Tere õhtust ja tulemast kuulama oma ehtsat. Tänase saatetunni saab kokku Ene Lukka. Inimene on läbi aegade kandnud ikka mitmeid identiteete ehk endapidamisi enda teadmisi. Naine, mees, laps, täiskasvanu ülem-alam, oma rahvuse esindaja. On loomulik, et inimene võib neist vahel väsida. Vanarahvas oli tark ning leidis vahendi, kuidas ka seda koormat kergendada. Eriti täiskasvanud inimesel, sest laps ju alles ehitab omaenda pidamist üles. Igal rahval on kindlad kombed ja tavad. Kindlal ajal. Millal inimene oma hinda pidamise koorma saab maha visata, pesad ajutiselt, kellekski teiseks. Eriti vajalik võib selline teiseks olemine olla just täiskasvanud inimesele. Folkloor võimaldab ajutisi identiteedi, ehkenda pidamise, teadmise, muutusi festivalide, karne, valide, halloweeni kaudu. Aga seda võimaldavad suurepäraselt ka meie endi mardi- ja kadripäev. Maskeerituna ringi käimised on olnud üldine rahva lõbustus nii Euroopas kui kogu maailmas. Selle algupärasest tähendusest, eesmärgist teatud väga mitmesuguseid teooriaid. Sanditamistan peetud deemonitesse, elavatesse, surnutesse ja kuradisse uskumise peegelduseks samuti aga viljakusmaagiaks võitottenismiks. Elavasse kombesse süvenemine on aga rõhutav. Tänud, et tähtsaim on kombestiku sotsiaalne loomus ja ajaviitmise ülesanne. Meie kui läänemeresoomlaste kultuuris on enda pidamise muutmise aeg pime, külm sügistalvine aasta veerandik mil maskeeritakse hinge mardi-kadrisandiks aga ka jõuluhaneks sokuks, karuks ja mõneks teiseks loomaks või linnuks või ka rahvuseks. Selleaastane mardipäev on möödas. Kuidas teil läks, kas sandid tõid õnne peresse? Või olite ise need õnneviijad? Kuulsin ühe suure kaupluse kassa juures mardipäeva eel, kuidas üks naine teisele naisele meelde tuletas, et täna tuleb kommi osta, ehk tuleb mardid? Mina ise ootan igal aastal nii marte kui kaadrisid ja mul on väga kahju, kui nad minu uksest mööda lähevad või sisse ei pääse. Hallowiinlasi ei oska küll veel tahta. Sellel aastal läks minu perel hästi, Sainte käis hulganisti ja õnsai toodud ja annid antud, käis nii pisemaid kui suuremaid seinte nii mees- kui naisSainte. Aga sanditamine on ju veel ees, kadripäev. Kui mardisandiks vähemasti varasemal ajal käisid põhiliselt noormehed, tänapäeval küll käivad ka tüdrukud ja ei ole sugugi kõik sandid nii-öelda mees esindusest, vaid ka oli väga ilusaid naissante. Siis varem käisid kadri Santideks põhiliselt tüdrukud. Tänapäeval käivad ka poisid ja noormehed, võib-olla ka vanemad inimesed, mõnes kohas. Mõned meie peres käinud mardid olidki juba väga kahtlased Kadride moodi kaunid punapõsed neiud. Kui mardid võivad olla seotud surnud esivanemate mäletamisega siis kadrid võivad olla suure püha aja jõulude ettekuulutajad. Jõulude ajal käisid tüdrukud jõuluhaneks. Poisid jõulupukiks sokuks. Saaremaal käisid näärisokud päris karjakaupa soku karjane kaasas kõigile neile jõuluSantidele antiande, pähkleid, õunu ja õlut. Mardipäev on tänapäeval siiski maske raaditamise üks tähtsamaid, küllap vist ka kauem vastu pidanud tähtpäevi. Sanditamine oli parem küla noorte üks lõbutsemis viise, millel algselt oli sigivusmaagiline eesmärk. Mardihanesöömine on noor ja võõraspruuk. Vanaks mardipäeva roaks on olnud aga seapeaga keedetud kaalid ja kartulid. Ja pool seapeast tuligi sisenda mardi Santidele. Mardi pulmad peale sanditamist peeti vanasti pärast mardipäeva. Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased pidasid mardipulma sel aastal maha koos Suure-Jaani kohalike mardi sentidega. Eelnevalt loomulikult käidi siis andis kogu Suure-Jaani linnakeses. Kuidas siis inimene ennast tunneb, kui ta ennast ajutiselt kellekski teiseks antud juhul mingiks kas mardi- või kadrisandiks maskeerib. Siin on mõned mõtted siis noorte mardisantide mälestustest. Algselt kui kostüümi selga panin, siis ei tundnud end veel hästi. Kuid kui sanditamine lahti läks, siis läks ka tundmine heaks. Läbikostüümi lõin endale nii-öelda rolli, et on siin selles, ent ka hästi. Kui seesmiselt on see teatav prõks ja sära käib siis enesetunne muutubki koheselt heaks. Situatsioonist oleneb ka väga palju, aga üldine juhul selline rollivahetus annab hea enesetunde. Mina tundsin teatud elevust, aga ka hirmu kuidagi rumalana mõjuda. Suur mõju oli nii-öelda kambavaimul, olenes, kellega koos ja kus marti joosta, mis riided seljas olid ja kui hästi oli jutumärkides kava ette valmistatud ja, ja ka sellest, kuidas pere meid vastu võttis oli natuke uhke tunne, julgeda, midagi niisugust teha. Aga ikkagi hirmus ka. Tundsin ennast maskeeritud mardi sandina. Mäletan, et tore ja lõbus oli marti joosta. Esitasin enamasti laule, sest suurte Erpidega tantsida oli võimatu. Mäletan, et sellist võõrastavad tunnet ei olnud. Pärast jooksmist oli tore jagada kellelgi kodus seda nänni laiali. Mina tundsin ennast suhteliselt kehvasti. Tegelikult jooksime kadrisanti, aga mulle valgeid riideid ei jätkunud ja oli mustas igal pool siis imestati, et mida teeb mardisant Kadride hulgas. Aga tulemus oli lõpuks ikkagi positiivne. Mina tundsin ennast kuidagi palju vabamalt. Tekkis mingi ühtne tunne sõpradega, kellega koos sai Katri joostud kui ka inimestega, kelle juures sai käidud ning kelle juurde ilmselt muidu mitte kuidagi ei satuks. Suur rõõm oli koos tegutseda. Mardipäev ei ole küll kuulutatud riiklikuks tähtpäevaks kuid meie kalendrit, kes on see tähtpäev kindlalt olemas, usun, et mardipäev on üks armastatumaid, hingedeaja tähtpäevi tänapäevani. Eesti rahvakalendri tähtpäevade seas mardipäev olnud suhteliselt õnneliku saatusega. Selle põhjused on õpetlikud. Kui mingil kombel on juured usundis ja majanduses siis nende juurde läbi räiumisel või kuivamisel säilib komme vaid juhul, kui tema põhiosaks on mingi selge rituaal, tegevus, millest võivad enam-vähem kõik osa võtta ja mis säilib ka lõbusam. Mardipäev seostub kõigepealt mardi Santidega kes on hästi tuntud ka teiste Euroopa rahvaste kombestikus. Võib-olla on nende santide kauge tagamaa esivanemate kultusest. Eesti oludes on selles seoses huvitav, et mardi nimi nagu Markuse omagi sarnanes juhuslikult oletatava muistse surnunimetusega Margus mardus. Ja eks ole ju imekspandav, et lapsed kannavad seda vana komme, et edasi ka tänapäeval. Tahtmatult võivad nad kehastada sel viisil oma esivanemate hingede materialiseerunud kehasid. Kui varem käisid mardisantidest peamiselt mehed, kellest vähemalt üks koli riietatud naiseks. Nii oli Martidel hiljem hea võimalus pidada mardipulmi, kus ühiselt pruugiti Santimisel saadud head ja paremat. Mida püüame siis meiegi tänapäeval teha. Mardipäeva laulud annavad samuti alust arvata. Tegemist on teispoolsusest tulnutega. Seda kinnitab Ülo Valk, kes ütleb, et laulude kirjelduse aluseks on kaks põhipositsiooni vertikaalne ja horisontaalne, sest mardid on tulnud kaugelt ja kõrgelt. Seega on need täiesti teispoolset päritolu. Ega Mark pole maasta tulnud, Mart on tulnud taevasta. Taeva ja maa opositsioonis on taevas selgelt positiivne. See on teispoolne sakraalne maailm. Teekonna kirjeldus jaguneb kaheks osaks. Taevane ja maine tulek mille vastandlikkus iseloomustavad täiendsõnadki taevas, kuldne, hõbedane, paiskne, punane, aga maa, must, mudane, libe, kuri, halb, kõik takistused ja raskused esinevad teekonna maises osas. Tüüpilised taevasse tuleku kirjeldused on lauludes järgmised. Ega Mart põle maasta tulnud. Mart on tulnud kõrge ees. Ta kõrge ESTA Taivasta kõrge eestada ei vasta. Mart on tulnud taevaista valge pilvetee, see aasta valge pilvede vahelt ta halli pilveree all. Ta punapilve palgeezda punapilve palgeezda kus see mart sealt maha saanud kussemart sealt maha saanud. Kullatud kõrendid kaudu hõbedasi, hõrsime ta vask, seid viibusiid kaudu Dinadera ja siid mööda. Pole need mardid, maasta tulnud mardid tulnud taevasta mööda kullatud körendid, hõbedasi õrsime ta. Lühike motiiv ei ole marti maasta tulnud Marton tulnud taeva, Esta leidub ka Lõuna-Eesti ja ka Lõuna-Karjala mardilaulus. Ingeri maal on lauldud ka tulekust kuldset kõrendit mööda. Et tegemist on laenuga eesti mardilaulust, ei ole mingit kahtlust. Seega pole laulumotiivi võimalik väga kaugesse aega asetada. Kahtlemata on aga ürgne selle aluseks olev kujutelm ühendusvõimalustest, taevase ja maise, ilma vahel millele sisult lähedasi arendusi esineb teisteski regilauludes. Laulude kuldne kõrand on eesti paralleel erinevate rahvaste uskumusest, taevast ja maad ühendavast, ilmasambast, köiest või sillast. Mitmed Siberi rahvad on uskunud, et šamaanid rändavad ülemisse maailma mööda taevast sammast või puud. Et eesti regilaule iseloomustab paralleelis sama mõtte väljendamine teises sõnastuses ei saa teha kindlalt järele järeldust, et laul kajastab kujutelma taeva, mitmest tasandist ning teekonna erinevatest jätkudest. Kuldne kõrenud hõbedane hõrs ning Vaskne Babe võivad olla poeetiliselt sünonüümid. Seesama mitologeen on esitatud erinevas sõnastuses. Tähelepanu väärib aga värvikombinatsioon, kuldne, hõbedane ja vastne, mis tuleb esile ka vanemate regilaulude kosmogoonilistes piltides näiteks hõbe lass kuldpõõsas loomise laulus kuldne kõrenud. See motiiv on tuntud üle kogu maa, isegi Saaremaal pöides, kus laul pole mardikombestikus nii tähtsat osa etendanud. Mõnikord on jutuga imelisest uksest või väravast juba mardisantide taevane tulek on väga pikk ja keeruline teekond. Väga huvitav oleks teada, kuidas ansanditamisega meie naabermaades näiteks Soomes enne on Soomes sanditajad liikunud jao ajal mardiõhtul, nüüd siia päeval jõuludel ja nuttidena. Paavli päeval liikusid Soomes ringi laada sokud. Ingerimaal esines jüripäeval Kureks maskeeritud naine. Peamised jõuluaegsed sandid on Soomes olnud, aga pühade lõppemist tähendavad nuudid, hiiva nuudid või nuudipukid, sokud. Kõik teised on juba ka ununenud. Väga uued või vaid konkreetses kandis tuntud kombed. Sanditamise komme elas veel 1900 kolmekümnendail aastal lõuna ja edela Hämes ja varsinais Soomes rootsikeelsetel ja selle mõjulistel aladel. Olulised tegurid. Tava hääbumised olid loomulikult sõjad ja sõrataud, eriti see viimane sõda mille järel sanditamine enam hoogu sisse ei saanudki. Üks nuudipäeva sanditamise kirjeldus on järgmine. Ringkäik toimus õhtul enne seitsmendat jaanuari või siis vanal nuudipäeval, aga ka mitmel järjestikusel õhtul. Kamp koosnes kolmest kuni viiest naljakalt riides olevast noormehest või neiust tihtipeale vastassugupoole rõivastesse riietunud. Mehed sidusid enda külge õle Kubusid, kasukas pandi selga tagurpidi ja näo ette seoti lina maskiks. Keegi oli aga pruudi rõivastes. Nägu võis olla ka mustaks nõetatud. Jõuku juhtis nuuti tooni või pukki. Eesmärk oli saada kätte jõuluaja viimane külakost tühjaks kogu külatünnid. Jõukasvas majast majja liikudes. Maja uksele koputati ja küsiti, kas nuud saab sisse tulla. Sees nuuskis nuut, kas tünnis või keldris on veel õlut, järelkaaslased hüüdsid õlledega pid valla. Kui siis õlut saadi, tänati ilusti lauluga, millele majarahvas vastas laialdaselt teatud niinimetatud noodilauluga. Kui midagi ei pakutud, esitati sõimulaul, kus muuseas näiteks ähvardada ette ei tulda sinna majja augustitalgutele ja see oli tõsine ähvardus. Õlu ja muu head parem koguti õues ootavasse Rec. Kogu saak viidi lõpuks küla suurimasse tuppa, kus peeti siis jõuluaja viimased mängud ja tantsud. Tänapäeval on nuudipäev muutunud ametlikult korraldavaks tantsuõhtuks mõnes kandis laste ringkäigule järgneb näiteks tuule tuba, seltsimaja saalis spetsiaalselt neile korraldatud tantsu ja mängu. Kella kaheksa paiku algab nuudipäeva peamine sündmus. Nuudin päiva tantsi, karnevalilaadne seltskonnatantsumuusikaga üritus. Külaliste hulgas on nii maskeerunud osalejaid kui ka tavalisest veidi pidulikumalt riides inimesi. Esindatud kujude hulk on kirev, alates indiaanlastest kuni ehtsuse nõuet järgivate sukk peas ja vormituks riietunud vanade nuutideni. Õhtuprogramm koosneb tantsimisest lööklaule esitav ansambli saatel loosimisest ning parimate kostüümide auhindamisest, kus žürii püüab otsustamises hinnata eriti inimeste vaeva järgida traditsioonilisest. Peamiselt on saalis loomulikult omakandi rahvas, kuid saabunuid võib-olla ka kaugemalt. Selline nuudipäev toimus näiteks 13. jaanuaril 2001. Liivlastel on sanditamine olnud valdavalt samuti lõbustusliku iseloomuga kuid selle kõrval täheldavad folkloristika tootmismaagilisi ülesandeid, mis vastavalt on olnud seotud karjakasvatusega. Liitlastel on olnud vastlasandid ja nende riietuses võis näha linamaagia kajastust. Asjade niisugune seis oli tingitud ühelt poolt sellest, et põlluharimisel ja eriti loomakasvatusel oli liivlaste elatusalade hulgas tegelikult üsna suur osatähtsus liivlased kui pererahvas, eelkõige aga mitte ainult. Ning teiselt poolt võimendas põlluharimise ja karjakasvatusega ja selle kajastamine kalendrikombestikus kindlasti ka teiste rahvaste traditsiooni mõju. Mardi- ja kadripäev olid liivi rahvatraditsioonis aga eelkõige samuti sanditamispäevad. Mordva lastel kuulub sanditamine jõulutsükli juurde mälestuspilt 1866. aasta siin Pirski kubermangu jõuludest. Baskeeringute seas oli kõige populaarsemaks ja armastatumaks jõulukaru paljude rahvaste tootemloom. Koitškorovi, rajooni Novad ja Klovko külas jutustati küsitlejale 1973. aastal et traditsiooniline üldlevinud karu maskeering on pahupidi kasukas vöötatud nööri või ketiga lambanahast müts, tallutatud vildid, mustad villased labakud. Nägu määritakse nõega mitte vaid selleks, et karu moodi välja näha. Vaid sellisena sobis karul juuresolijaid kaissu võtta. Perest peresse käis jõulu aegu Rostov-Ababa jõuluEik, kelle osa mängis noormees seljas, pahupidi kasukas peas naiste peakate, jalas viisud ja põrandat pidi järel lohisemas jalarätid tundmatuks kremeeritud näoga silmade ümber nõega tõmmatud rõngad, põsed ja suu peediga punaseks värvitud lauk ja kõrvad tahmaga. Käes oli tal ohvri nui. Sellisena astus jõulueit peredesse sisse pererahva Virkust ja töö järgi kontrollima ning laisku karistama. Pererahvas pani valmis kogu sügisest alates perele tehtud töö, keedruse kangad, välja õmmeldud särgid, viisud puuesemed ja muu sellise. Hoolimata neist pingutustest osutus jõulueit ka rahulolematuks. Kord nurisedes, koguse, kord kvaliteedi pärast öeldes umbes nii. Lood olid seda teinud, vaatate, kuidas tänaval ringi sõeluda ja keelt peksta. Unised märad, laisad täkud, vaadake head inimesed neid naisi. Kas neist on pere riidesse, panijat, aga mehed justkui oleksid käed-jalad otsast ära kuivanud, mis need on, kas viisud? Need ei kõlba ju varesele pesagi ehitada. Eriti noomida aga said noored tüdrukud, neid sunniti siis tantsima, kuid jõulueit ise oli esimesena platsis. Kui jõuame äratundmiseni, et teiseks olemine siiski on ka tänasel päeval vajalik, sest kõige üldisemas plaanis ju inimese elu ei ole muutunud. Ja tänapäeval on populaarsed sellised võtted nagu rollimängud draamateraapia, kus õpetatakse erinevatel kursustel absoluutselt erinevates valdkondades kuidas vahepeal olla keegi teine, et siis ka ennast kõrvalt vaadata, siis jälle, meil on olemas oma kombestikus, aegruum, koht ja sisu, kuidas olla keegi teine. Ja veel kord usun ma, et seda vajame eelkõige meie täiskasvanud, kellel on liiga palju ja liiga raskeid endapidamisi kanda päev päeva kõrval ja vahetevahel ikkagi see koorem maha visata. Kui aga ei ole usku või teadmist või ei mäleta, kuidas seda teha vanarahva kombe järgi siis see vana tarkus on ju meil kokku kogutud. Ja siiski võtta kätte sel puhul raamat või ka küsida oma vanaemalt või vanaisalt või mõnelt teiselt vanemalt sugulastelt, kuidas nende nooruse ajal käidi, miks käidi ja mida tehti. Ja kui sa juba korra oled ära käinud sandis oma tuttavate, sõprade või sugulaste juures siis sa saad aru, kui vahva, vajalik ja lõdvestav ettevõtmine see võib olla. Aga nüüd võtan minagi kätte Eesti rahvakalendri tumesinises kaanes köite ja vaatan, mida siis kirjutatakse sanditamise kohta. Nii mardipäeval kadripäeval üks mälestuspilt tormast toiming on järgmine. Kogutakse hulgana kokku, enamasti ka noored inimesed. Kadripäeval panevad kõik naisterahvariidesse ennast ka mehed mardipäeval jälle kõik meesterahvariidesse harilikult pandiga, sandi riidesse, närudesse, uuemal ajal on muudetud, pannakse ka saksa riidesse. Ükson Wana Saint ise, kellel kott kaelas, kaelkott üle piha nööriga rippumas ja kepp käes. Kadripäeval aga vana kaadrise naisterahvas, mardipäeval vana Mart meesterahvas, teised kaasas käijad on poisid, sandipoisid sandi tüdrukud, kes andi paluvad. Nõnda käiakse siis perest peresse. Teine teade Kodaverest Nis riides vana kasukas, pahempidi selgas õlgedest punutud müts peas, paelaga topib küljes, need liiguvad, nägu on ära määritud, et ei tuntaks. Sedasi ei ole neid näinud. Järgmine teade Harglast. Enamasti mängiti karu tantsitajat, milleks pidi keegi poiss omale pahupidi kasukad selga panema. Üks kasuk jalgade jaoks, teine käte jaoks. Pastlad jalas, kindad käes. Karu pidi kõik tegema. Mistantsitaja käskis kaks poissi, valge palaja linal. Tuttasid hobust või kaamelit, mille seljas isegi ratsanik istus. Esimene, see on peapoolne, poiss käis püsti, tagupool käis küürus. Küüra peal istus sagedasti peremees. Siis muidugi seljahoidjaks, õhuke laud, esimese seisva poisi külge kuidagi kinni seotud. Järgmine teade hallistest. Siis tehti veel hobust. Keegi, kes tahtis kujutada hobust, kinnitas omale taha kartulikorvi, laskis enese küürakil ja võttis enesele lina ümber. Siis pistis ta ees lina alt välja pika varre otsa kinnitatud hobusepea ja hobune oligi valmis. Järgmine teade Kuusalust. Eks mõni tegi ennast korstna pühkijaks või karuks või Kukeks ja kanaks. Peaümbrised tehti papist ja hari ja Lokutit punasest paberist. Ja oli tore kolid pead sulgedega ära tehtud. Kukk käis vahest ka pingi peal laulmas ja kogutamas. Eks seda nalja tehtud igat moodi, aga sellest vanal ajal puudu küll ei olnud kunagi. Nalja jätkus alatiseks. Kanepist. Mul oli oinas, kus olid sarved, ma veel tegin sellest mardisandioina. Karvase mütsi külge õmblesin veel, muidu ei saanud õmmelda, kojasin sukavarda kuumaks ja torkasin augud nahale sisse. Aga kellele ma teda andsin, see mul kaduma kaks kuud juba möödas, hakkasin küsima, seda läheb ju vaja. Lapselapsed tahavad santi minna. Rakverest uks avanes ja sisse tuli must, kelle veiksed sarve nupud mütsist välja ulatusid. Temale järgnes ratsamees, kellele järgi tuli pika nokaga kurg ja siis veel trobikond teisi kaba. Jänskid. Musta mees kamandas ja ratsamees kakerdas kesk põrandat, kurg toksis pliidi ees ja otsis seal dist prussakaid, teised aga lasksid seal ümber tantsukurg. Kurivaim oli küll koolmeistri Karla rajanud omale tagurpidi pööratud kasuka peale, millest üks käsi Kure kaela kujutas. Selles hoidis ta leivasegamise mõla oligi see kurenokk, andis sellega minule veel pikki sääri. Lastele andis aga mardipäevast rääkida veel kaua. Kadripäevast. Näod olid rätikutega kinni kaetud, et neid ära ei tunneks. Näo ette pandi Marlet või miskit pitsi kübar maailma suur, kõrge ja tuttidega. Käisime Kadris kanepist tehtud, pats taga, selgas. Pärnu-Jaagupist kadripäeval, teeme ennast sõbrannadega tüdrukuteks, ehime ennast ära, paneme parukad või patsid pähe ja lähme. Otepäält kadrid olid hästi ilusad, pluuse oli paelte ja värviliste lõngadega üle detu. Kleit oli sambla, Takatega ehitud sangastest. Mõni ai karu päde kaska selga, mõni tee õlist endale ümbrile Pika õlepannid kinni, biodev kaupa nõglaga, mõni Pance suure kala soomusse ümbre. No oli nagu tärni, küllen, suu kah rõivaste kinni, Kadetu karjast. Viimaks olid niisugused kaadrid, tegid ennastpuudeks ja enne olid ikka inimesed ehitud kübar rategaja pitsidega. Aga Eeemmastest siis, kui mina noor olin, sel ajal hakkasid rahvariided nagu moest ära minema. Ainult mõni vane minemine kandis veel. Siis kadrisandi ajaks panid mehed naisterahvariided selga. Mõnel olid meremehe riided ka. Ja Põltsamaalt karu tantsitajad käisivad. Neid oli küll vähe, vahest mõni oli hunt, siis tõusid püsti ja tegid hirmsat häält. Meie lastena kartsime koledasti. Ja viimane Lüganuselt. Kõik see andis käijad olid riietatud naiste riidesse, üks oli vana Kadri, teised tema lapsed, ka loomi oli kaasas. Üks noortest oli sikuks maskeeritud, see oli nii tehtud. Suured oinasarved olid õmmeldud riidest pea külge kinni kinnitatud. Pea ka ise mõne kõveriku puu külge kinnitatud. Üle puu visati valge linasabaks võeti vana saunaviht, siit oligi valmis. Ega sikku hästi tuppa ei tahetud lasta, aga kui ei lasknud siku kadriema palve peale siis kadriema ei õnnistanud ega soovinud loomade õnne. Sika oli paha loom armastas poksida ja sabaga raputada. Vana viht oli harilikult enne tuppa astumist mudasse vett vette kastetud. Siis võib arvata, miks sikku tuppa ei tahetud. Mõned mälestuspildid siis meie esivanemate varamust. Paljusid tähtpäevi pühi tähistatakse inertsist kultuurilisest inertsist ei vaja võtta selle üle pead vaevama ka mingeid püha või tähtpäeva tähistatakse. Põhirõhk läheb siiski sellele, kuidas me seda teeme. Pärimuskultuurihuvilistega oleme aga arutanud, miks me peame mardi- ja kadripäeva. Arvame, et sideme hoidmiseks esivanematega pere ja hõimutunne aga ka paikkonnaga, kohalike enda pidamine emotsionaalse ja kultuurilise kontakti loomise võimalus näiteks teiste oma kandi inimeste ja oma kultuuriga suurepärane võimalus suhtlemiseks. Miks käiakse siis tänapäeval Mardis ja Kadri sandis? Ajutise enda pidamise muutmise vajadus, Maske raaditamine, teatud inerts, harjumus seda tähtpäeva pidada taas ootus nii kodudes kui Mardis kaadris käijatel, et ikka jälle sama kogeda. Selle taaskogemine pakub turvatunnet ja stabiilsust. Samuti põnev ja igapäevategevusest erinev tegevusanni saamise võimalus. Hea võimalus suhtlemiseks omakandi inimestega nägemaks, kuidas siis elatakse ja ollakse oma kodudes? Mida see võib pakkuda Santidele inimestele, kelle juures käiakse? Sandid huvituvad sellest, kuidas neisse suhtutakse, kas neid ära tuntakse ja kuidas vastu võetakse ning mida anniks antakse. Samuti pakub see Santidele toredat koostegemist ja olemist oma sõprade-tuttavatega eneseteostust laulmisest, tantsimisest suhtlemises, eriti lastele. Sante ootavatest peredes on aga ootusärevus, valmisolek anni andmiseks andmisrõõm ning võimalus suhtlemiseks õnne, head tuju. Neile, kelle peredesse tullakse, meeldivad järjepidevuse tunne disantidele, kui nende ootajatele. Millist kultuuri või oskusi sellega kuulutatakse. Arvame, et oma maa kultuuri usku Mart käib üle maa ja Kadri üle karja. Kostüümidega ei maskeerib ennast ainult Santideks, vaid ka kõikvõimalikeks, muinasjutu ja fantaasiategelasteks. Vanalinna hariduskolleegium tähistab päeva mardirongkäiguga. Tehakse viktoriine rahvakalendri tähtpäevadest ja kommetest. Mõnes koolis õpitakse sel päeval sääraseid seltskonnatantse nagu tiin ai sabades On ning valmistatakse mardikäkke. On ka sportlikke mardipäevi, kadrimardivõrkpalli turniir, rahvastepalli turniir, kadri, mardi teatejooks. Ühes koolis valmistatakse kaadrinäituse tarvis kadrinukke, teises jutustavad kaadrid luiske lugusid. Need päevad on muutunud kohati justkui meie oma kultuuri tutvustamise või meelespidamise või ka selles olemise elamise päevadeks. Usun aga, et siiski kõige parem ja ka omakasupüüdlikult tervisele. Kasulikum on pidada neid tähtpäevi võimalikult vanarahva kombe kohaselt võttes sealt selle, mis sobib meie linnaühiskonnatingimustesse kõige paremini. Nii-öelda improvisatsioon traditsioonis ole loov. Käime ikka perest peresse õnne toomas. Ja kui karja ja põllupidamisega enamikul meist vähe pistmist, siis peretöö, laste peiu ja pruudi õnne vajatakse ikka igal ajal ja igas kohas.