuris. Mitmes kord see oli, ära ole julm, ära ole julm. Kaheksas nuuskas naabrinaine ninatükk, aega oli vaikus, enne kui ta ütles. Ma ei saa nutta, ma olen nii kurb, et ma ei saa enam kurb ka olla. Kogu see aeg, kõik need aastad, kõik need seitse haiglasse sõitu, eriti insuldiaeg, ma ei kujuta ette, kuidas ma jälle sinna tühja magamistuppa lähen. Ta vähemalt nohisest. Tüdruk on üleval minu juures, aga sa võid ju siiski siin olla, kas või siin siinsamas diivanil võima lasen tüdrukule alla tulla. Ei ole vaja. Jälle oli vaikus. Eks mul oli ka, kehkus on pool ära, oli, ütles siis vanaema. Sulle tõi ta helmeid? Jah, tõi ja ja mitte helmeid, vaid pärle kogu maailmas tõi ja sa ei saa sinna mitte midagi parata, saan küll. Kuuldus rabelemise hääli ja siis klirin. Tüdruk astus paar astet allapoole, et vaadata, mis toas toimub. Aga istus siis kiiresti jälle trepile maha. Tassi ajasid maha, loll ütles siis vanaema, tüdruk nägi lohistavad ilma sussideta jalgu, mis läksid kööki ja kätt, milles tagasi tulles rippus kühvel loll jumala eest. Olen jah, oli siis loll ja olen nüüd kah. Ah, ära kostis klaasi kolksumist seismist, nutsid mõlemad naised, kuni vanaema ütles. Ega ma ei nuta, ost minagi need pisarad, võtan, kõik need aastad talud oma tütre hukkamõistu, saamata vastust temalt, teadmata temast, saamata vastust üheltki ametiasutuselt. Siis saad vastuse. Ja see näitab jälle ja jälle ja jälle nüüd ta vähemalt helistab mulle, vahel saab helistada ja tahab ka helistada. Saadab uusaastakaardi jõulukaardi varem ei saanud ja ei tahtnud ka. Tükk aega ei tahtnud. Ma tean miks sa panid sellised, et oleks parem helistanud. Ning naabrinaine hakkas naerma. Naised hakkasid mõlemad naerma, pisarad hääles. Võta siis lonks. Ingeborg on naeruväärne nimi küll, aga mis Ingeborg ise minu lapselapsele tahtis nimeks panna? See oli veel hullem. Õnneks sain jaole. Aga mina ikkagi panin Ingeborg Ilva, mõtlen pärlinimede hulgas. Ega seal nii meil ausalt öeldes midagi viga ole, natuke ajatu ja vanamoodne, on nagu sinu nimigi. Margaret naersid ja jäid siis ühekorraga vait ning jälle kostis nõude kolksatusi. Mõne aja pärast ütles vanaema. Shan pool tõi suuri ja väikeseid, iga värvi igav vormi, Kirhüüdjad tuhmi igast võimalikust ja võimatust materjalist igast maailma otsast. Darlene, mõtlen. Jah. Ükskord ütles, et nüüd tuleb teha pärlivann valas kõik need vanni, panime sinna sisse. Vann hakkas pärle üle ajama ja ta tõi kogu aeg lisakogu, põrand oli märg. Ja veel kuu aja pärast tuli kuskilt mõni pärl välja. Kallas kõik pärlid üle minu. Issand, kui ammusel. Ma ei tea, miks ma neid kaaluma ja mõõtma hakkasin, kas oli lohutus või enesepettus. Sul oli tegevust? Jah, just, muudkui kaalusin väikese käsikaaluga, valisin mõõdu järgi ja sorteerisin ära. Kõik toad olid pärle täis. Väikseid pärle on üle 90 kilo, 90 kilo ja 217 grammi ja suuremaid on 34 kilo ja 823 grammi ja ja tumedaid pärle on üle 100000 100924. Siniseid on 314. Rohelisi on 217. Kollaseid on 56, lillasid on 4230, jää vait. Rohelisi. Ma ütlesin rohelisi. Ilma aeguse karjuda. Kui ta reisilt tuli, oma koti avas, siis rääkis ta iga kord mõne loo. Mina olin pärle pidanud Helmesteks. Kleidi kaunistuseks võid tikandi sisse panna, aga tema tõi ükskord lilled, millele oli lisatud mingeid peenikesi kõrsi. Igaühe küljes oli pärl ja ta ütles, et jätkuma meelde, need ei ole helmed, vaid pärlid. Ütles, et pärle on inimese tehetena kasutanud 70000 aastat. Jumal, kui noor maalinud. Rääkis, et tahab tuua mulle ühe erilise asja. Kõige vanema looduslikest pärlitest kaelakee. Sellemine aitakse luuri lossis. Selle, mis kuulus Pärsia printsessile juba neli sajandit enne meie aega, ütles, et varastab ära kasvõi üheks ööks. Minule ta ütles, et pärlid elavad umbes 100 aastat, ütles naabrinaine vahele. Aga vanaema jätkas, nagu ei oleks kuulnudki. Tema sõi ainult looduslikke pärle. Ütles, et tehispärlid on loomapiinamine. Mismoodi Nad lõikavad ju ühest elusast karbist osa välja ja istutavad selle koos kuulikesega teise ümber. Mis tasule pärlite vanusest veel rääkis, mina ei mäleta. Ta ütles, et niikaua kuni pärlid on olemas, nii kaua on olemas ka armastus, meie armastus, Meie armastus ja osatas naabrinaine pärlielu ega sadanud aastad minule. Ta ütles, nii. Ma ise ka imestan, kuidas selle pärsia printsessi pärl niimoodi alles on surnud kivi, miks see alles ei või olla? Ise sa oled kivi, minule rääkinud ta kunagi sellest, millest ET luuris Pärsia printsessi kee on miks ta pidi sinule sellest rääkima, kui rääkiski, siis sul ei olnud aega kuulata, sest sa pidid teda aga üles kruttima, et ilma jääks. Siis olid seal 40, sellises eas naised on ohtlikud. Sagrutiks teda praegu ka, mis see 80 eluaastat sinusugusele loeb? Ise sa olid 60, kui minul tahtsid ära kõpitseda enda juurde tahtsid teised toimetada teadseni haige oli, et ei saanud vedu võtta, ta. Seekord kestis vaikuse eriti kaua. Siis ütles vanaema. Shan puhul rääkis, et rooma naised magasid pärlikeelega et nende uni oleks magusam ning tikkisin neid väsimatult riiete ja mööblikatete sisse. Jääd Aasias kasutati pärleid, silmade, südamehaigusi, seedehäirete palaviku ja verejooksu ravimiseks. Ja et Eestis on ka pärle, leitud jõgedest ja järvedest. Seda oled sa lugenud, sa oled selle kõik kokku lugenud ja luuletad siin, midagi sul ei rääkinud, rääkis jah. Et kuna pärl sünnib läbi suurte kannatuste, siis arvatakse, et ta suudab mõista suurt kurbust ja valu. Jääd pärli sünd on nagu hingeküpsemine. Samasugune arusaamatu sisemine alkeemia. Vaikiti siis ütles naabrinaine. Vein mulle sa valget ei anna. Aga vanaema ei teinud väljagi. Üksgorta tõi ühe ainsa Helme valge. Ma ei tea, kuidas ta selle oli saanud, seal ilmetu? Ei, ma viskasin selle prügikasti või kuhu, ise enam ei mäletanud. Pärast selgus, et sellel olid püüdnud mingeid aafriklased ja seal ei olnud valitseja peaehte küljes madala välja, ei näidanud, et on kadunud, aga otsisin igalt poolt. Ei leidnudki tookord siiamaani otsin, ei tea, kuhu ma selle panin, kuskil ta on, aga jah, ma olen näinud küll, sul on alatasa kõik asjad lagedale kistud, nagu koristaksid kogu aeg. Sa oled nagu mingi puhasta sull teinud vähemalt pike oleksidki NS-i rekordite raamatusse saanud. Mis sina sellest aru saad, et G on nagu igatsus, lükib mälestusi, niidiotsa eksistents Shan pool ütles nii või? Ja mul ei ole keegi öelnud, mulle ta nii ei öelnud. Miks ta pidigi sulle nii ütlema naabrinaisele? Tookord, kui ma pärlivannis käisin, siis oli põrand hiljem üleni pärle täis pärlirida, jooksis vannitoa juurest üle põranda, jääb pärlid, veeresid ja veeresid ja veeresid seal ülemises vannitoas magamist Toa kõrvale, pärlid veeresid mööda trepiastmeid alla, sa rääkisid juba, sa räägid alati üht juttu, põrand on sul eluaeg igasugu jama täis olnud, sina ju ei korista, kindlasti tõmbasid selle kühvliga tolmu otsesele pärli ja viskasid ära. Anna mulle parem valget veini. Kätega otsisin põlvili maas ei olnud. Aga ta on kusagil spekulant olid, aga mitte. Lendur, lubas mulle ka igasugu asju. Midagi ta ei lubanud, ei olnud, spekulant. Pani alati peaaegu pool, palkab pärlite peale, sellepärast. Seda ma ei teadnud. Ma vaatasin jah, et teil millestki puudus ei olnud, aga ega priiskamise ei olnud ka mitte. Ei olnud midagi eriti vaja, meil oli kõik olemas. Eestis ei oleks selline asi olnud võimalik. Ei tea. Kui me teist korda kohtusime, siis olid tal kohe pärlid kaasas iga kord, kuid oma kulleri posti tõi, siis tõin minule pärlid ka. Niimoodi mitu korda, enne kui ma siia tema juurde ära tulin. Mis ta oli siis kuller või? Ma ei teadnudki mulle ta oma tõest ei rääkinud. Öösiti, eks ole. Tal ei olnud aega öösel rääkida, sul oli vaja teda kohe üles kruttida, kui mina öösel tööl olin, sa ju suur ime, imemismeister ei olnud see nii. Kas sa arvad, et ma ei tea või jäta sinu juures käis ainult pärle. Tassiga teete muidugi viskama ei hakanud. Tal oli oma valget pärli minu jaoks vaja hoida. Sina olid niisama eelmäng. Ise, sa oled eelmäng. Naabrinaine ütles seda tõsiselt. Tead? Aga mis siis, kui ta jäi Venemaal? Miks ei võinud nii olla? Ta ei rääkinud kunagi, mis ta teeb, võib-olla ta elab kõrvalkvartalis, mõne noorikuga või on Lõuna-Ameerikas Alžeeriast, kui tal seal sugulased on, pursib mõne araabiakeelse sõna jana, mis need araablane nad kätte on saada naba keerutajad võib-olla käis lennukiga kogu aeg seal naba Kerutajate juures, kust sina tead, kus ta käis? Sina tead seda jah. Siis, kui ta Eestis käis 39. ja 40.. Vaikus tassid kõlksusid. Siis ta oli juba sellise töö peal, et ei saanud kõike rääkida. Kuller ju, tema oli muidugi tegelikult lendur, aga ta oli nende salajaste posti toimetustega kuidagi seotud. Ei käinud ta midagi naba keerutajate juures. Siis, kui ma teadsin ühel päeval, et sünnib hinge räägiti, et kohe tulevad venelased, aga tema pani mulle ühe pärli pihu peale, ütles, et tulgu ma kohe ära Pariisi, kui ta ei saa meile järele, tuled seal ootab mind pärlikee, mille ta tahab ise mulle kaela panna ja lapsele ka. Ja raha andis. Sõitis kohe tagasi, ta oli mobiliseeritud. Prantsusmaal läks sel ajal juba karmimaks, ta ei saanudki enam tagasi, ma läksin Tartu kliinikusse sünnitama. Sünnitusel kartsin hirmsasti, hoidsin seda tema pärli peaosast, käskis ära panna pärast õde andis selle mulle tagasi. Ja siis varsti olidki venelased tulekunud, Laine ütles, et käiguma ärada võib last hoida, kuni ma tagasi tulen. Ma ei tea, mis mul oli. Jätsin ingekese sinna tagasi, enam ei pääsenud. Helistasin IGA PÄEV Pariisist Tartusse. Shan pool oli kogu aeg ka ära. Siis ei saanud enam helistada, ei saanud. Kas siis sina seda? Kas siis sina seda aega, seda Saksamaa asja ei mäleta, kuidas kõik oli? Ühel päeval ei saanud enam mitte midagi, ma olin 19. Ühel päeval tuli saksa patrull sisse, mul oli tuba segamini. Arvasid, et ma tahan põgeneda? Tahtsin tagasi sõita, mind viidi komandant tuuri. Ja siis enam ei saanud üldse midagi. Kui kirjad käima hakkasid, oli hinge purgiva suur. Naabrinaine ütles tasa. Minu Shan pool suri vähemalt päris argiselt. Aga vanaema ilmselt ei kuulanud teda ning jätkas. Nüüd on Euroopa Liit, piirid on lahti, tal on kõik võimalused tulla, Venemaalt on kõik tagasi tulnud. Sa oled hulluks läinud. Kuule, ma hakkan minema. Kui sul on vaja, siis sinna vaatama minna, surnukuuris ei ole meeldiv, ma tulen kaasa, ütles vanaema. Ei ole mul vaja midagi olla, ei ole jäänud enam midagi, aga küll ma hakkama saan. Naabrinaine hakkas nähtavasti minema, sest ukse avati. Siis kostis naabrinaise hääl. Aga kui nad tulema hakkavad, need sinul šanboli, lapsed sealt Eesti poolt Venemaalt läbi kogu Euroopa nägu, pärlid. Kuhu sa nad siis paned? Mis see sinu mure on? Nad ei tule, Nad on juba oma viiekümnesed või tulgu, tuleks nad siis ameti, aga neid ei ole kuu. Enne kui vana emase lõpetada, pandi ukse uuesti kinni. Aga naabrinaise samuti olid hoopiski tagasi ning ta jäidet lähedale seisma. Ma pole sulle rääkinud. Mäletad, kui lapsed siit mööda parki käisid siis nad hoidsid ikka nöörist kinni. Ma olin noor tüdruk ja kuigi siin mingit liiklust ei olnud, vaatasin alati ringi. Äkki näen, et üks blond noormees on ka nööri otsa lükkinud. Kõige viimasena ma küsin, mis te seal teete? Ta ütleb, et tal on vaja paremat kasvatust, mis blond noormees? Kullakese oli ammu enne sakslaste tulekut, ma tulin Eestist vanematega ära juba palju varem. Ma tundsin Jean pooli varem. Sinu Shan pooli. Ma tundsin varem, kui sina. Vanaema hääl oli murdunud ja vaikne. Mis aastal see oli? 1930? Vist oli kaheksa. Olin siis ju lasteaiakasvataja, see oli. Saad tundsid teda siis veel enne, kui mina kaste siis kogu selle aja kõik need aastad, kas sa nüüd saad aru, miks ta sulle neid pärle tõi? Sa valetad, sul ei ole meeles, üks kord sa rääkisite te tutvuste kinos ja saan poolil, ei olnud blondid juuksed, talid, šotaan seal oli küll. Blondil oli piip näpus ja ma ütlesin, et lasteaia lastel ei saa Piipe olla ning ta pani selle kohe ära põue. Õhtul saime kokku, sõitsime veel kesklinna. Sakslastest ei olnud veel haisugi. Diskäisime jõe ääres, tema kodukohta sõitsime, Sa kujutle, jõe kaldad olid ääristatud soo, asjade, kollaste iirist ja meelespeadega kase ja haavasalude ääres. Vindid häälitsesid sajad segamini. Sa ei mäleta enam midagi, niipea kui sa 80 sai, nii, hakkasid Sagama liiga palju raamatuid lugenud. Sa pead teda üheks teiseks lenduriks, sa oled lugenud neid tema õe mälestusi, mine maganud välja. Jean poolil ei ole kunagi olnud roosat lipsu, saanbolil ei ole olnud blonde juuksed, tali tumeblond. Tegelikult tume, sa then, tegelikult must süsimust oli, tema vanavanemad olid elanud Alžeerias ja ta ütles, et temas on all Zeelase verd ja ta oli must, must, must. Ja selle Alžeerias ja pärast ta OS-i vastu oligi, kas sa ei mäleta, kuidas ta oli hooaja Eesti vastu? Kuidas nad sinu šanbooliga käsitsi kokku läksid? Nad olid ju sõbrad, sõbrad ja pidid teineteist ära tapma. Midagi nad ei pidanud, see oli niisama väike rüselus. Sinu Shan pool oli Jufašist sinus Mul oli kommunist, araablaste armastaja. Ühel päeval rammivad sinu araablased FL-i ka samamoodi, nagu nad tegid New Yorgis. Ei ole veel ramminud. Ja mida OS tegi? Kas need ei olnud plahvatused ja poliitilised tapmised? Koolile taheti lõpp peale teha. Kas sul on midagi kooli vastu või? Kuuekümnendatel aastatel eirammitud torne? Ise loed veel ajalehti. Miks sinu Shan pool siis minu juures käis? Nad käisid mõlemad nad käisid mõlemad minu juures. Valetad tahad mind piinata? Tükk aega valitses vaikus, siis pomises, vanaema, tahab veel juua või? Näed, valge vein? Ju jumal täitsa naasta ära joo nüüd ära ja mine maga natuke, ei ole vähemalt halbu mõtteid. Unes vähemalt ei saa olla halbu mõtteid. Rändlinnud. Mis linnud on juba kohal? Kevad ju? Sa ei saa enne ära minna, kui noh, joo, joo. Tükk aega valitses vaikus. Kas tahad oma, tulen? Tulen, ma tulen sinuga teda vaatama, tahad, või? Ma ei saanud ja need ööd magada, need viimased kuud. Shaun poolil olid kogu aeg nii halb. Ühel öösel, kui ta ei saanud hingata, tegin akna lahti. Tulid rivis, hakkasin lugema. Aga ei jõudnudki lugemisega lõpule. Shan pool vaatas äkki mulle otsa ja ma sain aru, et ta tahab rääkida. Häälitses midagi nagu lind. Oli kostanuksumist, dislauses naabrinaine, meie sinuga, meie peaksime Eestisse tagasi minema tagasi ja eks ole, kes meid seal ootab, kahte väike kollalast? Jälle sama poliitikaga, noh siis kaht vana naist seal on sama, mis siin igal pool on noored. Ja ma ei tea, kuidas hingeparki selle peale vaataks. Äkki saati sisema lapse siia, Pariisi käivad Pariisi kevad. Aga pärast jääbki siia sulle kaela peale. Tead miks ta tuli või? Ei ole veel jõudnud juttu ajada? Jälle oli vaikus lihasvanaema ja mis see sinu mure? Ingeborg ütles, et tal pidid Tartus Alt mingid eksamid tehtud olema, et siin õppida või mis? Eks neil olegi siis ma sellepärast, et kelleni. Ah tüdrukul siis poetas, tüdruk on mingi poisi pärast hulluks läinud, et ei taha seda enam näha. Kuigi too on panga juhataja poeg või mis, et sellepärast et sellepärast on ära tulnud ikas samad asjad nagu enne sõda. Ma tean küll hinge porgand sihuke tüüp, et ega tema ei anna hingerahu, sunninjas sunnib peale, no kas siis lapsel muud teha ei ole, kui ruttu mehele minna? Kuule, kes see tüdruk õieti on, kuidas, kes, kes ta sulle on, kas sa siis aru ei saa, lapselaps, lapselaps issake. Kas šanboolil on siis lapselaps? Mul ei toonud Shan pool kunagi ühtki õidki toonud. Oled eesti keele ära unustanud? Toonud, öeldakse, endal mees ei tea, mis asjamees lektor ja kõik prantsuse keele lektor. Ja naabrinaine hakkas nutma ja nuuskas. Õpetanud eesti keel selgeks õpetanud, tema jah, laskis end õpetada. Ta ei lasknud end õieti põetadagi, rapsis kogu aeg. Võid rahul olla. Sa said täiesti hoolitseda, hoolitseda, kasida oleks parem mõne teise keha eest hoolitsenud, kui tagumik. Sa kutsusid Sanbooli tema sünnipäevaks Vishisse tookord? Ta oli nii palju aastaid tagasi. Ta jäi ju sinuga? Ei tulnud. Ei tulnud. Muidugi, võib-olla oleks praegu kõik teisiti vastupidi jah, eks ole. Et mina oleksin siis sinu Shan pooli võtnud ja siin on minu oma. Mina sinu Shan pooli ei vaja, mul juba on Shan pool. Kuuldus jälle hääli uksel, siis tulid lohisevad sammud tagasi. Võta maas, sellepärast tulingi, tahtsin sulle näkku visata. Mis see on, kas sa ei näe siis või pärl? Nii et sa siiski ei võtnud? Ma tõin herneid ja see oli hernes. Sa õieti vaadanudki ja paanid, kohed purustasid minu pärli, aga ma lihtsalt astusin kogemata hernele peale. Aga kus selle ta andis ükskord? Kes Shan pool? Vanaema ei vastanud. Kuuldus tooli nihutamist. Mis siis? See on sinu oma. Sinu Shan pool. Sulle. Jah. Naabrinaine ütles seda väga lihtsalt, nagu ei oleks vanaema mürgisust märganud. Ühether. Ta tõi siis sulle ühe pärli Vanaema naer oli pikk ja läks üle nutuks. Tüdruk sai aru, et naised nutavad koos. Tõi ütles mulle, et ma olen tärn. Kuuldes ninale uskamist, siis ütles vanaema, seda sai ta ainult mulle ütelda. Ütles siiski. Mis pärline siis olen tehispärlid. Mis need tehispärlid halvemad on? Margaret, on küll. Mismoodi. Kas sa ei tea, siis sulle rääkinud, aga sa ei taha seda lihtsalt meeles pidada. Mismoodi tehis pärlid sünnivad, tuleb nuga ja lõikab elusa looma katki, umbes kolmeaastase looma rebib temast osa välja, nülib tema karbipoolse ülemise pärlid tekitava kihi ja siis litsutakse sinna pärlmutrit või mõnest muust ainest lihvitud kuulike ning seal sünnib pärl. See on ainult pärlikott, nagu nad ütlevad, see asetatakse teise elava limuse karpi, kus alles nüüd hakkab kasvama tõeline pärl. Uks käis paukus. Seekord oli naabrinaine vist tõesti lahkunud. Tüdruk läks aeglaselt alla. Toas oli pidulik laud. Vanaema oli pikas ühevärvilises elektrit rohelises siidkleidis samast riidest sallile õla ning viis parajasti nõusid kööki. Tal oli vanainimese lohise sambani tüdruk tähele selline nagu ta oli näinud ka varem. Aga mida ta majja sisse astudes ei olnud märganud. Nurgas seisis lahti tehtud kingakarp ja sealt vaatasid välja kõrge kontsalised rohelised kingad. Noh, said magada? Jah. Ei istu siis varsti seal süüa. Sa ära muretse, küll me sellele sinu kallikesele helistame, kõik saab korda, kutsuta siia, kevad on käes. Pariis on täis armastust, küll kõik läheb korda. Rääkis vanaema köögis. Tüdruk pani tähele, et laud oli kaetud kolmele. Aga ma ei tahagi teda ju. Vanaema tuli parajasti köögist ja märkas tüdruku pilku. On poolil on täna sünnipäev. Need, sinililled, seal on Jean pooli pärast, tema ütleb, et seal on valged pärle, sinises kausikeses. Kõht on seal tühi. Aga ega see kaua ei kesta, kui ta kohal on, siis hakkame kohe sööma. Talle ei meeldi Rossalli, aga ma teen ikkagi, sööb kõik ära. Ja me hakkama kartulitest hakkima. Sööme ära ja pärast ta käib vannis. Ema käib Vainis kõht täis, ma ei tea, mis komisjon, aga ta tahab nii. Las ta siis tee, mis ta tahab. Inimene peab saama vabal. Tal on kindlasti sinu üle hea meel. Ma tulin ise ka siis siia, kui ma ei olnud enam tüdruk, aga neiu ka veel mitte. Ja veel tema sünnipäevaks. Tüdruk hakkas kogelema, ta vaatas ehmatusega, et vanaema vaarub ja tema pilku näha on, et ta on ju. Vana naine karjatas, pillas suhkrutoosi käest ning suhkruterad lendasid põrandale laiali ja tardusid seal. Ainult üksik valge pärl veeres üle põrandakapi poole. Aga tüdruk sai selle kätte, ei ole.