Ütle, mis sul on? Küsimus nagu võbelev raadiolaine. Sellele ei ole alati vastust. Ainult lugu. Hilisel õhtutunnil on oma novelliga stuudios Kalle Kurg. See oli must part. Eemalt oli ta läbi udu paistnud kivina. Tanel oli leelile veel öelnud, et näe, kivimis üks kord tõuseb lendu. Aga seal ei lenda ja kes lammas nagu kivi. Võib-olla see ei olnudki part, vaid vart vaeras või mõni muu lind. Aga see ei olnud praegu tähtis. Linnu parem jalg oli ebaloomulikult paremale välja väänatud. Ta lamas peaaegu kalda ääres. Liikumatult must, täiesti must lind. Ainult tiibadel kaks valget triipu. Tanel valis loomakaitseinspektori numbri. See ei vastanud. Oli pühapäev, võib-olla seepärast üks, üks, kaks vastas. Sealt anti number üks, kolm, üks, kolm. Aga telefoniekraanile ilmus igale uuele helistamisel, ainult võrk on hõivatud. Ta otsis telefoni menüüst ja leidis loomakaitse seltsi numbri. Naine oli unise häälega ja küsis, kust ta selle numbri sai. Kui selgus, et üks kolm, üks kolm ei vastanud, siis soovitas ta päästeametisse tagasi helistada ja öelda, et loomakaitse selts soovitas neile teatada. Päästeametis hakati kõnet registreerima. Kus te olete? Pirital linna poolt tulles ranna lõpuosas seal, kus hakkavad kivid selles osas, kus on nõndanimetatud nudistide paradiis. Kus kohal see on? See on Pirita rannas plaažil linna poolt tulles ranna lõpuosas, seal, kus hakkavad kivid. Kas te olete seal? Mis mõttes muidugi olema, siin ma seisan umbes meetri kaugusel linnust. Vesilind see on? Ma ei tea, must pardiline pardi moodi. Seni sellist ei ole näinud, igatahes metslind ja talan jalg katki. Kust te teate? Tal jalg katki on või? Tanel ohkas. Sellepärast, et linnu parem jalg on ebaloomuliku nurga all väljapoole väändunud. Ma olen siin juba oma veerand tundi ja läksin linnule päris lähedale. Aga ta ei kavatsegi ära. Lennata ta ei saa, sest jalg on katki. Ühe jala pealt on vähemalt liival raske õhku tõusta. Teeme konkreetsemalt, kus te täpselt olete, kas te jääte sinna? Pool tundi ehk võib-olla külm udu läheb üha tihedamaks, juba külm hakkab. Me saadame tehnika, Öelge oma telefoninumber. 56, viis, üheksa, üheksa, kuus, kaheksa kaheksa, aga mingit tehnikat pole vaja. Lind on peaaegu liival madalas vees, ainult ta ei saa lendu tõusta. Kas ta on vees? Jah, vees? Jah, aga vett on vahest paar sentimeetrit. Mis tehnikat siin vaja on? Ma viiksin selle linnu ise ära, aga mul ei ole autot. Hea küll, olge seal, Me saadame tehnika. Kuidas me teid ära. Poole tunni pärast oli palju külmem. Udu liikus, kuigi olnud tuult voogas suurte otsevete peale laskunud helendavate hallide pilvedena merelt maale. Männimets 15 meetri kaugusel oli tõmbunud peaaegu mustaks. Lind lamas liikumatult. Tanel oli läinud otse linnu juurde ja kükitanud maha. Lind oli veel elus, ainult ta ei liigutanud. Kas tal oli olnud paariline, oli küsinud leeli. Kui nad randa olid tulnud, oli eemale ujunud suur parv ja nad olid veel imestanud, sest selliseid linde ei olnud nad varem siin näinud. Ei aprilli keskel nagu praegu. Ega ülepea mitte. Tanel ajas end püsti liivasseli torgatud oks, õieti pistik. Ka seda olid nad kohe märganud, sest see oli nii ebaloomuliku koha peal, kus puud ei saanud kuidagi kasvada, sest seal kõndisid ja lamasid ning ilusa ilmaga päevitasid pidevalt inimesed. Ime see sinna sai ja ime, et keegi seda veel ära ei olnud murdnud. Inimesi möödus ka praegu. Nad heitsid linnule ja selle juures seisvale paarile pealiskaudse pilgu. Enamik vist ei saanud arugi, et lind oli vigastatud või siis ei hoolinud sellest ja läksid edasi. Sinna näitusele pole vist mõtet minna, lauses Tanel või tahad siiski minna? Lähme koju, lauses leili. Ega meie end totaalselt muutma ei hakka ju? Külm, pole viga. Leeli tõmbas peakoti alaosa ka kinni ning meenutas nüüd ise müstilist lindu. Vaata. Tanel läks liivale osutava naise juurde ja kükitas tema kõrvale maha. Ta ei olnud märganud, et linnulähedale paar meetrit eemale jääva liiva sisse torgatud istiku juurde oli midagi kirjutatud. Taali tekstile ennist linnu juurde minnes kogemata peale astunud. See võis olla midagi linnust. Aga ta ei jõudnud õieti vaadata, sest eemal paistsid kogud, mis võisid olla päästjate omad. See oli siiski eksitus ja neil tuli kaua oodata. Hei, Tanel vehkis käega. Kurat, kui need jobud nüüd ka aru ei saa, siis ma viin selle linnu kas või liini vussis kohale. Oli möödunud kolmveerand tundi. Tanel oli uuesti helistanud, päästeametisse pärinud, kuhu kiiresti kohale saadetud auto jääb. Ning nüüd oli rannal näha helkivate triipudega tumesinises riietuses mehi, kes esid vast 30 meetrit eemal ja helistasid kuhugi. Olge siis siia, käratas Tanel. Meel loivasid kohale. See part või? Ma ei tulnud siia väli määramise eesmärgil. Kähvas Tanel, aga see ei pruugi olla part. Pikem mees vaatas Tanelile otse, kortsutas kulmu. Võib-olla on vaeras, ütles Tanel natuke lahkemalt või midagi muud, näete, nokka, võtate siis kaasa või mitte. Võtame ikka mees, naeratas sõbralikult väiksemat kasvu mees tõstis linnu tasases, kuid kindlas haardes enda ette, et linn ehmatuse alla teha saaks ja võttis siis kaenlasse ning mõlemad hakkasid minema. Nii lihtne see oligi, ütles Tanel, aga nemad tahtsid tulla mingite päästeparvede või amfiibautodega. Kuhu teda viite. Hüüdis leilimeestele järele. Linnuga, mees keeras pead laavaaeda, ütles ta muretult. Ta võttis linnu tasase ja kindla haardega paremini kaenlasse. Ja mõlemad mehed kadusid. Noh, naine ka läinud, ütles Tanel. Hakkame minema või? Naine oli ilmunud märkamatult. Eemal seisis ilmselt temaga koostanud trobikond lapsi, vahest viis. Nad vaikisid ja hoidsid kuidagi arglikult või kohmakalt üksteise ligi. Kui naine hakkas linnupoole minema, jäinat paigale. Naine läks linnule liginedes Tanelist mööda ja Tanel nägi ta näol selliseid vanade armide varjunud jälgi mis tekivad pikaajalisest näkku peksmisest ja kerged turset nagu kroonilistel alkohoolikutel, kes joovad vähemalt pudeli päevas ja seda pidevalt. Ärge minge sinna, ütles Tanel. Aga naine läks võib-olla mitte just longates, aga kuidagi ebakindlal sammul siiski linnu poole. Palun, ärge minge sinna, kordas Tanel, ma juba kutsusin abi. Naine jäi seisma. Aeg-ajalt oli juba varem möödunud inimesi, kes ei peatunud merelt, haavas jahedust. Ja nad pigem lisasid sammu. Kas teie kutsusite abi, kust kohast? Küsis naine seisma jäädes. Ta oli paljapäi, juuksed olid keeratud krunni. Tanel märkas, et just nagu segipekstud nägu oli ilus, oli olnud ilus ja oli hoolikalt veidi ülepakutult värvitud. Jah, ma helistasin päästeametisse, ütles Tanel. Ahah, ikka hoolite siis, sõnas naine, nagu ei oleks temast aru saanud. Abi ei jää tulemata. Ta kummardas linnu juurde maha, tõmbas põuest pikas aia ning pakkus linnule. Lint tahtis taganeda, kuid ei saanud ning ajas kaela õieli ja noka lahti, püüdis naist nokaga lüüa ning susises tasanaine tõusis üles, läks eemale ja viskas sealt suuri saiatükke linnu etama. Linde liigutanud. Jumal on linnumaa jätnud, ütles vana paks mees, kes oli eemalt sissetallatud rajal valt vaatavate laste juures seisma jäänud. Jumal on ikka, ütles naine aktsendiga jumalanna, alati ajas end püsti ja läks aeglaselt vahetevahel tagasi vaadates männiriba juurde ning jäi sinna lastega seisma. Kõik vaatasid Taneli alleeli poole ja arutasid midagi. Paks mees seisis veel hetke ja hakkas siis minema. Aga naine oma trobikond lastega jäi paigale ning istus isegi maha. Naine pelgab, et meie linnule midagi teeme või selle ära viime, ütles leili. Ja nad naeratasid mõlemad. Nii olid nad seisnud ja oodanud. Kust need tulid, oli küsinud leeli. Äkki ilmusid külma Helendavasse uttu, tiirud, vahest poolsada tiiru keerles laias kitsamas kaares ümber maas küsitava kogu. Ja aeg-ajalt laskusid mõned musta keha lähedal maha. Kaheksa vares tatsas lähemale, muutus järsult külmemaks ja tuulevaikusele vaatamata hakkas udu läikiv sumuselt veelt suurte Laamadena kallale liikuma. Uju läks kiiresti nii tihedaks, et taamal mändide all istuvat lastega naistki ei olnud enam näha. Aeg-ajalt läks ilm veidi heledamaks ja mõni pilvelaam rebenes. Taamal vahest kõige enam paarkümmend meetrit eemal läks keegi läbi udu kiirel sammul vee poole. Kahvatu kogu alasti inimene, mees, kes oli rohkem aimata kui näha. Talisupleja vist, ütles Tanel ja juba ära vaata sinna. Ning nad vaatasid pärast pilku merele leeliga korraks teineteisele otsa. Teised linnud olid musta pardi sisse piiranud. Tanel läks tiirude poole ning need tõusid õhku, aga enamik jäi lähedusse tiirlema või laskus küllalt lähedal veest kylgendavale liivale. Ei ole liig kaaslane, ütles Tanel. Ja kui seegi aitaks, mõned liigid tapavad omasuguseid ka. Ta seisis vahest meetri kaugusel linnust. See ei liigutanud. Tanel astus päris linnu juurde ja kükitas maha. Aga linde liigutanud ikka. Tanel sirutas aeglaselt käepardinoka ette, see tõstis pea, ei avanud nokka, kuid pani selle vastu kätt ning jäi nii liikumatult edasi lebama. Tanel tõusis üles. Ootab, ta läks Reeli juurde tagasi. Ootab leeli, vaatas talle heitunut otsa. Meil võib-olla ei tulegi? Tõotab surma, kullake? Leppinud, aga me viime ta siit ju ometi ära, ütles leeli lähedale jõudnud häälekas seltskonnas, kes neist kummaltki poolt osalt v osalt mändide poolt mööda Laivasid. Paar noormeest peaaegu riivasid neid, kuigi ruumi möödumiseks oli enam küllalt. Siis oli rand jälle tühi. Kõige õigem oleks jätta kõik nagu on, ütles Tanel jäleeli vaatas talle jälle otsa, heitunud silmadega. Aga siin ei ole metsik loodus, kui muud ei saa viimi esialgu kasvõi koju siin mõni keerab kaela kahekorra või Meeli silmade peale, kohmas Tanel, ma ilmaaegu ütlesin. Jälle kord kaugemalt ja lähemalt möödunud inimesed olid kadunud taas kord tihenevasse uttu. Tiirud ei jätnud oma patrullimist. Imelik valgusudus. Linnud on nagu varjud, varsti saa aru, mis linnud need on. Need, mis enne seal ujusid, kui me tulime, olid samasugused nagu see siin, ütles leili. Jah, aga kus need nüüd on? Siis olidki tulnud päästjad. Leeli näol oli olnud suur kergendus. Kas te nägite meest? Ma mõtlen seda meest, kes riieteta vette läks. Politseijaoskond oli rahvast täis, oli pühapäeva varane õhtupoolik ja suurlinnas kestis nädalalõpuelu. Politseinik ajas käe püsti ja küsis pöördumist kellelegi poole, otseselt adresseerimata. Makko, kordan. Kas keegi nägi, et mees vette läks? Kareli, saanud vastata, kui kõrvalt keegi naine hakkas seletama? Üks läks küll, mingi morss või kuidas nad ennast nimetavad, ma mõtlen, mis ta muud sai olla, talisupleja, neid ikka leidub seal rannal üks päev läksime mehega hommikumantlis, naine läks üle jääpankade päris vee äärde. Tütar Kaasas tõmbas mantli maha ja hakkas üle jää vee poole minema, aga ei saanud, pidi kukkuma ja siis oli mees või ei olnudki. Katkestas politseinik naise ise Taneli poole pöördudes. Aga teine naine, seesama jah, täpsemalt vaadates toosama, kes aiaga linde tahtis toita, ütles omakorda. Udu oli, kuulge, ma peaksin ikka teadma, vaat neid ma nägin küll, et, et vahtisid. Ja naine näitas Taneli ja leili peale. Võib-olla need seal tapsid ära. Esialgu ei ole juttu tapmisest, vaid uduse ilmaga. Kadumisest katkestas politseinik. Tanelile kippus naer peale. Sest mida tähendab surra, muudkui seista alasti tuules ja sulada päikeses, ütles talleelile. Mida, mida te ütlesite, küsis politseinik. Nii et tahtsid pardi kaera tappa, laadid teha, pardist head traadid saab, ütles naine. Ja Tanel hakkas suure häälega naerma ning lehelilgi tuli muie suule. Teie kaks, minge, palun istuge sinna. Politseinik näitas kohta kaunis ukse lähedal, aga ärge ära minge. Aia, mõni dokument, kaan või? Näitasid oma ID-kaarte istusid ja kohe siis küsis leeli väga tasa ning kössi tõmbudes. Kas sa ikka pead sõitma? Tanel vaatas kössi tõmbunud naist, kes oli heitnud rinnuli põlvedele, nii et nägu ei olnud näha. Kui nad ennist rannal olid päästjaid oodanud. Olyleeli äkki küsinud, kas ta mäletab. Kas sa mäletad, kui me esimest korda siia tulime? Tanel mäletas küll, see oli ka olnud kevadel, mitte küll aprillis, vaid veidi hiljem, kui oli juba väga kuum nadolid hulkunud metsas ja jõudnud üle autode männikusse ning siis sinnasamasse randa, mis oli olnud täis poolpaljaid, päris paljaid inimesi. Nad olid keeranud näod teisele poole ning heitnud kivide taha. Oli olnud vaikne ja kuum, ainult vesi oli aeglaselt ja kõvasti mulksunud. Nad olid kaua lamanud päikese käes, ilmilli maas, nina vastu kätt ning kuulnud teineteise nohisevat hingamist. Eks meil ei ole tõusja mõõnu, oli küsinud leili. Kuigi nii hea on mõnikord vajuda vaikusse, kus mitte midagi ei toimu. Kas sa tead, et sa nahised? Ta oli end ümber keerates vastanud, ise naised ka. Parajasti oli üks alasti mees nendele lähedal püsti tõusnud ning tali naerma pahatanud ning miskipärast öelnud. Sest mida tähendab surra, muudkui seista alasti tuules ja sulada päikeses. Ja mis on hingamise lakkamine, muudkui hinguse vabastamine rahututest, tõusudest ja mõõna dest, nii et ta võiks tõusta ja koormast vabana jumalat otsida. Tal oli putukas kurku läinud ning ta oli kaua köhinud, sellal kui heli oli talle rusikaga selga taganud. Sisse oli ta lõpuks hüüdnud köhimisest üle saades. Kui leili tagumist ei olnud lõpetanud. Ta oli veel mõelnud, et miks talle kuuma päikesega surm korraga meelde tuleb. Siis oligi leeli korraga küsinud. Naine oli keeranud ta näo kätega enda poole ja ta pead kahe käe vahel hoides ning talle silma sisse vaadates küsinud. Ega sa ometi kunagi kuhugi ära ei sõida? Tema oli vaikides pead raputanud ning naine oli talle külje alla pugenud ning tasa, väga tasaöelnud. Kui ma väike tüdruk olin, päris väike ja natuke suurem, siis pidime kogu aeg üksi kodus kinnises toas istuma. Mis sa siis tegid? Tegijal olin, ema kleidid, mantlid kõikusesin peale, aga ikka oli hirm. Ja uksest välja minnes on siiamaani imelik. Oli peaaegu solistanud leeli. Ning ei olnud enam rannal ega kogu teie koju öelnud ühtegi sõna. Ka nüüd rannal oli lennud imelikult vaikne. Kas kas siis sinna totaalse muutumise näitusele ei lähe või oli küsinud Tanel meelt lahutama, ütlesid, et viimane võimalus ja see ei ole kaugel. Me oleme alles nooremas keske eas. Ei tea. See ei ole näitus. Naine oli seda aeglaselt ja nagu hajameelselt on. Sov lugesid, mis sinna kirjutatud on. Ta viitas liivale kritseldatud pooleldi kustunud tekstile. Tanel noogutas. Möödujad olid teksti peaaegu ära tallanud, aga ta mäletas sisu enam-vähem küll. Ma tõotan sulle, tean sinuga igavesti. Miskipärast oli see olnud osalt inglise keeles või kes oli? Või oli üleni. Ta tundis kohkumusega, et oli inglise keelega nii ära harjunud, et ei pannud seda enam tähelegi. Ma olen ka vist juba totaalselt muutunud, ütles talleelile. Ma ei mäleta, kas oli kirjutatud eesti keeles või inglise. See oli inglise keeles, aga ega see ei tähenda. Maya Identity jora, Identity Identity au Identity teadmis väike Maria mu käest, kes siis ei tea mida? Miks lindudele suled ära kistakse, kui neid süüakse? Lapsel ja mina joonistasin Exphalt Kristile linnu palja, et ära seletada, mismoodi lind oma suled saab aga tema ütles, et see ei olegi lind, sest tal ei ole sulgi. Kaste riided ei märganud, kaasmingeid, riideid või muid asju ei olnud näha, küsis politseiohvitser. Nad olid siiski läinud. Shaul oli olnud hirmus lärm. Veel viis aastat tagasi oli inimihu kirurgiline korda tegemine, piinlik teema, millest viisakas seltskonnas ei räägitud, aga on meie kõigi suhtumine teine. Õhtut juhtiv kaunitar oli seda hüüdnud hoogsalt nagu laulja kontserdil, kes püüab saali kaasa laulma ärgitada. Tõsi, need ei ole kuulsad elu igavesed või vältimatult väärtused. Tegelikult on ainult ilulõikused nii püsivad, et saate need hauda kaasa võtta. Ja neiu oli jälle hõisanud mikrofoni. Teie meeleolu loomiseks teie loomuse mõjutamiseks on ka muid teid. Meil on võimalik valida endale uus identiteet. Pange end teistmoodi riidesse, pange riidesse, nii et see vastab teie loomusele järep pääsete ise endale kriipsukese lähemale. Kahe näitame siinsamas kohapeal, kuidas veerandtunnikeseks inimesest hoopis teine, hoopis uus inimene. Ühest isikust sünnib isiksus. Ei osutanud sõrmega laual seisva mehe seljas olevate riietusesemete poole. Vaadake seda, seda pintsakut, seda särki, seda lipsu, neid armetuid, pükse ja kingi muidugi on see. Andestame talle ta praeguse välimuse isegi palusime, et ta tuleks täna siis rõivastes või üldse rõivasteta, mille peale saareli Huutanud vilistanud. Aga nii või teisiti teeme me sellest võluvast armetusest täna inimese uue inimese, mis sa ise arvad oma reaalsest muutumisest, poisu ja õhtujuht oli bravuurselt patsutanud katsealuse põske. Kas teeme sinust uue inimese? Õhtujuht oli naernud. Tehke talle uued kehaosad ka, oli kostnud saalist. Tehke kõver inimene. Noormees oli ilmselgelt olnud kaanetanud ja sõnu otsinud. Danish lask ütles, et trollikehastumine algab noh, sisemisest üleelamisest, aga ta olevat öelnud ka seda, vaat välimuse muutmisega võib saavutada suure kooskõla oma rolli või mis ta nüüd oligi sisemise olemusega. Ja et kui inimene väga tahab siis on ta laval mitte näitleja, vaid uus inimene või kuidagi nii, kui Stanislav kinni arvasin, miks minust ei võiks saada uus inimene? Kui see muutumine tõesti totaalne, saab olema. NaisLaascali Stalini lemmik seos Stalin, no oli keegi hüüdnud saalist ja jälle oli kostnud naerutorn. Taalne tenn, totaalne tünga tegemine. Oli lisanud teine hääl. Siis olidki vormis mehed saali uksele ilmunud. Mis sa ise arvad, poisu, kas sa muutud ilusamaks enda olemusele vastavamaks? Egade minust monstrum ikka? T oli kohmanud noormees. Ei me lõikesel midagi ära ega kleebi juurde, kohe valime talle oopis uued rõivad, hüüdis õhtujuht. Ja juuksur teeb talle uue soengu ning veerand tundi hiljem on teie ees uus inimene. Seniks aga mängib teile ansambel Slobodan rõve. Ja orkester oli hakanud mängima teinud ootamatu generaalpausi, õhtujuht oli hüüdnud osa sellest uskumatust muutumisest, näitaja ise pealt. Mees oli saali siserõdul, kus tavaliselt esines saateansambel või mõni tantsutrupp juuksuritoolis istet võtnud ja naine oli jälle hõiganud. Ning seal oli jälle Huutanud ning vilistanud ja ansambel oli mängima hakanud. Ansambel oli ka keset mängud teinud jälle generaalpausi. Õhtujuht oli hõiganud. Varsti näete tsinki särk, profiuma kaelaside diisel, eks ajad, Hugo bossi ülikonna saapad, Karl peterselli, stiilne pintsak ning meie avaNicola Eestis saame disaineri Nikola üle kuu Tallinna. Aga seniks meie kangelaselt seljas ainult oma endast ringid sakid, kui need. Ja rahvas oli jälle puutanud ning vilistanud nagu hullud oli, hüüdnud leili Tanelile läbi lärmi, otse kõrvaorkester oli mängu jätkanud. Ning siis olid mundris mehed nende juures seisnud. Need või oli küsinud noorem auastmelt nähtavasti vanempolitseinik. Ta ütles, et kavatseb oma olemise nomiti elu, mitte siis nii. Seepärast ma hakkasingi, vanad asjad, mõtleme, et kavatseb oma olemise ära korraldada. Kui ära korraldav, siis jääb ju korda, miks te arvate, et see oli tapmine või enesetapp, võib-olla läks ujuma ja siis hiljem otsis politseinik lahendust teise naise juurde kõlas kõrvalt ära joodud hääl ja naer. Teie olge vait. Käratas politseinik, teie kord veel tuleb piilu siit üldse minema. See oli öeldud maastikuriietuses mehele, kes ilmselt oli ka politseinik, õiendasin nende haisukottidega, torises too, aga viis prügikasti inimese kuhugi ära. See härra korraldamine, ütles naine. Tema keeles tähendas härra korraldamini millelegi lõpu tegemist. Aha politseinik mõtles hetke ja lisas siis. Või kellelegi ei olegi kellelegi, hüüdis naine, aga politseinik jätkas, ma vaatan praegu siit andmebaasist. Teie mees on olnud korduvalt kinni peetud, tema ainult kodus joob Nonii pärast suplust, ema ju talvel ka supleb. Mina ütlesin emale, et ükskord varastatakse sinu riided või sina lihtsalt upud ära. Aga tema on ikka iga koordi ilusti koju tulnud. Võib-olla ta ongi juba ammu kodus. Laua tagaiste selja taga seisev teine noorem ja sünge näoga politseinik sosistas istujale ilmselt korrapidajale midagi kõrva. Ja siiski, kas tal mobiil on keeemmal, naine hakkas naerma, temal on maksmata, arved on, kordas ta kaks korda verbi, mina ei tea, kas temal praegu kõik makstud on või ei ole, on mobiili või ei ole, on ta siis või ei ole. Mobiilpolitseinik muutus veidi kannatamatuks, kui on, siis helistame, äkki võtab, äkki saame niisama lihtsalt kõik korda. Ka see esimest korda pole, kui selline asi on. Mis asi, küsis Lely Taneli kõrva juurde, kummardades teatatakse kadumisest surmast aga ei olegi kadunud ega surnud, vastas Tanel samamoodi poolsosinal. Ta on juhhuu, ükskord võttis kätte ja hakkas jala siit Riiga minema, mõtelge Tallinnast jala Pärnu linna ja sealt jala riigasse. See pidi olema tolle, mis ta on Peterson või, või mis ta ütles selle traditsioonid, et iga eestlane peab korra oma elus jalad Tallinnast liigasse minema jala tagasi tulema. Te olete hullud? Tanel muigas. Ja lehmi laskis peale õlale. Väsinud, ma lähen varsti küsin, kas saaksin minema minna, ütles Tanel. Kas ta peksab teid ka see teie mees, temad jäme-ide Mae peksa, tema normaalne on, tema, tema ei peksa, eelmine peksis tema väga hea mees. Ega mina muidu ei oleks teatanudki. Aga te just praegu ütlesite, et ta on hull. Mina nii ülekantud ülekantud tähenduses, tema tore mees tema pärast mina ka kodus püsinud ega litsee löön mina nüüd hea naine. Aga mees paneb nüüd ise minema, ütles laua juures noorem sünge näoga politseinik. Teie võite koju minna, ütles laua taga istuja Tanelile ja leelile. Andmed on olemas. Nad astusid just koridori, kui kõrvalruumist kargas välja prügikasti. Inimene jooksis karates ning hõlmadega nagu tiibadega vehkides piki koridori väljapääsu poole kurradi haige mehele järele tormama. Politseinik jooksis neile otsa. Väljas oli ikka veel udu, kuid kevade valgus ei olnud veel kadunud. Kas sa ikka pead sõitma siis leili ja surus õlgu, karistades end mehe kaenla alla? Tanel pani käigu pealt lauba naise lauba vastu ja pigistas teda. On küll lapsed ka mööda ilma laiali, mis neil seal viga on, õpivad Katil Inglismaal ehk ei ole, aga Ameerika on Kirsiga kaugel ja reisil, Süüria, see on tema valik. Maadid tänapäeval on kõik nomaadid, vanasti saad ainult linnud vabalt üle piiri. Kas sa tahad siis vana aega tagasi või? Naine naeris lühidalt. Ei taha. Aga kui sa oleksid ema, ma olen isa. Isa peab kodus olema, mõtle, kui nad helistavad. Tanel naeratas. Nad võivad mulle aga helistada 1000 kilomeetrit siia või sinna. Ja seal on ikka päris labor. Ma pean muutuma. Enam ei olegi ideid, mul on vaja teist keskkonda, suuri tee, aga pole enam selle peale meest. Seal on tõesti head tingimused. Raha jookse ka ju mööda külge maha, eks ole. Ja mul on tõesti hea koduhoidja. Koduhoidja naine jäi ilmselgelt kurvaks ja ohkas. Ma tundun endale oma kostüümilaenutuse ka vahel päris armetu. Ise tahad sellest lõpuks kostüümi muuseumi teha ja inimestele teeb rõõmu, vaata, kui palju kliente sul on? Jah, aga ikkagi. Meie sinuga peaksime elama hoopis maal. Naine ohkas eluaeg, ma kinnitasin endale, et linnapoisil ei lähe. Aga sain ikka Poluderniku mise linnainimese loodusarmastus on ise maalt päritav, aga aga sepitseb midagi laborites. Olgu, mis ma ise paremale pole see laenutamine ikka õige eesti naise töö. Ta venitas sammu pikemaks, hakkas mehe käest sama jalga käima ning küsis siis teha, kuidas tal on kellel reisil või ei sellel mustal pardil öelda, magab juba maapartidest, aga linnud lähevad üldiselt väga vara magama. Ei saagi pesade aga lapsi soetada. Nii kui see üldse oligi, part. Neegrinaine surus peamehe jala vastu nõgi parte ehk võla nõgipart, Ameerika navi part. Kust see siia sai? Hakkas naine õnnelikult naerma. Lääneranna kaudu tagasi küsis Tanel. See oli sama koha peal, kes kurat sa sihuke oled, pahandas mees. Eestimaal ei saa enam rahulikult puud maasse lüüa, ilma et keegi selle ära viib. Paned istikud valmis, röövivad ära ja panevad siia püsti, idioodid. Kurat. Aga, aga see alles vitsu siia liiva tuule kätte, kus pealegi inimesed kõik ära tallavad. Ega mina, ütles poiss, tal oli paks sall ümber kaela ja eemalehoidvate kõrvadega pea paljas ega sina ega sina, kes siis siin pole ühtegi teist, mis asja sa siin kükitasid, tahtsid selle siit ära viia või panen sulle praegu mees, kummardas ja hakkas kätega puukese ümbert liiva ära kühveldama. Pajuvenelased, uba, inglased, lepa, soomlased sisse sõitnud, välja sõitnud ülejooksikud kuradi perrekkatii poole, teile pole miski püha, teil on kõik ükstakõik. Vanasti ei olnud niisugust asja, aga nüüd on iga kevad, kevad ikka bänd saavad midagi ära, looduse keeravad kihva, ilma rikuvad ära. Deanis kurat on nende isikutega teevad, mis nad ära viivad. Nad ei oska nendega mitte midagi mõistlikku peale hakata. Nüüd hakkavad nendega randa märgistama, läheks, seisis sinkasso, mägi aga ei lähe ju. Need puud ei hakka siin kasvama. Kuigi mees rääkis ilmselgelt eesti keelt olid tal tumedad nagu veidi liiga läikivad ja nõudlikud, rasked silmad. Ning süsimust pea. See puu siin. Ma ei tea ka seal, et mitu päeva niiviisi liiva sisse surutud. Üks ütles, me olime enne siin sellepärast lauses Tanel Ahnii ja mina ei märganud, et pihta on pandud. Ma kevadel iga päev vaatan, et midagi ära viidud poleks. Küll on aiatööriistad läinud küll istikud nagu ründama läheks teised mees kraapis kätega liiva ja tõmbas lõpuks puukesed ettevaatlikult liivast välja ning takseeris seda. Tea, kas sellest enam elulooma saab. Kurat, ükskord see loodus tõesti vihastab ja maksab meile kõigest kätte. Ning läks männiku suunas, mille taga oli tee, hoides puud üles nagu last. Rand oli tühi. Leili kükitas liivakuhila juurde maha. Aiandi mees oli liivakirjutatud teksti lõplikult ära tallanud. Ma arvan, et keegi pani selle siia pardi pärast. Selle puu ei saanud vette minna. Part oli ehk varem sügaval, ütles leili. Tõi sealt üle tee selle puu siia või aiandist. Siit pole ju midagi võtta. Kõik risu on ka ära koristatud, kivid on liiga suured, ei tea. Tanel kükitas naise kõrval. Hämaraks kisub, ütles Tanel, peaks koju minema. Udu. Ütles naine hajameelselt. S kirjutas rannaliivale kirja. Mina, Kelvite viskas Tanel, aga naise endasse tõmbunud nägu nähes lisas ruttu, mis seal oli? Ma lugesin küll, aga ma ei mäleta, mis seal võis olla. Tanel võttis peotäie niisket liiva, aga see ei tahtnud läbi bioon iriseda. Ta murendas seda pihus teise käe sõrmedega ja puhus naljakalt peale. Ning nähtavasti liiv kuivenes veidi sesse nirises lõpuks vabalt maapinnale. Vaata. See on nii, ütles Tanel. Kord võtsin peole ja udu, avasin pihu ja vaata, udu oli ussike. Sulgesin. Haavasin, pihudaasia, vaata pihus, oli lind. Ja uuesti sulgesin ja avasin ma peo. Ja peopesal seisis mees, kurb nägu üles pööratud. Ja taas sulgesin ma teoga, kui selle avasin. Ei olnud seal midagi peale ulu. Kuidas? Aga ma kuulsin ääretult ilusat laulu. Muide, nägid, kuidas aiandi mees istikut süles hoidis. Kust see pärit on? Küsis leili. Naise hääles oli mingi varjatud vaev või nukrus. Eestik või aa mees või no Liibanonist, nägid, kuidas ta välja nägi. Ära nüüd ma tegin nalja, noh, eks ta kuskilt maalt ole. Jutt laul, see, kes kirjutas, mis sa naerad? Kahlilgi pran, nimi, ütles mees, just umbes täpselt sellise välimusega mees nagu aiandist. Kui see pilt ikka õige, mis ma nägin. Mul lihtsalt jäävad sellised asjad meelde, ise ka ei tea, miks. Ta kuivatas pihus jälle liiva ning nõristas seda maha. Ojja näed, tahtsin sind rõõmustada, aga tegin su veel kurvemaks. Niisugused me oleme, ise ei oska midagi välja mõelda, siis kordame võõraste ilusaid tsitaate. Selline see praegune elu ongi. Eks võõraste mõtetega enda ehtimine, kummaline kultus. Ehk siis sellest tekkis, et jumal on ära võetud ja millegagi peab ennast toitma kas või sellega, mida keegi kuskil võõrsil ütles, ammu enne teist maailmasõda. Tal tuleb, eks aiandi mees, käed ja riided mullaga koos ja põrutavama, südamed tühjaks ning kõik see ilus tundub kuidagi tühine. Ta kas. Ma olen vist kord seda parti juba näinud. Päris väikese poisina. Tea, kust ta siia sai? Heli vaatas mehele hetkeks imestunult otsa ja vani, siis pea vastu mehe õlga, jälle nalja. Ning mõne aja pärast. Kas me loomaaeda lähme, enne kui sa, härra? Tanel noogutas, peab ikka minema vaatama, et kas ikka sinna viidi ja supiks veeretada. Ah, ma ei tea, mis meil täna on. Nad vaikisid. Kõik on kuidagi nii ebamäärane teha, kuidas reisile seal siiski on? Ütles siis mees. See kostis lähedalt Vaata, kuidas sa välja näed nagu kooljaluu, mine hullumajja. Hullumajja Niine. Vahest paarikümne meetri kaugusel udus vehkis naine kätega. Tema kõrval seisis alasti mees, kes ilmselt valmistus vette minema. Hääl kostis summutatud taga selgesti, mina pean sind otsima ja otsima ja siin aga natukene muutuksid jälle lepp. D. Kas need on sama amneesia, sama naine? Küsis leeli erilise huvita. Udu ei olnud ikka veel päris lahtunud. Veab minema hakkama, muidu tuleb õige pea, päris jumalate hämarik, käterdan ronk. Ragnar Nurk või Nif lael puudude põrgu nagu vana põhjas. Võib-olla kõik see inimeste rändamine, eemaskeerimine ei olegi muud kui hirm, mis aiendine silma kohta ütles, see on õige. Noh, lähme või? Ah? Küsis leili enne ära sõidad peax ühes kohas pilti minema tegema. Tanel ajas end püsti, ikka lähme, muidu kui saan kutsuda pääle. Ja mis see aasta ära ei ole? Lähme. Aasta on pikk aeg ja kõik võib juhtuda. Ütlesin tõsiselt ega tõusnud. Ja siin oleks Ta ei olnud kedagi, kes pilti teeb. Kus siin oleks saanud ikka pildi, son, kummaline valgus, must haige lind, külmal ranna algust on alles alles sulanud abitu puuistik liivas ebaloomulikul kohal puu lähedale liivale kirjutatud inglisekeelne tekst, millest keegi aru ei saa. Ja eemaludus vette minema lasti mees. Konkursil oleksin muidugi öeldud, seal lavastas või et sellist parti Eestis ei ole, sest Eestis ei saa olla kedagi parti. Kindlasti peaksid nad seda nõgipardiks. Lely urgitse skepiga liivas edasi. Ei tea, mis linnud need olid enne seal eemal tervise, mustade lindude parv. Nii kindlalt ujus. Kas nad olid? Kas nad tõesti olid oodanud siin seda oma kaaslast? Aga Taneli kuulnud vist naist? Ajus ja udune on kõikide asjade algus, aga mitte nende lõpp. Ja meelsasti näeksin ma ette mäletaksite mind algusena elu ja kõik, mis elamus sigitatud, ulus, kristallis ja kes teab, kas kristall polegi mitte hääbuv udu? Kuradi ilusti öeldud. Kindlasti peaksid nad seda nõgipardiks kindlasti ütleksid, et see kivi, aga mitte lind. Ah tõsis leili? Need tiirud nii õudselt peavad vaakuma. Sul on sõidu peale uut ülikonda vaja. Ta tõstis pea ja vaatas püsti, tõusnud mehe poole alt üles. Sa siis ei tea, mis siia oli kirjutatud. Ning purskas äkki. Ma ei taha, et sa lennukiga lähed. Ning olen minagi olnud otsekui udu. Öövaikuses olema jalutanud teie tänavatel. Ja minu vaim on sisenenud teie majadesse. Ja teie südamelöögid on kajanud minu südames. Ja teie hingeõhk on puudutanud minu põske. Ja teid kõiki. Olen ma tundnud.