Ütle, mis sul on? Küsimus nagu võbelev raadiolaine. Sellele ei ole alati vastust. Ainult lugu. Hilisel õhtutunnil on oma novelliga stuudios Kalle Kurg. Jalgratas läks nagu õlitatult, aga kaabu lendas peast. Patsiga mees oli keskealine. Tal oli lai nägu, liiga laia suuga ja teineteisest kaugel asetsevad kõrvad ning silmad. Mees püüdis ratast juhtida tallatud lumel kuid just seal oli libe. Aeg-ajalt pidi ta keerama paksu lumme ning seejuures vahel rattalt maha ronima. Ta oleks võinud rattalt lihtsalt maha tulla ja siis hoo uuesti sisse lükata. Kuid ta tegi läbi kogu protseduuri. Ta viskas hooga jala üle tagumise ratta ning astus ratta kõrvale, lükkas selle lumekuhilad välja ja heitis siis hoogu, andes jala jälle üle tagumise ratta Ta ning istus sadulasse. Ja jukerdas edasi. Oli tõesti libe. Naine hakkas äkki nutma. Telefon helises vahetpidamata ja ukse taga klopiti, kostis hääl. Proua marker, proua marker. Ei tea, kas ta on surnud või. Aga proua marker nuttis, ei võtnud telefoni ega vastanud uksetagusele hüüdjale, vaid vaatas peadki pööramata edasi aknast välja. Mees elas arvatavasti kusagil naabermajas, sest ta sõitis iga päev kõrvaltänavalt välja majaesisele ja kuhugi edasi. Arvatavasti kesklinna. Seesama mees. Selle idioodi pärast oligi ta murdnud puusa. Mees oli ukerdanud kõnnidel tema selja taga. Ta oli kartnud otsa sõitmist läinud, paremale mees ka paremale, tema vasakule mees ka vasakule. Ta oli astunud rentslisse ja libisenud ning kukkunud. Ja oligi kõik. Murdoli jõudsalt paranenud, küll. Aga ta pidi veel siin kodus passima sõelal, kui too tüüp oma lumejalgrattal süüdimatult edasi ukerdas. Püsti ka ei tohtinud tõusta. Idioot. Kretiin sihuke. Naine ringutas ja lehvitas kätega. Tal olid painduvad käed ja nõtke liigutused ja nii oleks kõrvaltvaatajale, kui neid oleks leidunud jäänud mulje tiibadest. Oligi seal muidugi Dali, seal naine oli akna taga pooleldi kaardina varjus nagu ikka. Kus oli ikka temperament, sa mõtlev, virutas lilled mööda tuba laiali, oleks vist puruks kat trampinud, kui oleks püsti saanud endal tuba maasikalõhna täis. See naine lõhnas maasika järele. Kuulus naine, tuba pilte täis, kõik temast endast. Oleks mõniga kellestki teisest olnud. Siiski midagi oli nagu läbi lahtise ukse paistnud. Aga tähelepanu oli hajunud. Teine tuba oli ka segamini, del enam eri värvi tekkidega, suur voodi nagu seapesa. Tumedad prillid toa sees. Naine oli karjunud lahti ja kui mees juba sisse astus, oli rabanud laualt suured tumedad prillid ning jäänud sõnatult vahtima. Kõikjal olid olnud üksteise peale kuhjatud heliplaadid. Muusikakeskus, albumid, mingi Kõverik, vist mõni näitusenagi riideid täis kuhjatud kapid olid nii täis, et juuksed pidid valla jääma. Aga see oli vist ka kogu uhkus koos uhke biskviidikotiga, mis oli vist toodud kallistkondiitrist. Kas oli sünnipäev või kuulutas naine koguma sissetulekutes kviitidele. Nii kuulus naine, aga elab aguli niiskes puumajas. Näed siis, mees keeras Reintsis, Ratase libises, kuid ta jäi püsti, näed siis glamuuri Taranis rattalt maha, pani selle seina äärde ja läks kaevule järele. Telefon helises naine, krabistas koti kallal ja pistis uue biskviidi suhu. Muidugi oli see skandaal, miks ei pidanud skandaal olema, kui ta jälle niimoodi pügada sai? Röövimine, ta oli end lihtsalt ära kasutada lasknud. Glamuur ja oli nimetus ajakirjale küll, aga glamuurse oli kui glamuuri tootjad lihtsalt teadlikult peteti, pätid ajakirja peatoimetajaks ja veel uue ajakirja peatoimetajaks ja siis selgub, et see oli ainult reklaamitrikk. Ta tuleb nii kaugelt ära siia teadmises, et elu läheb paika. Ja siis selgub, et seal labane pettus. Muidugi ei olnud ta mingi toimetaja selle äraoldud aja peale ei osanud enam eesti keeltki. Muidugi oskas, aga ta ei olnud juba kooliajal õigesti kirjutanud. Oleks pidanud endale tõtt tunnistama, mitte uskuma, et tema ameerika tundmine siin kõigil hambad kurku lööb. Ta lihtsalt laskis end meelitada sellest, et pakkumisel see ameerika tundmine talleni ette mängiti. Kaabakad lihtsalt lootsid sellega ja tema nimega kindlustada ajakirja tiraaži. Naine tõmbas kirju lapiteki, mis pleedi eest käis endale ümber õlgade. Siin oli külm. Ausalt öeldes oli tal lapsepõlvest peale kogu aeg külm. Ta oleks võinud keelada selles majas õndsalt nagu lapsepõlves. Aga see oli võõras üürimaja kui ainult mõni soojendav mälestus oligi veel alles. Ja sedagi oli üksainus tänasest tali näinud küll, kuidas jalgrattur tagaseinapilti vahtis. See oli veidi viltu. Aga ta oli seal pruun nagu kurat. Ja poolpaljas. Telefon helises ja naine kõhkles väike, kuid võttis siis toru. Kindlasti on see too jalgrattaga tüüp. Enne kui toru kõrva juurde panna, keeras ta maha keeratud pildiga video, heli vaikseks. Võib-olla oli see sotsiaalabist see hooldaja, kes iga päev nägupidi näitama aga ilmus, nagu talle meeldis. Sellal kui naine telefoniga rääkis, iseend tasapisi kõige voodiga tagasi tuppa veeretada püüdes kostis video heli edasi. Ma tundsin juba kruvi lähedal, et midagi on sündimas, kõik kohad olid täis trendika välimusega tüüpe. Juwateaali popp teema oligi OP. Kunstiakadeemia moesõuga on alati nii ja mis ime, seal püütakse ikka meenina, ma mõtlen peavoolu vältida midagi rabavat pakkuda jao liiga. Milline lavakujundus, tilluke pehme kana, tohutu muna ja kogu ruumi täitvad munarestid, normaalne. Üks kollektsioon oli eriti tingimata hilbud muidugi nagu ikka, aga värvid, sügavrohelised, erepunased, been, karmiin, segatud labasel lillala. Ühe kollektsiooni nimi oli jälle arm, tuleb arm, läheb, aga kus tahaks ikka pista hamburgereid. Ja see tantsija, see ameeriklane, vana naine aga nagu tule sadesse pildus mingis nunnarüüs publikusse kloostri einet mingeid kuulikesi ja süüdistas ise mikrofoni. Ai Meli Win laome v. Ja õhtujuht teatas, et tegemist on seksuaalsust pärssiv vaata või siis seda tõstvate miniainetega. Kõik kiljusid püüdsid kuulikesi ja lennutasid neid üle modellide peale. Kus sa siis kukkusid, ema? Tütar oli lahtisest uksest sisse saanud ja sättis lilled vaasi. Tütar oli palju varem kohale jõudnud, kui proua markel oli arvanud. Ja seepärast kohendas ta veel juukseid. Vahepeal eest ära võetud prillid jälle ninal, ehkki prillidega ei saanud olla mingit juuste kohendamist. Ekraan sahiseb ikka tühjalt ning pimedana. Ja kõne kostis edasi, aga tütar ei pannud seda tähelegi ja vaatas, kas saaks kuskilt tooli võtta. Need olid rõivaid täis ning ta istus lihtsalt ema riietele peale. Eks ta näeb muidugi välja nagu hilpharakas, aga sellele ja poosetamisele vaatamata on tegemist hea tantsija lauljaga kelle omapärane stiil ei legendi, mis kestab siiani. Ja välimuse pärast virisemine on ka, nagu ta on. Kas te arvate, et see on ebateadlik? Teate mis oli? Ta jättis ükskord auto uksed lahti ja keegi tõmbas koguda rõivastuse ära. Mul läks pealtnägija, rääkis talin naerma hakanud ja öelnud, et uskumatu, kui keegi veel sihukesi jõle taid kaltse tahab kanda. Eks ta Exubjektale, kui ta tagasi tuli, siht punnis telekas aktsendiga rääkida ja tegin näo, et ei mäleta, kuidas see või teine sõna eesti keeles on. Vanasti olid pajuvenelased ja kadakasakslased, mis ta muud on kui lille Klumbi ameeriklane, nagu need tema ära pruugitud laulu Jupitki, mille hulgas ei ole ühtki uut meest kargab kaks liigutust, kolme magedad, aktisaator, glamuur, küll paabulind, peaasi, et räägitakse, eks ole, Leyerdav kogu aeg oma vabatantsu teooriat, aga teeks siis mõnegi liigutuse, mis on ilus. Räägi, kus sa kukkusid. Enne plaadiesitlust, kukkusin. Ema, sul ei ole plaadistustega esitust. Proua marker, ägestus, jalg oli kipsis, kipsiäär hakkas valu tegema, kiskusin enne ehitust kipsi ära, lehvitasin mitu tundi, ei olnud meeles, et jalg ei saa veel kanda, vajusin lavalt alla. Hea veel, et lava ääres oli kaasa tantsijaid läks pehmemalt maandumine pehmemalt kui nendelt, sa tead küll, mis kosmosest tagasi tulevad. Ema, see oli vare ja ei kukkunud, vaid sa hüppasid ise lavalt tahtes, et vaatajad sind kinni püüavad. See oli aastaid tagasi sulam, praegu puusaluu mõra, mitte jalaluumurd. Kõik lehed kirjutavad, et nii kui tagasi tuli, murdis puusaluu. Sa olid öelnud, et harjutasid uut kava. Aga sul ju ei ole seda, ema, ma käisin haiglas küsimas ja nad ütlesid, et sa pead end hoidma ning sul on praegu liikumine absoluutselt keelatud. Ema ei vastanud, vaid vajutas nupule ja hääl läks kõvemaks. Tavaelus oli ta muidugi saamatuga kohmakas. Me teame küll, kes soodustab valikud, aga temal oli kohe eriline anne minna kultuurijuhtide bürokraatidega kisklema. Aga kunstnikuna on Juulia marker seda põld rabavalt talendikas. Et veel tänagi, kui ma ta häält kuulen, jooksevad külmavärinad üle ihu ja mulle õudselt kurb, et ta välismaale minemisega oma karjääri ära rikkus, ta oleks siin, ma ei tea, mida teha võinud. Tema ju ei läinud kaasa laia publikut tõmbaval lõõritamine ja tagumikku keerutamisega, vaid katsume tuua midagi, mis oleks aluste poolest teistsugune. Hämmastav, et tantsija võib saada sedavõrd hea laulja, kohati lausa paga, nii nii chaczymous, segu, vabandust, et ma võrdlen teda mehega, ta ju käibki vahel meesteriietes. Läägo kloun. Tütar lülitas video vaiksemaks. Ema, mida see tähendab? Tütar kiskus käekotist välja ajalehelõike. Eile esines vanaproua marker, sa räägid seksist, saadad porno meile ja pead loenguid jumalast, sa käid noortepeoõhtutel ja mängid seal disc, Cheukid. Ema, sa teed perekonnale häbi. Noored poisid saadavad sind koju Ahmai või imemotell tantsugeenius džässiiidoli rokiingel. No kuule. Porno, meile saadab keegi minu nimel, keegi on loonud aadressi, kasutanud minu nime ja küll ma usun, aga selline asi ei ole siin mõeldav. Siin on eesti ema provints, kus kõik kõiki tunnevad, ma ei julge varsti enam tüüri nägu näidata, see sellistel eesmärkidel luuakse aadresse, sinu nime näitab, kuidas sinusse suhtuda, takse. Kas sa tulid mulle õnne soovima või minu peale karjuma? Ma ei karju. Sa ise tõid mulle need videod, et ma ei arvaks, et mind on unustatud. Jah, aga ma ei arvanud, et see paneb su masina uuesti käima. Niisugusel kujul sa lähed ja pillud lapsukeste peol mingites kaltsudes poolpaljana, rahva sekka mingeid hulluks ajavaid seksikuulikesi Need olid kommid. Ja need kaltsutaguse väljendad tegid mulle kunstiinstituudi tüdrukud tasuta, kui endisele kuulsale modellile noaga, milleks leht kirjutas, et sa oled seksihull. Ma ei vastuta, mida leht kirjutab. Ja need ei olnud mingid seksikuulikesed, lihtsalt kuulikommid. Ma juba lapsepõlves armastasin neid. Needsamad Mumbanssi. Tahad ka? Jah, ma tulin siia sinu seksipommikuulikesi sööma. Mina arvasin, et need videod mõjuvad sulle kasvatavalt, ema. Hea küll, aga võtke kasvõi see hull, jaksan naha valgendamine, uus Niinana ma ei tea, mis kõik veel, hambad võib-olla vigurite riist. Ja räägib, et segamini vaadake, mis temaga lahti on, koguni kohtuprotsess, võib-olla ta näitas seda oma vigurite ka riista välimusest ja käitumisest võib inimese kohta ikka paljugi järeldada. Ma toon ühe näite siinsest elust, no mõelge, ise istub proua marker oma täies elusuuruses ja vanuses siin Tallinnas, pange tähele, aga mitte mõnes Los Angelese äärelinna mustade urkas kõigile tuntud muusikakohvikus. Ei noor neiu ega ka vanamutti modell ega pensionär, mustad prillid ees, nägu juuksepohmakas kindlasti parukast vaevalt näha ja muudkui noogutab. Ta lehvitab igaühele ning välgutab maski tagant Ameerikas valgendatud hambaid. Selles Impaallas valgendav peasid punaseks ei värvi. Ta lehvitab igaühele, nagu teda peaks igaüks tundma, seal liigub igasuguseid inimesi, näen, tuleb siis see üks nahast koletis, teadagi, mis ained inimestel tänapäeval ajud liikuma panevad tüüpide markerist väljagi ja läheb leti juurde ning hakkab tellima marker kõiguma tikk-kontsadel järele, mingid eksootilised kaltsud lehvimas. No mis see tema asi on, selline tüüp ka elus esineb. Ja kohe vajutab baarmen tüübi ilma joogi või milletagi uksest välja. Ega nii ükskord ei ole ja seda paneb ju igaüks tähel üks ilmselt auto juhtimiseks võimetu seltskond hakkab lahkuma ja keegi kustutab vist meelega nöökimiseks suitsukoni markeri tuhatoosi. Jamistiva teeb kooristamašidsid ära, raisk. Nihuke keelekasutus on tiival Eesti demokraatlikus vabariigis. Sisudutatama disk Cheuki pulti, teeb nägusid, kargab oma haisu või vabandust, Aussi saatel keksu, niipalju kui ruumi on, kisub hõlmu, nagu tahaks midagi näidata. Lõpuks käratab mikrofoni, et koostutagu kõikama jõledad suitsupommid ära, mis ta sellisesse paika üldse tuleku käsutada tahab, mingu parlamenti või hakaku firma juhiks, mingu koobasse. Seal on käsusüsteem veel alles. Kas sa tunned ennast rohkem kodus siin või Ameerikas? Fantastiline kliima, soe igas mõttes, nagu elaks koore võis, astus stuudiosse sisse, teed asja, räägid oma ideedest ja oled varsti oma inimene pisikeses sees, õieti muusikas näitad ette, saad proovida, sulle öeldakse midagi, mina avastan inimese muusika kaudu ja muusika on minu elus esimesel kohal. Seal oli muusika. Siin on nagu külmkambris või oleks siis saaks mõnest haigusest lahti, aga siin on alati rõske. Siin toas ka siin alati külm. Ja maja on niiske küll. Ööklubides teeb proua marker tööd oma nime all ja teda peetakse mõneti koomiliseks. Ometi on ta leidnud endast tubli mitu aastakümmet noorematega hea kontakti. Ta räägib, et noorte muusika sünnib elust enesest ning tal on nendega üks ja sama keel. Vanematega tal klappi ole ja esineb. Ei häbene, ei pruugigi häbeneda, sest on kunagi õppinud mitte ainult lauljaks, vaid ka tantsijaks. Nüüd on minu aeg, ütleb proua marker, see aeg, millest ma kunagi unistasin ja ma tunnen end kuratlikult hästi ning lõõtsutab puusi ja ümiseb oma uut meloodiat. Sa oled vanaema, sul on pojapoeg, Sven on juba kaheksa aastane, ta saab kõigest aru. Nad ütlevad, et ma olen avatud uutele kujunditele ja keeltele ja seepärast on see ääretult normaalne, et sellele ei ole tavaliste vana kooli Leelotajatega midagi ühist. Ja ma tean, nad ajavad pada, nad on noored ja lihtsalt parajasti heatahtlikult marker arener, talle on iseloomulik tohutu vitaalsus vahetus ja läbilöögivõime, temalt on palju õppida. Tütar vehkis jälle ajalehe väljalõigetega, aga miks neist kedagi siis siin ei ole? Lilled on ema, need tõisev vana mees, kes sul ei jalgrattaga otsa sõitis, niiet sa kukkusid. Kas sa arvad, et ma ei tea või? Mida sa minu elus siis tead? Kui palju sa sellest tead? Ainult arvad, et tead, kui siin kunagi ei ole? Kunagi ei ole olnudki. Selle peale hakkas proua markeri jälle nutma. Ja seekord nuttis kätt tütar. No ei ole sünnipäevi kunagi pidanud, nii kui tööle läksin, viieteistaastasena, nii olen rääkinud, et ma ei hooli sellest. Mul ei ole, lihtsalt ei ole olnud võimalik sünnipäevi pidada ja nii tänaseni välja. Mul ei ole ka praegu raha sünnipäeva korraldada, ma räägin ikka, näe, jaanipäev käes, jõulud käes 30 aastat päevast, kui ma enam tilkagi ei ole võtnud. Poen sünnipäevade ees niimodi kõrval. Jah, aga see on fakt, et ei ole minu konid, need on naabrinaise konid, näed neednud ema lilled? Ta oli ainuke see jalgrattahull ka, kes mind õnnitlenud või ma ei saagi enam suitsetada, mul on allergia. Kõik paneb köhima, suitsu ei kannata kohvi, kallan ka kannu eemalt. Isegi trükivärv mõjub halvasti, ajalehed, ajakirjad, panen enne seisma. Jaanipäeval ei saa grillimise juures olla kasuka lõhn, mida need koikuulikesed ajavad. Kõik. Proua marker hakkas köhima. Ema, ema, ma ei saa aru, kas sa teeskled või köhid tõsiselt. Aga nii või teisiti sa said seitsmekümneseks, ütles tütar. Aga läkastas kaua ja puhastas kurku, kuni poollämbunud häälel üle huulde sai. Ühtki glamuursed lõhnal ei saa enam kasutada. Ainult seda maasikalõhna. Mulle meeldis lapsepõlves maasika lõhn. Vähemalt see on alles. Panen lörtsise ilmaga maasikad peale ja tunnen, et mu ümber suvi, suvi ja nagu oleksin, aasan järve kaldal õite keskel taringutes ja tõstis õndsalt käsi, nagu need oleksid tiivad. Need peaksid seal ikka maasikapeenrad olema. Tütar tõusis ja läks akna alla ja talv on talv. Talvel olen ma sinna, kuid jää all, ütles proua marker. Ei olnud ju Los Angeleses, nagu siin kirjutatakse, ma olin San Franciscos ja seal ümbruses ja 100. nelja aasta jooksul vihma, üksainus kord. Muul ajal oli nagu lapsepõlves, nagu minu käsitöö tunnis rebitud ja kleebitud pildil oli päike taevas nagu kuumov pannkook. Isegi talvekuudel oli seal paar teist plusskraadi, nii nagu siin jahedamatel suvepäevadel mina unekott, ärkasin seal rõõmuga üles. Vara eestasin vahel kell seitse arvuti taha, mis arvuti taha. Ma ei mäleta, mis marki a- muusikat tegi, seal olid juba siis sellised programmid, kullake. Proua Markian oli oma enesekindluse tagasi saanud. Mul ei olnud kõige uuem, aga oli. Armusid seal ka või? Ema hakkas jälle köhima, miksi Harr, muud muusikasse ikka muusikas ma võin armuda väga tihti. Aga muusika on muusika juures nagu kardemon, jäätisel, kuuma ilmaga mõni vürts või lisand, mis tekitab vahel allergiat, kuid mida sa ei saa toidule peale panemata jätta. Ja päike päikese tegi Jul lausa hulluks. Mõnda rikast ei kohanud kosilast. Kui pole midagi ühist, siis ei tule kõne allagi. Ei suudaks elada, kui peaksin kogu aeg kellestki sõltuma. Pigem ajan piskuga läbi, kuid saan terve päeva arvuti taga ukerdada, jääd. Asjad on toas laiali, ei ole kellegi asi, ma ei taha sõltuvust. Sa käid vahel geibaarides. Aga just sellepärast, et mul ei ole neist Key poistest mingit sõltuvust. Nendega saab kõigest rääkida nagu sõbraga, nad ei ole jõhkrad. Kui veel muusikamaitse ellusuhtumine on sama siis tastiline teatsana toonud särtsi, kliki. Mul ikka vanakesega koos kududa ja mälestusi heietada. Ema, sa oled seitse kümmend, tead, vaatasin tualettlauale, tädi Ameerikas saatis emale ikka lõhna, oli, meil ei olnud tihti süüagi, aga lõhnaõli oli need pudelid, need olid nii erilised värvilised. Ühelgi teisel lapsel selliseid ei olnud. Lõpuks oli need päris palju, igaühel oma lõhk, sättisin neid ikka ritta nagu inimesi ja nuusutasin, meil oli vara, kratraalio kõige algelisem. Ema töötas paaris, küll aga jõudnud kallist osta isa Kelljoomas. Jäse crap mängis ja päike paistis ning lõhn palju lõhnu. Nüüd ei saa enam neid nuusutada, need mõned, misjärel on kinni, nagu sa näed, sai ta lastega tegeleda. Ma pidin kogu aeg vanaisa juures olema, kui ma väike olin. Seal olid 12, võtsin su Kaug-Ida-reisile kaasa, keisrid, mäletad, ma tahtsin nii väga sinuga koos olla, aru saada, kes ja mis sa oled. Ma olin siis juba tuntud tantsija, hakkasin lauluga ka tegelema. Lapselapsedki pärast oleksid võinud neile tulla mõju alles, ise saabusid, ema, sa tulid juba peaaegu aasta tagasi, ainult helistasid. Aga ema jätkas, nagu ei olekski kuulnud. Kuigi ringutus jäi seekord tegemata, te elasite ju nii kaugel, seal oli nii rammesta päike, seal oli raamest päike, aga meil oli siin väga raske, ma ei saanud Svenile vahepeal isegi riided selga, mänguasjadest rääkimata. Võide ema teinud ikka kuulma. Ma ei teadnud, mis mänguasjad tal on, ikka kõhklesin, mõtlesin, et äkki on juba olemas, seal oli ka kõike, vajab paar asjakest siiski saatsin ju niisugused, mida ise ka tahaks kaissu võtta, jaheksale kuskil Vene juudi käest ostetud. Selliseid oli siis juba siin ka saada, ema, sa oled nagu vanalind, kes topib pea liiva alla. Sul ei ole jalaluumurd, vaid puusaluu mõra ja sul oli abikaasa ning meie oleme sinu lapsed ja sul on lapselaps, aga mitte karvane mänguasi. See sinu jutt on samasugune mäng nagu oma nimega. Vaatan hommikul peeglisse ja olen uus inimene, sest olen endale võtnud uue nime. Ja püsis proua marker. No ega see keelatud ole, Juulia marker on võetud nimi, külmu, tegelik nimi on Juula Vaher. Juulast ei saa mujal keegi aru ja Juulia on Lääne nimi. Kas sina tahaksid olla Juula? Muide, ma lugesin kusagilt, et jaanalinnud ei pane pead liiva alla. Panevad küll, ema, seal oli kindlasti kirjas, et jaanalinnud ei pane pead liiva alla seepärast, et nad ei taha tõtt näha vaid kuuma eest või mingil muul päris loomulikul põhjusel. Aga see pole tähtis. Nii lihtsalt öeldakse. Ema. Ja sa tead küll, mis mõtled. Tean või palun ära teeskle, et sa ei tea. Ja sa pole isaga koos elanud, vaid, et oled maailmakuulus diiva, kes on tulnud möödasõidul väikeriiki väisama. Sa elad siin, sulanud puusaluu mõra, sa oled ajakirjast jumal tänatud, vallandatud, sest keegi ei tea, mis sa seal oleksid kokku keeranud, kui sa veel paremini oleksid lugeda ja kirjutada osanud. Ja me teame küll, et sa olid Rootsis koristaja, puhastusfirma operaator, ükskõik, ema, see ei muuda midagi. Puhastusfirma, operaator või koristaja, sa oled meie ema ja meie ei oota, et sa mängid siin maailmakuulsad tiivad, saad aru. Kuigi sa olid ainult pool hooaega Teatris ühes tühises filmis tegid väikese osa, siis olid modell, solid, koristaja, pesumajatööline ja modell. Norras olin ma raadio produtsent ka natuke aega. Proua marker hakkas äkki nutma? Telefon helises, aga kumbki naine ei võtnud toru. Miks sa nii riides käid, glamuurne? Hüüdis proua mark. Jah, eksale vanad kaltsud on glamuur. Miks peab siis mingit provintsi tuulepuhangut järgima, kui võib järgida globaalset moodi? Ah olgu, kui aus olla, siis ma panen selga, mis kodus on ja kui midagi hetkel ei ole panna, siis lõikan mõne vana pluusi või seeliku katkijat rageldan ning siin midagi kokku. Ma tirin ümber, mis kätte juhtub. Ma pole Jutiitrist. Nad hakkasid äkki korraga naerma ja tütar võttis emal kaela ümbert kinni. Olen elanud, sendita taskus ja vahel harva lühikest aega ka, nii et käekott pakatab ja pidanud õppima, kuidas ilma toime tulla ja kuidas mitte maha pressida. Ja olen kuidagi toime tulnud. Tead, kust ma ostan mõnest noortekast vahel kasutatud riietest, aga ma ei armasta teiste rõivaid. See on ju minu oma elu Ameerikas mõjusse kortsimile hästi. Nad naersid jälle. Ema, ma tõin sulle martsipani, see on küll meie Marmittoni oma, on selline firma, aga ega see teda halvemaks teed Eesti oma, näe, sama värvi kaasgui see sulg, vaata kui ilus, sa ikka korjad ju neid. Muide meil Eestis on ka jaanalinde. Ja ma lugesin kusagilt Austraalia jaanalinnud, see on väga kasulik, nad toovad kusagilt Taanist neid sisse, sa mõtle, nahk, kondid, küünised, kõik saab ära kasutada, tahaks ilusaid, võid käekotte. Vanasti tehti inimnahast ka ema, no mis sa ajad, kesse inimnahast? Või sa oled ning kiuslikked ei tahagi midagi rääkida. Noh ühesõnaga see nahk on nii pehme ja sulen saju kasutanud neid ise ka, kui laval vaja läheb. Ja muidugi liha, kus on ikka peenimeneesid. Moosese raamatus öeldakse, et kotkaid, kulle kägusid kajakaid, haigruid, Iisraeli lapsed süüa või? Need linnud, olgu teile jälgid, ütleb Jehoova Moosesele ja Aaronile ema Mei, ela Iisraelis, elame euroopas, Iisrael on ka Euroopas Iisrael, euro. Ema, kas sul on mormoonid või ma ei tea, mis sulle on pähe löönud hormoonid? Suled on küll ilusad. Näed, kui ilus tütar haaras faasist jaanalinnusule ja kõditas sellega ema põske. Jah, ma tean küll, neid ei tohi laiali ajada, ema, ega see midagi ei loe. Sadadel inimestel läheb iluoperatsioon untsu, aga nad elavad edasi nagu midagi. Ja lõpuks võib maale kolida. Nii et ikka on midagi selle kõige taga, et sa siia tulid? No ei ole noh maal on lihtsalt lahe ja lõpuks elab isaga nüüd saare peal. Vaikus kestis tükk aega. Lõpus küsis proua marker kuidas tal läheb seal ka. Ega ta eriti ei lähe, ega see linnupidamine midagi eriti sisse too. Tema puhul. Mis linde, härra professor, siis peab? Härra professorihärra, professor, kas ma ei öelnud jaanalinde omamoodi muidugi nagu ta kõike ikka omamoodi teeb. Jaanalind, noh, oleks see veel kõik ema, tal on seal jaanalindude vanadekodu. Mis asi? Jaanalindude vanadekodu jaanalinnud elavad sama vanaks kui inimesed, noh, nii 50 kuni 70 aastat kõiki ju paariteistkümne kuuselt maha ei tapeta, tema siis võtab vanad jaanalinnud oma ülalpidamisele. Seda minagi, et q aga käiakse vaatamas turistid ja siit Eestimaalt ikka ka ning koos pensioniga ei ela kuidagi ära. Ta ei olnud minuga seaduslikus abielus? Jah, nagu see praegu oleks oluline praegusel ajal ega meie ka eduga abielus olev, aga elame ja meil on lapselaps ise elasid uues maailmas ei tea kellega. Ema vaikis. Ei elanudki ei tulnud välja, ma ei ole loodud selliseks milliseks sisema kodukanaks. Ega sellepärast kodukana ei pea olema, kui abielus olev. Ma ei olnud abielus. Ma saan nüüd aru küll, et siis oleks lapselapsel seal heas huvitada. Ema, ega seal pudelit ei ole? Tahad või? Mul ei ole, ei taha, ema, ma lihtsalt küsisin. Aga proua hakkas jälle nutma, ta nuttis kaua, aeg-ajalt kemise vahele nuusates. Tead, mismoodi ma suitsetama hakkasin? Isa andis priima, siis olid sellised karedad suitsu, Dima, filtrita. Jooma Ma olin. Ma olin just saanud 16 soli varietees, muidu ei oleks tohtinud, aga ema oli paarislaev ja hiljaks torm oli ja ei tohtinud kinni panna, enne kui nad söönud on. Laulsin poisid, eriti bändi juht, timmised, mis me siin passime. Või sommid tulid, Kooverdasin lavale hullemini kui praegu nende. Kontsadega seal tihti hokit mängides. Sellest aitas, isa oli alkohoolik. Ema oli kogu aeg tööl kahe kohaga, olin ju. Olin kogu aeg lapsest peale üksi ja varietees, kui täisealiseks sain, seal pidi ikka tihti hommikuni laulmas, tead küll, mis seal on. Eriti siis, kui see asi sinu isa kontseleks muidugi. Muidugi minu pärast. Siis oli mõni aeg hiljem nii läbi, et koolias vaatas näkku. Ükskord olin trammis ja väike poiss näitas oma peale näpuga, näe, see seal on joodik, laulja. Ning mina oskasin ainult juhmilt naeratada. Läksin koju, aga ei osanud muudkui jumalat paluda. Telefon helises jälle. Aga tütar tõstis toru hargilt ära. Järgmine päev tahtsin lavalt ära puhvetitesse minna, bändi juht oli seesama kes mulle mu esimese klaasi oli pakkunud, see põrutas, et enne töö ja siis lõbu pärast võid ennast surnuks juua. Panin lavale ja see oli fiiling. Oli miskipärast see poiss meeles? Ja lugu oli ka peaaegu spirituaal. Hääl voolas nagu teisi, kõik oli nii puhas. Esimest korda laulsin ilma õpinguid. Või laulise laulis mind. Pärast tuli tahtmine Virusse minna teed jooma, kõht oli tühi, aga miskipärast. Miskipärast ma ümisen ja läksin kohe koju, jäin magama. Öösel ärkasin üles ja palusin kibedasti, et mind sellest asjast vabastataks. Kõik oli vaikne, seesama fiiling, mis laval ei tulnud mu seest ja millest ma teadsin, et seda ei saa oma alla suruda, kui ei taha õnnet olla. Aga mingit teine hääl, mingit teine tunne oli, ka. Pudel oli voodi kõrval. See oli nagu mingi käsku sees, kallasin kuus tilka napsiklaasi, panin keelele. Ja äkki teadsin, et enam kunagi ja jäin magama. See oligi vastus mu palvele. No ja siis laulsin, laulsin, laulsin, tantsisin, muusikat täitis kogu mu elu istuli. Reisist tuli film, ma hakkasin üha kiiremini arenema, eriti see film, see film, ema, ma tean filmist, teinekord räägime. Kuule, ma pean minema, ma teen panka minema, mõtlesin, et saan sellel ajal sinu juurest läbi, lihtsalt. Palju õnne siis veel kord. Tütar surus põseema põse vastu. Mis õnne siin. Aga sa olid siiski Ameerikas. Kas ma olin? Kus sa olid siis? Ei olnudki Ameerikas või? Naine vaatas tütrele otsa. Katsusin elada, muinasjutus. Ise rääkisid, et Ameerika on muinasjutuline maa aga mitte muinasjutt. Reaalsus, muinasjutt tuliste võimalustega ka mitte muinasseal pidi olema kerge sisse elada ja pidi hästi omaks võetama, kui mingisugune hea idee. Jah. Kui on. Aga pead läbi lööma ja meil on igaühel ikka oma maa kaasas ja oma aeg, ega seal keegi oota, kui esimene õhin on möödas, siis ongi kõik. Ema ema, ma ei tahtnud sind kurvastada. Pane see toru hargile. Kui tütar toru hargile pani, helises telefon kohe uuesti. Aga kumbki võtnud pikka toru, siis hakkas mobiil ka helistama. Aga kumbki ei teinud välja. Ema, ma küsin otse, kas nad tõesti ei taha minna saare peale oma mehe juurde? Kas see on mees, kes kasvatab jaanalinde, vabadusvõitleja, dissident ja jaanalinnud ema, sa oled parandamatu, ta ei ole end kunagi mingiks intsidendiks nimetanud, lihtsalt tavaline eesti mees, kes Instituudi direktoril ei sobinud, emad on kaotanud mälu, seda on näha ja ema päriselt õige ei mäleta teatud asju, siis ta peaks õnnelik olema. Kuidas sa võid nii rääkida ta saiu, viga, millal siis kui see madin oli, see telemasti asi? See see ei olegi uurinud. Tütre hääl oli pettunud. Mismoodi? Mismoodi see siis juhtus, mingi vene poiss oli hirmsasti karjunud ja üks tüüp mingi soldat lüüa tahtnud ning isa oli läinud vahele. No ja muidugi, see on tema moodi, mis ta siis on nii loll venelast kaitsma? See oli mingi poisike, kes hüüdis eesti loosungeid, neid ka siis oli, või venelasi Eesti asja ajamas, ju siis keegi oli, kui ma räägin, jaanalind toob ta koju, mis asja? Ma käisin korras ja naabrid rääkisid, irvitasid, et ei oska koju minna, et kas joob või aga jaanalinnud lähevad lõpuks koju ja ja siis temaga, kui ta välja läheb, ei mäleta enam alati, kuidas koju minna. Kas ta siis üldse millestki aru ei saa? Miks ei saa? Aga alati ei tule kõik meelde, mõtleb kaua. Ja alati ei tule meelde, see on vist füüsiline viga. See on siis seal nagu mingi Lindla või mis, Lindla lihtsalt maja ja seal on koht lindudele ka. Ma lihtsalt mõtlesin teha mitu lindudel seal on seal. Jaanalindude vanadekodus. Ma ei tea ega palju vist ole noh, alla 10, päris vahvad, muidu. On need siis praegu ka väljas või? Nojah, isa ehitas neile küll ulualuse, täitsa soojaku, aga eks nad ole ju üle keske, aga muidu need küll pidavat oma 15 kraadi vastu isegi rohkem ainult niiskust ei kannata lörtsi. Nagu minagi. Tead, ta tahtis kalda äärde maja ehitada, et ükskord ehk kaheksa teise räägid, kui räägid, nii palju nali oli, et oleks valmis saanud, kui see ka teed, aga siis tuli see seadused kalda äärde ei tohi ja ta müüs jaanalindude pärast oma krundi ääre ära. Polegi siis krunti või. Aga tütar oli see peale ainult käega ja jätkas seepeale ehites aga eksadvokaat sinna loa vastaselt ikkagi maja peale ja advokaadiga kujutajate ei juhtunud midagi, see irvitabki seal isaga elab ikka seal kadakate taga oma jaanalindudega. Teie ei taha sinna minna, milleks? Ja edu ei saaks ka töö pärast. Ja anda seal ka õnnelik, on seal õnnelikud, kes? A jaanalinnud nagu muinasjutus. Uks paiskus lahti telefonihelin ega üheaegselt. Lävel oli kõigepealt lillekimp ja siis mees jalgrattaga. Jalgratta oli ta koridori tassinud ning seina äärde asetanud ja sõiduriist paistis uksest. Mees oli patsiga ja keskealine, tal oli lai nägu, liiga laia suuga ja teineteisest kaugel asetsevad kõrvad ning silmad. Emasid sulle. Te eelmise kimbu viskasite ära, ma tõin uue, ütles jalgrattaga mees ikka lävel seistes käsikimbuga õieli, emasel sulle. Ja tütar toppis emale mobiili pihku. Hallo. Ütles proua markel torusse, Juulia kuuleb. Kuidas sina, kas sa oled sina haaralt? Aga sa ei pidanud ju enam mitte midagi mäletada, tama. Ja ma lähen kohe ringreisile, sätin parajasti. Ja siis kukkus jalgratas koridoris kolinal ümber.