Jaan taas suur rõõm tervitada kõiki meie arvukaid, oled täna siin vikerraadio ümmarguse laua taga. Kolmik Eesti ajakirjanik Heikki Talving, BNS, Ainar Ruussaar, Eesti Televisioon ja mina, Aarne Rannamäe samuti Eesti Televisioon. Üks kahe vastu. Nii hull vast ei ole, kõik kõigi vastu, pigem loodetavasti kolleegid, pigem sissejuhatuseks kätt südamele pannes. Kas te olete kõik teinud endast oleneva, et Eesti demograafiline olukord paraneks? Ja. See väljendub selles, et, Mul juba on laps ja kindlasti ma salvelaps. Ja mina pean sellest asjast küll rohkem nagu vist minevikku hääletama, kolm tütart. Eks ole. No see on teie oma asi muidugi, et ta nüüd nii otseselt sellele kippusid kohe vastama, aga, aga eks see meie tänase saate jututeema kindlasti on, sellepärast et möödunud nädal oli ikka selline, mis, mis eesti rahva nagu kihama pani. Üks oli muidugi see kurikuulus juba lühikese ajaga kurikuulsaks saanud vanemapalk või vanemahüvitis või ema palku, ema hüvitis, ükskõik kuidas seda nimetatakse. Teine asi oli muidugi see katastroofiline number, mis siis ÜRO välja tuli välja tõi, kuid mida me tegelikult ju ise ka teadsime. Ega meile siis pole saladus see, et, et iga aastaga jääb meil 5000 last, ütleme Neymari sündimata elanikkond väheneb ja, ja ÜRO Statistika järgi meil aastaks 2050 mis tegelikult ei olegi nii väga kaugel. See on siis see aeg, kui meie lapselapsed meil siin enam-vähem siin ühe üheealised, meie meie lapselapsed saavad nagu täiskasvanud. Tegelikult kui mu üks väike täpsustus, kui mu mälu mind ei peta, ÜRO selline uuring avaldati just juba poolteist kaks kuud tagasi, nüüd ta jõudis Eesti ajakirjandusse, siis oli juba enne siis ka selle kohta refereering nüüd tõelise Eesti ajakirjandusse tagasi ringiga läbi Interfaxi. Jah, mulle see number enne ütlemata, et aastaks 2050 40 46 protsendi võrra isegi kui see number ei ole täpne ja kui ta kõigub siin noh, pluss-miinus mõne mõne protsendi võrra, siis ülimalt tõelähedane on see number igal juhul. Jah, see number arvestab siis seda olukorda või neid trende rahvastiku juurdekasvus ja iibes, mis on olnud viimase 10 aasta jooksul Eestis. Tegelikult neid teooriaid on ju mitmeid ja ühed väidavad, et, et tõepoolest rahvuslane hääbus seda enam globaliseeruvas maailmas. Teised jälle viitavad. Ajaloolased väidavad, et eesti rahvas on välja tulnud ka sellisest peaaegu lootusetusest lootusetust olukorrast, nagu oli vist põhjasjärgne aeg, kui katk niitis vist ka. Peaaegu pooled rohkem isegi kolmandikust. Kolmandik järgi ja ja tulime ka välja, et, et visa rahvas tegelikult ju kogu see, kogu see demograafiline olukord käibki lainetena mitte ainult meie riigis, vaid ka kõigis teistes riikides. Ehk siis ei ole mina see inimene, kes oskab öelda, kellel on õigus, aga aga mõned inimesed väidavad, et me lihtsalt oleme praegu nii-öelda selles lainekausi põhjas. Et me hakkame sealt vaikselt välja tulema sõltumata vanemapalgast sõltumata propaganda, sõltumata sellest, kas pagan võtaks, abordid keelustada. Seda laineteooriat olen ka mina kuulnud ja ma olen kuulnud ka sellist väidet, et kui näiteks viie-kuue-seitsme aasta pärast peaksid sünnitusikka jõudnud 188. 89. aasta põlvkond, siis on Sündimus tõuseb, aga kas need kogused? Need on siis need, kes on nagu laula laupäeval ja ma arvan, see oli laineharjal ja pimedatel augustiöödel. Jah, et siis peaks jälle tõusma, aga ma ütlen, see on üks teooria, mida ma olen kogunud demograafide suust nagu Anvar ütles õigesti, need teooriad on üsna palju. Tegelikult on ju veel üks trend, millel on ka tähelepanu juhitud ja mis on, mis on selles mõttes aga lääneeuroopalik trend ja, ja selles mõttes on Eesti ikka väga selgelt Euroopa Liidu liikmesmaa siis sünnitus, sünnitud sünnitus ütleme, laste saamise aeg on nagu kasvanud või, või see või see vanemate vanus on kasvanud, ehk siis on täiesti loomulik, et et see keskkond, milles me elame On muutunud mõttelaadi. Paljud inimesed mõtlevad samme ette, ehk siis eelkõige haridus töö, vähemalt osaline pangalaenu ja liisingute tasumine. Ja siis lapsed. Ja lisan veel juurde, et vist oli Edgar Kant 30.-te aastate lõpus ja teised tolleaegsed. Asjaga tegelejad ennustus rääkisid ka eesti rahva Aebumiseste väljasuremisest, sama räägiti ju sõja ajal ka prantslaste kohta ja nii selliseid selliseid jutte on palju räägitud. No muidugi nii väikese rahva puhul nagu Eesti raudtee on, on see oht igal juhul olemas. Jaa, jaa, ja alati on õigus neil, kes räägivad, et rahvas on väljasuremisohus, sest noh, miljon on ikka väga kriitiline. Kriitiline arv, tegelikult prantslased vaevalt nüüd välja surevad. Aga jah. Oh, sõbrad, te sobite hästi poliitikasse, te oskate kohe hästi ja ma arvan, mis erakondadena paigutaksin. See on selline asi, mis noh, kõik need sõnad statistika kohta, aga, aga me oleme ikka üks, üks kummaline rahvas, kui me kõik need laineharjad ja pendite liikumised ära unustame. Abordimeistrid, oleme me Euroopas peaaegu et esimese kolme hulgas. Joodikrahvas me oleme niikuinii abielusid, lahutame nagu jube. Viina joomine kasvab iga aastaga siin vahepeal tulid äkksurmad sellepärast et noored inimesed hakkasid järsku kohutavalt tööle, isegi puhkus ei võetud välja aastatega kaupa jäeti puhkust välja võtmata ja rabati tööd, nüüd natukene on see asi muutunud. Me oleme selles mõttes nagu mingisugune, nagu eriline rahvas, ma ütleksin, ma kasutaksin väljendit väljavalitud rahvas. Euroopale nagu mingisugune suunanäitaja, et vaadake, siin on üks, üks loll miljoniline rahvas, kes kui midagi ruttu ette ei võta oma peaga loomulikult ei oska ette võtta, siis siis surebki välja? Ei no muidugi on, on, on alkohol probleem ja muidugi on suitsiidi probleemiks ja me oleme nendelt näitajatelt näitajatelt esimeste seas. Seda küll, aga aga ma, ma olen selles mõttes äärmiselt äärmiselt konservatiivne inimene, et ma, ma näiteks ei ei usu, et et abortide keelustamiseks oleks võimalik tõsta. Ma ei ole kindel, et, et kuiv seadus aitaks kaasa oluliselt rahva tervise paranemisele ja, ja tooks juurde lapsi, keda tehakse keda soovitakse, keda tehakse Kaire peale. Sest on probleem ju lastest, keda ajast tehakse purjuspeaga. Ma arvan, et, et selliste üksikute sammudega suurte tulemusteni jõua, et see peaks olema noh, selles mõttes ikkagi nagu, nagu mingisugune ühiskonna ühiskonna üldise arengu arengu näitaja Aga ma ei tea, mis teie arvate, Rannamäe siin. Esines nii jõuliselt, et tundub, et sa oled täiskarsklane ja ei ole, vastupidi, ma ei ole üldse niisuguseid asju väitnud, ma arvan ka, et mingisuguste selliste kampaaniatega ei, ei jõua kuhugi, aga kas sa tahad selle jutuga öelda seda, et meie praegune valitsus kes ütlevad tegelikult ju minu meelest küll esimese valitsusena on, on nii-öelda asja kilbile tõstnud sest ma ei mäleta, et varasemad valitsused eriti oleks sellele noh, nii nii mastaapset tähelepanu pööranud, et ka praeguse valitsuse nagu tegevus, mille juurde me jõuame annab, annab üldse mingeid tulemusi või, või suvaline valitsus, kes hakkab tegelema rahvastikuprobleemidega ja päästa meie nii-öelda katastroofilist olukorras puhub lihtsalt mingit mulje, kindlasti annab mingeid tulemusi. Peaks meid viima nii-öelda tõesti väljasuremise äärele, mingisugune katastroof peaks tulema mingisugune uus Balti kett või tähendab uus olukord, mis, mis sunnib taas minema balti keti ja tumedate augustiööde juurde tagasi, et meil iive niimoodi hakkaks tõusma. Tegelikult peaksin istuma küll vist mõni naiste naisterahvas, kes oskaks sellele teemale nagu paremini vastata. Aga mis puutus sellesse joodik rahvasse, siis eile või üleeile lugesin soomlastest uudis selle kohta näiteks, et Soomes on alkoholimürgituste osakaal kaks kuni kolm korda suurem kui teistes põhjamaades, nii et selles mõttes me ei ole ainult kui päris ainulaadne. Mida rohkem laevu Tallinna ja Helsingi vahet käib, seda rohkem soomises tendents süveneb. Ja ja pärast esimest maid veelgi. Soome muidu alkoholipoliitika suhtes ju hea näide, et kui kuulge, on seal alkoholimüügi müügi korral, aga tulemust ei, aga, aga tulemus sisuliselt ei ole, kui kõrged on, on alkoholiaktsiisid, kui, kui raske on kätte saada. Mingisugust lahjat lurri müüakse ainult supermarketites, kus, mis meil noh, on, on täis ju igasuguseid kirevaid pudeleid. Ja vaatamata sellele mingit tulemust ei ole. Nojah, tänases oli see vist Postimehes oli juttu sellest, et programmist, kus oli ka üks ettepanek, et alkoholi müük alla 21 aastastele keelata. Tõenäoliselt see ei kanna küll vilja, sellepärast et keegi seal selles artiklis ütles ilusasti, et üheksateist-aastasele kümneaastasel on niikuinii mõni 22 aastane Subergisel ära tulla. Ja teine asi, vaadake, mis toimub näiteks suitsetamisega. Suitsetamise harjumuse käte õppimine käib, läheb üha üha nooremate kätte, meil teatavasti tubakatoodete müük on ka veel keelatud, kui ma ei eksi, siis alates kaheksa või keelatud alla 18 aastastel lubatud pealt, 20 18 aastastele. Aga vaadake, mis toimub hommikuti bussipeatustes ja eriti kioskite putkade ümbruses, kus kus minu arust vorstiga imikud hakkavad suitsu. Nüüd nagu vana mees selles selles mõttes, et, et meenuta oma kooliaega, eks proovisid sinagi kaheksandas üheksandas klassis nurga taga suitsu tõmmata male ja jõid salaja õlut ka seal kuttidega, aga aga ma olen seda meelt, mida keerulisemaks teha alkoholi ja, ja, ja nikotiini kättesaadavust siis mingit mingit mõju see kindlasti avaldab, see ei avalda soovitud mõju selles mõttes, et et suitsu ja alkoholi noortele kättesaamatuks tegemine tähendab seda, et nad enam seda seda ei tarbiks. Küllalt küllalt selle kätte saavad aga keeru. Mida keerulisem on mingi asi, seda, seda vähem on nagu viitsimist kogu aeg lakkamatult selle nimel rabeleda, jah, mõni mõni mõni ei viitsi, eks ole. Et mingit mõju see see kindlasti avaldab. Aga, aga kui sa nüüd küsisid, et kas praegune valitsus, kes on demograafilise olukorra üldse nagu päevakorrale tõstnud väga jõuliselt, et kas üldse mingit mõju avaldab siis väidan sama moodi, et iga asi, mis on nagu päevakorral ehk siis mis keelel see meelel, ehk siis paratamatult paratamatult selle üle diskuteeritakse, selle üle mõeldakse ja ja noh, kui näiteks ei oleks tõstetud vanemapalga diskussiooni või vanemapalga ideed, siis siis ei oleks ka nii jõuliselt räägitud demograafilisest olukorrast, lapsetegemisest ja mida iganes. Et tegelikult mulle tundub, et see diskussioon on nüüd küll jõudnud igasse kodusse, kui, kui ühiskondliku leppe üle arutlesid teatud välja valitud ja, ja teatud hullikesed, kelleks pean ka meid siin laua ümber, kes nädalast nädalasse rääkisime ühiskondlikust leppest, saamata aru, mis see tegelikult on, siis, siis vanemapalk on küll selline teema, mida näiteks mille üle näiteks mina kodus naisega vaidlen, mitte sellepärast, et see oleks hirmus hirmus oodatud asi, aga, aga see on lihtsalt põnev, see läheb, see on põnev arut, kuidas teil siis on, kumb siis võrdselt tahada, kumb siis me oleme täiesti võrdsed ilma vanema palgata? Meil on võrdõiguslikkuse seaduski, aga huvitav on tõesti see, et, et ei tea, kuidas teil Rustajate kodus see asi käib, aga kus seltskonnas ka vanemapalgast nagu ei hakata rääkima, alati toimub niisugune väga-väga terav lõhenemine. Ja ega teatud väitlemis oskusega inimene võib alati selles küsimuses võtta nii ühe kui teise poole ja plusse ja miinuseid on mõlema, on variandi kasuks tegelikult küllaga, nii et noh, me, ma ei tea, kas me hakkame siin nüüd konkreetselt selle selle teemaga lahkama, mina tunnistan ausalt, et mul ei ole selgelt selgelt nagu eelistust tunduvad head. Ühe argumendid, teise argumendid ühe poolt ja vastu argumendid ja samuti ka teise puhul ma ei tea, kas Teil võib-olla on välja kujunenud mingisugune teine. Teine suhe sellesse küsimusse? Ei ma mul samamoodi ei ole nagu, nagu kindlat eelistust ma küll väidan, et et need, noh, näiteks need need emad või need lapsevanemad, kelle, kelle sissetulek kui niikuinii noh, kuus näiteks 15000 ja rohkem. Et nende jaoks vanemapalk ei ole kuigi määrav laste saamisel. Et pigem on see ikkagi oluline nende nendele, kes seal all otsas on, ehk siis inimene, kes teenib 15006 ja rohkem või 10006 ja rohkem tema jaoks 1000 krooni, ei ole nii määrav kui inimene, kes teenib kaks pool 1000 krooni. Jah, aga kui läbi läheb nüüd praeguse valitsuskoalitsiooni poolt pakutud variant, siis ma arvan küll, et, et on oluline, on oluline, kas sa jääd kolme kuu pärast nii-öelda mehe kaelamehe palga peale või sa oled sunnitud lapse kõrvalt hakkama uuesti tööd tegema mingil määral kindlasti, aga üldiselt praegu 15 ja kui ta hakkab saama ka tulevikus, ütleme järgmised seitse-kaheksa kuud 15 siis see on kindlasti argumente, ta jääkski aastaks koju, aga ma olen ka veel, aga ma olen ka veendunud, aga kui ma olen ka veendunud selles, et neid et eriti neid nende naiste arv ei kasva, kes aastaks koju jääb, et et need, kes, kes on suhteliselt edukalt rakendunud naised, kes, kellel on, kellel on positsioon, kellel on karjäär? Net naasvad üsna pea pärast sünnitust tööle oma, julgen oletada, et üks viie-kuue kuu pärast ja pealegi sellega jääb järjest maha täpselt nii ja pealegi, vot need nendel naistel, kellel on positsioon ühiskonnas, kellele, kes on teinud karjääri neil on ka võimalus teha oma tööd vähemalt osaliselt kodust, ehk siis neil naistel on, on beebivoodi kõrval arvuti internetti, pühe püsiühendus ja mobiiltelefon, kahjustaguse, et ema või beebi aju või mitte, aga ta teeb oma tööd niikuinii edasi. Ehk siis tegelikult see vanemapalk siiski seda, seda kildkonda väga julgen arvata ei mõjuta, see mõjutab neid, kes on väiksema sisse tulebki. Olen täiesti nõus need inimesed, kes kroonikas, need naisterahvad, kes kroonikas teatavad oma Tulev beebi tulekust nendel on täiesti ükskõik, kus vanemapalk on või ei ole. Kroonika kui ajakirja ja sul on midagi ajakirja vastu, ai seda, May ainult naerda, tahtsin öelda nendele, kes ei ole lihtsalt kaane poissi tehtud kroonides. Ja aga eelkõige mõjutab ju neid inimesi tegelikult, kelle palk on seal kusagil keskmise juures. Ma oletan, et praegu hoiavad hinge kinni need, kes saavad kuus, seitse, 8000 ja kui kuid tõmmatakse näiteks piir kõigile võrdselt 4000 5000. Nemad kaotavad. Aga ma paneks need siuksed sotsiaaldemokraati siin. Et räägime, räägime me vanemapalgast või räägijat ja räägime demograafilisest olukorrast ja laste tegemisest või mitte, aga mõtelge natukene nagu tuleviku peale, et et mõelgem. Mõtle, mõtelge sellele, mida tegelikult tähendab TALO nõudmine kõrgharidusega inimestele palka, mõtleme sellele. Millisesse keskkonda me neid lapsi teeme? Mis saab kultuurist, mis saab haridusest mida iganes, need on kõik omavahel seotud, ehk siis, kui me räägime kõrghariduse devalveerumisest, kui me räägime. Kui me räägime ebaühtlasest gümnaasiumiharidusest, kui me räägime koolide sulgemisest, kui me räägime sellest, et teatripilet on kallis teater maale jõua, kui me räägime sellest, et kinod on ammu likvideeritud ja kinni pandud, maapiirkonnad balti tormi vaatamas käis. Ja mina sain tasuta esietendusele, ma olin, mind kutsuti, eks ole, muidu ei oleks läinud, muidu oleks olnud niisuguseid ma läptop ja ei pane tähele, Aarne Rannamäe, kasutasin sõna, sülearvuti, mitte, läheb ta. Ma arvan, et mõned maainimesed, kes sinu jutu kuulasitaarsed juba jahipüssi järele sülearvutile, kellegi vastupidi kaks 3000, vastupidi ma räägingi praegu sellest, et kellele me lapsi teeme, kui maal on kino, kinokinode aknad laudadega kinni löödud, teatrisse ei jõua keegi sõita ja teater neile koju kätte ei lähe ja ja likvideerime jõuliselt avalik-õiguslikku ringhäälingut, mis on suhteliselt odavalt kättesaadav, siis kellele me neid lapsi. Tähendab, siin siin on, tegelikult on kogu selle asja juures on üks, üks tõsine probleem küll. Minu hinnangul see oligi, ongi peamine põhjus, miks kaks kolmandikku rahvast selles eelnõu praegu vastu on. Et see on. Eelnõu on suunatud sündivatele lastele, aga mitte nendele, kes praegu olemas on. See kõlas juba kolmapäevasel meeleavaldusel. Ma ei mäleta, millisest kanalist ma nägin ühte esinejat, kes ütles niimoodi, et mitte 17000 ühele emale, vaid 1000 krooni igale lapsele. Hea küll, jätame kõrvale selle 17000 enam ei ole, et ülempiir tegelikult kätte saab 12000. Ta viitas sellele, et 1000 krooni igale lapsele, see on eelkõige see mõte, et peab olema praegustel lastel. Ja ja mul mõned valitsusliit jättis kasutamata või tegi siin avalikus suhtlemises väga suure vea. Ta oleks pidanud algusest peale rääkima sellest, millest nüüd tagantjärele räägitud peretoetuste süsteemi võib-olla hakatakse 2005 muutma. Muidugi on üks põhimõtteliselt seda esialgu üldse ei kavandatud, ked selle, selle mõtteni jõuti siis, kui nähti seda vastuseisu. Aga, aga, aga kui näiteks aktuaalses kaameras muna kindlasti lugupeetud poliitikud valitsusliidust, kes otsesaates niimoodi klaasistunud, noh, hea küll, ütleme klassist on võib-olla vale sõnaga kindla pilguga ja kindlalauaga ütles, et see on koalitsioonileppes ette nähtud ja me viime selle ellu. Niimoodi inimestega ei räägita, inimestel oleks pidanud rääkima tegelikult. Kui oli tema jaoks kõige tähtsam, see oli tema jaoks, on juba tema parteikaaslaste jaoks kõige tähtsam nimi välja, kes klaassilmaga. Andres Kork. Tankist leiti, lihtsalt, oleks võinud selles kampaanias kas või viidata nendele paberitele, mis sul on terve Euroopa kasutab noh, peaaegu terve Euroopa või ütleme siis kõiki andmeid vist ei ole, kasutab seda palgal palgal põhinevat süsteemi, oleks viidanud sellele, et praegu sünnituspuhkuse dekreetpuhkusel põhineb täpselt sellel samal minu pärast oleks võinud kasvõi selle eelnõu nimetatud dekreetpuhkuse pikendamise eelnõu siis oleks vastuses võib olla väiksem olnud. Ehk siis oleks kehtinud samad reeglid, ainult et tähtaega oleks viidud praeguselt kolmelt neljalt kuulsis aasta aasta peale ja olekski kogu kogu asi olnud lahendatud ja koalitsioonileppe tingimused ka täidetud. Ma ma ei mäleta, et keegi oleks praegu nõudnud selle dekreetpuhkuse võrdsustamist. Sa viitasid jah, nendele paberitele, et meie head toimetajad kasutasid kõige lihtsamat vastupanu teed ja palusid töö ära teha rahvastikuministri bürool ja nad tegid selle lahkelt ära ja tõesti, need, need andmed on, on väga huvitavad. Me oleme siin saates korduvalt nagu avaldanud arvamust, et kui ise ei oska, siis vaata, kuidas teised teevad ja ja teised teevadki põhimõtteliselt ühtemoodi on väikesed vahed numbrites näiteks ehk siis kõik pooldavad mingit protsenti eelnevast sissetulekust teatud aja vältel pärast lapse sündimist, noh, ütleme kui, kui siin vaatame ülemeremaid, et Andres näiteks on 55 protsenti eelnevast sissetulekust 15-l nädala jooksul viis nädalat, on väike aeg, eks ole, siis siis Põhjamaades, Euroopa põhjamaades, Taani, Soome, Norra, Rootsi kõigub see 70 80 protsendi vahel eelnevast sissetulekust, tõsi Norras ja Rootsis on see 52 nädala ehk siis aasta jooksul. Ja Taanis ja Soomes on 18 nädala jooksul näed, noh, üsna üsna suur vahe. 100 protsenti eelnevast sissetulekust on Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal, tõsi väga väikese aja jooksul 14 kuni 16 nädalat Itaalias, Suurbritannias 89 protsenti. Muide, Suurbritannias külme antakse peaaegu täispalka, kuid ainult kuue nädalat seal seal meie ehk siis poolteist kuud veel. Nojaa, aga see ongi see aeg, kui beebi sünnib, siis esimesed kuud on, on, kasvab pere väljaminek hüppeliselt, kuni ta stabiliseerub, sellepärast, et et pärast beebi sündi tuleb ju soetada tohutult palju, esiteks uusi asju, mis, mis, mis peaksid olema ilusad, kõik tahavad. Vankrid, voodid, mida iganes oleksid ilusti. Tegelikult see, see on selles mõttes põhjendatud, et see väljaminekute hulk kasvab hüppeliselt teatud lühikese aja jooksul. Ja siis siis nagu stabiliseeruma, et selles mõttes see aja pikkus on, on mõneti, võib-olla ka põhjal. Paneme siia juurde näiteks meie lõunanaabrid lätlased, kes peaministri suu järgi on Eestis sellest praegusest süsteemist vaimustunud luba. Reps andis korralduse umbes samasugune. Läti 100 protsenti eelneva sissetulekust 20 nädala jooksul Leedu 60 protsenti ja 52 nädalat, ainult et Lätis ei ole see demograafiline olukord ka sugugi väga kiita, mis siis, et neid on üle kahe miljoni. Jah, aga tendents on, tendents on väga selge kogu kogu Euroopas ja, ja ka mõnes üle mereriigis, et et tegelikult Eesti satuks oma oma võrdsustada summaga kõigile ja kõik ilusa loosungi, et kõik lapsed on võrdsed, nad muidugi on võrdsed, ainult et me ei ole isegi surres võrdselt, mõnele pannakse tammepuu ümber ja mõnel mõni pannakse kartongkarpi, eks ole, nii et ainult sündides on nad võrdsed selles mõttes, et nad sünnivad nii kõvasti. Aga, aga Prints kogu Euroopas on tegelikult ühesugune, ei ole, ei ole võrdseid summasid, nii et Eesti, ma arvan, selles suhtes paistaks nagu. No ma ei oska öelda, ma ei taha nüüd tohutu viha enda peale siin tõmmata, aga niikuinii tõmbas. Aga põhimõtteliselt me sattuksime nagu musta lamba rolli, kui, kui me midagi midagi taolist läbi viiksime, mida, mida praegu opositsioon nõuab? Tahtsid midagi öelda? Ei, tegelikult no siiski üks asi veel juurde, et see küsimus kah, no tegelikult haakub selle samaga praegustele lastele ka, et mis saab siis pärast aastat, noh, see on seesama peretoetuste süsteem. Paneme jälle tööle. Hea laps hakkab saama 150. Ja laps hakkab saama 150 krooni ja eriti tore on see nendel, kellel, kellel tõesti sissetulek on, praegu ütleme kolm kuni 5000 krooni. Ja ta läheb sisuliselt tagasi vanasse vanasse seisu ja, ja raha lapse kasvatamiseks. Tegelikult nagu kurb, et kui me räägime sünnijärgsetest toetustest või summadest, siis siis see on üks asi, aga tegelikult masendav, kurb ja õudne on see, et kui palju meil on lapsi, kelle kelle võimalused normaalseks arenguks on minimaalsed või olematut. Ehk siis ehk siis tegelikult peaksime alati mõtlema, et kui me, kui me supermarketis käima või kui, kui me, kui me kuuleme müügile on tulnud taas uus Harry Potteri raamat siis mõelge hetkeks, kui palju on neid lapsi, kes, kes seda raamatut noh, mitte kunagi enda kodus riiulis ei näe. Ja see on kohutav. Jah, see pani mõtlema muidugi, aga noh jah, kas see peab olema Harry Potteri raamat näidele näide, näide kui niisugune, jah, teised loevad. Vanasti käis mõni aasta tagasi kese Barbidega sama asi, eks ole. Täpselt samamoodi ühe lapse riiuli barbisid täis ja teisel oli kaltsunukud, aga aga noh, see selleks. Huvitav on muidugi selle teema puhul see, kui, kui kirglikuks muutub eesti rahvas, kui mingisugusest rahajagamisest hakatakse jälle. Kuule, sa räägid nagu teiselt planeedilt, muidugi. Jah, aga, aga, aga see, see, see kirglikkus ikka ja alati mind üllatab, kui, kui lugupeetud professor räägib fašismi natsismist ja natsistlik emapalk ütles oma artiklis emeriitprofessor Eduard vääri näiteks ja, ja kui sellised ekstega ülimalt krõbedad sõnad tuuakse nagu sisse siis see näitab muidugi palju sellest, kus me oleme tegelikult praegusel ajahetkel, kus meie ühiskond ja riik asuvad laiali. Ega siin ei oska ka midagi öelda. Krõbedaid väljendeid võib ju kasutada, aga minul on hea meel, et loidja loid eesti rahvas on nagu, nagu aeg-ajalt ora kirgliseks muutunud, et seda on. Seda mitte ainult, millal ta ajakirjanikuna mõnus jälgida, vaid vaid tegelikult see on selline edasiviiv jõud, et teatud kirepuhangut ka kogu rahva hulgas on ikkagi väga tervitatav on loomulikult see muidu selline üldine üldine loidus. Märk lollus on veel ohtlik. Omaette nokitsemine haakub sedasama kodanikuühiskond. Kanna tekkega, millest on palju, aga noh, see see, kuigi, kui kirgliseks muutub eesti rahvas, rääkides rahast või siis eelkõige võõrast rahast, noh mis seal salata, eks me hingepõhjas ükskõik millise meie sissetulekud on ju kuskil südamesopis, meisterdame ikka tikrati seda naabrimehe juurde saada, eks ole. Eriti kerglaselt olime siis ka meie oma ajakirjanikud kui riigikogu kuluhüvitistest, nagu jutt käis, nüüd tundub, et see asi on hakanud pisut vaibuma, ajakirjanduse hoog on raugenud. Kas selleks on mure, mis on kehtestamisele või, või midagi muud, lihtsalt tüütab. Tean, et siin peab küll enesekriitiliselt ja teie kriitiliselt ja ajakirjandust kriitilised ütlema, et vot parlament ja riigikogu ja, ja tipp-poliitikud on selline teema, mis paratamatult aeg-ajalt ette võetakse, sellepärast et esiteks neid on lihtne peksta. Teiseks lugejale vaatajale-kuulajale meeldib hirmsasti, kui neid pekstakse. Ja kolmandaks eriti praeguse parlamendi koosseisu puhul peab tunnistama, et need, keda pekstakse, ei oskagi eriti vastu anda või ennast kaitsta. Nad lasevad ennast nagu, nagu, nagu suhteliselt tümitada ja, ja, ja räägid Aarne, et praegu on parlamendiliikmete hüvitiste teema nagu, nagu kuidagi ära vajunud, küll ta tuleb. Aastal tuleb korra esile see, kui palju ja kuhu parlamendi liikmed millise raha eest sõidavad, tuleb esile see, kui palju keegi istungitel kohal käib, tuleb esile see, palju keegi hüvitisi saab, mida ta sellega teeb ja nii edasi. See on nagu, nagu ringi. Tegelikult saatsin neljanda punkti ära vist et nad annavad tegelikult ise ka suurepärase võimaluse. Absoluutselt jah, nad annavad selleks ka ise suurepärase võimaluse ja praeguse riigikogu koosseisu oskus suhelda avalikkusega on ikka ikka ikka äärmiselt madal. Noh, jah, ütleme mulle meeldis see, kuidas õhtuleht, meie, head kolleegid sellisest väljaandest nagu SL õhtulehte endale mõnusalt varblane lasid eilse oli teise artikliga kus oli intervjuu Soome parlamendi, ma ei mäleta täpselt nimega ja seal ei peasekretär või mis iganes ta nimi oli kus õhtulehest, kui ütleme siis meie nagu hüvitiste kohalike hüvitiste vastu eestvõitleja järsku avastas, et soomes nagu, kui siit üldse mingeid pabereid jagatakse, lahkelt palka ja, ja viiakse ja mingeid taksotalonge ei ole ja kasuta seda kas või vanaemale džiibiostmiseks või, või, või naisele. Voki on sellest ka rahvateenrite saates. Siin on siin on selge, et noh, antud juhul küll päris võrrelda ei saa, et eks see elatustaseme vahe ole see, mis selle teema meil meelde nii teravamaks teeb, teeb. Ma usun, et suhteliselt suhteliselt heal elujärjel olevat soomlasin nii väga eriti ei koti isekas nagu siin eelmine saatejuht ükskord ütles, et tema, tema tuttava naabrist parlamendisaadik käis nugadega viinapoest haaladel taksoga sellepärast et need kviitungid maksti kinni. Noh, eks eks parlamenti ja võimulolijaid kirutakse igas riigis, võib olla äärmiselt madala haridustasemega riikides, ei pöörata sellele tähelepanu, aga aga eks eks nii britid kui prantslased vannuvad samamoodi oma parlamenti ja peavad neid kelleks iganes. Et see kulub nagu mängu ilu juurde igas riigis. Aga ma saan aru, et me sujuvalt nagu eesti rahva tuleviku probleemidelt libistasime eesti rahva oleviku probleeme ja hea meel ongi väga sujuv saada. Aga jah, kui ikka noh, tegelikult ma ütlesin, et nad pakuvad selleks ise võimalusi, kui lugupeetud rahvasaadik, kes enne valimisi, nagu ta isegi kirjutas jõudis jõudis läbi sõita peaaegu kõik Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa talud. Nüüd teatab, et nüüd ta enam sõita ei saa, selle taastatel liisingu summa lahendati ära või kui teine teine raha, teine lugupeetud rahvasaadik ütleb, et kui kui ma nüüd seda liisingut enam ei saa, siis manus lauto tagasi, maksan trahvi ja üks, üks rebasele lase tagasi anda. Eks seepärast tagasi anda ja, ja, ja õde-venda lubasid nagu asja üles võtta selles mõttes, et nad saavad trahvi. No kuulge ja on ka, on ka äärmiselt arenenud õiglustundega Parlamendi saadik erakonnast Res Publica, kes on öelnud, et sõbrad mind on petetud. Kui ma Riigikogusse kandideerisin, siis ma teadsin, et on, palk, on hüvitised ja mul on hüvitistest võimalik lubada endale seda, seda ja seda, kui mul nüüd need ära võetakse, siis on see justkui töölepingu rikub. Ehk siis ja mis ta naerab? Üks tuntud poliitik on ka niimoodi väitnud erakonda ja ta on toonud võrdluse, kui te kandideerite tööle firmasse. Ja te peate töö läbirääkimisi ja teile lubatakse sealt palka firma krediitkaarti, kasutuslimiiti, mobiiltelefoni, mobiiltelefoni, teatud kasutuslimiiti, bensiinilimiiti ja auto liisimiseks ja taavi takso sõitmiseks teatud limiiti. Kui te lähete teile neid asju ei võimaldada, siis neid on petetud. Tema väidab sama moodi, et kui ta kandideeris parlamenti, siis ta teadis, et kõik need võimalused on olemas, ta kandideeris, ta sai selle koha ja nüüd on teda peteti, sellesama kohta on üks, teine näide ühe teise kandi pealt, et erakond lubas ministri kohta selgeid erakondi, riigi valitsust võiks ka enda erakonna esimehe või juhatuse kohtusse, et no mis jama see nüüd olnud rahvastikuministri kohta, aga nüüd ma istun siin kuramuse Riigikogus kahe, nelja, 6000 sellise pretsedendi võiks vabalt luua, sellise pretsedendi võiks vabalt luua. Sest lubadusi jagatakse. Sellise pretsedendi võiks üldse üldisema. Ootaksin selliseid nagu nagu kohtupretsedent, et kui kui pensionärid, praegused pensionärid, kes on pettunud teatavasti sellepärast, et. Et see jah, läheb tulevaste nii-öelda pensionäride fondidesse ja käivad jutud, et nad annavad kogu kogu selle kupatuse ja valitsuse kohtusse, sellepärast siis siis ajakirjanikuna võiks see ju päris lõbus olla, sellepärast et mina kui tulevane pensioni saaja peaksin siis kohe laiatama samamoodi asja kohtusse, sellepärast et mulle on samamoodi antud lubadusi ja, ja selliseid pretsedente võiks ju, võiks ju looma hakata, ehk siis tegelikult ma väidan, et läbi selliste selliste diskussioonide ja teatavate nagu raputuste ikkagi elu areneb edasi. Parteiliidrite populaarsus on muide üks üks näitaja, mis, mis tegelikult on nagu ühest küljest tõestus sellele, et ükskõik, mis siin riigis ei toimu, midagi väga püsivat, on. Kas. Valimised on olnud või ei ole, artellidega populaarsus on kogu aeg sama. Tänases lehes värske uurimus, igaüks võib vaadata, aga, aga nii oli, on ja jääb, et Edgar Savisaar on, on venelaste ja vanainimeste soosik. Siim Kallas ja Juhan Parts seisavad üsna kõrvuti, kordan üks all ja teine peal ja vastupidi. Aga, aga selles mõttes, kas kas meie elus midagi toimub, kas, kas NATO ja Euroopa Liit on tegelikult mitte midagi selles mõttes? Suhteliselt uustulnuk ikkagi, et loo uustulnuk, jah, aga valimistest on juba vaata et arstide aasta saab mööda läinud, kui me võtame, kui me võtame seda, kui kaua on Savisaar olnud nagu sa väitsid venelaste vanade ja vaeste iidoliks, siis, siis mina ei väida seda, seda väidavad küsitlused. Sa võiksid seda viidates küsitlusele ja aktsepteeris. Et siis parts on ikka suhteliselt uustulnuk. Aga noh, ja mis seal siis imelikku on? Savisaar, ikoon. Paljude jaoks jääb paljude jaoks arvatavasti ikooniks. Suhteliselt pikka aega, et mõtelge presidendi otsevalimistele. Mina küll ei välista, et rahvas ei koonist president. Tal on oma elektoraat tema valijaskond ja Ehk siis noh, kui ei saa erakonnaga võimule, siis tuleb ise see asi ära teha. Niisuguse mõtte pannud praegu Savisaare pähe ja mina muide, et nüüd siis siin vale arvamus ei oleks, et põhimõtteliselt kõik need mõtted, mida mida Savisaar välja ütleb, kas ise või läbi oma pressiesindaja, et need on tegelikult kõik minust minu, minu käest pärit, mina olen talle need pähe pandud, need spekulatsioonid on toredad, aga ma tahaksin seda seda lisada, et Edgar Savisaar on praegu endiselt minu teada Tallinna linnapea. Ja mis me oleme siin täna saates rääkinud varem korduvalt, et p r tegevusse, et abi nii Toompeaaegu alllinna suhtes ikkagi väga palju soovida? Räägiti tema puhul ja annaks jumal talle kiiret paranemist ja täieliku ja lõpliku, niivõrd lõpliku, kui sellest haigusest parandatakse, aga, aga, aga ma tahaks ikkagi teada, miks meil praegu Tallinna linnapead ei ole, miks, miks tähendab nagu meili ei jälgita nagu seda piisava tähelepanuga, et, et kus on linnapea? Milline on tema tervislik seisund, miks ta ei ole endiselt tulnud niisuguseid, ma tahaksin selliseid rahvale suunatud meditsiiniraporteid lugeda nii nagu nii nagu see mujal Euroopas toimub, et millal tuleb tööle, missugune seisund, see, see ei ole ju tema isiklik asi. See on, see on antud juhul kohaliku omavalitsuse ehk eesti suurema suurima omavalitsuse asi ja tema valijate asi. Ma väidan, et see on ka paljuski personaalne selles mõttes, et, et siin võib pea oli teha või mitte teha, aga aga Savisaar on ennegi ennegi trikitanud ja avalikkuse eest niimoodi ennast ära peitnud, et keegi ei tea temast mitte midagi. Ei teata isegi seda, kas ta on hundisilmas või kusagil mujal. Mulle on see omane, et arvatavasti on praegu Keskerakonna liidrile ja Tallinna linna peal see periood, kus ta avalikkusest eemaletõmbunud mõtleb. Peab mobiiltelefoniga kõnesid ja võtab vastu vaid väga valitud nõunikke. Käivad sellised hood peal, julgeme väita, seda on ka varem olnud. Nii et kasutas seda õnnetust ära. Aitaks näiteks. Ei, seda küll ma saan aru, et inimene vajab puhkust ja, ja paranemist, see on täiesti loomulik ja võib-olla võtab see aega kuu või kaks veel. Võib-olla võtab terve aasta. Et kuldses keskeas oleval inimesel on ju palju tööd veel ees ja, ja suurpartei vajab juhtimist ja ilmselt partei vajab teda. Aga, aga ma tahan, ma tahan teada, ma tahan Tallinna elanikuna ja, ja, ja, ja mis su elus on midagi muutunud, et linnapead ei ole, et on ju hulgaliselt abilinnapeaga. Täpselt samasugune olukord tekib presidendiga või peaministrit, järsku elektri oleks, siis saab. Nagu president tähendab ilma auesimees ja kui peaministrit ei ole, siis, siis kes tema asemel. Ei, ma saan aru, ma saan, ma saan täiesti Aarne Aarne sust aru ja ma jagan täielik sinu mõtet, et tegelikult kui inimene saab sellisele positsioonile ühiskonnas, siis ta lihtsalt ära ikka ei kao. Et siis vähemalt antakse tõepoolest teada, kus ta on, mis temaga on, kaua see nii on mida iganes. Et selles mõttes see salatsemine ei, ei ole, ei anna küll otseselt tagasilööke nüüd linna arengule või linna taandarengule, nagu nagu mõned linnas opositsioonis olevad poliitikud väidavad. Otsest mõju meie elule siin pealinnas see ei avalda, aga aga teada tahaks küll, jah. Ja meil on õigus seda teada ja Tallinna linna peal ja tema nõunik on kohustus sellest linlasi tead mitte mitte saami leiba saama selliseid imelikke raporteid nagu, nagu raepress või mis iganes tema nimi on. Kirjutas, et Edgar Savisaar käis täna linnavalitsuses inimesi vaatamas. Näiteks oli siin kaks-kolm nädalat tagasi, selline uudis oli, oli. No mis ma sellega peale hakkan, käis linnavalitsuses vaatamas Tallinna linnapea. Minu meelest sisaldub selles teates väga palju informatsiooni, esitaks, Savisaar on elus, teise küla, töötab, ta suudab kõndida. Kolmandaks Ta suudab inimesi ei olnud seal kirjasete kõndides, tuli käis vaatamas. Sõna käis, oli sõna käis, oli sees, käis käima. Me eeldame, et ta suudab kõndida. Me eeldame, et ta näeb sellepärast, et käis inimeste kohtumust. Ta suutis eraldada esemeid inimesi ümbritsevast. Ja kolmandaks töötab tema PR-meeskond, ehk siis tegelikult mehhanism toimib selles lakooniliselt lauseks on olnud Aarne Rannamäe, Heikki ta oli minu jaoks vähemalt neli argumenti, mis tõestavad, et kõik toimib. Aga ma arvan, et ärapanija vajaks uut saatejuhti, majad, komisjoni ütleja valel kanalil. Mitu-mitu korda, ajakirjanikud on tundnud huvi ja vastus on niimoodi, et õigel ajal teatataks. Kui vaja, siis teatatakse. Veel oleks ärapanija saade, siis me võiks rääkida Evelyn Seppa, natuke. Muidugi üks parteijuht, kes on pidevalt olnud meil luubi all ja ka siis on meelsasti suhelnud ajakirjandusega, on Reformierakonna liider Siim Kallas, et tema on nüüd oma panuse teinud. Kaardile nii-öelda ei olegi sellest perekaardist valimiste-eelsest väga jõulisest välispoliitilisest avaldusest lahti saanudki. Viimase poole aasta jooksul iga paari nädala tagant tiksub välja mingi uus avaldus või mingi intervjuu, kus, kus Siim Kallas on jätkuvalt andnud Venemaale nii-öelda kabjahoop edu toonud oma kaasmaalasi mõistusele, et et ärge jamage, et Euroopa Liit ja NATO küll aga Venemaa jääb. Tegelikult ühes kohas, ma tahaksin siin võib-olla kergelt oponeerib ma, sa ütlesid sõnad teinud panuse kaardile. Aga mis siis, kui ta tõesti niimoodi mõtleb? Et ta ei mängi, vaid mõtled? Ei, ta võibki nii mõelda, ega paljud mõtlevad niimoodi, ainult et ühte asja. Poliitik mängib teadlikult või poliitik, räägin seda, mis ta mõtleb. Ma oletan, et praegu võib selles kontekstis rääkida selles suunas, mis ta mõtleb. Venemaa on eesti naaberriigina, sellepärast selles mõttes väga tänuväärne nähtus. Et sellest moodustisest saavad nii poliitikud kui ajakirjanikud rääkida ka 10 aasta pärast ja ka 20 aasta pärast, ükskõik millist teed mööda siis Venemaa arengi ka ei lähe, et kas jõuline, tugev liider lämmatamas kõiki demokraatia ilminguid niimoodi, et kõik justkui tunnevad, et nad elavad demokraatlikus riigis või, või siis või siis selline ebastabiilne ebastabiilne riik iga. Sel juhul saame meie siin, Venemaa naabruses Venemaast alati rääkida ausalt ja demagoogitses ja Venemaa avaldused olid, on ja ka jäävad tulevikus. Projeks jõuline liiklev demokraatia. Mul tuli meelde, et kui oli see Jeltsini valitsemisaeg, siis mingisuguses Lääne-Euroopa lehes oli pikem arutelu teemal, et võib-olla Venemaa vajab sellest segadusest välja saamiseks midagi Pinocheti taolist. Need on siis puhta häälega liider seal ees. Ma ei tea. Üldiselt Putin on küll väga jõuline president ju ja, ja lähmatamas igasuguseid läänelike demokraatlikke ilminguid on ta ka varmas tegema, nii et Venemaa Nojah, nii nagu Venemaast rääkima, sest ma olen, kui ma iga kord, kui Venemaa teemal sõna võtta, olgu see siis raadios või teles, siis ma alati palju tappa saanud vaatajate-kuulajate käest, et mul on mingisugune paranoia. Ma tahtsin nagu väita, et mitte ainult mul ei ole paranoia, vaid teema on, on nagu väga kuum ka meie tipp-poliitikute jaoks. Ühte asja siiski võime öelda, et iga kord, kui siin teles näidata, alles äsja head mängufilmi oligarhia, vaadates seda, mis toimub Vene ajakirjanduses, mis toimub Nendesamade oligarhide ümber ja, ja mis, mis nagu Venemaa sees on, on nüüd valimiste eel kahtede valimiste eel toimuvas siis mõtleme alati, issand jumal tänatud, et me enam ei ole. Et meil on Narva jõgi vahele, et, et see on ikka kohutav küll, meil on siin omad väiksed probleemid, aga kui me oleks, kui ma oleks selle supi sees, mis, mis seal siis siis oleks. Küll aga muuseas Siim Kallas Reformierakonna esimehena Reformierakond on Euroopa Liberaalse partei liige ja Euroopa liberaalne partei võttis eile vist vastu oma amsterdami kongressile avalduse, kus ta oli väga mures demokraatia lammutamise pärast Venemaal ja töötas Jabloko. Nii et Simo jutt läheb siis samasse sängi samasse sandia. Ma arvan ka, et Kallase idee tegelikult seda mitte noh, nagu ta eile intervjuus väitis, et minu käest küsitakse ja mina muudkui räägin, vaid ta teeb ise algatusi ja ta on pidanud mitmeid kõnesid, ta on kirjutanud artikleid oma parteikaaslastele ja lihtsalt ajakirjandusväljaannetele, nii et ta teeb seda teadlikult, miks ta seda teeb? Väga-väga raske on öelda, et ta on just nagu selle teema, teine asi on muidugi see vanemapalga teema ja kus ta on väga jõuliselt sõna võtnud, tuleb nagu tõe ja õiguse nimel öelda, et ta ei räägi ju ainult Venemaast. Kallas muidugi sai ka hakkama, ütleme või ütleme noh, see nagu temast sõltumata, aga ka see, ta valiti välja BBC saatesse Haatok. Mis on üks, mis on üks, üks mitte lihtsalt kõva saade, vaid, mis on üks kõva näitaja kogu Euroopa ajakirjanduse mastaabis, et sinna sinna pääsemine, kuigi see oli nüüd ütleme BBC valik? Noh, see, see näitab, et, et Kallas võiks olla olla üks Eesti hea esindaja küll Euroopa, ma ei tea, kas te, kas te nägite seda pooletunnist saadet, mis läbi terve ööpäeva BBC Worldi kanalil jooksis katkeid, katkeid. Ja teie muljed on? Minu muljed on sellised, et et tardostjana Ta jõudma see aeg, kus kus suhtumine vähemasti Euroopas Eestisse on siis nüüd lõplikult muutumas. Sellised asjad, kui valitakse BBC supersaatesse esinema Eesti poliitika, see, et Eesti peaministrile või õigemini tema nõunik antakse võimalus justkui kirjutada koos suurriigi valitsusjuhi nõunikega artikkel. Ja avaldada see tuntud meediaväljaandest, see kõik näitab, et suhtumine meisse on, on selles mõttes muutunud, et me peaksimegi tegelikult olema. Muidugi meie tipud peaksidki olema valmis selleks, et nad saavad üha rohkem ja rohkem Euroopas ja maailma mastaabis enesele võimalust, et esineda seal loomulik ja, ja siis mis ruum mida sealt öelda? See on nagu teine asi. Nojah, see on seal loomulik huvi uute uute liikmete vastu, kes esimesest maist, sest et tegelikult ei olnud ju selles Digisi saates ainult kallast pikem tsükkel, kus on Haadoogis on läbi käinud enamus uute ja aga seal oli BBC valik, et neilt valiti kallas ja seal on muidugi muidugi aga mõni teine, aga seda huvi, mida sa Eiki väga õigesti tähele panid, seda huvi võiks Eesti nüüd nagu väga jõuliselt ära kasutada, et et kui meist on saanud riik, kellest räägitakse kui uustulnukast. Pärast seda, kui meist on aastaid ja aastaid räägitud kui endisest Nõukogude Liidu liikmesriigist Foomest, Soviet, Union ja, ja nii edasi, et et see suhtumine muutunud ja seda, seda huvi meie vastu võiks nüüd ikkagi väga jõuliselt jõuliselt seda ära kasutada. Kuskil Lääne ajakirjas vist oli kanalist aga mõninga praegu eksida. Avaldati nagu imestust noorte eestlaste kohta, et näed, et tulid küll sealt kuskilt kauge eesriide tagant ja väga karm oli neil seal polnud neil midagi selga panna ega, ega suhu toppida, aga aga põhimõtteliselt keeled suu, seal räägivad vabalt Eestit ja Soomet, vene inglise diamõned, sakslased ja prantslased keeta. Aga tegelikult, kui me vaatame ikkagi meie nagu tipp-poliitikuid, kes kohe-kohe hakkavad väitlema. Tõsi Meil on antud Euroopa liidus võimalus väidelda puldis oma emakeeles, aga, aga tegelikult täitlused toimuvad korjaares ja kuluaarides kabinettides ja need väitlused ei toimu meie kallis emakeeles. Siis ega see ring on ikka väga-väga kitsas, ring on ahtake ja, ja selles mõttes kallas vedas noh, ütleme täiesti rahuldavalt välja selle, selle, selle koorma, mis, mis saatejuhtimisel vastandama peale valija ja võib-olla tegi Sébastien väikest hinnaalandust mõne mõne teise oma esinejaga võrreldes, aga, aga põhimõtteliselt ju kallas hakkama ja et et aga, aga mida ma öelda tahan, on see, et, et kui me võtame teised partei tipud. On veel paar-kolm tükki, keda me oskame nimetada, kes, kes, kes on suutelised tegelikult väitlema. Ja ainult sellepärast, et, et keelt osata vaid, vaid ka, et noh, et oleks selline mõtlemine ja kiire ja võõras keeles mõtlen siis neid ei ole palju. Neid on kahjuks tegelikult väga vähe ja see on nüüd see, mida me nagu uued põlvkonnad kaotame uue põlvkonna poliitikutelt, kes peaksid olema selles mõttes ärksamad. Nii, ja kuhu sa selle jutuga välja tahtsin jõuda, et Kallas sobib? Nuh sa tahad nüüd välja kangutada minu suust voliniku juttu? Ma ei tea, ausalt öeldes praegu, mis seisus on meil Eestisse volinikku määramise jutt. Kui siin Lennart Meri Jahand öelnud, et Postimehe arvamusliidrite lõunal, et see peaks olema kas konservatiiv või sotsiaaldemokraadist Kallas ei ole kumbagi oma sellise erakondliku kuuluvuse tõttu ma ei tea, kas see saab meie valitsusele otsustavaks ja määravaks, et ta, et ta ei, ei vali seda. No tõenäoliselt enne enne seda tehakse seal korraliku uuring ja lobistamine ära. Aga, aga. Sest küsimus saab olla ju ainult nagu kinnitamises, eks ole. Parlamendi ette, kus ta satub tunni või kahetunnise ristküsitluse alla. Ma olen täitsa veendunud, et Kallas elab selle üle. Et kas isegi siis, kui keegi pahatahtlik kümmet miljonit meenutab näiteks jah, jutud sellest ei ole ju uued Kallasest kui, kui volinikust on ju käinud? Väga pikka aega, aga ta on sotsiaaldemokraatia liberaal, ma ei tea, ma ei, ma ei arva, et see tulevases Euroopa komisjonis, mille suurust tegelikult me ju veel ei tea lõplikult kinnitamata. Millist rolli see mängib, ma arvan, et mitte mingeid, mitte mitte eriti. Ma usun, kui Kallas tänases SL õhtulehes kõhkles, ütles tantsija smanipige, meie olnud, ta ei olnud kindlad, et on, ei olnud. Ehk siis üks, üks põhjus oli ka selles, et neid ettepanekuid Komisjoni koosseisu ja komisjoni volinike volituste üle on ju väga mitmesuguseid, on ju ka kõne all selline variant, et osa nendest on nagu ainult et ilma hääleõiguseta sisuliselt, eks noh, see oli selline töö, tõenäoliselt Kallasele istuks. Jah, aga samas väga raske muidugi panna ennast tema olukorda, sest noh, ma ei ole olnud ekspeaminister Mul ei olnud sellist teenistuskäiku nagu temal ja aga ma kujutan ette, et et tal võib-olla praegu suhteliselt igav sealt ka nagu noh, need kõik need artiklid ja see on väga tänuväärne esinemised teemadel, mis talle nagu meeldivad või sobivad ja, ja mingisugune väljakutse. Muidugi õudselt vihkan seda sõna, aga mingisugune uus suund võiks ju olla elus, et see ei pea kogu järgmise valitsuse oli üsna loogiline arutluskäik, et jah, sellise suhteliselt karismaatilise inimese Kallas puhul võib tõesti tekkida elus olukordi, kus mõlemad, mis siis, mis siis nüüd, mis siis peale peale selle, et ma kindlasti pääseme ka arvatavasti järgmine kord parlamenti, sest ma olen suhteliselt korralik inimene mis siis veel, mis siis veel elult oodata, et ei ole ju nii vana ja väga aktiivne ja keeled suus ja lai silmaring, suur lugemus ja palju sidemeid ja ja soov midagi midagi korda saata siis valk, mis Eesti rahvale korda läheb? Noh ta, ma arvan, Kallase puhul noh, on ka palk oluline, aga mitte see, kõige määrama, ma, ma pigem usun tõesti, et soov, soov, soov midagi teha, mitte lihtsalt Kuid lugema siin tekib ainult muidugi küsimus Reformierakonna enda jaoks, sellepärast et kui Kallas läheb volinikuks ja Savi europarlamenti näiteks mis erakonnast saab No mis seal ikka saab, advokaat Rask võtab juhtimise üle. Ja mis seal ikka, peab siis saama ja ma arvan, et tal on kõiga ta ka enam nagu väga advokaaditööd ei olnud ja viimastel aastatel paljude aastate jooksul teinud, nii et. Eks ole temagi jaoks uus ja huvitav väljakutse. Seda enam metegoonia eduka erakonnaga, kellel on suuri lootusi saada ka järgmisel järgmistel valimistel võimu erakonnaks, niiet. Nojah, eks see sõltub sellest Res Publica Res Publica juhtimisel toimuvatest muutustest, kui need inimestele eriti peale ei lähe. Reformierakonna võimalused suuremad, sest siis saab ebaõnnestumised Res Publica kaela ajada. No praegu ei ole mitte paha pois Reformierakond, vaid rahvaliit, kes nagu kääritab kahe ülejäänu osta, sest mulle tundub, et reform on suhteliselt leppinud sellega, mis, Ei, ma räägin juba järgmiste valimiste-eelsest. Ja mina õhkkonnast, mina räägin sellest, et selle seda õhkkonda võivad kujundada ka näiteks mõningad muud sündmused enne valimisi ja mitu aastat enne valimisi, et ütleb otse, et see koalitsioon lihtsalt läheb pauguga lõhki näiteks või noh, seda on räägitud hetkest, mil koalitsioon, koalitsioon, koalitsiooniläbirääkimised, veel käisid. Mina väga ei usu. Mina väga ei usu seda, et lähiajal tekiksid koalitsioonis sellised erimeelsused, et see koalitsioon laguneb, ehkki ehkki ka meie ise siin laua taga oleme ennustanud, et sügiseks on kõik. Õnneks me seda teemat täna rohkem rahata ei jõua ka järgmistel laupäevadel kindlasti tänaseks on meile eraldatud aeg läbi ja, aga ma tahaksin siiski homsedasides. Sünnipäeval on viis sekundit. Homsed homse homse 15 16. novembri puhul. Mis oli 88 ja kui me suveräänsusdeklaratsiooni vastu võtsime, nii?